Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 06.07.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25267000337

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (xxx)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb

selles, et tema 18.10.2025 kella 04.30 paiku Pärnu maakonnas XXX vallas XXX linnas XXX

XXX haaras kätega oma elukaaslasel XXX õla piirkonnast ja raputas, tekitades kannatanule

füüsilist valu ja punetuse turja piirkonnas.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,

kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning

seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju

heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi

läbimine või muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et

käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda

järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on XXX suhtes

tahtlikult toime pannud KarS § 121 lg 2 p-le 2 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud

kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena

ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud

kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline

karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib

isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle.

Prokuröri hinnangul kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kehalise väärkohtlemise

vähemintensiivse tagajärjena kannatanule tekitanud füüsilist valu ja kergemat laadi

tervisekahjustuse.

XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,

kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX

näol on tegemist kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle suhtes ei ole ka

kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast

kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei peaks

kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja

kriminaalkaristusega.

Kuigi XXX kahtlustatakse kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud alaealise

pereliikme juuresolekul, millisel juhul avalik menetlushuvi on üldjuhul olemas, nähtub antud

kriminaalasjas kogutud tõenditest, et tegemist ei ole kahtlustatava tavapärase käitumisega,

vaid tegemist oli esmakordse ja ühekordse juhtumiga, mida ta kahetseb. Prokuratuuri

hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega

oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides.

Füüsilise vägivalla kasutamine oma elukaaslase suhtes ning seda lisaks alaealise pereliikme –

oma lapse – juuresolekul on küll äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus,

kuid antud juhul on prokuröri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks

karistusotsuse tegemisega samaväärselt tõhus meede XXX määratav kohustus osaleda

vägivallast loobumise toetamise nõustamisel ning hoiduda uute vägivallakuritegude

toimepanemisest.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja

menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku

täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000337 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• XXX läbida vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub pöörduma 5

tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise

kuupäevast, s.o hiljemalt 13.07.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse

(vägivallast loobumise toetamine) saamiseks (e-posti aadress

[email protected], tel 53668617). Kahtlustatav kohustub teavitama

Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected]

hiljemalt 13.07.2026 nõustamisteenusele pöördumisest ning hiljemalt 06.09.2026

esimese nõustamiskorra läbimisest. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel

nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud

tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb

osaleda hiljemalt 06.12.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel,

omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud;

• XXX hoiduda uue vägivallakuriteo toimepanemisest. Nimetatud nõudest

kinnipidamist kontrollitakse käesoleva kriminaalasja menetluse raames ühe aasta

jooksul, s.o 06.07.2027.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata

kannatanule XXX, kahtlustatavale XXX, Sotsiaalkindlustusametile.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

_____________________

Maarja Gustavson

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest

juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus.

_________________

XXX