VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 168

Eesti, videosild Reede, 12. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 9.50

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik), Kiia Väli (konsultant)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna, välisministri diplomaatiline nõunik Mari-Liis Sulg,

Välisministeeriumi Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu, Välisministeeriumi Euroopa

osakonna nõunik Klen Jäärats (1. päevakorrapunkt); sotsiaalminister Karmen Joller,

Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Agne Nettan-Sepp ja

nõunik Elen Ohov, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Teele

Jairus-Pähno (2. päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja

Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse küberturvalisuse õigusnõunik Guido

Pääsuke ning Euroopa Liidu ja väliskoostöö talituse nõunik Sandra Kaljumäe (3.

päevakorrapunkt); , Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (4. päevakorrapunkt); Riigikogu

Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Merilin Kruuse (1.–5. päevakorrapunkt);

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Age Inkinen (3. päevakorrapunkt) ja

Karin Zereen (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse lubatud

heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2

4. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse

lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks

2026–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

lõikele 2

Laura Remmelgas andis ülevaate Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest, millega

kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused

VÄLJAVÕTE

ajavahemikuks 2026–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10a lõikele 2. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja sõnas, et Euroopa Komisjon

esitas HKS-1 tasuta ühikute jaotuse ajakohastamise ettepaneku ajavahemikuks 2026–2030.

Tegemist ei ole HKS-direktiivi üldise läbivaatamisega, vaid direktiivi alusel vastu võetava

alamakti korrapärase ülevaatamisega. Kehtiv direktiiv piirab Euroopa Komisjoni võimalusi

jaotuskorda muuta, kuid Eesti hinnangul on tasuta ühikute vähendamine kavandatud liiga

kiirelt. Seetõttu toetame lahendust, mille kohaselt tasuta ühikute tase külmutatakse kogu

perioodiks 2026–2030 või vähendatakse seda oluliselt aeglasemas tempos. Kui kehtiv

õigusraamistik ei võimalda Euroopa Komisjonil esitada ettevõtjatele soodsamat ettepanekut,

peab Eesti vajalikuks, et alamakti vastuvõtmisel lisataks Euroopa Komisjoni ametlik avaldus

HKS-direktiivi selle osa kiire ülevaatamise kohta veel käesoleva aasta jooksul. Eelistame tasuta

ühikute soodsamat jaotust juba praeguses ettepanekus, kuid selle puudumisel nõuame selget

kohustust direktiivi vastava osa kiiremaks muutmiseks.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Komisjoni otsus tehti

hääletades (poolt 5: Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei Jevgrafov, Mart Maastik; erapooletuid 0).

Lea Danilson-Järg küsis, millised oleksid tagajärjed, kui Eesti jääks seisukohale toetada otsust

üksnes juhul, kui tasuta ühikute maht külmutatakse kuni 2030. aastani ning miks ei väljenda

praegune seisukoht täiel määral eesmärki, mida Eesti tegelikult eelistab.

Laura Remmelgas vastas, et seisukoha kujundamisel on arvestatud ka eelnevate

läbirääkimistega teiste liikmesriikidega. Liialt jäik positsioon vähendaks Eesti võimalusi

osaleda aruteludes, kus kujundatakse nii tasuta ühikute jaotuskava kui ka komisjoni võimalikku

avaldust. Paindlikum lähenemine võimaldab Eestil nendes aruteludes kaasa rääkida ja seista

selle eest, et võimalikud lahendused tooksid kasu ka Eesti ettevõtjatele. See on oluline eelkõige

seetõttu, et mitmel suurel liikmesriigil on laua taga tugev mõju ning nad võivad eelistada

lahendusi, mis arvestavad peamiselt nende raskesti dekarboniseeritava tööstuse huvidega. Eesti

eesmärk on tagada, et kokkulepped oleksid tasakaalustatud ega jätaks meie ettevõtteid

ebasoodsasse olukorda.

Lea Danilson-Järg küsis, kui mitme riigi toetus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik, kui Eesti

jääb siiski eriarvamusele. Lisaks küsis ta, millised oleksid tagajärjed, kui otsust ei suudeta vastu

võtta ning kas tugev vastuseis võiks HKS-i ülevaatamist.

Laura Remmelgas vastas, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus,

mistõttu sõltub tulemus nii toetavate liikmesriikide arvust kui ka nende osakaalust Euroopa

Liidu elanikkonnas. Eesti on selles küsimuses sarnasel positsioonil Prantsusmaa, Saksamaa ja

Hispaaniaga, kellega on esitatud Euroopa Komisjonile ühisavaldus. See on aidanud suunata

Euroopa Komisjoni ettepanekut ja selle aluseks olevaid arvutusi täiendavalt üle vaatama. Eesti

eesmärk on kasutada seda arutelu ka surve avaldamiseks, et Euroopa Komisjon kiirendaks

direktiivi asjaomase osa ülevaatamist. Samas on mitmed liikmesriigid valmis kaaluma ka

vähem soodsat kompromissi, kuna ettevõtted vajavad juba käesoleva aasta septembriks selgust

tasuta ühikute mahu kohta, et koostada eelarve. Seetõttu püüab Euroopa Komisjon saada

liikmesriikidelt võimalikult kiiret toetust, samal ajal kui Eesti töötab soodsama lahenduse

saavutamiseks.

Peeter Tali täpsustas, et kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks on vajalik vähemalt 15

liikmesriigi toetus, kes esindavad kokku vähemalt 65% Euroopa Liidu elanikkonnast. Seega ei

VÄLJAVÕTE

piisa üksnes mõne suure liikmesriigi toetusest. Sellise enamuse kujundamine ei ole lihtne, kuna

ka Põhjamaade seisukohad erinevad selles küsimuses märkimisväärselt.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega. L. Danilson-Järg sõnas, et ei osale hääletusel.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve

Tiidus; ei osalenud hääletamisel: Lea Danilson-Järg).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 168

Eesti, videosild Reede, 12. juuni 2026

Algus 9.00, lõpp 9.50

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd,

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik), Kiia Väli (konsultant)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Katrin Kuusemäe, Tiit Maran, Anti

Poolamets, Kristo Enn Vaga ja Luisa Värk

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna, välisministri diplomaatiline nõunik Mari-Liis Sulg,

Välisministeeriumi Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu, Välisministeeriumi Euroopa

osakonna nõunik Klen Jäärats (1. päevakorrapunkt); sotsiaalminister Karmen Joller,

Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna juhataja Agne Nettan-Sepp ja

nõunik Elen Ohov, Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Teele

Jairus-Pähno (2. päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja

Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse küberturvalisuse õigusnõunik Guido

Pääsuke ning Euroopa Liidu ja väliskoostöö talituse nõunik Sandra Kaljumäe (3.

päevakorrapunkt); , Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas ning

välissuhete osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (4. päevakorrapunkt); Riigikogu

Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Merilin Kruuse (1.–5. päevakorrapunkt);

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikud Age Inkinen (3. päevakorrapunkt) ja

Karin Zereen (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse lubatud

heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks 2026–2030

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2

4. Seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, millega kehtestatakse

lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused ajavahemikuks

2026–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a

lõikele 2

Laura Remmelgas andis ülevaate Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest, millega

kehtestatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise võrdlusaluste väärtused

VÄLJAVÕTE

ajavahemikuks 2026–2030 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ

artikli 10a lõikele 2. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja sõnas, et Euroopa Komisjon

esitas HKS-1 tasuta ühikute jaotuse ajakohastamise ettepaneku ajavahemikuks 2026–2030.

Tegemist ei ole HKS-direktiivi üldise läbivaatamisega, vaid direktiivi alusel vastu võetava

alamakti korrapärase ülevaatamisega. Kehtiv direktiiv piirab Euroopa Komisjoni võimalusi

jaotuskorda muuta, kuid Eesti hinnangul on tasuta ühikute vähendamine kavandatud liiga

kiirelt. Seetõttu toetame lahendust, mille kohaselt tasuta ühikute tase külmutatakse kogu

perioodiks 2026–2030 või vähendatakse seda oluliselt aeglasemas tempos. Kui kehtiv

õigusraamistik ei võimalda Euroopa Komisjonil esitada ettevõtjatele soodsamat ettepanekut,

peab Eesti vajalikuks, et alamakti vastuvõtmisel lisataks Euroopa Komisjoni ametlik avaldus

HKS-direktiivi selle osa kiire ülevaatamise kohta veel käesoleva aasta jooksul. Eelistame tasuta

ühikute soodsamat jaotust juba praeguses ettepanekus, kuid selle puudumisel nõuame selget

kohustust direktiivi vastava osa kiiremaks muutmiseks.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Komisjoni otsus tehti

hääletades (poolt 5: Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi; vastu 2: Aleksei Jevgrafov, Mart Maastik; erapooletuid 0).

Lea Danilson-Järg küsis, millised oleksid tagajärjed, kui Eesti jääks seisukohale toetada otsust

üksnes juhul, kui tasuta ühikute maht külmutatakse kuni 2030. aastani ning miks ei väljenda

praegune seisukoht täiel määral eesmärki, mida Eesti tegelikult eelistab.

Laura Remmelgas vastas, et seisukoha kujundamisel on arvestatud ka eelnevate

läbirääkimistega teiste liikmesriikidega. Liialt jäik positsioon vähendaks Eesti võimalusi

osaleda aruteludes, kus kujundatakse nii tasuta ühikute jaotuskava kui ka komisjoni võimalikku

avaldust. Paindlikum lähenemine võimaldab Eestil nendes aruteludes kaasa rääkida ja seista

selle eest, et võimalikud lahendused tooksid kasu ka Eesti ettevõtjatele. See on oluline eelkõige

seetõttu, et mitmel suurel liikmesriigil on laua taga tugev mõju ning nad võivad eelistada

lahendusi, mis arvestavad peamiselt nende raskesti dekarboniseeritava tööstuse huvidega. Eesti

eesmärk on tagada, et kokkulepped oleksid tasakaalustatud ega jätaks meie ettevõtteid

ebasoodsasse olukorda.

Lea Danilson-Järg küsis, kui mitme riigi toetus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik, kui Eesti

jääb siiski eriarvamusele. Lisaks küsis ta, millised oleksid tagajärjed, kui otsust ei suudeta vastu

võtta ning kas tugev vastuseis võiks HKS-i ülevaatamist.

Laura Remmelgas vastas, et otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus,

mistõttu sõltub tulemus nii toetavate liikmesriikide arvust kui ka nende osakaalust Euroopa

Liidu elanikkonnas. Eesti on selles küsimuses sarnasel positsioonil Prantsusmaa, Saksamaa ja

Hispaaniaga, kellega on esitatud Euroopa Komisjonile ühisavaldus. See on aidanud suunata

Euroopa Komisjoni ettepanekut ja selle aluseks olevaid arvutusi täiendavalt üle vaatama. Eesti

eesmärk on kasutada seda arutelu ka surve avaldamiseks, et Euroopa Komisjon kiirendaks

direktiivi asjaomase osa ülevaatamist. Samas on mitmed liikmesriigid valmis kaaluma ka

vähem soodsat kompromissi, kuna ettevõtted vajavad juba käesoleva aasta septembriks selgust

tasuta ühikute mahu kohta, et koostada eelarve. Seetõttu püüab Euroopa Komisjon saada

liikmesriikidelt võimalikult kiiret toetust, samal ajal kui Eesti töötab soodsama lahenduse

saavutamiseks.

Peeter Tali täpsustas, et kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks on vajalik vähemalt 15

liikmesriigi toetus, kes esindavad kokku vähemalt 65% Euroopa Liidu elanikkonnast. Seega ei

VÄLJAVÕTE

piisa üksnes mõne suure liikmesriigi toetusest. Sellise enamuse kujundamine ei ole lihtne, kuna

ka Põhjamaade seisukohad erinevad selles küsimuses märkimisväärselt.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega. L. Danilson-Järg sõnas, et ei osale hääletusel.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega

(konsensus: Vladimir Arhipov, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve

Tiidus; ei osalenud hääletamisel: Lea Danilson-Järg).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant