| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-4/26/2550-2 |
| Registreeritud | 07.07.2026 |
| Sünkroonitud | 08.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2.3-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Andres Kudrjavtsev (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Sotsiaalministeerium [email protected]
Teie 19.06.2026 nr 1.2-2/58-1 Meie 07.07.2026 nr 2.3-4/26/2550-2
Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks rahvatervishoiu seaduse
muutmise seaduse eelnõu. Seoses eelnõuga on meil alljärgnevad märkused.
Eelnõu seletuskirja andmekaitsealases mõjuhinnangus tuuakse välja, et isikuandmete töötlemise
õiguslik alus tuleneb IKÜM art 6 lg 1 p-dest c ja e ning eriliigiliste isikuandmete töötlemise
lubatavus tuleneb IKÜM art 9 lg 2 p-st a. Seletuskirjas tuleks täpsemalt välja tuua, milliste
konkreetsete isikuandmete töötlemise toimingute suhtes kohaldatakse konkreetset õiguslikku
alust. Mõjuhinnangust jääb ebaselgeks, millise töötlemise puhul tuginetakse seadusest tulenevale
kohustusele või avaliku ülesande täitmisele ning millise töötlemise puhul andmesubjekti
nõusolekule. Seejuures räägitakse seletuskirjas ühelt poolt andmesubjekti nõusolekust
terviseandmete töötlemiseks, kuid teisalt viidatakse õiguslikele alustele, mille kohaldamisel
andmesubjekti nõusolek ei ole vajalik.
Täiendavalt vajaks põhjendamist, miks on eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks
valitud andmesubjekti nõusolek ning kuidas on tagatud vabatahtlikkus olukorras, kus
terviseandmete töötlemine on teenuse osutamise vältimatu eeldus.
Seletuskirja kohaselt on andmesubjektil õigus terviseandmete töötlemiseks antud nõusolek igal
ajal tagasi võtta, kuid seletuskirjas ei selgitata, millised on nõusoleku tagasivõtmise õiguslikud
tagajärjed. Eelkõige vajab selgitamist, kas sellisel juhul teenuse osutamine lõpetatakse ning
millisel õiguslikul alusel säilitatakse või töödeldakse edasi juba kogutud terviseandmeid olukorras,
kus kavandatav RTHS § 1312 lg 4 näeb ette terviseandmete dokumenteerimise.
Seletuskirjas ei ole ka põhjendatud, miks on teenuse osutamise käigus kogutud andmete
säilitamiseks valitud just 5 aastat ja miks ei piisaks lühemast säilitustähtajast. IKÜM art 5 lg 1 p e
kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi täitmiseks.
Säilitustähtaja valikul tuleks tugineda konkreetsele eesmärgile mitte üksnes võrdlusele
tervishoiuteenusega. Samuti on kavandatava varajase abi sekkumise teenuse osutamise korras 5
aastane säilitustähtaeg sätestatud ainult väheintensiivse psühholoogilise sekkumise pakkumisele,
kuid puudub struktureeritud eneseabi sekkumise pakkumisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|