| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.2-5/26/5376-1 |
| Registreeritud | 07.07.2026 |
| Sünkroonitud | 08.07.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.2 Vee terviseohutus |
| Sari | 9.2-5 Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukavad ja sellega seotud dokumendid |
| Toimik | 9.2-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | OÜ Ruum ja Keskkond |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ Ruum ja Keskkond |
| Vastutaja | Getter Kuldmäe (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lõuna regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Terviseamet
07.07.2026 nr 7-26.11
e-post: [email protected]
Taotlus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava kooskõlastamiseks
Austatud Terviseameti esindajad
Tellija, Otepää Vallavalitsuse loal esitame teile ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks Otepää
valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037, mida on täiendatud Nüpli
küla ühiskanalisatsiooniga. Manusesse on lisatud seletuskiri, investeeringud ja eraldi Nüpli
küla joonis, kogu töö alloleval lingil.
https://www.dropbox.com/scl/fi/w36is4p566z1jp3vm13ca/Tellijale-Otep-valla-VVK-AK-
2025-2037.zip?rlkey=r3cuhqh9tov282ck1edi5rvkb&st=qjo62akl&dl=0
Ette tänades ja meeldivat koostööd soovides.
Lugupidamisega
Sven Otsmaa
Konsultant
OÜ Ruum ja Keskkond
Juhataja
Rõõmu 14/4 10921
Tallinn
Tel.: +372 51 37 699
e-post: [email protected]
Lisad: Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037
eelnõu dokumendid
SWECO Projekt AS
Reg-kood 11304200
Valukoja tn 8/1
11415 Tallinn
Tel +372 674 4000
www.sweco.ee
Projekteerimine – EEP001085, EEP003417
Muinsuskaitse - E 189/2005
Ehitusprojektide ekspertiisid – EPE000324, EPE001060 Ehitiste audit – EEK000394
Tuleohutus, Tuleohutuse projekteerimine - FPR000350
Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Elektritööd - TEL000717 Omanikujärelevalve – EEO001272
Surveseadmetööd – TST000261
Gaasitööd – TGT000402
Liikluskorralduse projektide tegemine – ELK000049
Töö nr
Töönimetus
Objektiasukoht
Staadium
Projektijuhinimijaallkiri
Kuupäev ..bb
18.06.2026
Otepää vald
Sven Otsmaa
Otepää valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2025 – 2037
Arengukava
25240-0005
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
1
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6
1.1 ÜLDIST .......................................................................................................... 6 1.2 ÜVVK AK KOOSTAJA ................................................................................... 7 1.3 OTEPÄÄ VALLA ASUKOHT, TRANSPORT JA TEED .................................. 8
2 ÕIGUSLIK ALUS ................................................................................................. 9 2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. VEEMAJANDUSKAVA. PÕHJAVEE KAITSTUS .... 9
2.1.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ................................................. 12 2.1.2 Valgamaa maakonnaplaneering 2030+ ................................................. 14 2.1.3 Otepää valla üldplaneering .................................................................... 15 2.1.4 Otepää valla detailplaneeringud ............................................................ 16 2.1.5 Otepää valla arengukava ...................................................................... 20 2.1.6 Vee erikasutuse keskkonnaload ............................................................ 20 2.1.7 Veekvaliteedi kontrollikavad .................................................................. 21 2.1.8 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest .......................................... 22 2.1.9 Otepää valla reoveepuhastite ja sademevee väljalaskude mõju maaparandussüsteemide rajatistele .................................................................. 23
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS .......................................... 30 3.1 LÜHIÜLEVAADE.......................................................................................... 30 3.2 RAHVASTIKU PROGNOOS ........................................................................ 31 3.3 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME ............................... 32 3.4 ÜVK TEENUSE KASUTAJAD ..................................................................... 33 3.5 OMAVALITSUSE MAJANDUSLIK TEGEVUS ............................................. 34 3.6 ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE ................................................................. 35
4 OTEPÄÄ VALLA KESKKONNASEISUND ......................................................... 36 4.1 GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA ..................... 36
4.1.1 Pinnakate, pinnavormid ......................................................................... 36 4.1.2 Hüdrogeoloogia, põhjavee seisund ja mõju põhjaveele ........................ 36
4.2 PINNAVEEKOGUMID .................................................................................. 40 4.3 POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD ...................................... 42
5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND ................................................................... 43 5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD .................................................. 43 5.2 VEETARBIJAD, TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST .............................................................................................. 44
5.2.1 Veetarbijad, veekasutus ja teenusega varustatus ................................. 44 5.2.2 Ülevaade Otepää valla veekasutusest .................................................. 45 5.2.3 Otepää valla ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed ................. 45
5.3 OTEPÄÄ LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .. 47 5.3.1 Otepää puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade ..................................... 47 5.3.2 Otepää linna veeallika ja joogiveekvaliteet ............................................ 51 5.3.3 Otepää veevõrk ja selle seisund ............................................................ 54 5.3.4 Otepää linna tuletõrjeveevarustus ......................................................... 54
5.4 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 55
5.4.1 Pühajärve puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ...................... 55 5.4.2 Pühajärve küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ................................. 56 5.4.3 Pühajärve veevõrk ja selle seisund ....................................................... 58 5.4.4 Pühajärve küla tuletõrjeveevarustus ...................................................... 58
5.5 PUKA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED . 58
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
2
5.5.1 Puka aleviku puurkaevude ja pumplarajatiste ülevaade ........................ 59 5.5.2 Puka veeallika ja joogiveekvaliteet ........................................................ 62 5.5.3 Puka veevõrk ja selle seisund ............................................................... 66 5.5.4 Puka aleviku tuletõrjeveevarustus ......................................................... 66
5.6 SANGASTE ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ................................................................................ 66
5.6.1 Sangaste aleviku puurkaevu ja pumplarajatise ülevaade ...................... 67 5.6.2 Sangaste veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................. 69 5.6.3 Sangaste veevõrk ja selle seisund ........................................................ 71 5.6.4 Sangaste aleviku tuletõrjeveevarustus .................................................. 71
5.7 KEENI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ....... 71 5.7.1 Keeni puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ............................. 71 5.7.2 Keeni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ........................................ 73 5.7.3 Keeni veevõrk ja selle seisund .............................................................. 76 5.7.4 Keeni küla tuletõrjeveevarustus............................................................. 76
5.8 SIHVA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ....... 76 5.8.1 Sihva puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade .............................. 76 5.8.2 Sihva küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ........................................ 77 5.8.3 Sihva veevõrk ja selle seisund .............................................................. 79 5.8.4 Sihva küla tuletõrjeveevarustus ............................................................. 79
5.9 NÕUNI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 80 5.9.1 Nõuni puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ..................................... 80 5.9.2 Nõuni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ........................................ 82 5.9.3 Nõuni veevõrk ja selle seisund .............................................................. 83 5.9.4 Nõuni küla tuletõrjeveevarustus ............................................................ 84
5.10 KOMSI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 84 5.10.1 Komsi puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ............................. 84 5.10.2 Komsi küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ....................................... 84 5.10.3 Komsi küla veevõrk ja selle seisund ...................................................... 86 5.10.4 Komsi küla tuletõrjeveevarustus ............................................................ 86
5.11 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED87 5.11.1 Lossiküla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ........................ 87 5.11.2 Lossiküla küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet .................................. 88 5.11.3 Lossiküla küla tuletõrjeveevarustus ....................................................... 89
5.12 VANA-OTEPÄÄ KÜLA ................................................................................. 90 5.12.1 Vana-Otepää küla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade .......... 90 5.12.2 Vana-Otepää küla joogiveekvaliteet ...................................................... 90 5.12.3 Vana-Otepää küla tuletõrjeveevarustus ................................................ 90
5.13 KÄÄRIKU KÜLA ........................................................................................... 90 5.13.1 Kääriku puurkaevu-, VTJ, pumplarajatiste ja veevõrgu ülevaade .......... 90 5.13.2 Kääriku küla joogiveekvaliteet ............................................................... 92 5.13.3 Kääriku küla tuletõrjeveevarustus .......................................................... 93
5.14 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID OTEPÄÄ VALLAS ....... 93 6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND ..................................................... 95
6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD ..... 95 6.2 OTEPÄÄ LINNA ÜHISKANALISATSIOON .................................................. 96
6.2.1 Otepää linna kanalisatsioonivõrk ........................................................... 96 6.2.2 Otepää linna reoveepumplad ................................................................ 97 6.2.3 Otepää linna reoveepuhastid ................................................................ 97
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
3
6.2.4 Otepää linna sademeveesüsteemid .................................................... 106 6.3 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .......................................... 107
6.3.1 Pühajärve kanalisatsioonivõrk ............................................................. 107 6.3.2 Pühajärve küla reoveepuhasti ............................................................. 107 6.3.3 Pühajärve küla sademeveesüsteemid ................................................. 110
6.4 PUKA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ................................................ 110 6.4.1 Puka aleviku kanalisatsioonivõrk ......................................................... 110 6.4.2 Puka aleviku reoveepumplad .............................................................. 111 6.4.3 Puka reoveepuhasti ............................................................................. 111 6.4.4 Puka sademeveesüsteemid ................................................................ 115
6.5 SANGASTE ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...................................... 115 6.5.1 Sangaste aleviku kanalisatsioonivõrk .................................................. 116 6.5.2 Sangaste aleviku reoveepumplad ....................................................... 116 6.5.3 Sangaste reoveepuhasti ...................................................................... 116 6.5.4 Sangaste sademeveesüsteemid ......................................................... 119
6.6 KEENI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ..................................................... 119 6.6.1 Keeni kanalisatsioonivõrk .................................................................... 119 6.6.2 Keeni küla reoveepuhasti .................................................................... 119 6.6.3 Keeni küla sademeveesüsteemid ........................................................ 122
6.7 SIHVA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ..................................................... 122 6.7.1 Sihva kanalisatsioonivõrk .................................................................... 123 6.7.2 Sihva reoveepuhasti ............................................................................ 123 6.7.3 Sihva küla sademeveesüsteemid ........................................................ 126
6.8 KOMSI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .................................................... 126 6.8.1 Komsi kanalisatsioonivõrk ................................................................... 126 6.8.2 Komsi reoveepuhasti ........................................................................... 127 6.8.3 Komsi küla sademeveesüsteemid ....................................................... 128
6.9 NÕUNI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .................................................... 129 6.9.1 Nõuni kanalisatsioonivõrk .................................................................... 129 6.9.2 Nõuni küla reoveepumplad .................................................................. 129 6.9.3 Nõuni küla reoveepuhasti .................................................................... 129 6.9.4 Nõuni küla sademeveesüsteemid ........................................................ 132
6.10 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ............................................ 132 6.10.1 Lossiküla kanalisatsioonivõrk .............................................................. 132 6.10.2 Lossiküla reoveepuhasti ja reostuskoormus ........................................ 132
6.11 VANA-OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOON ................................................. 134 6.11.1 Kanalisatsioonivõrk ............................................................................. 134 6.11.2 Vana-Otepää reoveepuhasti ............................................................... 134
6.12 KÄÄRIKU ÜHISKANALISATSIOON .......................................................... 136 6.12.1 Kanalisatsioonivõrk ............................................................................. 136 6.12.2 Kääriku reoveepuhasti ......................................................................... 136
6.13 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ..................................................... 138 6.14 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST .............................................................................................. 138
7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ......................................................................................................... 140
7.1 EESMÄRGID ............................................................................................. 140 7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ......................................................... 141
7.2.1 Elanikkonna tervis ............................................................................... 141
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
4
7.2.2 Loodushoiualad ................................................................................... 141 7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ....................... 141 7.2.4 Taskukohasus ..................................................................................... 141 7.2.5 ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted ............................................ 141 7.2.6 Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailplaneeringutest ....................................................................... 142 7.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine ......................................................... 143
7.3 POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 144 7.3.1 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud ........... 144 7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed ............................................ 144 7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine .................................................... 144
7.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS .................................................................................................... 152
7.4.1 Otepää linn .......................................................................................... 152 7.4.2 Sihva küla ............................................................................................ 153
8 INVESTEERINGUPROGRAMM ...................................................................... 154 8.1 VEE- JA KANALISATSIOONI- JA SADEMEVEETORUSTIKE RAJAMISE/REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA ..... 154
8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika154 8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika 155 8.1.3 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažsüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika ................................................................ 157
8.2 OTEPÄÄ REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE ............................ 158 8.3 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOONI ARENDAMINE JA ÜHENDAMINE OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOONIGA ............................................................... 158
8.3.1 Ühiskanalisatsiooni rajatiste ja seadmete dimensioneerimine ............. 158 8.3.2 Nüpli küla ühiskanalisatsiooni rajamise tehniline lahendus ................. 159
8.4 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA OLEMASOLEVAST ÜVK TARISTUST, INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST ................... 161
9 OTEPÄÄ VALLA ÜVK FINANTSANALÜÜS ..................................................... 166 9.1 METOODIKA ............................................................................................. 166 9.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE ................................................ 166 9.3 TEENUSE TARIIFID .................................................................................. 167 9.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED ................................................ 167 9.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ................................. 172
9.5.1 Muutuvkulud ........................................................................................ 172 9.5.2 Püsikulud ............................................................................................. 172
9.6 INVESTEERINGUD ................................................................................... 173 9.7 FINANTS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................. 173 9.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS ....................................................................................................... 174 9.9 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE .......................................................... 177
10 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST ........ 179
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
5
LISAD 1. Otepää vallas asuvate ÜVK-ga kaetud asulate tänaste reoveekogumisalade
skeemid 2. Otepää valla ÜVK-ga varustatud elanike arv ÜVK-ga varustatud asumite lõikes.
Tabelid: 2.1. Otepää valla asulate tänane ja perspektiivne ühisveevärgi bilanss 2.2. Otepää valla asulate tänane ja perspektiivne ühiskanalisatsiooni bilanss
3. Investeeringuprojektide tabel 4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alade skeemid (tänane seisund ja investeeringud)
Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon ÜVVK AK – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava EL – Euroopa Liit KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus PK (pk) - puurkaevpumpla RP- reoveepumpla RVP – reoveepuhasti VTJ – veetöötlusjaam RKA - reoveekogumisala BHT – biokeemiline hapnikutarve KHT – keemiline hapnikutarve VMK – veemajanduskava VS – veeseadus
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
6
1 SISSEJUHATUS
1.1 ÜLDIST
Käesolev Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK AK) on koostatud Sweco Projekt AS töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui „Konsultandile“. Töö eesmärgiks on vastavalt Tellija esitatud hanke alusdokumentidele ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele koostada Otepää valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2037. Arendamise kavaga hõlmatav periood on 12 aastat. Sõltumata lähiaastatel toimuvast arengust ja tehtavatest kulutustest tuleb arendamise kava täiendada vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses. ÜVVK AK koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema kasutamise ja planeerimise kaudu. ÜVVK AK tuleb koostada kooskõlas:
- piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuste arendamise kavadega; - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringute algatamisel peab arvestama lisaks üldplaneeringule käesoleva ÜVVK AK tingimuste ja nõuetega, samuti peab käesoleva ÜVVK AK koostamisel arvestama varasemate kehtestatud ja kehtestamisele minevate detailplaneeringutega. Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVVK AK valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed. ÜVVK AK perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi:
- Lühiajaline programm: 2025-2029, peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad.
- Pikaajaline programm: 2030-2037, peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine üldisemas plaanis, laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine, sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtja(te)le ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud või ei ole laienduste mahud, nende vajadused, olulisus ja/või aktuaalsus tänaseks veel kindel.
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab vallas Otepää linna (sealhulgas Aedlinn); Pühajärve küla, Vana-Otepää küla; Sangaste, Puka alevikke; Keeni, Sihva, Komsi, Nõuni ja Lossiküla külasid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
7
Vastavalt ÜVK seadusele, ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Otepää vallas loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide alla kuuluvaiks ka sademevee lahkvoolsed torustikud, drenaažveesüsteemid ning nendega otseselt seotud ja tiheasustusalal paiknevad eesvoolukraavid ja väljalasud. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi hulka loetakse ka tiheasutusalal paiknevad kollektorkraavid, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas pole määratud teisiti.
1.2 ÜVVK AK KOOSTAJA
Otepää valla ÜVVK AK on valminud Sweco Projekt AS poolt.
Koostaja: Sweco Projekt AS
Reg. nr. 11304200
Telefon +372 674 4000
e-post [email protected]
Esindaja ja kontaktisik:
Anna Nikulnikova
Keskkonnatehnoloogia grupijuht
e-post [email protected]
Sven Otsmaa
Tel +372 51 37 699
e-post [email protected]
Projekteerija: Allan Kossas
diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener, tase 7
E-post: [email protected]
Finantsist: Ene Laur
E-post: [email protected]
Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: - Andres Arike, Otepää Vallavalitsus, abivallavanem - Lea Ruuven, Otepää Vallavalitsus, projektispetsialist - Andres Visnapuu, AS Otepää Veevärk, juhatuse liige - Andres Radsin, AS Otepää Veevärk, veemajanduse tootmisjuht - Olev Järv, AS Otepää Veevärk, välisvõrkude insener - Anneli Jürgenson, AS Otepää Veevärk, pearaamatupidaja - Maire Mehine, AS Otepää Veevärk, sekretär-klienditeenindaja.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
8
1.3 OTEPÄÄ VALLA ASUKOHT, TRANSPORT JA TEED
Otepää vald asub Kagu-Eestis Kirde-Valgamaal Otepää kõrgustikul. Valla keskus on Otepää linn. Vallas asuvad Puka ja Sangaste alevik ning 52 küla. Otepää valla naabervallad on: Elva, Nõo, Kambja, Kanepi, Antsla, Valga ja Tõrva vallad, Seisuga 01.01.2025 elas Otepää vallas 6316 elanikku, valla pindala on 520,21 km². Otepää valda läbib Tallinn-Tartu-Valga raudtee, vallas asub kolm raudteepeatust: Puka, Mägiste ja Keeni. Sangaste nime kandev raudteepeatus ei asu kahjuks Sangastes, vaid Tsirguliina alevikus Valga vallas. Otepää valda läbivateks olulisemateks maanteedeks on riigimaanteed Tatra-Otepää- Sangaste (nr 46) ja Rõngu-Otepää-Kanepi (nr 71) tugimaanteed. Vallas on 105 km kohalikke maanteid, 183 km erateid ja 40 km metsateid. Otepää linnas on 55 tänavat kogupikkusega 32 km, nendest 30 km on kaetud mustkattega ja 1,5 km on kruusateid.. Transpordikorraldus ja transporditeenuse kättesaadavus on vallas üldjoontes hea. Valla ühistranspordi sõlmpunktideks on Otepää linn, Puka ja Sangaste alevikud. Allikas: Otepää valla koduleht, Konsultandi kogutud andmed ja Otepää valla arengukava aastateks 2025-2035.
Täiendavalt peatükis 3, Sotsiaalmajanduslik ülevaade.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
9
2 ÕIGUSLIK ALUS
2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. VEEMAJANDUSKAVA. PÕHJAVEE KAITSTUS
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ning ÜVVK AK peab vastama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse 2. peatükk, Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni planeerimine ning rajamine, § 12-16. ÜVVK AK koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele*:
1) Veeseadus1 (edaspidi VeeS); 2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus1 (edaspidi ÜVVKS); 3) Planeerimisseadus1; 4) Ehitusseadustik1 (edaspidi EhS); 5) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS); 6) Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 (edaspidi
KeHJS); 8) Keskkonnatasude seadus; 9) Looduskaitseseadus1; 10) Tuleohutuse seadus; 11) Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61„Nõuded reovee puhastamise ning
heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 61);
12) Ehitusseadustikust tulenev keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või – augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
13) Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord „
14) Keskkonnaministri 15.10.2019 määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“;
15) Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;
16) Kliimaministri 12.09.2023 määrus nr 57 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus..
17) Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi sotsiaalministri määrus nr 61);
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
10
18) Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079: Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie ja Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkiri nr 1- 2/19/131: Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie;
19) Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded;
20) Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.
*Eelnev loetelu ei ole lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest, samuti puudutavad kirjeldatud õigusaktid käesoleva ÜVVK AK koostamist ning nendega arvestamist koostamisel. Arvestame kõigi nimetatud õigusaktide puhul viimase kehtiva versiooniga.
VeeS on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste, seadmete ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb jälgida ÜVKS-i, Looduskaitseseadust, Planeerimisseadust, EhS-i ja Keskkonnaministri 03.10.2019 määrust nr 50. Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul, eriti uute reoveepuhasti asukohtade või olemasolevate renoveeritavate asukohtade valikul, tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (edaspidi: KEHJS seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”. KeHJS on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhieesmärke ja -ülesandeid on klientidele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri määrusega nr 61. Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t) või ühiskanalisatsiooniga alalt. Vee-ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse Keskkonnaministri määrusele nr 61. Nõuded, optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi, on alates 01.10.2019 kehtestatud VeeS-s § 93, 94 ja 99-101. Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaalmajanduslikku kriteeriumit, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
11
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) kaardirakenduses olevale Eesti põhjaveekaitstuse kaardile paiknevad Otepää valla ÜVK-ga kaetud asulate RKA-d enamuses kaitstud ehk väga madala reostusohtlikkuse tasemega põhjaveega aladel (Keeni küla suhteliselt kaitstud põhjaveega alal)(kaardi väljavõte vt joonis 2-1).
Joonis 2-1 Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist Otepää vallas (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025)
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
12
2.1.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava
Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2022-2027) on kinnitatud kliimaministri käskkirjaga nr 357. Ida-Eesti vesikonna on kättesaadav aadressilt: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. Järgnevalt on toodud teemakohased väljavõtted Veemajanduskavast ning lühikirjeldused Otepää vallas asuvate Ida-Eesti vesikonna põhja- ja pinnaveekogumite seisundi kohta.
(allikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vesikondade_kaart.jpg )
Joonis 2-2 Eesti vesikondade skeem
Otepää vald paikneb kogu ulatuses Ida-Eesti vesikonnas.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
13
(allikas: EV Keskkonnaministeerium (tänaseks Kliimaministeerium))
Joonis 2-3 Eesti vesikondade skeem maakondade ja asumite taustsüsteemis
Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktkoormusallikatele (punktreostusallikatele), loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Otepää vallas on üle 2000 ie- ga reoveekogumisalaks Otepää reoveekogumisala. Olulisteks punktreostusallikateks loetakse kõiki reoveepuhasteid, sealhulgas alla 2000 ie-ga, reoveepuhasteid. Antud valdkonda liigituvad kõik ülejäänud vallas asuvad reoveepuhastid (reoveekogumisalad). Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, heljum, Püld ja Nüld. Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVVK AK-s tähelepanu pöörata olemasolevate reoveepuhastite hooldamisele ja vajadusel rekonstrueerimisele, et oleks jätkuvalt tagatud Keskkonnaministri määruse nr 61 ja vee erikasutuse keskkonnalubade nõuete täitmine. Ida-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud ja joogiveele suunatud põhimõtteid (lühidalt refereerituna). Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri määruse nr 61 nõuetele. Joogiveehaarete seire on korraldatud vastavates vee erikasutuse keskkonnalubades kehtestatud nõuete alustel ning seda teevad loa omanikud loas nõutud korras. Eraldi seiret joogiveehaarde sanitaarkaitsealadel hetkel ei tehta. Eraldi seiret ei toimu ka veekaitsevööndites, kuid vajadusel kontrollitakse veekaitsevööndi nõuete täitmist järelevalve käigus. Joogiveeseiret korraldatakse vastavalt Terviseameti poolt kinnitatud joogivee kontrolli kavadele.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
14
Pinnaveekogumite seisundi hindamine põhineb kahel seisundit iseloomustaval komponendil – ökoloogilisel ja keemilisel. Pinnavee koondseisund määratakse ökoloogilise ja keemilise seisundi põhjal põhimõttel, et veekogumi koondseisundi määratleb kahest nimetatud komponendist halvema seisundiklass. Seisund määratakse viieastmeliselt: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb seisund.
2.1.1.1 Pinnaveekogumid
Otepää valla olulisemad pinnaveekogumid, mis on kaudselt seotud ka reoveepuhastite väljalaskudega, on järgmised (toome siinkohal välja jõed ja ojad ning kraave ja väiksemaid ojasid ning ökoloogilist ja keemilist seisundit käsitleme alapeatükis 4.2 pinnavesi): Elva jõgi (kood VEE1036500) on lõigus Elva_2 (VEE1036500_2) Kaarnaojast suudmeni, Kaarnaoja kaudu kaudseks heitveesuublaks Otepää linna ja Otepää Alajaama reoveepuhastitele; lõigus Elva_1 (Elva jõgi Kaarnaojani), Kintsli oja kaudu kaudseks heitveesuublaks Nõuni reoveepuhastile. Väike Emajõgi (kood: VEE1008200) lähtub Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve. Jõgi on Mooritsa oja, Punga oja ja Purtsi jõe kaudu eesvooluks Komsi reoveepuhastile; Puka oja ja Purtsi jõe kaudu Puka (Pukamõisa) reoveepuhastile. Väike Emajõgi on kaudseks heitveesuublaks ka Sangaste ja Lossiküla reoveepuhasti väljalaskudele. Suhteliselt oluline veekogu Otepää vallas on ka eelpool kirjeldatud Purtsi jõgi (VEE1013100). Suurem osa Otepää valla reoveepuhastitel puhastatud heitveest jõuab seega kaudselt kas Elva või Väike-Emajõkke.
2.1.2 Valgamaa maakonnaplaneering 2030+
Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337. Planeering koostati haldusreformieelse Valga maakonna territooriumi kohta. Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417 kehtestati Valga maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on:
1. toetada maakonna sellist ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv väheneb;
2. tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega.
Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.
ÜVK arendamine on maakonnplaneeringus määratletud järgnevalt. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades. Elukvaliteedi tõstmiseks on soovitatav kaaluda ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni väljaarendamist olemasolevates suvilapiirkondades, mis jäävad
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
15
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse aladest väljapoole. Reovee käitlus tuleb nendes piirkondades täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel viia vastavusse kehtivate nõuetega, samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu.
2.1.3 Otepää valla üldplaneering
Otepää vallas kehtib 2025. a seisuga neli endiste omavalitsusüksuste üldplaneeringut ja üks osaüldplaneering.
- Otepää valla (endistes piirides) üldplaneering; - Palupera valla üldplaneering; - Puka valla üldplaneering; - Puka aleviku osaüldplaneering; - Sangaste valla üldplaneering.
Lisaks viidi aastal 2018 läbi Ühinenud kohaliku omavalitsuste üksuste üldplaneeringute ülevaatamine ning tulemus kinnitati Otepää Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 31. Peamine dokumendis „Ühinenud kohaliku omavalitsuste üksuste üldplaneeringute ülevaatamine“ ÜVK kohta käiv info on esitatud alapeatükis 2.3: „Paranenud on looduskeskkonna seisund seoses ühiskanalisatsiooni võrkude ja rajatiste renoveerimisega“. Otepää Vallavolikogu otsustas 18. oktoobri 2018. a otsusega nr 1-3/58 algatada Otepää valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uues Otepää valla üldplaneeringu eelnõus on ÜVK osas välja toodud järgmised aspektid:
- Tiheasustusaladel on arenduse rajamisel kohustuslik välja ehitada ühisvee ja - kanalisatsiooni lahendus või valmidus sellega liitumiseks ning kohustus liituda ühisvõrgu väljaarendamisel.
- Pereelamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on soovitatav parema lahenduse saavutamiseks algatada ühine, mitut kinnistut hõlmav detailplaneering (mitte krundipõhiselt), millega määratakse maa-aladele täpsemad kasutamis- ja ehitustingimused, sh vee- ja kanalisatsioonitrasside paigutus ning juurdepääsuteede, kergliiklusteede ja tänavavalgustuse paiknemine. Mitut kinnistut hõlmava detailplaneeringu algatamiseks tehakse koostööd naaberkinnistu omanikega.
- Planeerida sademevee sulgemise süsteemid, et süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle.
- Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu elektrivarustus, et kiirendada töövõime taastamist. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse korral vee alla jääda.
- Teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega ning määrata tee minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt.
- Tiheasustusalal määratud reoveekogumisaladel (olemasolevad ja perspektiivsed) tuleb tagada ühiskanalisatsiooniehitise väljaehitamine (sõltuvalt tiheasustusalade väljaehitamisest), et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
16
- Väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud korrast.
- Uued elamud on kohustuslik liita ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub reoveekogumisalal ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon on välja ehitatud.
- Otepää valla vee- ja kanalisatsioonivõrk on lahendatud Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Ühisveevärgi puurkaevud, puhastid ja reoveekogumisalad on kantud üldplaneeringu taristu ja piirangute joonisele. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kavaga on lubatud reoveekogumisalade piire muuta ja vajadusel määrata uusi reoveekogumisalasid (tegemist ei ole üldplaneeringu muutmisega).
Sademeveesüsteemide arendamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:
- Sademevesi tuleb immutada oma krundi piires või juhtida lähedal asuvasse suublasse, halvendamata naabermaaüksuste olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naabermaaüksusele on keelatud).
- Äri- ja tootmise maa-aladel tuleb soodustada sademevee immutamise lahendusi pinnasesse kohtades, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (nt õli-bensiini-liivapüüdurite abil).
- Uusarenduste kavandamisel tuleb kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega välja arendada sademeveesüsteem ja selle eesvoolu suunamine. Arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on üldjuhul keelatud – erandid on võimalikud vaid põhjendatud juhtudel kokkuleppel Transpordiametiga.
- Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb tagada veekvaliteedi vastavus kehtivates õigusaktides sätestatule. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi.
- Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni, välja arvatud erandjuhtudel trassi valdaja loal.
2.1.4 Otepää valla detailplaneeringud
Järgnevas tabelis käsitleme aastatel 2019-2025 (seisuga 12.11.2025) algatatud, vastu võetud või kehtestatud detailplaneeringuid (edaspidi DP), mis kas asuvad RKA alal või nende lähinaabruses. Algatatud, kuid vastu võtmata detailplaneeringud peavad arvestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, sealhulgas käesoleva arendamise kavaga. Järgnevas tabelis käsitleme vaid ÜVK-ga varustatud asulate DP- sid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
17
Tabel 2-1 Ülevaade Otepää vallas aastatel 2019-2025 kehtestatud ja ÜVK piirkondi puudutavatest detailplaneeringutest DP nimi ja kehtestamise aeg
Asukoht Seos RKA-ga Planeeringu eesmärk Märkused / Tarbitav veekogus vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
2021
Männimäe katastriüksuse detailplaneering
Sihva küla
Asub Juusa järve ääres, jääb RKA alast välja
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamuehituseks määratud hoonestusala asukoha muutmine ja ehitusõiguse täpsustamine. Planeeritava ala pindala on ca 3,11 ha. Planeeritud Männimäe katastriüksus säilib olemasolevana.
Võimalikud täiendavad tehnovõrkude servituutide vajadused tuleb lahendada projekteerimisel. Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös võrguvaldajatega vastavalt liitumistingimustele ning tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele.
Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering
Otepää linn
Ala ei jää Otepää RKA alale. Piirneb sellega
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse võimaluste väljaselgitamine ning liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine planeeritaval maa-alal.
Planeeritud hoone(te) veevarustus on planeeritud vastavalt AS Otepää Veevärgi tehnilistele tingimustele (06.08.2019) krundil piiril olemasolevast ühisveevõrgu torustikust tehes väljavõtte krundi piiril olevast maakraanist 63 mm plasttoruga. Planeeritud hoone(te) reovesi on planeeritud vastavalt AS Otepää Veevärgi tehnilistele tingimustele (06.08.2019) suunata krundi piiril olevasse 160 mm reoveekanalisatsiooni torustikku. 46 TatraOtepää-Sangaste tee L2 krundil asub reoveepumpla, mis võtab vastu 0,7 m³/h. Kui seoses planeeringu realiseerimisega on vajadus ära juhtida suurem reoveekogus tunnis, siis näha projekteerimisel ette reoveepumpla rekonstrueerimine.
Sepa katastriüksuse detailplaneering
Pühajärve küla
Detailplaneeringu ala ei asu Pühajärve ega Otepää RKA aladel
Planeeringu eesmärk on kehtiva detailplaneeringu muutmine, ehitusõiguse määramine hotell-spa ehitamiseks ning tehnovõrkude lahendamine
Tehnovõrkude rajamine toimub kokkuleppel võrguettevõttega vastavalt koostatavale projektile. Vee- ja kanalisatsioonitrasside asukoha määramisel ja hilisemalt nende rajamisel tuleb tagada naaberkinnisasjadele nõuetekohane õigusaktidest tulenev veesurve.
Pühajärve tee 6, Pühajärve tee 8, Lipuväljak 7a, Lipuväljak 7b ja Alajaama
Otepää linn
Asub Otepää RKA alal
Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kahe
DP on koostamisel. Planeeringulahenduse on kooskõlastanud Transpordiamet (18. oktoobri 2023. a kiri nr 7.2-2/23/215-5,
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
18
DP nimi ja kehtestamise aeg
Asukoht Seos RKA-ga Planeeringu eesmärk Märkused / Tarbitav veekogus vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
haljasala katastriüksuste detailplaneering
korterelamu ja ühe abihoone ehitamiseks
https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=333038) ning heaks kiitnud tehnovõrkude osas Elektrilevi OÜ (14. septembri 2023. a kooskõlastus nr 3105784313), Telia Eesti AS (12. septembri 2023. a kooskõlastus nr 38239871) ja AS Otepää Veevärk (12. septembri 2023. a kooskõlastus)
Tennisevälja tn 6a katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA alal
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda ehitusõigus määramist üksikelamu ja abihoone rajamiseks. Planeeritava ala pindala on ca 0,07 ha. Tegemist Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, sest kaalutakse maakasutuse juhtotstarbe üldkasutatavate hoonete maa muutmist pereelamu maaks
DP on algatatud
Ööbiku, Lõokese, Rukkiräägu, Kalmistu tee L1 ja Kalmistu tee L2 katastriüksuste detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualale täiendava ehitusõiguse andmiseks pereelamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks
Detailplaneering on kehtestatud 27. novembril 2023. a korraldusega nr 2-3/695https://www.otepaa.ee/otepaa- vallasiseses-linnas-asuvate-oobiku-lookese-rukkiraagu- kalmistu-tee-l1-ja-kalmistu-tee-l2
Kagumohni katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuste jagamine kruntideks, ehitusõiguse määramine moodustavatele kruntidele hoonete ja rajatiste rajamiseks, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, juurdepääsude ja tehnovõrkude lahendamine
Otepää vallavalitsus kehtestas 01.10.2025 korraldusega nr 2-3/471 Kagumohni katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (OÜ MELOTRIX GRUPP töö nr K 0303/25). Planeeringulahenduse on heaks kiitnud tehnovõrkude osas Elektrilevi OÜ, AS Otepää Veevärk ja Telia Eesti AS. Arvamust planeeringu lahendusele on avaldanud Keskkonnaamet 13. juuni 2025. a kirjaga nr 6-2/6889-3-3
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
19
DP nimi ja kehtestamise aeg
Asukoht Seos RKA-ga Planeeringu eesmärk Märkused / Tarbitav veekogus vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
Tartu mnt 16 katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu eesmärk on välja selgitada Tartu mnt 16 katastriüksusele tankla ja seda teenindavate rajatiste rajamise võimalikkus.
Detailplaneering on kehtestatud 10.08.2020 korraldusega nr 2-3/426 https://www.otepaa.ee/otepaa- vallavalitsus-kehtestanud-otepaa-vallasiseses-linnas- asuva-tartu-mnt-16-katastriuksuse
Põllu tn 19 katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Põllu tn 19 kinnistule ehitusõiguse andmiseks pereelamu ja abihoonete püstitamiseks
Kehtestatud Otepää Vallavalitsus 28. detsembri 2021. a korraldusega nr 2-3/838. Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojektide (tööjooniste) koostamiseks. Hoone projekteerimisel ja selleks vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti (tööjooniste) koostamiseks
Kastolatsi tee 25 katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA alal ja selle naabruses
DP eesmärk on ehitusõiguse määramine uue hooldekodu hoone rajamiseks
Kastolatsi tee 25 katastriüksuse detailplaneering on kehtestatud 23.11.2020 korraldusega nr 650 https://www.otepaa.ee/otepaa-vallasiseses-linnas- asuva-kastolatsi-tee-25-katastriuksuse- detailplaneeringu-kehtestamine
Kannistiku vkt 1 katastriüksuse detailplaneering
Pühajärve küla
Asub Pühajärve RKA alal
DP koostamise eesmärgiks on valla üldplaneeringu põhimõtete elluviimine ning olemasolevate korterelamute ala laiendamisel ning tihendamisel kavandada alale ridaelamud. DP-ga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale
Planeering on koostamisel https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=371185
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
20
2.1.5 Otepää valla arengukava Otepää valla arengukava aastateks 2025-2035 on vastu võetud Otepää Vallavolikogu 24.10.2024 määrusega nr 7. ÜVK alane info, eesmärgid ja aspektid on arengukavas esitatud järgnevalt:
- Veemajanduses on väljakutseks ebaühtlane vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kättesaadavus.
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava kehtestamine ja ajakohasena hoidmine. - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava digitaalsele kaardile üleviimine.
Nagu eelnevast selgub, on ÜVK põhiülesanne ÜVK kaasajastamine ja kaasaegsena hoidmine ning selleks tuleb pidevalt kaasajastada ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.
Allikad: Otepää valla kodulehekülg ja Riigi Teataja
2.1.6 Vee erikasutuse keskkonnaload
Vee erikasutuse keskkonnaload (edaspidi Veeload, veeluba) on kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS. Otepää valla vee-ettevõtluspiirkondades omab tänasel päeval, aastal 2025, veeluba kolm vee-ettevõtjat, vallavolikogu poolt kinnitatud vee-ettevõtja: AS Otepää Veevärk, Otepää Lihatööstus Edgar OÜ ja mõnevõrra ka Tehvandi Spordikeskus SA. Tabel 2-2 Nimekiri Otepää valla kehtivatest veevõtu ja/või heitveesuublasse juhtimisega seonduvatest keskkonnalubadest
Number
Ettevõtte tegevuskoha aadress Objekti asukohad Omaja Liik Olek
Kehtivuse periood
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni operaator, Otepää valla vee-ettevõtja*
L.VV/329487 Kastolatsi tee, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
Otepää vald, Nõuni küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 25.07.2024 tähtajatult
L.VV/329331 Kastolatsi tee, Otepää linn
Otepää vald, Otepää linn, Sihva küla, Pühajärve küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 13.04.2023 tähtajatult
L.VV/328484 Kastolatsi tee, Otepää linn
Otepää vald, Sangaste, alevik, Keeni küla, Lossiküla küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 20.05.2020 tähtajatult
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
21
Number
Ettevõtte tegevuskoha aadress Objekti asukohad Omaja Liik Olek
Kehtivuse periood
L.VV/325403 Otepää vald, Puka alevik, Komsi küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 01.11.2021 tähtajatult
L.VV/325125 Keskuse vkt 6-1, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla
OÜ Otepää Lihatööstus Edgar
KL Kehtiv 05.06.2020 tähtajatult
L.VV/326000 Valga maakond, Otepää vald, Kääriku küla, Kääriku Spordikeskus
Olümpiakeskus Tehvandi, Nüpli küla, Otepää vald, Valga maakond
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus
KL Kehtiv 12.10.2022 tähtajatult
Otepää vallas ülejäänud erikasutajatele väljastatud veeload
KL-520177 Tehase, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
Tehase, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
UPM- Kymmene Otepää OÜ
KL Kehtiv 05.02.2024 tähtajatult
Allikad: keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS *Märkus: Katlamajale väljastatud Otepää Veevärk AS-i keskkonnaluba L.ÕV/319152 me siinkohal ei käsitle, kuna see reguleerib saasteainete viimist paiksest heiteallikast välisõhku ja ei ole seotud ÜVK-ga
2.1.7 Veekvaliteedi kontrollikavad
Vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 11 lg (1) peab joogivee käitleja koostama ja kooskõlastama Terviseametiga joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga. Joogivee kontrolli käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus määratakse vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 10. Otepää Veevärk AS-i poolt on koostatud ja Terviseameti poolt kinnitatud joogivee kontrollikavad aastateks 2024-2028. Järgnevalt anname ülevaate proovivõtukohtadest. Proovivõtu sagedusi ning analüüsitavaid komponente käsitleme lisaks iga asula veekvaliteeti kirjeldavates peatükkides (kõiki süvakontrolli näitajaid loetlema ei hakka, kuna enamik neist sisaldub vees alla määramispiiri ja nende ülesloetlemine ei anna olulist infot). Otepää valla asulate (linn, alev ja külad) joogivee kontrollikava hõlmab järgmisi asukohti.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
22
Tabel 2-3 Otepää valla asulate joogivee kontrollikava järgsed proovivõtu asukohad
Asula nimi Joogivee proovivõtukoht ja sagedus (aeg)
Tavakontrolliks Süvakontrolliks
Otepää linn
Otepää Gümnaasium, 2 korda aastas
Otepää Gümnaasium, 1 kord aastas, 5 proovi 5 a jooksul.
Otepää linn Pühajärve tee, 1 kord aastas
Otepää küla Lasteaed Keskuse 6, 1 kord aastas
Otepää Gümnaasium, Spordi tn 2 Otepää, 1 kord aastas, november
Puka alevik
Puka Ääre tn veetöötlusjaam peale filtrit 2 korda aastas
Puka Ääre tn veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a (oktoober) 1 kord 6 aasta jooksul
Puka Tööstuse tn 15 veetöötlusjaam peale filtrit 1 kord aastas
Puka Tööstuse tn 15 veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 10 aasta jooksul
Sangaste alevik Sangaste veetöötlusjaam peale filtrit 2 korda aastas
Sangaste veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 6 aasta jooksul
Keeni küla Keeni veetöötlusjaam peale filtrit 2 korda aastas
Keeni veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 6 aasta jooksul
Komsi küla Komsi Hooldekodu, 2 korda aastas
Komsi Hooldekodu, 1 kord 6 aasta jooksul
Sihva küla Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 2 korda aastas
Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 1 kord 6 aasta jooksul
Nõuni küla Nõuni küla raamatukogu 1 kord aastas
Nõuni küla raamatukogu, 2025.a 1 kord 10 aasta jooksul
Pühajärve küla Kannistiku veetöötlusjaamast peale filtrit 1 kord aastas
Kannistiku veetöötlusjaamast peale filtrit 1 kord 10 aasta jooksul
Lossiküla Lossiküla veetöötlusjaam peale filtrit 1 kord aastas
Lossiküla veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 10 aasta jooksul
2.1.8 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest
Ülevaade Otepää valla reoveekogumisaladest (edaspidi RKA) ja parameetritest on antud järgnevalt.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
23
• Otepää reoveekogumisala, registrikood RKA0820465, pindala 185.6 ha, koormus 3645 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079 Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 muudetud Keskkonnaministri 21.09.2017 käskkirjaga nr 919 RKA hõlmab Otepää linna, Pühajärve küla.
• Puka reoveekogumisala, registrikood RKA0820474, pindala 91.4 ha, koormus 1000 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Komsi küla, Puka alevik, Ruuna küla.
• Sangaste reoveekogumisala, registrikood RKA0820477, pindala 18.4 ha, koormus 234 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Sangaste alevik.
• Keeni reoveekogumisala, registrikood RKA0820478, pindala 20.5 ha, koormus 400 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Keeni küla.
• Sihva reoveekogumisala, registrikood RKA0820466, pindala 15.4 ha, koormus 330 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Sihva küla.
• Nõuni reoveekogumisala, registrikood RKA0820471, pindala 26.8 ha, koormus 600 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Nõuni küla.
• Pühajärve reoveekogumisala, registrikood RKA0820468, pindala 8,2 ha, koormus 180 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Pühajärve küla, Mäha küla.
Reoveekogumisalade skeemid on antud lisas 1 ning olemasolevate ja perspektiivsete torustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 4, joonistel.
2.1.9 Otepää valla reoveepuhastite ja sademevee väljalaskude mõju maaparandussüsteemide rajatistele
Järgnevalt käsitleme Otepää valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite ja sademevee väljalaskude võimalikku mõju maaparandussüsteemide rajatistele, sealhulgas eesvooludesse juhitavaid veeloaga lubatud ja tegelikke, 2024. a heitveekoguseid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
24
Tabel 2-4 Otepää valla reoveepuhastite väljalasud ja vooluhulgad maaparandussüsteemidesse
Väljalask/reoveekogumisala Suubla nimetus vastavalt keskkonnaloale
Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood
Eesvoolu tüüp ja seisund*
Veeloaga lubatud väljundvooluhulk, m3/a; m3/d
Tegelik väljundvooluhulk: m3/a; m3/d aastal 2024
Otepää /Otepää Hundioja kraav, Kaarnaoja
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
240 000; 658 183 170; 502
Otepää Alajaama/Otepää Möldre kraav, Kaarnaoja
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
12 800; 35 5500; 15
Pühajärve küla/Otepää Lannusaare kraav
Mähajärve-6 kood 3021045000010/003
Maaparandussüsteemi eesvool vajab mudast puhastamist ja võsaraiet, kraav on suhteliselt kinni kasvanud. Samas hüdrauliline koormus kraavile on ÜVK poolt väike.
3200; 9 1217;3,3
Vana-Otepää küla Viinamäe kraav Kortina-5, kood 2021034000010-001 suubub Riidmaa ojja
Viinamäe kraav on maaparandussüsteemide eesvool
8000; 22 4634; 13
Puka alevik/Puka Puka oja (Laosse oja), Purtsi jõgi
Puka oja, kood 3101310020000/001 valgalaga üle 25 km², mis suubub Purtsi jõkke
Puka oja on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. On rahuldavas seisundis ja toimib, kuid vajab mõningat süvendamist ja heintaimede niitmist (vt. joonis 2-4) Eesvool suudab vastu võtta nii Puka aleviku kui planeeritava sellega ühendatava Komsi küla puhastatud heitvee, reserv on olemas.
35 000; 96 10 498; 29
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
25
Väljalask/reoveekogumisala Suubla nimetus vastavalt keskkonnaloale
Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood
Eesvoolu tüüp ja seisund*
Veeloaga lubatud väljundvooluhulk, m3/a; m3/d
Tegelik väljundvooluhulk: m3/a; m3/d aastal 2024
Sangaste alevik Tiigikraav Väike Emajõgi Restu paisust Pedeli jõeni
Ei ole Sangaste väljalasu lõigul ega antud lävendis riigi poolt korrashoitav eesvool
Pole piiratud 8218; 22
Keeni küla Savisaare kraav Kõrgemäe-1 MS 3101160020051 / ehitis 001
Maaparandussüsteemi eesvool rahuldavast hea seisundini, vajab heintaimede niitmist, süvendamist kohati võsaraiet, puude mahavõtmist (vt joonis 2- 5)
Pole piiratud 9340; 26
Sihva küla Voki oja, mis suubub Väike Emajõkke (vahemik lähtest Pringi-Restu teeni 23136)
Väike Emajõgi, 3100820040000 / ehitis 001
Väike Emajõgi, antud lõigul, lähtest Pringi-Restu teeni 23136, on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool
10 000; 27 4490; 12
Komsi küla** Mooritsa oja (suubub Purtsi jõkke)
Aakre-1, MS 3101330010010 / ehitis 001;
Aakre-1 (Mooritsa oja) on maaparandussüsteemide eesvool, seisund rahuldav, vajab niitmist ja puhastamist/süvendamist; Purtsi jõgi pole maaparandussüsteemi suubumise asukohas riigi poolt korrashoitav ühiseesvool
8000; 22 3755; 10
Nõuni küla Kintsli oja (suubub Elva jõkke, Elva jõgi Kaarnaojani)
Nõuni-4, süsteemi kood : 2103660010040/001
Maaparandussüsteemide eesvool: Nõuni-4, süsteemi kood: 2103660010040/001, asub Nõuni reoveepuhasti väljalasust
6624; 18 3664; 10
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
26
ligikaudu 1,5 km kaugusel, mistõttu me selle reaalse mõjuga maaparandussüsteemile antud juhul ei arvesta. Lisaks on Nõuni reoveepuhasti hüdrauliline väljundkoormus ligikaudu kaks korda madalam keskkonnaloas lubatust.
Lossiküla Toomemäe kraav, Lossikraav, Väike Emajõgi Restu paisust Pedeli jõeni
Keskuse-Hiiresoo-2 Maaparandussüsteemide eesvool: Keskuse- Hiiresoo-2, kood: 3100820020110-004, seisund rahuldav, vajab niitmist, mudast puhastamist; Väike Emajõgi Restu paisust Pedeli jõeni on riiklikult korrashoitav eesvool, kood: 3100820020000 - 001
Pole piiratud 924; 3
Sademevee olemasolevad väljalasud
Otepää (Kesklinn) Puudub keskkonnaluba
Linnamäe org, 3 väljalasku
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Puudub keskkonnaluba
Pikklomp (tiik) Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Puudub keskkonnaluba
Hundisoo Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
27
Puudub keskkonnaluba
Apteekrimäe org Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Otepää (Aedlinn) Puudub keskkonnaluba
Marguse oja, Pühajärv Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Sademevee planeeritavad väljalasud
Puka (Kooli piirkond) Puka alevik, Ääre tn 9a tiik
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Keeni (Põhikooli piirkond) Keeni küla. Keeni oja paisutiik, Keeni park
Keeni oja pole antud lõigus riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Sihva Voki oja, mis suubub Väike Emajõkke (vahemik lähtest Pringi-Restu teeni 23136)
Väike Emajõgi, 3100820040000 / ehitis 001
Väike Emajõgi, antud lõigul, lähtest Pringi-Restu teeni 23136, on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool
Arvutuslik 6 m3/h (10 l/s 10 minuti jooksul). Ööpäevas maksimaalselt 10- 12 m3/d
Heitvee väljalask on piiratud 10 000 m3/a ehk 27 m3/d, millest arvutuslik maksimaalne sademevee vooluhulk jääb tunduvalt väiksemaks
Märkused: *Eesvoolu seisundit käsitlesime juhul, kui tegemist on maaparandussüsteemi eesvooluga **Pikaajalises programmis on kavas ühendada Komsi küla ühiskanalisatsioon Puka alevikuga Allikas: Maa- ja Ruumiamet, Spectrum, Otepää Veevärk AS
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
28
Ühegi heitvee väljalasu tegelik aastane vooluhulk ei ületa keskkonnaloaga aastast lubatud vooluhulka. Heitveesuublateks olevate või kaudselt olevate maaparandussüsteemide eesvoolude kirjeldused on esitatud eelnevas tabelis. Ühegi olemasoleva ega kavandatud sademeveesüsteemi väljalasku juhitav sademevee vooluhulk ei ületa eesvoolu ehk suubla vastuvõtuvõimet. Maaparanduslike suublate seisukorda ja veevastuvõtuvõimet saame hinnata senise praktika ja arvnäitajate põhjal. Samuti tuleb arvestada kavandatavate võimalike suurenevate heit- ja sademevee vooluhulkadega lisanduvate koormuste baasil. Tänases ÜVVK AK-s nähakse ette heitveekoguste vähest kasvu Puka reoveepuhastil Komsi reovee koormuse arvel, mille kaudu juhitakse heitvesi Puka ojja (kood 3101310020000/001 valgalaga üle 25 km², suubub Purtsi jõkke), Suurenev vooluhulk: kuni 10 m3/d, ei tekita probleeme riigi poolt korrashoitavale ühiseesvoolu vastuvõtuvõimele. Kokkuvõttes võib deklareerida, et ÜVK süsteemide heitvee ja sademevee väljalaskude mõju maaparandussüsteemidele on nii täna kui lähiperspektiivis Otepää vallas väheoluline.
Joonis 2-4 Puka oja (Konsultandi foto)
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
29
Joonis 2-5 Savisaare kraav (Konsultandi foto)
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
30
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS
3.1 LÜHIÜLEVAADE
Otepää vald asub Kagu-Eestis Kirde-Valgamaal Otepää kõrgustikul. Valla keskus
on Otepää linn, mis on tuntud kui talvepealinn. Vallas asuvad ka Puka ja Sangaste
alevik ning 52 küla. Vald moodustati 2017. aastal senise Otepää valla, Sangaste
valla, Palupera valla 7 küla ja Puka valla 12 küla ühinemisel. Otepää vallas elas
01.01.2025 seisuga 6316 inimest.
Tabel 3-1 Tabel Otepää valla asulate elanike arv
Küla Elanike arv Mehed Naised
Arula küla 72 41 31
Ilmjärve küla 39 21 18
Kassiratta küla 28 13 15
Kastolatsi küla 65 34 31
Kaurutootsi küla 43 28 15
Keeni küla 299 148 151
Kibena küla 23 14 9
Koigu küla 13 7 6
Kolli küla 48 25 23
Komsi küla 68 38 30
Kuigatsi küla 65 29 36
Kurevere küla 45 26 19
Kähri küla 35 15 20
Kääriku küla 42 22 20
Lauküla 98 56 42
Lossiküla 54 30 24
Lutike küla 33 22 11
Makita küla 22 11 11
Meegaste küla 40 24 16
Miti küla 27 12 15
Mäeküla 53 31 22
Mägestiku küla 41 19 22
Mägiste küla 23 13 10
Mäha küla 28 15 13
Märdi küla 44 21 23
Neeruti küla 65 37 28
Nõuni küla 210 102 108
Nüpli küla 148 77 71
Otepää küla 27 13 14
Otepää linn 2025 942 1083
Pedajamäe küla 93 50 43
Pilkuse küla 153 95 58
Plika küla 25 13 12
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
31
Prange küla 20 13 7
Pringi küla 32 18 14
Puka alevik 511 250 261
Põru küla 26 14 12
Päidla küla 102 60 42
Pühajärve küla 139 77 62
Raudsepa küla 40 20 20
Restu küla 92 51 41
Risttee küla 41 20 21
Ruuna küla 34 16 18
Räbi küla 70 35 35
Sangaste alevik 205 94 111
Sarapuu küla 39 19 20
Sihva küla 293 146 147
Teadmata 14 10 4
Tiidu küla 130 71 59
Truuta küla 25 17 8
Tõutsi küla 67 38 29
Vaalu küla 32 19 13
Vaardi küla 14 8 6
Vana-Otepää küla 135 63 72
Vidrike küla 82 44 38
Ädu küla 79 42 37
KOKKU 6316 3189 3127
Eesti Sotsiaaluuringu 2023 andmetele tuginedes on Valgamaal keskmiselt 2,41 inimest leibkonnas. Otepää valla leibkonna liikme arvuks võetakse 2,41 inimest.
3.2 RAHVASTIKU PROGNOOS
Otepää valla territooriumil elavate inimeste arv on olnud varasematel aastatel langustrendis. Alates 2018. aastast on rahvaarv aga pööranud väikese kasvu suunas. Rahvastiku püramiid alljärgneval joonisel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
32
Tabel 3-2 Otepää valla rahvastikupüramiid
Vastavalt valla arengukavale on vallal tugev potentsiaal elanikkonna kasvuks, kuid arengukavas prognoositakse, et elanike arv vallas jääb 2024. aasta tasemele. Konsultant näeb oma prognoosides ette elanikkonna kahanemise.
3.3 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME
Otepää valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks aluseks Otepää valla ÜVK-ga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Lõuna-Eesti ja Valga maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2021-2023 (uuemaid andmeid Statistikaameti poolt hetkel esitatud pole.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
33
Tabel 3-3 Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2020-2023
Netosissetulek kokku
2021 2022 2023
Eesti 1001,3 1018,0 1096,9
Lõuna-Eesti 935,8 952,6 1038,1
Valga maakond 869,0 849,9 950,3
Andmed: Eesti Statistikaamet
Tabel 3-4 Otepää valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2037
Taskukohasus 2025 2026 2027 2030 2032 2037
Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust 0,74% 0,9% 0,91% 0,95% 1,19% 1,31%
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 983 1034 1069 1135 1181 1304
Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja heitvee puhastamise teenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri.Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetkeolukorda Otepää vallas. Tabel 3-5 Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Otepää vallas
Indikaator Ühik Näitaja
Elanike arv Otepää vallas in 6316
Teeninduspiirkonna rahvaarv in 4215
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek eurot/kuus 950
Veetarve elaniku kohta l/in/p 52,5
Tasu võetud vee eest (sisaldab käibemaksu) eurot/m3 2,046
Heitvee ärajuhtimise tasu (sisaldab käibemaksu) eurot/m3 2,318
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust
% 0,67
Otepää valla lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.
3.4 ÜVK TEENUSE KASUTAJAD
Otepää valla vee-ettevõtjaks on Otepää Veevärk AS. Otepää vallas osutatakse ÜVK teenust Otepää linnas, Puka ja Sangaste alevikes ning Keeni, Sihva, Komsi, Pühajärve, Nõuni, Lossiküla, Vana-Otepää ja osalt Kääriku külas. Vana-Otepääl osutab ÜVK teenust Lihatööstus Edgar OÜ ning Kääriku külas Emajõe Veevärk AS (reoveepuhasti osas) ja Kääriku Spordikeskus vee- ja kanalisatsioonivõrkude ning veevarustuspumpla osas.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
34
3.5 OMAVALITSUSE MAJANDUSLIK TEGEVUS
Otepää valla 2024. a eelarve:
- Eelarve põhitegevuse tuludeks on planeeritud 13 384 598 eurot. - Põhitegevuse kulud 2023. aasta eelarve põhitegevuse kuludeks on
planeeritud 12 897 113 eurot, moodustades 76,5% eelarve kuludest. - Majandus- ja personalikulud tervikuna moodustavad 88,6% ehk 11 421 042
eurot, - 2024. aasta eelarves on planeeritud investeeringukulud 3,96 miljonit eurot,
mis on ca 2,5 miljonit eurot rohkem kui 2023. aastal. Investeeringutest moodustab põhivara soetus 3 805 500 eurot.
2025.a eelarve:
Põhitegevuse tulud - Tulude planeerimisel on lähtutud 2024. aasta tegelikust laekumisest ning
omatulude prognoosist. Eelarve põhitegevuse tuludeks on planeeritud 13 799 271 eurot. Valla tulubaasi moodustavad maksutulud, toetused, kaupade ja teenuste müügitulud ning muud tulud.
- Eelarve tuludest 57,6% moodustavad maksutulud. Kokku 7 952 000 eurot - Laekumised kaupade ja teenuste müügist on planeeritud 6,2% ehk 853 560
eurot - Saadavad toetused riigieelarve tasandus- ja toetusfondist moodustavad 36%
ehk 4 963 711 eurot - Muud tulud moodustavad eelarvest 0,2% ehk 30 000 eurot
Põhitegevuse kulud:
Otepää valla finantsnäitajad
Nimetus 2024 2023
Müügitulu 859 239 828 141
Ärikasum /-kahjum 108 372 60 214
Puhaskasum /-kahjum 31 653 -16 396
Käibevarad 1 757 414 1 510 939
s.h raha ja ekvivalendid 945 790 549 977
Põhivarad 13 810 013 14 358 003
Lühiajalised kohustused 1 173 145 1 126 588
Omakapital 13 101 505 13 061 847
Varad kokku 15 567 427 15 868 942
Puhasrentaablus 3,68% -1,98%
Varade rentaablus 0,70% 0,38%
Likviidsuskordaja 1,50 1,34
Võlakordaja 0,81 0,49
Põhivarade käibekordaja 0,06 0,06
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
35
2025 aasta eelarve põhitegevuse kuludeks on planeeritud 13 353 116 eurot, moodustades 73,3% eelarve kuludest. Enamus põhitegevuse kuludest jagunevad kolme tegevusala vahel:
- Haridusele (lasteaiad, koolid, muusikakool) kulub 53,8% ehk 7 185 770 eurot - Sotsiaalteenistusele kulub 15,4% ehk 2 060 049 eurot - Kultuurile ja vaba aja sisustamisele (kultuurikeskused, raamatukogud ja
sporditegevused ning huviringid) kulub 9,3% ehk 1 248 335 eurot
Vallavalitsemisega seotud kulud moodustavad põhitegevuse kuludest 7,9% ehk 1 060 700 eurot. Majandus- ja personalikulud tervikuna moodustavad 89% ehk 11 886 167 eurot, jäädes võrreldes 2024. aastaga enam-vähem samale tasemele.
3.6 ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE
Otepää Vallavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 7 alusel on Otepää vallas vee- ettevõtteks määratud AS Otepää Veevärk. Ettevõtte aktsionäriks on 100% Otepää Vallavalitsus ning tegevusalaks on vee- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine ning soojusenergia tootmine ja müük elanikele. AS Otepää Veevärgi põhitegevusaladeks on vee- ja kanalisatsioonimajandus ning soojamajandusega tegeleb 23.07.2024 registreeritud OÜ Otepää Soojus. Vana-Otepää külas on määratud vee-ettevõtjaks OÜ Otepää Lihatööstus Edgar. Tabel 3-6 Otepää Veevärk AS olulisemad finantsnäitajad 2023-2024
Nimetus 2024 2023
Müügitulu 898 561 1 031 361
Ärikasum /-kahjum -4 024 -297 042
Puhaskasum /-kahjum -29 539 -325 857
Käibevarad 113 140 208 662
s.h raha ja ekvivalendid 9 962 14 248
Põhivarad 2 404 194 4 023 145
Lühiajalised kohustused 185 024 403 287
Omakapital 2 253 402 3 392 806
Varad kokku 2 517 334 4 231 808
Puhasrentaablus -3,29% -31,59%
Varade rentaablus -0,16% -7,02%
Likviidsuskordaja 0,61 0,52
Võlakordaja 0,05 0,04
Põhivarade käibekordaja 0,37 0,26
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
36
4 OTEPÄÄ VALLA KESKKONNASEISUND
4.1 GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA
4.1.1 Pinnakate, pinnavormid
Otepää vald paikneb tervikuna samanimelisel kõrgustikul, millele on iseloomulik künklik pinnamood. Otepää kõrgustik on tüüpiline künkliku reljeefiga saarkõrgustik, mida ümbritsevad temast madalamad alad. Kõrgustiku teised maastikulised iseärasused tulenevad tema pinnamoest ja geoloogilisest ehitusest. Üldjoontes jaotub kõrgustik kaheks kõrgemaks osaks – lääne- ja idaosaks. Neid lahutab teineteisest põhja- lõunasuunaline Tartu-Otepää-Valga mattunud org, kus Pühajärve vagumuse põhi on valdavalt 120–130 m kõrgusel. Vagumuses paikneva Pühajärve veetase on 115 m üle merepinna. Kõrgustiku lääneosa on väiksem, kõrgem ja kompaktsem kui idaosa. Lääneosas on jälgitav loode-kagusuunaline kõrgem telg, millel paiknevad kõrgemad seljakud ja kuplid kõrgusega üle 200 m, millest Otepää valla piiresse jääb Kuutsemägi (217 m) ning neist lõuna pool asuv Harimägi (212 m). Harimäe ümbruses koonduvad kõrgemad seljakud ja künnised kirde-edelasuunaliseks vööndiks, mis Pühajärvest lõuna pool ühendab kõrgustiku kahte kõrgemat osa omavahel. Allikad: Otepää valla üldplaneeringu eelnõu materjalid, Kobras AS, 2023; Otepää valla üldplaneeringu KSH aruanne; Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030, AS Infragate Eesti 2018
4.1.2 Hüdrogeoloogia, põhjavee seisund ja mõju põhjaveele
Otepää vald asub platvormset tüüpi Balti arteesiabasseini lõunaosas ja seal võib eraldada järgmiseid põhjaveekomplekse:
- Kvaternaari (Q); - Kesk-Devoni ehk Tartu (D2); - Kesk-Alam-Devoni ehk Pärnu (D2-1).
Otepää linnas ja selle lähemas ümbruses omavad praktilist tähtsust veevarustuse seisukohast vaid kaks esimesena nimetatud veekompleksi. Sügavamad veekihid nagu Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid paiknevad piirkonnas juba mitmesaja meetri sügavusel ning on mineraalvee koostisega. Kvaternaari (Q) veekompleks ehk pinnakatte veekiht on maapinnalt esimene veekompleks. Pinnakattes esinevad valdavalt glatsiaalsed setted – moreen, fluvioglatsiaalsed setted ja limnogatsiaalsed setted ning põhjavee sisalduselt vähem olulised nooremad setted – alluuvium, soo- ja järvesetted. Algselt aluspõhja lõikunud Pühajärve orundit iseloomustab jääjärvelistest ja järvelistest savidest,
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
37
liivsavidest ja saviliivadest, harvem liivadest lainjas tasandik, mida sageli katab turvas. Kvaternaari setete põhjaveed võib jagada järgmisteks veekihtideks: Moreenide peal lasuvate limno- ja fluvioglatsiaalsete setete veekiht, mis tavaliselt lasub kohe vahetult maapinna lähedal. Veekiht on seotud peamiselt liivade, kruusa ja liivakas Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks kruusakate setetega, mille üldpaksus on tavaliselt 5-25 m. Vesi on tavaliselt surveta või nõrgalt survelised. Glatsiaalsete setete põhjavesi levib kirjeldatavas piirkonnas palju laiemalt. Vesi on seotud peamiselt viimase jäätumise moreenidega, mille paksus on 10-70 m, maetud orgudes isegi vähem. Vesi paikneb tavaliselt moreeni sees olevates õhukestes ning pindalaliselt väikestes liiva ja kruusa läätsedes. Veetaseme sügavus sõltub puurkaevu asukohast reljeefis. Moreenidevaheliste limno- ja fluvioglatsiaalsete setete vesi on seotud moreenide vahel olevate liiva ja liivakas-kruusakate setete vahekihtide ja läätsedega. Nad võivad lasuda ka vahetult aluspõhjaliste kivimite peal. Kahe viimatinimetatud veekihi vahel on raske vahet teha antud piirkonnas ja seepärast käsitletakse neid tavaliselt koos. Nende veekihtide vett tarbivad mitmed Otepää linnas ja selle ümbruses asuvad puurkaevud. Veekihi vesi on surveline, survekõrgus sõltub vettsisaldavate setete lasumissügavusest ja litoloogilisest koostisest. Kuna Kvaternaari veekompleksi alumise osa ja Kesk-Devoni veekompleksi vahel ei ole veepidet, siis moodustavad nad kirjeldatud piirkonnas ühtse terviku. Seda tõendavad ka mõlema veekompleksi põhjavee praktiliselt ühesugune keemiline koostis ja ligilähedased staatilised veetasemed. Kesk-Devoni ehk Tartu veekompleks (D2) Kesk-Devoni veekompleks levib kirjeldataval alal kõikjal ja on Otepää linna ning seda ümbritseva ala peamine veevarustuse allikas. Veekompleksi paksus on vahemikus 12-140 m ja see lasub 67-140 m sügavusel maapinnast. Vettandvateks kivimiteks on peamiselt tsementeerunud liivakivid ning aleuroliidid, mis vahelduvad savikamate aleuroliitide ja aleuriitsete savidega. Litoloogia muutub kiiresti nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Kvaternaari setete suure paksuse (keskmiselt 100 m) tõttu on Kesk-Devoni veekompleks kirjeldatavas piirkonnas hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Veekompleksi lamamiks on Narva lademe domeriidid ja savikad dolomiidid üldpaksusega 75 m. Kesk-Devoni ja Kvaternaari veekomplekside keemiline koostis ja veetasemed on suhteliselt sarnased, sest nende vahel puudub kindel veepide. Kesk-Devoni veekompleksi ülemiseks veepidemeks võib pidada tinglikult Kvaternaari setete sees olevat moreenikompleksi, mille paksus on 2-68 m, kusjuures selle paksus väheneb maetud orgudes. Otepää linna veehaardes on selle moreenikompleksi paksus 38- 68 m. Veekompleksi veed on survelised, survekõrgus ulatub 26-52 m. Veetase sõltub suuresti puurkaevu asukohast reljeefis, ulatudes 118-129 meetrini üle merepinna (s.o. 2-30 m maapinnast). Maetud orud dreneerivad Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett. Kesk-Devoni veekompleksi r4egionaalne põhjavee voolusuund on lõuna-põhja suunaline.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
38
Kesk-Alam-Devoni ehk Pärnu (D2-1) Veekompleksi paksus on keskmiselt 75 m, algab 250-300 m sügavuselt. Regionaalsete uuringute alusel võib arvata, et vee survekõrgus on ligi 250 m, kaevude erideebit aga umbes 1 l/s*m. Vesi on mage. Teadaolevatel andmetel kasutatakse Kesk-Devoni veekompleksi vett Otepää linnas alates 1954. a., kui puuriti esimene selle veekompleksi puurkaev nr. 8728 Otepää turuväljakule. Järgmisena puuriti puurkaev nr. 8729 piimakombinaadi tsehhile aastal 1956. a. 1967.a. puuriti puurkaev nr. 12204 (Keskuse) endise Otepää sovhoosi keskasula veega varustamiseks. Puurkaevu amortiseerumise tõttu (andis liiva) puuriti 1992.a. keskasulale uus puurkaev nr 12216, mida ei ole veel 2008.a. seisuga kasutusele võetud. Otepää ühisveevärgi praegu reservis olev puurkaev nr. 8734 (Kopli) puuriti 1971. a. Otepää linnas on tehtud pikaajalisi põhjavee režiimvaatlusi puurkaevus nr. 8730 (seirepuurkaev nr. 572), mis avab Kesk-Devoni veekompleksi kivimid. Põhjavee keemilist koostist on uuritud alates 1964 aastast ja veetasemeid alates 1968. aastast. Mingit märkimisväärset veetaseme alanemist toimunud ei ole, ka vee keemiline koostis on olnud aastate lõikes suhteliselt stabiilne. Riikliku põhjavee seire tugijaamad on veel puurkaevud nr. 20989 (seirepuurkaev nr. 20989) ja nr. 12074 (seirepuurkaev nr.1244). Mikrokomponentide seiret on tehtud 2004. aastal Mäe veehaarde puurkaevus nr. 8739 (puurkaev 2). Otepää valla üldplaneeringu eelnõu materjalid, Kobras AS, 2023; Otepää valla üldplaneeringu KSH aruanne; Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030, AS Infragate Eesti 2018.
4.1.2.1 Mõju põhjaveele Keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted, eesmärk on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist. Vastavalt kirjeldatud määrusele eristatakse Otepää valla territooriumil järgmisi ühisveevärgisüsteemides kasutatavaid põhjaveekihte ja nende järgi eristatakse järgmisi põhjaveekogumeid:
- Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum (edaspidi PVK) Ida-Eesti vesikonnas, D2-1, PVK nr 22 ning
- Kesk-Devoni PVK Ida-Eesti vesikonnas, D2, PVK nr 24.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
39
Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020. a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Halvas seisundis olevaks on Otepää vallas hinnatud muuhulgas PVK 24 Kesk- Devoni PVK. Põhjuseks on avastatud pestitsiidid mõnes uuringupuurkaevus. Pestitsiidide piirväärtusi ületavad sisaldused põhjavees on seni küllalt harvad. PVK 24 seisundi halvaks hindamine viie aasta jooksul kogumist kogutud kolme piirväärtust ületava veeproovi alusel on madala usaldusväärsusega ja kordusuuring enamatest vaatluspunktidest ei pruugi 34,4% põhjaveekogumi saastumist pestitsiididega kinnitada. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on valla põhilisteks ühisveevarustuse veeallikateks põhjaveekogumid 22 D2-1 ja 24 D2. Põhjaveeseisundit kirjeldame vastavalt Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027 alapeatükile 6.2. Tulemused lisa tabelile 6-6 Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumid ja nende seisundid järgmiselt (väljavõte tabelist ÜVVK AK tabel 4-1). Tabel 4-1 Ida-Eesti vesikonna Otepää vallas kasutada olevate põhjaveekogumite koondseisund vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava (Keskkonnaministri 07.10.2022 a käskkiri nr 1-2/22/357: Perioodi 2022-2027 veemajanduskavade ja meetmeprogrammi kinnitamine
Põhjavee- kogumi nr
Põhjaveekogumi nimi Seisund VMK põhjal 2014
Seisund VMK põhjal 2020
Seisundi muutus
22 Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Hea Hea Sama
24 Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Hea halb Sama
Allikas: Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 22) seisund on hea ning Ida-Eesti veemajanduskava põhjal on eesmärk aastaks 2020 saavutatud. Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24) on vastavalt Ida- Eesti vesikonna veemajanduskavale 2022-2027 halb keemilise seisundi tõttu, mistõttu on põhjaveekogumi seisund võrreldes 2014. aastaga halvenenud. Põhjavett mõjutavaks saasteaineks on pestitsiidid ning vastavalt Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusele nr 48, on ohustavad tegurid naftasaadused, benseen ja summaarne polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) summa.
4.1.2.2 Otepää valla põhjaveevarud
Otepää ja Mäe piirkonnas varasematel aastakümnetel kehtinud põhjaveevarude kasutusaeg lõppes aastal 2019 ning uusi põhjaveevarusid pole arvutatud ega kehtestatud. Vastavalt veeseadus § 204 lõige (1) tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
40
põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Kuna Otepää vallas ei küündi üheski veehaardes veevõtt ligilähedaseltki 500 kuupmeetrini ööpäevas, kaasa arvatud Otepää linna veehaaretes (eelmisel aastal, 2024. a küündis kogu Otepää linna veevõtt 287 m3-ni/d), puudus peale 2019. a põhjaveevarude aegumist vajadus ja kohustus uute põhjaveevarude arvutamiseks ning hetkel vallas kehtestatud põhjaveevarusid ei ole.
4.1.2.3 Koormus põhjaveele ja jääkreostusobjektid
Põhjaveekogumitele avalduvaid koormusi Otepää vallas saab iseloomustada hüdraulilise koormusena veevõtu näol, reostusallikate/-kollete mõjuna põhjaveele ning hajureostusena põhiliselt põllumajanduslikust tegevusest. Viimane ei kuulu käesoleva töö raamesse. Ühisveevärkide poolt avaldatav hüdrauliline mõju seondub peamiselt põhjaveevõtu (-haaramisega) puurkaevudest. Võrreldes tabelis 5.1 väljatoodud lubatud põhjaveevõtte vastavalt keskkonnaloale, eelmises alapeatükis kirjeldatud kehtestamata põhjaveevarusid ja (mõõdetud) tegelikku ööpäevast keskmist põhjaveevõttu, mis moodustab kogu valla peale vaid 432,8 m3/d nii Vana-Otepää Lihatööstuse kui kõigi ÜVK-de lõikes (eeldame, et mõõtmata tarbimine ja hajaasustuse eratarbimine on sedavõrd väike, et ei lisa üldtarbimisse kuigivõrd koormust juurde), saab kindlalt väita, et veevõtust tingitud koormus põhjaveele on sisuliselt ebaoluline. Terviklikust Otepää valla põhjavee tarbimisbilansist anname ülevaate alapeatükis 5.2.2 ja lisas 2. Vastavalt Keskkonnaportaali andmetele, puuduvad Otepää vallas jääkreostusobjektid. Ida-Eesti veemajanduskavas on Otepää valla ÜVK-des kasutatava põhjaveekihi: Kesk-Devoni Aruküla lademe ehk Tartu veekihi, PVK 24, seisund hinnatud halvaks, kuid põhjuseks on vaid pestitsiidid mõnes uuringupuurkaevus. Pestitsiidide piirväärtusi ületavad sisaldused põhjavees on seni harvad ning PVK 24 seisundi halvaks hindamine viie aasta jooksul kogumist kogutud kolme piirväärtust ületava veeproovi alusel on madala usaldusväärsusega. Kokkuvõttes: hüdrauliline koormus põhjaveele on vähe- või ebaoluline, kuid põhjaveekihte tuleb jätkuvalt kaitsta, hoida korras ja järgida sanitaarkaitsealadel kehtestatud nõudeid ning jätkata nii Keskkonna- kui Terviseameti poolt nõutavat põhja- ja joogiveeseiret. Allikad: Keskkonnaportaal, Ida-Eesti veemajanduskava, Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
4.2 PINNAVEEKOGUMID Pinnavee osas on olulise tähtsusega nii seisuveekogud ehk vallas paiknevad arvukad järved kui valda läbivad jõed. Kuna Otepää valla ÜVK süsteemidest heitvett järve(desse) ei juhita ning süsteemid ei haaku järvedega ka muus mõttes, käsitleme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
41
siinkohal vaid vooluveekogusid. Otepää valda kesk- ja lõunaosas läbivaks valla kõige olulisemaks jõeks on Väike Emajõgi (kood: VEE1008200), mis lähtub Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve. Jõgi on Mooritsa oja, Punga oja ja Purtsi jõe kaudu eesvooluks Komsi reoveepuhastile; Puka oja ja Purtsi jõe kaudu Puka (Pukamõisa) reoveepuhastile. Väike Emajõgi on kaudseks heitveesuublaks ka Sangaste ja Lossiküla reoveepuhasti väljalaskudele. Otepää valla põhjapoolsemat osa läbib Elva jõgi (kood VEE1036500), mis on lõigus Elva_2 (VEE1036500_2) Kaarnaojast suudmeni, Kaarnaoja kaudu kaudseks heitveesuublaks Otepää linna ja Otepää Alajaama reoveepuhastitele; lõigus Elva_1 (Elva jõgi Kaarnaojani), Kintsli oja kaudu kaudseks heitveesuublaks Nõuni reoveepuhastile. Järgnevas tabelis käsitleme Otepää valla heitvee väljalaskudega seotud pinnaveekogumeid ja nende seisundit Lääne-Eesti veemajanduskava 2023. a hinnangu järgi. Tabel 4-2 Otepää valla heitvee väljalaskudega seotud pinnaveekogumid ja nende seisund (kirjeldatud reoveepuhasti väljalasu lõigus)
Veekogu nimi
Valgala suurus, km2
Ehituskeeluvöönd, m
Veekaitsevöönd, m
Seisund 2023. a vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027
Väike Emajõgi*, Väike Emajõgi_1 (lähtest Pringi-Restu teeni 23136)
1380 50 10 Ökoloogiline seisund kesine, põhjused: paisud, kalastik; koondseisund kesine, eesmärk hea seisund
Väike Emajõgi*, Väike Emajõgi_2 (Pringi-Restu teest 23136 Pedeli jõeni)
1380 50 10 Ökoloogiline seisund kesine; koondseisund kesine, põhjused varasemast paisud, Sangaste Vastsemõisa paisu kalapääs, Restu pais, jõesängi muutmine, Sangaste hej tsükliline töö
Elva jõgi* Elva_2 (Elva Kaarnaojast suudmeni)
451,4 50 10 Ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hindamata, koondseisund kesine. Põhjused varasemast paisud (Tõravere kalapääsu efektiivsus teadmata, Hellenurme, Elva), Mosina ja Rundsoveski pais raskesti ületatavad, setete koormus
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
42
Veekogu nimi
Valgala suurus, km2
Ehituskeeluvöönd, m
Veekaitsevöönd, m
Seisund 2023. a vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027
Purtsi 104,8 50 10 Ökoloogiline seisund hea, koondseisund hea
Märkused: *avalikult kasutatav veekogu Allikad: Veekogumite koondseisund 2023 Keskkonnaagentuur 2025
Ülejäänud heitvee väljalaskude eesvooludega seonduvaid vooluveekogusid riiklikult ei seirata, mistõttu veemajanduskava hinnangus nende seisundit kajastatud ei ole.
4.3 POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD
Otepää vallas puuduvad Keskkonnaagentuuri keskkonnaportaali andmetel jääkreostus- ja Konsultandile teadaolevalt ka olulist keskkonnaohtu kujutavad reostusallikad/-kolded.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
43
5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND
5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab järgmisi asulaid: Otepää linna (sealhulgas Aedlinn); Pühajärve küla, Vana-Otepää küla; Sangaste, Puka alevikke; Keeni, Sihva, Komsi, Nõuni ja Lossiküla külasid. (vt joonised, lisa 4). Seletuskirjas käsitleme ka lühidalt Kääriku ja Kääriku Spordikeskuse ühisveevärki ja kanalisatsiooni. Sealseks operaatoriks on Emajõe Veevärk AS reoveepuhasti osas ning Kääriku Spordikeskus ülejäänud osas. Nagu ka eelnevalt kirjeldatud osutab Vana-Otepää külas ÜVK teenuseid Lihatööstus Edgar OÜ. Otepää vallas AS Otepää Veevärk poolt opereeritavate ÜVK- teenusega varustatud asulate tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga annab ülevaate lisa 2. Järgnevalt kirjeldame lühidalt suuremaid ühisveevarustuspiirkondi, pumplatest, pumplaseadmetest ja veetöötlusjaamadest anname kirjelduse osades 5.4-5.14. Järgnevas kirjelduses anname ülevaate elanike ja tarbijate arvu kohta 2024. a seisuga. Otepää linn 2024. a oli Otepää ja selle koosseisu kuuluva Aedlinna ja ühisveevärgiga ühendatud Otepää küla tarbijate arvuks 2112 inimest ehk 98% elanikest. Otepää ühisveevarustussüsteemi teenindab aastal 2025 põhiliselt kaks puurkaevu: PK-8739 ja PK-8740 (katastri numbrid 8739 ja 8740), mõlemad puurkaevud kuuluvad Mäe veehaarde koosseisu. N-ö abipuurkaevuna on periooditi kasutusel Kopli pk, katastri nr 8734. Kõik nimetatud puurkaevud haaravad vett Kesk-Devoni veekompleksist. Mäe veehaarde kolmas puurkaev nr 8738 on reservis ning Keskuse puurkaev nr 12204 on reservis juba aastaid. Samas on puurkaev vajadusel valmis käivitamiseks ja likvideerida seda ei kavatseta. Mäe veehaarde ja veetöötlusjaama maa (Aakre metskond 49) ei ole endiselt AS Otepää Veevärgi kontrolli all ning see võib osutuda oluliseks takistuseks projektivahendite taotlemisel, kus on vajalik nende varade või nendega seotud varade rekonstrueerimine või finantsvahendite tagamine. Pühajärve küla 2024. a oli Pühajärve küla ühisveevärgiga ühendatud 63 inimest ehk 47% küla elanike arvust. Pühajärve küla ühisveevarustussüsteemi puurkaev paikneb küla loodeosas (lähemalt tabelis 5-1). Vana-Otepää küla Vana-Otepää küla ühisveevärk ja puurkaev kuuluvad Lihatööstusele Edgar. Elanikest on liitunud kaks korter- ja kaks eramaja, kokku ca 30 elanikku. Küla ühisveevärk saab vee ühest küla idaosas paiknevast puurkaevust (kat. nr 12212), mis pumpab vett Kesk-Devoni veekompleksist (tabel 5-1).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
44
Sangaste alevik Sangaste alevikus on ühisveevärgiga liitunud 83% aleviku elanikkonnast, ca 228 inimest. Aleviku ühisveevärk saab vee Sangaste aleviku puurkaevust (kat nr 9218). Puka alevik Puka aleviku s on ühisveevärgiga liitunud 80% elanikest, ca 560 inimest. Küla ühisveevärk saab vee kahest puurkaevust: Tööstuse tn puurkaevust (kat nr 53262) ja Ääre tn puurkaevust (kat nr 12452). Kolmas ÜVK puurkaev, Võru tn puurkaevpumpla (katastri nr 12459), on reservis. Keeni küla Keeni külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 98% elanikkonnast, 275 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Keeni puurkaevust (kat nr 12504), lähemalt tabel 5-1. Sihva küla Sihva külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 80% elanikkonnast, 250 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Sihva puurkaevust (kat nr 12086), lähemalt tabelis 5-1. Komsi küla Komsi külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 73% elanikkonnast, 63 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Komsi puurkaevust (kat nr 12069), lähemalt tabelis 5-1. Nõuni küla Nõuni külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 68% elanikkonnast, 140 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Nõuni puurkaevust (kat nr 12205), lähemalt tabelis 5-1.
5.2 VEETARBIJAD, TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST
5.2.1 Veetarbijad, veekasutus ja teenusega varustatus
Otepää valla ühisveevärgi veetarbimisandmed on esitatud käesolevas arendamise kavas lisas 2. Otepää linnas (koos Aedlinna ja Otepää küladega) on ÜVK teenuse põhitarbijateks elanikud ning vallavalitsus, valla allasutused ning valla osalusega ettevõtted, kellest suurima osakaalu moodustavad Otepää Gümnaasium; Otepää Tervisekeskus, sh Otepää Hooldekodu; Otepää linnas paiknev ja osaliselt valla osalusega Tehvandi Spordikeskus; Otepää Lasteaed, mis jaguneb Võrukaela maja ja Pähklikese maja vahel jt. Otepää linna veevõrgust toidetakse ka Pühajärve SPA hotelli, sealset ujulat ning Puhkekodu. Linnas paikneb ka mitmeid kaubandus-
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
45
teenindus- ja majutusettevõtteid. Tööstusettevõtteid on Otepää linna administratiivpiirides suhteliselt vähe - suurim neist on ühtlasi kogu valla suurim tööstusettevõte, UPM-Kymmene Otepää OÜ. Vallas on veel järgmised koolid Puka Kool, Keeni Põhikool, Pühajärve Põhikool, asukohaga Sihva külas. Puka Koolis on kaks lasteaiarühma, Pühajärve Põhikoolis kolm ning Keeni Põhikoolis samuti kolm lasteaiarühma. Suurimateks tootmisettevõteteks vallas on UPM Kymmene, kus on 240 töötajat; Keenis on AS Sanwood (89 töötajat); Vana-Otepääl Lihatööstus Edgar OÜ (40 töötajat). Ettevõttel Lihatööstus Edgar OÜ on oma veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, sealhulgas puurkaevpumpa, veetöötlus ja reoveepuhasti ning OÜ Otepää Ehitusgrupp (30 töötajat).
5.2.2 Ülevaade Otepää valla veekasutusest
Detailsem ülevaade veevõtu ja –tarbimise seisust on toodud lisas 2, kus kirjeldame veebilanssi alates aastast 2024 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVVK AK perioodi lõpuni: aastani 2037. Tuleb märkida, et valla veetarbimise perspektiiv (ja elanike arv) tugineb ligikaudsetele prognoosidele, baseerudes valla arengukaval, üldplaneeringul, detailplaneeringutel ja valla üldistel arengusuundadel. Arengukavas nähakse elanike arvu minimaalset langust, loomulik iive on negatiivne, kuid rändeiive on mõnevõrra plusspoolel elanike sisserände osas. Võimalused ettevõtluse arenguks on Otepää vallas väga head, kuna vallas on suhteliselt tihe ja hea maanteede võrk ning vald on tuntud hea elukvaliteedi ja suurepärase turismipiirkonnana. Otepää linn, Puka, Sangaste alevikud ja suuremad külad, sealhulgas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenusega varustatud asulad, paiknevad aastaringselt hästi sõidetavate kõvakattega maanteede ääres. Valda läbivad olulised tugimaanteed: Tatra-Otepää-Sangaste ning Rõngu-Otepää-Kanepi maantee. Vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamisel lähtume detailplaneeringutest, uute liitujate ligikaudsetest arvudest ja vee ühiktarbimistest. Tarbimise langustendents on loodetavasti viimase 10-15 a jooksul aasta jooksul peatunud. Pigem näeme eriti madala ühiktarbimise juhtudel ette ühiktarbimise kasvu. Kokkuleppeliselt arvestame perspektiivseks elanike ühiktarbimiseks 85 l/d. Järgmises alapeatükis anname ülevaate Otepää valla ühisveevärgi puurkaevude üldtehnilistest näitajatest ja veevõtust aastal 2024.
5.2.3 Otepää valla ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed
Järgnevas tabelis anname kokkuvõtliku ülevaate Otepää valla töös olevatest ühisveevärgi puurkaevudest, sealhulgas mõned vee erikasutuse keskkonnalubades sisalduvad reservkaevud. Ei käsitle perspektiivituid puurkaeve.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
46
Tabel 5-1 Otepää valla ÜVK puurkaevude (pk) tehnilised andmed (kirjeldused alapeatükkides 5.4 – 5.14, tabelis käsitletud üldjuhul vaid töötavaid ja/või vee erikasutuse keskkonnaloas olevaid puurkaeve) ning kokkuvõte põhjaveevõtust 2024
Jrk nr
Otepää valla puurkaev / veehaare
Puur- kaevu
katastri nr
Ehitus- aasta
Veekiht Sügavus [m]
Deebit
[l/s]
Staatiline veetase
maapinnast [m]
Dünaamiline veetase
maapinnast [m]
Tegelik keskmine
veevõtt 2024 [m3/d]
Lubatud veevõtt keskkonnaloa alusel [m3/d] *
1 PK-1 / Mäe 8738 1992 D2 190 5,28 21,05 31,05 - 22
2 PK-2 / Mäe 8739 1992 D2 190 5,56 16,89 21,89 139,7 217
3 PK-3 / Mäe 8740 1992 D2 190 8,33 12 21 143,8 217
4 PK-8734 / Kopli (enamasti reservis)
8734 1971 D2 200 6,66 36,5 46,5 3,6** 7
5 PK-12204 /Keskuse 12204 1967 D2 170 6,67 6,9 22,0 - 23
6 Pühajärve Kannistiku 12079 1979 QIII 105 2,77 18,5 17,7 4,3 9
7 Sihva PK (Voki PK) 12086 1984 D2 210 5 16 20,3 17,2 27
8 Puka Tööstuse tn PK 53262 2015 D2 187,6 16 44,24 68,24 6,4 55
9 Puka Ääre tn PK 12452 1965 D2 105 3,6 29 34,5 24,4 96
10 Puka Võru tn PK 12459 1986 D2 120 3,06 32 40 - -
11 Komsi PK 12069 1971 D2 200 5 51 56,5 9,8 22
12 Sangaste PK 9218 1984 D2 130 6,7 5 13,2 25,6 40
13 Keeni Keskuse PK 12504 1976 D2 112 1,82 8,5 11,5 29,4 50
14 Keeni Põhikooli PK 16479 2002 D2 100 1,5 7 7,9 - -
15 Lossiküla 11239 1962 D2 120 9,63 3,7 9,6 - -
16 Nõuni PK 12205 1968 D2 145 3,03 15 21 10 15
17 Vana-Otepää Lihatööstuse PK
12212 1974 D2 150 4 19 21,5 18,6 44
18 SA Tehvandi Spordikeskuse
Kääriku spordibaas
12081 1981 D2pr 320 2 16 42 26,1 37
Kokku 458,9 881
Sellest D2 veekihist 454,6 872
Sellest Q veekihist 4,3 9
*Märkused: *veelubade kirjeldused vt alapeatükk 2.1.7 ja alapeatükid 5.4-5.14 **Puurkaev töötas 2024. a veebruarist detsembrini väga väikese koormusega. Suurim veevõtt toimus maikuus, 995 m3/kuus e. 32 m3/d (mis kohati ületas ka veeloas lubatu). Tegemist on varu-reservpuurkaevuga
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
47
5.3 OTEPÄÄ LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Arvestame Otepää linna ÜVK süsteemide kirjelduses nii linna keskuse, Aedlinna, Pühajärve SPA ja Puhkekodu kui Alajaama piirkonnaga. Otepää ühisveevärgi saab jaotada kaheks rõhutsooniks: Otepää põhipiirkonna ja Aedlinna rõhutsoonid. Seejuures kuulub ka osa Pühajärve külast Otepää põhipiirkonna rõhutsooni. Mõlemat rõhutsooni varustab veega Mäe veehaarde ja -töötluskompleks ning põhilise osa ajast kaks Mäe veehaarde puurkaevu, nr 8739 ja 8740. Puurkaevude tehniline iseloomustus on antud tabelis 5-1.
5.3.1 Otepää puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade
Otepää linnas paikneb tinglikult kolm veehaaret (vt ka joonis, lisa 4): 1. linna lõunaosas Pühajärve tee piirkonnas Aakre metskond 49 territooriumil asuv
põhiline veehaare: Mäe veehaare koos kolme puurkaevpumplaga: nr 8738, 8739 ja 8740.
2. Suhteliselt linna keskel Kopli ja Koolitare tn lähistel paiknev Kopli veehaare, puurkaevuga nr 8734, mis on töös abipuurkaevuna ja periooditi ning
3. Keskuse veehaare, mis paikneb linna kirdeosas Keskuse tee ääres, puurkaevpumpla katastri nr 12204. Puurkaev on kasutusel reservpuurkaevuna n- ö töökindluse tagamiseks ning pole juba aastaid operatiivselt töötanud.
Pühajärve tee piirkonda rajati veevarude uuringutööde käigus 1992. aastal puurkaevude joonelise asetusega kolm uuringu-tarbepuurkaevu ehk Mäe veehaare. Puurkaev 2 (katastri nr 8739) asub lääne-idasuunalise veehaarde keskel pumplahoone vahetus läheduses ning kaks äärmist puurkaevu 1 (katastri nr 8738) ja 3 (katastri nr 8740) keskmisest puurkaevust kumbki 100 m kaugusel. Puurkaevude suudmed asuvad muldes 3 m läbimõõduga betoonrõngastega kindlustatud šahtides, puurkaevude kohal on teenindusluugid. Puurkaevust pumbatavast veest saab veeproove võtta pumplahoonesse paigaldatud proovivõtukraanidest. Sealsamas on võimalus võtta veeproove ka töödeldud põhjaveest peale survefiltreid ja veevõrku suunatavast joogiveest. Tänase seisuga on pidevalt töös puurkaevud nr 2 ja 3 ehk 8739 ja 8740. Puurkaevude ümber piirdeaeda ei ole, kuid veetöötlus- ja survetõstepumpla kompleks on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ulatus on 50 m. II astme pumplakompleks koos veetöötlusjaamaga rajati 1997. a. Pumplakompleks koosneb veereservuaaridest, veetöötlusfiltritest, survetõstepumplatest ning juhtautomaatikast. Süsteemis on kaks eraldi survetõstepumpade gruppi – üks suundub Aedlinna (rõhk ~3 bar) ja teine linna põhipiirkonda (rõhk ~ 5 – 5,3 bar), kummaski reas on kolm survetõstepumpa.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
48
Linna suunduv survetõstesüsteem koosneb rõhutõstepumpadest (3 tk – 3x15 m3/h, H=53 m), paralleelselt töötavad kaks pumpa (sagedusmuunduriga), vajadusel lülitub tööle kolmas pump. Süsteemis on veel üks tuletõrjepump tootlikkusega 42 m3/h (H=53 m) ja kaks filtri rõhutõstepumpa (2x40 m3/h, H=3,5 m). Reservis on üks lisapump tootlikkusega 80 m³/h (H=40m). Eraldi on töös filtrite pesupump. Kõik pumbad on varustatud sagedusmuunduritega. Pumpla- ja veetöötluskompleksi kuulub kaks veemahutit kokku nelja sektsiooniga:
- esimene mahuti pumplahoonest vasakul, muldkehas, kujutab endast toorveemahutit, kus leiab aset esmane settimine, mahuti on kahesektsiooniline: 2 x 110 m3 , kasutatav maht 200 m3 ning
- puhtaveereservuaar pumplahoone fassaadist paremal muldkehas, samuti kahesektsiooniline, kogumahuga samuti 220 m3, millest kasulik maht 200 m3.
Mõlemad toorvee mahutiosad omavad toorvee õhutuskaskaadi. Mahutites tekkinud sete uhutakse mahuti pesuveega ühiskanalisatsiooni. Filtrite pesu toimub pesupumbaga puhtaveereservuaarist võetava vee baasil. Filtrite uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Toorveemahutist pumbatakse vesi läbi kaheastmelise kiirfiltri ning suunatakse puhastatult II astme mahutisse ehk puhtaveereservuaari. II astme mahutist pumbatakse vesi eraldi sektsioonide pumpadega linna põhipiirkonda ja eraldi Aedlinna piirkonda. Töödeldav vesi õhustatakse enne filtreerimist. Raua eraldamiseks enne filtreid kasutatakse oksüdeerimise tõhustamiseks kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahust. Lisaks eelnevatele seadmetele on pumplasse paigaldatud veevarustussüsteemi üks 150 liitrise mahuga kummimembraaniga hüdrofoor. Pumpla on varustatud veemõõteseadmetega. Elektri-ja automaatikasüsteemid on välja ehitatud, hoone on varustatud signalisatsiooniseadmetega. Tulekustutusvesi antakse veevõrku pumpadega täiendava automaatika ning siibrite abil. Automaatikablokk on tänaseks moraalselt vananenud ja vajab väljavahetamist. Kirjeldatud veetöötlus ja pumplakompleksist võrku juhitav tarbevesi katab kogu Otepää linna põhipiirkonna ning linnaga ühtses rõhutsoonis olevate Aedlinna ja linna lähinaabruses paiknevas osas Pühajärve küla vajadused. Veevarustuspumpla on varustatud statsionaarse diiselgeneraatoriga, heitgaasid on väljastatavad spetsiaalse korstna kaudu. Kopli puurkaevpumpla Kopli puurkaevpumpla rekonstrueerimistööde käigus aastal 2010 paigaldati Kopli puurkaevu juurde II astme pumbad, vee kontaktmahuti ja veetöötlusseadmed. II astme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
49
pumpadega pumbatakse kontaktmahutis olev vesi läbi kahe survefiltri veevõrku. Filtrite abil filtreeritakse veest välja oksüdeeritud raud ja mangaan. Pumplasse on paigaldatud ka kaks Duplex veepehmendit. Filtripesuvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Keskuse puurkaevpumpla Keskuse puurkaevpumpla rekonstrueerimistööde käigus aastal 2010 paigaldati Keskuse puurkaevu juurde II astme pumbad, vee kontaktmahuti ja veetöötlusseadmed. II astme pumpadega pumbatakse kontaktmahutis olev vesi läbi kahe survefiltri veevõrku. Filtrite abil filtreeritakse veest välja oksüdeeritud raud ja mangaan. Filtripesuvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.
Joonis 5-1 Otepää Mäe veehaarde puurkaevpumpla ehitise tüüpvälisilme, konkreetselt pildil puurkaev nr 2, 8739
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
50
Joonis 5-2 Otepää Mäe veehaardekompleksi pumplahoone sisevaade (survetõstepumpade üks komplektidest)
Joonis 5-3 Otepää veetöötlus ja pumplahoonest vasakule jääv mahuti on toorveemahuti
Allikad: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed, AS Otepää Veevärk
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
51
5.3.2 Otepää linna veeallika ja joogiveekvaliteet
Otepää linna töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallikateks on eelnevalt kirjeldatud Mäe veehaarde puurkaevpumplad nr 2, 3. Konsultandil on kasutada Otepää linna puurkaevude veekvaliteedi andmed aastast 2024. Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Otepää linna puurkaevude ja joogiveekvaliteedi andmeid. Näitame andmeid igapäevaselt töötavate puurkaevude veekvaliteedist. Tabel 5-2 Otepää linna joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Otepää pk nr 2 nr 8739, toorvesi, 21.10.2024
Otepää pk nr 3 nr 8740, toorvesi, 21.10.2024
Kopli pk nr 8734, toorvesi, 21.10.2024
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5 <5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
15 6,4 24
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2 <2 <2
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,4 7,5
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,17 0,077 0,060
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 <0,01 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1 <0,1 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,3 1,4 1,2
9 Sulfaadid mg/l 250 1,6 2,2 4,1
10 Raud µg/l 200 420 530 1300
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,2 1 <1
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,18 <0,1 <0,1
13 Mangaan µg/l 50 170 100 130
14 Elektrijuhtivus μS cm-1
20˚C 2500 626 633 630
15 Naatrium mg/l 200 9,2 8,6 7,6
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0 0
Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
18 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
3 0 0
Allikas: AS Otepää Veevärk Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
52
Nagu tabelist nähtub, ületavad kõigi pidevalt või ajutiselt töötavate puurkaevude vees lubatud joogivee norme üldraua ja mangaani sisaldused. Viimased viiakse normi veetöötlusseadmete abil. Järgnevalt käsitleme joogiveekvaliteedi analüüsiandmeid Otepää linnas. Otepää linna joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Otepää linna joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: Otepää Gümnaasiumist, Otepää Lasteaiast Pähklikese ja Võrukaela majast, Otepää reoveepuhasti kraanist, Otepää Gümnaasiumist – kokku neli korda aastas;
- süvakontrolliks: Otepää Gümnaasium, ükskord aastas.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
53
Tabel 5-3 Otepää linna joogiveekvaliteedi analüüsitulemused, 2023,2025
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Otepää Gümnaasium, 14.04.2025
Otepää Lasteaed Pähklike, Pühajärve tee 22, 03.07.2025
Otepää Gümnaasium, 08.01.2025
Otepää Lasteaed Võrukael, 19.10.2023
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5 5 <5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5 <0,5 <0,5 <0,5
3 Lõhn Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1 1 1
4 Maitse Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1 1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7 7,8 7,5 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,02
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,34
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 1,8
11 Raud µg/l 200 <20 <20 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,13
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 631 617 637
16 Naatrium mg/l 200 98
17 Boor mg/l 1,0 0,03
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/10 0ml
0 0 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/10 0ml
0 0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta >300 296 2 23
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
54
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad kõik määruse nr 61 nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.3.3 Otepää veevõrk ja selle seisund
Otepää linna põhipiirkonna ja Aedlinna ühisveevärgid kuuluvad tinglikult kahte eraldi rõhutsooni. Mäe survetõste peapumplast pumbatakse töödeldud vesi peamagistraalidesse erinevate rõhutõstepumpade ja rõhuga – Otepää Keskusesse ehk põhipiirkonda rõhuga 5-5,3 bar-i ning Aedlinna võrku rõhuga ligikaudu 3 bar-i. Tarbimispiirkondadesse suunduvad mõlemal juhul de110 PE PN10 magistraaltorustikud. Otepää linna põhipiirkonna veetorustiku kogupikkus on 25 530 m ning Aedlinna torustiku kogupikkus 8880 m. Viimane veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine Otepää linnas, sealhulgas nii linna põhipiirkonnas kui Aedlinnas toimus aastatel 2009-2011 Projekti „Otepää linna veemajandusprojekt“ raames, mille käigus rajati ja rekonstrueeriti suur osa tänasest Otepää linna ja Aedlinna veetorustikust. Torustiku materjaliks on peamiselt plast (polüetüleen). Torustiku läbimõõdud varieeruvad de40 kuni de110. Peamagistraalid on rajatud de110 ja de63 läbimõõdus veetorustikest, hargvõrgud de50 ja väiksematest torustikest. Linna peatorustikud on peaaegu täies ulatuses heas seisundis. Perspektiivis rajatakse ligikaudu 1,2 km veetorustikku Aedlinna asumisse Otepää- Kääriku-Kurevere tee piirkonda (investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4). Allikad: AS Otepää Veevärk edastatud projektid, teostusjoonised ja detailplaneeringud, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt.
5.3.4 Otepää linna tuletõrjeveevarustus
Otepää linna tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantidega. Torustikele on paigaldatud maapealsed hüdrandid. Otepää linna tänane hüdrantide arv on 50, seejuures paikneb linna põhipiirkonnas 37 ja Aedlinnas 13 tuletõrjehüdranti. Hüdrantide asukohad on esitatud Lisa 4 joonistel. Normatiivne tulekustutuse veevajadus Otepää linnas ja lähiümbruse veevarustussüsteemis on intensiivsusega 15 l/s 3 tunni jooksul. Hüdrantide veevarustuse tagab Otepää linna kaheastmeline veetöötlusjaam arvestusliku vooluhulgaga Q = 35 m3/h, tulekahju ajal koos tuletõrjevee lisapumbaga kuni 77 m3/h. Koos täiendava reservpumbaga (80 m3/h), isegi kuni 157 m3/h) Veetöötlusjaama veemahuti on kaheosaline ja kogumahuga 200 m3, milles tulekustutuse puutumatu varu peab moodustama 162 m3. Torustiku rajamisel paigaldati uued hüdrandid ja torustike rekonstrueerimisel vahetati olemasolevad hüdrandid uute vastu. Kõigile rajatud ja rekonstrueeritud torustikele on paigaldatud vajalik arv tuletõrjehüdrante vastavalt standardile Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012, A1:2013.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
55
Allikad: AS Otepää Veevärk info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt, Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030, AS Infragate Eesti 2018.
5.4 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Pühajärve külas on ühisveevärgiga liitunud 47-48% elanikest ehk ligikaudu 65 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Pühajärve puurkaevust, teise nimega Kannistiku puurkaevust (kat. nr 12079) (vt ka tabel 5-1).
5.4.1 Pühajärve puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Pühajärve puurkaevpumpla ja veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimahutist, kahest filtripaagist – tegemist on järjestikku filtritega ja aeratsiooniks suruõhku andvast kompressorist. Kuna puurkaevu vees on üldraua sisaldus väga kõrge (2024. a 3000 µg/l) ning ka hägususe näitaja on väga kõrge, kasutatakse veetöötlustehnoloogias kahte järjestikust filtrit ja aastal 2020 lisati aeratsioonimahuti õhuhapniku ja vee pikema kontaktaja saavutamiseks. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning likvideerivad veest hägususe. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones. Hoone on varustatud elektriküttega. Pumba automaatikaks on olemas sagedusmuundur, kuid vaatluse hetkel töötas süsteem 500 l membraanhüdrofoori regulatsioonil. Hoones puudub ventilatsioon ja õhukuivati, kuid vaatluse hetkel otseseid kõrge õhuniiskuse ilminguid ei tajunud. Uhtevesi juhitakse immutuskaevu ja sealt pinnasesse, kuid tegemist ei ole keskkonnaohtliku heitveega.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
56
Joonis 5-4 Pühajärve puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama välisilme
5.4.2 Pühajärve küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Pühajärve küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Pühajärve Kannistiku puurkaevpumpla nr 12079 (QIII veekiht). Pühajärve küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028, proovivõtu kohaks nii tava- kui süvakontrollil veetöötlusjaamast peale filtrit. Konsultandil on lisaks kasutada Pühajärve puurkaevuvee analüüs aastast 2024. Pühajärve joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: veevõtukraanist peale veetöötlusseadet üks kord aastas; - süvakontrolliks: veevõtukraanist peale veetöötlusseadet üks kord 10 aasta jooksul
(viimane kord 2025). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Pühajärve puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-4 Pühajärve puurkaevu nr 12079 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Pühajärve pk nr 12079, toorvesi, 21.10.2024
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
33
3 Lõhn
Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
57
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,41
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 2,8
9 Sulfaadid mg/l 250 0,94
10 Raud µg/l 200 3000
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,18
13 Mangaan µg/l 50 76
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 535
15 Naatrium mg/l 200 5,3
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 12
Allikas: AS Otepää Veevärk Punasega on tähistatud ülenormatiivsed näitajad vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61
Pühajärve puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele üldraua ja mangaani näitaja. Pumplas toimub tõhus veetöötlus raua- ja mangaani ärastuse näol, nii et raua ja mangaani ülenormatiivsed näitajad puurkaevu vees pole probleemiks. Järgnevalt käsitleme Pühajärve joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-5 Pühajärve küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Pühajärve küla, peale veetöötlusseadet 12.05.2025 tava- ja süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
0,87
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,031
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 1,1
9 Kloriidid mg/l 250 2,8
10 Sulfaadid mg/l 250 0,92
11 Raud µg/l 200 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,17
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
58
14 Mangaan µg/l 50 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 530
16 Naatrium mg/l 200 5,1
17 Boor mg/l 1,0 0,023
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
13
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Tabelis pole kõiki näitajaid välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.4.3 Pühajärve veevõrk ja selle seisund
Pühajärve küla (Kannistiku) ühisveevärgi torustike kogupikkus on 320 m. Veetorustik on täies ulatuses rekonstrueeritud. Torustiku läbimõõduks on De40 ja materjaliks plast. Kõigi tarbijate veevärgid on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Pühajärve valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
5.4.4 Pühajärve küla tuletõrjeveevarustus
Pühajärve (Kannistiku) külas on üks ametlik tuletõrje veevõtukoht, milleks on küla territooriumil asuv tiik, mille maht on ca 150 m3. Vajalik on rajada veevõtukoht, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukoht peab võimaldama tuletõrjeautoga aastaringselt juurdepääsu ja kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Kuna taolise veevõtukoha loomiseks hetkel veel kokkulepped puuduvad, näeme ette maa-aluse tuletõrjeveemahuti rajamise (100 m3) koos kuivhüdrandiga. Allikas: AS Otepää Veevärk ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030..
5.5 PUKA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Tänasel päeval katavad Puka aleviku veevajadust kolm ühisveevärgi puurkaevu: Tööstuse tn, Ääre tn ja Võru tn puurkaevud (edaspidi PK). Ääre tn ja Võru tn pk-d paiknevad Puka aleviku lääneosas, Tööstuse tn pk, aleviku idaosas. Alevikus on üks rõhutsoon, mida saavad varustada kõik nimetatud puurkaevpumplad. Tänasel päeval on töös Tööstuse ja Ääre tn pk. Võru tn pk on reservis. Kõik puurkaev-pumplad on varustatud veetöötlusseadmetega. Kõik pumplad on üheastmelised (võrku antav rõhk tagatakse puurkaevu süvaveepumba baasil) Puka aleviku puurkaevude tehniline iseloomustus on antud tabelis 5-1. Toodud analüüsitulemuste alusel vastab joogiveekvaliteet Pühajärve veevõrgus normidele vastavalt määruse nr 61 nõuetele.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
59
Puka alevikus on viimase 15 aasta jooksul ÜVK töid teostatud kokku kolmes etapis, 2011- 2012; 2014-2015 ning 2015-2016 - kõik KIK keskkonnaprogrammi raames.
5.5.1 Puka aleviku puurkaevude ja pumplarajatiste ülevaade
Ääre tn puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam Ääre tn puurkaevpumpla asub Puka aleviku lääneosas (vt ka lisa 4). Puurkaevpumplat rekonstrueeriti KIK keskkonnaprogrammi raames aastal 2012. Puurkaevu päis paikneb pumpla ja veetöötlusjaama hoones. Täpsemad andmed on esitatud tabelis 5-1. Puurkaev paikneb Ääre tn korterelamute piirkonnas, vahetus läheduses paiknevad ka aiamaad. Puurkaevul puudub piirdeaed. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaevu päisehitis paikneb aastatel 2011-2012 rekonstrueeritud pumpla ja veetöötlusjaama hoones. Veetöötlus toimub läbi kolme paralleelse survefiltri, millele eelneb vee aeratsioon. Uus renoveerimine toimus 2025. Pumba rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. Filtrite pesuvesi saadakse puurkaevu toorveest ja peale filtri pesu juhitakse tarbitud uhtevesi ühiskanalisatsiooni.
Joonis 5-5 Puka Ääre tn pumplahoone välisilme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
60
Joonis 5-6 Puka Ääre tn pumplahoone sisevaade, kolmest survefiltrist kaks
Tööstuse tn puurkavpumpla ja veetöötlusjaam Tööstuse tn puurkaevpumpla asub Puka aleviku idapoolses osas. Puurkavpumpla rajati aastal 2015 Ebumäe ja Tööstuse tn elanike (kortermajade) veega varustamiseks. Puurkaevpumplale paigaldada veetöötlusseadmed. Projekti tulemusena tagati Tööstuse ja Ebumäe piirkonna elanikele puhas ja nõuetele vastav joogivesi. Puurkaevude andmed vt tabel 5-1, asukoht lisa 4. Puurkaev paikneb hoonest väljas ja on varustatud nõuetekohase päisehitisega. Tööstuse pumpla veetöötlustehnoloogia koosneb vee eelaeratsioonist ja filtreerimisest kahe paralleelse filtri baasil. Aereerimine toimub kompressoriga. Filtrite pesu toimub puurkaevust võetava toorvee baasil. Filtrite uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pumplas on loomulik ventilatsioon. Õhuniiskust reguleeritakse sorbtsioonkuivatiga. Küte toimub elektriradiaatoriga. Puurkaevu päis asub pumplahoone tagaküljel. Pumplas asuvat 500 l membraanhüdrofoori üldjuhul ei kasutata, kuna pumba tööd juhib sagedusmuundur.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
61
Joonis 5-7 Puka Tööstuse puurkaevu päis paikneb pumplahoone taga
Joonis 5-8 Tööstuse puurkaevpumpla sisevaade, eelaeratsioonimahuti ja paarisfilter
Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kohapealne vaatlus
Võru tn puurkavpumpla ja veetöötlusjaam Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2003. aasta lõpus. Rekonstrueerimistööde raames vahetati pumplahoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed ning
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
62
kaks hüdrofoori. Pumplahoone soojustati, kaeti terasprofiilplekiga ning varustati ventilatsiooniga. Hoones on elektriküte. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Alates septembrist 2017 on puurkaevpumpla tööst väljas.
5.5.2 Puka veeallika ja joogiveekvaliteet
Puka aleviku töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallikateks on Ääre ja Tööstuse tn puurkaevpumplad. Konsultandil on kasutada Puka aleviku Ääre tn puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2024 ning ülejäänud Puka puurkaevude andmed vastavalt Raudtee pk, 2018 ning Kosenõmme ja Poolemõisa pk, aastast 2025 . Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Puka aleviku puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-6 Puka aleviku joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka Ääre tn pk nr 12452 toorvesi, 27.02.2025
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka Ääre tn pk nr 12452 toorvesi, 27.02.2025
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,48
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,4
9 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
10 Raud µg/l 200 2300
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,8
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,28
13 Mangaan µg/l 50 48
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 561
15 Naatrium mg/l 200 14
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 3
Allikas: AS Otepää Veevärk Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid Ääre tn puurkaevu vees ületas üldraua sisaldus. Koigi ülejäänud näitajate sisaldused jäid joogivee kvaliteedi piirväärtuste järgi normi piiresse.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
63
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Puka alevikus. Puka aleviku joogivee seireks kehtivad:
1. Tööstuse tn piirkonna joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Proovivõtu koht ja aeg:
- tavakontrollil: Puka Tööstuse tn 15 veetöötlus jaam peale filtrit (oktoober) 1 kord aastas
- süvakontrollil: Puka Tööstuse tn 15 veetöötlus jaam peale filtrit, 2024.a (oktoober) 1 kord 10 aasta jooksul
2. Ääre tn piirkonna joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028 Proovivõtu koht ja aeg:
• tavakontrollil: Puka Ääre tn veetöötlus jaam peale filtrit (mai ja oktoober) 2 korda aastas
• süvakontrollil: Puka Ääre tn veetöötlus jaam peale filtrit, 2024.a (oktoober) 1 kord 6 aasta jooksul.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
64
Tabel 5-7 Puka aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused 2025 ja süvaanalüüsi tulemused 2024
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit tavakontroll, 12.05.2025
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit süvakontroll, 21.10.2024
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit kordusanalüüs, 13.11.2024
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 03.12.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 21.10.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5 3
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 15 <1
3 Lõhn Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2 1
4 Maitse Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,7 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,45 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1 0,45
9 Kloriidid mg/l 250 1,3 20
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1 31
11 Raud µg/l 200 40 2400 22 150 34
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,7 1,1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,3 0,66
14 Mangaan µg/l 50 50 69 51 52 2
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 560 560 504
16 Naatrium mg/l 200 15 23,6
17 Boor mg/l 1,0 0,05 0,56
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
65
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit tavakontroll, 12.05.2025
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit süvakontroll, 21.10.2024
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit kordusanalüüs, 13.11.2024
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 03.12.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 21.10.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
12 5 3
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Punasega tähistatud ülenormatiivsed näitajad
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
66
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad ametlikult küll kõik määruse nr 61 nõuetele, kuid nagu eelnenud tabelist näha, oli mõlema kirjeldatud pumpla väljundis 2024. a probleemiks ülenormatiivsed raua ja mangaani näitajad. Terviseameti 27.05.2025 hinnangul vastab Puka ühisveevärgi joogivesi siiski nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on normi piires suure varuga ning enamasti alla määramispiiri..
5.5.3 Puka veevõrk ja selle seisund
Puka alevikus on veevarustuse tagamiseks pidevalt töös kaks puurkaevpumplat, kuid sisuliselt töötab alevik ühtses rõhusüsteemis ning erinevate puurkaevude survetsoonid on omavahel ühenduses, sealhulgas raudtee aluse läbiviigu kaudu (lisa 4). Puka aleviku veevõrku on rekonstrueeritud kolmes etapis ehk kolme erineva projekti raames, aastatel 2011-2017. Torustikust ligi 75% on vanuses 8-15 aastat, mistõttu on võrk üldjoontes heas seisundis, kuid vajab jätkuvalt osaliselt rekonstrueerimist aleviku erinevais osades (vt joonis, lisa 4). Puka aleviku veetorustiku kogupikkus on tänase, septembri 2025 seisuga 5740 m. Lühiajalises programmis näeme ette veetorustiku laiendamise tööstuspiirkonnas ja pikaajalises programmis veelgi suuremas osas aleviku idaosas, sealhulgas näeme ette Komsi küla veega varustamise tagamise Puka veetorustikust. Torustiku materjalist moodustab 80% PE. Torustiku läbimõõdud varieeruvad de32 kuni de90. Peamagistraalid on rajatud osaliselt (Ääre veepumpla piirkonnas) de90, kuid peamiselt de63 läbimõõdus veetorustikest. Aleviku peatorustikud on 80% ulatuses uued ja heas seisundis. Pikaajalises perspektiivis nähakse ette aleviku idaosa veevõrgu laiendamist koos ühenduse rajamisega Komsi küla võrguni (vt investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4). Allikad: AS Otepää Veevärk edastatud projektid, teostusjoonised, KIK kodulehekülg, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt.
5.5.4 Puka aleviku tuletõrjeveevarustus
Puka alevikus on kolm tuletõrjeveevõtukohta (vt lisa 4, joonised), milleks on Puka veehoidla oma kahe basseiniga Kesk tänaval ning tiik asukohaga Ääre tn 9a. Allikad: AS Otepää Veevärk info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt.
5.6 SANGASTE ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Tänasel päeval katab Sangaste aleviku veevajadust Sangaste (põhi-) puurkaev nr 9218 Lasteaia puurkaev, mis paiknes lasteaia kõrval, on tänaseks tamponeeritud.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
67
Sangaste aleviku puurkaevu tehniline iseloomustus on antud tabelis 5-1. Puurkaevpumplat renoveeriti osaliselt ja paigaldati veetöötlusseadmed aastal 2012 KIK- i keskkonnaprogrammi raames..
5.6.1 Sangaste aleviku puurkaevu ja pumplarajatise ülevaade
Sangaste puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam Sangaste puurkaevpumpla paikneb aleviku idaosas suhteliselt suures pumplahoones. (vt ka lisa 4). Puurkaevpumplat rekonstrueeriti KIK keskkonnaprogrammi raames aastal 2012. Puurkaevu täpsemad tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-1. Puurkaev sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, kuid see ei ole tegelikkuses tagatud. Puurkaevu päisehitis paikneb aastal 2012 (osaliselt) rekonstrueeritud pumpla ja veetöötlusjaama hoones. Puurkaevul puudub süvaveepump, kuna tegemist on arteesia kaevuga, milles vee rõhk ulatub üle maapinna. Pumpla on varustatud pumplasisese 1. astme survepumba ehk veeautomaadiga, mis pumpab puurkaevu vee veetöötlusfiltritesse. Veetöötlusfiltritest suundub puhastatud/töödeldud vesi puhtaveereservuaari (8 m3) ning sealt kahe kordamööda töötava survetõste- ehk II astme pumbaga aleviku ühisveevõrku. Esimese astme pump töötab kindlal seadistatud režiimil (ilma sagedusmuundurita) ja selle tööd reguleeritakse puhtaveereservuaari nivooanduriga. II astme pumpade rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga, pumplas on ka 500 l hüdrofoor , kuid see on reservis. Filtrite pesuvesi saadakse puurkaevu toorveest ja peale filtri pesu juhitakse tarbitud uhtevesi ohutult lähinaabruses asuvasse kraavi. Hoone on rahuldavas seisundis, kuid vajab pikemas perspektiivis rekonstrueerimist, mida investeeringuprogrammis ka ette näeme. Lisaks näeme ette filtrite ja kõigi seadmete uuendamise.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
68
Joonis 5-9 Sangaste puurkaevpumpla hoone välisilme
Joonis 5-10 Sangaste pumplahoone sisevaade, paralleelsed survefiltrid
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
69
5.6.2 Sangaste veeallika ja joogiveekvaliteet
Sangaste aleviku ainsaks töös olevaks puurkaevuks ehk joogiveeallikateks on aleviku idaosas asuv Sangaste puurkaev, katastri nr 9218. Konsultandil on kasutada Sangaste aleviku puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2023. Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Sangaste aleviku puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-8 Sangaste aleviku joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sangaste pk nr 9218, toorvesi, 15.05.2023
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
< 5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
18
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,045
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,5
9 Sulfaadid mg/l 250 0,19
10 Raud µg/l 200 1100
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,15
13 Mangaan µg/l 50 25
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 523
15 Naatrium mg/l 200 8,2
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 2
Allikas: AS Otepää Veevärk Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid Sangaste puurkaevu vees ületas üldraua sisaldus. Koigi ülejäänud näitajate sisaldused jäid joogivee kvaliteedi piirväärtuste järgi normi piiresse. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Sangaste alevikus. Sangaste aleviku joogivee seireks kehtivad: Sangaste joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Proovivõtu koht ja aeg:
- tavakontrollil: Sangaste veetöötlus jaam peale filtrit 2 korda aastas
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
70
- süvakontrollil: Sangaste veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a (mai) 1 kord 6 aasta jooksul.
Tabel 5-9 Sangaste aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused 2025
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sangaste pumbamaja peale filtrit, 28.05.2025
Sangaste pumbamaja peale filtrit, 12.05.2025
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,04
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,5
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
11 Raud µg/l 200 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,15
14 Mangaan µg/l 50 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 533
16 Naatrium mg/l 200 7,9
17 Boor mg/l 1,0 0,063
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/10 0ml
0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/10 0ml
0 0
20 Enterokokid PMÜ/10 0ml
0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
175
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 19.01.2026
SWECO Projekt AS Valukoja 8 11415 Tallinn
Tel +372 674 4000 [email protected] www.sweco.ee
71
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad määruse nr 61 nõuetele. Terviseameti 28.01.2025 hinnangul vastab Sangaste ühisveevärgi joogivesi nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on normi piires suure varuga ning enamasti alla määramispiiri.
5.6.3 Sangaste veevõrk ja selle seisund
Sangaste aleviku veevõrgu kogu pikkus on 2600 m. Torustikud on rajatud aastatel 1968-1985 ning materjaliks on malm ja ilmselt osalt ka teras. Suurem osa veetorustikest on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike asukohad ning läbimõõdud on esitatud lisa 3 joonistel. (vt investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4). Allikad: AS Otepää Veevärk edastatud projektid, teostusjoonised, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030.
5.6.4 Sangaste aleviku tuletõrjeveevarustus
Sangaste alevikus on looduslik tuletõrje veevõtukoht: Valga mnt 5 kinnistul. Tuletõrje veevõtukohad on märgitud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt. Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030.
5.7 KEENI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Keeni külas on ühisveevärgis kasutusel kaks puurkaevpumplat: Keskuse (katastri nr 12504) ja Põhikooli (katastri nr 16479). Keeni Põhikooli puurkaev on reservis (tehniline info vt tabel 5-1) ning seda siinses töös põhjalikumalt ei käsitleta.
5.7.1 Keeni puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Puurkaevpumpla renoveeriti KIK Projekti: Sangaste valla Keeni küla joogiveekvaliteedi parendamine, raames. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Keskuse puurkaevpumpla on kaheastmeline. Kasutusel on veetöötlusseadmed rauaärastuseks. Vesi pumbatakse puurkaevust läbi veetöötlusseadmete puhta vee mahutisse ja sealt II astme pumpla abil veevõrku. Kasutusel on kaks uut II astme Grundfos pumpa. Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Hoone renoveeriti ja sinna paigaldati veetöötlus-, uued elektri- ja automaatikaseadmed aastal 2012.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
72
Pumplahoones paiknevad lisaks veetöötlusseadmetele, 500 l membraanhüdrofoor, veearvesti ja proovivõtukraanid. Küte tagatakse elektriradiaatoritega. Puhtaveereservuaar mahuga 8000 l on uus ning asendatud aastal 2020. 2025. aastal asendati filterpaakide sisu. Pumpla on suhteliselt heas seisundis ning lähiperspektiivis renoveerimist ega remonti ei vaja.
Joonis 5-11 Keeni Keskuse puurkaevpumpla sisevaade. Puurkaevu päis
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
73
Keeni küla puurkaevpumpla uued II astme pumbad
Joonis 5-12 Keeni Keskuse puurkaevpumpla uus puhtaveereservuaar
5.7.2 Keeni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Keeni küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Keeni puurkaevpumpla nr 12504. Keeni küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Konsultandil on kasutada Keeni küla puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2023. Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Keeni joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: Proovivõtu koht ja aeg:
- tavakontrollil: Keeni veetöötlusjaam peale filtrit (mais ja septembris) 2 korda aastas;
- süvakontrollil: Keeni veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a (maikuu) 1 kord 6 aasta jooksul (eelmine kord 2024).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
74
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Keeni puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-10 Keeni puurkaevu nr 12504 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Keeni pk nr 12504, toorvesi, 15.05.2023
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
18
3 Lõhn
Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
4 Maitse
Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,20
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,4
10 Sulfaadid mg/l 250 0,22
11 Raud µg/l 200 1200
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,23
14 Mangaan µg/l 50 84
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 564
16 Naatrium mg/l 200 11
17 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
20 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 4
Allikas: AS Otepää Veevärk
Keeni puurkaevu vees ei vasta toodud näitajate alusel joogiveenõuetele üldraua sisaldus. Järgnevalt käsitleme Keeni joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-11 Keeni küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaalminis tri määrus nr 61
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 12.05.2025, tavaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 16.05.2024, süvaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 11.06.2024, mittevastava te näitajate kordus- analüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
75
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaalminis tri määrus nr 61
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 12.05.2025, tavaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 16.05.2024, süvaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 11.06.2024, mittevastava te näitajate kordus- analüüs
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
2,7 <0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,22
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,4
10 Sulfaadid mg/l 250 0,21
11 Raud µg/l 200 75 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,22
14 Mangaan µg/l 50 <10 190 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 582 580
16 Naatrium mg/l 200 10
17 Boor mg/l 1,0 0,038
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 1 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
2 28
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg, punasega tähistatud ülenormatiivsed näitajad
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga määruse nr 61 nõuetele, kuid aastal 2024 ei vastanud korraliste proovivõtu järgsete veeanalüüside tulemused normidele coli-indeksi ja mangaani osas. Kordusproovide analüüsid vastasid lubatud normidele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
76
5.7.3 Keeni veevõrk ja selle seisund
Keeni veevõrk on valdavalt vana ja amortiseerunud, mistõttu näeme arendamise kavas ette torustiku täiemahulise rekonstrueerimise, kuid pingelise eelarve tõttu esialgu pikaajalises programmis. Keeni küla veevõrgu kogupikkus on ligikaudu 4340 m. Nagu öeldud, on torustik aastakümneid vana ja kohati amortiseerunud. Konkreetseid avariilisi lõike pole siiski täheldatud. Üksikuid lõike on viimase 25 aasta jooksul ka asendatud, näiteks puurkaevpumpla magistraaltorustik (PE de75) ning üksikud de63 PE lõigud. Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Otepää Veevärk AS info, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.7.4 Keeni küla tuletõrjeveevarustus
Keeni külas on üks tuletõrjeveehoidla veevarustuspumpla lähistel ning üks tuletõrjehüdrant, mis paraku paikneb de75 torustikul ning ei taga vajalikku rõhku ja vooluhulka. Veevõtuks paakautosse on hüdrant aga sobiv. Allikad: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus ning Otepää Veevärk AS info
5.8 SIHVA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Sihva külas on ühisveevärgiga liitunud 80% elanikest ehk ligikaudu 250 inimest. Küla veetarbijateks on elanikud, Pühajärve Põhikool ning lasteaia kolm rühma. Küla ühisveevärk saab vee Sihva (nimetatud ka Voki) puurkaevust (kat. nr 12086), mille sügavus on 210 m ja mis pumpab vett D2 veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
5.8.1 Sihva puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Sihva veepumpla rajatis koosneb puurkaevust ning veetöötlusseadmetest raua ja mangaani eraldamiseks. Puurkaevu päis asetseb pumplahoones. Veetöötlusseadmeteks on paarisfilter. Filtreerimisele eelnev raua oksüdeerimine toimub tänase seisuga veel kaaliumpermanganaadi lahusega. Otepää Veevärk kavade kohaselt on 2026. a suve lõpuks teha veetöötlusjaama täielik rekonstrueerimine.. Puurkaevu süvaveepumba töö on reguleeritud 300 l hüdrofoori ja rõhuanduriga, sagedusmuundur puudub. Süvaveepump rakendub pehmekäivitusega. Filtrite pesu- ehk uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pumplahoone on osaliselt soojustatud (seestpoolt), küte on lahendatud elektriradiaatoritega.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
77
Pumplakompleksil puudub piirdeaed, kuid sanitaarkaitseala, 30 m on tagatud.
Joonis 5-13 Sihva (Voki) puurkaevpumpla sisevaade (paarisfilter)
5.8.2 Sihva küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Sihva küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Sihva (Voki) puurkaevpumpla nr 12086. Sihva küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028. Konsultandil on lisaks kasutada Sihva puurkaevuvee analüüs aastast 2023. Sihva joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 2 kord aastas; - süvakontrolliks: Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 1 kord 6 aasta jooksul
(eelmine kord 2024). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Sihva puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-12 Sihva (Voki) puurkaevu nr 12086 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva pk nr 12086, toorvesi, 19.10.2023
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
78
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva pk nr 12086, toorvesi, 19.10.2023
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
14
3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6
4 Ammoonium mg/l 0,50 0,23
5 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
6 Nitraat mg/l 50 <0,1
7 Kloriidid mg/l 250 0,24
8 Sulfaadid mg/l 250 0,64
9 Raud µg/l 200 1200
10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4
11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,24
12 Mangaan µg/l 50 99
13 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 583
14 Naatrium mg/l 200 7,1
15 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
16 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
18 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 4
Allikas: Otepää Veevärk AS, punasega on tähistatud ülenormatiivsed näitajad vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61
Sihva puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele üldraud ja mangaan, kuid pumplas toimub veetöötlus raua- ja mangaani ärastuse näol, nii et see pole probleemiks. Järgnevalt käsitleme Sihva joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-13 Sihva küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 09.09.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 08.01.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) süva- analüüs, 11.04.2024
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
79
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 09.09.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 08.01.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) süva- analüüs, 11.04.2024
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,4
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,2
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,6
10 Sulfaadid mg/l 250 0,59
11 Raud µg/l 200 <20 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,23
14 Mangaan µg/l 50 21 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 578 567
16 Naatrium mg/l 200
17 Boor mg/l 1,0 0,046
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
7 2
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Joogiveekvaliteedi 2024-2025. a analüüsitulemuste alusel, vastavad kõik analüüsitud komponendid nõuetele. Tabelis pole kõiki näitajaid välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.8.3 Sihva veevõrk ja selle seisund
Sihva küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 1800 m. Sihva küla veetorustik on suuremas mahus rekonstrueeritud. Torustiku läbimõõduks on De40 kuni De110 ja materjaliks plast (PE). Rekonstrueeritud veetorustike pikkus on ca 1100 m. Rekonstrueerimist vajavate veetorustike pikkus on ca 400-410 m. Olemasoleva ja rekonstrueeritava torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel.. Allikas: Otepää Veevärk AS info, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.8.4 Sihva küla tuletõrjeveevarustus
Sihva küla tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantidega. Torustikele on paigaldatud maapealsed hüdrandid. Küla territooriumil asetseb kaks hüdranti de110 torustikul. Hüdrantide kasutamine häirib veevõrgu tööd. Tuletõrje veevõtukohad on märgitud Lisa 4 joonistel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
80
Allikas: AS Otepää Veevärk info ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.9 NÕUNI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Nõuni külas on ühisveevärgiga liitunud 68% elanikkonnast, ligikaudu 140 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Nõuni puurkaevust (kat nr 12205). Küla veetarbijateks on elanikud, kultuurimaja, raamatukogu ja paar teenindusettevõtet, kauplus jt.
5.9.1 Nõuni puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Nõuni ühisveevärki varustab täna üks puurkaev, Keskuse puurkaev. Ülejäänud: Nõuni reserv ja Kullipesa puurkaevud on reservis. Keskuse PK nr 12205 paikneb muldkehasse paigutatud poolmaa-aluses šahtis. Pumplat on rekonstrueeritud aastal 2001, mille käigus asendati hoones asuv torustik ning armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed, veemõõtja ning hüdrofoor (500 l). Veetöötlusseadmed koosnevad aeratsioonimahutist ning paralleelfiltrist. Vee oksüdeerimine toimub aeratsiooni teel, õhku antakse kompressoriga. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning tagavad võrguvees vajaliku lahustunud hapniku sisalduse. Uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsioonitorustikku. Maa-alune šahtpumpla on varustatud loomuliku ventilatsiooniga. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m ning see on
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
81
üldjoontes tagatud, samas puudub pumpla muldkeha ümber piirdeaed.
Joonis 5-14 Nõuni keskuse puurkaevpumpla välisilme
Joonis 5-15 Nõuni keskuse pumpla sisevaade. Šahtis paiknevad aeratsioonimahuti ja paarisfilter
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
82
5.9.2 Nõuni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Nõuni küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Nõuni keskuse puurkaevpumpla nr 12205. Nõuni küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028. Konsultandil on lisaks kasutada Nõuni puurkaevuvee analüüs aastast 2024. Nõuni joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Nõuni küla raamatukogu (novembrikuu) 1 kord aastas. - süvakontrollil: Nõuni küla raamatukogu, 2025.a (novembrikuu) 1 kord 10 aasta
jooksul (viimati 2015 (osalt 2019), järgmine novembris 2025). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Nõuni puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-14 Nõuni puurkaevu nr 12205 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Nõuni pk nr 12205, toorvesi, 29.10.2024
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,036
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,2
9 Sulfaadid mg/l 250 4,5
10 Raud µg/l 200 140
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,13
13 Mangaan µg/l 50 130
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 506
15 Naatrium mg/l 200 3,6
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 1
Allikas: AS Otepää Veevärk
Nõuni puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele vaid mangaani sisaldus. Järgnevalt käsitleme Nõuni joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
83
Tabel 5-15 Nõuni küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Nõuni raamatukogu, 17.12.2024 tavaanalüüs
Nõuni raamatukogu, 03.12.2024 tavaanalüüs
Nõuni raamatukogu, 25.11.2015 süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 0
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5 <1
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 7,4
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,002
8 Nitraat mg/l 50 <1
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 5,1
11 Raud µg/l 200 <20 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,6
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,2
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 509 412
16 Naatrium mg/l 200 3,5
17 Boor mg/l 1,0 <0,1
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 1 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
11 5
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad SoM määruse nr 61 nõuetele. 03.12.2024 esines joogivees kolibakter, kuid kordusproovis 17.12.2024 oli coli-indeks joogivees normi piires ehk 0. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.9.3 Nõuni veevõrk ja selle seisund
Nõuni küla veetorustik on rekonstrueeritud. Plasttorustiku materjaliks on PE (PEH ja PEM). Torustiku pikkus on 3410 m. Kõigi tarbijate veevärgid on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4
joonistel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
84
Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.9.4 Nõuni küla tuletõrjeveevarustus
Tuletõrjevee võtmiseks on võimalik kasutada loodulikku veevõtukohta (Nõuni järv, veevõtukohta on paigaldatud kaevurakked). Tuletõrje veevõtukohad on märgitud lisa 4 joonistel.
5.10 KOMSI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Komsi külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 73% elanikkonnast, 63 inimest. Lisaks tarbib ühisveevärgi vett Komsi Hooldekodu. Küla ühisveevärk saab vee Komsi puurkaevust (kat nr 12069), lähemalt tabelis 5-1.
5.10.1 Komsi puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Komsi veepumpla rajatised rekonstrueeriti ühtse Otepää veemajandusprojekti raames aastal 2009. Pumplahoone on soojustatud ja kaetud profiilplekiga. Tööde käigus paigaldati pumplasse veetöötlusseadmed, uus hüdrofoor ja asendati olemasolevad torustikud. Kaasajastati ka elektri-automaatikaseadmed. Komsi puurkaevpumpla paikneb külakeskuse idaosas. Sanitaarkaitseala (30 m) on tagatud, kuid pumplal puudub piirdeaed. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Pumpla on üheastmeline. Veetöötlusseadmeteks on paralleelselt töötav paarisfilter. Vee oksüdeerimine enne filtrit toimub kaaliumpermanganaadiga. Võrku antavat rõhku reguleeritakse 500 l hüdrofooriga, sagedusmuundur puudub. Filtri pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Pumplahoone on rahuldavas seisundis ja varustatud veemõõduseadmetega.
5.10.2 Komsi küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Komsi küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Komsi puurkaevpumpla nr 12069. Komsi küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2025-2029. Konsultandil on lisaks kasutada Komsi puurkaevuvee analüüs aastast 2025. Komsi joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Komsi Hooldekodu, mai, oktoober
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
85
- süvakontrollil: Komsi Hooldekodu , august 1 kord 6 aasta jooksul (viimati 2025). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Komsi puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-16 Komsi puurkaevu nr 12069 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Komsi pk nr 12069, toorvesi, 27.02.2025
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
8
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
21
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7
5 Ammoonium mg/l 0,50 1,6
6 Nitrit mg/l 0,50 0,016
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,4
9 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
10 Raud µg/l 200 3700
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,30
13 Mangaan µg/l 50 55
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 592
15 Naatrium mg/l 200 9,7
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 3
Allikas: AS Otepää Veevärk
Andmetest nähtub et Komsi puurkaevu vees ei vasta esitatud näitajate alusel joogiveekvaliteedi nõutele raud ja mangaan. Järgnevalt käsitleme Komsi joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-17 Komsi küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Komsi puurkaev- pumpla, peale filtreid, 28.05.2025, süvaanalüüs
Komsi kodu, Lõuna Eesti Hooldekeskus AS, tavaanalüüs 19.10.2023
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5 1,7
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav,
1 1
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
86
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Komsi puurkaev- pumpla, peale filtreid, 28.05.2025, süvaanalüüs
Komsi kodu, Lõuna Eesti Hooldekeskus AS, tavaanalüüs 19.10.2023
ebaloomulike muutusteta
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,44
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
11 Raud µg/l 200 59 290
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,29
14 Mangaan µg/l 50 30 360
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 583 606
16 Naatrium mg/l 200 150
17 Boor mg/l 1,0 0,035
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
2 2
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga SoM määrusele nr 61. 2023. a tavaanalüüsis ületasid normi piire raua ja mangaani sisaldused.
5.10.3 Komsi küla veevõrk ja selle seisund
Komsi küla ühisveevärgi torustiku pikkus on 880 m. Torustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Otepää Veevärk AS ning Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt
5.10.4 Komsi küla tuletõrjeveevarustus
Komsi küla keskuses asub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, millega on tagatud piisava kustutusvee kättesaadavus. Tuletõrje veevõtukohad on märgitud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
87
5.11 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Lossiküla külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 16 inimest ja Sangaste Loss. Lossi omanik ja haldaja on Sangaste Mõis OÜ. Küla ühisveevarustuse operaator on AS Otepää Veevärk. Küla ühisveevärk saab vee Lossiküla puurkaevust (kat. nr 11239), mille sügavus on 120 m ja mis pumpab vett Keskdevoni veekompleksist D2 (vt ka tabel 5-1).
5.11.1 Lossiküla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Puurkaev asub ligikadu 30 m eemal pumpla- ja veetöötluskompleksist. Kasutusel on kaheastmeline pumpla. Pumpla- ja veetöötlusskeem on järgmine:
- puurkaevpumpla süvaveepump; - aeratsioon kompressoriga; - veetöötlusseadmed; - puhtavee reservuaar (5 m3) - II astme pump.
Puurkaevu tehnilised näitajad, veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Veetöötlusseadmed koosnevad kompressorist ja ühest filterpaagist. Filtri uhtumine toimub puurkaevuvee baasil. Uhtevesi juhitakse pumpla lähistel asuvasse kraavi.
Joonis 5-16 Lossiküla pumpla veetöötlusfilter
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
88
5.11.2 Lossiküla küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Lossiküla küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Lossiküla puurkaevpumpla nr 11239. Lossiküla küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028. Lossiküla joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Lossiküla veetöötlusjaamast peale filtrit (maikuu) 1 kord aastas - süvakontrollil: Lossiküla veetöötlusjaamast peale filtrit, 1 kord 10 aasta jooksul - (viimati 2024).
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Lossiküla puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Konsultandil on kasutada Lossiküla puurkaevuvee analüüsitulemused aastast 2023. Järgnevalt käsitleme Lossiküla puurkaevu veekvaliteedi andmeid. Tabel 5-18 Lossiküla puurkaevu nr 11239 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Lossiküla pk nr 11239 toorvesi, 15.05.2023
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5,1
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,19
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 2,4
10 Sulfaadid mg/l 250 1,2
11 Raud µg/l 200 530
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,8
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,15
14 Mangaan µg/l 50 41
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 504
16 Naatrium mg/l 200 7,8
17 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
20 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 4
Allikas: Otepää Veevärk AS
Andmetest nähtub et Lossiküla puurkaevu vees ei vasta esitatud näitajate alusel joogiveekvaliteedi nõutele raua sisaldus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
89
Järgnevalt käsitleme Lossiküla joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-19 Lossiküla küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Lossiküla veetöötlus- jaam peale filtreid, tavaanalüüs 09.09.2025
Lossiküla veetöötlus- jaam peale filtreid, tavaanalüüs 03.02.2025
Lossiküla veetöötlus- jaam peale filtreid, 16.05.2024, süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,7
6 Ammoonium mg/l 0,50
7 Nitrit mg/l 0,50 0,013
8 Nitraat mg/l 50 0,34
9 Kloriidid mg/l 250 2,1
10 Sulfaadid mg/l 250 1,3
11 Raud µg/l 200 26 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,14
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 628 514
16 Naatrium mg/l 200 6,9
17 Boor mg/l 1,0 <0.055
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0 2
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
6 0 7
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga SoM määrusele nr 61. 2024. a süvaanalüüsis leidus vees kolibaktereid, kuid jääme lootma, et see oli juhuslik, mitte tavapärane.
5.11.3 Lossiküla küla tuletõrjeveevarustus
Lossiküla külas on üks tuletõrje veevõtukoht, milleks on Lossitiigi ja Sangaste- Näälikese-Mõneku tee ääres asuv aastaringselt kasutatav ning tiigi baasil täidetav
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
90
veemahuti. Päästeameti andmetel saab antud mahuti kaudu päästetöödeks kustutusvett. Puuduseks on asjaolu, et mahuti asub teid mööda Lossist ligikaudu 230 m kaugusel. Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025
5.12 VANA-OTEPÄÄ KÜLA
Vana-Otepää küla ühisveevärk ja puurkaev kuuluvad Otepää Lihatööstus Edgar OÜ- le. Elanikest on liitunud kaks korter- ja kaks eramaja, kokku ca 30 elanikku. Küla ühisveevärk saab vee ühest küla idaosas paiknevast puurkaevust (kat. nr 12212), mis pumpab vett Kesk-Devoni veekompleksist (tabel 5-1).
5.12.1 Vana-Otepää küla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Puurkaevu päis asub pumplahoones. Hoone ja seadmestiku olukord on hea. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti ja varustati veetöötlusseadmetega 2015. aastal. Veetöötlussüsteem baseerub klassikalisel vee õhustamisel ja selle järgsel filtreerimisel. Filtri mark: RES 2/1465 1,0 clack WS TC, tootlikkus max 4 m3/h. Tegelik keskmine veevõtt aastal 2024 oli 18,6 m3 ning maksimaalselt ligikaudu 3 m3/h.
5.12.2 Vana-Otepää küla joogiveekvaliteet
Otepää vallavalitsusel ja AS-il Otepää Veevärk puuduvad andmed Vana-Otepää küla puurkaevu- ja joogiveekvaliteedi kohta. Andmeid ei ole ka avalikul Terviseameti VTI koduleheküljel. Piirkonna veevärgi omanik, Otepää Lihatööstus Edgar OÜ küsimise peale andmeid ei väljastanud.
5.12.3 Vana-Otepää küla tuletõrjeveevarustus
Vana-Otepää külas puudub ametlik tuletõrje veevõtukoht, kuid küla territooriumil asub tiik, mida saab kasutada tuletõrje veevõtukohana.
5.13 KÄÄRIKU KÜLA
Kääriku külas on veevärgi tunnustega Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus puurkaevpumpla, torustikud ja veetöötlusjaam. Veevarustussüsteem teenindab spordikompleksi ja hotelli. Olemasolevatel andmetel elumaju Kääriku Spordikeskuse veevarustussüsteem ei teeninda, v.a üks ühiselamu tüüpi kortermaja, kus elab Spordikeskuse haldusjuhi andmetel neli inimest. Spordikompleksi veevärk saab vee Käärikul asuvast Tehvandi Spordikeskuse puurkaevust (kat. nr 12081), mille sügavus on 320 m ja mis pumpab vett Kesk-Devoni Pärnu kihistu (D2pr)veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
5.13.1 Kääriku puurkaevu-, VTJ, pumplarajatiste ja veevõrgu ülevaade
Puurkaevpumpla kompleks koos veetöötlusjaamaga on täielikult renoveeritud aastal 2017. Tööde käigus lammutati vana, 1981. a hoone, rajati kaasaegne soojustatud pumplahoone ning varustati see veetöötlusseadmete, uute torustike ja II-astme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
91
pumpadega. Hoone juurde kuulub kahesektsiooniline puhtaveereservuaar (2x25 m3) ning kaks II-astme pumpa. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Veetöötlusseade on mõeldud raua- ja mangaaniärastuseks ning kujutab endast ioonvahetusseadet, mark: SA 125PF. Projekteeritud jõudlus keskmiselt: 61.8 m3/d ja maksimaalselt: 18 m3/h. Projekti autor ja ehitaja oli Miridon OÜ. Puurkaevu tehnilised näitajad, veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Filtri uhtumine toimub puurkaevuvee baasil. Uhtevesi juhitakse kompleksi kanalisatsiooni ja selle kaudu uude reoveepuhastisse. Tööde käigus rekonstrueeriti ja asendati täielikult ka spordikompleksi ja lähipiirkonna veevõrk. Torustik koosneb de63/50/40 PE torudest.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
92
5.13.2 Kääriku küla joogiveekvaliteet Kääriku küla (spordikompleksi) joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Kääriku puurkaevpumpla nr 12081. Kääriku joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove Kääriku Spordikeskuse hotelli baari kraanist või teinekord ka restorani köögist. Järgnevalt käsitleme Kääriku joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-20 Kääriku küla spordikompleksi joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Kääriku Spordi- keskuse hotelli baar, tavaanalüüs 14.05.2025
Kääriku Spordi- keskuse hotelli baar, kordus- analüüs 04.06.2025
Kääriku Spordi- keskuse hotelli baar, 28.02.2024, süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
0,91 <0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,41
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
11 Raud µg/l 200 <20 31
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,5
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,23
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 531 508
16 Naatrium mg/l 200 120
17 Boor mg/l 1,0 0,027
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 2 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
45 105
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
93
Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga SoM määrusele nr 61. 2025. a esialgses korralises tavaanalüüsis leidus vees kolibaktereid, kordusproovi alusel oli aga veeproov korras. Jääme lootma, et Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees oli juhuslik, mitte tavapärane.
5.13.3 Kääriku küla tuletõrjeveevarustus
Kääriku külas Spordikeskuse territooriumil ja lähiümbruses on kokku 11 Päästeameti poolt registreeritud ja korrasolevat tuletõrje veevõtukohta. Veevõtukohad on aastaringselt kasutatavad veemahutid, millest mõned on täidetavad looduslikust veekogust (Kääriku järvest), suurem osa aga veevõrgust. Tuletõrjeveevarustuse seisund on väga hea. 5.14 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID OTEPÄÄ VALLAS Eelnevates osades andsime ülevaate ühisveevärgiteenusega varustatud asulatest ja ühisveevärgirajatisest. Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja võimalikud probleemid. Üldine probleem on veetarbimise jätkuv vähenemine, mistõttu torustikud vajavad varasemast sagedasemat puhastamist ehk õhk-vesi pesu. Nimetatud põhjusel näeme lühiajalises programmis veevärkidele ette pesuotsikud-väljalasud järgmistes kogustes (asukohad selguvad projekteerimise ja hanke käigus):
- Otepää linn, 20 tükki (edaspidi tk); - Otepää Aedlinn. 8 tk; - Puka alevik, 12 tk; - Sangaste küla, 6 tk; - Keeni küla, 6 kmp; - Nõuni küla, 4 tk.
Otepää linn (põhipiirkond) 1. Mäe tn veehaarde ja veetöötluskompleksi automaatikaseadmed on moraalselt
vananenud ja ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Kuna reoveepuhasti probleemid on momendil olulisemad, nihkub veetöötlusjaama ja pumpla rekonstrueerimine pikaajalisse programmi.
Otepää (Aedlinn) 2. Aedlinna piirkond vajab kaht lisa tuletõrjehüdranti. Pühajärve küla 3. Pühajärve külla on vajalik rajada kaasaegne tuletõrjeveevõtukoht – maa-alune
mahuti koos kuivhüdrandiga. Puka alevik 4. Probleemid ühisveevärgi poole pealt praktiliselt puuduvad, torustik vajab
mõnevõrra laiendamist, et tagada teenus kogu aleviku piires. Plaanis on edaspidi ühendada Puka võrkudega ka Komsi küla ühisveevärgi torustikud.
Sangaste alevik 5. Veevarustuspumpla, sealhulgas veetöötlusseadmed on rahuldavas seisundis,
kuid pikaajalises programmis näeme ette kogu süsteemi rekonstrueerimise nii hoone kui seadmete tasandil.
6. Veevõrk on vana ja amortiseerunud, mistõttu näeme ette veevõrgu rekonstrueerimistööd nii lühi- kui pikaajalises programmis.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
94
Keeni küla 7. Keeni veevõrk on valdavalt vana ja amortiseerunud, mistõttu näeme arendamise
kavas ette torustiku rekonstrueerimise, kuid pingelise eelarve tõttu esialgu pikaajalises programmis.
Sihva küla 8. Veevõrk vajab osaliselt rekonstrueerimist, kuid tööd on võimalik kavandada
pikaajalisse programmi. Nõuni küla 9. Suuremad probleemid puuduvad. Veetöötlusjaam vajab täiustamist. Komsi küla 10. Veetorustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Veetöötlusjaam vajab
täiustamist.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
95
6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND
6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD
Otepää valla ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud asulad, asumid ja piirkonnad kattuvad praktiliselt täielikult ühisveevärgiteenusega varustatud asulate ja piirkondadega, Kääriku küla kanalisatsiooni osas on infot põhiliselt vaid reoveepuhasti kohta. Otepää vallas on üks üle 2000 inimekvivalendiga (edaspidi ie) reoveekogumisala, milleks on Otepää reoveekogumisala (edaspidi RKA), mille moodustavad Otepää linn, Aedlinna asum ja osa Pühajärve külast. Ülejäänud reoveekogumisalad: Puka, Sangaste, Keeni, Nõuni, Pühajärve ja Sihva RKA-d on alla 2000 ie-ga. Ülevaade olemasolevatest reoveekogumisaladest on toodud alapeatükis 2.1.10 ning edaspidi puudutame neid veelkordselt iga asula ja reoveepuhasti kirjelduse juures eraldi. Järgnevalt käsitleme lühidalt ühiskanalisatsiooni tegevuspiirkondi ning teenusega varustatust. Elanike ja tarbijate arvu arvestame vastavalt veekasutuse aastaaruannetele reoveekogumisala elanike ja selle piires olevate elanike arvuga 2024. a seisuga. Eelneva tõttu võivad elanike arvud võrreldes ühisveevärgiteenuse kasutajate bilansiga mõnevõrra erineda. Otepää linn 2024. a oli Otepää linnas koos Alajaama ja osaga Pühajärve küla piirkonnast ühiskanalisatsiooniga ühendatud 2112 inimest ehk 97% reoveekogumisala elanikest. Otepää linnas on koos Aedlinnaga arvestatult kokku 24 reoveepumplat. Teenuse tarbijad on elanikud ja erinevad asutused vt ka osa 5.2.1. Pühajärve küla 2024. a oli Pühajärve küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud 63 inimest ehk 47% küla elanike arvust. Pühajärve küla reoveepuhasti paikneb küla kirdeosas (vt lisa 4, joonised). Puka alevik 2024. a oli Puka alevikus ühiskanalisatsiooniga ühendatud 450 inimest ehk 83% reoveekogumisala elanikest. Alevikus on kaks reoveepumplat. Teenuse tarbijateks on elanikud ning erinevad asutused ja ettevõtted. Sangaste alevik 2024. a oli Sangaste alevikus ühiskanalisatsiooniga ühendatud 198 inimest ehk 83% reoveekogumisala elanikest. Alevikus on üks reoveepumpla. Teenuse tarbijateks on elanikud ning eraettevõtted. Keeni küla 2024. a oli Keeni külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud 298 inimest ehk 89% reoveekogumisala piires elavatest elanikest.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
96
Küla ühiskanalisatsiooni teenuse tarbijateks on elanikud ja erinevad asutused. Sihva küla Sihva küla ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 252 inimest ehk 80% küla reoveekogumisala elanike arvust. Külas on teenuse tarbijateks elanikud ning Pühajärve Põhikool. Nõuni küla Nõuni külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 141 elanikku ehk 68% küla elanikest. Külas on kaks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Külas on teenuse tarbijateks elanikud ning mõned asutused. Komsi küla Komsi külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 63 elanikku ehk 68% küla elanikest. Komsi külas reoveekogumisala ei ole. Külas on reoveepuhasti, kuid pikaajalises programmis näeme ette võimaluse suunata küla reovesi Puka aleviku ühiskanalisatsioonivõrku. Lossikülas on ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijaid ligikaudu 15 inimest ja Sangaste Loss; Vana-Otepää külas Otepää Lihatööstus Edgar ja ligikaudu 30 kortermaja ning eramu elanikku ning Kääriku külas Tehvandi Spordikeskus ja hotell. 6.2 OTEPÄÄ LINNA ÜHISKANALISATSIOON Otepää reoveekogumisala pindala on 185,6 ha, koormus 3645 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 08.09.2021 käskkirjaga nr nr 1-2/21/377 Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie.
6.2.1 Otepää linna kanalisatsioonivõrk
Otepää linna tegevuspiirkonna, mis hõlmab ka Aedlinna asumit ja väikest osa Pühajärve külast, isevoolse ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 26 570 m ning survetorustikku on ligikaudu 7810 m. Otepää põhipiirkonnas vastavalt 20 680 m ja 5280 m ning Aedlinnas 5890 m ja 2530 m. Torustike materjaliks on vastavalt PVC ja PE. Isevoolsete torustike materjaliks on valdavalt PVC, kuid on ka PP torustikke. Kõik kanalisatsiooni isevoolsed torustikud ja survetorustikud (materjal PE) on heas tehnilises seisukorras. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud ja osalt ka rajatud Otepää veemajandusprojekti raames 2009–2011 aastal. Olemasolevate torustike asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisas 4 joonistel. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumiskaevudesse ja see veetakse Otepää linna reoveepuhasti purgimissõlme. Kohtkäitlusrajatiste kohta Otepää tegevuspiirkonnas Konsultandil andmed puuduvad. Uuemad, projektijärgsed isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud PVC materjalist läbimõõduga De160..De315. Hinnanguliselt üle 90% linna ühiskanalisatsioonitorustikust on uus ja/või heas korras ning 12 a jooksul
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
97
rekonstrueerimist ei vaja. Vanu torustikke (keraamilised, asbotsement, betoon, malm) leidub väga vähesel määral vaid üksikutes harulõikudes. Kõik peamagistraalid on uuendatud. Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõdus enamasti De90…de160. Ühisvoolset kanalisatsiooni ehk reoveekanalisatsiooni torustikku, kuhu juhitakse ka sademevett, linnas ametlikult pole. Olemasolevate ühiskanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.
6.2.2 Otepää linna reoveepumplad
Otepää linnas koos Aedllinna asumiga ja osaga Pühajärve külast (tänase Otepää RKA piires) paikneb kokku 24 reoveepumplat. Kõik reoveepumplad on samuti uued ja/või rekonstrueeritud/rajatud aastatel 1998 - 2011, uusimad, Aedlinna pumplad: Lehe, ja Ranna pumplad, ehitati või rekonstrueeriti 2024. aastal; Neitsijärve reoveepumpla 2023. aastal. Rekonstrueerimist vajab Kolga tee reoveepumpla. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisa 4 joonistel. 24-st reoveepumplast üks on peapumpla ja 23 kanalisatsiooni ülepumplad. Reovee peapumpla, mis asub reoveepuhasti territooriumil, rajati 2001. aastal. Kõik reoveepumplad on kompaktsed reoveepumplad ning on varustatud kahe reoveepumbaga, mis töötavad roteeruvalt, vajadusel korraga.
6.2.3 Otepää linna reoveepuhastid
Otepää linna teenindab kaks reoveepuhastit: Otepää reoveepuhasti ja Alajaama reoveepuhasti.
6.2.3.1 Otepää reoveepuhasti
Otepää reoveepuhasti asub Otepää linnast vahetult põhja pool asuvas Kastolatsi külas (lisa 4, joonised). Samas hoonekompleksis asub ka Otepää Veevärk AS kontor. Reovesi jõuab puhasti territooriumile linna poolt tulevast (ühest) de315 isevoolsest magistraaltorustikust, mis suundub puhasti territooriumil asuvasse reovee peapumplasse (joonis 6-1). Otepää linna reoveepuhasti on rajatud aastal 2001. Reoveepuhasti rekonstrueeriti osaliselt 2010. aastal. Tegemist on aktiivmuda reoveepuhastiga. Otepää reoveepuhasti puhastusseadmete hulka kuulub ka järelsetiti. Otepää linna reoveepuhastuse protsess koosneb:
- puhastieelne reovee peapumpla; - vastuvõtu kamber; - võred (mehaaniline peenvõre ja manuaalne avariivõre); - liiva- ja rasvapüünis; - aeratsioonimahuti ehk aerotank; - radiaalne järelsetiti;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
98
- muda tihendamine; - muda veetustamine (tahendamine); - muda kompostimine.
Linnast kokku kogutud reovesi juhitakse puhasti sissevoolul olevasse peapumplasse, kust reovesi pumbatakse vastuvõtukambrisse. Puhastile siseneva reovee vooluhulka mõõdetakse survetorule paigaldatud magnetinduktiivse vooluhulga mõõturi abil enne reovee juhtimist vastuvõtu-/möödavoolukambrisse. Proovivõtukaevust võetakse siseneva reovee proove automaatse proovivõtja abil. Tehnohoonesse vastuvõtu kanalile on paigaldatud mehaaniline trummelsõel. Vastuvõtukanalil on ülevoolu ava, mille kaudu juhitakse hüdrauliliste löökkoormuste või mehaanilise võre avarii korral osa või kogu reovesi manuaalsele avarii varbvõrele (jõudlus 302 m3/h). Avariivõrest allavoolu olevate siibrite abil suunatakse reovesi, kas liivapüünisesse või möödavoolu. Võrejääk veetustatakse automaatselt võreheitmete pressiga ja juhitakse konteinerisse. Võre puhastamine toimub automaatse vee pihustamise teel. Võre läbinud reovesi voolab vee ringliikumisega liivapüünisesse. Reovees sisalduv raskem, anorgaaniline aine nagu peenkruus ja liiv, settib liivapüünisesse põhja, kust juhitakse konteinerisse. Fosforisadestamiseks lisatakse aereeritavas liivapüünises reoveele raud(III)sulfaadi lahust dosaatorpumba abil. Liivapüünisest juhitakse reovesi aeratsioomimahutisse. Aeratsioonimahuti on radiaalne (D=18 m), varustatud põhjapaigaldusega aeratsiooni difuusoritega (poorsed torujad kummikilega difuusorid paigaldatud kahekaupa pakettidena – 90 paketti) ning sukelseguriga, mis hoiab muda hõljuvas olekus. Aerotanki maht on 850 m3. Aeratsiooniks vajalik õhk antakse aeratsioonibasseini kahelabalise pöördkolbkompressori abil. Aereeritud ja aktiivmudaprotsessimahuti läbinud heitvesi juhitakse järelsetitisse ehk selitisse. Selitatud vesi juhitakse järelsetitist välja rõngakujulise kogumis-ülevoolurenniga väljavoolukaevu. Reoveepuhasti rekonstrueerimistööde käigus (aastal 2010) rekonstrueeriti aeratsioonimahuti õhutusmatid ning paigaldati uued torudifuusorid. Lisaks rajati järelsetitile külmumise vältimiseks eraldi vundamendile metallkarkass, mis on kaetud PVC kattemembraaniga. Olemasoleva järelsetiti betoonmahuti maapealne osa soojustati rekonstrueerimistööde käigus 100 mm paksuse soojustusplaadiga. Muda settib järelsetiti põhjas olevasse muda sumpa, kust see pumbatakse tagasi aeratsioonimahutisse läbi mudapumpla. Pumplas toimub töö juhtimine puhastisse siseneva reovee vooluhulga alusel. Mudapumplasse on paigaldatud 2 muda tsirkulatsiooni sukelpumpa tootlikkusega 144 m3/h. Ujuvmuda ja muu ujuv materjal eemaldatakse pinnakaabi abil äravoolusüsteemi ja juhitakse mudapumplasse. Järelsetitist väljuv puhastatud heitvesi juhitakse väljavoolu proovivõtukaevu, mis on varustatud automaatse, vooluhulgaga proportsionaalselt proove võtva proovivõtjaga, mille tööd juhib väljavoolu vooluhulga mõõtur. Edasi juhitakse väljuv heitvesi otse suublasse – Kaarnaojja. Viit järjestikulist serpentiin-biotiiki kasutataks puhasti avariiliste olukordade korral, normaalolukorras toimub heitvee otseväljavool suublasse ning biotiike ei kasutata. Biotiikide kogupindala on 3000 m2.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
99
Jääkmuda eemaldatakse otse järelsetitist jääkmuda pumbaga (1 pump, tootlikkusega 10 m3/h, tõstekõrgus 3,6 m vs, 2,0 kW) esmalt eel-veetustamise seadmesse ja sealt edasi lintfilterpressi (SALTEC-tüüpi press) jõudlusega 8 m3/h või maksimaalselt kuni 64 kg/d muda kuivainena arvestatult, sisendi mudamassi kuivaine sisaldus 0,8%, väljundil ca 20%. Pressi elektriline võimsus 0,55 kW. Pressi pesuks kasutatakse heitvett, mis eelnevalt läbib täiendava veepuhastusseadme. Tagastusmuda pumba tööd juhtiv tarkvara tagab, et järelsetitis olevasse muda sumpa on kogutud veetustamiseks piisav kogus muda. Polümeeri doseerimise sõlmest (dosaatorpump jõudlusega kuni 1,2 l/h, elektriline võimsus 0,1 kW) lisatav polümeer (kasutatakse ZETAG XT-40 vedelpolümeeri) segatakse mudaga staatilises torus paiknevas segajas. Veetustatud mudamass (ca 800 kg ööpäevas, so ca 0,8 m3 pressi töötamisel 8 tundi päevas ja 7 päeva nädalas) transporditakse kruvikonveieri abil konteinerisse ja sealt edasi kompostimisväljakule (asfaltkattega 2000 m2 väljak). Kompostimisel lisatakse mudamassile tugiaineid – puiduhake, haljastuse hooldusjäätmeid, põhk jms). Kompostimine toimub aunas, mida segatakse kopp- ekskavaatoriga. Puhasti juurde kuulub purgimissõlm, mis on varustatud käsivõre ning ühtlustusmahutiga (maht 10 m3 ). Puhasti vajab lähiajal kõigi seadmete sh pumbad, disfuusorid, võred ja liivapüüdur väljavahetamist (lähemalt investeeringute osas). Allikad: AS Otepää Veevärk info ja kodulehekülg, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.2.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Otepää reoveepuhasti (edaspidi RVP) saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) nr L.VV/329331, mis kehtib 13.04.2023 tähtajatult. Vastavalt veeloale on lubatud vooluhulk (m³) Otepää RVP-le 240 000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 15 mg/l; - heljum: 25 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 1,0 mg/l; - üldlämmastik: 45 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Otepää RVP suurimad ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest juriidilised isikud Otepää linnas on valla osalusel ettevõte Tehvandi Spordikeskus ning valla allasutus: Otepää lasteaed: Võrukaela ja Pähklikese majad. Otepää linna kanalisatsioonivõrku juhitakse ka Pühajärve SPA hotelli ning sealse ujula jt reovesi. Purgimisteenuse maht hõlmas 2024. aastal 1800 m3/a (alla 10 m3/d), mis arvestades üldist reoveepuhasti vooluhulka, 183 170 m3/a, ei ole märkimisväärne.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
100
Otepää reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-1 Otepää RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 260 0 100
Heljum 270 10 96,3
Nüld 69 3,1 95,5
Püld 19 0,87 95,4
KHT 530 22 95,8
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest näha, töötab Otepää reoveepuhasti suhteliselt efektiivselt, kuid peab arvestama, et ühekordne juhuproov ei näita alati üldist keskmist koormust reoveepuhastile. Kuna linna ühiskanalisatsioonivõrk on tervikuna suhteliselt uus ja heas seisundis, siis on infiltratsiooni kogus ja osakaal suhteliselt madal: 42%. Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-2 Otepää reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnami nistri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/32933 1
Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 15 15 mgO2/l 2,267 0 1,433 2,10
Heljum 25 25 mg/l 10,067 6,80 10 6,167
Nüld 45 45 mgN/l 10,30 4,333 2,667 4,733
Püld 1 1 mgP/l 0,287 0,543 1,667 0,377
KHT 125 125 mgO2/l 30 34,333 26,333 23,667
pH 6-9 6-9 7,30 7,0333 7,1333 7,20
Allikas: veekasutusaruanne 2024 Otepää reoveepuhasti 2024. a kvartaalsetest näitajatest ei vastanud nõuetele vaid III kvartali üldfosfor, ülejäänud näitajad on normi piires. Kuna tegemist on juhuprooviga, siis ei saa ühe kõrvalekalde alusel määrata puhasti nõuetekohast töötamist ja efektiivsust. Otepää reoveepuhasti suublaks on Hundioja kraav, suubla kood on VEE1036810, veekogumi nimetus Kaarnaoja. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
101
Joonis 6-1 Otepää reoveepuhasti SBR mahuti
Joonis 6-2 Otepää reoveepuhasti järelsetiti asub kuppelkatuse all
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
102
Joonis 6-3 Otepää reoveepuhasti serpentiin-biotiigid
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.2.3.3 Otepää Alajaama puhasti
Otepää Alajaama reoveepuhasti asub Otepää linna põhjaosas Tatra-Otepää- Sangaste mnt lähistel Alajaama teel. Reoveepuhasti on rajatud aastal 2010 ning see teenindab kümmet korterelamut, üht bensiinijaama ja üht autopesulat. Alajaama reoveepuhastina on kasutusel aktiivmudapuhasti, mis koosneb ühtlustusmahutist, õhutuskambrist, järelsetitist ja liigmudamahutist. Reoveepuhasti protsessimahutid on maa-alused raudbetoonmahutid, mille peale on ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoone. Alajaama reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmistes etappides:
- mehaaniline puhastus võreseadmes; - bioloogiline puhastus aktiivmuda protsessimahutites; - jääkmuda käitlus mudatihendis; - avariipuhastus biotiigis.
Reoveepuhasti tehnilised parameetrid on järgmised: · Tootlikkus (keskmiselt): 50 m3/d; · Tootlikkus (maksimaalselt): 70 m3/d; · Hetkkoormus, maksimaalselt: 7,5 m3/h; · Orgaaniline reostuskoormus: BHT7 = 30-31 kg/d.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
103
Reoveepuhastile eelneb mehaanilise käsivõrega (piide vahe 30 mm) võrekaev. Võrekaevus eemaldatakse reoveest suuremad võõrised. Võrekaevust voolab reovesi reoveepumplasse ning sealt edasi pumbatakse reovesi reoveepuhasti tehnohoonesse. Pumba survetoru suubub võreseadme rahustuskasti. Survetorul paikneb vooluhulgamõõtur, mis mõõdab puhastisse sisenevat reovee vooluhulka. Tehnohoonesse on paigaldatud kruvivõre (piide vahe 2 mm) ning käsivõre (piide vahe 10 mm). Võreseadme läbinud reovesi voolab ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahutis toimub reovee vooluhulga ja kontsentratsiooni ühtlustamine. Ühtlustusmahutis paikneva segisti ülesandeks on reovee läbisegamine ja tahkete osakeste settimise vältimine. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi õhutuskambrisse (65 m3), kus toimub reovee bioloogiline puhastus. Õhustuskambris kasutatakse õhu sisestamiseks reovette peenmull toruaeraatoreid ning õhupuhureid. Õhustuskambrist voolab aktiivmudasegu järelsetitisse (30,4 m3), mis on püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise koonus. Heitvee väljavool toimub ülevoolurenni kaudu. Muda tagastamiseks õhustuskambrisse toimub järelsetitis oleva mudatagastuspumba abil. Puuduseks on see, et pumba käivitus toimub operaatori poolt käsitsi. Fosfori keemiliseks ärastuseks doseeritakse dosaatorpumba abil õhustuskambrisse fosforiärastuskemikaali. Liigmuda pumbatakse järelsetitist mudatihendisse, kus see osaliselt tiheneb ja stabiliseerub. Tihenenud muda veetakse paakautoga suurema puhasti juurde tahendamisele. Reoveepuhasti koosseisu kuulub kaks biotiiki. Biotiigid kogupindalaga ca 1000 m2 on ette nähtud avariiolukorra leevendamiseks, igapäevaselt kasutusel ei ole. Heitvee suublaks on Kaarnaoja. Allikad: AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.2.3.4 Alajaama reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Otepää reoveepuhasti (edaspidi RVP) saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) nr L.VV/329331, mis kehtib alates 13.04.2023 tähtajatult. Vastavalt veeloale on lubatud vooluhulk (m³) Otepää RVP-le 12 800 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 15 mg/l; - heljum: 25 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 1,0 mg/l; - üldlämmastik: 45 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Alajaama piirkonna bilansid on arvestatud kokku terve Otepää reoveekogumisala kohta. Otepää reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
104
Tabel 6-3 Otepää Alajaama RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 490 6,50 98,70
Heljum 450 15 96,70
Nüld 100 20 80
Püld 13 0,52 96
KHT 680 33 95,10
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest näha, töötab Alajaama reoveepuhasti suhteliselt efektiivselt, kuid peab arvestama, et ühekordne juhuproov ei näita alati üldist keskmist koormust reoveepuhastile. Kuna linna ühiskanalisatsioonivõrk on tervikuna suhteliselt uus ja heas seisundis, siis on infiltratsiooni kogus ja osakaal suhteliselt madal: 42%. Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-4 Otepää Alajaama reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/3293 31
Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 15 15 mgO2/l 4,90 6,50 5,60 3,70
Heljum 25 25 mg/l 5 15 18 6,30
Nüld 45 45 mgN/l 9 20 11 13
Püld 1 1 mgP/l 0,20 0,52 0,34 0,11
KHT 125 125 mgO2/l 27 33 16 39
pH 6-9 6-9 7,40 7,30 7,10 7,20
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Otepää Alajaama reoveepuhasti 2024. a kvartaalsed näitajad vastasid kõik nii veeloa kui määruse nr 61 järgsetele nõuetele. Otepää reoveepuhasti suublaks on Möldre kraav, suubla kood on VEE1036807, veekogumi nimetus on Kaarnaoja. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
105
Joonis 6-4 Otepää Alajaama reoveepuhasti eelne reovee peapumpla
Joonis 6-5 Otepää alajaama reoveepuhasti aerotank Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
106
6.2.4 Otepää linna sademeveesüsteemid
6.2.4.1 Üldülevaade
Otepää linnas on sademeveekanalisatsiooni torustik osaliselt välja ehitatud, kuid vajab laiendamist ja rekonstrueerimist. Sademeveekanalisatsiooni olukorra täpsustamiseks telliti AS Otepää Veevärk poolt 2024. a osalised linna sademevee uuringud, mille käigus inventariseeriti osaliselt olemasolev sademeveetaristu ning võimaluste piires teostati torustike piires ka kaameravaatlusi. Kogutud andmestik võimaldas Konsultandil koostada ligikaudse kaardipildi sademeveesüsteemide - nii sademeveetorustike kui kraavide ja väljalaskude lõikes. Sademeveekanalisatsiooni torustike pikkus on Otepää linna n-ö põhipiirkonnas ca 5430 m ning Aedlinna lõikes ca 1280 m. Sademeveetorustikud on välja ehitatud UPM- Kymmene ning Pühajärve Puhkekeskuse poolt. Kahjuks puuduvad täpsed andmed torustiku läbimõõtude osas. Eelduslikult jäävad läbimõõdud vahemikku DN150 – DN300. Otepää linnas on järgmised probleemsed liigvee piirkonnad: Kopli ja Munamäe tänavate piirkond, Virulombi tn piirkond, Lipuväljaku piirkond, Tehvandi tn piirkond jt. Kopli ja Tehvandi tänavatele on vajalik sademeveekanalisatsiooni rajamine; Munamäe, Virulombi tänavatele ning Lipuväljakule on vajalik nii sademevee torustiku rajamine kui olemasoleva torustiku rekonstrueerimine. Otepää Aedlinnas on sademeveekanalisatsioon välja ehitatud Saare ja Kuuse tänavatel, vajalik on lahkvoolset sademeveetorustikku laiendada Kolga teele ja Kesk tänavale. Olemasolevate ja perspektiivsete sademeveetorustiku asukoht on esitatud Lisa 4 joonistel. 6.2.4.2 Otepää linna sademevee valgalad ja tööde kavandamime Käesolevas ÜVVK AK-s määrasime koostöös Tellija esindajatega (vallavalitsuse ja AS Otepää Veevärk esindajatega) kindlaks vajalikud asukohad uute sademeveesüsteemide rajamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks. Detailsed asukohad ja rajamismetoodika selgub projekteerimise käigus, mistõttu meiepoolseid jooniseid (lisa 4) võib käsitleda eskiisprojektina. Ilmsesti on paljud n-ö rekonstrueeritavad sademeveetorustikud samuti sisuliselt rajatavad torustikud, sest nende tänasest seisundist ja tegelikust toimimisest pole lõplikku ülevaadet. Linnamäe orgu näeme ette kolme otseväljalasu rekonstrueerimise. Antud piirkonda langeb ka suurem osa linna piires kogutavatest sademevee vooluhulkadest. Ülejäänud olemasolevad väljalasud on: Pikklomp, Hundisoo, Apteekrimäe org ning Alevijärv (Valga mnt piirkond linna idapiiril). Tulenevalt tänasest sademeveesüsteemide väljaarendatusest Otepää linnas ja kavandatavatest investeeringutöödest, jagasime linna sademevee valgalad kogumispiirkondade alusel järgmiselt (vt lisad nr 4):
➢ Linnamäe org;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
107
➢ Pikalombi; ➢ Hundisoo; ➢ Marguse; ➢ Orusoo; ➢ Tartu mnt; ➢ Alevijärve;
Sademeveesüsteemide asukohad ja valgalad on esitatud lisas 4. Valgalad on välja eraldatud tinglikult kogumispiirkondade järgi ning ei ole konkreetseks aluseks rajamis- ja või rekonstrueerimistööde kavandamisel. Allikad: Konsultandi kogutud info, Otepää Vallavalitsus, AS Otepää Veevärk ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
6.3 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Pühajärve reoveekogumisala pindala on 8,2 ha, koormus 180 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Reoveekogumisala hõlmab Otepää linnast ligikaudu 2,5 – 3 km eemal olevat Kannistiku piirkonda. Pühajärve külas, Kannistiku piirkonnas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud sisuliselt kogu reoveekogumisala elanikkond, mis moodustab 47% ehk 63 inimest terve küla 135-st elanikust. Pühajärve külas on isevoolne kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti.
6.3.1 Pühajärve kanalisatsioonivõrk
Pühajärve küla Kannistiku piirkonna isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 540 m. Torustiku materjaliks on keraamika. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud ligi 40- 50 a tagasi ja on suhteliselt amortiseerunud. Olemasoleva torustiku asukohad on esitatud lisa 4 joonistel. Näeme kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ette pikaajalises programmis. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info ja Otepää valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
6.3.2 Pühajärve küla reoveepuhasti
6.3.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Pühajärve küla (Kannistiku) puhastusseadmeteks on 3 biotiiki pindalaga 2500 m2. Biotiikidele eelneb eelsetitina kasutav settekaev, mida tühjendatakse perioodiliselt. Biotiigid on rajatud aastal 1970. Biotiigid ei ole eraldatud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Lannusaare kraav Mähajärve-6. Biotiigid puhastati settest 2005. aastal. Käesoleval ajal on kvartalite lõikes biotiikide väljavoolu näitajad vastanud keskkonnaloas ettenähtud piirnormidele.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
108
Pikaajalises perspektiivis on vajalik järjekordselt biotiikide puhastamine ning uue ja korrektse (põhi) biopuhasti rajamine.
Joonis 6-6 Pühajärve reoveepuhasti üks kolmest biotiigist
6.3.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Pühajärve-Kannistiku reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/329331, mis kehtib alates 13.04.2023 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Pühajärve RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 3200 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l;
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: - üldfosfor; - üldlämmastik.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Pühajärve RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud. Pühajärve reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
109
Tabel 6-5 Pühajärve RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 270 28 89,6
Heljum 150 2,7 98,2
Nüld 110 1,2 98,9
Püld 15 0,36 97,6
KHT 630 49 92,2
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et puhastusefektiivsus on üldjoontes tagatud, kuid ka siseneva reovee näitajad on üsna madala kontsentratsiooniga, tingitud eeldatavalt infiltratsioonist amortiseerunud torustikku. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-6 Pühajärve reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/329331 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 11 11 28 4,3
Heljum 35 35 mg/l 16 16 2,7 5,7
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 16 16 1,2 5,9
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 2,4 2,4 0,36 0,13
KHT 150 150 mgO2/l 48 48 49 36
pH 6-9 6-9 7,8 7,8 8 7,9
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu näitajatest ilmneb, vastavad kõik toodud 2024. a heitvee väljundnäitajad nõuetele. Pühajärve reoveepuhasti suublaks on Lannusaare kraav, suubla kood VEE1008301, mis suubub väikesese ja madalasse Kukemäe järve VEE2104500. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad järelpuhasti ülesandeid. Kuja on tagatud, kuid piirdeaiaga ümbritsetud pole. Kokkuvõttes saab öelda, et Pühajärve RVP seisund on tänase seisuga rahuldav. Negatiivne keskkonnamõju on väheoluline ning puhasti täiustamise ja rekonstrueerimise saame ette näha pikaajalises programmis. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
110
6.3.3 Pühajärve küla sademeveesüsteemid
Pühajärve külas Kannistiku asumis sademeveekanalisatsioon puudub ja arendamise kavas seda ka ette ei nähta.
6.4 PUKA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON
Puka aleviku reoveekogumisala, pindala 91,4 ha, koormus 1000 ie, on kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Puka aleviku reoveekogumisala ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 450 inimest ehk 83 RKA piires elavate elanike arvust 543. Puka alevikus on 2 reoveepumplat ja reoveepuhasti. Alevikus on põhiliseks teenuse tarbijateks elanikud ning Puka Kool koos kahe lasteaia rühmaga, eraettevõtted on põhiliselt kaubandusettevõtted, Puka kauplus Coop jt. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Pukas ühendatud suurem osa aleviku lääneosast, (raudteest läände jääv piirkond), kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist peab jätkama aleviku idaosas, eeskätt Metsa, Metsa põik ja Oja tn piirkonnas. Tööstuse tn piirkonnas on kanalisatsioonitorustik olemas. Ühiskanalisatsiooniteenusega varustamata eramutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul omavalitsusel ja vee-ettevõtjal informatsioon puudub.
6.4.1 Puka aleviku kanalisatsioonivõrk
Puka aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus tänasel päeval on ligikaudu 6430 m (kaardilt ja teostusjoonistelt mõõdetuna). Sellele lisandub survekanalisatsioonitorustik ca 430 m (vt lisa 4). Survekanalisatsiooni teenindab kaks reoveepumplat. Puka aleviku ÜVK süsteeme, sealhulgas kanalisatsioonivõrke on rajatud ja rekonstrueeritud sellel sajandil kahes etapis, aastatel 2014-2017, sealhulgas kogu Tööstuse tn piirkond ja Kesk tn. Amortiseerunud on kanalisatsioonivõrk Ääre tn piirkonnas ning Metsa ja Oja tn piirkonnas vajab ühiskanalisatsioon välja arendamist. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised. Allikad: Otepää Veevärk AS, KIK veebileht: rahastatud projektid ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
111
6.4.2 Puka aleviku reoveepumplad
Kanalisatsioonisüsteemi kuulub kaks reoveepumplat: Nooruse ja Jaama. Reoveepumplad rajati 2017. aastal. Tegemist on kompaktpumplatega, mille seisukord on väga hea. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisas 4 joonistel.
6.4.3 Puka reoveepuhasti
6.4.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Puka aleviku Pukamõisa reoveepuhasti rekonstrueeriti aastal 2020. Põhiliselt olmereovett puhastav aktiivmudapuhasti asub Puka alevikust läänes Plika külas. Puhastatud heitvesi juhitakse Puka ojja (reoveepuhasti kood PUH0823520). Puhasti on varustatud kahe biotiigiga (kokku 2280 m2), kuid enamasti neid ei kasutata ning puhastatud heivesi juhitakse biotiikidest mööda otse Puka ojja. Reoveepuhasti põhineb kombineeritud aktiivmuda- ja biokile tehnoloogial. Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides:
- -mehaaniline puhastusautomaatvõres; - -mehaaniline puhastus liivapüüduris; - -bioloogiline puhastuskombineeritud aktiivmuda-ja biokilepuhastis; - -fosforiärastus keemilisesadestamise teel; - -järelpuhastus biotiikides
Jääkmuda käitlemine toimub järgmistes etappides:
- jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis); Reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest:
- tehnohoone - liivapüüdur V=10 m3 - kombineeritud aktiivmuda- ja biokilepuhasti - anoksiline kamber V=20 m3 - õhustuskamber V= 40 m3 - järelsetiti A=7,1 m2/V=11,6 m3 - mudamahuti V=20 m3 - biotiigid (järelpuhastus) - biotiik 1 A=1160 m2 - biotiik 2 A=1120 m2
Reovesi juhitakse reoveepuhastini asulast isevoolse toruga tehnohoonesse. Tehnohoones paikneb jaotuskaev. Läbi jaotuskaevu voolab reovesi automaatvõresse. Jaotuskaev on varustatud avarii ülevooluga, mida on võimalik kasutada võreseadme ummistuse või hoolduse korral. Reovee mehaaniline puhastus toimub automaatselt võreseadmes. Automaatvõre poolt kogutud praht pressitakse kokku ja juhitakse prügikonteinerisse. Pärast mehaanilist puhastust liigub reovesi ühtlustusmahutisse.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
112
Lisaks automaatvõrele toimub reoveest ka mehaaniliselt liiva eraldus. Selleks on paigaldatud liivapüüdur. Liivapüüduri sisu läbi segamiseks projekteeritud aeratsioonisüsteem. Bioloogiline puhastus toimub kombineeritud läbivooluga aktiivmuda- ja sukeltugimaterjaliga biokilepuhastis. Bioloogilise puhastuse osa koosneb anoksilisest kambrist, õhustuskambrist ja järelsetitist. Perioodiliselt toimib ka anaeroobses mahutis bioloogilne fosforiärastus BioP. Bioloogiline puhastus on dimensioneeritud selliselt, et reoveepuhasti jõudlusest 50% moodustab läbivooluga aktiivmudapuhasti ja 50% moodustab sukeltugimaterjaliga biokilepuhasti. Anoksiline kamber on juurdetuleva reovee ja puhastis ringleva vee segunemiseks. Anoksilisse kambrisse suubub mudaringluse ja mudatagastuse vesi. Anoksilise kambri läbi segamiseks on aeratsioonisüsteem. Mahuti põhjas paiknevad õhujaotustorud, mille külge on kinnitatud jämemull aeraatorid. Õhustuskamber paikneb anoksilise kambri kõrval, kus toimub reovee õhustumine. Õhustuskambrit voolab heitvesi järelsetitisse. Muda tagastamiseks anoksilisest kambrisse on järelsetitis mudatagastuspump. Mudatagastuspump töötab perioodiliselt. Liigmuda eemaldus mudamahutisse toimub mudaeemalduspumbaga, mis töötab perioodiliselt. Järelsetiti pinnale tekkiva muda („kooriku“) eemaldamiseks paigaldatakse järelsetitisse pinnamuda eemalduse pump. Eemaldatav pinnamuda juhitakse anoksilisse kambrisse. Järelsetitist juhitakse heitvesi proovivõtukaevu. Mudamahutisse pumbatakse puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda protsessimahutist. Mudamahutit tuleb perioodiliselt tühjendada. Mudamahutit tühjendatakse paakautoga. Tihenenud muda viiakse edasiseks käitluseks – tahendamiseks, Otepää reoveepuhastile. Fosforiärastussüsteem koosneb kemikaalikanistrist ja dosaatorpumbast. Kemikaal doseeritakse õhustuskambrisse spetsiaalse voolikuga. Reoveepuhasti territooriumil paikneb kaks biotiiki. Biotiik 1 veepeegli pindala on 1160 m2 ja biotiik 2 veepeegli pindala on 1120 m2. Biotiigid töötavad järelpuhastina enamasti ülekoormuse tingimustes, sel juhul juhitakse osa reoveest juba jaotuskaevust otse biotiiki. Setted ja tihendatud muda veetakse Otepää reoveepuhastile tahendamisele. Nii puhastusseadmete kompleksi kui biotiike ümbritseb eraldi piirdeaed (põhipuhasti ja biotiikide vahele jääb sõidutee) Allikad: AS Otepää Veevärk antud info, Konsultandi kohapealne vaatlus, veekasutuse aruanne 2024
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
113
Joonis 6-7 Puka reoveepuhasti välisilme (protsessimahutid asuvad maa all
Joonis 6-8 Puka (Pukamõisa) reoveepuhasti 1. biotiik
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
114
6.4.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Puka reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/325403, mis kehtib alates 01.11.2021 tähtajatult Vastavalt veeloale on Puka RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk 35 000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - heljum : 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor : 2,0 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Puka RVP suurimad ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest juriidilised isikud on vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Puka Kool (Lasteaed), ning eraettevõtetest toidukauplus Coop Puka jt. Puka reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-7 Puka RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 320 16 95
Heljum 480 12 97,5
Nüld 52 14 73,1
Püld 6,6 0,53 92
KHT 760 26 96,6
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest näha, töötab Puka reoveepuhasti efektiivselt. Reovee sisendi suhteliselt kõrged näitajad annavad tunnistust, et ka infiltratsioon torustikku on talutaval tasemel (vt lisa 2). Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-8 Puka reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnami nistri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/ L.VV/325403 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 22 6,6 16 8,2
Heljum 35 35 mg/l 15 10 12 17
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
115
Nüld 60 60 mgN/l 36 19 14 20
Püld 2 2 mgP/l 1,2 0,45 0,53 0,77
KHT 125 125 mgO2/l 56 21 26 34
pH 6-9 6-9 7,8 7,6 7,3 7,3
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu näitajatest näha, oli 2024. a näitajad kõik normi piires ning uus reoveepuhasti töötab hästi. Puka reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Puka oja, mis omakorda suubub Purtsi jõkke. Puka oja suubla kood on VEE1013400. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 100 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (edaspidi määrus nr 31) ning see on tagatud. Puhastikompleksi ümber on piirdeaed, mis aga ei kata kogu kuja ulatust. Kokkuvõttes saab öelda, et Puka RVP töötab tänase seisuga üldjoontes hästi. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus
6.4.4 Puka sademeveesüsteemid
Puka alevikus täna sademeveesüsteem puudub. Näeme aga sademeveetorustiku rajamise Kooli piirkonda, kus see on vajalik. Perspektiivne sademevee suubla on Ääre tn 9a asuv tiik.
6.5 SANGASTE ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON
Sangaste reoveekogumisala, pindala on 18.4 ha, koormus 234 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie.. Sangaste aleviku reoveekogumisala ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 194 inimest ehk 83% RKA piires elavate elanike arvust, milleks on 234 inimest. Sangaste alevikus on 1 reoveepumpla ja reoveepuhasti. Alevikus on põhiliseks teenuse tarbijateks elanikud ning eraettevõtted, sealhulgas pood, Rukki Maja hotell ja restoran. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Sangastes ühendatud suurem osa alevikust (RKA piirkonnas), ühiskanalisatsioon puudub Mäe tee piirkonnas. Ühiskanalisatsiooniteenusega varustamata eramutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul omavalitsusel ja vee-ettevõtjal informatsioon puudub.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
116
6.5.1 Sangaste aleviku kanalisatsioonivõrk
Sangaste aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus tänasel päeval on ligikaudu 1890 m (kaardilt ja teostusjoonistelt mõõdetuna). Sellele lisandub survekanalisatsioonitorustik ca 250 m (vt lisa 4). Survekanalisatsiooni teenindab üks reoveepumpla. Aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud ca 40-50 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Vajalik on kanalisatsioonivõrgu täielik rekonstrueerimine. Käesolevas töös näeme Sangaste aleviku kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimistööd ette pikaajalises programmis. Allikad: Otepää Veevärk AS info ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.
6.5.2 Sangaste aleviku reoveepumplad
Kanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis on rajatud 2008. aastal. Tegemist on kompaktpumplaga, mille tootlikkus on kuni 7 m3/h. Reoveepumpla asukoht on esitatud lisas 4 joonistel.
6.5.3 Sangaste reoveepuhasti
6.5.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Sangaste aleviku reoveepuhasti rajati 2008. aastal. Tegemist on biopuhastiga Fil D`EAU, mis koosneb võrekaevust, septikust (50 m3), biopuhastist ja järelsetitist (15 m3). Reoveepuhasti koosseisu kuulub tehnohoone ning kaks biotiiki (kogupindala 1500 m2). Territoorium on piiratud aiaga ning olemas on juurdepääsutee. Kahjuks tänase seisuga reoveepuhasti põhipuhasti osa seisab (on tööst väljas) ning reovesi läbib üksnes biotiigid. Teostatud on uuringud reoveepuhasti tehnoloogilise osa seadistamiseks ja taaskäivitamiseks. Reoveepuhasti on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Allikad: AS Otepää Veevärk antud info, Konsultandi kohapealne vaatlus, veekasutuse aruanne 2024
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
117
Joonis 6-9 Sangaste reoveepuhasti välisilme
6.5.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Sangaste reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/328484, mis kehtib alates 20.05.2020 tähtajatult Vastavalt veeloale pole Sangaste RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk limiteeritud. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - heljum : 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l;
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse:
- üldfosfor; - üldlämmastik.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Alevikus on põhiliseks teenuse tarbijateks elanikud ning ettevõtted, sealhulgas 86 kohaga Sangaste Hooldekodu, mis kuulub Lõuna-Eesti Hooldekeskusele, pood, Rukki
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
118
Maja hotell ja restoran. Lasteaeda ega teisi haridusasutusi alevikus teadaolevalt enam pole. Sangaste reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-9 Sangaste RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 320 9,8 96,9
Heljum 280 30 89,3
Nüld 76 8,7 88,6
Püld 7,7 0,81 89,5
KHT 710 56 92,1
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest võiks järeldada, töötab Sangaste reoveepuhasti justkui efektiivselt, kuid nagu eelnevalt märgitud, põhipuhasti täna sisuliselt ei tööta ja puhastus toimub vaid biotiikides. Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-10 Sangaste reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnami nistri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/328484 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 9,8 11 11 34
Heljum 35 35 mg/l 30 15 15 60
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 8,7 8,3 8,3 12
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 0,81 1,3 1,3 1,3
KHT 150 150 mgO2/l 56 22 22 120
pH 6-9 6-9 7,6 7,9 7,9 8,4
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu tulemustest näha, ületas 2024. a norme heljumi näitaja IV kvartalis. Sangaste reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Tiigikraav, mis omakorda suubub Väike-Emajõkke. Tiigikraavi suubla kood on VEE1008236. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 100 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (edaspidi määrus nr 31) ning see on tagatud. Puhastikompleksi ümber on piirdeaed, mis aga ei kata kogu kuja ulatust.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
119
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus
6.5.4 Sangaste sademeveesüsteemid
Sangaste alevikus on vanade kaartide põhjal lõik sademeveetorustikku Nooruse tn kortermajade, Nooruse tn 1 ja 3 piirkonnas. Lõigu pikkus on ligikaudu 180 m ning torustik peaks suubuma läänesuunas asuvasse lokaalsesse kraavi, kuid rajatise seisundist ja perspektiividest puudub ülevaade.
6.6 KEENI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Keeni reoveekogumisala pindala on 20.5 ha, koormus 400 ie. RKA on kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131: Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Keeni külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 89% ehk 298 inimest küla 335-st elanikust. Keeni külas on lisaks isevoolsele kanalisatsioonitorustikule reoveepuhasti. Juriidilistest isikutest tarbijad on Keeni Põhikool ning samuti samas hoonekompleksis kolm lasteaiarühma. Eraettevõtted on põhiliselt teenindusettevõtete iseloomuga: Keeni Coop kauplus ning baar-meelelahutusasutus „Keeni Punker“.
6.6.1 Keeni kanalisatsioonivõrk
Keeni küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 3130 m. Survekanalisatsioon ning ka reoveepumplad külas puuduvad. Ühiskanalisatsioon on rajatud ca 45-50 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Vajalik on kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine, mille näeme ette pikaajalises programmis. Olemasoleva torustiku asukohad ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info ja Otepää valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
6.6.2 Keeni küla reoveepuhasti
6.6.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Keeni küla reoveepuhasti rajati 2008. aastal. Analoogselt Sangaste aleviku reoveepuhastile on tegemist biopuhastiga Fil D`EAU, mis koosneb võrekaevust, septikust (50 m3), biopuhastist ja järelsetitist (15 m3). Reoveepuhasti koosseisu kuulub tehnohoone ning kaks biotiiki (kogupindala 1000 m2). Territoorium on piiratud aiaga ning olemas on juurdepääsutee. Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus 300…350 ie. Koostöös ettevõttega Keskkond & Partnerid on planeeritud 2026.a reoveepuhasti rekonstrueerida. Hetkel toimub reovee puhastus vaid biotiikide osalusel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
120
Joonis 6-10 Keeni reoveepuhasti tehnohoone
Joonis 6-11 Keeni puhasti protsessimahutid on rajatud maa-alustena
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
121
6.6.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Keeni reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/328484, mis kehtib alates 20.05.2020 tähtajatult. Vastavalt veeloale pole Keeni RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk normeeritud. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Keeni RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ja eelnevalt korduvalt loetletud juriidilised isikud. Keeni reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-11 Keeni RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 5400 46 99,1
Heljum 6900 33 99,5
Nüld 170 37 78,2
Püld 24 3,7 84,6
KHT 10 000 160 98,4
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et arusaamatult kõrged on puhastisse siseneva reovee näitajad. Kuna suurem osa väljundnäitajatest ei vasta nõuetele, pole asjakohane rääkida puhastusastmest ja -võimest. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-12 Keeni reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saastea ine nime-tus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/328484 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 70 44 44 46
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
122
Heljum 35 35 mg/l 27 31 31 33
Nüld 60 60 mgN/l 25 25 25 37
Püld 2 2 mgP/l 2,6 3 3 3,7
KHT 125 125 mgO2/l 160 110 110 160
pH 6-9 6-9 7,5 7,6 7,6 7,7
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest ilmneb, ei vasta suur osa 2024. a heitvee väljundnäitajad, sealhulgas orgaaniliste ainete sisaldus, nõuetele. Lähikuud kuni aasta näitavad, kas reoveepuhasti on võimalik tänaste seadmete baasil korrektselt tööle saada. Keeni reoveepuhasti suublaks on Savisaare kraav (Kõrgemäe-1), mis suubub Kõrgemäe kraavi. Suubla kood on VEE1011607. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Savisaare kraav ehk maaparandussüsteemi nimetuse järgi Kõrgemäe-1, on maaparandussüsteemi eesvooluks. Kuna aga veeloa alusel pole väljalasu vooluhulk Keskkonnaameti poolt piiratud ja moodustab ligikaudu 26 m3/d, võime lugeda reoveepuhasti väljalasu mõju maaparandussüsteemile väheoluliseks. Planeeritav Keeni sademevee suubla – Keeni oja ei ole aga Savisaare kraavi ega Kõrgemäe kraaviga seotud, nende vahele jääb veelahkmeala. Reoveepuhasti kuja on 100 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad järelpuhasti ülesandeid. Kuja on tagatud, kuid puhastit ümbritsev piirdeaed seda täielikult ei kata. Kokkuvõttes saab öelda, et Keeni RVP seisund on tänase seisuga mitterahuldav. Reoveepuhastust põhipuhastis ei toimu, kuid kuna seadmed on tehniliselt korras, võime loota nende taas tööle seadistamisele. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.6.3 Keeni küla sademeveesüsteemid
Keeni külas on täna teadaolevalt lühike sademeveetorustiku lõik, ligikaudu 110 m, olemas Põhikooli juures, viimasest lõunas, kuid probleem sademete tagajärjel tekkiva liigveega Põhikooli ümbruses on jätkuv. Kavandame Põhikooli piirkonda olemasoleva sademevee torustiku lõigu rekonstrueerimise ning sademeveetorustiku pikendamise koos väljalasu rajamisega Keeni pargis asuvasse Keeni oja paisutiiki. Maksimaalne süsteemi arvutuslik vooluhulk on ligikaudu 6 m3/h (10 minuti jooksul, 10 l/s ehk 0,01 m3/s 10 minuti vältel), mis on täielikus vastavuses Keeni oja vastuvõtuvõimega.
6.7 SIHVA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Sihva reoveekogumisala pindala on 15.4 ha, koormus 330 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131, Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Sihva külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 80% ehk 252 inimest küla 315-st elanikust.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
123
Juriidilistest isikutest tarbijad on Sihva külas asuv Pühajärve Põhikool ning samuti samas hoonekompleksis kolm lasteaiarühma. Sihva külas on lisaks isevoolsele kanalisatsioonivõrgule reoveepuhasti.
6.7.1 Sihva kanalisatsioonivõrk
Sihva küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1830 m. Survekanalisatsioonitorustikku ega reoveepumplaid Sihva küla ühiskanalisatsioonisüsteemis ei ole. Küla kanalisatsioonivõrk on ehitatud ca 40 a tagasi. Torustike materjal on keraamika. Sihva küla kanalisatsioonivõrk on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Tänaseks on välja ehitatud ka Kondi piirkonna ühiskanalisatsioonitorustikud, kuid antud piirkonna ÜVK operaator ja taristu omanik on AS Emajõe Veevärk. Lisaks amortiseerunud reoveekanalisatsiooni võrgule on probleemiks Voki vkt 3 kortermaja juurest alguse saav ja enne reoveepuhastisse suundumist n-ö ühisvoolsesse kanalisatsioonitorustikku suubuv lokaalne sademeveetorustik (vt ka lisa 4, joonis). Tööde käigus näeme ette antud sademeveesüsteemi lahkvoolseks ümber ehitamise ja eraldi väljalasu rajamise Voki ojja. Allikad: AS Otepää Veevärk ja Konsultandi kogutud info
6.7.2 Sihva reoveepuhasti
6.7.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Sihva küla reoveepuhastiks on 2007. aastal rajatud ja paigaldatud kompaktpuhasti Fil d` Eau, mis koosneb anaeroobsest eelsetitist (raudbetoonrõngastest septik üldmahuga 60m3), aereeritavast biofiltrist, milles on raamidele paigaldatud tekstiilist kunstkiud, mis on biokilekandjaks ja tsirkulatsioonipumbaga varustatud järelsetitist. Puhastis toimub ka lämmastiku bioloogiline ärastus: aereeritavas biofiltris lämmastikuühendid nitrifitseeruvad ja aktiivmudaemulsiooni retsirkulatsioonil anaeroobsesse eelsetitisse toimub viimases denitrifikatsioon ja gaasilise lämmastiku eraldumine. Biotiigid kogupindalaga ca 1800 m2 on kasutusel ainult avariilistel juhtudel. Reoveesuublaks on Voki oja. Reoveepuhasti koosneb kahest liinist. Heitveemuda kogutakse mudamahutisse- tihendisse. Igapäevaselt biotiike järelpuhastina ei kasutata, vaid juhitakse põhipuhastis töödeldud heitvesi otse Voki ojja.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
124
Joonis 6-12 Sihva reoveepuhasti välisvaade, esiplaanil anaeroobne eelsetiti ja biofilter
Joonis 6-13 Sihva reoveepuhasti pumbaga järelsetiti
6.7.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Sihva reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/329331, mis kehtib alates 13.04.2023 tähtajatult.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
125
Vastavalt veeloale on Sihva RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk 10 000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Sihva reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-13 Sihva küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 580 7,3 98,7
Heljum 260 34 86,9
Nüld 41 34 17,1
Püld 7,9 1,9 75,9
KHT 970 180 81,4
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Tabelandmete järgi on puhasti efektiivsus orgaanilise reostuse suhtes tinglikult tagatud, nõrgem on efektiivsus toiteainete: fosfori ja lämmastiku, eriti viimase eemaldamisel. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-14 Sihva reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnamin istri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/329331 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 15 7,3 5,9 6,2
Heljum 35 35 mg/l 33 34 30 31
Nüld 60 60 mgN/l 21 34 30 66
Püld 2 2 mgP/l 2 1,9 2,3 4,9
KHT 125 125 mgO2/l 51 180 29 81
pH 6-9 6-9
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu andmetest näha, ei tule reoveepuhasti toime eeskätt toiteainete: fosfori ja lämmastikuärastusega, kuid kohati on probleeme ka orgaaniliste ainete, eeskätt KHT eraldamisel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
126
Sihva reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Voki oja, Voki oja, mis suubub Väike Emajõkke (vahemik lähtest Pringi-Restu teeni 23136). Väike Emajõgi on antud lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, 3100820040000 / ehitis 001. Voki oja suubla kood on VEE1008800. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kuja on tagatud, puhasti on varustatud piirdeaiaga. Kokkuvõttes saab öelda, et Sihva RVP seisund on tänase seisuga pigem rahuldav, kuiginõutud heitvee normid ei ole mitmete komponentide (KHT, ÜldN ja üldP) tagatud. Kuna reoveepuhasti on suhteliselt uus ja projekteeritud Eesti ettevõtte Keskkond & Partnerid OÜ poolt, eeldame, et viimastega koostöös on võimalik reoveepuhasti uuendada ja korrektselt tööle seadistada. Teisel juhul tuleb järgnevas ÜVK arendamise kavas näha ette uue reoveepuhasti rajamine lühiajalises programmis. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info ja materjalid, kohapealne vaatlus.
6.7.3 Sihva küla sademeveesüsteemid
Sihva külas on tänase seisuga ligikaudu 250 m sademeveetorustikku, mis saab alguse Voki vkt 3 kortermaja piirkonnast ja suundub enne reoveepuhastit (enne Restu-Sihva maanteed) reoveekanalisatsioonitorustikku, muutes viimase ühisvoolseks ja koormates asjatult reoveepuhastit. Näeme ette lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ja eraldi Voki oja väljalasu rajamise lühiajalises programmis.
6.8 KOMSI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Komsi külal puudub kehtestatud reoveekogumisala. Komsi külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 73% elanikest ehk ligikaudu 63 inimest. Komsi külas on vaid isevoolne kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti. Teenuse tarbijateks on elanikud ja hooldekodu.
6.8.1 Komsi kanalisatsioonivõrk
Komsi küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1660 m. Pikkkus on tingutud reoveepuhasti kaugusest küla keskusest, ligi 600 m. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud 1960.-ndatest kuni 80.-ndate aastateni ning on amortiseerunud. Pikemas perspektiivis näeme ette Komsi ühiskanalisatsiooni ühendamise Puka kanalisatsioonivõrku ning Komsi kanalisatsioonivõrgu laiendamise ka küla kaguossa, Tammemäe kinnistute piirkonda. Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. Läbimõõtude ja materjali kohta andmed puuduvad. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info ja Otepää valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
127
6.8.2 Komsi reoveepuhasti
6.8.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Komsi küla Reoveepuhastiks on kaks biotiiki kogupidalaga umbes 1000 m2. Heitvesi suubub Mooritsa ojja, mis ligikaudu 135 m peale sissevoolu muutub maaparandussüsteemi eesvooluks: Aakre-1. Kuna Komsi reoveepuhasti heitvee väljalasu vooluhulk on täna üle kahe korra väiksem veeloas lubatust, ei ole väljalasu mõju maaparandusobjektile oluline. Mooritsa oja on kogu piirkonnas halvas seisundis, kinni kasvanud ning vajab lisaks raie- ja niitmistegevusele tõenäoliselt ka süvendamist. Samal ajal tagab tänane olukord heitvee puhastamiseks täiendava pinnasfiltri olemasolu.
6.8.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Komsi reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/325403, mis kehtib 01.11.2021 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Komsi RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk 2000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6); pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l; - üldfosfor: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse; - üldlämmastik: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse. Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Komsi RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud. Komsi reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-15 Komsi küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 40 3,6 91
Heljum 30 14 53,3
Nüld 19 19 0
Püld 5,2 2,3 55,8
KHT 150 14 90,7
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Tabelandmete järgi on tegemist väga lahja reoveega, mis annab tunnistust infiltratsioonist torustikku. Antud juhul pole ka puhasti efektiivsusest suurt mõtet
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
128
rääkida, sest juba sisenev reovesi on praktiliselt lubatud saasteainete piires. Biogeenide ehk toiteainete osas on puhastusaste tavapäraselt madal. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-16 Komsi reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnamin istri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/325403 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 0 5,7 5,7 5,7
Heljum 35 35 mg/l 2,3 5,2 5,2 5,2
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 8,9 7,7 7,7 7,7
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 0,52 1 1 1
KHT 150 150 mgO2/l 0 0 0 0
pH 6-9 6-9 7,8 7,6 7,3 7,3
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Kahjuks peab ütlema, et nende („Ideaalsete“) näitajate põhjal ei ole võimalik hinnata ei heitvee reaalset kontsentratsiooni ega reoveepuhasti (biotiikide) efektiivsust. Selge on see, et Komsi külla tuleb rajada kas korralik kaasaegne biopuhasti või ühendada perspektiivis Komsi ühiskanalisatsioon Puka kanalisatsioonisüsteemiga. Komsi reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Mooritsa oja (VEE1013301), mis muutuub veidi üle 100 m peale heitvee väljavoolu maaparandussüsteemi eesvooluks Aakre-1. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Maaparanduslikus mõistes on heitvee (kaudseks) suublaks maaparandusehitis Aakre- 1. Maaparandusehitise seisund on mitterahuldav, kohati on selle asukoht kinnikasvamise ja läbimatu maastiku tõttu raskesti tuvastatav. Mooritsa oja vajab nii täielikku puhastust kõrghaljastusest, võsast ja heintaimedest kui perspektiivis regulaarset hooldust. Reoveepuhasti kuja on 100 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kuja on tagatud. Kokkuvõttes saab öelda, et Komsi RVP üldine seisund ja eesvool on tänase seisuga mitterahuldav, väljundheitvee nõuded on täidetud üksnes seetõttu, et siseneva reovee saasteainete kontsentratsioonid on väga madalad. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi paikvaatlus info ning Maa- ja Ruumiamet
6.8.3 Komsi küla sademeveesüsteemid
Komsi külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse vajadusel koha peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
129
6.9 NÕUNI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Nõuni reoveekogumisala pindala on 26.8 ha, koormus 600 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Nõuni külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 68% ehk 141 inimest reoveekogumisala 207-st elanikust. Nõuni külas on lisaks isevoolsele kanalisatsioonitorustikule, kaks reoveepumplat ja reoveepuhasti. Juriidilistest isikutest tarbijad on kultuurimaja, raamatukogu ja paar teenindusettevõtet, kauplus jt.
6.9.1 Nõuni kanalisatsioonivõrk
Nõuni küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 2100 m, survekanalisatsioonitorustiku pikkus 1080 m ning seda teenindavad kaks reoveepumplat. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueeriti aasatel 2011-2012 KIK keskkonnaprogrammi Projekti: Nõuni küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine, raames, mille käigus rajati ja rekonstrueeriti ligikaudu pool olemasolevast ja tänasest Nõuni kanalisatsioonivõrgust ja üks kahest reoveepumplast.Vanem osa kanalisatsioonivõrgust on rajatud ca 45-50 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Vajalik on kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine, mille näeme ette pikaajalises programmis. Olemasoleva torustiku asukohad on esitatud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info
6.9.2 Nõuni küla reoveepumplad
Nõuni külas on kaks reoveepumplat: Kaasiku (tootlikkus 58 m3/d) ja Kullipesa (tootlikkus 53 m3/d). Kaasiku reoveepumpla rekonstrueeriti 2012. aastal eelkirjeldatud KIK Projekti raames, Kullipesa reoveepumpla rajati 2002. aastal. Tegemist on klaasplastist reoveepumplatega. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisa 4 joonistel.
6.9.3 Nõuni küla reoveepuhasti
6.9.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Nõuni küla reoveepuhasti koosneb: - mehaanilise võrega võrekaevust, kolmekambrilisest septikust (20 m3); - nõrgbiofiltrist (BIOCLERE B-150, filterseade kontrolleriga 168 FA); - kahest biotiigist (kogupindala 3940 m2).
Heitvesi juhitakse biotiigist Kintsli ojja. Hetkel toimub operaatori, Otepää Veevärk AS-i esindaja sõnul reovee puhastus vaid biotiikide osalusel. Puhasti kompleks on ümbritsetud piirdeaiaga, kuid aed ei hõlma biotiike.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
130
Joonis 6-14 Nõuni reoveepuhasti mittetöötav nõrgbiofilter ja selle taga asuvad biotiigid
6.9.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Nõuni reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/329487, mis kehtib alates 25.07.2024 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Nõuni RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 1656 m3 kvartalis. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Nõuni RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ja juriidilised isikud: kultuurimaja, raamatukogu ja paar teenindusettevõtet, kauplus jt.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
131
Nõuni reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-17 Nõuni RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 490 22 95,5
Heljum 220 12 94,5
Nüld 78 2,8 96,4
Püld 11 0,96 91,3
KHT 1000 60 94
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et puhastusefekt justkui toimib, kuigi töötavad vaid biotiigid. Ka puhastisse siseneva reovee näitajad on suhteliselt adekvaatsed ning ei näita olulist infiltratsiooni. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-18 Nõuni reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/329487 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 17 22 5,4 10
Heljum 35 35 mg/l 14 12 15 7,5
Nüld 60 60 mgN/l 14 2,8 19 31
Püld 2 2 mgP/l 1,7 0,96 4,1 4,8
KHT 125 125 mgO2/l 45 60 54 88
pH 6-9 6-9 7,3 8,1 7,5 7,9
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest ilmneb, ei vasta 2024. a heitvee väljundnäitajatest nõuetele vaid üldfosfor III ja IV kvartalis, mis on ka arusaadav, sest biotiikides ongi biogeenide puhastusaste reeglina madal. Tegelikkuses vajab Nõuni küla uut kaasaegset reoveepuhastit, mille antud töös, pikaajalises programmis ka ette näeme. Nõuni reoveepuhasti suublaks on Kintsli oja (suubla kood VEE1036600), mis suubub Elva jõkke, Elva Kaarnaojani, veekogumi kood 1036500_1. Kintsli oja on kaugel Nõuni heitveesuublast allavoolu maaparandussüsteemi eesvool Nõuni-4, süsteemi kood: 2103660010040/001. Maaparandussüsteemide eesvool Nõuni-4 asub Nõuni reoveepuhasti väljalasust ligikaudu 1,5 km kaugusel, mistõttu me selle reaalse mõjuga maaparandussüsteemile antud juhul ei arvesta. Lisaks on Nõuni reoveepuhasti hüdrauliline väljundkoormus ligikaudu kaks korda madalam keskkonnaloas lubatust ning sademeveesüsteeme Nõuni külas ei ole ning ei kavandata. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
132
Reoveepuhasti kuja on 100 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad järelpuhasti ülesandeid. Kuja on tagatud, kuid puhastit ümbritsev piirdeaed seda täielikult ei kata. Kokkuvõttes saab öelda, et Nõuni RVP seisund on tänase seisuga mitterahuldav ning küla vajab uut reoveepuhastit. Reoveepuhastust põhipuhastis ei toimu, kuid heitvee väljundnäitajad (va üldfosfor) vastavad määruse nr 61 nõuetele. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.9.4 Nõuni küla sademeveesüsteemid
Nõuni külas sademevee kogumis- ja äravoolusüsteemid puuduvad ning nende järele puudub ka otsene vajadus.
6.10 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Lossiküla küla tegevuspiirkonnas on ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud ligikaudu 15 elanikku ja Sangaste Loss.
6.10.1 Lossiküla kanalisatsioonivõrk
Lossiküla ühiskanalisatsioonivõrk on isevoolne. Torustiku pikkus on ligikaudu 1200 m. Torustiku materjalist ja läbimõõtudest andmed puuduvad.
6.10.2 Lossiküla reoveepuhasti ja reostuskoormus
Lossiküla reoveepuhastiks on kaks biotiiki kogupindalaga 800 m2. Lossiküla reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/328484, mis kehtib alates 20.05.2020 tähtajatult. Vastavalt veeloale pole Lossiküla RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk limiteeritud. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l.
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: - üldfosforl; - üldlämmastik: 60 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
133
Lossiküla RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ja üks juriidiline isik: Sangaste Loss. Lossiküla reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-19 Lossiküla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 250 4,3 98,3
Heljum 15 6,4 57,3
Nüld 50 24 52
Püld 3 0,28 90,7
KHT 130 50 61,5
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et sisenevad reovee näitajad on väga madala kontsentratsiooniga, mistõttu siinkohal puhastusefektist rääkida ei saa. Ilmset toimub ühiskanalisatsioonitorustikku suur infiltratsioon. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-20 Lossiküla reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/328484 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 3,6 4,2 4,2 3,7
Heljum 35 35 mg/l 23 17 17 16
Nüld - - mgN/l 2,2 4,3 4,3 2,6
Püld - - mgP/l 0,36 0,16 0,16 0,13
KHT 150 150 mgO2/l 21 0 0 42
pH 6-9 6-9 7,3 7,2 7,2 7,2
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Analoogselt Komsi reoveepuhastiga, ei saa antud „Ideaalsete“ näitajate põhjal hinnata ei heitvee reaalset kontsentratsiooni ega reoveepuhasti (biotiikide) efektiivsust. Selge on see, et Lossiküla külla (Sangaste Lossile) tuleb perspektiivis rajada korralik kaasaegne biopuhasti ning selle peab rajama Sangaste Loss. Ühiskanalisatsiooni tarbivate elanike arv on külas väga väike, 16 inimest. Lossiküla reoveepuhasti suublaks on Toomemäe kraav (suubla kood VEE1008238), mis suubub esmalt maaparandussüsteemi, Lossikraavi ja seejärel Väike-Emajõkke. Lossikraavi maaparandussüsteemi eesvool Keskuse-Hiiresoo-2, süsteemi kood: 3100820020110-004. Väike-Emajõgi on riiklikult korrashoitav eesvool koodiga: 3100820020000 - 001.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
134
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus.
6.11 VANA-OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOON
6.11.1 Kanalisatsioonivõrk
Vana-Otepää küla kanalisatsioonivõrk on valdavas osas ehitatud ca 40 a tagasi. Ca 150 m on kanalisatsioonitorustikust rekonstrueeritud. Vana-Otepää küla kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 760 m. Torustikud on valdavalt keraamilised läbimõõduks 200 mm. Rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustike materjaliks on plast. Kogu Vana-Otepää kanalisatsioonivõrk on isevoolne, reoveepumplad puuduvad.
6.11.2 Vana-Otepää reoveepuhasti
6.11.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Vana-Otepää reoveepuhastiks on aastatel 2014-2015 rajatud ning novembris 2015 käiku antud pinnasfilter puhasti. Fosfori eraldus toimub raudsulfaatkoagulandiga. Järelpuhastiks on biotiigid. Tänase seisuga kuuluvad reoveepuhasti ja biotiigid Otepää Lihatööstusele Edgar.
6.11.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Vana-Otepää reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/325125, mis kehtib alates 05.06.2020 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Vana-Otepää RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 8000 m3 aastas. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Vana-Otepää RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on umbes 30 elanikku ja Otepää Lihatööstus Edgar OÜ. Vana-Otepää reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
135
Tabel 6-21 Vana-Otepää (Lihatööstus Edgar) RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 700 4,9 99,3
Heljum 250 11 95,6
Nüld 79 3,1 96,1
Püld 47 3,1 96,1
KHT 1200 15 98,8
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et reoveepuhasti toimib ja puhastusefekt on hea. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-22 Vana-Otepää (Lihatööstus Edgar) reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saastea ine nime-tus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/325125 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 7,2 4,9 3 3
Heljum 35 35 mg/l 4,3 11 4,3 4,1
Nüld 60 60 mgN/l 7,7 3,1 1,5 22
Püld 2 2 mgP/l 1,4 1,2 1,5 1,3
KHT 125 125 mgO2/l 29 15 15 33
pH 6-9 6-9 7,2 7,2 7,1 7,1
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest nähtub, vastavad kõik 2024. a heitvee väljundnäitajad nõuetele ning pinnasfilter-biopuhasti tagab vajaliku efektiivsuse. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 100 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31. Puhasti suubla on Viinamäe kraav ehk maaparandussüsteemi nimetusega, Kortina-5, kood 2021034000010-001, mis suubub Riidmaa ojja. Kraav on puhasti väljundi piirkonnas maaparandussüsteemi eesvool, kuid mõju maaparandussüsteemile on vähe- või ebaoluline, kuna väljundvooluhulk on ligi kaks korda väiksem keskkonnaloas lubatust (lubatud 8000 m3 aastas, aastal 2024 oli tegelik vooluhulk 4635 m3). Kokkuvõttes saab öelda, et Vana-Otepää RVP on tänase seisuga heas seisundis ja täidab oma eesmärki. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030 ja MaRu kaardirakendus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
136
6.12 KÄÄRIKU ÜHISKANALISATSIOON
6.12.1 Kanalisatsioonivõrk
Kääriku küla kanalisatsioonisüsteem teenindab SA Tehvandi Spordikeskus spordikompleksi ja hotelli. Olemasolevatel andmetel elumaju Kääriku Spordikeskuse veevarustussüsteem ei teeninda, v.a üks ühiselamu tüüpi kortermaja, kus elab Spordikeskuse haldusjuhi andmetel neli inimest. Kogu Kääriku spordikompleksi ühisveevärk ja -kanalisatsioon rekonstrueeriti täielikult aastal 2019, sealhulgas kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti.
6.12.2 Kääriku reoveepuhasti
6.12.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Kääriku reoveepuhasti rekonstrueeriti täielikult aastal 2017 läbi viidud üldise ÜVK rekonstrueerimise käigus. Reoveepuhasti operaator on AS Emajõe Veevärk, torustikke haldab SA Tehvandi Spordikeskuse haldusüksus. Tegemist on läbivoolu aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti koosneb järgmistest üksustest ja rajatistest:
- Sissevoolukaev; - Automaatvõre; - Ühtlustusmahuti 20 m3; - Bio P ehk anaeroobne mahuti (7 m3); - Anoksi- ehk denitrifikatsioonimahuti (22 m3); - Aerotank ehk nitrifikatsioonimahuti (53 m3); - Järelsetiti (12 m3).
Lisaks bioloogilise fosforiärastusele toimub süsteemis ka keemiline fosforiärastus kemikaaliga raudsulfaat. Kemikaali doseeritakse aerotanki. Mudatagastus toimub järelsetitist anaeroobsesse mahutisse. Liigmuda pumbatakse mudatihendisse (25 m3). Järelpuhastina on kasutatavad kaks biotiiki, kogumahuga 550 m2. Puhastile on ette nähtud möödavool nii pärast sissevoolukaevu kui ühtlustusmahutit biotiiki. Kääriku RVP maksimaalne jõudlus on 380 IE, mis on spordikompleksi perspektiivne maksimaalne jõudlus kompleksi 100%-lisel täituvusel. Igapäevase kasutuse projektnäitajad on järgmised: R = 360 ie; Qkeskm = 71,0 m3; Qmax tavapärane = 4 m3/h; Qmax, lühiajaline äkk-koormus: 8,8 m3/h
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
137
Kuna tegemist on kinnise reoveepuhastiga ning biotiigid ei kuulu põhipuhastusprotsessi, on reoveepuhasti kuja 50 m.
6.12.2.1 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Kääriku reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/326000, mis kehtib alates 12.10.2022 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Kääriku RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 14 000 m3 aastas. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Kääriku RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on 4 elanikku ja Kääriku Spordikeskus. Kääriku reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-23 Kääriku Spordikeskuse RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 760 5,3 99,3
Heljum 260 17 93,5
Nüld 93 9,7 89,6
Püld 11 1,1 90
KHT 1300 20 98,5
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et reoveepuhasti toimib ja puhastusefekt on hea. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-24 Kääriku Spordikeskuse reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saastea ine nime-tus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/326000 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 5,8 4 5,3 7,1
Heljum 35 35 mg/l 8,5 14 17 8,8
Nüld 60 60 mgN/l 8,5 9,8 9,7 7
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
138
Püld 2 2 mgP/l 1,5 0,53 1,1 0,38
KHT 125 125 mgO2/l 22 18 20 37
pH 6-9 6-9 7,6 7,6 7,3 7,8
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest nähtub, vastavad kõik 2024. a heitvee väljundnäitajad nõuetele ning reovee biopuhasti tagab vajaliku efektiivsuse. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31. Tegemist on kinnise süsteemi puhastiga ja biotiigid ei kuulu põhipuhastisse. Reoveepuhasti suublaks on Savimäe kraav, lähipiirkonnas puuduvad riiklikult korrashoitavad ja maaparandussüsteemi eesvoolud. Kokkuvõttes saab öelda, et Kääriku RVP on tänase seisuga heas seisundis ja täidab oma eesmärki. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, Aqua Consult Baltic OÜ, Kääriku reoveepuhasti laiendamine. Ehitusprojekt, 2017, MaRu kaardirakendus.
6.13 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Käesolevas alapeatükis käsitleme Otepää valla Nüpli küla, Väike Munamägi piirkonna Munamäe-Jaanioru tee ja Tatra-Otepää-Sangaste mnt äärde jäävate kinnistute ühiskanalisatsiooni arendamise võimalusi. Otepää Vallavalitsuse andmetel ja tuginedes OÜ Entec 2025. aastal koostatud eskiisprojektile, puudub eelnevalt kirjeldatud piirkonnas ühiskanalisatsioon. Reovesi kogutakse kas kogumismahutitesse või septikutesse ja immutatakse. Nüpli küla Väike Munamägi piirkonna kinnistute loetelu, ühiskanalisatsiooni arendamise tegevuskava ja investeeringuprojektide lühikirjelduse toome välja alapeatükis 8.3.
6.14 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST
Kokkuvõte Otepää valla asulate ühiskanalisatsioonisüsteemidest, nende seisundist ja probleemidest on toodud järgnevalt. Eelnevates osades andsime ülevaate ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud asulatest ja ühiskanalisatsioonirajatisest-seadmetest. Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja probleemid. Üldine kokkuvõte on selline, et süsteemid on nii Otepää linnas, Puka alevikus kui külades suhteliselt uued ja heas seisundis. Üldine tunnus on ka see, et võrgud ja pumplad on suhteliselt heas seisundis, kuid üsna oma kasutusea lõpus on vananevad reoveepuhastid, sealhulgas Otepää, Pühajärve, Komsi, Nõuni jt. Investeeringuid vajavad reoveepuhastid juba lähiajal ning järgmise arendamise kava
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
139
pika- või isegi lühiajalises investeeringuprogrammis tuleb suure tõenäosusega ette näha ulatuslik tervet valda hõlmav reoveepuhastite rekonstrueerimine. Otepää linn 1. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, puhastusprotsessi uuringuid ja
tehnoloogia uuendamist. 2. Linn vajab olulist lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimist ja
laiendamist koos süsteemi toetavate drenaažsüsteemide ja väljalaskude korrastamisega; olemasolevate väljalaskude renoveerimist.
Pühajärve küla 3. Kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist. 4. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Puka alevik 5. Alevikus tuleb jätkata ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamist Metsa ja Oja tn
piirkonnas ning rekonstrueerimist Ääre tn piirkonnas.6. Aleviku Kooli piirkonda tuleb rajada sademeveekanalisatsioon. Sangaste alevik 7. Kanalisatsioonivõrk vajab täielikku rekonstrueerimist. 8. Suhteliselt uus reoveepuhasti vajab taaskäivitamist ja pikas perspektiivis
rekonstrueerimist. Keeni küla 9. Kanalisatsioonivõrk vajab täielikku rekonstrueerimist. 10. Reoveepuhasti vajab taaskäivitamist ja pikas perspektiivis rekonstrueerimist. 11. Põhikooli piirkonna sademeveekanalisatsioon vajab rekonstrueerimist ja
pikendamist. Sihva küla 12. Kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist, 13. Sademeveekanalisatsioon tuleb ehitada lahkvoolseks ning rajada eraldi
sademevee väljalask. Komsi küla 14. Kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist. 15. Perspektiivis ühendada vee- ja kanalisatsioonivõrk Puka aleviku võrkudega. Nõuni küla 16. Kanalisatsioonivõrk vajab jätkuvat rekonstrueerimist. 17. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist (hetkel toimub puhastus vaid
biotiikides).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
140
7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA
7.1 EESMÄRGID
Eelnevates osades andsime ülevaate Otepää valla keskkonnaseisundist, looduskaitse- ja hoiualadest ning ühisveevarustus- ja –kanalisatsioonirajatistest ja - süsteemidest, sealhulgas nende põhiprobleemidest. Otepää valla ÜVK-de tegevuspiirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide välja selgitamisel ja ajakava koostamisel tuleb arvestada: Tehniliste aspektidega:
- VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja laiendamise vajadus;
- joogiveetöötluse ja/või selle täiustamise vajadus; - tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek, täiendavate tuletõrje
veevarustussüsteemide vajadus; - reoveepuhastite vastavus kaasaja nõuetele, heitvee nõuetelevastavuse
tagamine; - reoveepuhastite rekonstrueerimise või uute reoveepuhastite ehitamise vajadus.
Keskkonnaaspektidega: - võimalik mõju loodushoiualadele; - reoveepuhastite heitvee nõuetele vastavuse ja keskkonnanõuete tagamine; - Heit- ja sademevee väljalaskude võimalik arvestuslik mõju
maaparandussüsteemide rajatistele, sealhulgas riiklikult korrashoitavad ja maaparandussüsteemide eesvoolud.
Sotsiaalsete aspektidega: - Joogiveetöötluse vajadus ja/või täiustamise vajadus, nõuetele vastava joogivee
kättesaadavus elanikele; - Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek Majanduslike aspektidega: - Otepää valla ja AS Otepää Veevärk rahalised vahendid on valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute läbiviimiseks piiratud ning samavõrra on piiratud ka võimalused VK-tariifide suureks ja järsuks tõstmiseks.
Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda tegevuspiirkonna(dade) ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:
- joogivee vastavus sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;
- võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni); - suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
141
- Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete täitmine Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja väljaarendamise abil.
- olemasolevate vee erikasutuse keskkonnalubade (veelubade) nõuete täitmisega.
- Olemasolevate ja/või muuta kavatsetavate reoveekogumisaladega.
7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA
7.2.1 Elanikkonna tervis
Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha vajadusel ette veetöötlusseadmete olemasolu ja vastavus veekvaliteedi tagamiseks ning veeallikate ehk puurkaevude, pumplate ja veetöötlusseadmete korrasolek. Hetkel on ühisveevärkide joogivee kvaliteet tagatud kõigis ÜVK-teenusega kaetud asulates.
7.2.2 Loodushoiualad
Otepää valla ÜVK süsteemid puutuvad täna ja perspektiivis loodushoiu- ja/või maastikukaitsealadega kokku suhteliselt kaudselt, otsene ja negatiivne mõju puudub, suurem osa vallast asub suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega aladel.
7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine
Suurem roll ÜVK süsteemidel loodusele ja keskkonnale on pinnaveeallikatele avaldatav mõju reoveepuhastite väljalaskude poolt. Samas töötab suurem osa valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhasteid (negatiivseteks eranditeks täna Pühajärve, Sangaste, Keeni, Sihva) siiski piisava efektiivsusega ning nõuetekohaste näitajateni töödeldud heitvee väljalaskude keskkonnamõju on eesvooludele sh Elva või Väike- Emajõgi, pigem väheoluline.
7.2.4 Taskukohasus
Investeeringute kavandamisel on arvestatud vee- ja kanalisatsioonitariifi piiranguid (maksimaalselt 4%, tegelikult oleme arvestanud kuni 2,5% keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust). Saame öelda, et tariifide osakaal jääb 12 aastase perioodi lõpuni alla 2,5% leibkonnaliikme netosissetulekust.
7.2.5 ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks saab kasutada kõige üldisemalt rahastamise vahendeid kolmest allikast:
- Otepää valla kinnitatud vee-ettevõtja, AS Otepää Veevärk; - Otepää valla eelarve; - Euroopa Liidu poolt selleks ette nähtud fondid (käesoleval ajal veel
Ühtekuuluvusfond, ÜF) ja SA KIK keskkonnaprogramm.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
142
Viimas(t)ega enam finantsanalüüsi koostamisel ei arvestata, sest vee-ettevõtluse üldise jätkusuutlikkuse huvides peavad vee-ettevõtjad olema perspektiivis iseseisva finantseerimisvõimekusega. Kui õnnestub taotleda rahalist abi selleks loodud institutsioonidelt, on see n.ö boonusraha, mitte etteplaneeritud rahastamisallikas. Lisas 3, investeeringuprojektide tabel, on toodud investeeringuprojektid vastavalt Konsultandi poolt kogutud infole probleemide osas ja teistele tuvastatud vajadustele. Vee-ettevõtja ja võimaliku abi finantseerimisallikaid saab erineval moel rahaliselt toetada või rahastada ka Otepää valla eelarvest, tulenevalt rangelt valla eelarvestrateegiast, heakskiidetuna volikogu Eelarvekomisjonis ning vallavolikogu kinnitatud aastaeelarve alusel. Kõik investeeringud, mis seonduvad AS Otepää Veevärk poolt olemasolevas ÜVVK AK-s kavandatud arendustegevustega, tuleb täpsemalt planeerida ja üle vaadata iga-aastaselt ning vajadusel korrigeerida samuti kooskõlas eelpoolnimetatud valla eelarvestrateegia ning vee-ettevõtte nõukoguga. Eelnevast tulenevalt, käesolevas ÜVVK AK-s toodud nelja-aastase lühiajalise investeeringuprogrammi täitmine ei saa olla otseselt ja üheselt kohustuslik ühelegi eelpoolkirjeldatud finantseerimisallikale ja/või institutsioonile. Programmi täitmist kavandatakse 1-2 aastase tsüklina, võimaliku korrigeerimisega iga- aastaselt. Eraldi oleme välja toonud mahud ja maksumused Otepää linna sademe- ja drenaažveesüsteemide arendamiseks lühiajalises programmis (lisa 3). Ei ole välistatud, et kõiki eraldi tabelis välja toodud töid (maksumusega kokku ligikaudu 1,1 miljonit eurot) realiseerida ei suudeta, kuid programm annab võimaluse valikuks ja prioritiseerimiseks. Otepää linnas on järgmised probleemsed ja arendamise seisukohalt prioriteetsed sademevee (liigvee) piirkonnad: - Kopli ja Munamäe tänavate piirkond, - Virulombi tn piirkond, - Lipuväljaku piirkond, - Tehvandi tn piirkond jt. Kopli ja Tehvandi tänavatele on vajalik sademeveekanalisatsiooni rajamine; Munamäe, Virulombi tänavatele ning Lipuväljakule on vajalik nii sademevee torustiku rajamine kui olemasoleva torustiku rekonstrueerimine. Otepää Aedlinnas on sademeveekanalisatsioon välja ehitatud Saare ja Kuuse tänavatel, vajalik on lahkvoolset sademeveetorustikku laiendada Kolga teele ja Kesk tänavale. Detailselt on ÜVK investeeringute finantseerimist kirjeldatud lisaks finantsanalüüsi peatükis 9.
7.2.6 Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailplaneeringutest
Detailplaneeringute algatamine ning läbiviimine tuleneb planeerimisseaduse 8. peatükist ning selle §-dest 124 – 129. Tulenvalt planeerimisseadus § 124 lg (10) on
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
143
detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus ehk käesoleval juhul Otepää Vallavalitsus. Samuti on Otepää Vallavalitsus detailplaneeringute algataja. Vastavalt planeerimisseadus § 130 lg (1) võib vald detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Samas planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk Otepää Vallavalitsus ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Detailplaneeringujärgsete ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamise põhimõtted on sätestatud planeerimisseadus § 131, mille alusel: (1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. (3) Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda. Tulenevalt eelnevast, detailplaneeringutega ette nähtud ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamine toimub Otepää vallas reeglina vallavalitsuse ja huvitatud isiku (arendaja) vahel sõlmitud arenduslepingu alusel. Arenduslepinguga võtab huvitatud isik kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
7.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine
Otepää linnas ja Sihva külas on tuletõrjeveevarustus tagatud (seda saab jätkuvate arenduste käigus perspektiivis täiendada) tuletõrjehüdrantidega. Ülejäänud valla ühisveevärgi või ühisveevärgi tunnustega külades on tulekustutusvee saamine lahendatud (või peaks olema lahendatud) kas maa-aluste mahutitega või aastaringselt kasutatavate ja päästeautole ligipääsetavate tuletõrjeveevõtukohtadega. Nagu peatükis 5 kirjeldatud, on Otepää vallas nõuetekohane arv nõuetekohase kvaliteediga tuletõrjeveevõtukohti tänase seisuga üldjoontes tagatud. Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel ja tagamisel tuleb arvestada siseministri 16.02.2021 määruse nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded ning siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord, samuti standardi EVS 812 erinevate alamnõuetega.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
144
7.3 POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS
7.3.1 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud
Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustike puhul reaalsed tehnilised alternatiivid Otepää linna, Puka, Sangaste aleviku ja külade torustike lokaalsete laiendamiste ja rekonstrueerimiste osas puuduvad. Torustike trasside lõplikud asukohad täpsustuvad erinevates projekteerimisstaadiumites peale topo-geodeetiliste tööde teostamist. ÜVVK AK-s esitatud asukohad on ligikaudsed, muutuda võivad nii täpsed trasside kui nihkuda reoveepumplate asukohad, samuti erineda pikkused (mahud). Veetorustikud ja olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida (uue toru paigaldamine) olemasolevas asukohas – arvestades olemasolevaid liitunud kinnistuid ja kliente. Uute liitujate liitumispunktid tuleb ette näha vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele kuni 1 m kinnistu piirist. Ehitustehnilises mõistes rekonstrueeritakse kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud enamjuhtudel lahtise kaeviku meetodil, asendades olemasolevad torud ning vajalikud uued kontroll- ja hoolduskaevud. Veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel on alternatiivideks torustiku paigaldamine kas lahtise kaeviku või kinnisel meetodil (suundpuurimine). Ühise kaeviku võimaluse puhul on mõttekas koos isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuga rekonstrueerida või rajada lahtises kaevikus ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni survetorustikud.
7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed
Kuivõrd joogiveekvaliteet on Otepää valla ühisveevärgiga kaetud aladel täna kõikjal üldjuhul tagatud, siis veetöötlemise tehnoloogilisi alternatiive ei ole siinkohal põhjust kajastada. Tehniliseks alternatiiviks on omavahel naabruses asuvate asulate varustamine joogiveega teise asula veehaarderajatise baasil, Otepää vallas on selliseks võimaluseks Komsi ühisveevärgitorustiku ühendamine Puka aleviku ühisveevärgiga, kuna vahekaugus ei ole suur, kuni 1500-2000 m. Otepää linna, Puka, Sangaste alevike ja teiste külade omavahelised vahekaugused on liiga suured, et tasuks kaaluda ja arvutada nendevaheliste ühisveevärkide ühendamise tasuvust. Otepää linna ühisveevärgi kaudu varustatakse joogiveega vahetult linnaga piirnevat Pühajärve küla osa.
7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine
Nagu eelnevalt kirjeldatud, vajavad Otepää valla reoveepuhastitest rekonstrueerimist Otepää linna, Sangaste aleviku, Pühajärve, Keeni, Sihva ja Nõuni külade reoveepuhastid. Neist Otepää linna reoveepuhasti puhul me alternatiivseid variante erilahendusega (kas annus- või läbivoolu bioloogiline aktiivmudapuhasti) reoveepuhastile ei näe. Lahendus töötatakse välja põhi- või tööprojekti käigus. Väikepuhastitele pakume alternatiive järgnevates alapeatükkides.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
145
7.3.3.1 Pühajärve küla reoveepuhasti alternatiivid
Käsitleme Pühajärve küla reoveepuhastite tehnoloogilisi alternatiive ehk variante reoveepuhastite valikuks. Pühajärve reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb lähtuda järgmistest suurustest:
- Elanike arv 2037. aastal 129
- Perspektiivsed ühiskanalisatsiooniga liitujaid 62
- Reostuskoormus (võtame aluseks tarbijate arvu 60-70elanikku) 60-70 ie
- Qmin = 6 m3/d (75 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
- Qkeskmine = 7 m3/d (75 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega
- Qmaxd = 9 m3/d (75 /ie x d) – koos infiltratsiooniga koos ööpäevase maksimumkoefitsiendiga
- R = 5 kg BHT7/d; BHT7 = 400 mg O2/l
Pühajärve küla reoveekäitlusel analüüsitakse järgmiseid tehnoloogilisi alternatiive:
- Alternatiiv 1 – rajatakse annuspuhasti - Alternatiiv 2 – rajatakse läbivoolu aktiivmudapuhasti - Alternatiiv 3 – rajatakse tehasevalmidusega kompaktpuhasti (biokile või
biorootorpuhasti). - Alternatiiv 4 – rajatakse märgala- ehk pinnasfilterpuhasti.
Järgmistes tabelites käsitleme eelloetletud puhasti tehnoloogiliste variantide rajamis- ja kasutuskulusid. Tabel 7-1 Pühajärve reoveepuhasti erinevate alternatiivide rajamismaksumused
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Reoveepumpla rajamine ~ 5-10 l/s 10396 10396 10396 10396
2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 29703 29703 29703 23762
3 3-kambrilise septiku rajamine (ca´ 60 m3) 11881
4 Reoveepuhasti tehnoloogiliste mahutite ja konstruktsioonide ehitus 32673 32673 32673 4455
5 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigaldus 22277 22277 23762 11881
6 Vertikaalfiltrite ehitus (2500 m2) 16337
7 horisontaalfiltrite ehitus (1800 m2) 13366
8 Reoveepuhasti välistorustikud 10396 10396 10396 4455
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
146
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
9 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega, sh amperaažikulud 17822 17822 17822 14852
10 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos paigaldusega 7426 7426 7426 2376
11 Mudatihendusmahuti rajamine, 30 m3 5941 5941 5941 2970
12 Teenindusplatsi ja juurdesõidutee rajamine 5941 5941 4158 4158
13 Piirdeaia ja väravate rajamine 4455 4455 4455 4455
14 Haljastus- ja heakorratööd 2970 2970 2970 2970
Reoveepuhasti maksumus ilma käibemaksuta
150 000 150 000 149 702 128 314
Ettenägematud kulud 5% 7500750074856416
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10%
15 00015 00014 97012 831
Töö teostamise maksumus koos ettenägematute, projekteerimis- ja omanikujärelevalve kuludega
172 500 172 500 172 157 147 561
Järgnevalt ligikaudsed ekspluatatsioonikulud. Tabel 7-2 Pühajärve reoveepuhasti erinevate alternatiivide kasutus- ja ekspluatatsioonikulud
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Amortisatsioonikulu kokku 7832 8376 9801 8884
1.1 Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas)
1357 1992 1314 778
1.2 Tehnoloogilised seadmed ja torustikud (5% aastas)
3714 3684 5778 1618
1.3 Elektri ja automaatikaseadmed (10% aastas)
1786 1725 1734 867
1.4 Väliste vee- ja kanalisatsioonitorustike amortisatsioon (2,5% aastas)
195 195 195 216
1.5 Kütte- ja ventilatsiooniseadmete amortisatsioon (5% aastas)
780 780 780 780
1.6 Vertikaal- ja horisontaalfiltrite amortisatsioon (8,3%)
4625
2 Heitvee puhastuse otsekulud kokku
2469 2469 7099 4382
2.1 Tööjõukulu 1 200 1 200 8 000 5 000
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
147
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
2.2 Elektrienergia kulu 940 940 660 185
Elektrienergia ühikkulu (EUR/m3) 0,17 0,17 0,12 0,03
2.3 Kemikaali kulu 146 146 292 292
Kemikaali ühikkulu (EUR/m3) 0,03 0,03 0,08 0,08
2.4 Kulu võreprahi ja tihendatud sette transpordile ja käitlemisele
1 170 1 170 986 657
3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku
10301 10845 16900 13266
4 Ekspuatatsioonikulud 30 a peale 309 030 325 350 507 000 397 980
Nagu eelnevatest tabelitest selgub, on erinevate tehnoloogiate puhul hinnad omavahel võrreldavate kulude ja rajamismaksumustega, kuid ekspluatatsioonikulude osas, eriti pikema aja peale on erilahendusega annus- ja läbivoolubiopuhastid teistest soodsamad. Seda eeskätt tööjõukulu arvel, sest eriprojektiga leitakse üldjuhul sobivaim puhasti antud tingimustele, millega kaasnevad madalamad tööjõukulud.
7.3.3.2 Sangaste aleviku reoveepuhasti alternatiivid
Järgnevalt käsitleme Sangaste reoveepuhastite tehnoloogilisi alternatiive ehk variante reoveepuhastite valikuks. Sangaste reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb lähtuda järgmistest suurustest:
- Elanike arv 2037. aastal: 199
- Perspektiivsed ühiskanalisatsiooni kogutarbijad: 179
- Reostuskoormus (võtame aluseks kehtestatud koormuse) 180 ie
- Qmin = 30 m3/d (75 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
- Qkeskmine = 40 m3/d (75 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega
- Qmaxd = 50 m3/d (75 /ie x d) – koos infiltratsiooniga koos ööpäevase maksimumkoefitsiendiga
- R = 10-15 kg BHT7/d; BHT7 = 400 mg O2/l
Sangaste aleviku reoveekäitlusel analüüsitakse järgmiseid tehnoloogilisi alternatiive:
- Alternatiiv 1 – rajatakse annuspuhasti - Alternatiiv 2 – rajatakse läbivoolu aktiivmudapuhasti - Alternatiiv 3 – rajatakse tehasevalmidusega kompaktpuhasti (biokile või
biorootorpuhasti). - Alternatiiv 4 – rajatakse märgala- ehk pinnasfilterpuhasti.
Järgmistes tabelites käsitleme eelloetletud puhasti tehnoloogiliste variantide rajamis- ja kasutuskulusid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
148
Tabel 7-3 Sangaste reoveepuhasti erinevate alternatiivide rajamismaksumused Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Reoveepumpla rajamine ~ 5-10 l/s 24257 24257 24257 24257
2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 69306 69306 69306 55445
3 3-kambrilise septiku rajamine (ca´ 60 m3) 27722
4 Reoveepuhasti tehnoloogiliste mahutite ja konstruktsioonide ehitus 76237 76237 76237 10396
5 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigaldus 51980 51980 55445 27722
6 Vertikaalfiltrite ehitus (2500 m2) 38118
7 horisontaalfiltrite ehitus (1800 m2) 31188
8 Reoveepuhasti välistorustikud 24257 24257 24257 10396
9 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega, sh amperaažikulud 41584 41584 41584 34653
10 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos paigaldusega 17327 17327 17327 5544
11 Mudatihendusmahuti rajamine, 30 m3 13861 13861 13861 6931
12 Teenindusplatsi ja juurdesõidutee rajamine 13861 13861 9703 9703
13 Piirdeaia ja väravate rajamine 10396 10396 10396 10396
14 Haljastus- ja heakorratööd 6931 6931 6931 6931
Reoveepuhasti maksumus ilma käibemaksuta
349 997 349 997 349 304 299 402
Ettenägematud kulud 5% 17 50017 50017 46514 970
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10%
35 00035 00034 93029 940
Töö teostamise maksumus koos ettenägematute, projekteerimis- ja omanikujärelevalve kuludega
402 497 402 497 401 700 344 312
Tabel 7-4 Sangaste reoveepuhasti erinevate alternatiivide kasutus- ja ekspluatatsioonikulud
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Amortisatsioonikulu kokku 15273 16334 19113 12931
1.1 Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas)
1357 1992 1314 778
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
149
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1.2 Tehnoloogilised seadmed ja torustikud (5% aastas)
3714 3684 5778 1618
1.3 Elektri ja automaatikaseadmed (10% aastas)
1786 1725 1734 867
1.4 Väliste vee- ja kanalisatsioonitorustike amortisatsioon (2,5% aastas)
195 195 195 216
1.5 Kütte- ja ventilatsiooniseadmete amortisatsioon (5% aastas)
780 780 780 780
1.6 Vertikaal- ja horisontaalfiltrite amortisatsioon (8,3%)
4625
2 Heitvee puhastuse otsekulud kokku 3 456 3 456 9 938 6 134
2.1 Tööjõukulu 1 200 1 200 8 000 5 000
2.2 Elektrienergia kulu 940 940 660 185
Elektrienergia ühikkulu (EUR/m3) 0,17 0,17 0,12 0,03
2.3 Kemikaali kulu 146 146 292 292
Kemikaali ühikkulu (EUR/m3) 0,03 0,03 0,08 0,08
2.4 Kulu võreprahi ja tihendatud sette transpordile ja käitlemisele
1 170 1 170 986 657
3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku 18 729 19 790 29 051 19 065
4 Ekspuatatsioonikulud 30 a peale 561 870 593 700 871 530 571 950
Nagu eelnevatest tabelitest selgub, on erinevate tehnoloogiate puhul hinnad omavahel võrreldavate kulude ja rajamismaksumustega, kuid ekspluatatsioonikulude osas, eriti pikema aja peale on erilahendusega annus- ja läbivoolubiopuhastid teistest soodsamad. Seda eeskätt tööjõukulu arvel, sest eriprojektiga leitakse üldjuhul sobivaim puhasti antud tingimustele, millega kaasnvad madalamad tööjõukulud.
7.3.3.3 Sihva küla reoveepuhasti alternatiivid
Järgnevalt käsitleme Sihva reoveepuhastite tehnoloogilisi alternatiive ehk variante reoveepuhastite valikuks. Sihva reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb lähtuda järgmistest suurustest:
- Elanike arv 2037. aastal 267
- Perspektiivne ühiskanalisatsiooni tarbijate koguarv 253
- Reostuskoormus (võtame aluseks prognoositava reoveebilansi näitajad ja tarbijate arvu 253 ie
- Qmin = 25 m3/d (75 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
- Qkeskmine = 30 m3/d (75 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega
- Qmaxd = 40 m3/d (75 /ie x d) – koos infiltratsiooniga koos ööpäevase maksimumkoefitsiendiga
- R = 10-15 kg BHT7/d; BHT7 = 400 mg O2/l
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
150
Sihva küla reoveekäitlusel analüüsitakse järgmiseid tehnoloogilisi alternatiive:
- Alternatiiv 1 – rajatakse annuspuhasti - Alternatiiv 2 – rajatakse läbivoolu aktiivmudapuhasti - Alternatiiv 3 – rajatakse tehasevalmidusega kompaktpuhasti (biokile või
biorootorpuhasti). - Alternatiiv 4 – rajatakse märgala- ehk pinnasfilterpuhasti.
Järgmistes tabelites käsitleme eelloetletud puhasti tehnoloogiliste variantide rajamis- ja kasutuskulusid. Tabel 7-5 Sihva reoveepuhasti erinevate alternatiivide rajamismaksumused
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Reoveepumpla rajamine ~ 5-10 l/s 19198 19198 19198 19198
2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 54851 54851 54851 43881
3 3-kambrilise septiku rajamine (ca´ 60 m3) 21940
4 Reoveepuhasti tehnoloogiliste mahutite ja konstruktsioonide ehitus 60336 60336 60336 8228
5 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigaldus 41138 41138 43881 21940
6 Vertikaalfiltrite ehitus (2500 m2) 0 0 0 30168
7 horisontaalfiltrite ehitus (1800 m2) 0 0 0 24683
8 Reoveepuhasti välistorustikud 19198 19198 19198 8228
9 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega, sh amperaažikulud 32910 32910 32910 27425
10 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos paigaldusega 13713 13713 13713 4388
11 Mudatihendusmahuti rajamine, 30 m3 10970 10970 10970 5485
12 Teenindusplatsi ja juurdesõidutee rajamine 10970 10970 7679 7679
13 Piirdeaia ja väravate rajamine 8228 8228 8228 8228
14 Haljastus- ja heakorratööd 5485 5485 5485 5485
Reoveepuhasti maksumus ilma käibemaksuta
276 997 276 997 276 449 236 956
Ettenägematud kulud 5% 13 85013 85013 82211 848
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10%
27 70027 70027 64523 696
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
151
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
Töö teostamise maksumus koos ettenägematute, projekteerimis- ja omanikujärelevalve kuludega
318 547 318 547 317 916 272 499
Tabel 7-6 Sihva reoveepuhasti erinevate alternatiivide kasutus- ja ekspluatatsioonikulud
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Amortisatsioonikulu kokku 15273 16334 19113 12931
1.1 Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas)
1357 1992 1314 778
1.2 Tehnoloogilised seadmed ja torustikud (5% aastas)
3714 3684 5778 1618
1.3 Elektri ja automaatikaseadmed (10% aastas)
1786 1725 1734 867
1.4 Väliste vee- ja kanalisatsioonitorustike amortisatsioon (2,5% aastas)
195 195 195 216
1.5 Kütte- ja ventilatsiooniseadmete amortisatsioon (5% aastas)
780 780 780 780
1.6 Vertikaal- ja horisontaalfiltrite amortisatsioon (8,3%)
4625
2 Heitvee puhastuse otsekulud kokku 3 456 3 456 9 938 6 134
2.1 Tööjõukulu 1 200 1 200 8 000 5 000
2.2 Elektrienergia kulu 940 940 660 185
Elektrienergia ühikkulu (EUR/m3)
0,17 0,17 0,12 0,03
2.3 Kemikaali kulu 146 146 292 292
Kemikaali ühikkulu (EUR/m3) 0,03 0,03 0,08 0,08
2.4 Kulu võreprahi ja tihendatud sette transpordile ja käitlemisele
1 170 1 170 986 657
3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku 18 729 19 790 29 051 19 065
4 Ekspuatatsioonikulud 30 a peale 561 870 593 700 871 530 571 950
Nagu eelnevatest tabelitest selgub, on erinevate tehnoloogiate puhul hinnad omavahel võrreldavate kulude ja rajamismaksumustega, kuid ekspluatatsioonikulude osas, eriti pikema aja peale on erilahendusega annus- ja läbivoolubiopuhastid teistest soodsamad. Seda eeskätt tööjõukulu arvel, sest eriprojektiga leitakse üldjuhul sobivaim puhasti antud tingimustele, millega kaasnvad madalamad tööjõukulud. Sihva
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
152
reoveepuhasti rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on võrreldavas suurusjärgus Sangaste reoveepuhasti maksumuse, koormuste ja kasutuskuludega. Eelnevalt kirjeldatud arvutuspõhimõtteid rakendame ka Nõuni küla reoveepuhasti valikul, mistõttu eraldi kasutuskulusid arvutama hetkel ei hakka.
7.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS
Konsultant teeb ettepaneku järgnevates alapeatükkides käsitletavate reoveekogumisalade (edaspidi RKA) muutmiseks ja kehtestamiseks (vt ka lisa 4, joonised). Käesolevas staadiumis me muudetava RKA koormust (R, IE) ei määratle, sest seda saab teha, omades kõige värskemaid andmeid ja vahetult enne taotluse edastamist Kliimaministeeriumile (või Keskkonnaametile). Käsitleme muudetavate RKA-de pindala ja anname lühidalt ala kirjelduse. Järgnevalt nimetamata asulate osas RKA pindala muuta ei plaanita. Puka reoveepuhasti rekonstrueerimise perioodil oli arutusel ka Puka reoveekogumisala vastavus/mittevastavus (puhasti projekteeriti koormusele 400 ie, kuid RKA puhul kehtib jätkuvalt 1000 ie). Varasemate reoveekogumisalade koormusarvutus ei põhinenud tihti reaalsetel mõõtmistel, vaid lähtus sageli loomisaegade n-ö perspektiividest. Samas projekti rahastamistaotluse esitamisel (ÜF või KIK meetme raames) nõuab rahastaja reaalseid reostuskoormuse mõõtmisi või arvutusi. Saadud tulemusest lähtuvalt võib osutuda projekt abikõlbmatuks, juhul kui see on alla meetme määruses ettenähtu. Tüüpiline (piir näiteks 500 ie. Konsultant lähtub arendamise kavas eelkõige ettepanekutest, mis puudutavad reoveekogumisalade territoriaalset suurust, mitte reostuskoormust, mida tuleb arvutada vahetult enne muutmistaotluse esitamist ja mis on eraldi uuring. Seetõttu käsitele ka järgnevates ettepanekutes RKA-de territoriaalseid muudatusi.
7.4.1 Otepää linn
Otepää linna, põhipiirkonna ja Aedlinna eraldi RKA moodustamise ettepanek: - Otepää linna põhipiirkonna RKA: 144,7 ha. - Aedlinna RKA: 38 ha.
7.4.1.1 Otepää põhipiirkonna RKA
- RKA laiendus Valga mnt ja Kanepi tee lähiümbrus: 7,2 ha. Kõik kokku: 152,0 ha
Peale eelnevalt kirjeldatud muudatusi on perspektiivse Otepää põhipiirkonna RKA pindala 144,7 + 7,2 ehk 152,0 ha.
7.4.1.2 Aedlinna piirkonna RKA
- Aedlinna uus RKA: 38,0 ha - Aedlinna RKA laiendamine: 1,7 ha, Savikoja piirkond
Kõik kokku: 39,7 ha
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
153
7.4.2 Sihva küla
Sihva küla piires tehakse ettepanek laiendada RKA-d järgmises asukohas ja ulatuses: - Küla põhjaosa Ojaääre tee piirkonda 6,6 ha ulatuses.
Kokku: 22 ha Peale eelnevalt kirjeldatud laiendust on perspektiivse Sihva RKA pindala 15,4 ha + 6,6 ha ehk 22,0 ha.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
154
8 INVESTEERINGUPROGRAMM
Investeeringuprogrammi koostame vastavalt eelnevalt tõstatatud probleemidele ja väljavalitud alternatiividele. Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus:
- I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2025-2029; - II etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2030-2037.
Investeeringuprojektide kulude jaotus, summad ja asukohad on välja toodud lisades 3 ja 4, investeeringuprojektide kirjeldustes tabelina ja joonistena.
8.1 VEE- JA KANALISATSIOONI- JA SADEMEVEETORUSTIKE RAJAMISE/REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA
Investeeringuprogrammis toodud torustikutööde mahud on käsitletud lisades 3 ja 4. Käesolevas osas me ei hakka neid eraldi asulate lõikes kirjeldama, vaid toome järgnevalt välja üldisemad nõuded vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustike rajamiseks/rekonstrueerimiseks.
8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika
Ühisveevärgi torustike renoveerimisel ja rajamisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o plasttorusid ning üldjuhul maakraani, spindlipikenduse ja kapega sulgeseadmeid. Kindlasti peab ühisveevõrgu süsteemide või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekteerimine, millele eelnevalt omakorda planeeritav veevõrgusüsteem mõõdistatakse geodeetiliselt ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise ja/või laiendamise projektlahendus. Uute veevõrkude rajamisele/laiendamisele peab eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud. Huvitatuse puudumise korral on veevõrgu laiendustööd ebaotstarbekad. Renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas PEH, PEM, PELM torudest. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul või kolmik, PELM toru DN25/32, 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse sulgeseadmetega (kummikiilsiibrid, maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega). Torustike ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaažieeskirjadest (sh. nõuetekohane surveproov, liiva tihendamine torude ümber jm.) ja RIL 77 toodud nõuetest.
Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele:
- ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on ≥ 0,4 m;
- veetorude paigaldamissügavus on vähemalt 1,8 m toru peale;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
155
- kaevu seina ja toru vaheline kaugus vähemalt 100 mm (RYL 77-2013). Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RYL 77-2013);
- kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m;
- projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, vähemalt 150 mm;
Torustik paigaldatakse nii, et oleks välistatud igasugused lubamatud koormused. Ühendused rajatistega tehakse nii, et torustikele ei tekiks lubamatuid koormusi. Teede ja muude rajatiste alt läbiviimisel paigutatakse plastist veetorustik terasest kaitsehülssi.
Nähakse ette meetmed veetorustiku, selle ühenduste ja armatuuri kaitseks korrosiooni ja saastumise vastu. Samuti kaitstakse korrosiooni eest läbiviiguhülsid.
Pinnasesse paigaldatud toru kohale 0,5 m kõrgusele, tuleb pikki toru telge paigaldada märkelint. Toru külge kinnitada täiendavalt signaalkaabel (1,5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel), mis on ette nähtud torustiku asukoha määramiseks maa pinnalt.
PE torude ühendamisel võib kasutada kas põkk- või muhvkeevitust.
Külmumisohuga kohtades peab torustikud isoleerima kivivillast või vahtpolüstüreenist isolatsioonikoorikutega ja varustada isereguleeriva el.küttekaabliga.
Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860:2004. Isolatsioonikihi paksus määratakse vastavalt isolatsioonimaterjali omadustele, isoleeritava objekti mõõtudele ja käideldava produkti töötemperatuurile Ühisveevõrgu renoveerimise ja/või ringistamise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga suure osa asula ühisveevärgisüsteem.
8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude vabavoolse torustikuna kasutatakse plasttorusid välisläbimõõduga de160 PP või PVC SN8. Isevoolse reoveekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid:
- polüvinüülkloriidtorusid, mis vastavad standardile EN1401 või EN13476
- polüpropüleentorusid (PP), mis vastavad standardile EN1852 või EN13476.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Isevoolsete PVC torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Uued rajatavad või rekonstrueeritavad survekanalisatsioonitorustikud nähakse PE torudest, üldjuhul survetugevusega PN10 (10 kN). PVC torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Äärikühendusi võib kasutada kooskõlastatult Inseneriga ainult juhul, kui muud tehnilised lahendused ei ole võimalikud. Malmtorustike puhul teostatakse muhvühendusi.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
156
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude survetorustikuna kasutatakse plasttorusid välisläbimõõduga PE PN10 de110.
Survekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid:
• PE - polüetüleentorusid, mis vastavad standardile EN12201.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Liitumispunktid näha ette liitumiskaevude (kontrollkolmikute) väljaehitamisega üldjuhul läbimõõdus vähemalt de400/315 (kontrollkolmikud de200/160 on lubatud ette näha vastava võimaluse avanedes (otse!) ja erandkorras). Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve- ja kinnised meetodid). Kuna eeldatavalt on enamuse renoveeritava reoveekanalisatsioonitorustiku seisund halb, siis on soovitav renoveerimisel eelistada kaevemeetodit lahtise kaevikuga. Sellega tagatakse torustike nõuetekohane paigaldus, nõutavad kalded, tasanduskiht, aluskiht (liiv või peenkruus-peenkillustik padjad), tihendamine ja teised projektikohaseks ja kvaliteetseks torustiku paigalduseks hädavajalikud tegevused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele peavad eelnema maa-ala geodeetilised mõõdistused ja geoloogilised uuringud ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, mille alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude tehnilised lahendused. Olmekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku kontrollkaevudena kasutatakse üldjuhul teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga Ø400 (teleskoop d315).
Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega.
Metall-, betoon-, asbo- ja keraamiliste torude vahele tohib paigaldada vaid betoonkaeve. Plastkaeve (PE) tohib paigaldada vaid plasttorustike vahele.
Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopse kõrgendusega polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm.
Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.
Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega piirkondades 25 t.
Olemasolevad ja mitte töötavad kanalisatsioonikaevud ning -torud tuleb likvideerida. Selleks tuleb eemaldada kaevu teleskooposa ja lagi, kaev täita liivaga ja tihendada. Likvideeritavad torud tuleb täita mõlemast otsast vahtbetooniga 1 m pikkuses.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
157
8.1.3 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažsüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika
Sademeveetorustike ja -kaevude ehitamisel jälgida kanalisatsioonitorustike paigaldamise MaaRYl 2000 16.4. ja RIL 77-1990 nõudeid ning juhiseid. Sademeveetorustikud rajada sademevee ja truubitorudest PEH, PVC või PP, rõngasjäikusega SN8. Sademevee teleskoopsete plastikrestkaevude läbimõõt on D560/500mm, siseneva toru rajamissügavus tee pinnast H = 1,20m, settepesa kaevus H = 600mm, maht 300 l. Restkaevu ei tohi rajada sademevee kogujatorustikule läbijooksukaevuna. Restkaevust ei tohi sademevett juhtida drenaažitorustikku. Kõik sademe- ning drenaaživee kogujatorustiku kontrollkaevud rajada settepesaga H = 300mm. Drenaaž on pinnasest liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks rajatud veejuhtmestik. Tänavate-teede liiklusala drenaaž rajatakse tee muldkehami kuivenduseks ning tugevdamiseks, teekatte aluse muldkehani püsivuse suurendamiseks, külmakergete vältimiseks ning teede muldkehamisse sademe- ning sulavee sattumise vähendamiseks. Drenaažitorustikud rajada liiklusalal drenaažitorudest rõngasjäikusega SN8, drenaažitorudest 6 m, SN8. Drenaažtorustik PP on kahe piluriviga, topeltseinaga – välissein rõngasvöödiline on tugevdussein, sisepind sile ja kindlustab hea isepuhastuse. Drenaažtoru paigaldada piluavadega toru külgedel, toru lagi ja põhi jätta piluavadeta. Drenaaži kogujatorustiku min lang vähemalt 0,0025 ja liitumistorustikel vähemalt 0,0015. Liitumistorustikud PP de160/138mm, SN8. Drenaažitorustiku teleskoopsed plastikust kontrollkaevud rajada analoogsed kanalisatsioonitorustike kontrollkaevudega. Dreenaažitorud paigaldatakse torustiku kaevikusse tehtud tasandus ja filterkihti. Sademeveetorustikuga ja restkaevudega liiklusala kuivendamiseks paigutada drenaažitorustik sademeveetorustiku kohale drenaaživee juhtimisega sademeveetorustiku alaveekaevu. Drenaažitorustiku ülaveepoolne ots sulgeda plastikkorgiga. Kõik drenaaži kogujatorustiku kaevud rajada settepesaga, vähemalt Q = 300 l. Kõik kinnistutelt suubuvad sademevee- /drenaažitorustikud ja kraavid tuleb ümber ühendada uuele kraavile ja torudele. Tõenäoliselt osad torustike otsad pole tänasel hetkel teada, need tuleb tööde käigus täpsustada ja suubumine säilitada. Kinnistuühenduse ühendamisel uue torustikuga, tuleb ette näha sademeveekaev kui projektis selle kinnistu kõrval kaev puudub. Torustike kõrvalharude pimeühendused pole lubatud. Sademeveetorustiku puudumisel teeala drenaaži kogujatorustik ja liitumistorustikud rajatakse samade nõuete ja juhiste alusel kui sademevee- ja kanalisatsioonitorustik, kogu drenaažitorustik rajatakse PP SN8 torudest vastavalt projektis ettenähtud läbimõõdu ning languga. Drenaažitorustiku rajamisel jälgida samu pinnase tihendusnõudeuid kui kanalisatsioonile ning sademeveekanalisatsioonile. Drenaažitorustik on ümbritseda filterkihiga 200 x 200 mm, filterkiht katta külgedelt ja pealt geotekstiilkangaga. Filterkiht tehakse pinnasevee kogumiskruusast:
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
158
dreenaažitoru 1. filterkiht toru ümber – kogumiskiht, tera läbimõõduga 8…16mm ja selle ümber filtreerivast liivast 2. filterkiht – filtreeriv liivakiht, tera läbimõõduga kuni 0…8mm. Filterkihi paksus nii koguja- kui ka liitumistorustikul geotekstiilkangast kuni drenaažtoru välispinnani on minimaalselt 200mm. Järgnevalt käsitleme rekonstrueerimisprojekte ja anname lühiülevaate teostatavatest töödest. Vaatleme lühiajalises programmis läbiviidavaid töid. Käsitleme siinkohal vaid spetsiifilisemaid töid nõudvaid projekte ja tegevusi – veevarustuspumplate rekonstrueerimistöid, sealhulgas veetöötlusseadmete paigaldamine, torustike rajamist, rekonstrueerimist ja tuletõrjemahutite paigaldamist, eraldi pikemalt ei käsitle, tööde sisu ja mahud on loeteluna käsitletud lisas 3. Kõigi eelnevates ja käesolevas alapeatükis käsitletud torude läbimõõt määratakse kindlaks projekteerimise käigus.
8.2 OTEPÄÄ REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE
Otepää reoveepuhasti vajab lühiajalises programmis kõigi seadmete sh pumbad, difuusorid, võred ja liivapüüdur, väljavahetamist. Kuna eelnevalt ja järgnevalt loetletavate seadmete väljavahetamine eeldab erinevatel töö etappidel üle- ja/või möödavoolu mitmest puhastusstaadiumist, siis tuleb puhastusefekti saavutamiseks kasutada biotiike, mis omakorda vajavad täispuhastust. Tööde loetelu on järgmine:
1. biotiikide puhastus: 6 serpentiinikujulist basseini. 2. vastuvõtukanali trummelsõelte väljavahetamine (või võreseadme täielik
asendamine uue automaat- ja avarii mehaanilise (käsi)võrega; 3. Aereeritava liivapüüduri väljavahetamine, sh aeratsioonitorud ja -kompressor; 4. Aeratsioonibasseini aeratsiooni difuusorite ja sukelseguri väljavahetamine; 5. Puhurite väljavahetamine; 6. Muda-, sh liigmudapumpade asendamine, kokku 3 pumpla (2 tsirkulatsiooni, 1
jääkmudapump); 7. Keemilise fosforiärastussüsteemi väljavahetamine.
Tööde ajaks on vee-ettevõtjal soovitav taotleda ajutine vee erikasutuse keskkonnaluba, mis mõnevõrra leevendab heitvee väljundnäitajaid, kuna periooditi toimub reovee puhastamine vaid serpentiini kujulistes biotiikides.
Kõigi eelnimetatud tööde ligikaudseks maksumuseks hindame 1 000 000 eurot ja tegevusajaks 2028-2029. Allikad: AS Otepää Veevärk info ja kodulehekülg, Konsultandi kohapealne vaatlus ja ettepanekud.
8.3 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOONI ARENDAMINE JA ÜHENDAMINE OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOONIGA
8.3.1 Ühiskanalisatsiooni rajatiste ja seadmete dimensioneerimine
ÜVVK AK-s käsitleme uue piirkonnana Otepää valla Nüpli küla, Väike Munamägi piirkonna Munamäe-Jaanioru tee ja Tatra-Otepää-Sangaste mnt äärde jäävate
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
159
järgmiste kinnistute ühiskanalisatsiooni lahendamise tehnilist lahendust (vt ka lisa 4 joonis 12 Nüpli küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeem):
- Helbemäe (63602:002:0450), - Härmamäe (63602:002:0460), - Õunamäe (63602:002:0470), - Pirnimäe (63602:002:0480), - Tuisumäe (63602:002:0490), - Kelgumäe (63602:002:0500), - Külmamäe (63602:002:0510), - Järsumäe (63602:002:0057), - Kõrgemäe (63602:002:0058), - Nõlvamäe (63602:002:0059), - Liumäe (63602:002:0060), - Uuemäe (55701:001:1089), - Kaga (63602:002:0069), - Väike-Munamäe (63602:002:1760), - Vanamäe (55701:001:1124), - Muna 1 (63602:002:0601), - Muna 2 (63602:002:0602), - Muna 3 (63602:002:0603), - Muna 4 (63602:002:0604), - Arumäe (55701:001:1110) ja - Chalet.
Kanalisatsiooni vooluhulkade arvutamisel on lähtutud standardist EVS 835:2022 „Hoone veevärk“, arvestades hinnangulist veetarbimist. Torustike ja pumplate dimensioonimiseks arvestatakse erandina, kuna tegemist on puhkemajadega, reovee eriäravooluga 120 l/d inimese kohta (elukondliku puhul arvestasime 85 l/d in ja Chalet osas 20 l/d külastaja kohta. Hinnanguliselt on iga elamuga/puhkemajaga seotud kinnistult keskmine arvutuslik äravool 480 l/d, kokku ca 16 m3/d. Eeldatud on, et kinnistutel paiknevaid elamuid ja puhkemaju kasutab keskmiselt 4 inimest. Võttes Chalet külastajate arvuks 100, saame selle reovee vooluhulgaks ca 2 m3/d. Munaka Resto veekulu on võetud tegeliku tarbimise järgi, milleks on 4 m3/d. Kokku on projekteeritava reoveekanalisatsiooni keskmine arvutuslik äravool Nüpli külast 22 m3/d. Maksimaalseks arvutuslikuks äravooluks on Qmax = 26,4 m3/d. Allikad: AS Otepää Veevärk info ja Nüpli küla kanalisatsiooniprojekt, eskiisprojekt, OÜ Entec, 2025
8.3.2 Nüpli küla ühiskanalisatsiooni rajamise tehniline lahendus
Eelmises alapeatükis kirjeldatud kinnistutelt kogutav reovesi juhitakse Tatra-Otepää- Sangaste maantee äärde kavandatava survekanalisatsiooni torustikuga Tehvandi Spordikeskuse kanalisatsioonisüsteemi (vt lisa 4). Survetorustiku rajamisel kasutada maksimaalselt suundpuurimist ehk rajamist kinnisel meetodil. Nüpli külla rajatakse kaks (2) reoveepumplat, millel on üks ühine survetoru liitumispunktini Otepääl Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Otepää-Nüpli-Sihva tee ristumiskoha lähistel (joonis 12, lisa 4).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
160
Reoveepumpla „1“ (teeninduspiirkonna Qmax = 14,4 m3/d) arvutuslik maksimaalne tunnijuurdevool on 5,8 m3/h. Pumpla arvutuslikuks jõudluseks on ca 1,6 l/s.
Joonis 8-1 Nüpli küla asendiplaan
Reoveepumpla „2“ (teeninduspiirkonna Qmax = 12 m3/d) arvutuslik maksimaalne tunnijuurdevool on 5,0 m3/h. Pumpla arvutuslikuks jõudluseks on ca 1,4 l/s. Vooluhulkade esialgsed arvutused arvestavad võimaliku infiltratsiooniveega (vt lisa 3). Kanaliseeritavad kinnistud paiknevad alal, kus maapinna kõrguslik erinevus on vahemikus ca 130...150 m abs. Arvestades maapinna kõrgustega ja torustike rajamissügavustega, nähakse ette nii isevoolse, kui survekanalisatsiooni rajamine (lisa 4, joonised). Allikad: AS Otepää Veevärk info ja Nüpli küla kanalisatsiooniprojekt, eskiisprojekt, OÜ Entec, 2025 Tööde mahud on järgmised*:
planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik, kogumiskollektor 770 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 1620 m
planeeritavad reoveepumplad, RP-1 ja RP-2 2 tk
*Tehnilised andmed vt lisa 3
Tööde ligikaudseks maksumuseks hindame 413 760 eurot ja tegevusajaks 2027-2028.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
161
8.4 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA OLEMASOLEVAST ÜVK TARISTUST, INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST
Kokkuvõtte Otepää valla ÜVK investeeringumahtudest ja ligikaudsest ajakavast (lühiajaline, pikaajaline), annab järgnev kokkuvõtlik tabel. Pikemalt on tegevused, maksumused ja esialgne üldine ajakava lahti kirjutatud lisades 3 ning joonistel, lisades 4. Tabel 8-1 Kokkuvõte Otepää valla ÜVK investeeringumahtudest asulate lõikes
1. Otepää (va. Aedlinn)
olemasolev veetorustik 25530 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 20680 m
olemasolev survekanalisatsioon 5280 m
olemasolev sademeveekanalisatsioon 5430 m
olemasolev puurkaev-pumpla 5 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 3 tk
olemasolev II astme pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 2 tk
olemasolev reoveepumpla 16 tk
olemasolev hüdrant 37 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Lühiajaline perspektiiv Otepää reservpuurkaevude (Kopli ja Keskuse VTJ) rekonstrueerimine 2 töö
Otepää Mäe veehaarde ja veetöötluskompleksi rekonstrueerimine 1 töö
Rekonstrueerida reovee peapuhasti 1 töö
planeeritav sademeveetorustik 520 m
rekonstrueeritav sademeveetorustik 1680 m Otepää linna veevõrgu pesuotsikute paigaldamine lühiajalises programmis 28 tk
(14 kmpl)
2. Aedlinn
olemasolev veetorustik 8470 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 5890 m
olemasolev survekanalisatsioon 2530 m
olemasolev sademeveekanalisatsioon 1280 m
olemasolev reoveepumpla 8 tk
olemasolev hüdrant 13 tk
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav sademeveetorustik 420 m veevõrgu peatorustikele lisahüdrantide paigaldamine 2 kmpl
veevõrgu pesuotsikute rajamine 2 kmpl
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
162
arendajate rajatav veetorustik 1060 m
arendajate rajatav survekanalisatsioon 640 m
Pikaajaline perspektiiv
veevõrgu pesuotsikute rajamine 2 kmpl Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 1110 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 120 m
rekonstrueeritav veetorustik 60 m rekonstrueeritav survekanalisatsioonitorustik 80 m
planeeritav hüdrant 3 tk
planeeritav reoveepumpla 1 tk
3. Pühajärve (Kannistiku piirkond)
olemasolev veetorustik 320 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 540 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
Lühiajaline perspektiiv Isevoolse kanalisatsiooni rekonstrueerimine 540 m
Pikaajaline perspektiiv
rekonstueeritav reoveepuhasti 1 tk
rekonstrueeritav tuletõrjeveevõtukoht 1 tk
4. Sihva
olemasolev veetorustik 1800 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1830 m
olemasolev sademeveetorustik 250 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev hüdrant 2 tk
Lühiajaline perspektiiv
Sihva veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kmpl
veetorustiku pesuotsikute rajamine 1 kmpl
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav kanalisatsioonitorustik 500 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 110 m
planeeritav sademeveetorustik 160 m
planeeritav reoveepumpla 1 tk
rajatav veetorustik 100 m
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
163
rekonstrueeritav veetorustik 470 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 1500 m
rekonstrueeritav sademeveetorustik 100 m
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
5. Vana-Otepää
olemasolev veetorustik 600 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 790 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
6. Sangaste
olemasolev veetorustik 2600 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1890 m
olemasolev survekanalisatsioon 250 m
olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev reoveepumpla 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Lühiajaline perspektiiv
rekonstrueeritav veetorustik 500 m
Pikaajaline perspektiiv
rekonstrueeritav veetorustik 2370 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 3290 m
rekonstrueeritav veepuhastusjaam 1 tk
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
veetorustiku pesuotsikute rajamine 2 kmpl
7. Keeni
olemasolev veetorustik 4340 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 3130 m
olemasolev sademeveekanalisatsioon 110 m
olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk
olemasolev II astme pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
olemasolev hüdrant 1 tk
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav sademeveetorustik 70 m
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
164
rekonstrueeritav sademeveetorustik 110 m
Keeni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 töö
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 160 m
rekonstrueeritav veetorustik 3300 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 3020 m
veetorustiku pesuotsikute rajamine 2 kmpl
Keeni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 töö
8. Puka
olemasolev veetorustik 5740 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 6430 m
olemasolev survekanalisatsioon 430 m
olemasolev puurkaev-pumpla 3 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk
olemasolev II astme pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev reoveepumpla 2 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 3 tk
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 420 m
planeeritav sademeveetorustik 290 m veetorustiku pesuotsikute rajamine 3 kmpl
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 4650 m
planeeritav kanalisatsioonitorustik 4720 m
rekonstrueeritav veetorustik 830 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 2380 m
9. Komsi
olemasolev veetorustik 880 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1660 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Pikaajaline perspektiiv
Komsi uue puurkaevu ja VTJ rajamine 1 töö
rekonstrueeritav veetorustik 330 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 530 m
Komsi RVP rekonstrueerimine 1 töö
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
165
10. Nõuni
olemasolev veetorustik 3410 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 2100 m
olemasolev survekanalisatsioon 1080 m
olemasolev puurkaev-pumpla 4 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev reoveepumpla 2 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Lühiajaline perspektiiv Nõuni veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 töö
Pikaajaline perspektiiv
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 830 m
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
veetorustiku pesuotsikute rajamine 2 kmpl
Arendaja poolt ja osalusel rajatavad ÜVK süsteemid 12. Nüpli küla (Väike Munamägi piirkonna Munamäe- Jaanioru tee ja Tatra-Otepää-Sangaste mnt)
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik 770 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 1620 m
planeeritav reoveepumpla 2 tk
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
166
9 OTEPÄÄ VALLA ÜVK FINANTSANALÜÜS
9.1 METOODIKA
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud: - Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale
ning andmeid, - AS Otepää Veevärk raamatupidamislikke andmeid, - ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.
Otepää valla ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:
- Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud.
- Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.
- Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust.
- Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust. Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite kasutamist.
Finantsanalüüs on koostatud Otepää valla vee-ettevõtja Otepää Veevärk AS kohta. Otepää Veevärk AS osutab ÜVK teenust Otepää linnas, Puka ja Sangaste alevis ning Keeni, Sihva, Komsi, Pühajärve, Nõuni Lossiküla ja Vana-Otepää külades.
Kõik prognoosid on koostatud eraldi külade lõikes ning lisaks on omakorda eristatud veevarustus- ning kanalisatsiooniteenus. Finantsanalüüsi baasiks on Otepää Veevärk AS 2024.a. ja osaliselt 2025.a. raamatupidamislikud andmed. Edasises finantsprognoosis on arvestatud lisanduvate tarbijatega ning investeeringutest tulenevate võimalike mõjudega ÜVK-ga hõlmatud piirkonna opereerimiskuludele ja - tuludele. Prognoos on koostatud 13-aastase perioodi kohta (2025-2037) ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia sisse vajalikud korrektuurid.
9.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE
Vee-ettevõtte andmetel oli 2024. aastal ühendatud ettevõtte ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga eratarbijaid järgmiselt:
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
167
Tabel 9-1 Ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühinenud tarbijate arv Otepää
linn Puka alevik
Sangas- te alevik
Keeni Sihva Komsi Püha- järve
Nõuni Lossi- küla
Vana- Otepää
Ühisvee- värgiga liitunute elanike arv
2155 543 234 335 315 86 135 207 16 136
Vee tarbimine m3/in kohta aastas
25,4 18,0 22,1 17,6 13,9 13,5 17,3 15,8 26,2 21,9
Ühiskanalisat siooniga liitunute arv
2112 450 211 298 252 63 63 141 16 30
Veeheide m3/in kohta aastas
24,7 17,1 16,0 14,0 9,9 14,5 19,0 13,8 26,2 21,9
9.3 TEENUSE TARIIFID
Otepää vallas Otepää Veevärk AS-ga liitunud elanikele ja asutustele kehtivad nii vee- kui kanalisatsiooniteenuste osas ühtsed tariifid alates 01.07.2023. Tabel 9-2 Tänased vee- ja kanalisatsioonitariifid Otepää Veevärk AS tegevuspiirkonnas
Tariifid km-ga Vesi €/m3 Kanalisatsioon €/m3
Füüsilised ja juriidilised isikud
2,046 2,318
9.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED
Maailmapanga hinnangul ei tohiks soovituslikult leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ületada 4% netosissetulekust. Netosissetulek leibkonnaliikme kohta iseloomustab kõige paremini elanike maksevõimet. Arvestuse aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,41 inimest. Eesti Statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme netosissetuleku maakonna tasemel sissetulekuallika järgi järgmine: Tabel 9-3. Valgamaa leibkonnaliikme netosissetulekud
Leibkonnaliikme netosissetulek kokku, sh ...
... palgatööst Muu sissetulek ... pensionist ... lapsetoetusest
950.3 552,9 382,4 222,9 27,5
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
168
Tabel 9-4 Finantsanalüüsi koostamise põhialused
EELDUSED
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Aasta määr 3,5% 5,2% 3,3% 2,4% 2,2% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%
Elanike arv 4 215 3 970 3 956 3 942 3 929 3 915 3 905 3 894 3 884 3 873 3 862 3 852 3 844 3 836
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 2155 2025 2023 2020 2018 2015 2013 2010 2008 2005 2003 2000 2000 2000
Puka alevik 543 511 508 505 502 499 496 493 490 487 484 481 478 475
Sangaste alevik 234 205 205 204 204 203 203 202 202 201 201 200 200 199
Keeni küla 335 334 333 331 330 329 328 327 325 324 323 322 321 319
Sihva küla 315 293 290 287 285 283 281 279 277 275 273 271 269 267
Komsi küla 86 68 68 67 67 66 66 66 65 65 64 64 64 63
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 135 135 134 134 133 133 132 132 131 131 130 130 129 129
Nõuni küla 207 210 208 205 203 200 200 200 200 200 200 200 200 200
Lossiküla küla 69 54 54 53 53 52 52 51 51 50 50 49 49 48
Vana-Otepää küla 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136
Ühisveev. hõlmatud elanike arv 4215 3971 3955 3941 3928 3915 3905 3895 3884 3874 3863 3853 3845 3837
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 2155 2025 2023 2020 2018 2015 2013 2010 2008 2005 2003 2000 2000 2000
Puka alevik 543 511 508 505 502 499 496 493 490 487 484 481 478 475
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
169
Sangaste alevik 234 205 205 204 204 203 203 202 202 201 201 200 200 199
Keeni küla 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335
Sihva küla 315 293 290 287 285 283 281 279 277 275 273 271 269 267
Komsi küla 86 68 68 67 67 66 66 66 65 65 64 64 64 63
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 135 135 134 134 133 133 132 132 131 131 130 130 129 129
Nõuni küla 207 210 208 205 203 200 200 200 200 200 200 200 200 200
Lossiküla küla 15 12 12 12 13 13 13 14 14 14 15 15 15 15
Vana-Otepää küla 136 135 133 132 131 130 129 128 127 126 125 124 123 122
Tarbimine I/ööp*inimese kohta 52,5 54,6 56,8 59,0 61,2 63,4 65,7 67,9 70,2 72,4 74,1 83,7 84,5 85,0
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 69,6 71,1 72,6 74,1 75,6 77,1 78,6 80,1 81,6 83,1 84,6 85,0 85,0 85,0
Puka alevik 49,4 50,9 52,4 53,9 55,4 56,9 58,4 59,9 61,4 62,9 64,4 85,0 85,0 85,0
Sangaste alevik 60,4 61,9 63,4 64,9 66,4 68,4 70,4 72,4 74,4 76,4 78,4 80,4 82,4 85,0
Keeni küla 48,3 49,8 52,8 55,8 58,8 61,8 64,8 67,8 70,8 73,8 76,8 79,8 82,8 85,0
Sihva küla 38,2 43,2 48,2 53,2 58,2 63,2 68,2 73,2 78,2 83,2 84,7 85,0 85,0 85,0
Komsi küla 37,0 38,5 40,0 41,5 43,0 44,5 46,0 47,5 49,0 50,5 52,0 85,0 85,0 85,0
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 47,3 48,8 50,3 51,8 53,3 54,8 56,3 57,8 59,3 60,8 62,3 85,0 85,0 85,0
Nõuni küla 43,4 46,9 50,4 53,9 57,4 60,9 64,4 67,9 71,4 74,9 78,4 81,9 85,0 85,0
Lossiküla küla 71,8 73,3 74,8 76,3 77,8 79,3 80,8 82,3 83,8 85,3 85,0 85,0 85,0 85,0
Vana-Otepää küla 60,0 61,5 63,0 64,5 66,0 67,5 69,0 70,5 72,0 73,5 75,0 85,0 85,0 85,0
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
170
Leibkonna veetarve m3/a 46,2 48,0 49,9 51,9 53,8 55,8 57,8 59,8 61,7 63,7 65,2 73,6 74,3 74,8
Ühiskanal. hõlmatud elanike arv 3635 3477 3479 3506 3510 3513 3518 3519 3512 3504 3527 3522 3516 3509
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 2112 1985 1982 1980 1977 1975 1972 1970 1967 1965 1982 1980 1980 1980
Puka alevik 450 465 467 495 492 489 486 483 480 477 479 476 473 470
Sangaste alevik 211 185 184 184 183 183 182 182 181 181 180 180 180 179
Keeni küla 298 300 299 298 297 296 295 294 293 292 291 290 289 287
Sihva küla 252 237 237 238 245 251 258 265 263 261 259 257 255 253
Komsi küla 63 51 53 54 55 57 58 59 61 62 63 63 62 62
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 63 65 64 64 64 64 63 63 63 63 62 62 62 62
Nõuni küla 141 147 149 152 154 156 160 160 160 160 160 160 160 160
Lossiküla küla 15 12 12 12 13 13 13 14 14 14 15 15 15 15
Vana-Otepää küla 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 35 40 40 40
Veeheide I/ööp*inimese kohta 48,5 55,1 57,0 59,0 61,2 63,4 65,7 67,9 70,2 72,4 74,1 83,7 84,5 85,0
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 67,8 71,1 72,6 74,1 75,6 77,1 78,6 80,1 81,6 83,1 84,6 85,0 85,0 85,0
Puka alevik 46,9 50,9 52,4 53,9 55,4 56,9 58,4 59,9 61,4 62,9 64,4 85,0 85,0 85,0
Sangaste alevik 43,7 61,9 63,4 64,9 66,4 68,4 70,4 72,4 74,4 76,4 78,4 80,4 82,4 85,0
Keeni küla 38,4 49,8 52,8 55,8 58,8 61,8 64,8 67,8 70,8 73,8 76,8 79,8 82,8 85,0
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
171
Sihva küla 27,1 43,2 48,2 53,2 58,2 63,2 68,2 73,2 78,2 83,2 84,7 85,0 85,0 85,0
Komsi küla 39,7 40,0 40,0 41,5 43,0 44,5 46,0 47,5 49,0 50,5 52,0 85,0 85,0 85,0
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 52,2 52,0 52,0 52,0 53,3 54,8 56,3 57,8 59,3 60,8 62,3 85,0 85,0 85,0
Nõuni küla 37,9 46,9 50,4 53,9 57,4 60,9 64,4 67,9 71,4 74,9 78,4 81,9 85,0 85,0
Lossiküla küla 71,8 73,3 74,8 76,3 77,8 79,3 80,8 82,3 83,8 85,3 85,0 85,0 85,0 85,0
Vana-Otepää küla 60,0 61,5 63,0 64,5 66,0 67,5 69,0 70,5 72,0 73,5 75,0 85,0 85,0 85,0
Leibkonna veeheide m3/a 42,7 48,4 50,1 51,9 53,8 55,8 57,8 59,8 61,7 63,7 65,2 73,6 74,3 74,8
Leibkonna suurus 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41
Sissetulek leibkonna liikme kohta € kuus* 950 983 1 034 1 069 1 094 1 113 1 135 1 158 1 181 1 204 1 229 1 253 1 278 1 304
Leibkonna sissetulek € /a 27474,0 28435,6 29914,2 30901,4 31643,0 32181,0 32824,6 33481,1 34150,7 34833,7 35530,4 36241,0 36965,8 37705,1
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
172
9.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Valgamaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2024. ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud Otepää Veevärk AS poolt esitatud raamatupidamislikke andmeid, sh. 2024.a. tegelikud kulud. Arvesse on võetud ettevõtte prognoos 2025. aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi. 2025.a jagunevad kulud 38% veele ja 62% kanalisatsioonile, kuid arvestusperioodis keskmiselt prognoositakse kulusid 30% veele ja 70% kanalisatsioonile Keskmise prognoosi kohaselt tarbib 2025. aastal Otepää Veevärk AS ühisveevärgiga ühendatud Otepää valla elanik ööpäevas 52,5 liitrit vett ning samal aastal juhiti ettevõtte ühiskanalisatsiooni 48,5 liitrit reovett kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elaniku kohta. Prognooside koostamisel on eeldatud, et nii veevarustuse kui kanalisatsiooni tarbimine kasvab arvestusperioodi lõpuni. Kokku müüb 2025. aastal ettevõte vett füüsilistele isikutele 100 851 m3 ning vastuvõetud reovee maht oli 85 871 m3. Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.
9.5.1 Muutuvkulud
Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega ja mis on seotud inflatsiooniga Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:
- analüüside kulu, - personalikulu, - korrashoiu-ja remondimaterjal, - lisaseadmed ja tarvikud, - rajatise majandamisega seotud kulud, - tootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu.
9.5.2 Püsikulud
Püsikulud on seotud ettevõtte tootmisvõimsuse tagamisega. Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:
• põhivara kulum
• võetud laenude majandamine
• keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.
Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Kuna tulevik majanduses on raskesti prognoositav, on prognoosis on arvestatud
aastate lõikes pigem kulude suurema kasvuga kui THI prognoostabel kajastab. Teenuste osutamise eelduseks on Otepää Veevärk AS omandis olev põhivara.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
173
9.6 INVESTEERINGUD
Planeeritavad investeeringud ja nende jaotus valdkonniti on järgmises tabelis. Tabel 9-5 Planeeritavad investeeringud ja nende jaotus veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse vahel
Investeeringuprojektide maksumused ja realiseerimine
Maksumus kokku 2025. a hindades, eurot
Tegevusala - vesi
Tegevusala - kanalisatsioon
Lühiajaline programm 2025-2029 1 718 100 382 950 1 335 150
Pikaajaline programm 2030-2037 7 020 510 1 969835 5 050 675
Kokku investeeringud 8 738 610 2 352 785 6 385 825
Investeeringute mahud aastate lõikes on järgmised:
Seejuures ei tähenda n-ö tühjad kohad aastatel 2030 ja 2031 juures, et noil aastail midagi ei tehta, vaid pigem on need mõeldud vahe- ja lühiajalise programmi tööde lõpetamise aastaiks, vormistamiseks ning uute tööde ja hangete kavandamiseks, sh tariifitaotluste ja ettevalmistavate dokumentide koostamiseks. Samas ei ole ka olemasolev tabel kohustus, vaid soovitus vee-ettevõtjale.
9.7 FINANTS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Investeeringud veele 76 590 114 885 191 475 196 984 196 984 590 951 196 984 393 967 393 967
Investeeringud kanalisatsioonile 267 030 400 545 667 575 505 068 505 068 1 515 203 505 068 1 010 135 1 010 135
Kokku investeeringud 343 620 515 430 859 050 702 051 702 051 2 106 153 702 051 1 404 102 1 404 102
Planeeritud investeeringute maht aastas 20% 30% 50% 10% 10% 30% 10% 20% 20%
Otepää Veevärk AS finantsnäitajad Otepää valla finantsnäitajad
Nimetus 2024 2023 Nimetus 2024 2023
Müügitulu 898 561 1 031 361 Müügitulu 859 239 828 141
Ärikasum /-kahjum -4 024 -297 042 Ärikasum /-kahjum 108 372 60 214
Puhaskasum /-kahjum -29 539 -325 857 Puhaskasum /-kahjum 31 653 -16 396
Käibevarad 113 140 208 662 Käibevarad 1 757 414 1 510 939
s.h raha ja ekvivalendid 9 962 14 248 s.h raha ja ekvivalendid 945 790 549 977
Põhivarad 2 404 194 4 023 145 Põhivarad 13 810
013 14 358
003
Lühiajalised kohustused 185 024 403 287 Lühiajalised kohustused 1 173 145 1 126 588
Kohustused kokku 263 932 839 002 Kohustused kokku 2 465 921 2 807 095
Omakapital 2 253 402 3 392 806 Omakapital 13 101
505 13 061
847
Varad kokku 2 517 334 4 231 808 Varad kokku 15 567
427 15 868
942
Puhasrentaablus -3,29% -31,59% Puhasrentaablus 3,68% -1,98%
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
174
Finantssuhtarvud (varade rentaablus) näitavad, et ettevõte ei kasuta oma varasid efektiivselt kasumi teenimiseks või ei ole ettevõttel võimalik seda teha. See võib viidata vajadusele investeerida põhivarasse. Investeerimiseks saab kasutada omavahendeid, kui veeteenuse tariifi tõsta finantsisti poolt soovitatud tasemeni. Samas otsustab tariifi tõstmise konkurentsiamet, mis kehtestab ettevõttele vastavalt tema majandusnäitajatele tariifid. Kui omavahenditest ei ole võimalik investeeringuid teostada, on võimalik laenude abil seda teha. Ettevõtte võlakordajat vaadates on see võimalik. Samas kuulub Otepää Veevärk 100% Otepää Vallavalitsusele, kes garanteerib laenude tasumise.
9.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS
Kõiki eespool kirjeldatud muutuv- ja püsikulusid arvesse võttes ning tuginedes elanikkonna eeldustele saame prognoosida vee ja kanalisatsioonitariifid.
Varade rentaablus -1,17% -7,70% Varade rentaablus 0,20% -0,10%
Likviidsuskordaja 0,61 0,52 Likviidsuskordaja 1,50 1,34
Võlakordaja 0,10 0,20 Võlakordaja 0,16 0,18
Põhivarade käibekordaja 0,37 0,26 Põhivarade käibekordaja 0,06 0,06
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
175
Tabel 9-6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse omahind ja soovituslikud tariifid MAKSIMAALSETE VÕIMALIKE TARIIFIDE PROGNOOS OTEPÄÄ VALLA KÜLADES OTEPÄÄ VEEVÄRK AS TEENINDUSPIIRKONNAS 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
KULUD KOKKU 499 658 513 091 534 397 572 390 626 059 630 814 646 768 683 403 713 591 792 251 830 809 889 641 948 780
veele % 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 33% 33% 33%
kanalisatsioonile % 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 67% 67% 67%
VESI Muutuvkulud 138 388 142 934 146 306 150 910 155 950 161 168 166 567 172 156 174 740 180 727 186 913 192 951 199 442
Püsikulud 20 615 21 045 25 629 32 300 43 126 39 531 40 041 47 412 54 802 75 896 83 324 97 616 111 929
Kulud veele kokku 159 003 163 979 171 935 183 209 199 076 200 698 206 608 219 568 229 542 256 622 270 237 290 567 311 371
Lubatud müügitulu 159 003 164 513 177 019 195 117 222 359 218 983 224 893 249 793 271 708 334 611 360 167 404 378 488 649
Müüdud vee kogus m3 124 538 127 225 129 919 132 614 135 359 138 142 140 909 143 658 146 391 148 358 161 340 162 052 162 298
elanikkond 79100 81969 84845 87722 90650 93616 96565 99497 102412 104562 117726 118621 119049
asutustele 45439 45256 45074 44891 44709 44526 44344 44161 43979 43796 43614 43431 43249
KANALISATSIOON Muutuvkulud 309 731 317 543 318 275 326 378 333 589 342 240 351 518 360 920 366 833 377 121 387 704 398 335 408 767
Püsikulud 30 924 31 568 44 186 62 803 93 395 87 876 88 642 102 915 117 216 158 508 172 867 200 739 228 642
Kulud kanalisatsioonile 340 655 349 112 362 461 389 181 426 983 430 116 440 160 463 835 484 049 535 629 560 571 599 074 637 408
Lubatud müügitulu 340 655 446 784 471 181 516 974 589 960 588 249 593 449 643 165 689 672 829 288 880 528 976 224 1 071 813
Müüdud reovee kogus 142 447 144 569 147 440 149 980 152 611 155 290 157 875 160 244 162 601 165 076 176 925 177 428 177 505
elanikkond 69864 72313 75513 78381 81341 84349 87262 89960 92645 95448 107626 108458 108863
asutustele 72584 72255 71927 71598 71270 70941 70613 70284 69956 69627 69299 68970 68642
Vee ja kanalisatsiooni omahind 3,67 4,38 4,56 4,92 5,51 5,37 5,36 5,75 6,10 7,28 7,21 8,00 9,05
Vee 1 m3 omahind 1,28 1,29 1,36 1,47 1,64 1,59 1,60 1,74 1,86 2,26 2,23 2,50 3,01
Kanalisatsiooni 1 m3 omahind 2,39 3,09 3,20 3,45 3,87 3,79 3,76 4,01 4,24 5,02 4,98 5,50 6,04
Vee ja kanalisatsiooni hind kokku, soovituslik 3,52 4,38 4,56 4,92 5,51 5,37 5,36 5,75 6,10 7,28 7,21 8,00 9,05
Vee 1 m3 soovituslik hind 1,65 1,29 1,36 1,47 1,64 1,59 1,60 1,74 1,86 2,26 2,23 2,50 3,01
Kanali 1 m3 soovituslik hind 1,87 3,09 3,20 3,45 3,87 3,79 3,76 4,01 4,24 5,02 4,98 5,50 6,04
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
176
2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Max võimalik vee- ja kanali hind kokku 35,38 35,88 35,73 35,28 34,61 34,09 33,62 33,19 32,80 32,68 29,53 29,83 30,26
Max võimalik vee m3 hind 17,77 17,97 17,87 17,64 17,30 17,04 16,81 16,60 16,40 16,34 14,76 14,92 15,13
Max võimalik reovee m3 hind 17,61 17,91 17,86 17,64 17,30 17,04 16,81 16,60 16,40 16,34 14,76 14,92 15,13
Leibkonna tulu €/kuus 2 369,63 2 492,85 2 575,12 2 636,92 2 681,75 2 735,38 2 790,09 2 845,89 2 902,81 2 960,87 3 020,08 3 080,49 3 142,10
Leibkonna tarbimine m3/kuus 4,04 4,17 4,33 4,48 4,65 4,81 4,98 5,14 5,31 5,44 6,14 6,20 6,23
Leibkonna kulud veele ja kanalile €/kuus (km-ga) 17,62 22,69 24,45 27,35 31,76 32,08 33,07 36,70 40,14 49,06 54,86 61,44 69,92
Leibkonnaliikme kulu ÜVK-le, %* 0,74% 0,91% 0,95% 1,04% 1,18% 1,17% 1,19% 1,29% 1,38% 1,66% 1,82% 1,99% 2,23%
*Viimasel real olevad arvud näitavad, mitu protsenti kulub leibkonnaliikme netosissetulekust ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenustele, kui rakendada soovituslikke tariife.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
177
9.9 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel. Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba ellu viidud ning arendamise kava raames ellu viidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega ning põhjendatud tulukusega. Finantsanalüüsi tariifide prognoos ei ole otseseks aluseks tariifide rakendamisel vee- ettevõttes, kuid on soovituslik. Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest. Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud tänane majanduslik olukord, rida kulude ja eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge erinevate stsenaariumide korral. Eelnevalt kirjeldatud soovituslikud tariifid on arvutatud selliselt, et omavahendid kataksid investeeringute jaoks planeeritud laenuteenindamise kulud. Otepää Veevärk AS osutab ÜVK teenust Otepää linnas, Puka ja Sangaste alevikes ning Pühajärve, Keeni, Sihva, Nõuni, Lossiküla ja Komsi külades. Vana-Otepää külas osutab ÜVK teenust Lihatööstus Edgar OÜ ning Kääriku külas Emajõe Veevärk AS reoveepuhasti osas ja SA Tehvandi Spordikeskus ülejäänud ÜVK osas. Otepää Veevärk AS teeninduspiirkonna kohta kehtivad ühtsed vee- ja kanalisatsioonitariifid. Võttes arvesse planeeritud investeeringuid, ei kata hetkel kehtiv tariif enam 2027. aastast tehtavaid kulutusi ning vee-ettevõttel tuleb leida kõiki osapooli rahuldavad katteallikad investeeringute läbiviimiseks. Teeninduspiirkonnas elab väga erineva sissetulekuga inimesi, kes aga kõik soovivad puhast vett kraanist ja kanalisatsiooni tõrgeteta ärajuhtimist. Finantsisti arvutuste kohaselt on võimalik veeteenuste tariifi tõsta tasemeni, mis katab kulud ja investeeringud ning elanike kulud veele ja kanalisatsioonile ei tõuse üle 3% leibkonna keskmistest tuludest. Tegelikud tariifid kehtestab konkurentsiamet. Samas on aga tarbijatel väga erinev maksevõime. Sotsiaalsest ja majanduslikust taustast lähtuvalt on vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide kehtestamine delikaatne teema nii vee-ettevõtjatele kui omavalitsustele. Samas tagab kalkuleeritud ja põhjendatud hinnatõus vee-ettevõtte arengu ja jätkusuutlikkuse ning kvaliteetsete teenuste osutamiseks investeerimisvõimekuse. Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
178
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
179
10 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST
Alljärgnevalt on välja toodud kriitilised tegevused, mis on vajalikud veega varustamise või ühiskanalisatsiooni teenuse säilimiseks Otepää vallas. Tabel 10-1 Tegevused elutähtsa teenuse osutamisel Otepää vallas
Veevarustus Kanalisatsioon Torustikud
Vee pumpamine puurkaevudest
Reovee kogumine Veetorustike hooldus
Vee juhtimine puurkaevudest PK
Reovee juhtimine RVP Kanalisatsioonitorustike hooldus
Joogivee puhastus Reovee puhastamine Veetorustike rikete ning avariide likvideerimine
Joogivee säilitamine mahutites
Reoveepuhastuskemikaalide käitlemine
Kanalisatsioonitorustike rikete ning avariide likvideerimine
Joogivee pumpamine jaotusvõrku
Puhastatud heitvee veekogusse juhtimine
Joogivee kvaliteedi tagamine võrgus
Tuletõrje veevarustuse tagamine
Vee juhtimine tarbijateni
Kriitiliste tegevuste häireid või katkestusi põhjustada võivate ohtude tuvastamist käsitleb riskianalüüsi ja plaani koostamise määruse § 9. Peale kriitiliste tegevuste toimimiseks oluliste ressursside puudumise tuleb välja selgitada ka muud ohud, mis võivad kriitilistes tegevustes tõrkeid põhjustada. Ohte kirjeldatakse iga kriitilise tegevuse kohta eraldi. Järgnevalt on välja toodud ohud, mis võivad mõjutada kriitilisi tegevusi Otepää vallas:
- vee pumpamine puurkaevudest: veevõtukoha reostus, ohtlike ainetega õnnetus, tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- veepuhastus: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- joogivee pumpamine jaotusvõrku: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, veereservuaaride keemiline või mikrobioloogiline reostus (sh terroriakt), olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- tuletõrje veevarustuse tagamine: elektrivarustuse häire või katkestus, tehniline rike, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- vee juhtimine tarbijateni: torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, keemiline- või mikrobioloogiline reostus, olulise osa kollektiivist haigestumine,
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
180
küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- reovee juhtimine reoveepuhastisse: elektrienergiaga varustamise lakkamine, tehniline rike, torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- reovee puhastamine: seadmete rike puhastil, elektrivarustuse katkemine, oluline osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud.
Ohtude realiseerimise vältimiseks on vajalik kasutusele võtta ennetavad meetmed. Suur osa meetmetest on Otepää vallas opereeriv(ad) vee-ettevõt(t)e(d) juba kasutusele võtnud, kuid mõned rakendamata meetmed on lisatud ka käesoleva arengukava investeeringute kavasse. Alljärgnevas tabelis on kokku koondatud kriitilised tegevused, ohud ja ennetavad meetmed kui ka nende maksumus investeeringute kava alusel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
181
Tabel 10-2 Elutähtsa teenuse häiret või katkestust ennetavad meetmed.
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Vee
pumpamine
puurkaevudest
ja vee
puhastus
Veevõtukoha
reostus või ohtlike
ainetega õnnetus
Plaaniline ja operatiivne
põhjavee seire
Keemiliste ja
mikrobioloogiliste näitajate
analüüs vastavalt kavale ja
vajadusele
Rakendatud
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Tehniline rike
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
182
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus või häire
Elektrigeneraatorite
kasutus (Otepää Mäe
veehaarde veepumplas)
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine. Pikemajalise
elektrikatkestuse puhul
kütusevaru tagamine.
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee-ja
reovee-
pumplates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
Veepuhastus Tehniline rike
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
183
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine. Pikemajalise
elektrikatkestuse puhul
kütusevaru tagamine.
Rakendatud
kõigis veepumplates,v.a
Härmakosu
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee-ja
reovee-
pumplates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
Joogivee
pumpamine
jaotusvõrku
Tehniline rike
II-astme pumpade
korrashoiu tagamine. IT
tarkvara uuendamine.
Töödeplaani ja
hooldusgraafiku
plaanipärane täitmine
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
184
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus
Elektrigeneraatorite
kasutus kõigis
veepumplates
(Vaeküla veepumplas
2023. aastast)
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine. Pikemajalise
elektrikatkestuse puhul
kütusevaru tagamine
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee- ja
reovee--
pumplates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
Tuletõrje
veevarustuse
tagamine
Tehniline rike
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Tuletõrjehüdrantide ja
veetorustike hooldamine ja
uuendamine ning piisava
remonditarvikute varu
hoidmine.
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
185
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Vee juhtimine
tarbijateni
Keemiline- või
mikrobioloogiline
reostus
Joogivee kvaliteedi
kontroll
Joogiveekvaliteedi pidev
kontroll vastavalt
kontrollikavale ja
enesekontroll vastavalt
vajadusele
Rakendatud
NaOCl kasutamine NaOCl varumine Rakendatud
Joogivee tsisternide
kasutamine
Reostunud vee korral
elanike puhta joogiveega
varustamiseks
joogiveetsiternide ja
paakautode kasutamine
Rakendatud
Torustiku
amortiseerumine,
pikaajaline madal
välisõhutemperatuur
, ettevaatamatus
kaevetöödel
Veetorustike korrashoid
Veetorustike renoveerimine,
-remont ja -hooldus
vastavalt ÜVK kavale.
Rakendatud
Veetorustike
remondimaterjalide
laovarude tagamine
Avariiolukorras vajalike
laomaterjali olemasolu.
Laovaru kontroll ja
täiendamine.
Rakendatud
Kaeve- ja muu eritehnika
saadavuse või korrashoiu
tagamine.
Tehnika hooldusplaani
täitmine Rakendatud
Reovee
juhtimine
puhastile
Tehniline rike
Reoveepumplate ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
186
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus
Elektrigeneraatorite
kasutamine
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine
reoveepumplates
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee- ja
reoveepump-
lates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
600 000 € (kõigi
reoveepumplate
varustamine diisel-
generaatoritega)
Torustiku
amortiseerumine,
pikaajaline madal
välisõhutemperatuur
, ettevaatamatus
kaevetöödel
Kanalisatsioonitorustike
korrashoid
Veetorustike renoveerimine,
remont ja hooldus vastavalt
ÜVK kavale.
Rakendatud
Kanalisatsioonitorustike
remondimaterjalide
laovarude tagamine
Avariiolukorras vajalike
laomaterjali olemasolu.
Laovaru kontroll ja
täiendamine.
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
187
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Kaeve- ja muu eritehnika
saadavuse või korrashoiu
tagamine.
Tehnika hooldusplaani
täitmine Rakendatud
Reovee
puhastamine
Tehniline rike
Reovee puhastamiseks
vajalike seadmete
plaaniline kontroll ja
hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
seadmete
kasutusjuhenditele
Rakendatud
Elektrivarustuse
katkestus
Elektrigeneraatorite
kasutamine
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine
reoveepuhastites
Vajalik
rakendada
(hiljemalt
2030)
100 000 € (kõigi
reoveepuhastite
varustamine diisel-
generaatoritega)
Veevarustuse
teenuse
katkemine
Personali
haigestumine
Osaliselt meeskonna
eemaldamine töölt,
omavahelised kontaktid
minimeerida, isikukaitse
vahendite kasutamine
Isikukaitsevahendite
soetamine (maskid,
desinfitseerimis vahendid)
Rakendatud
Kanalisatsioon
i-teenuse
katkemine
Personali
haigestumine
Osaliselt meeskonna
eemaldamine töölt,
omavahelised kontaktid
minimeerida, isikukaitse
vahendite kasutamine
Isikukaitsevahendite
soetamine (maskid,
desinfitseerimis vahendid).
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
188
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Teenuse
katkemine
küberrünnaku
tõttu
Kaugjuhitavate
veevarustuse
automaatsüsteemide
(puurkaevpumplate,
veetöötluse ja
jaotusvõrku
juhtimise)
pahatahtlik
seiskamine või
häirimine.
Kaugjuhitavate
kanalisatsiooni-
süsteemide
(pumplate ja
reoveepuhasti)
pahatahtlik
seiskamine või
häirimine.
Küberturvalisuse
meetmete rakendamine,
töötajate koolitamine ja
küberkaitse
mehhanismide pidev
kaasajastamine,
Küberhügieen (seadmete ja
rakenduste uuendamine,
turvalised paroolid,
mitmeastmeline
autentimine, tundmatute
manuste ja linkide vältimine,
koopiate tegemine),
töötajate koolitamine
Pidev
protsess 10 000 €/a
Kõikjal käsijuhtimise
võimaldamine ja selleks
operaatorite
ettevalmistamine
Operaatorite ja tehnoloogide
täiendkoolitused
valmisolekuks süsteemide
manuaalseks
opereerimiseks
Käsijuhtimine
on
võimaldatud
Koolitused –
pidev
protsess
2 000 €/a
Ettevalmistus
küberrünnakuks ja
küberrünnaku taasteplaani
koostamine
IT-spetsialisti(de)
täiendkoolitus, RIA
juhendite rakendamine, sh
küberrünnaku taasteplaani
koostamine
Koolitused –
pidev
protsess
2023 –
küberrünnaku
taasteplaan
2 000 €/a
Teenuse
katkemine
personali
kaitseväkke
mobiliseeri-
mise tõttu
Oluline osa
personalist on
mobiliseeritud ning
ei saa osaleda töös
Riigikaitseliste töökohtade
määramine
Vastavalt VV 09.08.2018
määrusele nr 73 2025
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
189
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Teenuse
katkemine
sõjakahjude
tõttu
Veevarustuse taristu
(veehaarete,
veetöötlusjaama
ja/või veevõrgu)
osaline või täielik
hävimine.
Kanalisatsiooni
taristu osaline või
täielik hävimine.
Varude täiendamine
Sõjategevuse alguses
koheselt ekstreemseteks
tingimusteks täiendava
kütusevaru varumine,
vajadusel täiendavate
teisaldavate pumpade,
remonditarvikute jms
varumine, autopargi
ülevaatamine ja vajadusel
täiendamine.
Täpsus-
tatakse
sõjaolukorra
ilmnemisel
Töötajate ettevalmistus
Sõjategevuse alguses
koheselt koolituste
läbiviimine personali
valmisoleku tõstmiseks,
prioriteetide järjekorra
määratlemine ja
olemasolevate võimaluste
kaardistamine.
Täpsus-
tatakse
sõjaolukorra
ilmnemisel
Täiendav taasteplaan
Sõjategevuse alguses
koheselt koostöös KOVi ja
riiklike organitega täiendava
taasteplaani väljatöötamine
pikalt kestvateks
ekstreemseteks oludeks
Täpsus-
tatakse
sõjaolukorra
ilmnemisel
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
190
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Koostööpartneritega
eelkokkulepped
Sõjategevuse alguses
koheselt
koostööpartneritega
eelkokkulepete sõlmimine
Täpsusta-
takse
sõjaolukorra
ilmnemisel
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Terviseamet
07.07.2026 nr 7-26.11
e-post: [email protected]
Taotlus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arendamise kava kooskõlastamiseks
Austatud Terviseameti esindajad
Tellija, Otepää Vallavalitsuse loal esitame teile ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks Otepää
valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2025-2037, mida on täiendatud Nüpli
küla ühiskanalisatsiooniga. Manusesse on lisatud seletuskiri, investeeringud ja eraldi Nüpli
küla joonis, kogu töö alloleval lingil.
https://www.dropbox.com/scl/fi/w36is4p566z1jp3vm13ca/Tellijale-Otep-valla-VVK-AK-
2025-2037.zip?rlkey=r3cuhqh9tov282ck1edi5rvkb&st=qjo62akl&dl=0
Ette tänades ja meeldivat koostööd soovides.
Lugupidamisega
Sven Otsmaa
Konsultant
OÜ Ruum ja Keskkond
Juhataja
Rõõmu 14/4 10921
Tallinn
Tel.: +372 51 37 699
e-post: [email protected]
Lisad: Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037
eelnõu dokumendid
SWECO Projekt AS
Reg-kood 11304200
Valukoja tn 8/1
11415 Tallinn
Tel +372 674 4000
www.sweco.ee
Projekteerimine – EEP001085, EEP003417
Muinsuskaitse - E 189/2005
Ehitusprojektide ekspertiisid – EPE000324, EPE001060 Ehitiste audit – EEK000394
Tuleohutus, Tuleohutuse projekteerimine - FPR000350
Ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud - EEG000114 Elektritööd - TEL000717 Omanikujärelevalve – EEO001272
Surveseadmetööd – TST000261
Gaasitööd – TGT000402
Liikluskorralduse projektide tegemine – ELK000049
Töö nr
Töönimetus
Objektiasukoht
Staadium
Projektijuhinimijaallkiri
Kuupäev ..bb
18.06.2026
Otepää vald
Sven Otsmaa
Otepää valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2025 – 2037
Arengukava
25240-0005
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
1
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6
1.1 ÜLDIST .......................................................................................................... 6 1.2 ÜVVK AK KOOSTAJA ................................................................................... 7 1.3 OTEPÄÄ VALLA ASUKOHT, TRANSPORT JA TEED .................................. 8
2 ÕIGUSLIK ALUS ................................................................................................. 9 2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. VEEMAJANDUSKAVA. PÕHJAVEE KAITSTUS .... 9
2.1.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ................................................. 12 2.1.2 Valgamaa maakonnaplaneering 2030+ ................................................. 14 2.1.3 Otepää valla üldplaneering .................................................................... 15 2.1.4 Otepää valla detailplaneeringud ............................................................ 16 2.1.5 Otepää valla arengukava ...................................................................... 20 2.1.6 Vee erikasutuse keskkonnaload ............................................................ 20 2.1.7 Veekvaliteedi kontrollikavad .................................................................. 21 2.1.8 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest .......................................... 22 2.1.9 Otepää valla reoveepuhastite ja sademevee väljalaskude mõju maaparandussüsteemide rajatistele .................................................................. 23
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS .......................................... 30 3.1 LÜHIÜLEVAADE.......................................................................................... 30 3.2 RAHVASTIKU PROGNOOS ........................................................................ 31 3.3 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME ............................... 32 3.4 ÜVK TEENUSE KASUTAJAD ..................................................................... 33 3.5 OMAVALITSUSE MAJANDUSLIK TEGEVUS ............................................. 34 3.6 ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE ................................................................. 35
4 OTEPÄÄ VALLA KESKKONNASEISUND ......................................................... 36 4.1 GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA ..................... 36
4.1.1 Pinnakate, pinnavormid ......................................................................... 36 4.1.2 Hüdrogeoloogia, põhjavee seisund ja mõju põhjaveele ........................ 36
4.2 PINNAVEEKOGUMID .................................................................................. 40 4.3 POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD ...................................... 42
5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND ................................................................... 43 5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD .................................................. 43 5.2 VEETARBIJAD, TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST .............................................................................................. 44
5.2.1 Veetarbijad, veekasutus ja teenusega varustatus ................................. 44 5.2.2 Ülevaade Otepää valla veekasutusest .................................................. 45 5.2.3 Otepää valla ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed ................. 45
5.3 OTEPÄÄ LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED .. 47 5.3.1 Otepää puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade ..................................... 47 5.3.2 Otepää linna veeallika ja joogiveekvaliteet ............................................ 51 5.3.3 Otepää veevõrk ja selle seisund ............................................................ 54 5.3.4 Otepää linna tuletõrjeveevarustus ......................................................... 54
5.4 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED 55
5.4.1 Pühajärve puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ...................... 55 5.4.2 Pühajärve küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ................................. 56 5.4.3 Pühajärve veevõrk ja selle seisund ....................................................... 58 5.4.4 Pühajärve küla tuletõrjeveevarustus ...................................................... 58
5.5 PUKA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED . 58
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
2
5.5.1 Puka aleviku puurkaevude ja pumplarajatiste ülevaade ........................ 59 5.5.2 Puka veeallika ja joogiveekvaliteet ........................................................ 62 5.5.3 Puka veevõrk ja selle seisund ............................................................... 66 5.5.4 Puka aleviku tuletõrjeveevarustus ......................................................... 66
5.6 SANGASTE ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ................................................................................ 66
5.6.1 Sangaste aleviku puurkaevu ja pumplarajatise ülevaade ...................... 67 5.6.2 Sangaste veeallika ja joogiveekvaliteet ................................................. 69 5.6.3 Sangaste veevõrk ja selle seisund ........................................................ 71 5.6.4 Sangaste aleviku tuletõrjeveevarustus .................................................. 71
5.7 KEENI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ....... 71 5.7.1 Keeni puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ............................. 71 5.7.2 Keeni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ........................................ 73 5.7.3 Keeni veevõrk ja selle seisund .............................................................. 76 5.7.4 Keeni küla tuletõrjeveevarustus............................................................. 76
5.8 SIHVA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ....... 76 5.8.1 Sihva puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade .............................. 76 5.8.2 Sihva küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ........................................ 77 5.8.3 Sihva veevõrk ja selle seisund .............................................................. 79 5.8.4 Sihva küla tuletõrjeveevarustus ............................................................. 79
5.9 NÕUNI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 80 5.9.1 Nõuni puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade ..................................... 80 5.9.2 Nõuni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ........................................ 82 5.9.3 Nõuni veevõrk ja selle seisund .............................................................. 83 5.9.4 Nõuni küla tuletõrjeveevarustus ............................................................ 84
5.10 KOMSI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED ...... 84 5.10.1 Komsi puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ............................. 84 5.10.2 Komsi küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet ....................................... 84 5.10.3 Komsi küla veevõrk ja selle seisund ...................................................... 86 5.10.4 Komsi küla tuletõrjeveevarustus ............................................................ 86
5.11 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED87 5.11.1 Lossiküla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade ........................ 87 5.11.2 Lossiküla küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet .................................. 88 5.11.3 Lossiküla küla tuletõrjeveevarustus ....................................................... 89
5.12 VANA-OTEPÄÄ KÜLA ................................................................................. 90 5.12.1 Vana-Otepää küla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade .......... 90 5.12.2 Vana-Otepää küla joogiveekvaliteet ...................................................... 90 5.12.3 Vana-Otepää küla tuletõrjeveevarustus ................................................ 90
5.13 KÄÄRIKU KÜLA ........................................................................................... 90 5.13.1 Kääriku puurkaevu-, VTJ, pumplarajatiste ja veevõrgu ülevaade .......... 90 5.13.2 Kääriku küla joogiveekvaliteet ............................................................... 92 5.13.3 Kääriku küla tuletõrjeveevarustus .......................................................... 93
5.14 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID OTEPÄÄ VALLAS ....... 93 6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND ..................................................... 95
6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD ..... 95 6.2 OTEPÄÄ LINNA ÜHISKANALISATSIOON .................................................. 96
6.2.1 Otepää linna kanalisatsioonivõrk ........................................................... 96 6.2.2 Otepää linna reoveepumplad ................................................................ 97 6.2.3 Otepää linna reoveepuhastid ................................................................ 97
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
3
6.2.4 Otepää linna sademeveesüsteemid .................................................... 106 6.3 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .......................................... 107
6.3.1 Pühajärve kanalisatsioonivõrk ............................................................. 107 6.3.2 Pühajärve küla reoveepuhasti ............................................................. 107 6.3.3 Pühajärve küla sademeveesüsteemid ................................................. 110
6.4 PUKA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ................................................ 110 6.4.1 Puka aleviku kanalisatsioonivõrk ......................................................... 110 6.4.2 Puka aleviku reoveepumplad .............................................................. 111 6.4.3 Puka reoveepuhasti ............................................................................. 111 6.4.4 Puka sademeveesüsteemid ................................................................ 115
6.5 SANGASTE ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON ...................................... 115 6.5.1 Sangaste aleviku kanalisatsioonivõrk .................................................. 116 6.5.2 Sangaste aleviku reoveepumplad ....................................................... 116 6.5.3 Sangaste reoveepuhasti ...................................................................... 116 6.5.4 Sangaste sademeveesüsteemid ......................................................... 119
6.6 KEENI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ..................................................... 119 6.6.1 Keeni kanalisatsioonivõrk .................................................................... 119 6.6.2 Keeni küla reoveepuhasti .................................................................... 119 6.6.3 Keeni küla sademeveesüsteemid ........................................................ 122
6.7 SIHVA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ..................................................... 122 6.7.1 Sihva kanalisatsioonivõrk .................................................................... 123 6.7.2 Sihva reoveepuhasti ............................................................................ 123 6.7.3 Sihva küla sademeveesüsteemid ........................................................ 126
6.8 KOMSI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .................................................... 126 6.8.1 Komsi kanalisatsioonivõrk ................................................................... 126 6.8.2 Komsi reoveepuhasti ........................................................................... 127 6.8.3 Komsi küla sademeveesüsteemid ....................................................... 128
6.9 NÕUNI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON .................................................... 129 6.9.1 Nõuni kanalisatsioonivõrk .................................................................... 129 6.9.2 Nõuni küla reoveepumplad .................................................................. 129 6.9.3 Nõuni küla reoveepuhasti .................................................................... 129 6.9.4 Nõuni küla sademeveesüsteemid ........................................................ 132
6.10 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ............................................ 132 6.10.1 Lossiküla kanalisatsioonivõrk .............................................................. 132 6.10.2 Lossiküla reoveepuhasti ja reostuskoormus ........................................ 132
6.11 VANA-OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOON ................................................. 134 6.11.1 Kanalisatsioonivõrk ............................................................................. 134 6.11.2 Vana-Otepää reoveepuhasti ............................................................... 134
6.12 KÄÄRIKU ÜHISKANALISATSIOON .......................................................... 136 6.12.1 Kanalisatsioonivõrk ............................................................................. 136 6.12.2 Kääriku reoveepuhasti ......................................................................... 136
6.13 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON ..................................................... 138 6.14 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST .............................................................................................. 138
7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ......................................................................................................... 140
7.1 EESMÄRGID ............................................................................................. 140 7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA ......................................................... 141
7.2.1 Elanikkonna tervis ............................................................................... 141
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
4
7.2.2 Loodushoiualad ................................................................................... 141 7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine ....................... 141 7.2.4 Taskukohasus ..................................................................................... 141 7.2.5 ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted ............................................ 141 7.2.6 Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailplaneeringutest ....................................................................... 142 7.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine ......................................................... 143
7.3 POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 144 7.3.1 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud ........... 144 7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed ............................................ 144 7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine .................................................... 144
7.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS .................................................................................................... 152
7.4.1 Otepää linn .......................................................................................... 152 7.4.2 Sihva küla ............................................................................................ 153
8 INVESTEERINGUPROGRAMM ...................................................................... 154 8.1 VEE- JA KANALISATSIOONI- JA SADEMEVEETORUSTIKE RAJAMISE/REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA ..... 154
8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika154 8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika 155 8.1.3 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažsüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika ................................................................ 157
8.2 OTEPÄÄ REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE ............................ 158 8.3 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOONI ARENDAMINE JA ÜHENDAMINE OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOONIGA ............................................................... 158
8.3.1 Ühiskanalisatsiooni rajatiste ja seadmete dimensioneerimine ............. 158 8.3.2 Nüpli küla ühiskanalisatsiooni rajamise tehniline lahendus ................. 159
8.4 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA OLEMASOLEVAST ÜVK TARISTUST, INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST ................... 161
9 OTEPÄÄ VALLA ÜVK FINANTSANALÜÜS ..................................................... 166 9.1 METOODIKA ............................................................................................. 166 9.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE ................................................ 166 9.3 TEENUSE TARIIFID .................................................................................. 167 9.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED ................................................ 167 9.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ................................. 172
9.5.1 Muutuvkulud ........................................................................................ 172 9.5.2 Püsikulud ............................................................................................. 172
9.6 INVESTEERINGUD ................................................................................... 173 9.7 FINANTS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................. 173 9.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS ....................................................................................................... 174 9.9 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE .......................................................... 177
10 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST ........ 179
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
5
LISAD 1. Otepää vallas asuvate ÜVK-ga kaetud asulate tänaste reoveekogumisalade
skeemid 2. Otepää valla ÜVK-ga varustatud elanike arv ÜVK-ga varustatud asumite lõikes.
Tabelid: 2.1. Otepää valla asulate tänane ja perspektiivne ühisveevärgi bilanss 2.2. Otepää valla asulate tänane ja perspektiivne ühiskanalisatsiooni bilanss
3. Investeeringuprojektide tabel 4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alade skeemid (tänane seisund ja investeeringud)
Enamkasutatud lühendeid: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon ÜVVK AK – ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava EL – Euroopa Liit KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus PK (pk) - puurkaevpumpla RP- reoveepumpla RVP – reoveepuhasti VTJ – veetöötlusjaam RKA - reoveekogumisala BHT – biokeemiline hapnikutarve KHT – keemiline hapnikutarve VMK – veemajanduskava VS – veeseadus
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
6
1 SISSEJUHATUS
1.1 ÜLDIST
Käesolev Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK AK) on koostatud Sweco Projekt AS töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui „Konsultandile“. Töö eesmärgiks on vastavalt Tellija esitatud hanke alusdokumentidele ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele koostada Otepää valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2037. Arendamise kavaga hõlmatav periood on 12 aastat. Sõltumata lähiaastatel toimuvast arengust ja tehtavatest kulutustest tuleb arendamise kava täiendada vähemalt kord nelja aasta tagant kooskõlas muutustega valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris ning kooskõlas muudatustega seadusandluses. ÜVVK AK koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengu kiirendamine organisatsioonilis-majanduslike meetodite sihipärasema kasutamise ja planeerimise kaudu. ÜVVK AK tuleb koostada kooskõlas:
- piirkonda hõlmava veemajanduskavaga; - omavalitsuste arendamise kavadega; - omavalitsuse halduspiirkonna või selle osa üldplaneeringuga.
Detailplaneeringute algatamisel peab arvestama lisaks üldplaneeringule käesoleva ÜVVK AK tingimuste ja nõuetega, samuti peab käesoleva ÜVVK AK koostamisel arvestama varasemate kehtestatud ja kehtestamisele minevate detailplaneeringutega. Erinevalt planeeringutest, mis määratlevad rajatiste paigutuse ja annavad üldise aluse võimsusnäitajate ning teenuste mahu leidmiseks, annab ÜVVK AK valdkonna olukorra analüüsi ja määratleb arengu prioriteedid ning nende realiseerimise võimalused ja teed. ÜVVK AK perspektiivskeem kajastab kaht ajalist perioodi:
- Lühiajaline programm: 2025-2029, peab kajastama töömahte lühiajalises programmis. Antud perioodi osas ja sees on kohustuslik välja tuua investeeringud, mis on vastavalt õigusaktide täitmise kohustusele prioriteetseimad.
- Pikaajaline programm: 2030-2037, peab kajastama kaugemas perspektiivis teostatavaid ning otseselt õigusaktide nõuete täitmisega mitte seotud investeeringuid, sealhulgas ühisvee- ja –kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine üldisemas plaanis, laiendamine ja täiendavatele liitujatele ÜVK teenusega liitumisvõimaluse loomine, sealhulgas mahus, mis tänase seisuga ei ole (veel) vee-ettevõtja(te)le ja/või KOV-le majanduslikult otstarbekas ja/või muul viisil põhjendatud või ei ole laienduste mahud, nende vajadused, olulisus ja/või aktuaalsus tänaseks veel kindel.
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab vallas Otepää linna (sealhulgas Aedlinn); Pühajärve küla, Vana-Otepää küla; Sangaste, Puka alevikke; Keeni, Sihva, Komsi, Nõuni ja Lossiküla külasid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
7
Vastavalt ÜVK seadusele, ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. Otepää vallas loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide alla kuuluvaiks ka sademevee lahkvoolsed torustikud, drenaažveesüsteemid ning nendega otseselt seotud ja tiheasustusalal paiknevad eesvoolukraavid ja väljalasud. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi hulka loetakse ka tiheasutusalal paiknevad kollektorkraavid, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas pole määratud teisiti.
1.2 ÜVVK AK KOOSTAJA
Otepää valla ÜVVK AK on valminud Sweco Projekt AS poolt.
Koostaja: Sweco Projekt AS
Reg. nr. 11304200
Telefon +372 674 4000
e-post [email protected]
Esindaja ja kontaktisik:
Anna Nikulnikova
Keskkonnatehnoloogia grupijuht
e-post [email protected]
Sven Otsmaa
Tel +372 51 37 699
e-post [email protected]
Projekteerija: Allan Kossas
diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener, tase 7
E-post: [email protected]
Finantsist: Ene Laur
E-post: [email protected]
Konsultant tänab kõiki, kes aitasid kaasa andmete kogumisele, viisid läbi visiite objektidele ja lisaks varustasid konsultanti väärtusliku informatsiooniga, sealhulgas: - Andres Arike, Otepää Vallavalitsus, abivallavanem - Lea Ruuven, Otepää Vallavalitsus, projektispetsialist - Andres Visnapuu, AS Otepää Veevärk, juhatuse liige - Andres Radsin, AS Otepää Veevärk, veemajanduse tootmisjuht - Olev Järv, AS Otepää Veevärk, välisvõrkude insener - Anneli Jürgenson, AS Otepää Veevärk, pearaamatupidaja - Maire Mehine, AS Otepää Veevärk, sekretär-klienditeenindaja.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
8
1.3 OTEPÄÄ VALLA ASUKOHT, TRANSPORT JA TEED
Otepää vald asub Kagu-Eestis Kirde-Valgamaal Otepää kõrgustikul. Valla keskus on Otepää linn. Vallas asuvad Puka ja Sangaste alevik ning 52 küla. Otepää valla naabervallad on: Elva, Nõo, Kambja, Kanepi, Antsla, Valga ja Tõrva vallad, Seisuga 01.01.2025 elas Otepää vallas 6316 elanikku, valla pindala on 520,21 km². Otepää valda läbib Tallinn-Tartu-Valga raudtee, vallas asub kolm raudteepeatust: Puka, Mägiste ja Keeni. Sangaste nime kandev raudteepeatus ei asu kahjuks Sangastes, vaid Tsirguliina alevikus Valga vallas. Otepää valda läbivateks olulisemateks maanteedeks on riigimaanteed Tatra-Otepää- Sangaste (nr 46) ja Rõngu-Otepää-Kanepi (nr 71) tugimaanteed. Vallas on 105 km kohalikke maanteid, 183 km erateid ja 40 km metsateid. Otepää linnas on 55 tänavat kogupikkusega 32 km, nendest 30 km on kaetud mustkattega ja 1,5 km on kruusateid.. Transpordikorraldus ja transporditeenuse kättesaadavus on vallas üldjoontes hea. Valla ühistranspordi sõlmpunktideks on Otepää linn, Puka ja Sangaste alevikud. Allikas: Otepää valla koduleht, Konsultandi kogutud andmed ja Otepää valla arengukava aastateks 2025-2035.
Täiendavalt peatükis 3, Sotsiaalmajanduslik ülevaade.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
9
2 ÕIGUSLIK ALUS
2.1 ÜLDIST. ÕIGUSAKTID. VEEMAJANDUSKAVA. PÕHJAVEE KAITSTUS
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib ning ÜVVK AK peab vastama ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse 2. peatükk, Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni planeerimine ning rajamine, § 12-16. ÜVVK AK koostamine on seotud ja tugineb järgmistele põhilistele õigusaktidele*:
1) Veeseadus1 (edaspidi VeeS); 2) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus1 (edaspidi ÜVVKS); 3) Planeerimisseadus1; 4) Ehitusseadustik1 (edaspidi EhS); 5) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS); 6) Asjaõigusseadus ja Asjaõigusseaduse rakendamise seadus; 7) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 (edaspidi
KeHJS); 8) Keskkonnatasude seadus; 9) Looduskaitseseadus1; 10) Tuleohutuse seadus; 11) Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61„Nõuded reovee puhastamise ning
heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 61);
12) Ehitusseadustikust tulenev keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või – augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;
13) Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord „
14) Keskkonnaministri 15.10.2019 määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“;
15) Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;
16) Kliimaministri 12.09.2023 määrus nr 57 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus..
17) Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ (edaspidi sotsiaalministri määrus nr 61);
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
10
18) Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079: Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie ja Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkiri nr 1- 2/19/131: Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie;
19) Siseministri 16.02.2021 määrus nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded;
20) Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord.
*Eelnev loetelu ei ole lõplik ja annab edasi ainult kõige põhilisema osas ÜVK arendamist puudutavatest õigusaktidest/regulatsioonidest, samuti puudutavad kirjeldatud õigusaktid käesoleva ÜVVK AK koostamist ning nendega arvestamist koostamisel. Arvestame kõigi nimetatud õigusaktide puhul viimase kehtiva versiooniga.
VeeS on kogu veealase tegevuse ja sellega seonduva regulatsiooni, ühtlasi kõigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdkondadega seonduvate tegevuste alusdokument. ÜVK ehitiste, rajatiste, seadmete ja kõigi süsteemide rajamisel ja rekonstrueerimisel sealhulgas ehitiste ja rajatiste asukoha valimisel tuleb jälgida ÜVKS-i, Looduskaitseseadust, Planeerimisseadust, EhS-i ja Keskkonnaministri 03.10.2019 määrust nr 50. Maa- ja omandisuhetest ja/või servituutide seadmise vajadusest lähtuvalt peab ÜVK objektide käitlemisel arvestama Asjaõigusseadust ning Asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohavalikul, eriti uute reoveepuhasti asukohtade või olemasolevate renoveeritavate asukohtade valikul, tuleb tihti arvestada nende võimalikku mõju keskkonnale, sealhulgas kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust, mida hinnatakse tulenevalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest” (edaspidi: KEHJS seadus) ja Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu”. KeHJS on harmoniseeritud EÜ Nõukogu direktiiviga 85/337 EMÜ (muudetud EÜ Nõukogu direktiiviga 97/11 ning avalikustamise osa täiendatud EÜ Nõukogu direktiiviga 2003/35). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide üks põhieesmärke ja -ülesandeid on klientidele edastatava vee kvaliteet – seda reguleeritakse sotsiaalministri määrusega nr 61. Keskkonnahoiu ja –kaitse seisukohalt samaväärselt oluline on nõuetekohaselt kogutud ja puhastatud reovesi ning selle kindlustamine reoveekogumisalal(t) või ühiskanalisatsiooniga alalt. Vee-ettevõtja peab tagama puhastatud heitvee kvaliteedi vastavuse Keskkonnaministri määrusele nr 61. Nõuded, optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestades põhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi, on alates 01.10.2019 kehtestatud VeeS-s § 93, 94 ja 99-101. Reoveekogumisala moodustamisel lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaalmajanduslikku kriteeriumit, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
11
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) kaardirakenduses olevale Eesti põhjaveekaitstuse kaardile paiknevad Otepää valla ÜVK-ga kaetud asulate RKA-d enamuses kaitstud ehk väga madala reostusohtlikkuse tasemega põhjaveega aladel (Keeni küla suhteliselt kaitstud põhjaveega alal)(kaardi väljavõte vt joonis 2-1).
Joonis 2-1 Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist Otepää vallas (Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025)
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
12
2.1.1 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava
Kehtivad veemajanduskavad (perioodiks 2022-2027) on kinnitatud kliimaministri käskkirjaga nr 357. Ida-Eesti vesikonna on kättesaadav aadressilt: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. Järgnevalt on toodud teemakohased väljavõtted Veemajanduskavast ning lühikirjeldused Otepää vallas asuvate Ida-Eesti vesikonna põhja- ja pinnaveekogumite seisundi kohta.
(allikas: http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/vesikondade_kaart.jpg )
Joonis 2-2 Eesti vesikondade skeem
Otepää vald paikneb kogu ulatuses Ida-Eesti vesikonnas.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
13
(allikas: EV Keskkonnaministeerium (tänaseks Kliimaministeerium))
Joonis 2-3 Eesti vesikondade skeem maakondade ja asumite taustsüsteemis
Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas väljatoodud kriteeriumidele punktkoormusallikatele (punktreostusallikatele), loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks üle 2000 ie-ga reoveepuhasteid. Otepää vallas on üle 2000 ie- ga reoveekogumisalaks Otepää reoveekogumisala. Olulisteks punktreostusallikateks loetakse kõiki reoveepuhasteid, sealhulgas alla 2000 ie-ga, reoveepuhasteid. Antud valdkonda liigituvad kõik ülejäänud vallas asuvad reoveepuhastid (reoveekogumisalad). Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT7, heljum, Püld ja Nüld. Eelneva tõttu tuleb käesolevas ÜVVK AK-s tähelepanu pöörata olemasolevate reoveepuhastite hooldamisele ja vajadusel rekonstrueerimisele, et oleks jätkuvalt tagatud Keskkonnaministri määruse nr 61 ja vee erikasutuse keskkonnalubade nõuete täitmine. Ida-Eesti veemajanduskava sätestab lisaks järgnevaid alltoodud ja joogiveele suunatud põhimõtteid (lühidalt refereerituna). Kogu elanikkonnale tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi, mis ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt toksilisi aineid. Joogivesi peab vastama Sotsiaalministri määruse nr 61 nõuetele. Joogiveehaarete seire on korraldatud vastavates vee erikasutuse keskkonnalubades kehtestatud nõuete alustel ning seda teevad loa omanikud loas nõutud korras. Eraldi seiret joogiveehaarde sanitaarkaitsealadel hetkel ei tehta. Eraldi seiret ei toimu ka veekaitsevööndites, kuid vajadusel kontrollitakse veekaitsevööndi nõuete täitmist järelevalve käigus. Joogiveeseiret korraldatakse vastavalt Terviseameti poolt kinnitatud joogivee kontrolli kavadele.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
14
Pinnaveekogumite seisundi hindamine põhineb kahel seisundit iseloomustaval komponendil – ökoloogilisel ja keemilisel. Pinnavee koondseisund määratakse ökoloogilise ja keemilise seisundi põhjal põhimõttel, et veekogumi koondseisundi määratleb kahest nimetatud komponendist halvema seisundiklass. Seisund määratakse viieastmeliselt: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb seisund.
2.1.1.1 Pinnaveekogumid
Otepää valla olulisemad pinnaveekogumid, mis on kaudselt seotud ka reoveepuhastite väljalaskudega, on järgmised (toome siinkohal välja jõed ja ojad ning kraave ja väiksemaid ojasid ning ökoloogilist ja keemilist seisundit käsitleme alapeatükis 4.2 pinnavesi): Elva jõgi (kood VEE1036500) on lõigus Elva_2 (VEE1036500_2) Kaarnaojast suudmeni, Kaarnaoja kaudu kaudseks heitveesuublaks Otepää linna ja Otepää Alajaama reoveepuhastitele; lõigus Elva_1 (Elva jõgi Kaarnaojani), Kintsli oja kaudu kaudseks heitveesuublaks Nõuni reoveepuhastile. Väike Emajõgi (kood: VEE1008200) lähtub Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve. Jõgi on Mooritsa oja, Punga oja ja Purtsi jõe kaudu eesvooluks Komsi reoveepuhastile; Puka oja ja Purtsi jõe kaudu Puka (Pukamõisa) reoveepuhastile. Väike Emajõgi on kaudseks heitveesuublaks ka Sangaste ja Lossiküla reoveepuhasti väljalaskudele. Suhteliselt oluline veekogu Otepää vallas on ka eelpool kirjeldatud Purtsi jõgi (VEE1013100). Suurem osa Otepää valla reoveepuhastitel puhastatud heitveest jõuab seega kaudselt kas Elva või Väike-Emajõkke.
2.1.2 Valgamaa maakonnaplaneering 2030+
Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337. Planeering koostati haldusreformieelse Valga maakonna territooriumi kohta. Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417 kehtestati Valga maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on:
1. toetada maakonna sellist ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv väheneb;
2. tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega.
Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.
ÜVK arendamine on maakonnplaneeringus määratletud järgnevalt. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused tuleb lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades. Elukvaliteedi tõstmiseks on soovitatav kaaluda ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni väljaarendamist olemasolevates suvilapiirkondades, mis jäävad
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
15
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse aladest väljapoole. Reovee käitlus tuleb nendes piirkondades täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel viia vastavusse kehtivate nõuetega, samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu.
2.1.3 Otepää valla üldplaneering
Otepää vallas kehtib 2025. a seisuga neli endiste omavalitsusüksuste üldplaneeringut ja üks osaüldplaneering.
- Otepää valla (endistes piirides) üldplaneering; - Palupera valla üldplaneering; - Puka valla üldplaneering; - Puka aleviku osaüldplaneering; - Sangaste valla üldplaneering.
Lisaks viidi aastal 2018 läbi Ühinenud kohaliku omavalitsuste üksuste üldplaneeringute ülevaatamine ning tulemus kinnitati Otepää Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 31. Peamine dokumendis „Ühinenud kohaliku omavalitsuste üksuste üldplaneeringute ülevaatamine“ ÜVK kohta käiv info on esitatud alapeatükis 2.3: „Paranenud on looduskeskkonna seisund seoses ühiskanalisatsiooni võrkude ja rajatiste renoveerimisega“. Otepää Vallavolikogu otsustas 18. oktoobri 2018. a otsusega nr 1-3/58 algatada Otepää valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uues Otepää valla üldplaneeringu eelnõus on ÜVK osas välja toodud järgmised aspektid:
- Tiheasustusaladel on arenduse rajamisel kohustuslik välja ehitada ühisvee ja - kanalisatsiooni lahendus või valmidus sellega liitumiseks ning kohustus liituda ühisvõrgu väljaarendamisel.
- Pereelamu maa-ala maakasutus- ja ehitustingimused tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega aladel on soovitatav parema lahenduse saavutamiseks algatada ühine, mitut kinnistut hõlmav detailplaneering (mitte krundipõhiselt), millega määratakse maa-aladele täpsemad kasutamis- ja ehitustingimused, sh vee- ja kanalisatsioonitrasside paigutus ning juurdepääsuteede, kergliiklusteede ja tänavavalgustuse paiknemine. Mitut kinnistut hõlmava detailplaneeringu algatamiseks tehakse koostööd naaberkinnistu omanikega.
- Planeerida sademevee sulgemise süsteemid, et süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle.
- Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu elektrivarustus, et kiirendada töövõime taastamist. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse korral vee alla jääda.
- Teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega ning määrata tee minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt.
- Tiheasustusalal määratud reoveekogumisaladel (olemasolevad ja perspektiivsed) tuleb tagada ühiskanalisatsiooniehitise väljaehitamine (sõltuvalt tiheasustusalade väljaehitamisest), et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
16
- Väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb lähtuda õigusaktides sätestatud korrast.
- Uued elamud on kohustuslik liita ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub reoveekogumisalal ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon on välja ehitatud.
- Otepää valla vee- ja kanalisatsioonivõrk on lahendatud Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Ühisveevärgi puurkaevud, puhastid ja reoveekogumisalad on kantud üldplaneeringu taristu ja piirangute joonisele. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kavaga on lubatud reoveekogumisalade piire muuta ja vajadusel määrata uusi reoveekogumisalasid (tegemist ei ole üldplaneeringu muutmisega).
Sademeveesüsteemide arendamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:
- Sademevesi tuleb immutada oma krundi piires või juhtida lähedal asuvasse suublasse, halvendamata naabermaaüksuste olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naabermaaüksusele on keelatud).
- Äri- ja tootmise maa-aladel tuleb soodustada sademevee immutamise lahendusi pinnasesse kohtades, kus esinevad selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel tuleb võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (nt õli-bensiini-liivapüüdurite abil).
- Uusarenduste kavandamisel tuleb kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusega välja arendada sademeveesüsteem ja selle eesvoolu suunamine. Arendusalade sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on üldjuhul keelatud – erandid on võimalikud vaid põhjendatud juhtudel kokkuleppel Transpordiametiga.
- Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb tagada veekvaliteedi vastavus kehtivates õigusaktides sätestatule. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi.
- Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni, välja arvatud erandjuhtudel trassi valdaja loal.
2.1.4 Otepää valla detailplaneeringud
Järgnevas tabelis käsitleme aastatel 2019-2025 (seisuga 12.11.2025) algatatud, vastu võetud või kehtestatud detailplaneeringuid (edaspidi DP), mis kas asuvad RKA alal või nende lähinaabruses. Algatatud, kuid vastu võtmata detailplaneeringud peavad arvestama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga, sealhulgas käesoleva arendamise kavaga. Järgnevas tabelis käsitleme vaid ÜVK-ga varustatud asulate DP- sid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
17
Tabel 2-1 Ülevaade Otepää vallas aastatel 2019-2025 kehtestatud ja ÜVK piirkondi puudutavatest detailplaneeringutest DP nimi ja kehtestamise aeg
Asukoht Seos RKA-ga Planeeringu eesmärk Märkused / Tarbitav veekogus vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
2021
Männimäe katastriüksuse detailplaneering
Sihva küla
Asub Juusa järve ääres, jääb RKA alast välja
Detailplaneeringu eesmärgiks on elamuehituseks määratud hoonestusala asukoha muutmine ja ehitusõiguse täpsustamine. Planeeritava ala pindala on ca 3,11 ha. Planeeritud Männimäe katastriüksus säilib olemasolevana.
Võimalikud täiendavad tehnovõrkude servituutide vajadused tuleb lahendada projekteerimisel. Tehnovõrkude rajamine toimub koostöös võrguvaldajatega vastavalt liitumistingimustele ning tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele.
Valga mnt 1a, 1c, 1d ja 1e katastriüksuste ja lähiala detailplaneering
Otepää linn
Ala ei jää Otepää RKA alale. Piirneb sellega
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse võimaluste väljaselgitamine ning liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine planeeritaval maa-alal.
Planeeritud hoone(te) veevarustus on planeeritud vastavalt AS Otepää Veevärgi tehnilistele tingimustele (06.08.2019) krundil piiril olemasolevast ühisveevõrgu torustikust tehes väljavõtte krundi piiril olevast maakraanist 63 mm plasttoruga. Planeeritud hoone(te) reovesi on planeeritud vastavalt AS Otepää Veevärgi tehnilistele tingimustele (06.08.2019) suunata krundi piiril olevasse 160 mm reoveekanalisatsiooni torustikku. 46 TatraOtepää-Sangaste tee L2 krundil asub reoveepumpla, mis võtab vastu 0,7 m³/h. Kui seoses planeeringu realiseerimisega on vajadus ära juhtida suurem reoveekogus tunnis, siis näha projekteerimisel ette reoveepumpla rekonstrueerimine.
Sepa katastriüksuse detailplaneering
Pühajärve küla
Detailplaneeringu ala ei asu Pühajärve ega Otepää RKA aladel
Planeeringu eesmärk on kehtiva detailplaneeringu muutmine, ehitusõiguse määramine hotell-spa ehitamiseks ning tehnovõrkude lahendamine
Tehnovõrkude rajamine toimub kokkuleppel võrguettevõttega vastavalt koostatavale projektile. Vee- ja kanalisatsioonitrasside asukoha määramisel ja hilisemalt nende rajamisel tuleb tagada naaberkinnisasjadele nõuetekohane õigusaktidest tulenev veesurve.
Pühajärve tee 6, Pühajärve tee 8, Lipuväljak 7a, Lipuväljak 7b ja Alajaama
Otepää linn
Asub Otepää RKA alal
Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kahe
DP on koostamisel. Planeeringulahenduse on kooskõlastanud Transpordiamet (18. oktoobri 2023. a kiri nr 7.2-2/23/215-5,
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
18
DP nimi ja kehtestamise aeg
Asukoht Seos RKA-ga Planeeringu eesmärk Märkused / Tarbitav veekogus vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
haljasala katastriüksuste detailplaneering
korterelamu ja ühe abihoone ehitamiseks
https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=333038) ning heaks kiitnud tehnovõrkude osas Elektrilevi OÜ (14. septembri 2023. a kooskõlastus nr 3105784313), Telia Eesti AS (12. septembri 2023. a kooskõlastus nr 38239871) ja AS Otepää Veevärk (12. septembri 2023. a kooskõlastus)
Tennisevälja tn 6a katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA alal
Detailplaneeringu eesmärk on kaaluda ehitusõigus määramist üksikelamu ja abihoone rajamiseks. Planeeritava ala pindala on ca 0,07 ha. Tegemist Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, sest kaalutakse maakasutuse juhtotstarbe üldkasutatavate hoonete maa muutmist pereelamu maaks
DP on algatatud
Ööbiku, Lõokese, Rukkiräägu, Kalmistu tee L1 ja Kalmistu tee L2 katastriüksuste detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualale täiendava ehitusõiguse andmiseks pereelamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks
Detailplaneering on kehtestatud 27. novembril 2023. a korraldusega nr 2-3/695https://www.otepaa.ee/otepaa- vallasiseses-linnas-asuvate-oobiku-lookese-rukkiraagu- kalmistu-tee-l1-ja-kalmistu-tee-l2
Kagumohni katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuste jagamine kruntideks, ehitusõiguse määramine moodustavatele kruntidele hoonete ja rajatiste rajamiseks, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, juurdepääsude ja tehnovõrkude lahendamine
Otepää vallavalitsus kehtestas 01.10.2025 korraldusega nr 2-3/471 Kagumohni katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (OÜ MELOTRIX GRUPP töö nr K 0303/25). Planeeringulahenduse on heaks kiitnud tehnovõrkude osas Elektrilevi OÜ, AS Otepää Veevärk ja Telia Eesti AS. Arvamust planeeringu lahendusele on avaldanud Keskkonnaamet 13. juuni 2025. a kirjaga nr 6-2/6889-3-3
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
19
DP nimi ja kehtestamise aeg
Asukoht Seos RKA-ga Planeeringu eesmärk Märkused / Tarbitav veekogus vastavalt tehn. tingimustele, m3/d
Tartu mnt 16 katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu eesmärk on välja selgitada Tartu mnt 16 katastriüksusele tankla ja seda teenindavate rajatiste rajamise võimalikkus.
Detailplaneering on kehtestatud 10.08.2020 korraldusega nr 2-3/426 https://www.otepaa.ee/otepaa- vallavalitsus-kehtestanud-otepaa-vallasiseses-linnas- asuva-tartu-mnt-16-katastriuksuse
Põllu tn 19 katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA naabruses
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi Põllu tn 19 kinnistule ehitusõiguse andmiseks pereelamu ja abihoonete püstitamiseks
Kehtestatud Otepää Vallavalitsus 28. detsembri 2021. a korraldusega nr 2-3/838. Planeeringule väljastatud võrguvaldajate tehnilised tingimused ei ole aluseks ehitusprojektide (tööjooniste) koostamiseks. Hoone projekteerimisel ja selleks vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti (tööjooniste) koostamiseks
Kastolatsi tee 25 katastriüksuse detailplaneering
Otepää linn
Asub Otepää RKA alal ja selle naabruses
DP eesmärk on ehitusõiguse määramine uue hooldekodu hoone rajamiseks
Kastolatsi tee 25 katastriüksuse detailplaneering on kehtestatud 23.11.2020 korraldusega nr 650 https://www.otepaa.ee/otepaa-vallasiseses-linnas- asuva-kastolatsi-tee-25-katastriuksuse- detailplaneeringu-kehtestamine
Kannistiku vkt 1 katastriüksuse detailplaneering
Pühajärve küla
Asub Pühajärve RKA alal
DP koostamise eesmärgiks on valla üldplaneeringu põhimõtete elluviimine ning olemasolevate korterelamute ala laiendamisel ning tihendamisel kavandada alale ridaelamud. DP-ga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale
Planeering on koostamisel https://atp.amphora.ee/otepaa/index.aspx?itm=371185
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
20
2.1.5 Otepää valla arengukava Otepää valla arengukava aastateks 2025-2035 on vastu võetud Otepää Vallavolikogu 24.10.2024 määrusega nr 7. ÜVK alane info, eesmärgid ja aspektid on arengukavas esitatud järgnevalt:
- Veemajanduses on väljakutseks ebaühtlane vee- ja kanalisatsioonisüsteemide kättesaadavus.
- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava kehtestamine ja ajakohasena hoidmine. - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava digitaalsele kaardile üleviimine.
Nagu eelnevast selgub, on ÜVK põhiülesanne ÜVK kaasajastamine ja kaasaegsena hoidmine ning selleks tuleb pidevalt kaasajastada ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava.
Allikad: Otepää valla kodulehekülg ja Riigi Teataja
2.1.6 Vee erikasutuse keskkonnaload
Vee erikasutuse keskkonnaload (edaspidi Veeload, veeluba) on kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS. Otepää valla vee-ettevõtluspiirkondades omab tänasel päeval, aastal 2025, veeluba kolm vee-ettevõtjat, vallavolikogu poolt kinnitatud vee-ettevõtja: AS Otepää Veevärk, Otepää Lihatööstus Edgar OÜ ja mõnevõrra ka Tehvandi Spordikeskus SA. Tabel 2-2 Nimekiri Otepää valla kehtivatest veevõtu ja/või heitveesuublasse juhtimisega seonduvatest keskkonnalubadest
Number
Ettevõtte tegevuskoha aadress Objekti asukohad Omaja Liik Olek
Kehtivuse periood
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni operaator, Otepää valla vee-ettevõtja*
L.VV/329487 Kastolatsi tee, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
Otepää vald, Nõuni küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 25.07.2024 tähtajatult
L.VV/329331 Kastolatsi tee, Otepää linn
Otepää vald, Otepää linn, Sihva küla, Pühajärve küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 13.04.2023 tähtajatult
L.VV/328484 Kastolatsi tee, Otepää linn
Otepää vald, Sangaste, alevik, Keeni küla, Lossiküla küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 20.05.2020 tähtajatult
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
21
Number
Ettevõtte tegevuskoha aadress Objekti asukohad Omaja Liik Olek
Kehtivuse periood
L.VV/325403 Otepää vald, Puka alevik, Komsi küla
AS Otepää Veevärk
KL Kehtiv 01.11.2021 tähtajatult
L.VV/325125 Keskuse vkt 6-1, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
Valga maakond, Otepää vald, Vana-Otepää küla
OÜ Otepää Lihatööstus Edgar
KL Kehtiv 05.06.2020 tähtajatult
L.VV/326000 Valga maakond, Otepää vald, Kääriku küla, Kääriku Spordikeskus
Olümpiakeskus Tehvandi, Nüpli küla, Otepää vald, Valga maakond
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus
KL Kehtiv 12.10.2022 tähtajatult
Otepää vallas ülejäänud erikasutajatele väljastatud veeload
KL-520177 Tehase, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
Tehase, Otepää linn, Otepää vald, Valga maakond
UPM- Kymmene Otepää OÜ
KL Kehtiv 05.02.2024 tähtajatult
Allikad: keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS *Märkus: Katlamajale väljastatud Otepää Veevärk AS-i keskkonnaluba L.ÕV/319152 me siinkohal ei käsitle, kuna see reguleerib saasteainete viimist paiksest heiteallikast välisõhku ja ei ole seotud ÜVK-ga
2.1.7 Veekvaliteedi kontrollikavad
Vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 11 lg (1) peab joogivee käitleja koostama ja kooskõlastama Terviseametiga joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga. Joogivee kontrolli käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus määratakse vastavalt Sotsiaalministri määrus nr 61 § 10. Otepää Veevärk AS-i poolt on koostatud ja Terviseameti poolt kinnitatud joogivee kontrollikavad aastateks 2024-2028. Järgnevalt anname ülevaate proovivõtukohtadest. Proovivõtu sagedusi ning analüüsitavaid komponente käsitleme lisaks iga asula veekvaliteeti kirjeldavates peatükkides (kõiki süvakontrolli näitajaid loetlema ei hakka, kuna enamik neist sisaldub vees alla määramispiiri ja nende ülesloetlemine ei anna olulist infot). Otepää valla asulate (linn, alev ja külad) joogivee kontrollikava hõlmab järgmisi asukohti.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
22
Tabel 2-3 Otepää valla asulate joogivee kontrollikava järgsed proovivõtu asukohad
Asula nimi Joogivee proovivõtukoht ja sagedus (aeg)
Tavakontrolliks Süvakontrolliks
Otepää linn
Otepää Gümnaasium, 2 korda aastas
Otepää Gümnaasium, 1 kord aastas, 5 proovi 5 a jooksul.
Otepää linn Pühajärve tee, 1 kord aastas
Otepää küla Lasteaed Keskuse 6, 1 kord aastas
Otepää Gümnaasium, Spordi tn 2 Otepää, 1 kord aastas, november
Puka alevik
Puka Ääre tn veetöötlusjaam peale filtrit 2 korda aastas
Puka Ääre tn veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a (oktoober) 1 kord 6 aasta jooksul
Puka Tööstuse tn 15 veetöötlusjaam peale filtrit 1 kord aastas
Puka Tööstuse tn 15 veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 10 aasta jooksul
Sangaste alevik Sangaste veetöötlusjaam peale filtrit 2 korda aastas
Sangaste veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 6 aasta jooksul
Keeni küla Keeni veetöötlusjaam peale filtrit 2 korda aastas
Keeni veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 6 aasta jooksul
Komsi küla Komsi Hooldekodu, 2 korda aastas
Komsi Hooldekodu, 1 kord 6 aasta jooksul
Sihva küla Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 2 korda aastas
Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 1 kord 6 aasta jooksul
Nõuni küla Nõuni küla raamatukogu 1 kord aastas
Nõuni küla raamatukogu, 2025.a 1 kord 10 aasta jooksul
Pühajärve küla Kannistiku veetöötlusjaamast peale filtrit 1 kord aastas
Kannistiku veetöötlusjaamast peale filtrit 1 kord 10 aasta jooksul
Lossiküla Lossiküla veetöötlusjaam peale filtrit 1 kord aastas
Lossiküla veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a 1 kord 10 aasta jooksul
2.1.8 Ülevaade kinnitatud reoveekogumisaladest
Ülevaade Otepää valla reoveekogumisaladest (edaspidi RKA) ja parameetritest on antud järgnevalt.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
23
• Otepää reoveekogumisala, registrikood RKA0820465, pindala 185.6 ha, koormus 3645 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1079 Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 muudetud Keskkonnaministri 21.09.2017 käskkirjaga nr 919 RKA hõlmab Otepää linna, Pühajärve küla.
• Puka reoveekogumisala, registrikood RKA0820474, pindala 91.4 ha, koormus 1000 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Komsi küla, Puka alevik, Ruuna küla.
• Sangaste reoveekogumisala, registrikood RKA0820477, pindala 18.4 ha, koormus 234 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Sangaste alevik.
• Keeni reoveekogumisala, registrikood RKA0820478, pindala 20.5 ha, koormus 400 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Keeni küla.
• Sihva reoveekogumisala, registrikood RKA0820466, pindala 15.4 ha, koormus 330 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Sihva küla.
• Nõuni reoveekogumisala, registrikood RKA0820471, pindala 26.8 ha, koormus 600 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Nõuni küla.
• Pühajärve reoveekogumisala, registrikood RKA0820468, pindala 8,2 ha, koormus 180 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. RKA hõlmab Pühajärve küla, Mäha küla.
Reoveekogumisalade skeemid on antud lisas 1 ning olemasolevate ja perspektiivsete torustike ja rajatiste asukohad on esitatud lisas 4, joonistel.
2.1.9 Otepää valla reoveepuhastite ja sademevee väljalaskude mõju maaparandussüsteemide rajatistele
Järgnevalt käsitleme Otepää valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite ja sademevee väljalaskude võimalikku mõju maaparandussüsteemide rajatistele, sealhulgas eesvooludesse juhitavaid veeloaga lubatud ja tegelikke, 2024. a heitveekoguseid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
24
Tabel 2-4 Otepää valla reoveepuhastite väljalasud ja vooluhulgad maaparandussüsteemidesse
Väljalask/reoveekogumisala Suubla nimetus vastavalt keskkonnaloale
Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood
Eesvoolu tüüp ja seisund*
Veeloaga lubatud väljundvooluhulk, m3/a; m3/d
Tegelik väljundvooluhulk: m3/a; m3/d aastal 2024
Otepää /Otepää Hundioja kraav, Kaarnaoja
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
240 000; 658 183 170; 502
Otepää Alajaama/Otepää Möldre kraav, Kaarnaoja
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
12 800; 35 5500; 15
Pühajärve küla/Otepää Lannusaare kraav
Mähajärve-6 kood 3021045000010/003
Maaparandussüsteemi eesvool vajab mudast puhastamist ja võsaraiet, kraav on suhteliselt kinni kasvanud. Samas hüdrauliline koormus kraavile on ÜVK poolt väike.
3200; 9 1217;3,3
Vana-Otepää küla Viinamäe kraav Kortina-5, kood 2021034000010-001 suubub Riidmaa ojja
Viinamäe kraav on maaparandussüsteemide eesvool
8000; 22 4634; 13
Puka alevik/Puka Puka oja (Laosse oja), Purtsi jõgi
Puka oja, kood 3101310020000/001 valgalaga üle 25 km², mis suubub Purtsi jõkke
Puka oja on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. On rahuldavas seisundis ja toimib, kuid vajab mõningat süvendamist ja heintaimede niitmist (vt. joonis 2-4) Eesvool suudab vastu võtta nii Puka aleviku kui planeeritava sellega ühendatava Komsi küla puhastatud heitvee, reserv on olemas.
35 000; 96 10 498; 29
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
25
Väljalask/reoveekogumisala Suubla nimetus vastavalt keskkonnaloale
Väljalasu maaparandussüsteemi nimi / süsteemi kood
Eesvoolu tüüp ja seisund*
Veeloaga lubatud väljundvooluhulk, m3/a; m3/d
Tegelik väljundvooluhulk: m3/a; m3/d aastal 2024
Sangaste alevik Tiigikraav Väike Emajõgi Restu paisust Pedeli jõeni
Ei ole Sangaste väljalasu lõigul ega antud lävendis riigi poolt korrashoitav eesvool
Pole piiratud 8218; 22
Keeni küla Savisaare kraav Kõrgemäe-1 MS 3101160020051 / ehitis 001
Maaparandussüsteemi eesvool rahuldavast hea seisundini, vajab heintaimede niitmist, süvendamist kohati võsaraiet, puude mahavõtmist (vt joonis 2- 5)
Pole piiratud 9340; 26
Sihva küla Voki oja, mis suubub Väike Emajõkke (vahemik lähtest Pringi-Restu teeni 23136)
Väike Emajõgi, 3100820040000 / ehitis 001
Väike Emajõgi, antud lõigul, lähtest Pringi-Restu teeni 23136, on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool
10 000; 27 4490; 12
Komsi küla** Mooritsa oja (suubub Purtsi jõkke)
Aakre-1, MS 3101330010010 / ehitis 001;
Aakre-1 (Mooritsa oja) on maaparandussüsteemide eesvool, seisund rahuldav, vajab niitmist ja puhastamist/süvendamist; Purtsi jõgi pole maaparandussüsteemi suubumise asukohas riigi poolt korrashoitav ühiseesvool
8000; 22 3755; 10
Nõuni küla Kintsli oja (suubub Elva jõkke, Elva jõgi Kaarnaojani)
Nõuni-4, süsteemi kood : 2103660010040/001
Maaparandussüsteemide eesvool: Nõuni-4, süsteemi kood: 2103660010040/001, asub Nõuni reoveepuhasti väljalasust
6624; 18 3664; 10
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
26
ligikaudu 1,5 km kaugusel, mistõttu me selle reaalse mõjuga maaparandussüsteemile antud juhul ei arvesta. Lisaks on Nõuni reoveepuhasti hüdrauliline väljundkoormus ligikaudu kaks korda madalam keskkonnaloas lubatust.
Lossiküla Toomemäe kraav, Lossikraav, Väike Emajõgi Restu paisust Pedeli jõeni
Keskuse-Hiiresoo-2 Maaparandussüsteemide eesvool: Keskuse- Hiiresoo-2, kood: 3100820020110-004, seisund rahuldav, vajab niitmist, mudast puhastamist; Väike Emajõgi Restu paisust Pedeli jõeni on riiklikult korrashoitav eesvool, kood: 3100820020000 - 001
Pole piiratud 924; 3
Sademevee olemasolevad väljalasud
Otepää (Kesklinn) Puudub keskkonnaluba
Linnamäe org, 3 väljalasku
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Puudub keskkonnaluba
Pikklomp (tiik) Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Puudub keskkonnaluba
Hundisoo Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
27
Puudub keskkonnaluba
Apteekrimäe org Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Otepää (Aedlinn) Puudub keskkonnaluba
Marguse oja, Pühajärv Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Sademevee planeeritavad väljalasud
Puka (Kooli piirkond) Puka alevik, Ääre tn 9a tiik
Ei ole riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Keeni (Põhikooli piirkond) Keeni küla. Keeni oja paisutiik, Keeni park
Keeni oja pole antud lõigus riigi poolt korrashoitav ega maaparandussüsteemide eesvool
Pole piiratud Pole piiratud
Sihva Voki oja, mis suubub Väike Emajõkke (vahemik lähtest Pringi-Restu teeni 23136)
Väike Emajõgi, 3100820040000 / ehitis 001
Väike Emajõgi, antud lõigul, lähtest Pringi-Restu teeni 23136, on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool
Arvutuslik 6 m3/h (10 l/s 10 minuti jooksul). Ööpäevas maksimaalselt 10- 12 m3/d
Heitvee väljalask on piiratud 10 000 m3/a ehk 27 m3/d, millest arvutuslik maksimaalne sademevee vooluhulk jääb tunduvalt väiksemaks
Märkused: *Eesvoolu seisundit käsitlesime juhul, kui tegemist on maaparandussüsteemi eesvooluga **Pikaajalises programmis on kavas ühendada Komsi küla ühiskanalisatsioon Puka alevikuga Allikas: Maa- ja Ruumiamet, Spectrum, Otepää Veevärk AS
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
28
Ühegi heitvee väljalasu tegelik aastane vooluhulk ei ületa keskkonnaloaga aastast lubatud vooluhulka. Heitveesuublateks olevate või kaudselt olevate maaparandussüsteemide eesvoolude kirjeldused on esitatud eelnevas tabelis. Ühegi olemasoleva ega kavandatud sademeveesüsteemi väljalasku juhitav sademevee vooluhulk ei ületa eesvoolu ehk suubla vastuvõtuvõimet. Maaparanduslike suublate seisukorda ja veevastuvõtuvõimet saame hinnata senise praktika ja arvnäitajate põhjal. Samuti tuleb arvestada kavandatavate võimalike suurenevate heit- ja sademevee vooluhulkadega lisanduvate koormuste baasil. Tänases ÜVVK AK-s nähakse ette heitveekoguste vähest kasvu Puka reoveepuhastil Komsi reovee koormuse arvel, mille kaudu juhitakse heitvesi Puka ojja (kood 3101310020000/001 valgalaga üle 25 km², suubub Purtsi jõkke), Suurenev vooluhulk: kuni 10 m3/d, ei tekita probleeme riigi poolt korrashoitavale ühiseesvoolu vastuvõtuvõimele. Kokkuvõttes võib deklareerida, et ÜVK süsteemide heitvee ja sademevee väljalaskude mõju maaparandussüsteemidele on nii täna kui lähiperspektiivis Otepää vallas väheoluline.
Joonis 2-4 Puka oja (Konsultandi foto)
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
29
Joonis 2-5 Savisaare kraav (Konsultandi foto)
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
30
3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS
3.1 LÜHIÜLEVAADE
Otepää vald asub Kagu-Eestis Kirde-Valgamaal Otepää kõrgustikul. Valla keskus
on Otepää linn, mis on tuntud kui talvepealinn. Vallas asuvad ka Puka ja Sangaste
alevik ning 52 küla. Vald moodustati 2017. aastal senise Otepää valla, Sangaste
valla, Palupera valla 7 küla ja Puka valla 12 küla ühinemisel. Otepää vallas elas
01.01.2025 seisuga 6316 inimest.
Tabel 3-1 Tabel Otepää valla asulate elanike arv
Küla Elanike arv Mehed Naised
Arula küla 72 41 31
Ilmjärve küla 39 21 18
Kassiratta küla 28 13 15
Kastolatsi küla 65 34 31
Kaurutootsi küla 43 28 15
Keeni küla 299 148 151
Kibena küla 23 14 9
Koigu küla 13 7 6
Kolli küla 48 25 23
Komsi küla 68 38 30
Kuigatsi küla 65 29 36
Kurevere küla 45 26 19
Kähri küla 35 15 20
Kääriku küla 42 22 20
Lauküla 98 56 42
Lossiküla 54 30 24
Lutike küla 33 22 11
Makita küla 22 11 11
Meegaste küla 40 24 16
Miti küla 27 12 15
Mäeküla 53 31 22
Mägestiku küla 41 19 22
Mägiste küla 23 13 10
Mäha küla 28 15 13
Märdi küla 44 21 23
Neeruti küla 65 37 28
Nõuni küla 210 102 108
Nüpli küla 148 77 71
Otepää küla 27 13 14
Otepää linn 2025 942 1083
Pedajamäe küla 93 50 43
Pilkuse küla 153 95 58
Plika küla 25 13 12
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
31
Prange küla 20 13 7
Pringi küla 32 18 14
Puka alevik 511 250 261
Põru küla 26 14 12
Päidla küla 102 60 42
Pühajärve küla 139 77 62
Raudsepa küla 40 20 20
Restu küla 92 51 41
Risttee küla 41 20 21
Ruuna küla 34 16 18
Räbi küla 70 35 35
Sangaste alevik 205 94 111
Sarapuu küla 39 19 20
Sihva küla 293 146 147
Teadmata 14 10 4
Tiidu küla 130 71 59
Truuta küla 25 17 8
Tõutsi küla 67 38 29
Vaalu küla 32 19 13
Vaardi küla 14 8 6
Vana-Otepää küla 135 63 72
Vidrike küla 82 44 38
Ädu küla 79 42 37
KOKKU 6316 3189 3127
Eesti Sotsiaaluuringu 2023 andmetele tuginedes on Valgamaal keskmiselt 2,41 inimest leibkonnas. Otepää valla leibkonna liikme arvuks võetakse 2,41 inimest.
3.2 RAHVASTIKU PROGNOOS
Otepää valla territooriumil elavate inimeste arv on olnud varasematel aastatel langustrendis. Alates 2018. aastast on rahvaarv aga pööranud väikese kasvu suunas. Rahvastiku püramiid alljärgneval joonisel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
32
Tabel 3-2 Otepää valla rahvastikupüramiid
Vastavalt valla arengukavale on vallal tugev potentsiaal elanikkonna kasvuks, kuid arengukavas prognoositakse, et elanike arv vallas jääb 2024. aasta tasemele. Konsultant näeb oma prognoosides ette elanikkonna kahanemise.
3.3 LEIBKONNALIIKME SISSETULEK JA MAKSEVÕIME
Otepää valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks aluseks Otepää valla ÜVK-ga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Lõuna-Eesti ja Valga maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2021-2023 (uuemaid andmeid Statistikaameti poolt hetkel esitatud pole.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
33
Tabel 3-3 Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2020-2023
Netosissetulek kokku
2021 2022 2023
Eesti 1001,3 1018,0 1096,9
Lõuna-Eesti 935,8 952,6 1038,1
Valga maakond 869,0 849,9 950,3
Andmed: Eesti Statistikaamet
Tabel 3-4 Otepää valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2024-2037
Taskukohasus 2025 2026 2027 2030 2032 2037
Veeteenuste % majapidamiste netosissetulekust 0,74% 0,9% 0,91% 0,95% 1,19% 1,31%
Leibkonnaliikme keskmine sissetulek 983 1034 1069 1135 1181 1304
Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja heitvee puhastamise teenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri.Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetkeolukorda Otepää vallas. Tabel 3-5 Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2024. aastal Otepää vallas
Indikaator Ühik Näitaja
Elanike arv Otepää vallas in 6316
Teeninduspiirkonna rahvaarv in 4215
Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek eurot/kuus 950
Veetarve elaniku kohta l/in/p 52,5
Tasu võetud vee eest (sisaldab käibemaksu) eurot/m3 2,046
Heitvee ärajuhtimise tasu (sisaldab käibemaksu) eurot/m3 2,318
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust
% 0,67
Otepää valla lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.
3.4 ÜVK TEENUSE KASUTAJAD
Otepää valla vee-ettevõtjaks on Otepää Veevärk AS. Otepää vallas osutatakse ÜVK teenust Otepää linnas, Puka ja Sangaste alevikes ning Keeni, Sihva, Komsi, Pühajärve, Nõuni, Lossiküla, Vana-Otepää ja osalt Kääriku külas. Vana-Otepääl osutab ÜVK teenust Lihatööstus Edgar OÜ ning Kääriku külas Emajõe Veevärk AS (reoveepuhasti osas) ja Kääriku Spordikeskus vee- ja kanalisatsioonivõrkude ning veevarustuspumpla osas.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
34
3.5 OMAVALITSUSE MAJANDUSLIK TEGEVUS
Otepää valla 2024. a eelarve:
- Eelarve põhitegevuse tuludeks on planeeritud 13 384 598 eurot. - Põhitegevuse kulud 2023. aasta eelarve põhitegevuse kuludeks on
planeeritud 12 897 113 eurot, moodustades 76,5% eelarve kuludest. - Majandus- ja personalikulud tervikuna moodustavad 88,6% ehk 11 421 042
eurot, - 2024. aasta eelarves on planeeritud investeeringukulud 3,96 miljonit eurot,
mis on ca 2,5 miljonit eurot rohkem kui 2023. aastal. Investeeringutest moodustab põhivara soetus 3 805 500 eurot.
2025.a eelarve:
Põhitegevuse tulud - Tulude planeerimisel on lähtutud 2024. aasta tegelikust laekumisest ning
omatulude prognoosist. Eelarve põhitegevuse tuludeks on planeeritud 13 799 271 eurot. Valla tulubaasi moodustavad maksutulud, toetused, kaupade ja teenuste müügitulud ning muud tulud.
- Eelarve tuludest 57,6% moodustavad maksutulud. Kokku 7 952 000 eurot - Laekumised kaupade ja teenuste müügist on planeeritud 6,2% ehk 853 560
eurot - Saadavad toetused riigieelarve tasandus- ja toetusfondist moodustavad 36%
ehk 4 963 711 eurot - Muud tulud moodustavad eelarvest 0,2% ehk 30 000 eurot
Põhitegevuse kulud:
Otepää valla finantsnäitajad
Nimetus 2024 2023
Müügitulu 859 239 828 141
Ärikasum /-kahjum 108 372 60 214
Puhaskasum /-kahjum 31 653 -16 396
Käibevarad 1 757 414 1 510 939
s.h raha ja ekvivalendid 945 790 549 977
Põhivarad 13 810 013 14 358 003
Lühiajalised kohustused 1 173 145 1 126 588
Omakapital 13 101 505 13 061 847
Varad kokku 15 567 427 15 868 942
Puhasrentaablus 3,68% -1,98%
Varade rentaablus 0,70% 0,38%
Likviidsuskordaja 1,50 1,34
Võlakordaja 0,81 0,49
Põhivarade käibekordaja 0,06 0,06
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
35
2025 aasta eelarve põhitegevuse kuludeks on planeeritud 13 353 116 eurot, moodustades 73,3% eelarve kuludest. Enamus põhitegevuse kuludest jagunevad kolme tegevusala vahel:
- Haridusele (lasteaiad, koolid, muusikakool) kulub 53,8% ehk 7 185 770 eurot - Sotsiaalteenistusele kulub 15,4% ehk 2 060 049 eurot - Kultuurile ja vaba aja sisustamisele (kultuurikeskused, raamatukogud ja
sporditegevused ning huviringid) kulub 9,3% ehk 1 248 335 eurot
Vallavalitsemisega seotud kulud moodustavad põhitegevuse kuludest 7,9% ehk 1 060 700 eurot. Majandus- ja personalikulud tervikuna moodustavad 89% ehk 11 886 167 eurot, jäädes võrreldes 2024. aastaga enam-vähem samale tasemele.
3.6 ÜVK-d TEENINDAV ETTEVÕTE
Otepää Vallavolikogu 20.12.2001 otsusega nr 7 alusel on Otepää vallas vee- ettevõtteks määratud AS Otepää Veevärk. Ettevõtte aktsionäriks on 100% Otepää Vallavalitsus ning tegevusalaks on vee- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine ning soojusenergia tootmine ja müük elanikele. AS Otepää Veevärgi põhitegevusaladeks on vee- ja kanalisatsioonimajandus ning soojamajandusega tegeleb 23.07.2024 registreeritud OÜ Otepää Soojus. Vana-Otepää külas on määratud vee-ettevõtjaks OÜ Otepää Lihatööstus Edgar. Tabel 3-6 Otepää Veevärk AS olulisemad finantsnäitajad 2023-2024
Nimetus 2024 2023
Müügitulu 898 561 1 031 361
Ärikasum /-kahjum -4 024 -297 042
Puhaskasum /-kahjum -29 539 -325 857
Käibevarad 113 140 208 662
s.h raha ja ekvivalendid 9 962 14 248
Põhivarad 2 404 194 4 023 145
Lühiajalised kohustused 185 024 403 287
Omakapital 2 253 402 3 392 806
Varad kokku 2 517 334 4 231 808
Puhasrentaablus -3,29% -31,59%
Varade rentaablus -0,16% -7,02%
Likviidsuskordaja 0,61 0,52
Võlakordaja 0,05 0,04
Põhivarade käibekordaja 0,37 0,26
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
36
4 OTEPÄÄ VALLA KESKKONNASEISUND
4.1 GEOMORFOLOOGIA, GEOLOOGIA, HÜDROGEOLOOGIA
4.1.1 Pinnakate, pinnavormid
Otepää vald paikneb tervikuna samanimelisel kõrgustikul, millele on iseloomulik künklik pinnamood. Otepää kõrgustik on tüüpiline künkliku reljeefiga saarkõrgustik, mida ümbritsevad temast madalamad alad. Kõrgustiku teised maastikulised iseärasused tulenevad tema pinnamoest ja geoloogilisest ehitusest. Üldjoontes jaotub kõrgustik kaheks kõrgemaks osaks – lääne- ja idaosaks. Neid lahutab teineteisest põhja- lõunasuunaline Tartu-Otepää-Valga mattunud org, kus Pühajärve vagumuse põhi on valdavalt 120–130 m kõrgusel. Vagumuses paikneva Pühajärve veetase on 115 m üle merepinna. Kõrgustiku lääneosa on väiksem, kõrgem ja kompaktsem kui idaosa. Lääneosas on jälgitav loode-kagusuunaline kõrgem telg, millel paiknevad kõrgemad seljakud ja kuplid kõrgusega üle 200 m, millest Otepää valla piiresse jääb Kuutsemägi (217 m) ning neist lõuna pool asuv Harimägi (212 m). Harimäe ümbruses koonduvad kõrgemad seljakud ja künnised kirde-edelasuunaliseks vööndiks, mis Pühajärvest lõuna pool ühendab kõrgustiku kahte kõrgemat osa omavahel. Allikad: Otepää valla üldplaneeringu eelnõu materjalid, Kobras AS, 2023; Otepää valla üldplaneeringu KSH aruanne; Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030, AS Infragate Eesti 2018
4.1.2 Hüdrogeoloogia, põhjavee seisund ja mõju põhjaveele
Otepää vald asub platvormset tüüpi Balti arteesiabasseini lõunaosas ja seal võib eraldada järgmiseid põhjaveekomplekse:
- Kvaternaari (Q); - Kesk-Devoni ehk Tartu (D2); - Kesk-Alam-Devoni ehk Pärnu (D2-1).
Otepää linnas ja selle lähemas ümbruses omavad praktilist tähtsust veevarustuse seisukohast vaid kaks esimesena nimetatud veekompleksi. Sügavamad veekihid nagu Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid paiknevad piirkonnas juba mitmesaja meetri sügavusel ning on mineraalvee koostisega. Kvaternaari (Q) veekompleks ehk pinnakatte veekiht on maapinnalt esimene veekompleks. Pinnakattes esinevad valdavalt glatsiaalsed setted – moreen, fluvioglatsiaalsed setted ja limnogatsiaalsed setted ning põhjavee sisalduselt vähem olulised nooremad setted – alluuvium, soo- ja järvesetted. Algselt aluspõhja lõikunud Pühajärve orundit iseloomustab jääjärvelistest ja järvelistest savidest,
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
37
liivsavidest ja saviliivadest, harvem liivadest lainjas tasandik, mida sageli katab turvas. Kvaternaari setete põhjaveed võib jagada järgmisteks veekihtideks: Moreenide peal lasuvate limno- ja fluvioglatsiaalsete setete veekiht, mis tavaliselt lasub kohe vahetult maapinna lähedal. Veekiht on seotud peamiselt liivade, kruusa ja liivakas Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks kruusakate setetega, mille üldpaksus on tavaliselt 5-25 m. Vesi on tavaliselt surveta või nõrgalt survelised. Glatsiaalsete setete põhjavesi levib kirjeldatavas piirkonnas palju laiemalt. Vesi on seotud peamiselt viimase jäätumise moreenidega, mille paksus on 10-70 m, maetud orgudes isegi vähem. Vesi paikneb tavaliselt moreeni sees olevates õhukestes ning pindalaliselt väikestes liiva ja kruusa läätsedes. Veetaseme sügavus sõltub puurkaevu asukohast reljeefis. Moreenidevaheliste limno- ja fluvioglatsiaalsete setete vesi on seotud moreenide vahel olevate liiva ja liivakas-kruusakate setete vahekihtide ja läätsedega. Nad võivad lasuda ka vahetult aluspõhjaliste kivimite peal. Kahe viimatinimetatud veekihi vahel on raske vahet teha antud piirkonnas ja seepärast käsitletakse neid tavaliselt koos. Nende veekihtide vett tarbivad mitmed Otepää linnas ja selle ümbruses asuvad puurkaevud. Veekihi vesi on surveline, survekõrgus sõltub vettsisaldavate setete lasumissügavusest ja litoloogilisest koostisest. Kuna Kvaternaari veekompleksi alumise osa ja Kesk-Devoni veekompleksi vahel ei ole veepidet, siis moodustavad nad kirjeldatud piirkonnas ühtse terviku. Seda tõendavad ka mõlema veekompleksi põhjavee praktiliselt ühesugune keemiline koostis ja ligilähedased staatilised veetasemed. Kesk-Devoni ehk Tartu veekompleks (D2) Kesk-Devoni veekompleks levib kirjeldataval alal kõikjal ja on Otepää linna ning seda ümbritseva ala peamine veevarustuse allikas. Veekompleksi paksus on vahemikus 12-140 m ja see lasub 67-140 m sügavusel maapinnast. Vettandvateks kivimiteks on peamiselt tsementeerunud liivakivid ning aleuroliidid, mis vahelduvad savikamate aleuroliitide ja aleuriitsete savidega. Litoloogia muutub kiiresti nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Kvaternaari setete suure paksuse (keskmiselt 100 m) tõttu on Kesk-Devoni veekompleks kirjeldatavas piirkonnas hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Veekompleksi lamamiks on Narva lademe domeriidid ja savikad dolomiidid üldpaksusega 75 m. Kesk-Devoni ja Kvaternaari veekomplekside keemiline koostis ja veetasemed on suhteliselt sarnased, sest nende vahel puudub kindel veepide. Kesk-Devoni veekompleksi ülemiseks veepidemeks võib pidada tinglikult Kvaternaari setete sees olevat moreenikompleksi, mille paksus on 2-68 m, kusjuures selle paksus väheneb maetud orgudes. Otepää linna veehaardes on selle moreenikompleksi paksus 38- 68 m. Veekompleksi veed on survelised, survekõrgus ulatub 26-52 m. Veetase sõltub suuresti puurkaevu asukohast reljeefis, ulatudes 118-129 meetrini üle merepinna (s.o. 2-30 m maapinnast). Maetud orud dreneerivad Kesk-Devoni veekompleksi põhjavett. Kesk-Devoni veekompleksi r4egionaalne põhjavee voolusuund on lõuna-põhja suunaline.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
38
Kesk-Alam-Devoni ehk Pärnu (D2-1) Veekompleksi paksus on keskmiselt 75 m, algab 250-300 m sügavuselt. Regionaalsete uuringute alusel võib arvata, et vee survekõrgus on ligi 250 m, kaevude erideebit aga umbes 1 l/s*m. Vesi on mage. Teadaolevatel andmetel kasutatakse Kesk-Devoni veekompleksi vett Otepää linnas alates 1954. a., kui puuriti esimene selle veekompleksi puurkaev nr. 8728 Otepää turuväljakule. Järgmisena puuriti puurkaev nr. 8729 piimakombinaadi tsehhile aastal 1956. a. 1967.a. puuriti puurkaev nr. 12204 (Keskuse) endise Otepää sovhoosi keskasula veega varustamiseks. Puurkaevu amortiseerumise tõttu (andis liiva) puuriti 1992.a. keskasulale uus puurkaev nr 12216, mida ei ole veel 2008.a. seisuga kasutusele võetud. Otepää ühisveevärgi praegu reservis olev puurkaev nr. 8734 (Kopli) puuriti 1971. a. Otepää linnas on tehtud pikaajalisi põhjavee režiimvaatlusi puurkaevus nr. 8730 (seirepuurkaev nr. 572), mis avab Kesk-Devoni veekompleksi kivimid. Põhjavee keemilist koostist on uuritud alates 1964 aastast ja veetasemeid alates 1968. aastast. Mingit märkimisväärset veetaseme alanemist toimunud ei ole, ka vee keemiline koostis on olnud aastate lõikes suhteliselt stabiilne. Riikliku põhjavee seire tugijaamad on veel puurkaevud nr. 20989 (seirepuurkaev nr. 20989) ja nr. 12074 (seirepuurkaev nr.1244). Mikrokomponentide seiret on tehtud 2004. aastal Mäe veehaarde puurkaevus nr. 8739 (puurkaev 2). Otepää valla üldplaneeringu eelnõu materjalid, Kobras AS, 2023; Otepää valla üldplaneeringu KSH aruanne; Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030, AS Infragate Eesti 2018.
4.1.2.1 Mõju põhjaveele Keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted, eesmärk on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist. Vastavalt kirjeldatud määrusele eristatakse Otepää valla territooriumil järgmisi ühisveevärgisüsteemides kasutatavaid põhjaveekihte ja nende järgi eristatakse järgmisi põhjaveekogumeid:
- Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum (edaspidi PVK) Ida-Eesti vesikonnas, D2-1, PVK nr 22 ning
- Kesk-Devoni PVK Ida-Eesti vesikonnas, D2, PVK nr 24.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
39
Hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel (viimati 2020. a) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Halvas seisundis olevaks on Otepää vallas hinnatud muuhulgas PVK 24 Kesk- Devoni PVK. Põhjuseks on avastatud pestitsiidid mõnes uuringupuurkaevus. Pestitsiidide piirväärtusi ületavad sisaldused põhjavees on seni küllalt harvad. PVK 24 seisundi halvaks hindamine viie aasta jooksul kogumist kogutud kolme piirväärtust ületava veeproovi alusel on madala usaldusväärsusega ja kordusuuring enamatest vaatluspunktidest ei pruugi 34,4% põhjaveekogumi saastumist pestitsiididega kinnitada. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on valla põhilisteks ühisveevarustuse veeallikateks põhjaveekogumid 22 D2-1 ja 24 D2. Põhjaveeseisundit kirjeldame vastavalt Ida-Eesti veemajanduskava 2022-2027 alapeatükile 6.2. Tulemused lisa tabelile 6-6 Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumid ja nende seisundid järgmiselt (väljavõte tabelist ÜVVK AK tabel 4-1). Tabel 4-1 Ida-Eesti vesikonna Otepää vallas kasutada olevate põhjaveekogumite koondseisund vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava (Keskkonnaministri 07.10.2022 a käskkiri nr 1-2/22/357: Perioodi 2022-2027 veemajanduskavade ja meetmeprogrammi kinnitamine
Põhjavee- kogumi nr
Põhjaveekogumi nimi Seisund VMK põhjal 2014
Seisund VMK põhjal 2020
Seisundi muutus
22 Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Hea Hea Sama
24 Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Hea halb Sama
Allikas: Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 22) seisund on hea ning Ida-Eesti veemajanduskava põhjal on eesmärk aastaks 2020 saavutatud. Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (PVK 24) on vastavalt Ida- Eesti vesikonna veemajanduskavale 2022-2027 halb keemilise seisundi tõttu, mistõttu on põhjaveekogumi seisund võrreldes 2014. aastaga halvenenud. Põhjavett mõjutavaks saasteaineks on pestitsiidid ning vastavalt Keskkonnaministri 01.10.2019 määrusele nr 48, on ohustavad tegurid naftasaadused, benseen ja summaarne polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) summa.
4.1.2.2 Otepää valla põhjaveevarud
Otepää ja Mäe piirkonnas varasematel aastakümnetel kehtinud põhjaveevarude kasutusaeg lõppes aastal 2019 ning uusi põhjaveevarusid pole arvutatud ega kehtestatud. Vastavalt veeseadus § 204 lõige (1) tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
40
põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Kuna Otepää vallas ei küündi üheski veehaardes veevõtt ligilähedaseltki 500 kuupmeetrini ööpäevas, kaasa arvatud Otepää linna veehaaretes (eelmisel aastal, 2024. a küündis kogu Otepää linna veevõtt 287 m3-ni/d), puudus peale 2019. a põhjaveevarude aegumist vajadus ja kohustus uute põhjaveevarude arvutamiseks ning hetkel vallas kehtestatud põhjaveevarusid ei ole.
4.1.2.3 Koormus põhjaveele ja jääkreostusobjektid
Põhjaveekogumitele avalduvaid koormusi Otepää vallas saab iseloomustada hüdraulilise koormusena veevõtu näol, reostusallikate/-kollete mõjuna põhjaveele ning hajureostusena põhiliselt põllumajanduslikust tegevusest. Viimane ei kuulu käesoleva töö raamesse. Ühisveevärkide poolt avaldatav hüdrauliline mõju seondub peamiselt põhjaveevõtu (-haaramisega) puurkaevudest. Võrreldes tabelis 5.1 väljatoodud lubatud põhjaveevõtte vastavalt keskkonnaloale, eelmises alapeatükis kirjeldatud kehtestamata põhjaveevarusid ja (mõõdetud) tegelikku ööpäevast keskmist põhjaveevõttu, mis moodustab kogu valla peale vaid 432,8 m3/d nii Vana-Otepää Lihatööstuse kui kõigi ÜVK-de lõikes (eeldame, et mõõtmata tarbimine ja hajaasustuse eratarbimine on sedavõrd väike, et ei lisa üldtarbimisse kuigivõrd koormust juurde), saab kindlalt väita, et veevõtust tingitud koormus põhjaveele on sisuliselt ebaoluline. Terviklikust Otepää valla põhjavee tarbimisbilansist anname ülevaate alapeatükis 5.2.2 ja lisas 2. Vastavalt Keskkonnaportaali andmetele, puuduvad Otepää vallas jääkreostusobjektid. Ida-Eesti veemajanduskavas on Otepää valla ÜVK-des kasutatava põhjaveekihi: Kesk-Devoni Aruküla lademe ehk Tartu veekihi, PVK 24, seisund hinnatud halvaks, kuid põhjuseks on vaid pestitsiidid mõnes uuringupuurkaevus. Pestitsiidide piirväärtusi ületavad sisaldused põhjavees on seni harvad ning PVK 24 seisundi halvaks hindamine viie aasta jooksul kogumist kogutud kolme piirväärtust ületava veeproovi alusel on madala usaldusväärsusega. Kokkuvõttes: hüdrauliline koormus põhjaveele on vähe- või ebaoluline, kuid põhjaveekihte tuleb jätkuvalt kaitsta, hoida korras ja järgida sanitaarkaitsealadel kehtestatud nõudeid ning jätkata nii Keskkonna- kui Terviseameti poolt nõutavat põhja- ja joogiveeseiret. Allikad: Keskkonnaportaal, Ida-Eesti veemajanduskava, Eesti Geoloogiateenistus, 2020.
4.2 PINNAVEEKOGUMID Pinnavee osas on olulise tähtsusega nii seisuveekogud ehk vallas paiknevad arvukad järved kui valda läbivad jõed. Kuna Otepää valla ÜVK süsteemidest heitvett järve(desse) ei juhita ning süsteemid ei haaku järvedega ka muus mõttes, käsitleme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
41
siinkohal vaid vooluveekogusid. Otepää valda kesk- ja lõunaosas läbivaks valla kõige olulisemaks jõeks on Väike Emajõgi (kood: VEE1008200), mis lähtub Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve. Jõgi on Mooritsa oja, Punga oja ja Purtsi jõe kaudu eesvooluks Komsi reoveepuhastile; Puka oja ja Purtsi jõe kaudu Puka (Pukamõisa) reoveepuhastile. Väike Emajõgi on kaudseks heitveesuublaks ka Sangaste ja Lossiküla reoveepuhasti väljalaskudele. Otepää valla põhjapoolsemat osa läbib Elva jõgi (kood VEE1036500), mis on lõigus Elva_2 (VEE1036500_2) Kaarnaojast suudmeni, Kaarnaoja kaudu kaudseks heitveesuublaks Otepää linna ja Otepää Alajaama reoveepuhastitele; lõigus Elva_1 (Elva jõgi Kaarnaojani), Kintsli oja kaudu kaudseks heitveesuublaks Nõuni reoveepuhastile. Järgnevas tabelis käsitleme Otepää valla heitvee väljalaskudega seotud pinnaveekogumeid ja nende seisundit Lääne-Eesti veemajanduskava 2023. a hinnangu järgi. Tabel 4-2 Otepää valla heitvee väljalaskudega seotud pinnaveekogumid ja nende seisund (kirjeldatud reoveepuhasti väljalasu lõigus)
Veekogu nimi
Valgala suurus, km2
Ehituskeeluvöönd, m
Veekaitsevöönd, m
Seisund 2023. a vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027
Väike Emajõgi*, Väike Emajõgi_1 (lähtest Pringi-Restu teeni 23136)
1380 50 10 Ökoloogiline seisund kesine, põhjused: paisud, kalastik; koondseisund kesine, eesmärk hea seisund
Väike Emajõgi*, Väike Emajõgi_2 (Pringi-Restu teest 23136 Pedeli jõeni)
1380 50 10 Ökoloogiline seisund kesine; koondseisund kesine, põhjused varasemast paisud, Sangaste Vastsemõisa paisu kalapääs, Restu pais, jõesängi muutmine, Sangaste hej tsükliline töö
Elva jõgi* Elva_2 (Elva Kaarnaojast suudmeni)
451,4 50 10 Ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hindamata, koondseisund kesine. Põhjused varasemast paisud (Tõravere kalapääsu efektiivsus teadmata, Hellenurme, Elva), Mosina ja Rundsoveski pais raskesti ületatavad, setete koormus
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
42
Veekogu nimi
Valgala suurus, km2
Ehituskeeluvöönd, m
Veekaitsevöönd, m
Seisund 2023. a vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskava 2022-2027
Purtsi 104,8 50 10 Ökoloogiline seisund hea, koondseisund hea
Märkused: *avalikult kasutatav veekogu Allikad: Veekogumite koondseisund 2023 Keskkonnaagentuur 2025
Ülejäänud heitvee väljalaskude eesvooludega seonduvaid vooluveekogusid riiklikult ei seirata, mistõttu veemajanduskava hinnangus nende seisundit kajastatud ei ole.
4.3 POTENTSIAALSED KESKKONNAOHU ALLIKAD
Otepää vallas puuduvad Keskkonnaagentuuri keskkonnaportaali andmetel jääkreostus- ja Konsultandile teadaolevalt ka olulist keskkonnaohtu kujutavad reostusallikad/-kolded.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
43
5 ÜHISVEEVÄRGI HETKESEISUND
5.1 TÄNASED VEEVARUSTUSPIIRKONNAD
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava hõlmab järgmisi asulaid: Otepää linna (sealhulgas Aedlinn); Pühajärve küla, Vana-Otepää küla; Sangaste, Puka alevikke; Keeni, Sihva, Komsi, Nõuni ja Lossiküla külasid. (vt joonised, lisa 4). Seletuskirjas käsitleme ka lühidalt Kääriku ja Kääriku Spordikeskuse ühisveevärki ja kanalisatsiooni. Sealseks operaatoriks on Emajõe Veevärk AS reoveepuhasti osas ning Kääriku Spordikeskus ülejäänud osas. Nagu ka eelnevalt kirjeldatud osutab Vana-Otepää külas ÜVK teenuseid Lihatööstus Edgar OÜ. Otepää vallas AS Otepää Veevärk poolt opereeritavate ÜVK- teenusega varustatud asulate tänasest ja perspektiivsest varustatusest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga annab ülevaate lisa 2. Järgnevalt kirjeldame lühidalt suuremaid ühisveevarustuspiirkondi, pumplatest, pumplaseadmetest ja veetöötlusjaamadest anname kirjelduse osades 5.4-5.14. Järgnevas kirjelduses anname ülevaate elanike ja tarbijate arvu kohta 2024. a seisuga. Otepää linn 2024. a oli Otepää ja selle koosseisu kuuluva Aedlinna ja ühisveevärgiga ühendatud Otepää küla tarbijate arvuks 2112 inimest ehk 98% elanikest. Otepää ühisveevarustussüsteemi teenindab aastal 2025 põhiliselt kaks puurkaevu: PK-8739 ja PK-8740 (katastri numbrid 8739 ja 8740), mõlemad puurkaevud kuuluvad Mäe veehaarde koosseisu. N-ö abipuurkaevuna on periooditi kasutusel Kopli pk, katastri nr 8734. Kõik nimetatud puurkaevud haaravad vett Kesk-Devoni veekompleksist. Mäe veehaarde kolmas puurkaev nr 8738 on reservis ning Keskuse puurkaev nr 12204 on reservis juba aastaid. Samas on puurkaev vajadusel valmis käivitamiseks ja likvideerida seda ei kavatseta. Mäe veehaarde ja veetöötlusjaama maa (Aakre metskond 49) ei ole endiselt AS Otepää Veevärgi kontrolli all ning see võib osutuda oluliseks takistuseks projektivahendite taotlemisel, kus on vajalik nende varade või nendega seotud varade rekonstrueerimine või finantsvahendite tagamine. Pühajärve küla 2024. a oli Pühajärve küla ühisveevärgiga ühendatud 63 inimest ehk 47% küla elanike arvust. Pühajärve küla ühisveevarustussüsteemi puurkaev paikneb küla loodeosas (lähemalt tabelis 5-1). Vana-Otepää küla Vana-Otepää küla ühisveevärk ja puurkaev kuuluvad Lihatööstusele Edgar. Elanikest on liitunud kaks korter- ja kaks eramaja, kokku ca 30 elanikku. Küla ühisveevärk saab vee ühest küla idaosas paiknevast puurkaevust (kat. nr 12212), mis pumpab vett Kesk-Devoni veekompleksist (tabel 5-1).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
44
Sangaste alevik Sangaste alevikus on ühisveevärgiga liitunud 83% aleviku elanikkonnast, ca 228 inimest. Aleviku ühisveevärk saab vee Sangaste aleviku puurkaevust (kat nr 9218). Puka alevik Puka aleviku s on ühisveevärgiga liitunud 80% elanikest, ca 560 inimest. Küla ühisveevärk saab vee kahest puurkaevust: Tööstuse tn puurkaevust (kat nr 53262) ja Ääre tn puurkaevust (kat nr 12452). Kolmas ÜVK puurkaev, Võru tn puurkaevpumpla (katastri nr 12459), on reservis. Keeni küla Keeni külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 98% elanikkonnast, 275 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Keeni puurkaevust (kat nr 12504), lähemalt tabel 5-1. Sihva küla Sihva külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 80% elanikkonnast, 250 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Sihva puurkaevust (kat nr 12086), lähemalt tabelis 5-1. Komsi küla Komsi külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 73% elanikkonnast, 63 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Komsi puurkaevust (kat nr 12069), lähemalt tabelis 5-1. Nõuni küla Nõuni külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 68% elanikkonnast, 140 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Nõuni puurkaevust (kat nr 12205), lähemalt tabelis 5-1.
5.2 VEETARBIJAD, TEENUSEGA VARUSTATUS JA ÜLEVAADE PUURKAEVUDEST
5.2.1 Veetarbijad, veekasutus ja teenusega varustatus
Otepää valla ühisveevärgi veetarbimisandmed on esitatud käesolevas arendamise kavas lisas 2. Otepää linnas (koos Aedlinna ja Otepää küladega) on ÜVK teenuse põhitarbijateks elanikud ning vallavalitsus, valla allasutused ning valla osalusega ettevõtted, kellest suurima osakaalu moodustavad Otepää Gümnaasium; Otepää Tervisekeskus, sh Otepää Hooldekodu; Otepää linnas paiknev ja osaliselt valla osalusega Tehvandi Spordikeskus; Otepää Lasteaed, mis jaguneb Võrukaela maja ja Pähklikese maja vahel jt. Otepää linna veevõrgust toidetakse ka Pühajärve SPA hotelli, sealset ujulat ning Puhkekodu. Linnas paikneb ka mitmeid kaubandus-
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
45
teenindus- ja majutusettevõtteid. Tööstusettevõtteid on Otepää linna administratiivpiirides suhteliselt vähe - suurim neist on ühtlasi kogu valla suurim tööstusettevõte, UPM-Kymmene Otepää OÜ. Vallas on veel järgmised koolid Puka Kool, Keeni Põhikool, Pühajärve Põhikool, asukohaga Sihva külas. Puka Koolis on kaks lasteaiarühma, Pühajärve Põhikoolis kolm ning Keeni Põhikoolis samuti kolm lasteaiarühma. Suurimateks tootmisettevõteteks vallas on UPM Kymmene, kus on 240 töötajat; Keenis on AS Sanwood (89 töötajat); Vana-Otepääl Lihatööstus Edgar OÜ (40 töötajat). Ettevõttel Lihatööstus Edgar OÜ on oma veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, sealhulgas puurkaevpumpa, veetöötlus ja reoveepuhasti ning OÜ Otepää Ehitusgrupp (30 töötajat).
5.2.2 Ülevaade Otepää valla veekasutusest
Detailsem ülevaade veevõtu ja –tarbimise seisust on toodud lisas 2, kus kirjeldame veebilanssi alates aastast 2024 ja prognoosime näitajaid kuni ÜVVK AK perioodi lõpuni: aastani 2037. Tuleb märkida, et valla veetarbimise perspektiiv (ja elanike arv) tugineb ligikaudsetele prognoosidele, baseerudes valla arengukaval, üldplaneeringul, detailplaneeringutel ja valla üldistel arengusuundadel. Arengukavas nähakse elanike arvu minimaalset langust, loomulik iive on negatiivne, kuid rändeiive on mõnevõrra plusspoolel elanike sisserände osas. Võimalused ettevõtluse arenguks on Otepää vallas väga head, kuna vallas on suhteliselt tihe ja hea maanteede võrk ning vald on tuntud hea elukvaliteedi ja suurepärase turismipiirkonnana. Otepää linn, Puka, Sangaste alevikud ja suuremad külad, sealhulgas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenusega varustatud asulad, paiknevad aastaringselt hästi sõidetavate kõvakattega maanteede ääres. Valda läbivad olulised tugimaanteed: Tatra-Otepää-Sangaste ning Rõngu-Otepää-Kanepi maantee. Vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamisel lähtume detailplaneeringutest, uute liitujate ligikaudsetest arvudest ja vee ühiktarbimistest. Tarbimise langustendents on loodetavasti viimase 10-15 a jooksul aasta jooksul peatunud. Pigem näeme eriti madala ühiktarbimise juhtudel ette ühiktarbimise kasvu. Kokkuleppeliselt arvestame perspektiivseks elanike ühiktarbimiseks 85 l/d. Järgmises alapeatükis anname ülevaate Otepää valla ühisveevärgi puurkaevude üldtehnilistest näitajatest ja veevõtust aastal 2024.
5.2.3 Otepää valla ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed
Järgnevas tabelis anname kokkuvõtliku ülevaate Otepää valla töös olevatest ühisveevärgi puurkaevudest, sealhulgas mõned vee erikasutuse keskkonnalubades sisalduvad reservkaevud. Ei käsitle perspektiivituid puurkaeve.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
46
Tabel 5-1 Otepää valla ÜVK puurkaevude (pk) tehnilised andmed (kirjeldused alapeatükkides 5.4 – 5.14, tabelis käsitletud üldjuhul vaid töötavaid ja/või vee erikasutuse keskkonnaloas olevaid puurkaeve) ning kokkuvõte põhjaveevõtust 2024
Jrk nr
Otepää valla puurkaev / veehaare
Puur- kaevu
katastri nr
Ehitus- aasta
Veekiht Sügavus [m]
Deebit
[l/s]
Staatiline veetase
maapinnast [m]
Dünaamiline veetase
maapinnast [m]
Tegelik keskmine
veevõtt 2024 [m3/d]
Lubatud veevõtt keskkonnaloa alusel [m3/d] *
1 PK-1 / Mäe 8738 1992 D2 190 5,28 21,05 31,05 - 22
2 PK-2 / Mäe 8739 1992 D2 190 5,56 16,89 21,89 139,7 217
3 PK-3 / Mäe 8740 1992 D2 190 8,33 12 21 143,8 217
4 PK-8734 / Kopli (enamasti reservis)
8734 1971 D2 200 6,66 36,5 46,5 3,6** 7
5 PK-12204 /Keskuse 12204 1967 D2 170 6,67 6,9 22,0 - 23
6 Pühajärve Kannistiku 12079 1979 QIII 105 2,77 18,5 17,7 4,3 9
7 Sihva PK (Voki PK) 12086 1984 D2 210 5 16 20,3 17,2 27
8 Puka Tööstuse tn PK 53262 2015 D2 187,6 16 44,24 68,24 6,4 55
9 Puka Ääre tn PK 12452 1965 D2 105 3,6 29 34,5 24,4 96
10 Puka Võru tn PK 12459 1986 D2 120 3,06 32 40 - -
11 Komsi PK 12069 1971 D2 200 5 51 56,5 9,8 22
12 Sangaste PK 9218 1984 D2 130 6,7 5 13,2 25,6 40
13 Keeni Keskuse PK 12504 1976 D2 112 1,82 8,5 11,5 29,4 50
14 Keeni Põhikooli PK 16479 2002 D2 100 1,5 7 7,9 - -
15 Lossiküla 11239 1962 D2 120 9,63 3,7 9,6 - -
16 Nõuni PK 12205 1968 D2 145 3,03 15 21 10 15
17 Vana-Otepää Lihatööstuse PK
12212 1974 D2 150 4 19 21,5 18,6 44
18 SA Tehvandi Spordikeskuse
Kääriku spordibaas
12081 1981 D2pr 320 2 16 42 26,1 37
Kokku 458,9 881
Sellest D2 veekihist 454,6 872
Sellest Q veekihist 4,3 9
*Märkused: *veelubade kirjeldused vt alapeatükk 2.1.7 ja alapeatükid 5.4-5.14 **Puurkaev töötas 2024. a veebruarist detsembrini väga väikese koormusega. Suurim veevõtt toimus maikuus, 995 m3/kuus e. 32 m3/d (mis kohati ületas ka veeloas lubatu). Tegemist on varu-reservpuurkaevuga
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
47
5.3 OTEPÄÄ LINNA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Arvestame Otepää linna ÜVK süsteemide kirjelduses nii linna keskuse, Aedlinna, Pühajärve SPA ja Puhkekodu kui Alajaama piirkonnaga. Otepää ühisveevärgi saab jaotada kaheks rõhutsooniks: Otepää põhipiirkonna ja Aedlinna rõhutsoonid. Seejuures kuulub ka osa Pühajärve külast Otepää põhipiirkonna rõhutsooni. Mõlemat rõhutsooni varustab veega Mäe veehaarde ja -töötluskompleks ning põhilise osa ajast kaks Mäe veehaarde puurkaevu, nr 8739 ja 8740. Puurkaevude tehniline iseloomustus on antud tabelis 5-1.
5.3.1 Otepää puurkaev- ja pumplarajatiste ülevaade
Otepää linnas paikneb tinglikult kolm veehaaret (vt ka joonis, lisa 4): 1. linna lõunaosas Pühajärve tee piirkonnas Aakre metskond 49 territooriumil asuv
põhiline veehaare: Mäe veehaare koos kolme puurkaevpumplaga: nr 8738, 8739 ja 8740.
2. Suhteliselt linna keskel Kopli ja Koolitare tn lähistel paiknev Kopli veehaare, puurkaevuga nr 8734, mis on töös abipuurkaevuna ja periooditi ning
3. Keskuse veehaare, mis paikneb linna kirdeosas Keskuse tee ääres, puurkaevpumpla katastri nr 12204. Puurkaev on kasutusel reservpuurkaevuna n- ö töökindluse tagamiseks ning pole juba aastaid operatiivselt töötanud.
Pühajärve tee piirkonda rajati veevarude uuringutööde käigus 1992. aastal puurkaevude joonelise asetusega kolm uuringu-tarbepuurkaevu ehk Mäe veehaare. Puurkaev 2 (katastri nr 8739) asub lääne-idasuunalise veehaarde keskel pumplahoone vahetus läheduses ning kaks äärmist puurkaevu 1 (katastri nr 8738) ja 3 (katastri nr 8740) keskmisest puurkaevust kumbki 100 m kaugusel. Puurkaevude suudmed asuvad muldes 3 m läbimõõduga betoonrõngastega kindlustatud šahtides, puurkaevude kohal on teenindusluugid. Puurkaevust pumbatavast veest saab veeproove võtta pumplahoonesse paigaldatud proovivõtukraanidest. Sealsamas on võimalus võtta veeproove ka töödeldud põhjaveest peale survefiltreid ja veevõrku suunatavast joogiveest. Tänase seisuga on pidevalt töös puurkaevud nr 2 ja 3 ehk 8739 ja 8740. Puurkaevude ümber piirdeaeda ei ole, kuid veetöötlus- ja survetõstepumpla kompleks on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ulatus on 50 m. II astme pumplakompleks koos veetöötlusjaamaga rajati 1997. a. Pumplakompleks koosneb veereservuaaridest, veetöötlusfiltritest, survetõstepumplatest ning juhtautomaatikast. Süsteemis on kaks eraldi survetõstepumpade gruppi – üks suundub Aedlinna (rõhk ~3 bar) ja teine linna põhipiirkonda (rõhk ~ 5 – 5,3 bar), kummaski reas on kolm survetõstepumpa.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
48
Linna suunduv survetõstesüsteem koosneb rõhutõstepumpadest (3 tk – 3x15 m3/h, H=53 m), paralleelselt töötavad kaks pumpa (sagedusmuunduriga), vajadusel lülitub tööle kolmas pump. Süsteemis on veel üks tuletõrjepump tootlikkusega 42 m3/h (H=53 m) ja kaks filtri rõhutõstepumpa (2x40 m3/h, H=3,5 m). Reservis on üks lisapump tootlikkusega 80 m³/h (H=40m). Eraldi on töös filtrite pesupump. Kõik pumbad on varustatud sagedusmuunduritega. Pumpla- ja veetöötluskompleksi kuulub kaks veemahutit kokku nelja sektsiooniga:
- esimene mahuti pumplahoonest vasakul, muldkehas, kujutab endast toorveemahutit, kus leiab aset esmane settimine, mahuti on kahesektsiooniline: 2 x 110 m3 , kasutatav maht 200 m3 ning
- puhtaveereservuaar pumplahoone fassaadist paremal muldkehas, samuti kahesektsiooniline, kogumahuga samuti 220 m3, millest kasulik maht 200 m3.
Mõlemad toorvee mahutiosad omavad toorvee õhutuskaskaadi. Mahutites tekkinud sete uhutakse mahuti pesuveega ühiskanalisatsiooni. Filtrite pesu toimub pesupumbaga puhtaveereservuaarist võetava vee baasil. Filtrite uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Toorveemahutist pumbatakse vesi läbi kaheastmelise kiirfiltri ning suunatakse puhastatult II astme mahutisse ehk puhtaveereservuaari. II astme mahutist pumbatakse vesi eraldi sektsioonide pumpadega linna põhipiirkonda ja eraldi Aedlinna piirkonda. Töödeldav vesi õhustatakse enne filtreerimist. Raua eraldamiseks enne filtreid kasutatakse oksüdeerimise tõhustamiseks kaaliumpermanganaadi KMnO4 lahust. Lisaks eelnevatele seadmetele on pumplasse paigaldatud veevarustussüsteemi üks 150 liitrise mahuga kummimembraaniga hüdrofoor. Pumpla on varustatud veemõõteseadmetega. Elektri-ja automaatikasüsteemid on välja ehitatud, hoone on varustatud signalisatsiooniseadmetega. Tulekustutusvesi antakse veevõrku pumpadega täiendava automaatika ning siibrite abil. Automaatikablokk on tänaseks moraalselt vananenud ja vajab väljavahetamist. Kirjeldatud veetöötlus ja pumplakompleksist võrku juhitav tarbevesi katab kogu Otepää linna põhipiirkonna ning linnaga ühtses rõhutsoonis olevate Aedlinna ja linna lähinaabruses paiknevas osas Pühajärve küla vajadused. Veevarustuspumpla on varustatud statsionaarse diiselgeneraatoriga, heitgaasid on väljastatavad spetsiaalse korstna kaudu. Kopli puurkaevpumpla Kopli puurkaevpumpla rekonstrueerimistööde käigus aastal 2010 paigaldati Kopli puurkaevu juurde II astme pumbad, vee kontaktmahuti ja veetöötlusseadmed. II astme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
49
pumpadega pumbatakse kontaktmahutis olev vesi läbi kahe survefiltri veevõrku. Filtrite abil filtreeritakse veest välja oksüdeeritud raud ja mangaan. Pumplasse on paigaldatud ka kaks Duplex veepehmendit. Filtripesuvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Keskuse puurkaevpumpla Keskuse puurkaevpumpla rekonstrueerimistööde käigus aastal 2010 paigaldati Keskuse puurkaevu juurde II astme pumbad, vee kontaktmahuti ja veetöötlusseadmed. II astme pumpadega pumbatakse kontaktmahutis olev vesi läbi kahe survefiltri veevõrku. Filtrite abil filtreeritakse veest välja oksüdeeritud raud ja mangaan. Filtripesuvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.
Joonis 5-1 Otepää Mäe veehaarde puurkaevpumpla ehitise tüüpvälisilme, konkreetselt pildil puurkaev nr 2, 8739
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
50
Joonis 5-2 Otepää Mäe veehaardekompleksi pumplahoone sisevaade (survetõstepumpade üks komplektidest)
Joonis 5-3 Otepää veetöötlus ja pumplahoonest vasakule jääv mahuti on toorveemahuti
Allikad: Konsultandi kohapealsel vaatlusel kogutud andmed, AS Otepää Veevärk
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
51
5.3.2 Otepää linna veeallika ja joogiveekvaliteet
Otepää linna töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallikateks on eelnevalt kirjeldatud Mäe veehaarde puurkaevpumplad nr 2, 3. Konsultandil on kasutada Otepää linna puurkaevude veekvaliteedi andmed aastast 2024. Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Otepää linna puurkaevude ja joogiveekvaliteedi andmeid. Näitame andmeid igapäevaselt töötavate puurkaevude veekvaliteedist. Tabel 5-2 Otepää linna joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Otepää pk nr 2 nr 8739, toorvesi, 21.10.2024
Otepää pk nr 3 nr 8740, toorvesi, 21.10.2024
Kopli pk nr 8734, toorvesi, 21.10.2024
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5 <5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
15 6,4 24
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2 <2 <2
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,4 7,5
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,17 0,077 0,060
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 <0,01 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1 <0,1 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,3 1,4 1,2
9 Sulfaadid mg/l 250 1,6 2,2 4,1
10 Raud µg/l 200 420 530 1300
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,2 1 <1
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,18 <0,1 <0,1
13 Mangaan µg/l 50 170 100 130
14 Elektrijuhtivus μS cm-1
20˚C 2500 626 633 630
15 Naatrium mg/l 200 9,2 8,6 7,6
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0 0
Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
18 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
3 0 0
Allikas: AS Otepää Veevärk Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
52
Nagu tabelist nähtub, ületavad kõigi pidevalt või ajutiselt töötavate puurkaevude vees lubatud joogivee norme üldraua ja mangaani sisaldused. Viimased viiakse normi veetöötlusseadmete abil. Järgnevalt käsitleme joogiveekvaliteedi analüüsiandmeid Otepää linnas. Otepää linna joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Otepää linna joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: Otepää Gümnaasiumist, Otepää Lasteaiast Pähklikese ja Võrukaela majast, Otepää reoveepuhasti kraanist, Otepää Gümnaasiumist – kokku neli korda aastas;
- süvakontrolliks: Otepää Gümnaasium, ükskord aastas.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 06.02.2026
53
Tabel 5-3 Otepää linna joogiveekvaliteedi analüüsitulemused, 2023,2025
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Otepää Gümnaasium, 14.04.2025
Otepää Lasteaed Pähklike, Pühajärve tee 22, 03.07.2025
Otepää Gümnaasium, 08.01.2025
Otepää Lasteaed Võrukael, 19.10.2023
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5 5 <5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5 <0,5 <0,5 <0,5
3 Lõhn Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1 1 1
4 Maitse Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1 1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7 7,8 7,5 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,02
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,34
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 1,8
11 Raud µg/l 200 <20 <20 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,13
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 631 617 637
16 Naatrium mg/l 200 98
17 Boor mg/l 1,0 0,03
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/10 0ml
0 0 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/10 0ml
0 0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta >300 296 2 23
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
54
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad kõik määruse nr 61 nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.3.3 Otepää veevõrk ja selle seisund
Otepää linna põhipiirkonna ja Aedlinna ühisveevärgid kuuluvad tinglikult kahte eraldi rõhutsooni. Mäe survetõste peapumplast pumbatakse töödeldud vesi peamagistraalidesse erinevate rõhutõstepumpade ja rõhuga – Otepää Keskusesse ehk põhipiirkonda rõhuga 5-5,3 bar-i ning Aedlinna võrku rõhuga ligikaudu 3 bar-i. Tarbimispiirkondadesse suunduvad mõlemal juhul de110 PE PN10 magistraaltorustikud. Otepää linna põhipiirkonna veetorustiku kogupikkus on 25 530 m ning Aedlinna torustiku kogupikkus 8880 m. Viimane veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine Otepää linnas, sealhulgas nii linna põhipiirkonnas kui Aedlinnas toimus aastatel 2009-2011 Projekti „Otepää linna veemajandusprojekt“ raames, mille käigus rajati ja rekonstrueeriti suur osa tänasest Otepää linna ja Aedlinna veetorustikust. Torustiku materjaliks on peamiselt plast (polüetüleen). Torustiku läbimõõdud varieeruvad de40 kuni de110. Peamagistraalid on rajatud de110 ja de63 läbimõõdus veetorustikest, hargvõrgud de50 ja väiksematest torustikest. Linna peatorustikud on peaaegu täies ulatuses heas seisundis. Perspektiivis rajatakse ligikaudu 1,2 km veetorustikku Aedlinna asumisse Otepää- Kääriku-Kurevere tee piirkonda (investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4). Allikad: AS Otepää Veevärk edastatud projektid, teostusjoonised ja detailplaneeringud, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt.
5.3.4 Otepää linna tuletõrjeveevarustus
Otepää linna tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantidega. Torustikele on paigaldatud maapealsed hüdrandid. Otepää linna tänane hüdrantide arv on 50, seejuures paikneb linna põhipiirkonnas 37 ja Aedlinnas 13 tuletõrjehüdranti. Hüdrantide asukohad on esitatud Lisa 4 joonistel. Normatiivne tulekustutuse veevajadus Otepää linnas ja lähiümbruse veevarustussüsteemis on intensiivsusega 15 l/s 3 tunni jooksul. Hüdrantide veevarustuse tagab Otepää linna kaheastmeline veetöötlusjaam arvestusliku vooluhulgaga Q = 35 m3/h, tulekahju ajal koos tuletõrjevee lisapumbaga kuni 77 m3/h. Koos täiendava reservpumbaga (80 m3/h), isegi kuni 157 m3/h) Veetöötlusjaama veemahuti on kaheosaline ja kogumahuga 200 m3, milles tulekustutuse puutumatu varu peab moodustama 162 m3. Torustiku rajamisel paigaldati uued hüdrandid ja torustike rekonstrueerimisel vahetati olemasolevad hüdrandid uute vastu. Kõigile rajatud ja rekonstrueeritud torustikele on paigaldatud vajalik arv tuletõrjehüdrante vastavalt standardile Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012, A1:2013.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
55
Allikad: AS Otepää Veevärk info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt, Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030, AS Infragate Eesti 2018.
5.4 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Pühajärve külas on ühisveevärgiga liitunud 47-48% elanikest ehk ligikaudu 65 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Pühajärve puurkaevust, teise nimega Kannistiku puurkaevust (kat. nr 12079) (vt ka tabel 5-1).
5.4.1 Pühajärve puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Pühajärve puurkaevpumpla ja veetöötlussüsteem koosneb aeratsioonimahutist, kahest filtripaagist – tegemist on järjestikku filtritega ja aeratsiooniks suruõhku andvast kompressorist. Kuna puurkaevu vees on üldraua sisaldus väga kõrge (2024. a 3000 µg/l) ning ka hägususe näitaja on väga kõrge, kasutatakse veetöötlustehnoloogias kahte järjestikust filtrit ja aastal 2020 lisati aeratsioonimahuti õhuhapniku ja vee pikema kontaktaja saavutamiseks. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning likvideerivad veest hägususe. Puurkaevu päis paikneb pumplahoones. Hoone on varustatud elektriküttega. Pumba automaatikaks on olemas sagedusmuundur, kuid vaatluse hetkel töötas süsteem 500 l membraanhüdrofoori regulatsioonil. Hoones puudub ventilatsioon ja õhukuivati, kuid vaatluse hetkel otseseid kõrge õhuniiskuse ilminguid ei tajunud. Uhtevesi juhitakse immutuskaevu ja sealt pinnasesse, kuid tegemist ei ole keskkonnaohtliku heitveega.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
56
Joonis 5-4 Pühajärve puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama välisilme
5.4.2 Pühajärve küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Pühajärve küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Pühajärve Kannistiku puurkaevpumpla nr 12079 (QIII veekiht). Pühajärve küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028, proovivõtu kohaks nii tava- kui süvakontrollil veetöötlusjaamast peale filtrit. Konsultandil on lisaks kasutada Pühajärve puurkaevuvee analüüs aastast 2024. Pühajärve joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: veevõtukraanist peale veetöötlusseadet üks kord aastas; - süvakontrolliks: veevõtukraanist peale veetöötlusseadet üks kord 10 aasta jooksul
(viimane kord 2025). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Pühajärve puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-4 Pühajärve puurkaevu nr 12079 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Pühajärve pk nr 12079, toorvesi, 21.10.2024
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
33
3 Lõhn
Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
57
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,41
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 2,8
9 Sulfaadid mg/l 250 0,94
10 Raud µg/l 200 3000
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,18
13 Mangaan µg/l 50 76
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 535
15 Naatrium mg/l 200 5,3
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 12
Allikas: AS Otepää Veevärk Punasega on tähistatud ülenormatiivsed näitajad vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61
Pühajärve puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele üldraua ja mangaani näitaja. Pumplas toimub tõhus veetöötlus raua- ja mangaani ärastuse näol, nii et raua ja mangaani ülenormatiivsed näitajad puurkaevu vees pole probleemiks. Järgnevalt käsitleme Pühajärve joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-5 Pühajärve küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Pühajärve küla, peale veetöötlusseadet 12.05.2025 tava- ja süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
0,87
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,031
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 1,1
9 Kloriidid mg/l 250 2,8
10 Sulfaadid mg/l 250 0,92
11 Raud µg/l 200 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,17
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
58
14 Mangaan µg/l 50 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 530
16 Naatrium mg/l 200 5,1
17 Boor mg/l 1,0 0,023
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
13
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Tabelis pole kõiki näitajaid välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.4.3 Pühajärve veevõrk ja selle seisund
Pühajärve küla (Kannistiku) ühisveevärgi torustike kogupikkus on 320 m. Veetorustik on täies ulatuses rekonstrueeritud. Torustiku läbimõõduks on De40 ja materjaliks plast. Kõigi tarbijate veevärgid on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Pühajärve valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2021-2032.
5.4.4 Pühajärve küla tuletõrjeveevarustus
Pühajärve (Kannistiku) külas on üks ametlik tuletõrje veevõtukoht, milleks on küla territooriumil asuv tiik, mille maht on ca 150 m3. Vajalik on rajada veevõtukoht, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukoht peab võimaldama tuletõrjeautoga aastaringselt juurdepääsu ja kasutamist ning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Kuna taolise veevõtukoha loomiseks hetkel veel kokkulepped puuduvad, näeme ette maa-aluse tuletõrjeveemahuti rajamise (100 m3) koos kuivhüdrandiga. Allikas: AS Otepää Veevärk ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030..
5.5 PUKA ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Tänasel päeval katavad Puka aleviku veevajadust kolm ühisveevärgi puurkaevu: Tööstuse tn, Ääre tn ja Võru tn puurkaevud (edaspidi PK). Ääre tn ja Võru tn pk-d paiknevad Puka aleviku lääneosas, Tööstuse tn pk, aleviku idaosas. Alevikus on üks rõhutsoon, mida saavad varustada kõik nimetatud puurkaevpumplad. Tänasel päeval on töös Tööstuse ja Ääre tn pk. Võru tn pk on reservis. Kõik puurkaev-pumplad on varustatud veetöötlusseadmetega. Kõik pumplad on üheastmelised (võrku antav rõhk tagatakse puurkaevu süvaveepumba baasil) Puka aleviku puurkaevude tehniline iseloomustus on antud tabelis 5-1. Toodud analüüsitulemuste alusel vastab joogiveekvaliteet Pühajärve veevõrgus normidele vastavalt määruse nr 61 nõuetele.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
59
Puka alevikus on viimase 15 aasta jooksul ÜVK töid teostatud kokku kolmes etapis, 2011- 2012; 2014-2015 ning 2015-2016 - kõik KIK keskkonnaprogrammi raames.
5.5.1 Puka aleviku puurkaevude ja pumplarajatiste ülevaade
Ääre tn puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam Ääre tn puurkaevpumpla asub Puka aleviku lääneosas (vt ka lisa 4). Puurkaevpumplat rekonstrueeriti KIK keskkonnaprogrammi raames aastal 2012. Puurkaevu päis paikneb pumpla ja veetöötlusjaama hoones. Täpsemad andmed on esitatud tabelis 5-1. Puurkaev paikneb Ääre tn korterelamute piirkonnas, vahetus läheduses paiknevad ka aiamaad. Puurkaevul puudub piirdeaed. Sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaevu päisehitis paikneb aastatel 2011-2012 rekonstrueeritud pumpla ja veetöötlusjaama hoones. Veetöötlus toimub läbi kolme paralleelse survefiltri, millele eelneb vee aeratsioon. Uus renoveerimine toimus 2025. Pumba rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga. Filtrite pesuvesi saadakse puurkaevu toorveest ja peale filtri pesu juhitakse tarbitud uhtevesi ühiskanalisatsiooni.
Joonis 5-5 Puka Ääre tn pumplahoone välisilme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
60
Joonis 5-6 Puka Ääre tn pumplahoone sisevaade, kolmest survefiltrist kaks
Tööstuse tn puurkavpumpla ja veetöötlusjaam Tööstuse tn puurkaevpumpla asub Puka aleviku idapoolses osas. Puurkavpumpla rajati aastal 2015 Ebumäe ja Tööstuse tn elanike (kortermajade) veega varustamiseks. Puurkaevpumplale paigaldada veetöötlusseadmed. Projekti tulemusena tagati Tööstuse ja Ebumäe piirkonna elanikele puhas ja nõuetele vastav joogivesi. Puurkaevude andmed vt tabel 5-1, asukoht lisa 4. Puurkaev paikneb hoonest väljas ja on varustatud nõuetekohase päisehitisega. Tööstuse pumpla veetöötlustehnoloogia koosneb vee eelaeratsioonist ja filtreerimisest kahe paralleelse filtri baasil. Aereerimine toimub kompressoriga. Filtrite pesu toimub puurkaevust võetava toorvee baasil. Filtrite uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pumplas on loomulik ventilatsioon. Õhuniiskust reguleeritakse sorbtsioonkuivatiga. Küte toimub elektriradiaatoriga. Puurkaevu päis asub pumplahoone tagaküljel. Pumplas asuvat 500 l membraanhüdrofoori üldjuhul ei kasutata, kuna pumba tööd juhib sagedusmuundur.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
61
Joonis 5-7 Puka Tööstuse puurkaevu päis paikneb pumplahoone taga
Joonis 5-8 Tööstuse puurkaevpumpla sisevaade, eelaeratsioonimahuti ja paarisfilter
Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kohapealne vaatlus
Võru tn puurkavpumpla ja veetöötlusjaam Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2003. aasta lõpus. Rekonstrueerimistööde raames vahetati pumplahoones asuv torustik ja armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed ning
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
62
kaks hüdrofoori. Pumplahoone soojustati, kaeti terasprofiilplekiga ning varustati ventilatsiooniga. Hoones on elektriküte. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Alates septembrist 2017 on puurkaevpumpla tööst väljas.
5.5.2 Puka veeallika ja joogiveekvaliteet
Puka aleviku töötavateks puurkaevudeks ehk joogiveeallikateks on Ääre ja Tööstuse tn puurkaevpumplad. Konsultandil on kasutada Puka aleviku Ääre tn puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2024 ning ülejäänud Puka puurkaevude andmed vastavalt Raudtee pk, 2018 ning Kosenõmme ja Poolemõisa pk, aastast 2025 . Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Puka aleviku puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-6 Puka aleviku joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka Ääre tn pk nr 12452 toorvesi, 27.02.2025
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka Ääre tn pk nr 12452 toorvesi, 27.02.2025
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,8
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,48
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,4
9 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
10 Raud µg/l 200 2300
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,8
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,28
13 Mangaan µg/l 50 48
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 561
15 Naatrium mg/l 200 14
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 3
Allikas: AS Otepää Veevärk Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid Ääre tn puurkaevu vees ületas üldraua sisaldus. Koigi ülejäänud näitajate sisaldused jäid joogivee kvaliteedi piirväärtuste järgi normi piiresse.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
63
Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Puka alevikus. Puka aleviku joogivee seireks kehtivad:
1. Tööstuse tn piirkonna joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Proovivõtu koht ja aeg:
- tavakontrollil: Puka Tööstuse tn 15 veetöötlus jaam peale filtrit (oktoober) 1 kord aastas
- süvakontrollil: Puka Tööstuse tn 15 veetöötlus jaam peale filtrit, 2024.a (oktoober) 1 kord 10 aasta jooksul
2. Ääre tn piirkonna joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028 Proovivõtu koht ja aeg:
• tavakontrollil: Puka Ääre tn veetöötlus jaam peale filtrit (mai ja oktoober) 2 korda aastas
• süvakontrollil: Puka Ääre tn veetöötlus jaam peale filtrit, 2024.a (oktoober) 1 kord 6 aasta jooksul.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
64
Tabel 5-7 Puka aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused 2025 ja süvaanalüüsi tulemused 2024
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit tavakontroll, 12.05.2025
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit süvakontroll, 21.10.2024
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit kordusanalüüs, 13.11.2024
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 03.12.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 21.10.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5 3
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 15 <1
3 Lõhn Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2 1
4 Maitse Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,7 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,45 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01 0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1 0,45
9 Kloriidid mg/l 250 1,3 20
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1 31
11 Raud µg/l 200 40 2400 22 150 34
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,7 1,1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,3 0,66
14 Mangaan µg/l 50 50 69 51 52 2
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 560 560 504
16 Naatrium mg/l 200 15 23,6
17 Boor mg/l 1,0 0,05 0,56
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
65
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit tavakontroll, 12.05.2025
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit süvakontroll, 21.10.2024
Puka, Ääre tänava pumbamaja peale filtrit kordusanalüüs, 13.11.2024
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 03.12.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
Puka Tööstuse pk peale filtreid, 21.10.2024 (Tööstuse ja Ebumäe tn ühisveevärk)
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/10 0ml
0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
12 5 3
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg Punasega tähistatud ülenormatiivsed näitajad
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
66
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad ametlikult küll kõik määruse nr 61 nõuetele, kuid nagu eelnenud tabelist näha, oli mõlema kirjeldatud pumpla väljundis 2024. a probleemiks ülenormatiivsed raua ja mangaani näitajad. Terviseameti 27.05.2025 hinnangul vastab Puka ühisveevärgi joogivesi siiski nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on normi piires suure varuga ning enamasti alla määramispiiri..
5.5.3 Puka veevõrk ja selle seisund
Puka alevikus on veevarustuse tagamiseks pidevalt töös kaks puurkaevpumplat, kuid sisuliselt töötab alevik ühtses rõhusüsteemis ning erinevate puurkaevude survetsoonid on omavahel ühenduses, sealhulgas raudtee aluse läbiviigu kaudu (lisa 4). Puka aleviku veevõrku on rekonstrueeritud kolmes etapis ehk kolme erineva projekti raames, aastatel 2011-2017. Torustikust ligi 75% on vanuses 8-15 aastat, mistõttu on võrk üldjoontes heas seisundis, kuid vajab jätkuvalt osaliselt rekonstrueerimist aleviku erinevais osades (vt joonis, lisa 4). Puka aleviku veetorustiku kogupikkus on tänase, septembri 2025 seisuga 5740 m. Lühiajalises programmis näeme ette veetorustiku laiendamise tööstuspiirkonnas ja pikaajalises programmis veelgi suuremas osas aleviku idaosas, sealhulgas näeme ette Komsi küla veega varustamise tagamise Puka veetorustikust. Torustiku materjalist moodustab 80% PE. Torustiku läbimõõdud varieeruvad de32 kuni de90. Peamagistraalid on rajatud osaliselt (Ääre veepumpla piirkonnas) de90, kuid peamiselt de63 läbimõõdus veetorustikest. Aleviku peatorustikud on 80% ulatuses uued ja heas seisundis. Pikaajalises perspektiivis nähakse ette aleviku idaosa veevõrgu laiendamist koos ühenduse rajamisega Komsi küla võrguni (vt investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4). Allikad: AS Otepää Veevärk edastatud projektid, teostusjoonised, KIK kodulehekülg, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt.
5.5.4 Puka aleviku tuletõrjeveevarustus
Puka alevikus on kolm tuletõrjeveevõtukohta (vt lisa 4, joonised), milleks on Puka veehoidla oma kahe basseiniga Kesk tänaval ning tiik asukohaga Ääre tn 9a. Allikad: AS Otepää Veevärk info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt.
5.6 SANGASTE ALEVIKU ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Tänasel päeval katab Sangaste aleviku veevajadust Sangaste (põhi-) puurkaev nr 9218 Lasteaia puurkaev, mis paiknes lasteaia kõrval, on tänaseks tamponeeritud.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
67
Sangaste aleviku puurkaevu tehniline iseloomustus on antud tabelis 5-1. Puurkaevpumplat renoveeriti osaliselt ja paigaldati veetöötlusseadmed aastal 2012 KIK- i keskkonnaprogrammi raames..
5.6.1 Sangaste aleviku puurkaevu ja pumplarajatise ülevaade
Sangaste puurkaevpumpla ja veetöötlusjaam Sangaste puurkaevpumpla paikneb aleviku idaosas suhteliselt suures pumplahoones. (vt ka lisa 4). Puurkaevpumplat rekonstrueeriti KIK keskkonnaprogrammi raames aastal 2012. Puurkaevu täpsemad tehnilised andmed on esitatud tabelis 5-1. Puurkaev sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, kuid see ei ole tegelikkuses tagatud. Puurkaevu päisehitis paikneb aastal 2012 (osaliselt) rekonstrueeritud pumpla ja veetöötlusjaama hoones. Puurkaevul puudub süvaveepump, kuna tegemist on arteesia kaevuga, milles vee rõhk ulatub üle maapinna. Pumpla on varustatud pumplasisese 1. astme survepumba ehk veeautomaadiga, mis pumpab puurkaevu vee veetöötlusfiltritesse. Veetöötlusfiltritest suundub puhastatud/töödeldud vesi puhtaveereservuaari (8 m3) ning sealt kahe kordamööda töötava survetõste- ehk II astme pumbaga aleviku ühisveevõrku. Esimese astme pump töötab kindlal seadistatud režiimil (ilma sagedusmuundurita) ja selle tööd reguleeritakse puhtaveereservuaari nivooanduriga. II astme pumpade rõhku reguleeritakse sagedusmuunduriga, pumplas on ka 500 l hüdrofoor , kuid see on reservis. Filtrite pesuvesi saadakse puurkaevu toorveest ja peale filtri pesu juhitakse tarbitud uhtevesi ohutult lähinaabruses asuvasse kraavi. Hoone on rahuldavas seisundis, kuid vajab pikemas perspektiivis rekonstrueerimist, mida investeeringuprogrammis ka ette näeme. Lisaks näeme ette filtrite ja kõigi seadmete uuendamise.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
68
Joonis 5-9 Sangaste puurkaevpumpla hoone välisilme
Joonis 5-10 Sangaste pumplahoone sisevaade, paralleelsed survefiltrid
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
69
5.6.2 Sangaste veeallika ja joogiveekvaliteet
Sangaste aleviku ainsaks töös olevaks puurkaevuks ehk joogiveeallikateks on aleviku idaosas asuv Sangaste puurkaev, katastri nr 9218. Konsultandil on kasutada Sangaste aleviku puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2023. Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Sangaste aleviku puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-8 Sangaste aleviku joogiveeallikate veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sangaste pk nr 9218, toorvesi, 15.05.2023
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
< 5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
18
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,045
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,5
9 Sulfaadid mg/l 250 0,19
10 Raud µg/l 200 1100
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,15
13 Mangaan µg/l 50 25
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 523
15 Naatrium mg/l 200 8,2
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 2
Allikas: AS Otepää Veevärk Märkus: punasega tähistatud joogiveenorme ületavad näitajad
Joogiveekvaliteedi lubatud näitajaid Sangaste puurkaevu vees ületas üldraua sisaldus. Koigi ülejäänud näitajate sisaldused jäid joogivee kvaliteedi piirväärtuste järgi normi piiresse. Järgnevalt joogiveekvaliteedi analüüsiandmed Sangaste alevikus. Sangaste aleviku joogivee seireks kehtivad: Sangaste joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Proovivõtu koht ja aeg:
- tavakontrollil: Sangaste veetöötlus jaam peale filtrit 2 korda aastas
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
70
- süvakontrollil: Sangaste veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a (mai) 1 kord 6 aasta jooksul.
Tabel 5-9 Sangaste aleviku joogiveekvaliteedi analüüsitulemused 2025
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sangaste pumbamaja peale filtrit, 28.05.2025
Sangaste pumbamaja peale filtrit, 12.05.2025
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjen- dusaste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,04
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,5
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
11 Raud µg/l 200 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,15
14 Mangaan µg/l 50 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 533
16 Naatrium mg/l 200 7,9
17 Boor mg/l 1,0 0,063
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/10 0ml
0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/10 0ml
0 0
20 Enterokokid PMÜ/10 0ml
0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1 ml
Ebaloomulike muutusteta
175
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 19.01.2026
SWECO Projekt AS Valukoja 8 11415 Tallinn
Tel +372 674 4000 [email protected] www.sweco.ee
71
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad määruse nr 61 nõuetele. Terviseameti 28.01.2025 hinnangul vastab Sangaste ühisveevärgi joogivesi nõuetele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised analüüsinäitajad kui raskmetallide sisaldused on normi piires suure varuga ning enamasti alla määramispiiri.
5.6.3 Sangaste veevõrk ja selle seisund
Sangaste aleviku veevõrgu kogu pikkus on 2600 m. Torustikud on rajatud aastatel 1968-1985 ning materjaliks on malm ja ilmselt osalt ka teras. Suurem osa veetorustikest on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Olemasolevate ja perspektiivsete veetorustike asukohad ning läbimõõdud on esitatud lisa 3 joonistel. (vt investeeringukava, lisa 3, torustiku asukohad vt lisa 4). Allikad: AS Otepää Veevärk edastatud projektid, teostusjoonised, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030.
5.6.4 Sangaste aleviku tuletõrjeveevarustus
Sangaste alevikus on looduslik tuletõrje veevõtukoht: Valga mnt 5 kinnistul. Tuletõrje veevõtukohad on märgitud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk info, info plaanidelt ja teostusjoonistelt. Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030.
5.7 KEENI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Keeni külas on ühisveevärgis kasutusel kaks puurkaevpumplat: Keskuse (katastri nr 12504) ja Põhikooli (katastri nr 16479). Keeni Põhikooli puurkaev on reservis (tehniline info vt tabel 5-1) ning seda siinses töös põhjalikumalt ei käsitleta.
5.7.1 Keeni puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Puurkaevpumpla renoveeriti KIK Projekti: Sangaste valla Keeni küla joogiveekvaliteedi parendamine, raames. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Keskuse puurkaevpumpla on kaheastmeline. Kasutusel on veetöötlusseadmed rauaärastuseks. Vesi pumbatakse puurkaevust läbi veetöötlusseadmete puhta vee mahutisse ja sealt II astme pumpla abil veevõrku. Kasutusel on kaks uut II astme Grundfos pumpa. Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Hoone renoveeriti ja sinna paigaldati veetöötlus-, uued elektri- ja automaatikaseadmed aastal 2012.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
72
Pumplahoones paiknevad lisaks veetöötlusseadmetele, 500 l membraanhüdrofoor, veearvesti ja proovivõtukraanid. Küte tagatakse elektriradiaatoritega. Puhtaveereservuaar mahuga 8000 l on uus ning asendatud aastal 2020. 2025. aastal asendati filterpaakide sisu. Pumpla on suhteliselt heas seisundis ning lähiperspektiivis renoveerimist ega remonti ei vaja.
Joonis 5-11 Keeni Keskuse puurkaevpumpla sisevaade. Puurkaevu päis
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
73
Keeni küla puurkaevpumpla uued II astme pumbad
Joonis 5-12 Keeni Keskuse puurkaevpumpla uus puhtaveereservuaar
5.7.2 Keeni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Keeni küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Keeni puurkaevpumpla nr 12504. Keeni küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrolli kava aastateks 2024-2028. Konsultandil on kasutada Keeni küla puurkaevu veekvaliteedi andmed aastast 2023. Joogiveeallika kohustuslik seirekava on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloas. Keeni joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove: Proovivõtu koht ja aeg:
- tavakontrollil: Keeni veetöötlusjaam peale filtrit (mais ja septembris) 2 korda aastas;
- süvakontrollil: Keeni veetöötlusjaam peale filtrit, 2024.a (maikuu) 1 kord 6 aasta jooksul (eelmine kord 2024).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
74
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Keeni puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-10 Keeni puurkaevu nr 12504 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Keeni pk nr 12504, toorvesi, 15.05.2023
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
18
3 Lõhn
Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
4 Maitse
Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,20
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,4
10 Sulfaadid mg/l 250 0,22
11 Raud µg/l 200 1200
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,23
14 Mangaan µg/l 50 84
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 564
16 Naatrium mg/l 200 11
17 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
20 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 4
Allikas: AS Otepää Veevärk
Keeni puurkaevu vees ei vasta toodud näitajate alusel joogiveenõuetele üldraua sisaldus. Järgnevalt käsitleme Keeni joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-11 Keeni küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaalminis tri määrus nr 61
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 12.05.2025, tavaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 16.05.2024, süvaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 11.06.2024, mittevastava te näitajate kordus- analüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
75
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaalminis tri määrus nr 61
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 12.05.2025, tavaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 16.05.2024, süvaanalüüs
Keeni küla pumpla peale veetöötlus- seadmeid 11.06.2024, mittevastava te näitajate kordus- analüüs
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
2,7 <0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,22
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,4
10 Sulfaadid mg/l 250 0,21
11 Raud µg/l 200 75 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,22
14 Mangaan µg/l 50 <10 190 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 582 580
16 Naatrium mg/l 200 10
17 Boor mg/l 1,0 0,038
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 1 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
2 28
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg, punasega tähistatud ülenormatiivsed näitajad
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga määruse nr 61 nõuetele, kuid aastal 2024 ei vastanud korraliste proovivõtu järgsete veeanalüüside tulemused normidele coli-indeksi ja mangaani osas. Kordusproovide analüüsid vastasid lubatud normidele. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
76
5.7.3 Keeni veevõrk ja selle seisund
Keeni veevõrk on valdavalt vana ja amortiseerunud, mistõttu näeme arendamise kavas ette torustiku täiemahulise rekonstrueerimise, kuid pingelise eelarve tõttu esialgu pikaajalises programmis. Keeni küla veevõrgu kogupikkus on ligikaudu 4340 m. Nagu öeldud, on torustik aastakümneid vana ja kohati amortiseerunud. Konkreetseid avariilisi lõike pole siiski täheldatud. Üksikuid lõike on viimase 25 aasta jooksul ka asendatud, näiteks puurkaevpumpla magistraaltorustik (PE de75) ning üksikud de63 PE lõigud. Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Otepää Veevärk AS info, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.7.4 Keeni küla tuletõrjeveevarustus
Keeni külas on üks tuletõrjeveehoidla veevarustuspumpla lähistel ning üks tuletõrjehüdrant, mis paraku paikneb de75 torustikul ning ei taga vajalikku rõhku ja vooluhulka. Veevõtuks paakautosse on hüdrant aga sobiv. Allikad: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus ohtlikud ettevõtted ja vesivarustus ning Otepää Veevärk AS info
5.8 SIHVA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Sihva külas on ühisveevärgiga liitunud 80% elanikest ehk ligikaudu 250 inimest. Küla veetarbijateks on elanikud, Pühajärve Põhikool ning lasteaia kolm rühma. Küla ühisveevärk saab vee Sihva (nimetatud ka Voki) puurkaevust (kat. nr 12086), mille sügavus on 210 m ja mis pumpab vett D2 veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
5.8.1 Sihva puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Sihva veepumpla rajatis koosneb puurkaevust ning veetöötlusseadmetest raua ja mangaani eraldamiseks. Puurkaevu päis asetseb pumplahoones. Veetöötlusseadmeteks on paarisfilter. Filtreerimisele eelnev raua oksüdeerimine toimub tänase seisuga veel kaaliumpermanganaadi lahusega. Otepää Veevärk kavade kohaselt on 2026. a suve lõpuks teha veetöötlusjaama täielik rekonstrueerimine.. Puurkaevu süvaveepumba töö on reguleeritud 300 l hüdrofoori ja rõhuanduriga, sagedusmuundur puudub. Süvaveepump rakendub pehmekäivitusega. Filtrite pesu- ehk uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Pumplahoone on osaliselt soojustatud (seestpoolt), küte on lahendatud elektriradiaatoritega.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
77
Pumplakompleksil puudub piirdeaed, kuid sanitaarkaitseala, 30 m on tagatud.
Joonis 5-13 Sihva (Voki) puurkaevpumpla sisevaade (paarisfilter)
5.8.2 Sihva küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Sihva küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Sihva (Voki) puurkaevpumpla nr 12086. Sihva küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028. Konsultandil on lisaks kasutada Sihva puurkaevuvee analüüs aastast 2023. Sihva joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrolliks: Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 2 kord aastas; - süvakontrolliks: Sihva veetöötlusjaamast (peale töötlust) 1 kord 6 aasta jooksul
(eelmine kord 2024). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Sihva puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-12 Sihva (Voki) puurkaevu nr 12086 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva pk nr 12086, toorvesi, 19.10.2023
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
78
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva pk nr 12086, toorvesi, 19.10.2023
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
14
3 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6
4 Ammoonium mg/l 0,50 0,23
5 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
6 Nitraat mg/l 50 <0,1
7 Kloriidid mg/l 250 0,24
8 Sulfaadid mg/l 250 0,64
9 Raud µg/l 200 1200
10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,4
11 Fluoriidid mg/l 1,5 0,24
12 Mangaan µg/l 50 99
13 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 583
14 Naatrium mg/l 200 7,1
15 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
16 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
17 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
18 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 4
Allikas: Otepää Veevärk AS, punasega on tähistatud ülenormatiivsed näitajad vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61
Sihva puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele üldraud ja mangaan, kuid pumplas toimub veetöötlus raua- ja mangaani ärastuse näol, nii et see pole probleemiks. Järgnevalt käsitleme Sihva joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-13 Sihva küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 09.09.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 08.01.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) süva- analüüs, 11.04.2024
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
79
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 09.09.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) tava- analüüs, 08.01.2025
Sihva veetöötlus- jaamast (peale töötlust) süva- analüüs, 11.04.2024
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,4
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,2
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,6
10 Sulfaadid mg/l 250 0,59
11 Raud µg/l 200 <20 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,23
14 Mangaan µg/l 50 21 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 578 567
16 Naatrium mg/l 200
17 Boor mg/l 1,0 0,046
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
7 2
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Joogiveekvaliteedi 2024-2025. a analüüsitulemuste alusel, vastavad kõik analüüsitud komponendid nõuetele. Tabelis pole kõiki näitajaid välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.8.3 Sihva veevõrk ja selle seisund
Sihva küla ühisveevärgi torustike kogupikkus on ligikaudu 1800 m. Sihva küla veetorustik on suuremas mahus rekonstrueeritud. Torustiku läbimõõduks on De40 kuni De110 ja materjaliks plast (PE). Rekonstrueeritud veetorustike pikkus on ca 1100 m. Rekonstrueerimist vajavate veetorustike pikkus on ca 400-410 m. Olemasoleva ja rekonstrueeritava torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel.. Allikas: Otepää Veevärk AS info, Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.8.4 Sihva küla tuletõrjeveevarustus
Sihva küla tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantidega. Torustikele on paigaldatud maapealsed hüdrandid. Küla territooriumil asetseb kaks hüdranti de110 torustikul. Hüdrantide kasutamine häirib veevõrgu tööd. Tuletõrje veevõtukohad on märgitud Lisa 4 joonistel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
80
Allikas: AS Otepää Veevärk info ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.9 NÕUNI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Nõuni külas on ühisveevärgiga liitunud 68% elanikkonnast, ligikaudu 140 inimest. Küla ühisveevärk saab vee Nõuni puurkaevust (kat nr 12205). Küla veetarbijateks on elanikud, kultuurimaja, raamatukogu ja paar teenindusettevõtet, kauplus jt.
5.9.1 Nõuni puurkaevu- ja pumplarajatiste ülevaade
Nõuni ühisveevärki varustab täna üks puurkaev, Keskuse puurkaev. Ülejäänud: Nõuni reserv ja Kullipesa puurkaevud on reservis. Keskuse PK nr 12205 paikneb muldkehasse paigutatud poolmaa-aluses šahtis. Pumplat on rekonstrueeritud aastal 2001, mille käigus asendati hoones asuv torustik ning armatuur, paigaldati veetöötlusseadmed, veemõõtja ning hüdrofoor (500 l). Veetöötlusseadmed koosnevad aeratsioonimahutist ning paralleelfiltrist. Vee oksüdeerimine toimub aeratsiooni teel, õhku antakse kompressoriga. Veetöötlusseadmed eemaldavad raua- ja mangaaniühendid ning tagavad võrguvees vajaliku lahustunud hapniku sisalduse. Uhtevesi juhitakse ühiskanalisatsioonitorustikku. Maa-alune šahtpumpla on varustatud loomuliku ventilatsiooniga. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 m ning see on
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
81
üldjoontes tagatud, samas puudub pumpla muldkeha ümber piirdeaed.
Joonis 5-14 Nõuni keskuse puurkaevpumpla välisilme
Joonis 5-15 Nõuni keskuse pumpla sisevaade. Šahtis paiknevad aeratsioonimahuti ja paarisfilter
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
82
5.9.2 Nõuni küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Nõuni küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Nõuni keskuse puurkaevpumpla nr 12205. Nõuni küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028. Konsultandil on lisaks kasutada Nõuni puurkaevuvee analüüs aastast 2024. Nõuni joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Nõuni küla raamatukogu (novembrikuu) 1 kord aastas. - süvakontrollil: Nõuni küla raamatukogu, 2025.a (novembrikuu) 1 kord 10 aasta
jooksul (viimati 2015 (osalt 2019), järgmine novembris 2025). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Nõuni puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-14 Nõuni puurkaevu nr 12205 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Nõuni pk nr 12205, toorvesi, 29.10.2024
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5
5 Ammoonium mg/l 0,50 0,036
6 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,2
9 Sulfaadid mg/l 250 4,5
10 Raud µg/l 200 140
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,13
13 Mangaan µg/l 50 130
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 506
15 Naatrium mg/l 200 3,6
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 1
Allikas: AS Otepää Veevärk
Nõuni puurkaevu vees ei vasta joogiveenõuetele vaid mangaani sisaldus. Järgnevalt käsitleme Nõuni joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
83
Tabel 5-15 Nõuni küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Nõuni raamatukogu, 17.12.2024 tavaanalüüs
Nõuni raamatukogu, 03.12.2024 tavaanalüüs
Nõuni raamatukogu, 25.11.2015 süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 0
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5 <1
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,4 7,4
6 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,002
8 Nitraat mg/l 50 <1
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 5,1
11 Raud µg/l 200 <20 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 0,6
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,2
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 509 412
16 Naatrium mg/l 200 3,5
17 Boor mg/l 1,0 <0,1
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 1 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
11 5
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Väljatoodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad SoM määruse nr 61 nõuetele. 03.12.2024 esines joogivees kolibakter, kuid kordusproovis 17.12.2024 oli coli-indeks joogivees normi piires ehk 0. Kõiki analüüsitud näitajaid pole välja toodud, kuid nii keemilised näitajad kui raskmetallide sisaldused on suure varuga normi piires ning enamasti alla määramispiiri.
5.9.3 Nõuni veevõrk ja selle seisund
Nõuni küla veetorustik on rekonstrueeritud. Plasttorustiku materjaliks on PE (PEH ja PEM). Torustiku pikkus on 3410 m. Kõigi tarbijate veevärgid on varustatud veemõõtjatega. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4
joonistel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
84
Allikas: Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
5.9.4 Nõuni küla tuletõrjeveevarustus
Tuletõrjevee võtmiseks on võimalik kasutada loodulikku veevõtukohta (Nõuni järv, veevõtukohta on paigaldatud kaevurakked). Tuletõrje veevõtukohad on märgitud lisa 4 joonistel.
5.10 KOMSI KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Komsi külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 73% elanikkonnast, 63 inimest. Lisaks tarbib ühisveevärgi vett Komsi Hooldekodu. Küla ühisveevärk saab vee Komsi puurkaevust (kat nr 12069), lähemalt tabelis 5-1.
5.10.1 Komsi puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Komsi veepumpla rajatised rekonstrueeriti ühtse Otepää veemajandusprojekti raames aastal 2009. Pumplahoone on soojustatud ja kaetud profiilplekiga. Tööde käigus paigaldati pumplasse veetöötlusseadmed, uus hüdrofoor ja asendati olemasolevad torustikud. Kaasajastati ka elektri-automaatikaseadmed. Komsi puurkaevpumpla paikneb külakeskuse idaosas. Sanitaarkaitseala (30 m) on tagatud, kuid pumplal puudub piirdeaed. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Pumpla on üheastmeline. Veetöötlusseadmeteks on paralleelselt töötav paarisfilter. Vee oksüdeerimine enne filtrit toimub kaaliumpermanganaadiga. Võrku antavat rõhku reguleeritakse 500 l hüdrofooriga, sagedusmuundur puudub. Filtri pesuvesi juhitakse kanalisatsiooni Veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Pumplahoone on rahuldavas seisundis ja varustatud veemõõduseadmetega.
5.10.2 Komsi küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Komsi küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Komsi puurkaevpumpla nr 12069. Komsi küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2025-2029. Konsultandil on lisaks kasutada Komsi puurkaevuvee analüüs aastast 2025. Komsi joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Komsi Hooldekodu, mai, oktoober
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
85
- süvakontrollil: Komsi Hooldekodu , august 1 kord 6 aasta jooksul (viimati 2025). Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Komsi puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-16 Komsi puurkaevu nr 12069 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Komsi pk nr 12069, toorvesi, 27.02.2025
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
8
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
21
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<2
4 pH 6,5≤pH≤9,5 7,7
5 Ammoonium mg/l 0,50 1,6
6 Nitrit mg/l 0,50 0,016
7 Nitraat mg/l 50 <0,1
8 Kloriidid mg/l 250 1,4
9 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
10 Raud µg/l 200 3700
11 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
12 Fluoriidid mg/l 1,5 0,30
13 Mangaan µg/l 50 55
14 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 592
15 Naatrium mg/l 200 9,7
16 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
17 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
18 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
19 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 3
Allikas: AS Otepää Veevärk
Andmetest nähtub et Komsi puurkaevu vees ei vasta esitatud näitajate alusel joogiveekvaliteedi nõutele raud ja mangaan. Järgnevalt käsitleme Komsi joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-17 Komsi küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Komsi puurkaev- pumpla, peale filtreid, 28.05.2025, süvaanalüüs
Komsi kodu, Lõuna Eesti Hooldekeskus AS, tavaanalüüs 19.10.2023
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5 1,7
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav,
1 1
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
86
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Komsi puurkaev- pumpla, peale filtreid, 28.05.2025, süvaanalüüs
Komsi kodu, Lõuna Eesti Hooldekeskus AS, tavaanalüüs 19.10.2023
ebaloomulike muutusteta
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,5
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,44
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
11 Raud µg/l 200 59 290
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,4
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,29
14 Mangaan µg/l 50 30 360
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 583 606
16 Naatrium mg/l 200 150
17 Boor mg/l 1,0 0,035
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
2 2
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga SoM määrusele nr 61. 2023. a tavaanalüüsis ületasid normi piire raua ja mangaani sisaldused.
5.10.3 Komsi küla veevõrk ja selle seisund
Komsi küla ühisveevärgi torustiku pikkus on 880 m. Torustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikas: Otepää Veevärk AS ning Konsultandi mõõtmised plaanilt ja teostusjoonistelt
5.10.4 Komsi küla tuletõrjeveevarustus
Komsi küla keskuses asub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, millega on tagatud piisava kustutusvee kättesaadavus. Tuletõrje veevõtukohad on märgitud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
87
5.11 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISVEEVARUSTUS JA ÜHISVEEVÄRGIRAJATISED
Lossiküla külas on täna ühisveevärgiga liitunud ligikaudu 16 inimest ja Sangaste Loss. Lossi omanik ja haldaja on Sangaste Mõis OÜ. Küla ühisveevarustuse operaator on AS Otepää Veevärk. Küla ühisveevärk saab vee Lossiküla puurkaevust (kat. nr 11239), mille sügavus on 120 m ja mis pumpab vett Keskdevoni veekompleksist D2 (vt ka tabel 5-1).
5.11.1 Lossiküla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Puurkaev asub ligikadu 30 m eemal pumpla- ja veetöötluskompleksist. Kasutusel on kaheastmeline pumpla. Pumpla- ja veetöötlusskeem on järgmine:
- puurkaevpumpla süvaveepump; - aeratsioon kompressoriga; - veetöötlusseadmed; - puhtavee reservuaar (5 m3) - II astme pump.
Puurkaevu tehnilised näitajad, veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Veetöötlusseadmed koosnevad kompressorist ja ühest filterpaagist. Filtri uhtumine toimub puurkaevuvee baasil. Uhtevesi juhitakse pumpla lähistel asuvasse kraavi.
Joonis 5-16 Lossiküla pumpla veetöötlusfilter
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
88
5.11.2 Lossiküla küla joogiveeallika ja joogiveekvaliteet
Lossiküla küla joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Lossiküla puurkaevpumpla nr 11239. Lossiküla küla joogivee seireks kehtib joogivee kontrollikava aastateks 2024-2028. Lossiküla joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove:
- tavakontrollil: Lossiküla veetöötlusjaamast peale filtrit (maikuu) 1 kord aastas - süvakontrollil: Lossiküla veetöötlusjaamast peale filtrit, 1 kord 10 aasta jooksul - (viimati 2024).
Järgnevatel lehekülgedel ja tabelites käsitleme Lossiküla puurkaevu ja joogiveekvaliteedi andmeid. Konsultandil on kasutada Lossiküla puurkaevuvee analüüsitulemused aastast 2023. Järgnevalt käsitleme Lossiküla puurkaevu veekvaliteedi andmeid. Tabel 5-18 Lossiküla puurkaevu nr 11239 puurkaevu veekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik Sotsiaalministri määrus nr 61
Lossiküla pk nr 11239 toorvesi, 15.05.2023
1 Värvus kraadi Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5,1
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50 0,19
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 <0,1
9 Kloriidid mg/l 250 2,4
10 Sulfaadid mg/l 250 1,2
11 Raud µg/l 200 530
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,8
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,15
14 Mangaan µg/l 50 41
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 504
16 Naatrium mg/l 200 7,8
17 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0
18 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0
19 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0
20 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 4
Allikas: Otepää Veevärk AS
Andmetest nähtub et Lossiküla puurkaevu vees ei vasta esitatud näitajate alusel joogiveekvaliteedi nõutele raua sisaldus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
89
Järgnevalt käsitleme Lossiküla joogiveekvaliteedi analüüsitulemusi. Tabel 5-19 Lossiküla küla joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Lossiküla veetöötlus- jaam peale filtreid, tavaanalüüs 09.09.2025
Lossiküla veetöötlus- jaam peale filtreid, tavaanalüüs 03.02.2025
Lossiküla veetöötlus- jaam peale filtreid, 16.05.2024, süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,6 7,7
6 Ammoonium mg/l 0,50
7 Nitrit mg/l 0,50 0,013
8 Nitraat mg/l 50 0,34
9 Kloriidid mg/l 250 2,1
10 Sulfaadid mg/l 250 1,3
11 Raud µg/l 200 26 <20
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 <1
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,14
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 628 514
16 Naatrium mg/l 200 6,9
17 Boor mg/l 1,0 <0.055
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 0 0 2
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
6 0 7
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga SoM määrusele nr 61. 2024. a süvaanalüüsis leidus vees kolibaktereid, kuid jääme lootma, et see oli juhuslik, mitte tavapärane.
5.11.3 Lossiküla küla tuletõrjeveevarustus
Lossiküla külas on üks tuletõrje veevõtukoht, milleks on Lossitiigi ja Sangaste- Näälikese-Mõneku tee ääres asuv aastaringselt kasutatav ning tiigi baasil täidetav
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
90
veemahuti. Päästeameti andmetel saab antud mahuti kaudu päästetöödeks kustutusvett. Puuduseks on asjaolu, et mahuti asub teid mööda Lossist ligikaudu 230 m kaugusel. Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, 2025
5.12 VANA-OTEPÄÄ KÜLA
Vana-Otepää küla ühisveevärk ja puurkaev kuuluvad Otepää Lihatööstus Edgar OÜ- le. Elanikest on liitunud kaks korter- ja kaks eramaja, kokku ca 30 elanikku. Küla ühisveevärk saab vee ühest küla idaosas paiknevast puurkaevust (kat. nr 12212), mis pumpab vett Kesk-Devoni veekompleksist (tabel 5-1).
5.12.1 Vana-Otepää küla puurkaevu-, VTJ ja pumplarajatiste ülevaade
Puurkaevu päis asub pumplahoones. Hoone ja seadmestiku olukord on hea. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti ja varustati veetöötlusseadmetega 2015. aastal. Veetöötlussüsteem baseerub klassikalisel vee õhustamisel ja selle järgsel filtreerimisel. Filtri mark: RES 2/1465 1,0 clack WS TC, tootlikkus max 4 m3/h. Tegelik keskmine veevõtt aastal 2024 oli 18,6 m3 ning maksimaalselt ligikaudu 3 m3/h.
5.12.2 Vana-Otepää küla joogiveekvaliteet
Otepää vallavalitsusel ja AS-il Otepää Veevärk puuduvad andmed Vana-Otepää küla puurkaevu- ja joogiveekvaliteedi kohta. Andmeid ei ole ka avalikul Terviseameti VTI koduleheküljel. Piirkonna veevärgi omanik, Otepää Lihatööstus Edgar OÜ küsimise peale andmeid ei väljastanud.
5.12.3 Vana-Otepää küla tuletõrjeveevarustus
Vana-Otepää külas puudub ametlik tuletõrje veevõtukoht, kuid küla territooriumil asub tiik, mida saab kasutada tuletõrje veevõtukohana.
5.13 KÄÄRIKU KÜLA
Kääriku külas on veevärgi tunnustega Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus puurkaevpumpla, torustikud ja veetöötlusjaam. Veevarustussüsteem teenindab spordikompleksi ja hotelli. Olemasolevatel andmetel elumaju Kääriku Spordikeskuse veevarustussüsteem ei teeninda, v.a üks ühiselamu tüüpi kortermaja, kus elab Spordikeskuse haldusjuhi andmetel neli inimest. Spordikompleksi veevärk saab vee Käärikul asuvast Tehvandi Spordikeskuse puurkaevust (kat. nr 12081), mille sügavus on 320 m ja mis pumpab vett Kesk-Devoni Pärnu kihistu (D2pr)veekompleksist (vt ka tabel 5-1).
5.13.1 Kääriku puurkaevu-, VTJ, pumplarajatiste ja veevõrgu ülevaade
Puurkaevpumpla kompleks koos veetöötlusjaamaga on täielikult renoveeritud aastal 2017. Tööde käigus lammutati vana, 1981. a hoone, rajati kaasaegne soojustatud pumplahoone ning varustati see veetöötlusseadmete, uute torustike ja II-astme
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
91
pumpadega. Hoone juurde kuulub kahesektsiooniline puhtaveereservuaar (2x25 m3) ning kaks II-astme pumpa. Puurkaevu päis asub pumplahoones. Veetöötlusseade on mõeldud raua- ja mangaaniärastuseks ning kujutab endast ioonvahetusseadet, mark: SA 125PF. Projekteeritud jõudlus keskmiselt: 61.8 m3/d ja maksimaalselt: 18 m3/h. Projekti autor ja ehitaja oli Miridon OÜ. Puurkaevu tehnilised näitajad, veeloaga lubatud ja tegeliku veevõtu andmed aastal 2024, on esitatud tabelis 5-1. Filtri uhtumine toimub puurkaevuvee baasil. Uhtevesi juhitakse kompleksi kanalisatsiooni ja selle kaudu uude reoveepuhastisse. Tööde käigus rekonstrueeriti ja asendati täielikult ka spordikompleksi ja lähipiirkonna veevõrk. Torustik koosneb de63/50/40 PE torudest.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
92
5.13.2 Kääriku küla joogiveekvaliteet Kääriku küla (spordikompleksi) joogiveeallikas on eelnevalt kirjeldatud Kääriku puurkaevpumpla nr 12081. Kääriku joogiveekontrolliks võetakse ja analüüsitakse veeproove Kääriku Spordikeskuse hotelli baari kraanist või teinekord ka restorani köögist. Järgnevalt käsitleme Kääriku joogiveekvaliteedi andmeid. Tabel 5-20 Kääriku küla spordikompleksi joogiveekvaliteedi analüüsitulemused
Nr Näitaja Ühik
Sotsiaal- ministri määrus nr 61
Kääriku Spordi- keskuse hotelli baar, tavaanalüüs 14.05.2025
Kääriku Spordi- keskuse hotelli baar, kordus- analüüs 04.06.2025
Kääriku Spordi- keskuse hotelli baar, 28.02.2024, süvaanalüüs
1 Värvus kraadi
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
<5 <5
2 Hägusus NTU
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
0,91 <0,5
3 Lõhn Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2
4 Maitse Lahjendus- aste
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta
1 <2
5 pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,6
6 Ammoonium mg/l 0,50
7 Nitrit mg/l 0,50 <0,01
8 Nitraat mg/l 50 0,41
9 Kloriidid mg/l 250 1,3
10 Sulfaadid mg/l 250 <0,1
11 Raud µg/l 200 <20 31
12 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,5
13 Fluoriidid mg/l 1,5 0,23
14 Mangaan µg/l 50 <10 <10
15 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C
2500 531 508
16 Naatrium mg/l 200 120
17 Boor mg/l 1,0 0,027
18 Coli-laadsed bakterid
PMÜ/100ml 0 2 0 0
19 Echerichia Coli PMÜ/100ml 0 0 0
20 Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0
21 Kolooniate arv 22oC
PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta
45 105
Allikas: Terviseameti VTI kodulehekülg
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
93
Välja toodud joogiveekvaliteedi analüüsitulemused vastavad tänase seisuga SoM määrusele nr 61. 2025. a esialgses korralises tavaanalüüsis leidus vees kolibaktereid, kordusproovi alusel oli aga veeproov korras. Jääme lootma, et Coli-laadsete bakterite esinemine joogivees oli juhuslik, mitte tavapärane.
5.13.3 Kääriku küla tuletõrjeveevarustus
Kääriku külas Spordikeskuse territooriumil ja lähiümbruses on kokku 11 Päästeameti poolt registreeritud ja korrasolevat tuletõrje veevõtukohta. Veevõtukohad on aastaringselt kasutatavad veemahutid, millest mõned on täidetavad looduslikust veekogust (Kääriku järvest), suurem osa aga veevõrgust. Tuletõrjeveevarustuse seisund on väga hea. 5.14 KOKKUVÕTE JA ÜHISVEEVÄRGI PROBLEEMID OTEPÄÄ VALLAS Eelnevates osades andsime ülevaate ühisveevärgiteenusega varustatud asulatest ja ühisveevärgirajatisest. Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja võimalikud probleemid. Üldine probleem on veetarbimise jätkuv vähenemine, mistõttu torustikud vajavad varasemast sagedasemat puhastamist ehk õhk-vesi pesu. Nimetatud põhjusel näeme lühiajalises programmis veevärkidele ette pesuotsikud-väljalasud järgmistes kogustes (asukohad selguvad projekteerimise ja hanke käigus):
- Otepää linn, 20 tükki (edaspidi tk); - Otepää Aedlinn. 8 tk; - Puka alevik, 12 tk; - Sangaste küla, 6 tk; - Keeni küla, 6 kmp; - Nõuni küla, 4 tk.
Otepää linn (põhipiirkond) 1. Mäe tn veehaarde ja veetöötluskompleksi automaatikaseadmed on moraalselt
vananenud ja ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Kuna reoveepuhasti probleemid on momendil olulisemad, nihkub veetöötlusjaama ja pumpla rekonstrueerimine pikaajalisse programmi.
Otepää (Aedlinn) 2. Aedlinna piirkond vajab kaht lisa tuletõrjehüdranti. Pühajärve küla 3. Pühajärve külla on vajalik rajada kaasaegne tuletõrjeveevõtukoht – maa-alune
mahuti koos kuivhüdrandiga. Puka alevik 4. Probleemid ühisveevärgi poole pealt praktiliselt puuduvad, torustik vajab
mõnevõrra laiendamist, et tagada teenus kogu aleviku piires. Plaanis on edaspidi ühendada Puka võrkudega ka Komsi küla ühisveevärgi torustikud.
Sangaste alevik 5. Veevarustuspumpla, sealhulgas veetöötlusseadmed on rahuldavas seisundis,
kuid pikaajalises programmis näeme ette kogu süsteemi rekonstrueerimise nii hoone kui seadmete tasandil.
6. Veevõrk on vana ja amortiseerunud, mistõttu näeme ette veevõrgu rekonstrueerimistööd nii lühi- kui pikaajalises programmis.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
94
Keeni küla 7. Keeni veevõrk on valdavalt vana ja amortiseerunud, mistõttu näeme arendamise
kavas ette torustiku rekonstrueerimise, kuid pingelise eelarve tõttu esialgu pikaajalises programmis.
Sihva küla 8. Veevõrk vajab osaliselt rekonstrueerimist, kuid tööd on võimalik kavandada
pikaajalisse programmi. Nõuni küla 9. Suuremad probleemid puuduvad. Veetöötlusjaam vajab täiustamist. Komsi küla 10. Veetorustik on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Veetöötlusjaam vajab
täiustamist.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
95
6 ÜHISKANALISATSIOONI HETKESEISUND
6.1 TÄNASED ÜHISKANALISATSIOONIGA VARUSTATUD PIIRKONNAD
Otepää valla ühiskanalisatsiooniteenusega kaetud asulad, asumid ja piirkonnad kattuvad praktiliselt täielikult ühisveevärgiteenusega varustatud asulate ja piirkondadega, Kääriku küla kanalisatsiooni osas on infot põhiliselt vaid reoveepuhasti kohta. Otepää vallas on üks üle 2000 inimekvivalendiga (edaspidi ie) reoveekogumisala, milleks on Otepää reoveekogumisala (edaspidi RKA), mille moodustavad Otepää linn, Aedlinna asum ja osa Pühajärve külast. Ülejäänud reoveekogumisalad: Puka, Sangaste, Keeni, Nõuni, Pühajärve ja Sihva RKA-d on alla 2000 ie-ga. Ülevaade olemasolevatest reoveekogumisaladest on toodud alapeatükis 2.1.10 ning edaspidi puudutame neid veelkordselt iga asula ja reoveepuhasti kirjelduse juures eraldi. Järgnevalt käsitleme lühidalt ühiskanalisatsiooni tegevuspiirkondi ning teenusega varustatust. Elanike ja tarbijate arvu arvestame vastavalt veekasutuse aastaaruannetele reoveekogumisala elanike ja selle piires olevate elanike arvuga 2024. a seisuga. Eelneva tõttu võivad elanike arvud võrreldes ühisveevärgiteenuse kasutajate bilansiga mõnevõrra erineda. Otepää linn 2024. a oli Otepää linnas koos Alajaama ja osaga Pühajärve küla piirkonnast ühiskanalisatsiooniga ühendatud 2112 inimest ehk 97% reoveekogumisala elanikest. Otepää linnas on koos Aedlinnaga arvestatult kokku 24 reoveepumplat. Teenuse tarbijad on elanikud ja erinevad asutused vt ka osa 5.2.1. Pühajärve küla 2024. a oli Pühajärve küla ühiskanalisatsiooniga ühendatud 63 inimest ehk 47% küla elanike arvust. Pühajärve küla reoveepuhasti paikneb küla kirdeosas (vt lisa 4, joonised). Puka alevik 2024. a oli Puka alevikus ühiskanalisatsiooniga ühendatud 450 inimest ehk 83% reoveekogumisala elanikest. Alevikus on kaks reoveepumplat. Teenuse tarbijateks on elanikud ning erinevad asutused ja ettevõtted. Sangaste alevik 2024. a oli Sangaste alevikus ühiskanalisatsiooniga ühendatud 198 inimest ehk 83% reoveekogumisala elanikest. Alevikus on üks reoveepumpla. Teenuse tarbijateks on elanikud ning eraettevõtted. Keeni küla 2024. a oli Keeni külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud 298 inimest ehk 89% reoveekogumisala piires elavatest elanikest.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
96
Küla ühiskanalisatsiooni teenuse tarbijateks on elanikud ja erinevad asutused. Sihva küla Sihva küla ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 252 inimest ehk 80% küla reoveekogumisala elanike arvust. Külas on teenuse tarbijateks elanikud ning Pühajärve Põhikool. Nõuni küla Nõuni külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 141 elanikku ehk 68% küla elanikest. Külas on kaks reoveepumpla ja reoveepuhasti. Külas on teenuse tarbijateks elanikud ning mõned asutused. Komsi küla Komsi külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 63 elanikku ehk 68% küla elanikest. Komsi külas reoveekogumisala ei ole. Külas on reoveepuhasti, kuid pikaajalises programmis näeme ette võimaluse suunata küla reovesi Puka aleviku ühiskanalisatsioonivõrku. Lossikülas on ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijaid ligikaudu 15 inimest ja Sangaste Loss; Vana-Otepää külas Otepää Lihatööstus Edgar ja ligikaudu 30 kortermaja ning eramu elanikku ning Kääriku külas Tehvandi Spordikeskus ja hotell. 6.2 OTEPÄÄ LINNA ÜHISKANALISATSIOON Otepää reoveekogumisala pindala on 185,6 ha, koormus 3645 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 08.09.2021 käskkirjaga nr nr 1-2/21/377 Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie.
6.2.1 Otepää linna kanalisatsioonivõrk
Otepää linna tegevuspiirkonna, mis hõlmab ka Aedlinna asumit ja väikest osa Pühajärve külast, isevoolse ühiskanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ligikaudu 26 570 m ning survetorustikku on ligikaudu 7810 m. Otepää põhipiirkonnas vastavalt 20 680 m ja 5280 m ning Aedlinnas 5890 m ja 2530 m. Torustike materjaliks on vastavalt PVC ja PE. Isevoolsete torustike materjaliks on valdavalt PVC, kuid on ka PP torustikke. Kõik kanalisatsiooni isevoolsed torustikud ja survetorustikud (materjal PE) on heas tehnilises seisukorras. Kanalisatsioonisüsteem on rekonstrueeritud ja osalt ka rajatud Otepää veemajandusprojekti raames 2009–2011 aastal. Olemasolevate torustike asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisas 4 joonistel. Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumiskaevudesse ja see veetakse Otepää linna reoveepuhasti purgimissõlme. Kohtkäitlusrajatiste kohta Otepää tegevuspiirkonnas Konsultandil andmed puuduvad. Uuemad, projektijärgsed isevoolsed kanalisatsioonitorustikud on rajatud PVC materjalist läbimõõduga De160..De315. Hinnanguliselt üle 90% linna ühiskanalisatsioonitorustikust on uus ja/või heas korras ning 12 a jooksul
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
97
rekonstrueerimist ei vaja. Vanu torustikke (keraamilised, asbotsement, betoon, malm) leidub väga vähesel määral vaid üksikutes harulõikudes. Kõik peamagistraalid on uuendatud. Uute survekanalisatsiooni torustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõdus enamasti De90…de160. Ühisvoolset kanalisatsiooni ehk reoveekanalisatsiooni torustikku, kuhu juhitakse ka sademevett, linnas ametlikult pole. Olemasolevate ühiskanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.
6.2.2 Otepää linna reoveepumplad
Otepää linnas koos Aedllinna asumiga ja osaga Pühajärve külast (tänase Otepää RKA piires) paikneb kokku 24 reoveepumplat. Kõik reoveepumplad on samuti uued ja/või rekonstrueeritud/rajatud aastatel 1998 - 2011, uusimad, Aedlinna pumplad: Lehe, ja Ranna pumplad, ehitati või rekonstrueeriti 2024. aastal; Neitsijärve reoveepumpla 2023. aastal. Rekonstrueerimist vajab Kolga tee reoveepumpla. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisa 4 joonistel. 24-st reoveepumplast üks on peapumpla ja 23 kanalisatsiooni ülepumplad. Reovee peapumpla, mis asub reoveepuhasti territooriumil, rajati 2001. aastal. Kõik reoveepumplad on kompaktsed reoveepumplad ning on varustatud kahe reoveepumbaga, mis töötavad roteeruvalt, vajadusel korraga.
6.2.3 Otepää linna reoveepuhastid
Otepää linna teenindab kaks reoveepuhastit: Otepää reoveepuhasti ja Alajaama reoveepuhasti.
6.2.3.1 Otepää reoveepuhasti
Otepää reoveepuhasti asub Otepää linnast vahetult põhja pool asuvas Kastolatsi külas (lisa 4, joonised). Samas hoonekompleksis asub ka Otepää Veevärk AS kontor. Reovesi jõuab puhasti territooriumile linna poolt tulevast (ühest) de315 isevoolsest magistraaltorustikust, mis suundub puhasti territooriumil asuvasse reovee peapumplasse (joonis 6-1). Otepää linna reoveepuhasti on rajatud aastal 2001. Reoveepuhasti rekonstrueeriti osaliselt 2010. aastal. Tegemist on aktiivmuda reoveepuhastiga. Otepää reoveepuhasti puhastusseadmete hulka kuulub ka järelsetiti. Otepää linna reoveepuhastuse protsess koosneb:
- puhastieelne reovee peapumpla; - vastuvõtu kamber; - võred (mehaaniline peenvõre ja manuaalne avariivõre); - liiva- ja rasvapüünis; - aeratsioonimahuti ehk aerotank; - radiaalne järelsetiti;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
98
- muda tihendamine; - muda veetustamine (tahendamine); - muda kompostimine.
Linnast kokku kogutud reovesi juhitakse puhasti sissevoolul olevasse peapumplasse, kust reovesi pumbatakse vastuvõtukambrisse. Puhastile siseneva reovee vooluhulka mõõdetakse survetorule paigaldatud magnetinduktiivse vooluhulga mõõturi abil enne reovee juhtimist vastuvõtu-/möödavoolukambrisse. Proovivõtukaevust võetakse siseneva reovee proove automaatse proovivõtja abil. Tehnohoonesse vastuvõtu kanalile on paigaldatud mehaaniline trummelsõel. Vastuvõtukanalil on ülevoolu ava, mille kaudu juhitakse hüdrauliliste löökkoormuste või mehaanilise võre avarii korral osa või kogu reovesi manuaalsele avarii varbvõrele (jõudlus 302 m3/h). Avariivõrest allavoolu olevate siibrite abil suunatakse reovesi, kas liivapüünisesse või möödavoolu. Võrejääk veetustatakse automaatselt võreheitmete pressiga ja juhitakse konteinerisse. Võre puhastamine toimub automaatse vee pihustamise teel. Võre läbinud reovesi voolab vee ringliikumisega liivapüünisesse. Reovees sisalduv raskem, anorgaaniline aine nagu peenkruus ja liiv, settib liivapüünisesse põhja, kust juhitakse konteinerisse. Fosforisadestamiseks lisatakse aereeritavas liivapüünises reoveele raud(III)sulfaadi lahust dosaatorpumba abil. Liivapüünisest juhitakse reovesi aeratsioomimahutisse. Aeratsioonimahuti on radiaalne (D=18 m), varustatud põhjapaigaldusega aeratsiooni difuusoritega (poorsed torujad kummikilega difuusorid paigaldatud kahekaupa pakettidena – 90 paketti) ning sukelseguriga, mis hoiab muda hõljuvas olekus. Aerotanki maht on 850 m3. Aeratsiooniks vajalik õhk antakse aeratsioonibasseini kahelabalise pöördkolbkompressori abil. Aereeritud ja aktiivmudaprotsessimahuti läbinud heitvesi juhitakse järelsetitisse ehk selitisse. Selitatud vesi juhitakse järelsetitist välja rõngakujulise kogumis-ülevoolurenniga väljavoolukaevu. Reoveepuhasti rekonstrueerimistööde käigus (aastal 2010) rekonstrueeriti aeratsioonimahuti õhutusmatid ning paigaldati uued torudifuusorid. Lisaks rajati järelsetitile külmumise vältimiseks eraldi vundamendile metallkarkass, mis on kaetud PVC kattemembraaniga. Olemasoleva järelsetiti betoonmahuti maapealne osa soojustati rekonstrueerimistööde käigus 100 mm paksuse soojustusplaadiga. Muda settib järelsetiti põhjas olevasse muda sumpa, kust see pumbatakse tagasi aeratsioonimahutisse läbi mudapumpla. Pumplas toimub töö juhtimine puhastisse siseneva reovee vooluhulga alusel. Mudapumplasse on paigaldatud 2 muda tsirkulatsiooni sukelpumpa tootlikkusega 144 m3/h. Ujuvmuda ja muu ujuv materjal eemaldatakse pinnakaabi abil äravoolusüsteemi ja juhitakse mudapumplasse. Järelsetitist väljuv puhastatud heitvesi juhitakse väljavoolu proovivõtukaevu, mis on varustatud automaatse, vooluhulgaga proportsionaalselt proove võtva proovivõtjaga, mille tööd juhib väljavoolu vooluhulga mõõtur. Edasi juhitakse väljuv heitvesi otse suublasse – Kaarnaojja. Viit järjestikulist serpentiin-biotiiki kasutataks puhasti avariiliste olukordade korral, normaalolukorras toimub heitvee otseväljavool suublasse ning biotiike ei kasutata. Biotiikide kogupindala on 3000 m2.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
99
Jääkmuda eemaldatakse otse järelsetitist jääkmuda pumbaga (1 pump, tootlikkusega 10 m3/h, tõstekõrgus 3,6 m vs, 2,0 kW) esmalt eel-veetustamise seadmesse ja sealt edasi lintfilterpressi (SALTEC-tüüpi press) jõudlusega 8 m3/h või maksimaalselt kuni 64 kg/d muda kuivainena arvestatult, sisendi mudamassi kuivaine sisaldus 0,8%, väljundil ca 20%. Pressi elektriline võimsus 0,55 kW. Pressi pesuks kasutatakse heitvett, mis eelnevalt läbib täiendava veepuhastusseadme. Tagastusmuda pumba tööd juhtiv tarkvara tagab, et järelsetitis olevasse muda sumpa on kogutud veetustamiseks piisav kogus muda. Polümeeri doseerimise sõlmest (dosaatorpump jõudlusega kuni 1,2 l/h, elektriline võimsus 0,1 kW) lisatav polümeer (kasutatakse ZETAG XT-40 vedelpolümeeri) segatakse mudaga staatilises torus paiknevas segajas. Veetustatud mudamass (ca 800 kg ööpäevas, so ca 0,8 m3 pressi töötamisel 8 tundi päevas ja 7 päeva nädalas) transporditakse kruvikonveieri abil konteinerisse ja sealt edasi kompostimisväljakule (asfaltkattega 2000 m2 väljak). Kompostimisel lisatakse mudamassile tugiaineid – puiduhake, haljastuse hooldusjäätmeid, põhk jms). Kompostimine toimub aunas, mida segatakse kopp- ekskavaatoriga. Puhasti juurde kuulub purgimissõlm, mis on varustatud käsivõre ning ühtlustusmahutiga (maht 10 m3 ). Puhasti vajab lähiajal kõigi seadmete sh pumbad, disfuusorid, võred ja liivapüüdur väljavahetamist (lähemalt investeeringute osas). Allikad: AS Otepää Veevärk info ja kodulehekülg, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.2.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Otepää reoveepuhasti (edaspidi RVP) saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) nr L.VV/329331, mis kehtib 13.04.2023 tähtajatult. Vastavalt veeloale on lubatud vooluhulk (m³) Otepää RVP-le 240 000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 15 mg/l; - heljum: 25 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 1,0 mg/l; - üldlämmastik: 45 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Otepää RVP suurimad ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest juriidilised isikud Otepää linnas on valla osalusel ettevõte Tehvandi Spordikeskus ning valla allasutus: Otepää lasteaed: Võrukaela ja Pähklikese majad. Otepää linna kanalisatsioonivõrku juhitakse ka Pühajärve SPA hotelli ning sealse ujula jt reovesi. Purgimisteenuse maht hõlmas 2024. aastal 1800 m3/a (alla 10 m3/d), mis arvestades üldist reoveepuhasti vooluhulka, 183 170 m3/a, ei ole märkimisväärne.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
100
Otepää reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-1 Otepää RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 260 0 100
Heljum 270 10 96,3
Nüld 69 3,1 95,5
Püld 19 0,87 95,4
KHT 530 22 95,8
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest näha, töötab Otepää reoveepuhasti suhteliselt efektiivselt, kuid peab arvestama, et ühekordne juhuproov ei näita alati üldist keskmist koormust reoveepuhastile. Kuna linna ühiskanalisatsioonivõrk on tervikuna suhteliselt uus ja heas seisundis, siis on infiltratsiooni kogus ja osakaal suhteliselt madal: 42%. Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-2 Otepää reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnami nistri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/32933 1
Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 15 15 mgO2/l 2,267 0 1,433 2,10
Heljum 25 25 mg/l 10,067 6,80 10 6,167
Nüld 45 45 mgN/l 10,30 4,333 2,667 4,733
Püld 1 1 mgP/l 0,287 0,543 1,667 0,377
KHT 125 125 mgO2/l 30 34,333 26,333 23,667
pH 6-9 6-9 7,30 7,0333 7,1333 7,20
Allikas: veekasutusaruanne 2024 Otepää reoveepuhasti 2024. a kvartaalsetest näitajatest ei vastanud nõuetele vaid III kvartali üldfosfor, ülejäänud näitajad on normi piires. Kuna tegemist on juhuprooviga, siis ei saa ühe kõrvalekalde alusel määrata puhasti nõuetekohast töötamist ja efektiivsust. Otepää reoveepuhasti suublaks on Hundioja kraav, suubla kood on VEE1036810, veekogumi nimetus Kaarnaoja. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
101
Joonis 6-1 Otepää reoveepuhasti SBR mahuti
Joonis 6-2 Otepää reoveepuhasti järelsetiti asub kuppelkatuse all
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
102
Joonis 6-3 Otepää reoveepuhasti serpentiin-biotiigid
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.2.3.3 Otepää Alajaama puhasti
Otepää Alajaama reoveepuhasti asub Otepää linna põhjaosas Tatra-Otepää- Sangaste mnt lähistel Alajaama teel. Reoveepuhasti on rajatud aastal 2010 ning see teenindab kümmet korterelamut, üht bensiinijaama ja üht autopesulat. Alajaama reoveepuhastina on kasutusel aktiivmudapuhasti, mis koosneb ühtlustusmahutist, õhutuskambrist, järelsetitist ja liigmudamahutist. Reoveepuhasti protsessimahutid on maa-alused raudbetoonmahutid, mille peale on ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoone. Alajaama reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmistes etappides:
- mehaaniline puhastus võreseadmes; - bioloogiline puhastus aktiivmuda protsessimahutites; - jääkmuda käitlus mudatihendis; - avariipuhastus biotiigis.
Reoveepuhasti tehnilised parameetrid on järgmised: · Tootlikkus (keskmiselt): 50 m3/d; · Tootlikkus (maksimaalselt): 70 m3/d; · Hetkkoormus, maksimaalselt: 7,5 m3/h; · Orgaaniline reostuskoormus: BHT7 = 30-31 kg/d.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
103
Reoveepuhastile eelneb mehaanilise käsivõrega (piide vahe 30 mm) võrekaev. Võrekaevus eemaldatakse reoveest suuremad võõrised. Võrekaevust voolab reovesi reoveepumplasse ning sealt edasi pumbatakse reovesi reoveepuhasti tehnohoonesse. Pumba survetoru suubub võreseadme rahustuskasti. Survetorul paikneb vooluhulgamõõtur, mis mõõdab puhastisse sisenevat reovee vooluhulka. Tehnohoonesse on paigaldatud kruvivõre (piide vahe 2 mm) ning käsivõre (piide vahe 10 mm). Võreseadme läbinud reovesi voolab ühtlustusmahutisse. Ühtlustusmahutis toimub reovee vooluhulga ja kontsentratsiooni ühtlustamine. Ühtlustusmahutis paikneva segisti ülesandeks on reovee läbisegamine ja tahkete osakeste settimise vältimine. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi õhutuskambrisse (65 m3), kus toimub reovee bioloogiline puhastus. Õhustuskambris kasutatakse õhu sisestamiseks reovette peenmull toruaeraatoreid ning õhupuhureid. Õhustuskambrist voolab aktiivmudasegu järelsetitisse (30,4 m3), mis on püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise koonus. Heitvee väljavool toimub ülevoolurenni kaudu. Muda tagastamiseks õhustuskambrisse toimub järelsetitis oleva mudatagastuspumba abil. Puuduseks on see, et pumba käivitus toimub operaatori poolt käsitsi. Fosfori keemiliseks ärastuseks doseeritakse dosaatorpumba abil õhustuskambrisse fosforiärastuskemikaali. Liigmuda pumbatakse järelsetitist mudatihendisse, kus see osaliselt tiheneb ja stabiliseerub. Tihenenud muda veetakse paakautoga suurema puhasti juurde tahendamisele. Reoveepuhasti koosseisu kuulub kaks biotiiki. Biotiigid kogupindalaga ca 1000 m2 on ette nähtud avariiolukorra leevendamiseks, igapäevaselt kasutusel ei ole. Heitvee suublaks on Kaarnaoja. Allikad: AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.2.3.4 Alajaama reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Otepää reoveepuhasti (edaspidi RVP) saasteainete juhtimist suublasse reguleerib vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) nr L.VV/329331, mis kehtib alates 13.04.2023 tähtajatult. Vastavalt veeloale on lubatud vooluhulk (m³) Otepää RVP-le 12 800 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 15 mg/l; - heljum: 25 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 1,0 mg/l; - üldlämmastik: 45 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Alajaama piirkonna bilansid on arvestatud kokku terve Otepää reoveekogumisala kohta. Otepää reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
104
Tabel 6-3 Otepää Alajaama RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 490 6,50 98,70
Heljum 450 15 96,70
Nüld 100 20 80
Püld 13 0,52 96
KHT 680 33 95,10
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest näha, töötab Alajaama reoveepuhasti suhteliselt efektiivselt, kuid peab arvestama, et ühekordne juhuproov ei näita alati üldist keskmist koormust reoveepuhastile. Kuna linna ühiskanalisatsioonivõrk on tervikuna suhteliselt uus ja heas seisundis, siis on infiltratsiooni kogus ja osakaal suhteliselt madal: 42%. Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-4 Otepää Alajaama reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/3293 31
Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 15 15 mgO2/l 4,90 6,50 5,60 3,70
Heljum 25 25 mg/l 5 15 18 6,30
Nüld 45 45 mgN/l 9 20 11 13
Püld 1 1 mgP/l 0,20 0,52 0,34 0,11
KHT 125 125 mgO2/l 27 33 16 39
pH 6-9 6-9 7,40 7,30 7,10 7,20
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Otepää Alajaama reoveepuhasti 2024. a kvartaalsed näitajad vastasid kõik nii veeloa kui määruse nr 61 järgsetele nõuetele. Otepää reoveepuhasti suublaks on Möldre kraav, suubla kood on VEE1036807, veekogumi nimetus on Kaarnaoja. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
105
Joonis 6-4 Otepää Alajaama reoveepuhasti eelne reovee peapumpla
Joonis 6-5 Otepää alajaama reoveepuhasti aerotank Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
106
6.2.4 Otepää linna sademeveesüsteemid
6.2.4.1 Üldülevaade
Otepää linnas on sademeveekanalisatsiooni torustik osaliselt välja ehitatud, kuid vajab laiendamist ja rekonstrueerimist. Sademeveekanalisatsiooni olukorra täpsustamiseks telliti AS Otepää Veevärk poolt 2024. a osalised linna sademevee uuringud, mille käigus inventariseeriti osaliselt olemasolev sademeveetaristu ning võimaluste piires teostati torustike piires ka kaameravaatlusi. Kogutud andmestik võimaldas Konsultandil koostada ligikaudse kaardipildi sademeveesüsteemide - nii sademeveetorustike kui kraavide ja väljalaskude lõikes. Sademeveekanalisatsiooni torustike pikkus on Otepää linna n-ö põhipiirkonnas ca 5430 m ning Aedlinna lõikes ca 1280 m. Sademeveetorustikud on välja ehitatud UPM- Kymmene ning Pühajärve Puhkekeskuse poolt. Kahjuks puuduvad täpsed andmed torustiku läbimõõtude osas. Eelduslikult jäävad läbimõõdud vahemikku DN150 – DN300. Otepää linnas on järgmised probleemsed liigvee piirkonnad: Kopli ja Munamäe tänavate piirkond, Virulombi tn piirkond, Lipuväljaku piirkond, Tehvandi tn piirkond jt. Kopli ja Tehvandi tänavatele on vajalik sademeveekanalisatsiooni rajamine; Munamäe, Virulombi tänavatele ning Lipuväljakule on vajalik nii sademevee torustiku rajamine kui olemasoleva torustiku rekonstrueerimine. Otepää Aedlinnas on sademeveekanalisatsioon välja ehitatud Saare ja Kuuse tänavatel, vajalik on lahkvoolset sademeveetorustikku laiendada Kolga teele ja Kesk tänavale. Olemasolevate ja perspektiivsete sademeveetorustiku asukoht on esitatud Lisa 4 joonistel. 6.2.4.2 Otepää linna sademevee valgalad ja tööde kavandamime Käesolevas ÜVVK AK-s määrasime koostöös Tellija esindajatega (vallavalitsuse ja AS Otepää Veevärk esindajatega) kindlaks vajalikud asukohad uute sademeveesüsteemide rajamiseks ja olemasolevate rekonstrueerimiseks. Detailsed asukohad ja rajamismetoodika selgub projekteerimise käigus, mistõttu meiepoolseid jooniseid (lisa 4) võib käsitleda eskiisprojektina. Ilmsesti on paljud n-ö rekonstrueeritavad sademeveetorustikud samuti sisuliselt rajatavad torustikud, sest nende tänasest seisundist ja tegelikust toimimisest pole lõplikku ülevaadet. Linnamäe orgu näeme ette kolme otseväljalasu rekonstrueerimise. Antud piirkonda langeb ka suurem osa linna piires kogutavatest sademevee vooluhulkadest. Ülejäänud olemasolevad väljalasud on: Pikklomp, Hundisoo, Apteekrimäe org ning Alevijärv (Valga mnt piirkond linna idapiiril). Tulenevalt tänasest sademeveesüsteemide väljaarendatusest Otepää linnas ja kavandatavatest investeeringutöödest, jagasime linna sademevee valgalad kogumispiirkondade alusel järgmiselt (vt lisad nr 4):
➢ Linnamäe org;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
107
➢ Pikalombi; ➢ Hundisoo; ➢ Marguse; ➢ Orusoo; ➢ Tartu mnt; ➢ Alevijärve;
Sademeveesüsteemide asukohad ja valgalad on esitatud lisas 4. Valgalad on välja eraldatud tinglikult kogumispiirkondade järgi ning ei ole konkreetseks aluseks rajamis- ja või rekonstrueerimistööde kavandamisel. Allikad: Konsultandi kogutud info, Otepää Vallavalitsus, AS Otepää Veevärk ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
6.3 PÜHAJÄRVE KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Pühajärve reoveekogumisala pindala on 8,2 ha, koormus 180 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Reoveekogumisala hõlmab Otepää linnast ligikaudu 2,5 – 3 km eemal olevat Kannistiku piirkonda. Pühajärve külas, Kannistiku piirkonnas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud sisuliselt kogu reoveekogumisala elanikkond, mis moodustab 47% ehk 63 inimest terve küla 135-st elanikust. Pühajärve külas on isevoolne kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti.
6.3.1 Pühajärve kanalisatsioonivõrk
Pühajärve küla Kannistiku piirkonna isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 540 m. Torustiku materjaliks on keraamika. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud ligi 40- 50 a tagasi ja on suhteliselt amortiseerunud. Olemasoleva torustiku asukohad on esitatud lisa 4 joonistel. Näeme kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise ette pikaajalises programmis. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info ja Otepää valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
6.3.2 Pühajärve küla reoveepuhasti
6.3.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Pühajärve küla (Kannistiku) puhastusseadmeteks on 3 biotiiki pindalaga 2500 m2. Biotiikidele eelneb eelsetitina kasutav settekaev, mida tühjendatakse perioodiliselt. Biotiigid on rajatud aastal 1970. Biotiigid ei ole eraldatud piirdeaiaga. Heitvee suublaks on Lannusaare kraav Mähajärve-6. Biotiigid puhastati settest 2005. aastal. Käesoleval ajal on kvartalite lõikes biotiikide väljavoolu näitajad vastanud keskkonnaloas ettenähtud piirnormidele.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
108
Pikaajalises perspektiivis on vajalik järjekordselt biotiikide puhastamine ning uue ja korrektse (põhi) biopuhasti rajamine.
Joonis 6-6 Pühajärve reoveepuhasti üks kolmest biotiigist
6.3.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Pühajärve-Kannistiku reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/329331, mis kehtib alates 13.04.2023 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Pühajärve RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 3200 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l;
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: - üldfosfor; - üldlämmastik.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Pühajärve RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud. Pühajärve reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
109
Tabel 6-5 Pühajärve RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 270 28 89,6
Heljum 150 2,7 98,2
Nüld 110 1,2 98,9
Püld 15 0,36 97,6
KHT 630 49 92,2
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et puhastusefektiivsus on üldjoontes tagatud, kuid ka siseneva reovee näitajad on üsna madala kontsentratsiooniga, tingitud eeldatavalt infiltratsioonist amortiseerunud torustikku. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-6 Pühajärve reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/329331 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 11 11 28 4,3
Heljum 35 35 mg/l 16 16 2,7 5,7
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 16 16 1,2 5,9
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 2,4 2,4 0,36 0,13
KHT 150 150 mgO2/l 48 48 49 36
pH 6-9 6-9 7,8 7,8 8 7,9
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu näitajatest ilmneb, vastavad kõik toodud 2024. a heitvee väljundnäitajad nõuetele. Pühajärve reoveepuhasti suublaks on Lannusaare kraav, suubla kood VEE1008301, mis suubub väikesese ja madalasse Kukemäe järve VEE2104500. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad järelpuhasti ülesandeid. Kuja on tagatud, kuid piirdeaiaga ümbritsetud pole. Kokkuvõttes saab öelda, et Pühajärve RVP seisund on tänase seisuga rahuldav. Negatiivne keskkonnamõju on väheoluline ning puhasti täiustamise ja rekonstrueerimise saame ette näha pikaajalises programmis. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
110
6.3.3 Pühajärve küla sademeveesüsteemid
Pühajärve külas Kannistiku asumis sademeveekanalisatsioon puudub ja arendamise kavas seda ka ette ei nähta.
6.4 PUKA ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON
Puka aleviku reoveekogumisala, pindala 91,4 ha, koormus 1000 ie, on kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Puka aleviku reoveekogumisala ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 450 inimest ehk 83 RKA piires elavate elanike arvust 543. Puka alevikus on 2 reoveepumplat ja reoveepuhasti. Alevikus on põhiliseks teenuse tarbijateks elanikud ning Puka Kool koos kahe lasteaia rühmaga, eraettevõtted on põhiliselt kaubandusettevõtted, Puka kauplus Coop jt. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Pukas ühendatud suurem osa aleviku lääneosast, (raudteest läände jääv piirkond), kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist peab jätkama aleviku idaosas, eeskätt Metsa, Metsa põik ja Oja tn piirkonnas. Tööstuse tn piirkonnas on kanalisatsioonitorustik olemas. Ühiskanalisatsiooniteenusega varustamata eramutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul omavalitsusel ja vee-ettevõtjal informatsioon puudub.
6.4.1 Puka aleviku kanalisatsioonivõrk
Puka aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus tänasel päeval on ligikaudu 6430 m (kaardilt ja teostusjoonistelt mõõdetuna). Sellele lisandub survekanalisatsioonitorustik ca 430 m (vt lisa 4). Survekanalisatsiooni teenindab kaks reoveepumplat. Puka aleviku ÜVK süsteeme, sealhulgas kanalisatsioonivõrke on rajatud ja rekonstrueeritud sellel sajandil kahes etapis, aastatel 2014-2017, sealhulgas kogu Tööstuse tn piirkond ja Kesk tn. Amortiseerunud on kanalisatsioonivõrk Ääre tn piirkonnas ning Metsa ja Oja tn piirkonnas vajab ühiskanalisatsioon välja arendamist. Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised. Allikad: Otepää Veevärk AS, KIK veebileht: rahastatud projektid ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
111
6.4.2 Puka aleviku reoveepumplad
Kanalisatsioonisüsteemi kuulub kaks reoveepumplat: Nooruse ja Jaama. Reoveepumplad rajati 2017. aastal. Tegemist on kompaktpumplatega, mille seisukord on väga hea. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisas 4 joonistel.
6.4.3 Puka reoveepuhasti
6.4.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Puka aleviku Pukamõisa reoveepuhasti rekonstrueeriti aastal 2020. Põhiliselt olmereovett puhastav aktiivmudapuhasti asub Puka alevikust läänes Plika külas. Puhastatud heitvesi juhitakse Puka ojja (reoveepuhasti kood PUH0823520). Puhasti on varustatud kahe biotiigiga (kokku 2280 m2), kuid enamasti neid ei kasutata ning puhastatud heivesi juhitakse biotiikidest mööda otse Puka ojja. Reoveepuhasti põhineb kombineeritud aktiivmuda- ja biokile tehnoloogial. Reovee puhastamine toimub järgmistes etappides:
- -mehaaniline puhastusautomaatvõres; - -mehaaniline puhastus liivapüüduris; - -bioloogiline puhastuskombineeritud aktiivmuda-ja biokilepuhastis; - -fosforiärastus keemilisesadestamise teel; - -järelpuhastus biotiikides
Jääkmuda käitlemine toimub järgmistes etappides:
- jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis); Reoveepuhasti koosneb järgmistest elementidest:
- tehnohoone - liivapüüdur V=10 m3 - kombineeritud aktiivmuda- ja biokilepuhasti - anoksiline kamber V=20 m3 - õhustuskamber V= 40 m3 - järelsetiti A=7,1 m2/V=11,6 m3 - mudamahuti V=20 m3 - biotiigid (järelpuhastus) - biotiik 1 A=1160 m2 - biotiik 2 A=1120 m2
Reovesi juhitakse reoveepuhastini asulast isevoolse toruga tehnohoonesse. Tehnohoones paikneb jaotuskaev. Läbi jaotuskaevu voolab reovesi automaatvõresse. Jaotuskaev on varustatud avarii ülevooluga, mida on võimalik kasutada võreseadme ummistuse või hoolduse korral. Reovee mehaaniline puhastus toimub automaatselt võreseadmes. Automaatvõre poolt kogutud praht pressitakse kokku ja juhitakse prügikonteinerisse. Pärast mehaanilist puhastust liigub reovesi ühtlustusmahutisse.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
112
Lisaks automaatvõrele toimub reoveest ka mehaaniliselt liiva eraldus. Selleks on paigaldatud liivapüüdur. Liivapüüduri sisu läbi segamiseks projekteeritud aeratsioonisüsteem. Bioloogiline puhastus toimub kombineeritud läbivooluga aktiivmuda- ja sukeltugimaterjaliga biokilepuhastis. Bioloogilise puhastuse osa koosneb anoksilisest kambrist, õhustuskambrist ja järelsetitist. Perioodiliselt toimib ka anaeroobses mahutis bioloogilne fosforiärastus BioP. Bioloogiline puhastus on dimensioneeritud selliselt, et reoveepuhasti jõudlusest 50% moodustab läbivooluga aktiivmudapuhasti ja 50% moodustab sukeltugimaterjaliga biokilepuhasti. Anoksiline kamber on juurdetuleva reovee ja puhastis ringleva vee segunemiseks. Anoksilisse kambrisse suubub mudaringluse ja mudatagastuse vesi. Anoksilise kambri läbi segamiseks on aeratsioonisüsteem. Mahuti põhjas paiknevad õhujaotustorud, mille külge on kinnitatud jämemull aeraatorid. Õhustuskamber paikneb anoksilise kambri kõrval, kus toimub reovee õhustumine. Õhustuskambrit voolab heitvesi järelsetitisse. Muda tagastamiseks anoksilisest kambrisse on järelsetitis mudatagastuspump. Mudatagastuspump töötab perioodiliselt. Liigmuda eemaldus mudamahutisse toimub mudaeemalduspumbaga, mis töötab perioodiliselt. Järelsetiti pinnale tekkiva muda („kooriku“) eemaldamiseks paigaldatakse järelsetitisse pinnamuda eemalduse pump. Eemaldatav pinnamuda juhitakse anoksilisse kambrisse. Järelsetitist juhitakse heitvesi proovivõtukaevu. Mudamahutisse pumbatakse puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda protsessimahutist. Mudamahutit tuleb perioodiliselt tühjendada. Mudamahutit tühjendatakse paakautoga. Tihenenud muda viiakse edasiseks käitluseks – tahendamiseks, Otepää reoveepuhastile. Fosforiärastussüsteem koosneb kemikaalikanistrist ja dosaatorpumbast. Kemikaal doseeritakse õhustuskambrisse spetsiaalse voolikuga. Reoveepuhasti territooriumil paikneb kaks biotiiki. Biotiik 1 veepeegli pindala on 1160 m2 ja biotiik 2 veepeegli pindala on 1120 m2. Biotiigid töötavad järelpuhastina enamasti ülekoormuse tingimustes, sel juhul juhitakse osa reoveest juba jaotuskaevust otse biotiiki. Setted ja tihendatud muda veetakse Otepää reoveepuhastile tahendamisele. Nii puhastusseadmete kompleksi kui biotiike ümbritseb eraldi piirdeaed (põhipuhasti ja biotiikide vahele jääb sõidutee) Allikad: AS Otepää Veevärk antud info, Konsultandi kohapealne vaatlus, veekasutuse aruanne 2024
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
113
Joonis 6-7 Puka reoveepuhasti välisilme (protsessimahutid asuvad maa all
Joonis 6-8 Puka (Pukamõisa) reoveepuhasti 1. biotiik
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
114
6.4.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Puka reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/325403, mis kehtib alates 01.11.2021 tähtajatult Vastavalt veeloale on Puka RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk 35 000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - heljum : 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor : 2,0 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Puka RVP suurimad ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijatest juriidilised isikud on vallaasutused, kellest suurima osakaalu moodustavad Puka Kool (Lasteaed), ning eraettevõtetest toidukauplus Coop Puka jt. Puka reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-7 Puka RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 320 16 95
Heljum 480 12 97,5
Nüld 52 14 73,1
Püld 6,6 0,53 92
KHT 760 26 96,6
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest näha, töötab Puka reoveepuhasti efektiivselt. Reovee sisendi suhteliselt kõrged näitajad annavad tunnistust, et ka infiltratsioon torustikku on talutaval tasemel (vt lisa 2). Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-8 Puka reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnami nistri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/ L.VV/325403 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 22 6,6 16 8,2
Heljum 35 35 mg/l 15 10 12 17
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
115
Nüld 60 60 mgN/l 36 19 14 20
Püld 2 2 mgP/l 1,2 0,45 0,53 0,77
KHT 125 125 mgO2/l 56 21 26 34
pH 6-9 6-9 7,8 7,6 7,3 7,3
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu näitajatest näha, oli 2024. a näitajad kõik normi piires ning uus reoveepuhasti töötab hästi. Puka reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Puka oja, mis omakorda suubub Purtsi jõkke. Puka oja suubla kood on VEE1013400. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 100 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (edaspidi määrus nr 31) ning see on tagatud. Puhastikompleksi ümber on piirdeaed, mis aga ei kata kogu kuja ulatust. Kokkuvõttes saab öelda, et Puka RVP töötab tänase seisuga üldjoontes hästi. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus
6.4.4 Puka sademeveesüsteemid
Puka alevikus täna sademeveesüsteem puudub. Näeme aga sademeveetorustiku rajamise Kooli piirkonda, kus see on vajalik. Perspektiivne sademevee suubla on Ääre tn 9a asuv tiik.
6.5 SANGASTE ALEVIKU ÜHISKANALISATSIOON
Sangaste reoveekogumisala, pindala on 18.4 ha, koormus 234 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie.. Sangaste aleviku reoveekogumisala ühiskanalisatsiooniga oli aastal 2024 ühendatud 194 inimest ehk 83% RKA piires elavate elanike arvust, milleks on 234 inimest. Sangaste alevikus on 1 reoveepumpla ja reoveepuhasti. Alevikus on põhiliseks teenuse tarbijateks elanikud ning eraettevõtted, sealhulgas pood, Rukki Maja hotell ja restoran. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga on Sangastes ühendatud suurem osa alevikust (RKA piirkonnas), ühiskanalisatsioon puudub Mäe tee piirkonnas. Ühiskanalisatsiooniteenusega varustamata eramutel kasutatakse reovee kogumiseks kogumiskaeve, mille seisukorra kohta kohalikul omavalitsusel ja vee-ettevõtjal informatsioon puudub.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
116
6.5.1 Sangaste aleviku kanalisatsioonivõrk
Sangaste aleviku isevoolse kanalisatsioonivõrgu kogupikkus tänasel päeval on ligikaudu 1890 m (kaardilt ja teostusjoonistelt mõõdetuna). Sellele lisandub survekanalisatsioonitorustik ca 250 m (vt lisa 4). Survekanalisatsiooni teenindab üks reoveepumpla. Aleviku ühiskanalisatsioon on rajatud ca 40-50 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Vajalik on kanalisatsioonivõrgu täielik rekonstrueerimine. Käesolevas töös näeme Sangaste aleviku kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimistööd ette pikaajalises programmis. Allikad: Otepää Veevärk AS info ning Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Olemasolevate ja perspektiivsete kanalisatsioonitorustike asukohad on esitatud Lisa 4. Joonised.
6.5.2 Sangaste aleviku reoveepumplad
Kanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis on rajatud 2008. aastal. Tegemist on kompaktpumplaga, mille tootlikkus on kuni 7 m3/h. Reoveepumpla asukoht on esitatud lisas 4 joonistel.
6.5.3 Sangaste reoveepuhasti
6.5.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Sangaste aleviku reoveepuhasti rajati 2008. aastal. Tegemist on biopuhastiga Fil D`EAU, mis koosneb võrekaevust, septikust (50 m3), biopuhastist ja järelsetitist (15 m3). Reoveepuhasti koosseisu kuulub tehnohoone ning kaks biotiiki (kogupindala 1500 m2). Territoorium on piiratud aiaga ning olemas on juurdepääsutee. Kahjuks tänase seisuga reoveepuhasti põhipuhasti osa seisab (on tööst väljas) ning reovesi läbib üksnes biotiigid. Teostatud on uuringud reoveepuhasti tehnoloogilise osa seadistamiseks ja taaskäivitamiseks. Reoveepuhasti on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Allikad: AS Otepää Veevärk antud info, Konsultandi kohapealne vaatlus, veekasutuse aruanne 2024
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
117
Joonis 6-9 Sangaste reoveepuhasti välisilme
6.5.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Sangaste reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/328484, mis kehtib alates 20.05.2020 tähtajatult Vastavalt veeloale pole Sangaste RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk limiteeritud. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - heljum : 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l;
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse:
- üldfosfor; - üldlämmastik.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Alevikus on põhiliseks teenuse tarbijateks elanikud ning ettevõtted, sealhulgas 86 kohaga Sangaste Hooldekodu, mis kuulub Lõuna-Eesti Hooldekeskusele, pood, Rukki
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
118
Maja hotell ja restoran. Lasteaeda ega teisi haridusasutusi alevikus teadaolevalt enam pole. Sangaste reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-9 Sangaste RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 320 9,8 96,9
Heljum 280 30 89,3
Nüld 76 8,7 88,6
Püld 7,7 0,81 89,5
KHT 710 56 92,1
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Nagu tabelandmetest võiks järeldada, töötab Sangaste reoveepuhasti justkui efektiivselt, kuid nagu eelnevalt märgitud, põhipuhasti täna sisuliselt ei tööta ja puhastus toimub vaid biotiikides. Järgnevalt 2024. a väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-10 Sangaste reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnami nistri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/328484 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 9,8 11 11 34
Heljum 35 35 mg/l 30 15 15 60
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 8,7 8,3 8,3 12
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 0,81 1,3 1,3 1,3
KHT 150 150 mgO2/l 56 22 22 120
pH 6-9 6-9 7,6 7,9 7,9 8,4
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu tulemustest näha, ületas 2024. a norme heljumi näitaja IV kvartalis. Sangaste reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Tiigikraav, mis omakorda suubub Väike-Emajõkke. Tiigikraavi suubla kood on VEE1008236. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 100 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus (edaspidi määrus nr 31) ning see on tagatud. Puhastikompleksi ümber on piirdeaed, mis aga ei kata kogu kuja ulatust.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
119
Allikad: Veekasutusaruanne 2024, OÜ AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus
6.5.4 Sangaste sademeveesüsteemid
Sangaste alevikus on vanade kaartide põhjal lõik sademeveetorustikku Nooruse tn kortermajade, Nooruse tn 1 ja 3 piirkonnas. Lõigu pikkus on ligikaudu 180 m ning torustik peaks suubuma läänesuunas asuvasse lokaalsesse kraavi, kuid rajatise seisundist ja perspektiividest puudub ülevaade.
6.6 KEENI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Keeni reoveekogumisala pindala on 20.5 ha, koormus 400 ie. RKA on kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131: Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Keeni külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 89% ehk 298 inimest küla 335-st elanikust. Keeni külas on lisaks isevoolsele kanalisatsioonitorustikule reoveepuhasti. Juriidilistest isikutest tarbijad on Keeni Põhikool ning samuti samas hoonekompleksis kolm lasteaiarühma. Eraettevõtted on põhiliselt teenindusettevõtete iseloomuga: Keeni Coop kauplus ning baar-meelelahutusasutus „Keeni Punker“.
6.6.1 Keeni kanalisatsioonivõrk
Keeni küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 3130 m. Survekanalisatsioon ning ka reoveepumplad külas puuduvad. Ühiskanalisatsioon on rajatud ca 45-50 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Vajalik on kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine, mille näeme ette pikaajalises programmis. Olemasoleva torustiku asukohad ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info ja Otepää valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
6.6.2 Keeni küla reoveepuhasti
6.6.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Keeni küla reoveepuhasti rajati 2008. aastal. Analoogselt Sangaste aleviku reoveepuhastile on tegemist biopuhastiga Fil D`EAU, mis koosneb võrekaevust, septikust (50 m3), biopuhastist ja järelsetitist (15 m3). Reoveepuhasti koosseisu kuulub tehnohoone ning kaks biotiiki (kogupindala 1000 m2). Territoorium on piiratud aiaga ning olemas on juurdepääsutee. Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus 300…350 ie. Koostöös ettevõttega Keskkond & Partnerid on planeeritud 2026.a reoveepuhasti rekonstrueerida. Hetkel toimub reovee puhastus vaid biotiikide osalusel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
120
Joonis 6-10 Keeni reoveepuhasti tehnohoone
Joonis 6-11 Keeni puhasti protsessimahutid on rajatud maa-alustena
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
121
6.6.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Keeni reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/328484, mis kehtib alates 20.05.2020 tähtajatult. Vastavalt veeloale pole Keeni RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk normeeritud. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Keeni RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ja eelnevalt korduvalt loetletud juriidilised isikud. Keeni reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-11 Keeni RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 5400 46 99,1
Heljum 6900 33 99,5
Nüld 170 37 78,2
Püld 24 3,7 84,6
KHT 10 000 160 98,4
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et arusaamatult kõrged on puhastisse siseneva reovee näitajad. Kuna suurem osa väljundnäitajatest ei vasta nõuetele, pole asjakohane rääkida puhastusastmest ja -võimest. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-12 Keeni reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saastea ine nime-tus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/328484 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 70 44 44 46
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
122
Heljum 35 35 mg/l 27 31 31 33
Nüld 60 60 mgN/l 25 25 25 37
Püld 2 2 mgP/l 2,6 3 3 3,7
KHT 125 125 mgO2/l 160 110 110 160
pH 6-9 6-9 7,5 7,6 7,6 7,7
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest ilmneb, ei vasta suur osa 2024. a heitvee väljundnäitajad, sealhulgas orgaaniliste ainete sisaldus, nõuetele. Lähikuud kuni aasta näitavad, kas reoveepuhasti on võimalik tänaste seadmete baasil korrektselt tööle saada. Keeni reoveepuhasti suublaks on Savisaare kraav (Kõrgemäe-1), mis suubub Kõrgemäe kraavi. Suubla kood on VEE1011607. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Savisaare kraav ehk maaparandussüsteemi nimetuse järgi Kõrgemäe-1, on maaparandussüsteemi eesvooluks. Kuna aga veeloa alusel pole väljalasu vooluhulk Keskkonnaameti poolt piiratud ja moodustab ligikaudu 26 m3/d, võime lugeda reoveepuhasti väljalasu mõju maaparandussüsteemile väheoluliseks. Planeeritav Keeni sademevee suubla – Keeni oja ei ole aga Savisaare kraavi ega Kõrgemäe kraaviga seotud, nende vahele jääb veelahkmeala. Reoveepuhasti kuja on 100 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad järelpuhasti ülesandeid. Kuja on tagatud, kuid puhastit ümbritsev piirdeaed seda täielikult ei kata. Kokkuvõttes saab öelda, et Keeni RVP seisund on tänase seisuga mitterahuldav. Reoveepuhastust põhipuhastis ei toimu, kuid kuna seadmed on tehniliselt korras, võime loota nende taas tööle seadistamisele. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.6.3 Keeni küla sademeveesüsteemid
Keeni külas on täna teadaolevalt lühike sademeveetorustiku lõik, ligikaudu 110 m, olemas Põhikooli juures, viimasest lõunas, kuid probleem sademete tagajärjel tekkiva liigveega Põhikooli ümbruses on jätkuv. Kavandame Põhikooli piirkonda olemasoleva sademevee torustiku lõigu rekonstrueerimise ning sademeveetorustiku pikendamise koos väljalasu rajamisega Keeni pargis asuvasse Keeni oja paisutiiki. Maksimaalne süsteemi arvutuslik vooluhulk on ligikaudu 6 m3/h (10 minuti jooksul, 10 l/s ehk 0,01 m3/s 10 minuti vältel), mis on täielikus vastavuses Keeni oja vastuvõtuvõimega.
6.7 SIHVA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Sihva reoveekogumisala pindala on 15.4 ha, koormus 330 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131, Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Sihva külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 80% ehk 252 inimest küla 315-st elanikust.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
123
Juriidilistest isikutest tarbijad on Sihva külas asuv Pühajärve Põhikool ning samuti samas hoonekompleksis kolm lasteaiarühma. Sihva külas on lisaks isevoolsele kanalisatsioonivõrgule reoveepuhasti.
6.7.1 Sihva kanalisatsioonivõrk
Sihva küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1830 m. Survekanalisatsioonitorustikku ega reoveepumplaid Sihva küla ühiskanalisatsioonisüsteemis ei ole. Küla kanalisatsioonivõrk on ehitatud ca 40 a tagasi. Torustike materjal on keraamika. Sihva küla kanalisatsioonivõrk on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist. Olemasoleva torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud lisa 4 joonistel. Tänaseks on välja ehitatud ka Kondi piirkonna ühiskanalisatsioonitorustikud, kuid antud piirkonna ÜVK operaator ja taristu omanik on AS Emajõe Veevärk. Lisaks amortiseerunud reoveekanalisatsiooni võrgule on probleemiks Voki vkt 3 kortermaja juurest alguse saav ja enne reoveepuhastisse suundumist n-ö ühisvoolsesse kanalisatsioonitorustikku suubuv lokaalne sademeveetorustik (vt ka lisa 4, joonis). Tööde käigus näeme ette antud sademeveesüsteemi lahkvoolseks ümber ehitamise ja eraldi väljalasu rajamise Voki ojja. Allikad: AS Otepää Veevärk ja Konsultandi kogutud info
6.7.2 Sihva reoveepuhasti
6.7.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Sihva küla reoveepuhastiks on 2007. aastal rajatud ja paigaldatud kompaktpuhasti Fil d` Eau, mis koosneb anaeroobsest eelsetitist (raudbetoonrõngastest septik üldmahuga 60m3), aereeritavast biofiltrist, milles on raamidele paigaldatud tekstiilist kunstkiud, mis on biokilekandjaks ja tsirkulatsioonipumbaga varustatud järelsetitist. Puhastis toimub ka lämmastiku bioloogiline ärastus: aereeritavas biofiltris lämmastikuühendid nitrifitseeruvad ja aktiivmudaemulsiooni retsirkulatsioonil anaeroobsesse eelsetitisse toimub viimases denitrifikatsioon ja gaasilise lämmastiku eraldumine. Biotiigid kogupindalaga ca 1800 m2 on kasutusel ainult avariilistel juhtudel. Reoveesuublaks on Voki oja. Reoveepuhasti koosneb kahest liinist. Heitveemuda kogutakse mudamahutisse- tihendisse. Igapäevaselt biotiike järelpuhastina ei kasutata, vaid juhitakse põhipuhastis töödeldud heitvesi otse Voki ojja.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
124
Joonis 6-12 Sihva reoveepuhasti välisvaade, esiplaanil anaeroobne eelsetiti ja biofilter
Joonis 6-13 Sihva reoveepuhasti pumbaga järelsetiti
6.7.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Sihva reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/329331, mis kehtib alates 13.04.2023 tähtajatult.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
125
Vastavalt veeloale on Sihva RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk 10 000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Sihva reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-13 Sihva küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 580 7,3 98,7
Heljum 260 34 86,9
Nüld 41 34 17,1
Püld 7,9 1,9 75,9
KHT 970 180 81,4
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Tabelandmete järgi on puhasti efektiivsus orgaanilise reostuse suhtes tinglikult tagatud, nõrgem on efektiivsus toiteainete: fosfori ja lämmastiku, eriti viimase eemaldamisel. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-14 Sihva reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnamin istri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/329331 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 15 7,3 5,9 6,2
Heljum 35 35 mg/l 33 34 30 31
Nüld 60 60 mgN/l 21 34 30 66
Püld 2 2 mgP/l 2 1,9 2,3 4,9
KHT 125 125 mgO2/l 51 180 29 81
pH 6-9 6-9
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu andmetest näha, ei tule reoveepuhasti toime eeskätt toiteainete: fosfori ja lämmastikuärastusega, kuid kohati on probleeme ka orgaaniliste ainete, eeskätt KHT eraldamisel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
126
Sihva reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Voki oja, Voki oja, mis suubub Väike Emajõkke (vahemik lähtest Pringi-Restu teeni 23136). Väike Emajõgi on antud lõigul riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, 3100820040000 / ehitis 001. Voki oja suubla kood on VEE1008800. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kuja on tagatud, puhasti on varustatud piirdeaiaga. Kokkuvõttes saab öelda, et Sihva RVP seisund on tänase seisuga pigem rahuldav, kuiginõutud heitvee normid ei ole mitmete komponentide (KHT, ÜldN ja üldP) tagatud. Kuna reoveepuhasti on suhteliselt uus ja projekteeritud Eesti ettevõtte Keskkond & Partnerid OÜ poolt, eeldame, et viimastega koostöös on võimalik reoveepuhasti uuendada ja korrektselt tööle seadistada. Teisel juhul tuleb järgnevas ÜVK arendamise kavas näha ette uue reoveepuhasti rajamine lühiajalises programmis. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info ja materjalid, kohapealne vaatlus.
6.7.3 Sihva küla sademeveesüsteemid
Sihva külas on tänase seisuga ligikaudu 250 m sademeveetorustikku, mis saab alguse Voki vkt 3 kortermaja piirkonnast ja suundub enne reoveepuhastit (enne Restu-Sihva maanteed) reoveekanalisatsioonitorustikku, muutes viimase ühisvoolseks ja koormates asjatult reoveepuhastit. Näeme ette lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni ja eraldi Voki oja väljalasu rajamise lühiajalises programmis.
6.8 KOMSI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Komsi külal puudub kehtestatud reoveekogumisala. Komsi külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 73% elanikest ehk ligikaudu 63 inimest. Komsi külas on vaid isevoolne kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti. Teenuse tarbijateks on elanikud ja hooldekodu.
6.8.1 Komsi kanalisatsioonivõrk
Komsi küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on 1660 m. Pikkkus on tingutud reoveepuhasti kaugusest küla keskusest, ligi 600 m. Kanalisatsioonisüsteem on rajatud 1960.-ndatest kuni 80.-ndate aastateni ning on amortiseerunud. Pikemas perspektiivis näeme ette Komsi ühiskanalisatsiooni ühendamise Puka kanalisatsioonivõrku ning Komsi kanalisatsioonivõrgu laiendamise ka küla kaguossa, Tammemäe kinnistute piirkonda. Olemasoleva torustiku asukoht on esitatud lisa 4 joonistel. Läbimõõtude ja materjali kohta andmed puuduvad. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info ja Otepää valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
127
6.8.2 Komsi reoveepuhasti
6.8.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Komsi küla Reoveepuhastiks on kaks biotiiki kogupidalaga umbes 1000 m2. Heitvesi suubub Mooritsa ojja, mis ligikaudu 135 m peale sissevoolu muutub maaparandussüsteemi eesvooluks: Aakre-1. Kuna Komsi reoveepuhasti heitvee väljalasu vooluhulk on täna üle kahe korra väiksem veeloas lubatust, ei ole väljalasu mõju maaparandusobjektile oluline. Mooritsa oja on kogu piirkonnas halvas seisundis, kinni kasvanud ning vajab lisaks raie- ja niitmistegevusele tõenäoliselt ka süvendamist. Samal ajal tagab tänane olukord heitvee puhastamiseks täiendava pinnasfiltri olemasolu.
6.8.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Komsi reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/325403, mis kehtib 01.11.2021 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Komsi RVP-st suublasse juhitav lubatud vooluhulk 2000 m3/a. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6); pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l; - üldfosfor: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse; - üldlämmastik: saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga
saastetasu arvutatakse. Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Komsi RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud. Komsi reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-15 Komsi küla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 40 3,6 91
Heljum 30 14 53,3
Nüld 19 19 0
Püld 5,2 2,3 55,8
KHT 150 14 90,7
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Tabelandmete järgi on tegemist väga lahja reoveega, mis annab tunnistust infiltratsioonist torustikku. Antud juhul pole ka puhasti efektiivsusest suurt mõtet
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
128
rääkida, sest juba sisenev reovesi on praktiliselt lubatud saasteainete piires. Biogeenide ehk toiteainete osas on puhastusaste tavapäraselt madal. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-16 Komsi reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonnamin istri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/325403 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 0 5,7 5,7 5,7
Heljum 35 35 mg/l 2,3 5,2 5,2 5,2
Nüld Ei normeerita Ei normeerita mgN/l 8,9 7,7 7,7 7,7
Püld Ei normeerita Ei normeerita mgP/l 0,52 1 1 1
KHT 150 150 mgO2/l 0 0 0 0
pH 6-9 6-9 7,8 7,6 7,3 7,3
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Kahjuks peab ütlema, et nende („Ideaalsete“) näitajate põhjal ei ole võimalik hinnata ei heitvee reaalset kontsentratsiooni ega reoveepuhasti (biotiikide) efektiivsust. Selge on see, et Komsi külla tuleb rajada kas korralik kaasaegne biopuhasti või ühendada perspektiivis Komsi ühiskanalisatsioon Puka kanalisatsioonisüsteemiga. Komsi reoveepuhasti suublaks on veeloa järgi Mooritsa oja (VEE1013301), mis muutuub veidi üle 100 m peale heitvee väljavoolu maaparandussüsteemi eesvooluks Aakre-1. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Maaparanduslikus mõistes on heitvee (kaudseks) suublaks maaparandusehitis Aakre- 1. Maaparandusehitise seisund on mitterahuldav, kohati on selle asukoht kinnikasvamise ja läbimatu maastiku tõttu raskesti tuvastatav. Mooritsa oja vajab nii täielikku puhastust kõrghaljastusest, võsast ja heintaimedest kui perspektiivis regulaarset hooldust. Reoveepuhasti kuja on 100 m vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, Kuja on tagatud. Kokkuvõttes saab öelda, et Komsi RVP üldine seisund ja eesvool on tänase seisuga mitterahuldav, väljundheitvee nõuded on täidetud üksnes seetõttu, et siseneva reovee saasteainete kontsentratsioonid on väga madalad. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi paikvaatlus info ning Maa- ja Ruumiamet
6.8.3 Komsi küla sademeveesüsteemid
Komsi külas puuduvad sademeveesüsteemid. Sademevett immutatakse vajadusel koha peal või juhitakse lokaalsetesse kraavidesse.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
129
6.9 NÕUNI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Nõuni reoveekogumisala pindala on 26.8 ha, koormus 600 ie, kehtestatud Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/131 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie. Nõuni külas oli aastal 2024 ühiskanalisatsiooniga liitunud 68% ehk 141 inimest reoveekogumisala 207-st elanikust. Nõuni külas on lisaks isevoolsele kanalisatsioonitorustikule, kaks reoveepumplat ja reoveepuhasti. Juriidilistest isikutest tarbijad on kultuurimaja, raamatukogu ja paar teenindusettevõtet, kauplus jt.
6.9.1 Nõuni kanalisatsioonivõrk
Nõuni küla isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkuseks on ca 2100 m, survekanalisatsioonitorustiku pikkus 1080 m ning seda teenindavad kaks reoveepumplat. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueeriti aasatel 2011-2012 KIK keskkonnaprogrammi Projekti: Nõuni küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine, raames, mille käigus rajati ja rekonstrueeriti ligikaudu pool olemasolevast ja tänasest Nõuni kanalisatsioonivõrgust ja üks kahest reoveepumplast.Vanem osa kanalisatsioonivõrgust on rajatud ca 45-50 aastat tagasi ning on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Vajalik on kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine, mille näeme ette pikaajalises programmis. Olemasoleva torustiku asukohad on esitatud lisa 4 joonistel. Allikad: AS Otepää Veevärk, Konsultandi kogutud info
6.9.2 Nõuni küla reoveepumplad
Nõuni külas on kaks reoveepumplat: Kaasiku (tootlikkus 58 m3/d) ja Kullipesa (tootlikkus 53 m3/d). Kaasiku reoveepumpla rekonstrueeriti 2012. aastal eelkirjeldatud KIK Projekti raames, Kullipesa reoveepumpla rajati 2002. aastal. Tegemist on klaasplastist reoveepumplatega. Reoveepumplate asukohad on esitatud lisa 4 joonistel.
6.9.3 Nõuni küla reoveepuhasti
6.9.3.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Nõuni küla reoveepuhasti koosneb: - mehaanilise võrega võrekaevust, kolmekambrilisest septikust (20 m3); - nõrgbiofiltrist (BIOCLERE B-150, filterseade kontrolleriga 168 FA); - kahest biotiigist (kogupindala 3940 m2).
Heitvesi juhitakse biotiigist Kintsli ojja. Hetkel toimub operaatori, Otepää Veevärk AS-i esindaja sõnul reovee puhastus vaid biotiikide osalusel. Puhasti kompleks on ümbritsetud piirdeaiaga, kuid aed ei hõlma biotiike.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
130
Joonis 6-14 Nõuni reoveepuhasti mittetöötav nõrgbiofilter ja selle taga asuvad biotiigid
6.9.3.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Nõuni reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/329487, mis kehtib alates 25.07.2024 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Nõuni RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 1656 m3 kvartalis. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Nõuni RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ja juriidilised isikud: kultuurimaja, raamatukogu ja paar teenindusettevõtet, kauplus jt.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
131
Nõuni reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-17 Nõuni RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 490 22 95,5
Heljum 220 12 94,5
Nüld 78 2,8 96,4
Püld 11 0,96 91,3
KHT 1000 60 94
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et puhastusefekt justkui toimib, kuigi töötavad vaid biotiigid. Ka puhastisse siseneva reovee näitajad on suhteliselt adekvaatsed ning ei näita olulist infiltratsiooni. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-18 Nõuni reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/329487 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 17 22 5,4 10
Heljum 35 35 mg/l 14 12 15 7,5
Nüld 60 60 mgN/l 14 2,8 19 31
Püld 2 2 mgP/l 1,7 0,96 4,1 4,8
KHT 125 125 mgO2/l 45 60 54 88
pH 6-9 6-9 7,3 8,1 7,5 7,9
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest ilmneb, ei vasta 2024. a heitvee väljundnäitajatest nõuetele vaid üldfosfor III ja IV kvartalis, mis on ka arusaadav, sest biotiikides ongi biogeenide puhastusaste reeglina madal. Tegelikkuses vajab Nõuni küla uut kaasaegset reoveepuhastit, mille antud töös, pikaajalises programmis ka ette näeme. Nõuni reoveepuhasti suublaks on Kintsli oja (suubla kood VEE1036600), mis suubub Elva jõkke, Elva Kaarnaojani, veekogumi kood 1036500_1. Kintsli oja on kaugel Nõuni heitveesuublast allavoolu maaparandussüsteemi eesvool Nõuni-4, süsteemi kood: 2103660010040/001. Maaparandussüsteemide eesvool Nõuni-4 asub Nõuni reoveepuhasti väljalasust ligikaudu 1,5 km kaugusel, mistõttu me selle reaalse mõjuga maaparandussüsteemile antud juhul ei arvesta. Lisaks on Nõuni reoveepuhasti hüdrauliline väljundkoormus ligikaudu kaks korda madalam keskkonnaloas lubatust ning sademeveesüsteeme Nõuni külas ei ole ning ei kavandata. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
132
Reoveepuhasti kuja on 100 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31, kuna biotiigid on aktiivses kasutuses ja täidavad järelpuhasti ülesandeid. Kuja on tagatud, kuid puhastit ümbritsev piirdeaed seda täielikult ei kata. Kokkuvõttes saab öelda, et Nõuni RVP seisund on tänase seisuga mitterahuldav ning küla vajab uut reoveepuhastit. Reoveepuhastust põhipuhastis ei toimu, kuid heitvee väljundnäitajad (va üldfosfor) vastavad määruse nr 61 nõuetele. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030.
6.9.4 Nõuni küla sademeveesüsteemid
Nõuni külas sademevee kogumis- ja äravoolusüsteemid puuduvad ning nende järele puudub ka otsene vajadus.
6.10 LOSSIKÜLA KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Lossiküla küla tegevuspiirkonnas on ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud ligikaudu 15 elanikku ja Sangaste Loss.
6.10.1 Lossiküla kanalisatsioonivõrk
Lossiküla ühiskanalisatsioonivõrk on isevoolne. Torustiku pikkus on ligikaudu 1200 m. Torustiku materjalist ja läbimõõtudest andmed puuduvad.
6.10.2 Lossiküla reoveepuhasti ja reostuskoormus
Lossiküla reoveepuhastiks on kaks biotiiki kogupindalaga 800 m2. Lossiküla reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/328484, mis kehtib alates 20.05.2020 tähtajatult. Vastavalt veeloale pole Lossiküla RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk limiteeritud. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 40 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 150 mg/l.
Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse: - üldfosforl; - üldlämmastik: 60 mg/l.
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
133
Lossiküla RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on elanikud ja üks juriidiline isik: Sangaste Loss. Lossiküla reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-19 Lossiküla RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 250 4,3 98,3
Heljum 15 6,4 57,3
Nüld 50 24 52
Püld 3 0,28 90,7
KHT 130 50 61,5
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et sisenevad reovee näitajad on väga madala kontsentratsiooniga, mistõttu siinkohal puhastusefektist rääkida ei saa. Ilmset toimub ühiskanalisatsioonitorustikku suur infiltratsioon. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-20 Lossiküla reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saaste- aine nimetus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/328484 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 40 40 mgO2/l 3,6 4,2 4,2 3,7
Heljum 35 35 mg/l 23 17 17 16
Nüld - - mgN/l 2,2 4,3 4,3 2,6
Püld - - mgP/l 0,36 0,16 0,16 0,13
KHT 150 150 mgO2/l 21 0 0 42
pH 6-9 6-9 7,3 7,2 7,2 7,2
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Analoogselt Komsi reoveepuhastiga, ei saa antud „Ideaalsete“ näitajate põhjal hinnata ei heitvee reaalset kontsentratsiooni ega reoveepuhasti (biotiikide) efektiivsust. Selge on see, et Lossiküla külla (Sangaste Lossile) tuleb perspektiivis rajada korralik kaasaegne biopuhasti ning selle peab rajama Sangaste Loss. Ühiskanalisatsiooni tarbivate elanike arv on külas väga väike, 16 inimest. Lossiküla reoveepuhasti suublaks on Toomemäe kraav (suubla kood VEE1008238), mis suubub esmalt maaparandussüsteemi, Lossikraavi ja seejärel Väike-Emajõkke. Lossikraavi maaparandussüsteemi eesvool Keskuse-Hiiresoo-2, süsteemi kood: 3100820020110-004. Väike-Emajõgi on riiklikult korrashoitav eesvool koodiga: 3100820020000 - 001.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
134
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, AS Otepää Veevärk info, Konsultandi kohapealne vaatlus, Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus.
6.11 VANA-OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOON
6.11.1 Kanalisatsioonivõrk
Vana-Otepää küla kanalisatsioonivõrk on valdavas osas ehitatud ca 40 a tagasi. Ca 150 m on kanalisatsioonitorustikust rekonstrueeritud. Vana-Otepää küla kanalisatsioonitorustike kogupikkus on ca 760 m. Torustikud on valdavalt keraamilised läbimõõduks 200 mm. Rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustike materjaliks on plast. Kogu Vana-Otepää kanalisatsioonivõrk on isevoolne, reoveepumplad puuduvad.
6.11.2 Vana-Otepää reoveepuhasti
6.11.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Vana-Otepää reoveepuhastiks on aastatel 2014-2015 rajatud ning novembris 2015 käiku antud pinnasfilter puhasti. Fosfori eraldus toimub raudsulfaatkoagulandiga. Järelpuhastiks on biotiigid. Tänase seisuga kuuluvad reoveepuhasti ja biotiigid Otepää Lihatööstusele Edgar.
6.11.2.2 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Vana-Otepää reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/325125, mis kehtib alates 05.06.2020 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Vana-Otepää RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 8000 m3 aastas. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Reoveebilanss koos tarbijatelt kogutud ja puhastatud reovee vooluhulkadega on esitatud lisas 2. Vana-Otepää RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on umbes 30 elanikku ja Otepää Lihatööstus Edgar OÜ. Vana-Otepää reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
135
Tabel 6-21 Vana-Otepää (Lihatööstus Edgar) RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 700 4,9 99,3
Heljum 250 11 95,6
Nüld 79 3,1 96,1
Püld 47 3,1 96,1
KHT 1200 15 98,8
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et reoveepuhasti toimib ja puhastusefekt on hea. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-22 Vana-Otepää (Lihatööstus Edgar) reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saastea ine nime-tus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/325125 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 7,2 4,9 3 3
Heljum 35 35 mg/l 4,3 11 4,3 4,1
Nüld 60 60 mgN/l 7,7 3,1 1,5 22
Püld 2 2 mgP/l 1,4 1,2 1,5 1,3
KHT 125 125 mgO2/l 29 15 15 33
pH 6-9 6-9 7,2 7,2 7,1 7,1
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest nähtub, vastavad kõik 2024. a heitvee väljundnäitajad nõuetele ning pinnasfilter-biopuhasti tagab vajaliku efektiivsuse. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 100 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31. Puhasti suubla on Viinamäe kraav ehk maaparandussüsteemi nimetusega, Kortina-5, kood 2021034000010-001, mis suubub Riidmaa ojja. Kraav on puhasti väljundi piirkonnas maaparandussüsteemi eesvool, kuid mõju maaparandussüsteemile on vähe- või ebaoluline, kuna väljundvooluhulk on ligi kaks korda väiksem keskkonnaloas lubatust (lubatud 8000 m3 aastas, aastal 2024 oli tegelik vooluhulk 4635 m3). Kokkuvõttes saab öelda, et Vana-Otepää RVP on tänase seisuga heas seisundis ja täidab oma eesmärki. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030 ja MaRu kaardirakendus.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
136
6.12 KÄÄRIKU ÜHISKANALISATSIOON
6.12.1 Kanalisatsioonivõrk
Kääriku küla kanalisatsioonisüsteem teenindab SA Tehvandi Spordikeskus spordikompleksi ja hotelli. Olemasolevatel andmetel elumaju Kääriku Spordikeskuse veevarustussüsteem ei teeninda, v.a üks ühiselamu tüüpi kortermaja, kus elab Spordikeskuse haldusjuhi andmetel neli inimest. Kogu Kääriku spordikompleksi ühisveevärk ja -kanalisatsioon rekonstrueeriti täielikult aastal 2019, sealhulgas kanalisatsioonitorustik ja reoveepuhasti.
6.12.2 Kääriku reoveepuhasti
6.12.2.1 Reoveepuhasti kirjeldus
Kääriku reoveepuhasti rekonstrueeriti täielikult aastal 2017 läbi viidud üldise ÜVK rekonstrueerimise käigus. Reoveepuhasti operaator on AS Emajõe Veevärk, torustikke haldab SA Tehvandi Spordikeskuse haldusüksus. Tegemist on läbivoolu aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti koosneb järgmistest üksustest ja rajatistest:
- Sissevoolukaev; - Automaatvõre; - Ühtlustusmahuti 20 m3; - Bio P ehk anaeroobne mahuti (7 m3); - Anoksi- ehk denitrifikatsioonimahuti (22 m3); - Aerotank ehk nitrifikatsioonimahuti (53 m3); - Järelsetiti (12 m3).
Lisaks bioloogilise fosforiärastusele toimub süsteemis ka keemiline fosforiärastus kemikaaliga raudsulfaat. Kemikaali doseeritakse aerotanki. Mudatagastus toimub järelsetitist anaeroobsesse mahutisse. Liigmuda pumbatakse mudatihendisse (25 m3). Järelpuhastina on kasutatavad kaks biotiiki, kogumahuga 550 m2. Puhastile on ette nähtud möödavool nii pärast sissevoolukaevu kui ühtlustusmahutit biotiiki. Kääriku RVP maksimaalne jõudlus on 380 IE, mis on spordikompleksi perspektiivne maksimaalne jõudlus kompleksi 100%-lisel täituvusel. Igapäevase kasutuse projektnäitajad on järgmised: R = 360 ie; Qkeskm = 71,0 m3; Qmax tavapärane = 4 m3/h; Qmax, lühiajaline äkk-koormus: 8,8 m3/h
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
137
Kuna tegemist on kinnise reoveepuhastiga ning biotiigid ei kuulu põhipuhastusprotsessi, on reoveepuhasti kuja 50 m.
6.12.2.1 Reoveepuhasti koormus- ja heitveenäitajad
Kääriku reoveepuhasti saasteainete juhtimist suublasse reguleerib veeluba nr L.VV/326000, mis kehtib alates 12.10.2022 tähtajatult. Vastavalt veeloale on Kääriku RVP-st suublasse juhitava heitvee lubatud vooluhulk 14 000 m3 aastas. Loaga limiteeritud saasteainete kogused on:
- pH min (6) ; pH maks (9); - BHT7: 25 mg/l; - Heljum: 35 mg/l; - KHT: 125 mg/l; - üldfosfor: 2 mg/l; - üldlämmastik: 60 mg/l;
Kääriku RVP ühiskanalisatsiooniteenuse tarbijateks on 4 elanikku ja Kääriku Spordikeskus. Kääriku reoveepuhasti tõhususe kontrolli ja reoveesisendi näitajad juhuproovi alusel on järgmised, mõõdetud 2024. Tabel 6-23 Kääriku Spordikeskuse RVP siseneva reovee ja väljuva heitvee analüüsi võrdlevad tulemused 2024
Saasteaine nimetus
Reoveesisendi väärtus, mg/l
Heitvee väljund, mg/l Puhastusaste (puhasti tõhusus), %
BHT7 760 5,3 99,3
Heljum 260 17 93,5
Nüld 93 9,7 89,6
Püld 11 1,1 90
KHT 1300 20 98,5
Allikas: Veekasutusaruanne 2024
Andmetest on näha, et reoveepuhasti toimib ja puhastusefekt on hea. Järgnevalt 2024. a ametlikud heitvee väljundnäitajad kvartalite lõikes. Tabel 6-24 Kääriku Spordikeskuse reoveepuhasti väljundi analüüsi tulemused 2024
Saastea ine nime-tus
Suurim lubatud sisaldus vastavalt keskkonna- ministri määrus nr 61
Suurim lubatud sisaldus vastavalt veeluba L.VV/326000 Ühik
2024 I
2024 II
2024 III
2024 IV
BHT7 25 25 mgO2/l 5,8 4 5,3 7,1
Heljum 35 35 mg/l 8,5 14 17 8,8
Nüld 60 60 mgN/l 8,5 9,8 9,7 7
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
138
Püld 2 2 mgP/l 1,5 0,53 1,1 0,38
KHT 125 125 mgO2/l 22 18 20 37
pH 6-9 6-9 7,6 7,6 7,3 7,8
Allikas: veekasutusaruanne 2024
Nagu analüüsitulemustest nähtub, vastavad kõik 2024. a heitvee väljundnäitajad nõuetele ning reovee biopuhasti tagab vajaliku efektiivsuse. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel jääb piirkond kaitstud põhjaveega alale. Reoveepuhasti kuja on 50 m biotiikide välispiirist vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31. Tegemist on kinnise süsteemi puhastiga ja biotiigid ei kuulu põhipuhastisse. Reoveepuhasti suublaks on Savimäe kraav, lähipiirkonnas puuduvad riiklikult korrashoitavad ja maaparandussüsteemi eesvoolud. Kokkuvõttes saab öelda, et Kääriku RVP on tänase seisuga heas seisundis ja täidab oma eesmärki. Allikad: Veekasutusaruanne 2024, Aqua Consult Baltic OÜ, Kääriku reoveepuhasti laiendamine. Ehitusprojekt, 2017, MaRu kaardirakendus.
6.13 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOON
Käesolevas alapeatükis käsitleme Otepää valla Nüpli küla, Väike Munamägi piirkonna Munamäe-Jaanioru tee ja Tatra-Otepää-Sangaste mnt äärde jäävate kinnistute ühiskanalisatsiooni arendamise võimalusi. Otepää Vallavalitsuse andmetel ja tuginedes OÜ Entec 2025. aastal koostatud eskiisprojektile, puudub eelnevalt kirjeldatud piirkonnas ühiskanalisatsioon. Reovesi kogutakse kas kogumismahutitesse või septikutesse ja immutatakse. Nüpli küla Väike Munamägi piirkonna kinnistute loetelu, ühiskanalisatsiooni arendamise tegevuskava ja investeeringuprojektide lühikirjelduse toome välja alapeatükis 8.3.
6.14 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA ÜHISKANALISATSIOONI SEISUNDIST JA PROBLEEMIDEST
Kokkuvõte Otepää valla asulate ühiskanalisatsioonisüsteemidest, nende seisundist ja probleemidest on toodud järgnevalt. Eelnevates osades andsime ülevaate ühiskanalisatsiooniteenusega varustatud asulatest ja ühiskanalisatsioonirajatisest-seadmetest. Järgnevalt võtame kokku leitud tähelepanekud ja probleemid. Üldine kokkuvõte on selline, et süsteemid on nii Otepää linnas, Puka alevikus kui külades suhteliselt uued ja heas seisundis. Üldine tunnus on ka see, et võrgud ja pumplad on suhteliselt heas seisundis, kuid üsna oma kasutusea lõpus on vananevad reoveepuhastid, sealhulgas Otepää, Pühajärve, Komsi, Nõuni jt. Investeeringuid vajavad reoveepuhastid juba lähiajal ning järgmise arendamise kava
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
139
pika- või isegi lühiajalises investeeringuprogrammis tuleb suure tõenäosusega ette näha ulatuslik tervet valda hõlmav reoveepuhastite rekonstrueerimine. Otepää linn 1. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, puhastusprotsessi uuringuid ja
tehnoloogia uuendamist. 2. Linn vajab olulist lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimist ja
laiendamist koos süsteemi toetavate drenaažsüsteemide ja väljalaskude korrastamisega; olemasolevate väljalaskude renoveerimist.
Pühajärve küla 3. Kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist. 4. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist. Puka alevik 5. Alevikus tuleb jätkata ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamist Metsa ja Oja tn
piirkonnas ning rekonstrueerimist Ääre tn piirkonnas.6. Aleviku Kooli piirkonda tuleb rajada sademeveekanalisatsioon. Sangaste alevik 7. Kanalisatsioonivõrk vajab täielikku rekonstrueerimist. 8. Suhteliselt uus reoveepuhasti vajab taaskäivitamist ja pikas perspektiivis
rekonstrueerimist. Keeni küla 9. Kanalisatsioonivõrk vajab täielikku rekonstrueerimist. 10. Reoveepuhasti vajab taaskäivitamist ja pikas perspektiivis rekonstrueerimist. 11. Põhikooli piirkonna sademeveekanalisatsioon vajab rekonstrueerimist ja
pikendamist. Sihva küla 12. Kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist, 13. Sademeveekanalisatsioon tuleb ehitada lahkvoolseks ning rajada eraldi
sademevee väljalask. Komsi küla 14. Kanalisatsioonivõrk vajab rekonstrueerimist. 15. Perspektiivis ühendada vee- ja kanalisatsioonivõrk Puka aleviku võrkudega. Nõuni küla 16. Kanalisatsioonivõrk vajab jätkuvat rekonstrueerimist. 17. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist (hetkel toimub puhastus vaid
biotiikides).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
140
7 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA INVESTEERINGUTE STRATEEGIA
7.1 EESMÄRGID
Eelnevates osades andsime ülevaate Otepää valla keskkonnaseisundist, looduskaitse- ja hoiualadest ning ühisveevarustus- ja –kanalisatsioonirajatistest ja - süsteemidest, sealhulgas nende põhiprobleemidest. Otepää valla ÜVK-de tegevuspiirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide välja selgitamisel ja ajakava koostamisel tuleb arvestada: Tehniliste aspektidega:
- VK-rajatiste, k.a vee- ja kanalisatsioonivõrkude hetkeseisund, renoveerimise ja laiendamise vajadus;
- joogiveetöötluse ja/või selle täiustamise vajadus; - tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek, täiendavate tuletõrje
veevarustussüsteemide vajadus; - reoveepuhastite vastavus kaasaja nõuetele, heitvee nõuetelevastavuse
tagamine; - reoveepuhastite rekonstrueerimise või uute reoveepuhastite ehitamise vajadus.
Keskkonnaaspektidega: - võimalik mõju loodushoiualadele; - reoveepuhastite heitvee nõuetele vastavuse ja keskkonnanõuete tagamine; - Heit- ja sademevee väljalaskude võimalik arvestuslik mõju
maaparandussüsteemide rajatistele, sealhulgas riiklikult korrashoitavad ja maaparandussüsteemide eesvoolud.
Sotsiaalsete aspektidega: - Joogiveetöötluse vajadus ja/või täiustamise vajadus, nõuetele vastava joogivee
kättesaadavus elanikele; - Tuletõrje veevarustussüsteemide olemasolu ja korrasolek Majanduslike aspektidega: - Otepää valla ja AS Otepää Veevärk rahalised vahendid on valla ühisveevärgi ja -
kanalisatsioonimajanduses vajalike investeeringute läbiviimiseks piiratud ning samavõrra on piiratud ka võimalused VK-tariifide suureks ja järsuks tõstmiseks.
Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda tegevuspiirkonna(dade) ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide (ÜVK-süsteemide) seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:
- joogivee vastavus sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;
- võimalikult lühike tarbevee viibeaeg torustikes (mitte üle 48 tunni); - suublasse juhitava heitvee vastavus keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
141
- Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga seatud ülesannete täitmine Otepää valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja väljaarendamise abil.
- olemasolevate vee erikasutuse keskkonnalubade (veelubade) nõuete täitmisega.
- Olemasolevate ja/või muuta kavatsetavate reoveekogumisaladega.
7.2 INVESTEERINGUTE STRATEEGIA
7.2.1 Elanikkonna tervis
Elanike tervisega seondub eeskätt joogiveekvaliteet vastavalt sotsiaalministri määrusele nr 61 ja selle tagamine mistahes olukorras – seega tuleb esimese prioriteedina näha vajadusel ette veetöötlusseadmete olemasolu ja vastavus veekvaliteedi tagamiseks ning veeallikate ehk puurkaevude, pumplate ja veetöötlusseadmete korrasolek. Hetkel on ühisveevärkide joogivee kvaliteet tagatud kõigis ÜVK-teenusega kaetud asulates.
7.2.2 Loodushoiualad
Otepää valla ÜVK süsteemid puutuvad täna ja perspektiivis loodushoiu- ja/või maastikukaitsealadega kokku suhteliselt kaudselt, otsene ja negatiivne mõju puudub, suurem osa vallast asub suhteliselt kaitstud või kaitstud põhjaveega aladel.
7.2.3 ÜVK tegevusest tulenevate keskkonnanõuete täitmine
Suurem roll ÜVK süsteemidel loodusele ja keskkonnale on pinnaveeallikatele avaldatav mõju reoveepuhastite väljalaskude poolt. Samas töötab suurem osa valla ühiskanalisatsiooni reoveepuhasteid (negatiivseteks eranditeks täna Pühajärve, Sangaste, Keeni, Sihva) siiski piisava efektiivsusega ning nõuetekohaste näitajateni töödeldud heitvee väljalaskude keskkonnamõju on eesvooludele sh Elva või Väike- Emajõgi, pigem väheoluline.
7.2.4 Taskukohasus
Investeeringute kavandamisel on arvestatud vee- ja kanalisatsioonitariifi piiranguid (maksimaalselt 4%, tegelikult oleme arvestanud kuni 2,5% keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust). Saame öelda, et tariifide osakaal jääb 12 aastase perioodi lõpuni alla 2,5% leibkonnaliikme netosissetulekust.
7.2.5 ÜVK tegevuste finantseerimispõhimõtted
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamiseks saab kasutada kõige üldisemalt rahastamise vahendeid kolmest allikast:
- Otepää valla kinnitatud vee-ettevõtja, AS Otepää Veevärk; - Otepää valla eelarve; - Euroopa Liidu poolt selleks ette nähtud fondid (käesoleval ajal veel
Ühtekuuluvusfond, ÜF) ja SA KIK keskkonnaprogramm.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
142
Viimas(t)ega enam finantsanalüüsi koostamisel ei arvestata, sest vee-ettevõtluse üldise jätkusuutlikkuse huvides peavad vee-ettevõtjad olema perspektiivis iseseisva finantseerimisvõimekusega. Kui õnnestub taotleda rahalist abi selleks loodud institutsioonidelt, on see n.ö boonusraha, mitte etteplaneeritud rahastamisallikas. Lisas 3, investeeringuprojektide tabel, on toodud investeeringuprojektid vastavalt Konsultandi poolt kogutud infole probleemide osas ja teistele tuvastatud vajadustele. Vee-ettevõtja ja võimaliku abi finantseerimisallikaid saab erineval moel rahaliselt toetada või rahastada ka Otepää valla eelarvest, tulenevalt rangelt valla eelarvestrateegiast, heakskiidetuna volikogu Eelarvekomisjonis ning vallavolikogu kinnitatud aastaeelarve alusel. Kõik investeeringud, mis seonduvad AS Otepää Veevärk poolt olemasolevas ÜVVK AK-s kavandatud arendustegevustega, tuleb täpsemalt planeerida ja üle vaadata iga-aastaselt ning vajadusel korrigeerida samuti kooskõlas eelpoolnimetatud valla eelarvestrateegia ning vee-ettevõtte nõukoguga. Eelnevast tulenevalt, käesolevas ÜVVK AK-s toodud nelja-aastase lühiajalise investeeringuprogrammi täitmine ei saa olla otseselt ja üheselt kohustuslik ühelegi eelpoolkirjeldatud finantseerimisallikale ja/või institutsioonile. Programmi täitmist kavandatakse 1-2 aastase tsüklina, võimaliku korrigeerimisega iga- aastaselt. Eraldi oleme välja toonud mahud ja maksumused Otepää linna sademe- ja drenaažveesüsteemide arendamiseks lühiajalises programmis (lisa 3). Ei ole välistatud, et kõiki eraldi tabelis välja toodud töid (maksumusega kokku ligikaudu 1,1 miljonit eurot) realiseerida ei suudeta, kuid programm annab võimaluse valikuks ja prioritiseerimiseks. Otepää linnas on järgmised probleemsed ja arendamise seisukohalt prioriteetsed sademevee (liigvee) piirkonnad: - Kopli ja Munamäe tänavate piirkond, - Virulombi tn piirkond, - Lipuväljaku piirkond, - Tehvandi tn piirkond jt. Kopli ja Tehvandi tänavatele on vajalik sademeveekanalisatsiooni rajamine; Munamäe, Virulombi tänavatele ning Lipuväljakule on vajalik nii sademevee torustiku rajamine kui olemasoleva torustiku rekonstrueerimine. Otepää Aedlinnas on sademeveekanalisatsioon välja ehitatud Saare ja Kuuse tänavatel, vajalik on lahkvoolset sademeveetorustikku laiendada Kolga teele ja Kesk tänavale. Detailselt on ÜVK investeeringute finantseerimist kirjeldatud lisaks finantsanalüüsi peatükis 9.
7.2.6 Detailplaneeringute koostamine ning ÜVK arenduste realiseerimine tulenevalt detailplaneeringutest
Detailplaneeringute algatamine ning läbiviimine tuleneb planeerimisseaduse 8. peatükist ning selle §-dest 124 – 129. Tulenvalt planeerimisseadus § 124 lg (10) on
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
143
detailplaneeringu koostamise korraldaja kohaliku omavalitsuse üksus ehk käesoleval juhul Otepää Vallavalitsus. Samuti on Otepää Vallavalitsus detailplaneeringute algataja. Vastavalt planeerimisseadus § 130 lg (1) võib vald detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Samas planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk Otepää Vallavalitsus ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Detailplaneeringujärgsete ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamise põhimõtted on sätestatud planeerimisseadus § 131, mille alusel: (1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. (2) Planeeringu koostamise korraldaja võib detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. (3) Planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonda. Tulenevalt eelnevast, detailplaneeringutega ette nähtud ÜVK rajatiste ja objektide väljaehitamine toimub Otepää vallas reeglina vallavalitsuse ja huvitatud isiku (arendaja) vahel sõlmitud arenduslepingu alusel. Arenduslepinguga võtab huvitatud isik kohustuse detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
7.2.7 Tuletõrjeveevarustuse tagamine
Otepää linnas ja Sihva külas on tuletõrjeveevarustus tagatud (seda saab jätkuvate arenduste käigus perspektiivis täiendada) tuletõrjehüdrantidega. Ülejäänud valla ühisveevärgi või ühisveevärgi tunnustega külades on tulekustutusvee saamine lahendatud (või peaks olema lahendatud) kas maa-aluste mahutitega või aastaringselt kasutatavate ja päästeautole ligipääsetavate tuletõrjeveevõtukohtadega. Nagu peatükis 5 kirjeldatud, on Otepää vallas nõuetekohane arv nõuetekohase kvaliteediga tuletõrjeveevõtukohti tänase seisuga üldjoontes tagatud. Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel ja tagamisel tuleb arvestada siseministri 16.02.2021 määruse nr 8 Tuletõrje veevõtukoha ehitusprojektile esitatavad nõuded ning siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord, samuti standardi EVS 812 erinevate alamnõuetega.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
144
7.3 POTENTSIAALSETE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS
7.3.1 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud
Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustike puhul reaalsed tehnilised alternatiivid Otepää linna, Puka, Sangaste aleviku ja külade torustike lokaalsete laiendamiste ja rekonstrueerimiste osas puuduvad. Torustike trasside lõplikud asukohad täpsustuvad erinevates projekteerimisstaadiumites peale topo-geodeetiliste tööde teostamist. ÜVVK AK-s esitatud asukohad on ligikaudsed, muutuda võivad nii täpsed trasside kui nihkuda reoveepumplate asukohad, samuti erineda pikkused (mahud). Veetorustikud ja olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud tuleb rekonstrueerida (uue toru paigaldamine) olemasolevas asukohas – arvestades olemasolevaid liitunud kinnistuid ja kliente. Uute liitujate liitumispunktid tuleb ette näha vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele kuni 1 m kinnistu piirist. Ehitustehnilises mõistes rekonstrueeritakse kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustikud enamjuhtudel lahtise kaeviku meetodil, asendades olemasolevad torud ning vajalikud uued kontroll- ja hoolduskaevud. Veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel on alternatiivideks torustiku paigaldamine kas lahtise kaeviku või kinnisel meetodil (suundpuurimine). Ühise kaeviku võimaluse puhul on mõttekas koos isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuga rekonstrueerida või rajada lahtises kaevikus ka ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni survetorustikud.
7.3.2 Puurkaevpumplad ja veetöötlusseadmed
Kuivõrd joogiveekvaliteet on Otepää valla ühisveevärgiga kaetud aladel täna kõikjal üldjuhul tagatud, siis veetöötlemise tehnoloogilisi alternatiive ei ole siinkohal põhjust kajastada. Tehniliseks alternatiiviks on omavahel naabruses asuvate asulate varustamine joogiveega teise asula veehaarderajatise baasil, Otepää vallas on selliseks võimaluseks Komsi ühisveevärgitorustiku ühendamine Puka aleviku ühisveevärgiga, kuna vahekaugus ei ole suur, kuni 1500-2000 m. Otepää linna, Puka, Sangaste alevike ja teiste külade omavahelised vahekaugused on liiga suured, et tasuks kaaluda ja arvutada nendevaheliste ühisveevärkide ühendamise tasuvust. Otepää linna ühisveevärgi kaudu varustatakse joogiveega vahetult linnaga piirnevat Pühajärve küla osa.
7.3.3 Reoveepuhastite rekonstrueerimine
Nagu eelnevalt kirjeldatud, vajavad Otepää valla reoveepuhastitest rekonstrueerimist Otepää linna, Sangaste aleviku, Pühajärve, Keeni, Sihva ja Nõuni külade reoveepuhastid. Neist Otepää linna reoveepuhasti puhul me alternatiivseid variante erilahendusega (kas annus- või läbivoolu bioloogiline aktiivmudapuhasti) reoveepuhastile ei näe. Lahendus töötatakse välja põhi- või tööprojekti käigus. Väikepuhastitele pakume alternatiive järgnevates alapeatükkides.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
145
7.3.3.1 Pühajärve küla reoveepuhasti alternatiivid
Käsitleme Pühajärve küla reoveepuhastite tehnoloogilisi alternatiive ehk variante reoveepuhastite valikuks. Pühajärve reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb lähtuda järgmistest suurustest:
- Elanike arv 2037. aastal 129
- Perspektiivsed ühiskanalisatsiooniga liitujaid 62
- Reostuskoormus (võtame aluseks tarbijate arvu 60-70elanikku) 60-70 ie
- Qmin = 6 m3/d (75 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
- Qkeskmine = 7 m3/d (75 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega
- Qmaxd = 9 m3/d (75 /ie x d) – koos infiltratsiooniga koos ööpäevase maksimumkoefitsiendiga
- R = 5 kg BHT7/d; BHT7 = 400 mg O2/l
Pühajärve küla reoveekäitlusel analüüsitakse järgmiseid tehnoloogilisi alternatiive:
- Alternatiiv 1 – rajatakse annuspuhasti - Alternatiiv 2 – rajatakse läbivoolu aktiivmudapuhasti - Alternatiiv 3 – rajatakse tehasevalmidusega kompaktpuhasti (biokile või
biorootorpuhasti). - Alternatiiv 4 – rajatakse märgala- ehk pinnasfilterpuhasti.
Järgmistes tabelites käsitleme eelloetletud puhasti tehnoloogiliste variantide rajamis- ja kasutuskulusid. Tabel 7-1 Pühajärve reoveepuhasti erinevate alternatiivide rajamismaksumused
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Reoveepumpla rajamine ~ 5-10 l/s 10396 10396 10396 10396
2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 29703 29703 29703 23762
3 3-kambrilise septiku rajamine (ca´ 60 m3) 11881
4 Reoveepuhasti tehnoloogiliste mahutite ja konstruktsioonide ehitus 32673 32673 32673 4455
5 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigaldus 22277 22277 23762 11881
6 Vertikaalfiltrite ehitus (2500 m2) 16337
7 horisontaalfiltrite ehitus (1800 m2) 13366
8 Reoveepuhasti välistorustikud 10396 10396 10396 4455
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
146
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
9 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega, sh amperaažikulud 17822 17822 17822 14852
10 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos paigaldusega 7426 7426 7426 2376
11 Mudatihendusmahuti rajamine, 30 m3 5941 5941 5941 2970
12 Teenindusplatsi ja juurdesõidutee rajamine 5941 5941 4158 4158
13 Piirdeaia ja väravate rajamine 4455 4455 4455 4455
14 Haljastus- ja heakorratööd 2970 2970 2970 2970
Reoveepuhasti maksumus ilma käibemaksuta
150 000 150 000 149 702 128 314
Ettenägematud kulud 5% 7500750074856416
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10%
15 00015 00014 97012 831
Töö teostamise maksumus koos ettenägematute, projekteerimis- ja omanikujärelevalve kuludega
172 500 172 500 172 157 147 561
Järgnevalt ligikaudsed ekspluatatsioonikulud. Tabel 7-2 Pühajärve reoveepuhasti erinevate alternatiivide kasutus- ja ekspluatatsioonikulud
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Amortisatsioonikulu kokku 7832 8376 9801 8884
1.1 Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas)
1357 1992 1314 778
1.2 Tehnoloogilised seadmed ja torustikud (5% aastas)
3714 3684 5778 1618
1.3 Elektri ja automaatikaseadmed (10% aastas)
1786 1725 1734 867
1.4 Väliste vee- ja kanalisatsioonitorustike amortisatsioon (2,5% aastas)
195 195 195 216
1.5 Kütte- ja ventilatsiooniseadmete amortisatsioon (5% aastas)
780 780 780 780
1.6 Vertikaal- ja horisontaalfiltrite amortisatsioon (8,3%)
4625
2 Heitvee puhastuse otsekulud kokku
2469 2469 7099 4382
2.1 Tööjõukulu 1 200 1 200 8 000 5 000
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
147
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
2.2 Elektrienergia kulu 940 940 660 185
Elektrienergia ühikkulu (EUR/m3) 0,17 0,17 0,12 0,03
2.3 Kemikaali kulu 146 146 292 292
Kemikaali ühikkulu (EUR/m3) 0,03 0,03 0,08 0,08
2.4 Kulu võreprahi ja tihendatud sette transpordile ja käitlemisele
1 170 1 170 986 657
3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku
10301 10845 16900 13266
4 Ekspuatatsioonikulud 30 a peale 309 030 325 350 507 000 397 980
Nagu eelnevatest tabelitest selgub, on erinevate tehnoloogiate puhul hinnad omavahel võrreldavate kulude ja rajamismaksumustega, kuid ekspluatatsioonikulude osas, eriti pikema aja peale on erilahendusega annus- ja läbivoolubiopuhastid teistest soodsamad. Seda eeskätt tööjõukulu arvel, sest eriprojektiga leitakse üldjuhul sobivaim puhasti antud tingimustele, millega kaasnevad madalamad tööjõukulud.
7.3.3.2 Sangaste aleviku reoveepuhasti alternatiivid
Järgnevalt käsitleme Sangaste reoveepuhastite tehnoloogilisi alternatiive ehk variante reoveepuhastite valikuks. Sangaste reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb lähtuda järgmistest suurustest:
- Elanike arv 2037. aastal: 199
- Perspektiivsed ühiskanalisatsiooni kogutarbijad: 179
- Reostuskoormus (võtame aluseks kehtestatud koormuse) 180 ie
- Qmin = 30 m3/d (75 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
- Qkeskmine = 40 m3/d (75 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega
- Qmaxd = 50 m3/d (75 /ie x d) – koos infiltratsiooniga koos ööpäevase maksimumkoefitsiendiga
- R = 10-15 kg BHT7/d; BHT7 = 400 mg O2/l
Sangaste aleviku reoveekäitlusel analüüsitakse järgmiseid tehnoloogilisi alternatiive:
- Alternatiiv 1 – rajatakse annuspuhasti - Alternatiiv 2 – rajatakse läbivoolu aktiivmudapuhasti - Alternatiiv 3 – rajatakse tehasevalmidusega kompaktpuhasti (biokile või
biorootorpuhasti). - Alternatiiv 4 – rajatakse märgala- ehk pinnasfilterpuhasti.
Järgmistes tabelites käsitleme eelloetletud puhasti tehnoloogiliste variantide rajamis- ja kasutuskulusid.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
148
Tabel 7-3 Sangaste reoveepuhasti erinevate alternatiivide rajamismaksumused Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Reoveepumpla rajamine ~ 5-10 l/s 24257 24257 24257 24257
2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 69306 69306 69306 55445
3 3-kambrilise septiku rajamine (ca´ 60 m3) 27722
4 Reoveepuhasti tehnoloogiliste mahutite ja konstruktsioonide ehitus 76237 76237 76237 10396
5 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigaldus 51980 51980 55445 27722
6 Vertikaalfiltrite ehitus (2500 m2) 38118
7 horisontaalfiltrite ehitus (1800 m2) 31188
8 Reoveepuhasti välistorustikud 24257 24257 24257 10396
9 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega, sh amperaažikulud 41584 41584 41584 34653
10 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos paigaldusega 17327 17327 17327 5544
11 Mudatihendusmahuti rajamine, 30 m3 13861 13861 13861 6931
12 Teenindusplatsi ja juurdesõidutee rajamine 13861 13861 9703 9703
13 Piirdeaia ja väravate rajamine 10396 10396 10396 10396
14 Haljastus- ja heakorratööd 6931 6931 6931 6931
Reoveepuhasti maksumus ilma käibemaksuta
349 997 349 997 349 304 299 402
Ettenägematud kulud 5% 17 50017 50017 46514 970
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10%
35 00035 00034 93029 940
Töö teostamise maksumus koos ettenägematute, projekteerimis- ja omanikujärelevalve kuludega
402 497 402 497 401 700 344 312
Tabel 7-4 Sangaste reoveepuhasti erinevate alternatiivide kasutus- ja ekspluatatsioonikulud
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Amortisatsioonikulu kokku 15273 16334 19113 12931
1.1 Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas)
1357 1992 1314 778
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
149
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1.2 Tehnoloogilised seadmed ja torustikud (5% aastas)
3714 3684 5778 1618
1.3 Elektri ja automaatikaseadmed (10% aastas)
1786 1725 1734 867
1.4 Väliste vee- ja kanalisatsioonitorustike amortisatsioon (2,5% aastas)
195 195 195 216
1.5 Kütte- ja ventilatsiooniseadmete amortisatsioon (5% aastas)
780 780 780 780
1.6 Vertikaal- ja horisontaalfiltrite amortisatsioon (8,3%)
4625
2 Heitvee puhastuse otsekulud kokku 3 456 3 456 9 938 6 134
2.1 Tööjõukulu 1 200 1 200 8 000 5 000
2.2 Elektrienergia kulu 940 940 660 185
Elektrienergia ühikkulu (EUR/m3) 0,17 0,17 0,12 0,03
2.3 Kemikaali kulu 146 146 292 292
Kemikaali ühikkulu (EUR/m3) 0,03 0,03 0,08 0,08
2.4 Kulu võreprahi ja tihendatud sette transpordile ja käitlemisele
1 170 1 170 986 657
3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku 18 729 19 790 29 051 19 065
4 Ekspuatatsioonikulud 30 a peale 561 870 593 700 871 530 571 950
Nagu eelnevatest tabelitest selgub, on erinevate tehnoloogiate puhul hinnad omavahel võrreldavate kulude ja rajamismaksumustega, kuid ekspluatatsioonikulude osas, eriti pikema aja peale on erilahendusega annus- ja läbivoolubiopuhastid teistest soodsamad. Seda eeskätt tööjõukulu arvel, sest eriprojektiga leitakse üldjuhul sobivaim puhasti antud tingimustele, millega kaasnvad madalamad tööjõukulud.
7.3.3.3 Sihva küla reoveepuhasti alternatiivid
Järgnevalt käsitleme Sihva reoveepuhastite tehnoloogilisi alternatiive ehk variante reoveepuhastite valikuks. Sihva reoveepuhasti dimensioneerimisel tuleb lähtuda järgmistest suurustest:
- Elanike arv 2037. aastal 267
- Perspektiivne ühiskanalisatsiooni tarbijate koguarv 253
- Reostuskoormus (võtame aluseks prognoositava reoveebilansi näitajad ja tarbijate arvu 253 ie
- Qmin = 25 m3/d (75 l /ie x d) – ilma infiltratsiooniveeta kuival ajal
- Qkeskmine = 30 m3/d (75 l /ie x d) – koos infiltratsiooniveega
- Qmaxd = 40 m3/d (75 /ie x d) – koos infiltratsiooniga koos ööpäevase maksimumkoefitsiendiga
- R = 10-15 kg BHT7/d; BHT7 = 400 mg O2/l
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
150
Sihva küla reoveekäitlusel analüüsitakse järgmiseid tehnoloogilisi alternatiive:
- Alternatiiv 1 – rajatakse annuspuhasti - Alternatiiv 2 – rajatakse läbivoolu aktiivmudapuhasti - Alternatiiv 3 – rajatakse tehasevalmidusega kompaktpuhasti (biokile või
biorootorpuhasti). - Alternatiiv 4 – rajatakse märgala- ehk pinnasfilterpuhasti.
Järgmistes tabelites käsitleme eelloetletud puhasti tehnoloogiliste variantide rajamis- ja kasutuskulusid. Tabel 7-5 Sihva reoveepuhasti erinevate alternatiivide rajamismaksumused
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Reoveepumpla rajamine ~ 5-10 l/s 19198 19198 19198 19198
2 Reoveepuhasti tehnohoone ehitus 54851 54851 54851 43881
3 3-kambrilise septiku rajamine (ca´ 60 m3) 21940
4 Reoveepuhasti tehnoloogiliste mahutite ja konstruktsioonide ehitus 60336 60336 60336 8228
5 Reoveepuhasti tehnoloogiliste seadmete ja torustike paigaldus 41138 41138 43881 21940
6 Vertikaalfiltrite ehitus (2500 m2) 0 0 0 30168
7 horisontaalfiltrite ehitus (1800 m2) 0 0 0 24683
8 Reoveepuhasti välistorustikud 19198 19198 19198 8228
9 Elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega, sh amperaažikulud 32910 32910 32910 27425
10 Tehnohoone kütte- ja ventilatsiooniseadmed koos paigaldusega 13713 13713 13713 4388
11 Mudatihendusmahuti rajamine, 30 m3 10970 10970 10970 5485
12 Teenindusplatsi ja juurdesõidutee rajamine 10970 10970 7679 7679
13 Piirdeaia ja väravate rajamine 8228 8228 8228 8228
14 Haljastus- ja heakorratööd 5485 5485 5485 5485
Reoveepuhasti maksumus ilma käibemaksuta
276 997 276 997 276 449 236 956
Ettenägematud kulud 5% 13 85013 85013 82211 848
Ehitusuuringud ja projekteerimine 10%
27 70027 70027 64523 696
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
151
Pos nr
Töö nimetus ja kirjeldus Maksumus, EUR
Annuspuhasti Läbivoolu- režiimil baseeruv aktiivmuda- puhasti
Biokilepuhasti, tehaselise eelvalmidusega biorootor- puhasti rajamine
Märgala- ehk pinnasfilter- puhasti rajamine
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
Töö teostamise maksumus koos ettenägematute, projekteerimis- ja omanikujärelevalve kuludega
318 547 318 547 317 916 272 499
Tabel 7-6 Sihva reoveepuhasti erinevate alternatiivide kasutus- ja ekspluatatsioonikulud
Pos nr
Ekspluatatsioonikulu liik Kulu, EUR/a
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 4
1 Amortisatsioonikulu kokku 15273 16334 19113 12931
1.1 Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas)
1357 1992 1314 778
1.2 Tehnoloogilised seadmed ja torustikud (5% aastas)
3714 3684 5778 1618
1.3 Elektri ja automaatikaseadmed (10% aastas)
1786 1725 1734 867
1.4 Väliste vee- ja kanalisatsioonitorustike amortisatsioon (2,5% aastas)
195 195 195 216
1.5 Kütte- ja ventilatsiooniseadmete amortisatsioon (5% aastas)
780 780 780 780
1.6 Vertikaal- ja horisontaalfiltrite amortisatsioon (8,3%)
4625
2 Heitvee puhastuse otsekulud kokku 3 456 3 456 9 938 6 134
2.1 Tööjõukulu 1 200 1 200 8 000 5 000
2.2 Elektrienergia kulu 940 940 660 185
Elektrienergia ühikkulu (EUR/m3)
0,17 0,17 0,12 0,03
2.3 Kemikaali kulu 146 146 292 292
Kemikaali ühikkulu (EUR/m3) 0,03 0,03 0,08 0,08
2.4 Kulu võreprahi ja tihendatud sette transpordile ja käitlemisele
1 170 1 170 986 657
3 Aasta ekspluatatsioonikulud kokku 18 729 19 790 29 051 19 065
4 Ekspuatatsioonikulud 30 a peale 561 870 593 700 871 530 571 950
Nagu eelnevatest tabelitest selgub, on erinevate tehnoloogiate puhul hinnad omavahel võrreldavate kulude ja rajamismaksumustega, kuid ekspluatatsioonikulude osas, eriti pikema aja peale on erilahendusega annus- ja läbivoolubiopuhastid teistest soodsamad. Seda eeskätt tööjõukulu arvel, sest eriprojektiga leitakse üldjuhul sobivaim puhasti antud tingimustele, millega kaasnvad madalamad tööjõukulud. Sihva
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
152
reoveepuhasti rajamis- ja ekspluatatsioonikulud on võrreldavas suurusjärgus Sangaste reoveepuhasti maksumuse, koormuste ja kasutuskuludega. Eelnevalt kirjeldatud arvutuspõhimõtteid rakendame ka Nõuni küla reoveepuhasti valikul, mistõttu eraldi kasutuskulusid arvutama hetkel ei hakka.
7.4 ETTEPANEKUD REOVEEKOGUMISALADE MOODUSTAMISEKS JA MUUTMISEKS
Konsultant teeb ettepaneku järgnevates alapeatükkides käsitletavate reoveekogumisalade (edaspidi RKA) muutmiseks ja kehtestamiseks (vt ka lisa 4, joonised). Käesolevas staadiumis me muudetava RKA koormust (R, IE) ei määratle, sest seda saab teha, omades kõige värskemaid andmeid ja vahetult enne taotluse edastamist Kliimaministeeriumile (või Keskkonnaametile). Käsitleme muudetavate RKA-de pindala ja anname lühidalt ala kirjelduse. Järgnevalt nimetamata asulate osas RKA pindala muuta ei plaanita. Puka reoveepuhasti rekonstrueerimise perioodil oli arutusel ka Puka reoveekogumisala vastavus/mittevastavus (puhasti projekteeriti koormusele 400 ie, kuid RKA puhul kehtib jätkuvalt 1000 ie). Varasemate reoveekogumisalade koormusarvutus ei põhinenud tihti reaalsetel mõõtmistel, vaid lähtus sageli loomisaegade n-ö perspektiividest. Samas projekti rahastamistaotluse esitamisel (ÜF või KIK meetme raames) nõuab rahastaja reaalseid reostuskoormuse mõõtmisi või arvutusi. Saadud tulemusest lähtuvalt võib osutuda projekt abikõlbmatuks, juhul kui see on alla meetme määruses ettenähtu. Tüüpiline (piir näiteks 500 ie. Konsultant lähtub arendamise kavas eelkõige ettepanekutest, mis puudutavad reoveekogumisalade territoriaalset suurust, mitte reostuskoormust, mida tuleb arvutada vahetult enne muutmistaotluse esitamist ja mis on eraldi uuring. Seetõttu käsitele ka järgnevates ettepanekutes RKA-de territoriaalseid muudatusi.
7.4.1 Otepää linn
Otepää linna, põhipiirkonna ja Aedlinna eraldi RKA moodustamise ettepanek: - Otepää linna põhipiirkonna RKA: 144,7 ha. - Aedlinna RKA: 38 ha.
7.4.1.1 Otepää põhipiirkonna RKA
- RKA laiendus Valga mnt ja Kanepi tee lähiümbrus: 7,2 ha. Kõik kokku: 152,0 ha
Peale eelnevalt kirjeldatud muudatusi on perspektiivse Otepää põhipiirkonna RKA pindala 144,7 + 7,2 ehk 152,0 ha.
7.4.1.2 Aedlinna piirkonna RKA
- Aedlinna uus RKA: 38,0 ha - Aedlinna RKA laiendamine: 1,7 ha, Savikoja piirkond
Kõik kokku: 39,7 ha
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
153
7.4.2 Sihva küla
Sihva küla piires tehakse ettepanek laiendada RKA-d järgmises asukohas ja ulatuses: - Küla põhjaosa Ojaääre tee piirkonda 6,6 ha ulatuses.
Kokku: 22 ha Peale eelnevalt kirjeldatud laiendust on perspektiivse Sihva RKA pindala 15,4 ha + 6,6 ha ehk 22,0 ha.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
154
8 INVESTEERINGUPROGRAMM
Investeeringuprogrammi koostame vastavalt eelnevalt tõstatatud probleemidele ja väljavalitud alternatiividele. Investeeringuprogramm on kavandatud teostada kahes järgus:
- I etapp, lühiajaline investeeringuprogramm, aastail 2025-2029; - II etapp, pikaajaline investeeringuprogramm, aastail 2030-2037.
Investeeringuprojektide kulude jaotus, summad ja asukohad on välja toodud lisades 3 ja 4, investeeringuprojektide kirjeldustes tabelina ja joonistena.
8.1 VEE- JA KANALISATSIOONI- JA SADEMEVEETORUSTIKE RAJAMISE/REKONSTRUEERIMISE ÜLDISED NÕUDED JA METOODIKA
Investeeringuprogrammis toodud torustikutööde mahud on käsitletud lisades 3 ja 4. Käesolevas osas me ei hakka neid eraldi asulate lõikes kirjeldama, vaid toome järgnevalt välja üldisemad nõuded vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torustike rajamiseks/rekonstrueerimiseks.
8.1.1 Ühisveevärgi torustike rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika
Ühisveevärgi torustike renoveerimisel ja rajamisel kasutatakse kaasaegset veevõrgu armatuuri, s.o plasttorusid ning üldjuhul maakraani, spindlipikenduse ja kapega sulgeseadmeid. Kindlasti peab ühisveevõrgu süsteemide või nende osade renoveerimisele ja laiendamisele eelnema projekteerimine, millele eelnevalt omakorda planeeritav veevõrgusüsteem mõõdistatakse geodeetiliselt ning sellest tulenevalt esitatakse renoveerimise ja/või laiendamise projektlahendus. Uute veevõrkude rajamisele/laiendamisele peab eelnema elanikkonna vajaduste selgitamine, s.o oluline on teada, kas inimesed on ühisveevõrguga liitumisest huvitatud. Huvitatuse puudumise korral on veevõrgu laiendustööd ebaotstarbekad. Renoveeritavad veetorustikud on kavas rajada olenevalt tingimustest ja otstarbest: kas PEH, PEM, PELM torudest. Veetorustikele paigaldatakse majaühendusotsikud (sadul või kolmik, PELM toru DN25/32, 3-5 m, peakraan DN25, splindipikendus, kape). Veetorustike sõlmpunktid varustatakse sulgeseadmetega (kummikiilsiibrid, maakraanid PN16, maa-alused koos splindipikenduse ja kapega). Torustike ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaažieeskirjadest (sh. nõuetekohane surveproov, liiva tihendamine torude ümber jm.) ja RIL 77 toodud nõuetest.
Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele:
- ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on ≥ 0,4 m;
- veetorude paigaldamissügavus on vähemalt 1,8 m toru peale;
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
155
- kaevu seina ja toru vaheline kaugus vähemalt 100 mm (RYL 77-2013). Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RYL 77-2013);
- kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m;
- projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, vähemalt 150 mm;
Torustik paigaldatakse nii, et oleks välistatud igasugused lubamatud koormused. Ühendused rajatistega tehakse nii, et torustikele ei tekiks lubamatuid koormusi. Teede ja muude rajatiste alt läbiviimisel paigutatakse plastist veetorustik terasest kaitsehülssi.
Nähakse ette meetmed veetorustiku, selle ühenduste ja armatuuri kaitseks korrosiooni ja saastumise vastu. Samuti kaitstakse korrosiooni eest läbiviiguhülsid.
Pinnasesse paigaldatud toru kohale 0,5 m kõrgusele, tuleb pikki toru telge paigaldada märkelint. Toru külge kinnitada täiendavalt signaalkaabel (1,5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel), mis on ette nähtud torustiku asukoha määramiseks maa pinnalt.
PE torude ühendamisel võib kasutada kas põkk- või muhvkeevitust.
Külmumisohuga kohtades peab torustikud isoleerima kivivillast või vahtpolüstüreenist isolatsioonikoorikutega ja varustada isereguleeriva el.küttekaabliga.
Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860:2004. Isolatsioonikihi paksus määratakse vastavalt isolatsioonimaterjali omadustele, isoleeritava objekti mõõtudele ja käideldava produkti töötemperatuurile Ühisveevõrgu renoveerimise ja/või ringistamise tulemusena paraneb tarbitava vee kvaliteet, tekib veeavariide korral võimalus süsteemist välja lülitada vaid remonditav lõik, mitte aga suure osa asula ühisveevärgisüsteem.
8.1.2 Ühiskanalisatsioonitorustike rajamise, rekonstrueerimise üldine metoodika
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude vabavoolse torustikuna kasutatakse plasttorusid välisläbimõõduga de160 PP või PVC SN8. Isevoolse reoveekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid:
- polüvinüülkloriidtorusid, mis vastavad standardile EN1401 või EN13476
- polüpropüleentorusid (PP), mis vastavad standardile EN1852 või EN13476.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Isevoolsete PVC torustike rajamiseks kasutatavate torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Uued rajatavad või rekonstrueeritavad survekanalisatsioonitorustikud nähakse PE torudest, üldjuhul survetugevusega PN10 (10 kN). PVC torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Äärikühendusi võib kasutada kooskõlastatult Inseneriga ainult juhul, kui muud tehnilised lahendused ei ole võimalikud. Malmtorustike puhul teostatakse muhvühendusi.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
156
Olmekanalisatsioonis välisvõrkude survetorustikuna kasutatakse plasttorusid välisläbimõõduga PE PN10 de110.
Survekanalisatsiooni plasttorustiku materjalina tuleb kasutada reoveekanalisatsiooni jaoks ettenähtud torusid:
• PE - polüetüleentorusid, mis vastavad standardile EN12201.
Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Liitumispunktid näha ette liitumiskaevude (kontrollkolmikute) väljaehitamisega üldjuhul läbimõõdus vähemalt de400/315 (kontrollkolmikud de200/160 on lubatud ette näha vastava võimaluse avanedes (otse!) ja erandkorras). Renoveerimise meetodeid on mitmeid (kaeve- ja kinnised meetodid). Kuna eeldatavalt on enamuse renoveeritava reoveekanalisatsioonitorustiku seisund halb, siis on soovitav renoveerimisel eelistada kaevemeetodit lahtise kaevikuga. Sellega tagatakse torustike nõuetekohane paigaldus, nõutavad kalded, tasanduskiht, aluskiht (liiv või peenkruus-peenkillustik padjad), tihendamine ja teised projektikohaseks ja kvaliteetseks torustiku paigalduseks hädavajalikud tegevused. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimisele peavad eelnema maa-ala geodeetilised mõõdistused ja geoloogilised uuringud ning olemasolevate tehnovõrkude joonised, mille alusel töötatakse välja arendatavate või renoveeritavate vee- ja kanalisatsioonivõrkude tehnilised lahendused. Olmekanalisatsioonis välisvõrkude torustiku kontrollkaevudena kasutatakse üldjuhul teleskoopilise kõrgendusega standardseid plastkaevusid läbimõõduga Ø400 (teleskoop d315).
Vaatluskaevud tehakse nii materjali kui suuruse poolest vastavalt projektile. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega.
Metall-, betoon-, asbo- ja keraamiliste torude vahele tohib paigaldada vaid betoonkaeve. Plastkaeve (PE) tohib paigaldada vaid plasttorustike vahele.
Kaevud peavad olema tööstuslikult toodetud teleskoopse kõrgendusega polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud peavad olema veetihedad. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm.
Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Kasutada võib valupõhjaga kaevusid, keevispõhjaga pöörangukaevude kasutamine ei ole lubatud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad.
Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel. Haljasalal peavad kaevuluugid olema ümbritsevast maapinnast 5 cm kõrgem. Luukide kandejõud suure liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning vähese liiklusega piirkondades 25 t.
Olemasolevad ja mitte töötavad kanalisatsioonikaevud ning -torud tuleb likvideerida. Selleks tuleb eemaldada kaevu teleskooposa ja lagi, kaev täita liivaga ja tihendada. Likvideeritavad torud tuleb täita mõlemast otsast vahtbetooniga 1 m pikkuses.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
157
8.1.3 Sademeveekanalisatsiooni ja drenaažsüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise üldine metoodika
Sademeveetorustike ja -kaevude ehitamisel jälgida kanalisatsioonitorustike paigaldamise MaaRYl 2000 16.4. ja RIL 77-1990 nõudeid ning juhiseid. Sademeveetorustikud rajada sademevee ja truubitorudest PEH, PVC või PP, rõngasjäikusega SN8. Sademevee teleskoopsete plastikrestkaevude läbimõõt on D560/500mm, siseneva toru rajamissügavus tee pinnast H = 1,20m, settepesa kaevus H = 600mm, maht 300 l. Restkaevu ei tohi rajada sademevee kogujatorustikule läbijooksukaevuna. Restkaevust ei tohi sademevett juhtida drenaažitorustikku. Kõik sademe- ning drenaaživee kogujatorustiku kontrollkaevud rajada settepesaga H = 300mm. Drenaaž on pinnasest liigvee kogumiseks ja ärajuhtimiseks rajatud veejuhtmestik. Tänavate-teede liiklusala drenaaž rajatakse tee muldkehami kuivenduseks ning tugevdamiseks, teekatte aluse muldkehani püsivuse suurendamiseks, külmakergete vältimiseks ning teede muldkehamisse sademe- ning sulavee sattumise vähendamiseks. Drenaažitorustikud rajada liiklusalal drenaažitorudest rõngasjäikusega SN8, drenaažitorudest 6 m, SN8. Drenaažtorustik PP on kahe piluriviga, topeltseinaga – välissein rõngasvöödiline on tugevdussein, sisepind sile ja kindlustab hea isepuhastuse. Drenaažtoru paigaldada piluavadega toru külgedel, toru lagi ja põhi jätta piluavadeta. Drenaaži kogujatorustiku min lang vähemalt 0,0025 ja liitumistorustikel vähemalt 0,0015. Liitumistorustikud PP de160/138mm, SN8. Drenaažitorustiku teleskoopsed plastikust kontrollkaevud rajada analoogsed kanalisatsioonitorustike kontrollkaevudega. Dreenaažitorud paigaldatakse torustiku kaevikusse tehtud tasandus ja filterkihti. Sademeveetorustikuga ja restkaevudega liiklusala kuivendamiseks paigutada drenaažitorustik sademeveetorustiku kohale drenaaživee juhtimisega sademeveetorustiku alaveekaevu. Drenaažitorustiku ülaveepoolne ots sulgeda plastikkorgiga. Kõik drenaaži kogujatorustiku kaevud rajada settepesaga, vähemalt Q = 300 l. Kõik kinnistutelt suubuvad sademevee- /drenaažitorustikud ja kraavid tuleb ümber ühendada uuele kraavile ja torudele. Tõenäoliselt osad torustike otsad pole tänasel hetkel teada, need tuleb tööde käigus täpsustada ja suubumine säilitada. Kinnistuühenduse ühendamisel uue torustikuga, tuleb ette näha sademeveekaev kui projektis selle kinnistu kõrval kaev puudub. Torustike kõrvalharude pimeühendused pole lubatud. Sademeveetorustiku puudumisel teeala drenaaži kogujatorustik ja liitumistorustikud rajatakse samade nõuete ja juhiste alusel kui sademevee- ja kanalisatsioonitorustik, kogu drenaažitorustik rajatakse PP SN8 torudest vastavalt projektis ettenähtud läbimõõdu ning languga. Drenaažitorustiku rajamisel jälgida samu pinnase tihendusnõudeuid kui kanalisatsioonile ning sademeveekanalisatsioonile. Drenaažitorustik on ümbritseda filterkihiga 200 x 200 mm, filterkiht katta külgedelt ja pealt geotekstiilkangaga. Filterkiht tehakse pinnasevee kogumiskruusast:
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
158
dreenaažitoru 1. filterkiht toru ümber – kogumiskiht, tera läbimõõduga 8…16mm ja selle ümber filtreerivast liivast 2. filterkiht – filtreeriv liivakiht, tera läbimõõduga kuni 0…8mm. Filterkihi paksus nii koguja- kui ka liitumistorustikul geotekstiilkangast kuni drenaažtoru välispinnani on minimaalselt 200mm. Järgnevalt käsitleme rekonstrueerimisprojekte ja anname lühiülevaate teostatavatest töödest. Vaatleme lühiajalises programmis läbiviidavaid töid. Käsitleme siinkohal vaid spetsiifilisemaid töid nõudvaid projekte ja tegevusi – veevarustuspumplate rekonstrueerimistöid, sealhulgas veetöötlusseadmete paigaldamine, torustike rajamist, rekonstrueerimist ja tuletõrjemahutite paigaldamist, eraldi pikemalt ei käsitle, tööde sisu ja mahud on loeteluna käsitletud lisas 3. Kõigi eelnevates ja käesolevas alapeatükis käsitletud torude läbimõõt määratakse kindlaks projekteerimise käigus.
8.2 OTEPÄÄ REOVEEPUHASTI REKONSTRUEERIMINE
Otepää reoveepuhasti vajab lühiajalises programmis kõigi seadmete sh pumbad, difuusorid, võred ja liivapüüdur, väljavahetamist. Kuna eelnevalt ja järgnevalt loetletavate seadmete väljavahetamine eeldab erinevatel töö etappidel üle- ja/või möödavoolu mitmest puhastusstaadiumist, siis tuleb puhastusefekti saavutamiseks kasutada biotiike, mis omakorda vajavad täispuhastust. Tööde loetelu on järgmine:
1. biotiikide puhastus: 6 serpentiinikujulist basseini. 2. vastuvõtukanali trummelsõelte väljavahetamine (või võreseadme täielik
asendamine uue automaat- ja avarii mehaanilise (käsi)võrega; 3. Aereeritava liivapüüduri väljavahetamine, sh aeratsioonitorud ja -kompressor; 4. Aeratsioonibasseini aeratsiooni difuusorite ja sukelseguri väljavahetamine; 5. Puhurite väljavahetamine; 6. Muda-, sh liigmudapumpade asendamine, kokku 3 pumpla (2 tsirkulatsiooni, 1
jääkmudapump); 7. Keemilise fosforiärastussüsteemi väljavahetamine.
Tööde ajaks on vee-ettevõtjal soovitav taotleda ajutine vee erikasutuse keskkonnaluba, mis mõnevõrra leevendab heitvee väljundnäitajaid, kuna periooditi toimub reovee puhastamine vaid serpentiini kujulistes biotiikides.
Kõigi eelnimetatud tööde ligikaudseks maksumuseks hindame 1 000 000 eurot ja tegevusajaks 2028-2029. Allikad: AS Otepää Veevärk info ja kodulehekülg, Konsultandi kohapealne vaatlus ja ettepanekud.
8.3 NÜPLI KÜLA ÜHISKANALISATSIOONI ARENDAMINE JA ÜHENDAMINE OTEPÄÄ ÜHISKANALISATSIOONIGA
8.3.1 Ühiskanalisatsiooni rajatiste ja seadmete dimensioneerimine
ÜVVK AK-s käsitleme uue piirkonnana Otepää valla Nüpli küla, Väike Munamägi piirkonna Munamäe-Jaanioru tee ja Tatra-Otepää-Sangaste mnt äärde jäävate
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
159
järgmiste kinnistute ühiskanalisatsiooni lahendamise tehnilist lahendust (vt ka lisa 4 joonis 12 Nüpli küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeem):
- Helbemäe (63602:002:0450), - Härmamäe (63602:002:0460), - Õunamäe (63602:002:0470), - Pirnimäe (63602:002:0480), - Tuisumäe (63602:002:0490), - Kelgumäe (63602:002:0500), - Külmamäe (63602:002:0510), - Järsumäe (63602:002:0057), - Kõrgemäe (63602:002:0058), - Nõlvamäe (63602:002:0059), - Liumäe (63602:002:0060), - Uuemäe (55701:001:1089), - Kaga (63602:002:0069), - Väike-Munamäe (63602:002:1760), - Vanamäe (55701:001:1124), - Muna 1 (63602:002:0601), - Muna 2 (63602:002:0602), - Muna 3 (63602:002:0603), - Muna 4 (63602:002:0604), - Arumäe (55701:001:1110) ja - Chalet.
Kanalisatsiooni vooluhulkade arvutamisel on lähtutud standardist EVS 835:2022 „Hoone veevärk“, arvestades hinnangulist veetarbimist. Torustike ja pumplate dimensioonimiseks arvestatakse erandina, kuna tegemist on puhkemajadega, reovee eriäravooluga 120 l/d inimese kohta (elukondliku puhul arvestasime 85 l/d in ja Chalet osas 20 l/d külastaja kohta. Hinnanguliselt on iga elamuga/puhkemajaga seotud kinnistult keskmine arvutuslik äravool 480 l/d, kokku ca 16 m3/d. Eeldatud on, et kinnistutel paiknevaid elamuid ja puhkemaju kasutab keskmiselt 4 inimest. Võttes Chalet külastajate arvuks 100, saame selle reovee vooluhulgaks ca 2 m3/d. Munaka Resto veekulu on võetud tegeliku tarbimise järgi, milleks on 4 m3/d. Kokku on projekteeritava reoveekanalisatsiooni keskmine arvutuslik äravool Nüpli külast 22 m3/d. Maksimaalseks arvutuslikuks äravooluks on Qmax = 26,4 m3/d. Allikad: AS Otepää Veevärk info ja Nüpli küla kanalisatsiooniprojekt, eskiisprojekt, OÜ Entec, 2025
8.3.2 Nüpli küla ühiskanalisatsiooni rajamise tehniline lahendus
Eelmises alapeatükis kirjeldatud kinnistutelt kogutav reovesi juhitakse Tatra-Otepää- Sangaste maantee äärde kavandatava survekanalisatsiooni torustikuga Tehvandi Spordikeskuse kanalisatsioonisüsteemi (vt lisa 4). Survetorustiku rajamisel kasutada maksimaalselt suundpuurimist ehk rajamist kinnisel meetodil. Nüpli külla rajatakse kaks (2) reoveepumplat, millel on üks ühine survetoru liitumispunktini Otepääl Tatra-Otepää-Sangaste tee ja Otepää-Nüpli-Sihva tee ristumiskoha lähistel (joonis 12, lisa 4).
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
160
Reoveepumpla „1“ (teeninduspiirkonna Qmax = 14,4 m3/d) arvutuslik maksimaalne tunnijuurdevool on 5,8 m3/h. Pumpla arvutuslikuks jõudluseks on ca 1,6 l/s.
Joonis 8-1 Nüpli küla asendiplaan
Reoveepumpla „2“ (teeninduspiirkonna Qmax = 12 m3/d) arvutuslik maksimaalne tunnijuurdevool on 5,0 m3/h. Pumpla arvutuslikuks jõudluseks on ca 1,4 l/s. Vooluhulkade esialgsed arvutused arvestavad võimaliku infiltratsiooniveega (vt lisa 3). Kanaliseeritavad kinnistud paiknevad alal, kus maapinna kõrguslik erinevus on vahemikus ca 130...150 m abs. Arvestades maapinna kõrgustega ja torustike rajamissügavustega, nähakse ette nii isevoolse, kui survekanalisatsiooni rajamine (lisa 4, joonised). Allikad: AS Otepää Veevärk info ja Nüpli küla kanalisatsiooniprojekt, eskiisprojekt, OÜ Entec, 2025 Tööde mahud on järgmised*:
planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik, kogumiskollektor 770 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 1620 m
planeeritavad reoveepumplad, RP-1 ja RP-2 2 tk
*Tehnilised andmed vt lisa 3
Tööde ligikaudseks maksumuseks hindame 413 760 eurot ja tegevusajaks 2027-2028.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
161
8.4 KOKKUVÕTE OTEPÄÄ VALLA OLEMASOLEVAST ÜVK TARISTUST, INVESTEERINGUMAHTUDEST JA LIGIKAUDSEST AJAKAVAST
Kokkuvõtte Otepää valla ÜVK investeeringumahtudest ja ligikaudsest ajakavast (lühiajaline, pikaajaline), annab järgnev kokkuvõtlik tabel. Pikemalt on tegevused, maksumused ja esialgne üldine ajakava lahti kirjutatud lisades 3 ning joonistel, lisades 4. Tabel 8-1 Kokkuvõte Otepää valla ÜVK investeeringumahtudest asulate lõikes
1. Otepää (va. Aedlinn)
olemasolev veetorustik 25530 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 20680 m
olemasolev survekanalisatsioon 5280 m
olemasolev sademeveekanalisatsioon 5430 m
olemasolev puurkaev-pumpla 5 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 3 tk
olemasolev II astme pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 2 tk
olemasolev reoveepumpla 16 tk
olemasolev hüdrant 37 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Lühiajaline perspektiiv Otepää reservpuurkaevude (Kopli ja Keskuse VTJ) rekonstrueerimine 2 töö
Otepää Mäe veehaarde ja veetöötluskompleksi rekonstrueerimine 1 töö
Rekonstrueerida reovee peapuhasti 1 töö
planeeritav sademeveetorustik 520 m
rekonstrueeritav sademeveetorustik 1680 m Otepää linna veevõrgu pesuotsikute paigaldamine lühiajalises programmis 28 tk
(14 kmpl)
2. Aedlinn
olemasolev veetorustik 8470 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 5890 m
olemasolev survekanalisatsioon 2530 m
olemasolev sademeveekanalisatsioon 1280 m
olemasolev reoveepumpla 8 tk
olemasolev hüdrant 13 tk
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav sademeveetorustik 420 m veevõrgu peatorustikele lisahüdrantide paigaldamine 2 kmpl
veevõrgu pesuotsikute rajamine 2 kmpl
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
162
arendajate rajatav veetorustik 1060 m
arendajate rajatav survekanalisatsioon 640 m
Pikaajaline perspektiiv
veevõrgu pesuotsikute rajamine 2 kmpl Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine 1110 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 120 m
rekonstrueeritav veetorustik 60 m rekonstrueeritav survekanalisatsioonitorustik 80 m
planeeritav hüdrant 3 tk
planeeritav reoveepumpla 1 tk
3. Pühajärve (Kannistiku piirkond)
olemasolev veetorustik 320 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 540 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
Lühiajaline perspektiiv Isevoolse kanalisatsiooni rekonstrueerimine 540 m
Pikaajaline perspektiiv
rekonstueeritav reoveepuhasti 1 tk
rekonstrueeritav tuletõrjeveevõtukoht 1 tk
4. Sihva
olemasolev veetorustik 1800 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1830 m
olemasolev sademeveetorustik 250 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev hüdrant 2 tk
Lühiajaline perspektiiv
Sihva veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 kmpl
veetorustiku pesuotsikute rajamine 1 kmpl
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav kanalisatsioonitorustik 500 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 110 m
planeeritav sademeveetorustik 160 m
planeeritav reoveepumpla 1 tk
rajatav veetorustik 100 m
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
163
rekonstrueeritav veetorustik 470 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 1500 m
rekonstrueeritav sademeveetorustik 100 m
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
5. Vana-Otepää
olemasolev veetorustik 600 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 790 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
6. Sangaste
olemasolev veetorustik 2600 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1890 m
olemasolev survekanalisatsioon 250 m
olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev reoveepumpla 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Lühiajaline perspektiiv
rekonstrueeritav veetorustik 500 m
Pikaajaline perspektiiv
rekonstrueeritav veetorustik 2370 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 3290 m
rekonstrueeritav veepuhastusjaam 1 tk
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
veetorustiku pesuotsikute rajamine 2 kmpl
7. Keeni
olemasolev veetorustik 4340 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 3130 m
olemasolev sademeveekanalisatsioon 110 m
olemasolev puurkaev-pumpla 2 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk
olemasolev II astme pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
olemasolev hüdrant 1 tk
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav sademeveetorustik 70 m
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
164
rekonstrueeritav sademeveetorustik 110 m
Keeni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 töö
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 160 m
rekonstrueeritav veetorustik 3300 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 3020 m
veetorustiku pesuotsikute rajamine 2 kmpl
Keeni reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 töö
8. Puka
olemasolev veetorustik 5740 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 6430 m
olemasolev survekanalisatsioon 430 m
olemasolev puurkaev-pumpla 3 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk
olemasolev II astme pumpla 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev reoveepumpla 2 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 3 tk
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 420 m
planeeritav sademeveetorustik 290 m veetorustiku pesuotsikute rajamine 3 kmpl
Pikaajaline perspektiiv
planeeritav veetorustik 4650 m
planeeritav kanalisatsioonitorustik 4720 m
rekonstrueeritav veetorustik 830 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 2380 m
9. Komsi
olemasolev veetorustik 880 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 1660 m
olemasolev puurkaev-pumpla 1 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 1 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Pikaajaline perspektiiv
Komsi uue puurkaevu ja VTJ rajamine 1 töö
rekonstrueeritav veetorustik 330 m
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 530 m
Komsi RVP rekonstrueerimine 1 töö
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
165
10. Nõuni
olemasolev veetorustik 3410 m
olemasolev isevoolne kanalisatsioon 2100 m
olemasolev survekanalisatsioon 1080 m
olemasolev puurkaev-pumpla 4 tk
olemasolev veepuhastusjaam/seade 2 tk
olemasolev reoveepuhastusjaam 1 tk
olemasolev reoveepumpla 2 tk
olemasolev tuletõrje veevõtukoht 1 tk
Lühiajaline perspektiiv Nõuni veetöötlusjaama rekonstrueerimine 1 töö
Pikaajaline perspektiiv
rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik 830 m
rekonstrueeritav reoveepuhasti 1 tk
veetorustiku pesuotsikute rajamine 2 kmpl
Arendaja poolt ja osalusel rajatavad ÜVK süsteemid 12. Nüpli küla (Väike Munamägi piirkonna Munamäe- Jaanioru tee ja Tatra-Otepää-Sangaste mnt)
Lühiajaline perspektiiv
planeeritav isevoolne kanalisatsioonitorustik 770 m
planeeritav survekanalisatsioonitorustik 1620 m
planeeritav reoveepumpla 2 tk
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
166
9 OTEPÄÄ VALLA ÜVK FINANTSANALÜÜS
9.1 METOODIKA
Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud: - Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale
ning andmeid, - AS Otepää Veevärk raamatupidamislikke andmeid, - ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.
Otepää valla ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:
- Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalised ja mitterahalised vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulud.
- Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.
- Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes. Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse kulukuse taset leibkondade sissetulekust.
- Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust. Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite kasutamist.
Finantsanalüüs on koostatud Otepää valla vee-ettevõtja Otepää Veevärk AS kohta. Otepää Veevärk AS osutab ÜVK teenust Otepää linnas, Puka ja Sangaste alevis ning Keeni, Sihva, Komsi, Pühajärve, Nõuni Lossiküla ja Vana-Otepää külades.
Kõik prognoosid on koostatud eraldi külade lõikes ning lisaks on omakorda eristatud veevarustus- ning kanalisatsiooniteenus. Finantsanalüüsi baasiks on Otepää Veevärk AS 2024.a. ja osaliselt 2025.a. raamatupidamislikud andmed. Edasises finantsprognoosis on arvestatud lisanduvate tarbijatega ning investeeringutest tulenevate võimalike mõjudega ÜVK-ga hõlmatud piirkonna opereerimiskuludele ja - tuludele. Prognoos on koostatud 13-aastase perioodi kohta (2025-2037) ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia sisse vajalikud korrektuurid.
9.2 LIITUNUD ELANIKE ARV JA TARBIMINE
Vee-ettevõtte andmetel oli 2024. aastal ühendatud ettevõtte ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga eratarbijaid järgmiselt:
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
167
Tabel 9-1 Ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühinenud tarbijate arv Otepää
linn Puka alevik
Sangas- te alevik
Keeni Sihva Komsi Püha- järve
Nõuni Lossi- küla
Vana- Otepää
Ühisvee- värgiga liitunute elanike arv
2155 543 234 335 315 86 135 207 16 136
Vee tarbimine m3/in kohta aastas
25,4 18,0 22,1 17,6 13,9 13,5 17,3 15,8 26,2 21,9
Ühiskanalisat siooniga liitunute arv
2112 450 211 298 252 63 63 141 16 30
Veeheide m3/in kohta aastas
24,7 17,1 16,0 14,0 9,9 14,5 19,0 13,8 26,2 21,9
9.3 TEENUSE TARIIFID
Otepää vallas Otepää Veevärk AS-ga liitunud elanikele ja asutustele kehtivad nii vee- kui kanalisatsiooniteenuste osas ühtsed tariifid alates 01.07.2023. Tabel 9-2 Tänased vee- ja kanalisatsioonitariifid Otepää Veevärk AS tegevuspiirkonnas
Tariifid km-ga Vesi €/m3 Kanalisatsioon €/m3
Füüsilised ja juriidilised isikud
2,046 2,318
9.4 PROGNOOSI KOOSTAMISE EELDUSED
Maailmapanga hinnangul ei tohiks soovituslikult leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ületada 4% netosissetulekust. Netosissetulek leibkonnaliikme kohta iseloomustab kõige paremini elanike maksevõimet. Arvestuse aluseks on võetud keskmiseks leibkonna suuruseks 2,41 inimest. Eesti Statistikaameti andmetel on leibkonnaliikme netosissetuleku maakonna tasemel sissetulekuallika järgi järgmine: Tabel 9-3. Valgamaa leibkonnaliikme netosissetulekud
Leibkonnaliikme netosissetulek kokku, sh ...
... palgatööst Muu sissetulek ... pensionist ... lapsetoetusest
950.3 552,9 382,4 222,9 27,5
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
168
Tabel 9-4 Finantsanalüüsi koostamise põhialused
EELDUSED
2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Aasta määr 3,5% 5,2% 3,3% 2,4% 2,2% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0% 2,0%
Elanike arv 4 215 3 970 3 956 3 942 3 929 3 915 3 905 3 894 3 884 3 873 3 862 3 852 3 844 3 836
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 2155 2025 2023 2020 2018 2015 2013 2010 2008 2005 2003 2000 2000 2000
Puka alevik 543 511 508 505 502 499 496 493 490 487 484 481 478 475
Sangaste alevik 234 205 205 204 204 203 203 202 202 201 201 200 200 199
Keeni küla 335 334 333 331 330 329 328 327 325 324 323 322 321 319
Sihva küla 315 293 290 287 285 283 281 279 277 275 273 271 269 267
Komsi küla 86 68 68 67 67 66 66 66 65 65 64 64 64 63
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 135 135 134 134 133 133 132 132 131 131 130 130 129 129
Nõuni küla 207 210 208 205 203 200 200 200 200 200 200 200 200 200
Lossiküla küla 69 54 54 53 53 52 52 51 51 50 50 49 49 48
Vana-Otepää küla 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136 136
Ühisveev. hõlmatud elanike arv 4215 3971 3955 3941 3928 3915 3905 3895 3884 3874 3863 3853 3845 3837
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 2155 2025 2023 2020 2018 2015 2013 2010 2008 2005 2003 2000 2000 2000
Puka alevik 543 511 508 505 502 499 496 493 490 487 484 481 478 475
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
169
Sangaste alevik 234 205 205 204 204 203 203 202 202 201 201 200 200 199
Keeni küla 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335 335
Sihva küla 315 293 290 287 285 283 281 279 277 275 273 271 269 267
Komsi küla 86 68 68 67 67 66 66 66 65 65 64 64 64 63
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 135 135 134 134 133 133 132 132 131 131 130 130 129 129
Nõuni küla 207 210 208 205 203 200 200 200 200 200 200 200 200 200
Lossiküla küla 15 12 12 12 13 13 13 14 14 14 15 15 15 15
Vana-Otepää küla 136 135 133 132 131 130 129 128 127 126 125 124 123 122
Tarbimine I/ööp*inimese kohta 52,5 54,6 56,8 59,0 61,2 63,4 65,7 67,9 70,2 72,4 74,1 83,7 84,5 85,0
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 69,6 71,1 72,6 74,1 75,6 77,1 78,6 80,1 81,6 83,1 84,6 85,0 85,0 85,0
Puka alevik 49,4 50,9 52,4 53,9 55,4 56,9 58,4 59,9 61,4 62,9 64,4 85,0 85,0 85,0
Sangaste alevik 60,4 61,9 63,4 64,9 66,4 68,4 70,4 72,4 74,4 76,4 78,4 80,4 82,4 85,0
Keeni küla 48,3 49,8 52,8 55,8 58,8 61,8 64,8 67,8 70,8 73,8 76,8 79,8 82,8 85,0
Sihva küla 38,2 43,2 48,2 53,2 58,2 63,2 68,2 73,2 78,2 83,2 84,7 85,0 85,0 85,0
Komsi küla 37,0 38,5 40,0 41,5 43,0 44,5 46,0 47,5 49,0 50,5 52,0 85,0 85,0 85,0
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 47,3 48,8 50,3 51,8 53,3 54,8 56,3 57,8 59,3 60,8 62,3 85,0 85,0 85,0
Nõuni küla 43,4 46,9 50,4 53,9 57,4 60,9 64,4 67,9 71,4 74,9 78,4 81,9 85,0 85,0
Lossiküla küla 71,8 73,3 74,8 76,3 77,8 79,3 80,8 82,3 83,8 85,3 85,0 85,0 85,0 85,0
Vana-Otepää küla 60,0 61,5 63,0 64,5 66,0 67,5 69,0 70,5 72,0 73,5 75,0 85,0 85,0 85,0
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
170
Leibkonna veetarve m3/a 46,2 48,0 49,9 51,9 53,8 55,8 57,8 59,8 61,7 63,7 65,2 73,6 74,3 74,8
Ühiskanal. hõlmatud elanike arv 3635 3477 3479 3506 3510 3513 3518 3519 3512 3504 3527 3522 3516 3509
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 2112 1985 1982 1980 1977 1975 1972 1970 1967 1965 1982 1980 1980 1980
Puka alevik 450 465 467 495 492 489 486 483 480 477 479 476 473 470
Sangaste alevik 211 185 184 184 183 183 182 182 181 181 180 180 180 179
Keeni küla 298 300 299 298 297 296 295 294 293 292 291 290 289 287
Sihva küla 252 237 237 238 245 251 258 265 263 261 259 257 255 253
Komsi küla 63 51 53 54 55 57 58 59 61 62 63 63 62 62
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 63 65 64 64 64 64 63 63 63 63 62 62 62 62
Nõuni küla 141 147 149 152 154 156 160 160 160 160 160 160 160 160
Lossiküla küla 15 12 12 12 13 13 13 14 14 14 15 15 15 15
Vana-Otepää küla 30 30 30 30 30 30 30 30 30 30 35 40 40 40
Veeheide I/ööp*inimese kohta 48,5 55,1 57,0 59,0 61,2 63,4 65,7 67,9 70,2 72,4 74,1 83,7 84,5 85,0
Otepää linn, sh Aedlinn, Alajaama piirkond ja osa Pühajärve külast (SPA jt) 67,8 71,1 72,6 74,1 75,6 77,1 78,6 80,1 81,6 83,1 84,6 85,0 85,0 85,0
Puka alevik 46,9 50,9 52,4 53,9 55,4 56,9 58,4 59,9 61,4 62,9 64,4 85,0 85,0 85,0
Sangaste alevik 43,7 61,9 63,4 64,9 66,4 68,4 70,4 72,4 74,4 76,4 78,4 80,4 82,4 85,0
Keeni küla 38,4 49,8 52,8 55,8 58,8 61,8 64,8 67,8 70,8 73,8 76,8 79,8 82,8 85,0
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005
Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
171
Sihva küla 27,1 43,2 48,2 53,2 58,2 63,2 68,2 73,2 78,2 83,2 84,7 85,0 85,0 85,0
Komsi küla 39,7 40,0 40,0 41,5 43,0 44,5 46,0 47,5 49,0 50,5 52,0 85,0 85,0 85,0
Pühajärve küla (v.a Otepääga vahetult piirnev osa), Kannistiku prk 52,2 52,0 52,0 52,0 53,3 54,8 56,3 57,8 59,3 60,8 62,3 85,0 85,0 85,0
Nõuni küla 37,9 46,9 50,4 53,9 57,4 60,9 64,4 67,9 71,4 74,9 78,4 81,9 85,0 85,0
Lossiküla küla 71,8 73,3 74,8 76,3 77,8 79,3 80,8 82,3 83,8 85,3 85,0 85,0 85,0 85,0
Vana-Otepää küla 60,0 61,5 63,0 64,5 66,0 67,5 69,0 70,5 72,0 73,5 75,0 85,0 85,0 85,0
Leibkonna veeheide m3/a 42,7 48,4 50,1 51,9 53,8 55,8 57,8 59,8 61,7 63,7 65,2 73,6 74,3 74,8
Leibkonna suurus 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41 2,41
Sissetulek leibkonna liikme kohta € kuus* 950 983 1 034 1 069 1 094 1 113 1 135 1 158 1 181 1 204 1 229 1 253 1 278 1 304
Leibkonna sissetulek € /a 27474,0 28435,6 29914,2 30901,4 31643,0 32181,0 32824,6 33481,1 34150,7 34833,7 35530,4 36241,0 36965,8 37705,1
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
172
9.5 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna netosissetulekust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Valgamaa kohta. Viimased ametlikud andmed pärinevad aastast 2024. ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud Otepää Veevärk AS poolt esitatud raamatupidamislikke andmeid, sh. 2024.a. tegelikud kulud. Arvesse on võetud ettevõtte prognoos 2025. aastaks. Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi. 2025.a jagunevad kulud 38% veele ja 62% kanalisatsioonile, kuid arvestusperioodis keskmiselt prognoositakse kulusid 30% veele ja 70% kanalisatsioonile Keskmise prognoosi kohaselt tarbib 2025. aastal Otepää Veevärk AS ühisveevärgiga ühendatud Otepää valla elanik ööpäevas 52,5 liitrit vett ning samal aastal juhiti ettevõtte ühiskanalisatsiooni 48,5 liitrit reovett kanalisatsioonisüsteemiga ühendatud elaniku kohta. Prognooside koostamisel on eeldatud, et nii veevarustuse kui kanalisatsiooni tarbimine kasvab arvestusperioodi lõpuni. Kokku müüb 2025. aastal ettevõte vett füüsilistele isikutele 100 851 m3 ning vastuvõetud reovee maht oli 85 871 m3. Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.
9.5.1 Muutuvkulud
Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega ja mis on seotud inflatsiooniga Käesolevas finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:
- analüüside kulu, - personalikulu, - korrashoiu-ja remondimaterjal, - lisaseadmed ja tarvikud, - rajatise majandamisega seotud kulud, - tootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu.
9.5.2 Püsikulud
Püsikulud on seotud ettevõtte tootmisvõimsuse tagamisega. Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:
• põhivara kulum
• võetud laenude majandamine
• keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.
Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike ning siibrikaevude veeleketest. Kuna tulevik majanduses on raskesti prognoositav, on prognoosis on arvestatud
aastate lõikes pigem kulude suurema kasvuga kui THI prognoostabel kajastab. Teenuste osutamise eelduseks on Otepää Veevärk AS omandis olev põhivara.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
173
9.6 INVESTEERINGUD
Planeeritavad investeeringud ja nende jaotus valdkonniti on järgmises tabelis. Tabel 9-5 Planeeritavad investeeringud ja nende jaotus veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse vahel
Investeeringuprojektide maksumused ja realiseerimine
Maksumus kokku 2025. a hindades, eurot
Tegevusala - vesi
Tegevusala - kanalisatsioon
Lühiajaline programm 2025-2029 1 718 100 382 950 1 335 150
Pikaajaline programm 2030-2037 7 020 510 1 969835 5 050 675
Kokku investeeringud 8 738 610 2 352 785 6 385 825
Investeeringute mahud aastate lõikes on järgmised:
Seejuures ei tähenda n-ö tühjad kohad aastatel 2030 ja 2031 juures, et noil aastail midagi ei tehta, vaid pigem on need mõeldud vahe- ja lühiajalise programmi tööde lõpetamise aastaiks, vormistamiseks ning uute tööde ja hangete kavandamiseks, sh tariifitaotluste ja ettevalmistavate dokumentide koostamiseks. Samas ei ole ka olemasolev tabel kohustus, vaid soovitus vee-ettevõtjale.
9.7 FINANTS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD
2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Investeeringud veele 76 590 114 885 191 475 196 984 196 984 590 951 196 984 393 967 393 967
Investeeringud kanalisatsioonile 267 030 400 545 667 575 505 068 505 068 1 515 203 505 068 1 010 135 1 010 135
Kokku investeeringud 343 620 515 430 859 050 702 051 702 051 2 106 153 702 051 1 404 102 1 404 102
Planeeritud investeeringute maht aastas 20% 30% 50% 10% 10% 30% 10% 20% 20%
Otepää Veevärk AS finantsnäitajad Otepää valla finantsnäitajad
Nimetus 2024 2023 Nimetus 2024 2023
Müügitulu 898 561 1 031 361 Müügitulu 859 239 828 141
Ärikasum /-kahjum -4 024 -297 042 Ärikasum /-kahjum 108 372 60 214
Puhaskasum /-kahjum -29 539 -325 857 Puhaskasum /-kahjum 31 653 -16 396
Käibevarad 113 140 208 662 Käibevarad 1 757 414 1 510 939
s.h raha ja ekvivalendid 9 962 14 248 s.h raha ja ekvivalendid 945 790 549 977
Põhivarad 2 404 194 4 023 145 Põhivarad 13 810
013 14 358
003
Lühiajalised kohustused 185 024 403 287 Lühiajalised kohustused 1 173 145 1 126 588
Kohustused kokku 263 932 839 002 Kohustused kokku 2 465 921 2 807 095
Omakapital 2 253 402 3 392 806 Omakapital 13 101
505 13 061
847
Varad kokku 2 517 334 4 231 808 Varad kokku 15 567
427 15 868
942
Puhasrentaablus -3,29% -31,59% Puhasrentaablus 3,68% -1,98%
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
174
Finantssuhtarvud (varade rentaablus) näitavad, et ettevõte ei kasuta oma varasid efektiivselt kasumi teenimiseks või ei ole ettevõttel võimalik seda teha. See võib viidata vajadusele investeerida põhivarasse. Investeerimiseks saab kasutada omavahendeid, kui veeteenuse tariifi tõsta finantsisti poolt soovitatud tasemeni. Samas otsustab tariifi tõstmise konkurentsiamet, mis kehtestab ettevõttele vastavalt tema majandusnäitajatele tariifid. Kui omavahenditest ei ole võimalik investeeringuid teostada, on võimalik laenude abil seda teha. Ettevõtte võlakordajat vaadates on see võimalik. Samas kuulub Otepää Veevärk 100% Otepää Vallavalitsusele, kes garanteerib laenude tasumise.
9.8 VEE- JA KANALISATSIOONITARIIFIDE OMAHIND JA SOOVITUSLIK PROGNOOS
Kõiki eespool kirjeldatud muutuv- ja püsikulusid arvesse võttes ning tuginedes elanikkonna eeldustele saame prognoosida vee ja kanalisatsioonitariifid.
Varade rentaablus -1,17% -7,70% Varade rentaablus 0,20% -0,10%
Likviidsuskordaja 0,61 0,52 Likviidsuskordaja 1,50 1,34
Võlakordaja 0,10 0,20 Võlakordaja 0,16 0,18
Põhivarade käibekordaja 0,37 0,26 Põhivarade käibekordaja 0,06 0,06
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
175
Tabel 9-6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse omahind ja soovituslikud tariifid MAKSIMAALSETE VÕIMALIKE TARIIFIDE PROGNOOS OTEPÄÄ VALLA KÜLADES OTEPÄÄ VEEVÄRK AS TEENINDUSPIIRKONNAS 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
KULUD KOKKU 499 658 513 091 534 397 572 390 626 059 630 814 646 768 683 403 713 591 792 251 830 809 889 641 948 780
veele % 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 32% 33% 33% 33%
kanalisatsioonile % 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 68% 67% 67% 67%
VESI Muutuvkulud 138 388 142 934 146 306 150 910 155 950 161 168 166 567 172 156 174 740 180 727 186 913 192 951 199 442
Püsikulud 20 615 21 045 25 629 32 300 43 126 39 531 40 041 47 412 54 802 75 896 83 324 97 616 111 929
Kulud veele kokku 159 003 163 979 171 935 183 209 199 076 200 698 206 608 219 568 229 542 256 622 270 237 290 567 311 371
Lubatud müügitulu 159 003 164 513 177 019 195 117 222 359 218 983 224 893 249 793 271 708 334 611 360 167 404 378 488 649
Müüdud vee kogus m3 124 538 127 225 129 919 132 614 135 359 138 142 140 909 143 658 146 391 148 358 161 340 162 052 162 298
elanikkond 79100 81969 84845 87722 90650 93616 96565 99497 102412 104562 117726 118621 119049
asutustele 45439 45256 45074 44891 44709 44526 44344 44161 43979 43796 43614 43431 43249
KANALISATSIOON Muutuvkulud 309 731 317 543 318 275 326 378 333 589 342 240 351 518 360 920 366 833 377 121 387 704 398 335 408 767
Püsikulud 30 924 31 568 44 186 62 803 93 395 87 876 88 642 102 915 117 216 158 508 172 867 200 739 228 642
Kulud kanalisatsioonile 340 655 349 112 362 461 389 181 426 983 430 116 440 160 463 835 484 049 535 629 560 571 599 074 637 408
Lubatud müügitulu 340 655 446 784 471 181 516 974 589 960 588 249 593 449 643 165 689 672 829 288 880 528 976 224 1 071 813
Müüdud reovee kogus 142 447 144 569 147 440 149 980 152 611 155 290 157 875 160 244 162 601 165 076 176 925 177 428 177 505
elanikkond 69864 72313 75513 78381 81341 84349 87262 89960 92645 95448 107626 108458 108863
asutustele 72584 72255 71927 71598 71270 70941 70613 70284 69956 69627 69299 68970 68642
Vee ja kanalisatsiooni omahind 3,67 4,38 4,56 4,92 5,51 5,37 5,36 5,75 6,10 7,28 7,21 8,00 9,05
Vee 1 m3 omahind 1,28 1,29 1,36 1,47 1,64 1,59 1,60 1,74 1,86 2,26 2,23 2,50 3,01
Kanalisatsiooni 1 m3 omahind 2,39 3,09 3,20 3,45 3,87 3,79 3,76 4,01 4,24 5,02 4,98 5,50 6,04
Vee ja kanalisatsiooni hind kokku, soovituslik 3,52 4,38 4,56 4,92 5,51 5,37 5,36 5,75 6,10 7,28 7,21 8,00 9,05
Vee 1 m3 soovituslik hind 1,65 1,29 1,36 1,47 1,64 1,59 1,60 1,74 1,86 2,26 2,23 2,50 3,01
Kanali 1 m3 soovituslik hind 1,87 3,09 3,20 3,45 3,87 3,79 3,76 4,01 4,24 5,02 4,98 5,50 6,04
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
176
2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037
Max võimalik vee- ja kanali hind kokku 35,38 35,88 35,73 35,28 34,61 34,09 33,62 33,19 32,80 32,68 29,53 29,83 30,26
Max võimalik vee m3 hind 17,77 17,97 17,87 17,64 17,30 17,04 16,81 16,60 16,40 16,34 14,76 14,92 15,13
Max võimalik reovee m3 hind 17,61 17,91 17,86 17,64 17,30 17,04 16,81 16,60 16,40 16,34 14,76 14,92 15,13
Leibkonna tulu €/kuus 2 369,63 2 492,85 2 575,12 2 636,92 2 681,75 2 735,38 2 790,09 2 845,89 2 902,81 2 960,87 3 020,08 3 080,49 3 142,10
Leibkonna tarbimine m3/kuus 4,04 4,17 4,33 4,48 4,65 4,81 4,98 5,14 5,31 5,44 6,14 6,20 6,23
Leibkonna kulud veele ja kanalile €/kuus (km-ga) 17,62 22,69 24,45 27,35 31,76 32,08 33,07 36,70 40,14 49,06 54,86 61,44 69,92
Leibkonnaliikme kulu ÜVK-le, %* 0,74% 0,91% 0,95% 1,04% 1,18% 1,17% 1,19% 1,29% 1,38% 1,66% 1,82% 1,99% 2,23%
*Viimasel real olevad arvud näitavad, mitu protsenti kulub leibkonnaliikme netosissetulekust ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenustele, kui rakendada soovituslikke tariife.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
177
9.9 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning põhineb väga paljudel eeldustel. Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid arvestades juba ellu viidud ning arendamise kava raames ellu viidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega ning põhjendatud tulukusega. Finantsanalüüsi tariifide prognoos ei ole otseseks aluseks tariifide rakendamisel vee- ettevõttes, kuid on soovituslik. Tegemist on üldistatud käsitlusega veemajanduse tuludest ja kuludest. Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud tänane majanduslik olukord, rida kulude ja eeldusi ning testitud on veemajanduse rahavooge erinevate stsenaariumide korral. Eelnevalt kirjeldatud soovituslikud tariifid on arvutatud selliselt, et omavahendid kataksid investeeringute jaoks planeeritud laenuteenindamise kulud. Otepää Veevärk AS osutab ÜVK teenust Otepää linnas, Puka ja Sangaste alevikes ning Pühajärve, Keeni, Sihva, Nõuni, Lossiküla ja Komsi külades. Vana-Otepää külas osutab ÜVK teenust Lihatööstus Edgar OÜ ning Kääriku külas Emajõe Veevärk AS reoveepuhasti osas ja SA Tehvandi Spordikeskus ülejäänud ÜVK osas. Otepää Veevärk AS teeninduspiirkonna kohta kehtivad ühtsed vee- ja kanalisatsioonitariifid. Võttes arvesse planeeritud investeeringuid, ei kata hetkel kehtiv tariif enam 2027. aastast tehtavaid kulutusi ning vee-ettevõttel tuleb leida kõiki osapooli rahuldavad katteallikad investeeringute läbiviimiseks. Teeninduspiirkonnas elab väga erineva sissetulekuga inimesi, kes aga kõik soovivad puhast vett kraanist ja kanalisatsiooni tõrgeteta ärajuhtimist. Finantsisti arvutuste kohaselt on võimalik veeteenuste tariifi tõsta tasemeni, mis katab kulud ja investeeringud ning elanike kulud veele ja kanalisatsioonile ei tõuse üle 3% leibkonna keskmistest tuludest. Tegelikud tariifid kehtestab konkurentsiamet. Samas on aga tarbijatel väga erinev maksevõime. Sotsiaalsest ja majanduslikust taustast lähtuvalt on vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifide kehtestamine delikaatne teema nii vee-ettevõtjatele kui omavalitsustele. Samas tagab kalkuleeritud ja põhjendatud hinnatõus vee-ettevõtte arengu ja jätkusuutlikkuse ning kvaliteetsete teenuste osutamiseks investeerimisvõimekuse. Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh. omafinantseerimine kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsete meetmete ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
178
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
179
10 ÜLEVAADE PIIRKONNA RISKIDEST ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI TOIMEPIDEVUSELE NING NENDE MAANDAMISEST
Alljärgnevalt on välja toodud kriitilised tegevused, mis on vajalikud veega varustamise või ühiskanalisatsiooni teenuse säilimiseks Otepää vallas. Tabel 10-1 Tegevused elutähtsa teenuse osutamisel Otepää vallas
Veevarustus Kanalisatsioon Torustikud
Vee pumpamine puurkaevudest
Reovee kogumine Veetorustike hooldus
Vee juhtimine puurkaevudest PK
Reovee juhtimine RVP Kanalisatsioonitorustike hooldus
Joogivee puhastus Reovee puhastamine Veetorustike rikete ning avariide likvideerimine
Joogivee säilitamine mahutites
Reoveepuhastuskemikaalide käitlemine
Kanalisatsioonitorustike rikete ning avariide likvideerimine
Joogivee pumpamine jaotusvõrku
Puhastatud heitvee veekogusse juhtimine
Joogivee kvaliteedi tagamine võrgus
Tuletõrje veevarustuse tagamine
Vee juhtimine tarbijateni
Kriitiliste tegevuste häireid või katkestusi põhjustada võivate ohtude tuvastamist käsitleb riskianalüüsi ja plaani koostamise määruse § 9. Peale kriitiliste tegevuste toimimiseks oluliste ressursside puudumise tuleb välja selgitada ka muud ohud, mis võivad kriitilistes tegevustes tõrkeid põhjustada. Ohte kirjeldatakse iga kriitilise tegevuse kohta eraldi. Järgnevalt on välja toodud ohud, mis võivad mõjutada kriitilisi tegevusi Otepää vallas:
- vee pumpamine puurkaevudest: veevõtukoha reostus, ohtlike ainetega õnnetus, tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- veepuhastus: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- joogivee pumpamine jaotusvõrku: tehniline rike, elektrivarustuse häire või katkestus, veereservuaaride keemiline või mikrobioloogiline reostus (sh terroriakt), olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- tuletõrje veevarustuse tagamine: elektrivarustuse häire või katkestus, tehniline rike, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- vee juhtimine tarbijateni: torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, keemiline- või mikrobioloogiline reostus, olulise osa kollektiivist haigestumine,
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
180
küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- reovee juhtimine reoveepuhastisse: elektrienergiaga varustamise lakkamine, tehniline rike, torustiku purunemine amortiseerumise, pikaajalise madala välisõhutemperatuuri või ettevaatamatu kaevetöö tegemise tõttu, olulise osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud;
- reovee puhastamine: seadmete rike puhastil, elektrivarustuse katkemine, oluline osa kollektiivist haigestumine, küberrünnak, olulise osa kollektiivist mobiliseerimine kaitseväkke, sõjategevusest tingitud kahjud.
Ohtude realiseerimise vältimiseks on vajalik kasutusele võtta ennetavad meetmed. Suur osa meetmetest on Otepää vallas opereeriv(ad) vee-ettevõt(t)e(d) juba kasutusele võtnud, kuid mõned rakendamata meetmed on lisatud ka käesoleva arengukava investeeringute kavasse. Alljärgnevas tabelis on kokku koondatud kriitilised tegevused, ohud ja ennetavad meetmed kui ka nende maksumus investeeringute kava alusel.
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
181
Tabel 10-2 Elutähtsa teenuse häiret või katkestust ennetavad meetmed.
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Vee
pumpamine
puurkaevudest
ja vee
puhastus
Veevõtukoha
reostus või ohtlike
ainetega õnnetus
Plaaniline ja operatiivne
põhjavee seire
Keemiliste ja
mikrobioloogiliste näitajate
analüüs vastavalt kavale ja
vajadusele
Rakendatud
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Tehniline rike
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
182
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus või häire
Elektrigeneraatorite
kasutus (Otepää Mäe
veehaarde veepumplas)
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine. Pikemajalise
elektrikatkestuse puhul
kütusevaru tagamine.
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee-ja
reovee-
pumplates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
Veepuhastus Tehniline rike
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
183
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine. Pikemajalise
elektrikatkestuse puhul
kütusevaru tagamine.
Rakendatud
kõigis veepumplates,v.a
Härmakosu
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee-ja
reovee-
pumplates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
Joogivee
pumpamine
jaotusvõrku
Tehniline rike
II-astme pumpade
korrashoiu tagamine. IT
tarkvara uuendamine.
Töödeplaani ja
hooldusgraafiku
plaanipärane täitmine
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
184
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus
Elektrigeneraatorite
kasutus kõigis
veepumplates
(Vaeküla veepumplas
2023. aastast)
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine. Pikemajalise
elektrikatkestuse puhul
kütusevaru tagamine
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee- ja
reovee--
pumplates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
Tuletõrje
veevarustuse
tagamine
Tehniline rike
Tehniliste vahendite ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Tuletõrjehüdrantide ja
veetorustike hooldamine ja
uuendamine ning piisava
remonditarvikute varu
hoidmine.
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
185
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Vee juhtimine
tarbijateni
Keemiline- või
mikrobioloogiline
reostus
Joogivee kvaliteedi
kontroll
Joogiveekvaliteedi pidev
kontroll vastavalt
kontrollikavale ja
enesekontroll vastavalt
vajadusele
Rakendatud
NaOCl kasutamine NaOCl varumine Rakendatud
Joogivee tsisternide
kasutamine
Reostunud vee korral
elanike puhta joogiveega
varustamiseks
joogiveetsiternide ja
paakautode kasutamine
Rakendatud
Torustiku
amortiseerumine,
pikaajaline madal
välisõhutemperatuur
, ettevaatamatus
kaevetöödel
Veetorustike korrashoid
Veetorustike renoveerimine,
-remont ja -hooldus
vastavalt ÜVK kavale.
Rakendatud
Veetorustike
remondimaterjalide
laovarude tagamine
Avariiolukorras vajalike
laomaterjali olemasolu.
Laovaru kontroll ja
täiendamine.
Rakendatud
Kaeve- ja muu eritehnika
saadavuse või korrashoiu
tagamine.
Tehnika hooldusplaani
täitmine Rakendatud
Reovee
juhtimine
puhastile
Tehniline rike
Reoveepumplate ja
seadmete plaaniline
kontroll ja hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
koostatud graafikutele ja
kavadele
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
186
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Elektrivarustuse
katkestus
Elektrigeneraatorite
kasutamine
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine
reoveepumplates
Rakendatud
statsionaarne
generaator
Otepää
peamises
veevarustus-
pumplas
Otepää
Veevärk AS-il
on lisaks neli
(4) mobiilset
elektri-
generaatorit.
Kõigis vee- ja
reoveepump-
lates on
generaatori
ühendamis-
valmidus
600 000 € (kõigi
reoveepumplate
varustamine diisel-
generaatoritega)
Torustiku
amortiseerumine,
pikaajaline madal
välisõhutemperatuur
, ettevaatamatus
kaevetöödel
Kanalisatsioonitorustike
korrashoid
Veetorustike renoveerimine,
remont ja hooldus vastavalt
ÜVK kavale.
Rakendatud
Kanalisatsioonitorustike
remondimaterjalide
laovarude tagamine
Avariiolukorras vajalike
laomaterjali olemasolu.
Laovaru kontroll ja
täiendamine.
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
187
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Kaeve- ja muu eritehnika
saadavuse või korrashoiu
tagamine.
Tehnika hooldusplaani
täitmine Rakendatud
Reovee
puhastamine
Tehniline rike
Reovee puhastamiseks
vajalike seadmete
plaaniline kontroll ja
hooldus
Kontroll ja hooldus vastavalt
seadmete
kasutusjuhenditele
Rakendatud
Elektrivarustuse
katkestus
Elektrigeneraatorite
kasutamine
Lokaalse elektrikatkestuse
puhul elektrigeneraatorite
kasutamine
reoveepuhastites
Vajalik
rakendada
(hiljemalt
2030)
100 000 € (kõigi
reoveepuhastite
varustamine diisel-
generaatoritega)
Veevarustuse
teenuse
katkemine
Personali
haigestumine
Osaliselt meeskonna
eemaldamine töölt,
omavahelised kontaktid
minimeerida, isikukaitse
vahendite kasutamine
Isikukaitsevahendite
soetamine (maskid,
desinfitseerimis vahendid)
Rakendatud
Kanalisatsioon
i-teenuse
katkemine
Personali
haigestumine
Osaliselt meeskonna
eemaldamine töölt,
omavahelised kontaktid
minimeerida, isikukaitse
vahendite kasutamine
Isikukaitsevahendite
soetamine (maskid,
desinfitseerimis vahendid).
Rakendatud
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
188
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Teenuse
katkemine
küberrünnaku
tõttu
Kaugjuhitavate
veevarustuse
automaatsüsteemide
(puurkaevpumplate,
veetöötluse ja
jaotusvõrku
juhtimise)
pahatahtlik
seiskamine või
häirimine.
Kaugjuhitavate
kanalisatsiooni-
süsteemide
(pumplate ja
reoveepuhasti)
pahatahtlik
seiskamine või
häirimine.
Küberturvalisuse
meetmete rakendamine,
töötajate koolitamine ja
küberkaitse
mehhanismide pidev
kaasajastamine,
Küberhügieen (seadmete ja
rakenduste uuendamine,
turvalised paroolid,
mitmeastmeline
autentimine, tundmatute
manuste ja linkide vältimine,
koopiate tegemine),
töötajate koolitamine
Pidev
protsess 10 000 €/a
Kõikjal käsijuhtimise
võimaldamine ja selleks
operaatorite
ettevalmistamine
Operaatorite ja tehnoloogide
täiendkoolitused
valmisolekuks süsteemide
manuaalseks
opereerimiseks
Käsijuhtimine
on
võimaldatud
Koolitused –
pidev
protsess
2 000 €/a
Ettevalmistus
küberrünnakuks ja
küberrünnaku taasteplaani
koostamine
IT-spetsialisti(de)
täiendkoolitus, RIA
juhendite rakendamine, sh
küberrünnaku taasteplaani
koostamine
Koolitused –
pidev
protsess
2023 –
küberrünnaku
taasteplaan
2 000 €/a
Teenuse
katkemine
personali
kaitseväkke
mobiliseeri-
mise tõttu
Oluline osa
personalist on
mobiliseeritud ning
ei saa osaleda töös
Riigikaitseliste töökohtade
määramine
Vastavalt VV 09.08.2018
määrusele nr 73 2025
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
189
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Teenuse
katkemine
sõjakahjude
tõttu
Veevarustuse taristu
(veehaarete,
veetöötlusjaama
ja/või veevõrgu)
osaline või täielik
hävimine.
Kanalisatsiooni
taristu osaline või
täielik hävimine.
Varude täiendamine
Sõjategevuse alguses
koheselt ekstreemseteks
tingimusteks täiendava
kütusevaru varumine,
vajadusel täiendavate
teisaldavate pumpade,
remonditarvikute jms
varumine, autopargi
ülevaatamine ja vajadusel
täiendamine.
Täpsus-
tatakse
sõjaolukorra
ilmnemisel
Töötajate ettevalmistus
Sõjategevuse alguses
koheselt koolituste
läbiviimine personali
valmisoleku tõstmiseks,
prioriteetide järjekorra
määratlemine ja
olemasolevate võimaluste
kaardistamine.
Täpsus-
tatakse
sõjaolukorra
ilmnemisel
Täiendav taasteplaan
Sõjategevuse alguses
koheselt koostöös KOVi ja
riiklike organitega täiendava
taasteplaani väljatöötamine
pikalt kestvateks
ekstreemseteks oludeks
Täpsus-
tatakse
sõjaolukorra
ilmnemisel
Töö: Otepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2037 Töö nr: 25240-0005 Staadium: AK Kuupäev: 18.06.2026
190
Stsenaarium Plaanitud ennetavad
meetmed tähtsuse
järjekorras
Ennetava meetme
kirjeldus
Ennetava
meetme
rakendamise
tähtaeg
Plaanitud meetme
maksumus Kriitiline
tegevus Oht
Koostööpartneritega
eelkokkulepped
Sõjategevuse alguses
koheselt
koostööpartneritega
eelkokkulepete sõlmimine
Täpsusta-
takse
sõjaolukorra
ilmnemisel
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
RP-1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
RP-2
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
De160PVC
De160PVC
De 16
0P VC
De160PVC
De 63
PE >
< De63PE
< De63PE
Ühendus Nüpli külaga
Ühendus Otepää linnaga
De63PE
De50PE
De50PEDe160PVCDe160PVC
De160PVC
De 50
PE De
16 0P
VC
De 40
PE De
32 PE
De110PE
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
RP-Mäe
Q=18 m³/h
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
< De63PE
Ühendus Nüpli külaga
TINGMÄRGID
V V
K K
olemasolev veetorustik
olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
kuja/sanitaarkaitseala
olemasolev reoveekogumisala
TÖÖ NR STAADIUMOBJEKTI NR PROJEKTI OSA - JOONISE NR MÕÕTKAVA / FORMAAT
PROJEKTIJUHT
TÖÖ NIMETUS
JOONISE NIMETUS
SWECO Projekt AS
Tel +372 674 4000
SWECO
KUUPÄEV
AADRESS
ÜVKA_Otepää_2025.dwg
P R
I N
D I T
U D
: 0
6 . 0
5 . 2
0 2
6
INSENER
PROJEKTEERIJA
25240-0005
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava aastateks 2025-2037 muudatus
AK00 0_12 1:3000 / A2
Otepää vald, Valga maakond
Nüpli küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeem
Anna Nikulnikova
Sven Otsmaa
Allan Kossas
06.05.2026
KS KS olemasolev survekanalisatsioonitorustik
olemasolev reoveepumpla
K1 K1 planeeritav kanalisatsioonitorustik
KS1 KS1 planeeritav survekanalisatsioonitorustik
Lühiajaline programm
planeeritav reoveepumpla
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
RP-1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
K
1
RP-2
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
De160PVC
De160PVC
De 16
0P VC
De160PVC
De 63
PE >
< De63PE
< De63PE
Ühendus Nüpli külaga
Ühendus Otepää linnaga
De63PE
De50PE
De50PEDe160PVCDe160PVC
De160PVC
De 50
PE De
16 0P
VC
De 40
PE De
32 PE
De110PE
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
V
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
K
S
RP-Mäe
Q=18 m³/h
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
K
S
1
< De63PE
Ühendus Nüpli külaga
TINGMÄRGID
V V
K K
olemasolev veetorustik
olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
kuja/sanitaarkaitseala
olemasolev reoveekogumisala
TÖÖ NR STAADIUMOBJEKTI NR PROJEKTI OSA - JOONISE NR MÕÕTKAVA / FORMAAT
PROJEKTIJUHT
TÖÖ NIMETUS
JOONISE NIMETUS
SWECO Projekt AS
Tel +372 674 4000
SWECO
KUUPÄEV
AADRESS
ÜVKA_Otepää_2025.dwg
P R
I N
D I T
U D
: 0
6 . 0
5 . 2
0 2
6
INSENER
PROJEKTEERIJA
25240-0005
Otepää valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise
kava aastateks 2025-2037 muudatus
AK00 0_12 1:3000 / A2
Otepää vald, Valga maakond
Nüpli küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni skeem
Anna Nikulnikova
Sven Otsmaa
Allan Kossas
06.05.2026
KS KS olemasolev survekanalisatsioonitorustik
olemasolev reoveepumpla
K1 K1 planeeritav kanalisatsioonitorustik
KS1 KS1 planeeritav survekanalisatsioonitorustik
Lühiajaline programm
planeeritav reoveepumpla
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|