07.07.2026 nr DM-127510-36

Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning avalikust istungist teavitamine

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-526981, keskkonnaloa andmise korralduse ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu eelnõud (eelnõud). Eelnõu kohaselt antakse Saare Wind Energy OÜ-le keskkonnaluba nr KL-526981 vee erikasutuseks meretuulepargi rajamisel Läänemere läänesaarte lääneosas (VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas: * süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele SW1 (KAS0000030), SW2 (KAS0000031) ja SW3 (KAS0000032) mahus kuni 1 000 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 370 000 m³ vundamentide (kuni 100 tuulegeneraatorit ja kuni 2 merealajaama) rajamisel; * süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 140 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel. Eelnõude ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis (https://kotkas.envir.ee/), sisestades otsingusse menetluse numbri M-127510.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saamisest 14 kalendripäeva jooksul e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Lisaks teavitame avaliku istungi toimumisest. Avalik istung toimub veebikeskkonnas Microsoft Teams 21.07 kell 16.00-18.00. Palume eelregistreerida e-arutelule, edastades e- kirja aadressile [email protected] hiljemalt 20.07.2026. Lisateave

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2. Asja arutamine avalikul istungil: haldusmenetluse seaduse § 50.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

Lisad:

Kai Ginter 5699 4373 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-526981 eelnõu 3. EELHINNANG_eelnõu 06.07.2026.pdf

2(2)

EELNÕU (07.07.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) 11.05.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1

p 1 ja 2, § 6 lg 1 p 17 ja 171, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 6 2 ja 81 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Saare Wind Energy OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-526981 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda keskkonnaluba nr KL-526981 vee erikasutuseks Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi rajamisel Läänemere läänesaarte lääneosas (VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas: 1.2.1. süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele SW1 (KAS0000030), SW2 (KAS0000031) ja SW3 (KAS0000032) mahus kuni 1 000 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 370 000 m³ vundamentide (kuni 100 tuulegeneraatorit ja kuni 2 merealajaama) rajamisel; 1.2.2. süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 140 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel. 1 .3 . Määrata keskkonnaloale nr KL-526981 keskkonnameetmed ja töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (loa tabel V10, V11 ja V16), seire nõuded (loa tabel V8) ja nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17). 1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-526981 järgnev kõrvaltingimus: 1.4.1. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab

keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 1.5. Keskkonnaluba antakse kehtivusega 15 aastat. 1.6. Korraldus jõustub Saare Wind Energy OÜ-le teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine 2.1.1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) (SWE) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse 23.02.2024. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 23.02.2024 taotlusena nr T-KL/1022823, menetlus nr M-127510. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022823-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-127510-9) esitati 11.05.2026. Menetluse aluseks on 11.05.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1022823-3 (taotlus). 2.1.2. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare Wind Energy meretuulepargi ( SWE meretuulepark) rajamisel ja kaablite paigaldamisel Läänemere läänesaarte lääneosas (VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas. Vee erikasutust kavandatakse Kihelkonna lahe rannikuveekogumis (EE_11) ja Ida-Gotlandi basseini merealal (joonis 1). Keskkonnaluba taotletakse 15-ks aastaks. SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu [1] järgsel tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus on varasem strateegiline otsus tehtud. Ka Saare maakonnaplaneeringus 2030+[2] on Saaremaast läänes asuv piirkond markeeritud kui eelistatud ala meretuuleparkide rajamiseks Vabariigi Valitsus on 21.05.2025 korraldusega nr 95 „ Hoonestusloa andmine“ andnud hoonestusloa (tuulepargi hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga – meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid (tuulepargi hoonestusala). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( TTJA) on 21.10.2025 otsusega nr 1-7/25-378 andnud hoonestusloa (eksportkaabli hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga - eksportkaablitega (eksportkaablite hoonestusala). Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega. Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas nii Eesti mereala planeeringu kui ka kehtivate hoonestuslubadega kui ka strateegiliste arengudokumentidega.

Joonis 1. Vee erikasutust kavandatakse tuulepargi hoonestusala ja eksportkaabli hoonestusala piires. 2.1.3. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutus, mis on vajalik meretuuleparki kuni 100 tuulegeneraatori ja kuni 2 merealajaama rajamiseks. Nimetatud tuulepargi koguvõimsus on kuni 1400 MW. Kavandatakse vee erikasutust veekaabelliinide paigaldamisel meretuulepargi sees ja eksportkaabelliinide (kuni 4 paralleelset eksportkaablit (ka ühenduskaabel) paigaldamisel kuni liitumiseni põhivõrguga Saaremaal. Taotluses on toodud, et tuulegeneraatorite puhul valitakse vaid ühte tüüpi vundament, kuid keskkonnaluba taotledes arvestatakse erinevate vundamendi alternatiividega (gravitatsioonivundament, vaivundament, sõrestikvundament) kaasnevat vee erikasutust. Lõplik vundamendi valik sõltub edasiste ehitusgeoloogiliste uuringute tulemustest. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb järgnev vee erikasutus: * vundamentide rajamisel süvendamine mahus kuni 1 000 000 m³; * gravitatsioonivundamentide kasutamisel süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele mahus kuni 1 000 000 m³; * vundamentide rajamisel tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³ (vundament ja vundamendi ballast, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendi kruusapadi või vuukimismaterjal vm); * vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel süvenduspinnase paigutamine mere põhja vundamendi erosioonikaitseks mahus kuni 370 000 m³; * tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamine mahus kuni 140 000 m³, süvenduspinnase paigutamine mere põhja kaablite katmiseks mahus kuni 140 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ (kaablid, kivid kaablite katteks).

Täpsemad vee erikasutuse maksimaalse mahu andmed on välja toodud eelhinnangu tabelis 1 (vt lisa EELHINNANG). 2.1.4. Taotluses on markeeritud vee erikasutuse ala veekogumite lõikes (vt joonis 1). Vee erikasutuse ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine) (vt joonis 2).

Joonis 2. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine). Vasakul vaivundamentide paiknemine, keskel gravitatsioonivundamentide paiknemine, paremal tuulepargisiseste kaablite paiknemine. 2.1.5. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud Roheplaan OÜ poolt 2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes „Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine[3]“ (SWE KMH aruanne või KMH aruanne). KMH aruande koostamise alusel on läbi viidud ca 20 erinevat uuringut ja analüüsi. KMH aruandes käsitleti tegevuse mõju hüdrometeoroloogiale ja hüdrodünaamikale, merepõhja geoloogiale, merevee kvaliteedile, merepõhja elustikule ja elupaikadele, lindudele, nahkhiirtele, hüljestele, kaladele, kaitsvatele loodusobjektidele ja kliimale. 2.1.6. Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 35 lg 1 p 1). 2.2 Taotluse avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine 2.2.1. Loa andja edastas esmase taotluse 23.02.2024 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Saaremaa Vallavalitsusele (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Saaremaa Vallavalitsus arvamust ei avaldanud. 2.2.2. Loa andja teavitas 19.05.2026 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-11) ning küsis Saaremaa Vallavalitsuse arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-12). 2.2.3. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 19.05.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitati ilmselt puudutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-13) (KeÜS § 46 lg 1) ning avalikkust 19.05.2026 ajalehes Saarte Hääl (KeÜS § 47 lg 2). 2.2.4. Taotluse avalikustamise teatele vastas 04.06.2026 kirjaga TTJA (registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-127510-24), 12.06.2026 kirjaga Transpordiamet (registreeritud KOTKASes 12.06.2026 numbriga DM-127510-31) ning 14 eraisikut (Sulev Vikat (kiri registreeritud KOTKASes 26.05.2026 numbriga DM-127510-15), Reet Filippov (kiri registreeritud KOTKASes 26.05.2026 numbriga DM-127510-16), Märt Mägi (kiri registreeritud KOTKASes 27.05.2026 numbriga DM-127510-17), Tuule Sadam (kiri registreeritud

KOTKASes 27.05.2026 numbriga DM-127510-18), Kaur Filippov (kiri registreeritud KOTKASes 28.05.2026 numbriga DM-127510-19), Liis-Marel Aak (kiri registreeritud KOTKASes 02.06.2026 numbriga DM-127510-21), Erika Filippov (kiri registreeritud KOTKASes 02.06.2026 numbriga DM-127510-22), Lilia Kõiv (kiri registreeritud KOTKASes 03.06.2026 numbriga DM-127510-23), Eve Jõgi (kiri registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-127510-25), Harles Herman Ojasaar (kiri registreeritud KOTKASes 08.06.2026 numbriga DM-127510-26), Helen Reimand (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM-127510-27), Mesike Tõrv (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM-127510-28), Karin Undrits (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM- 127510-29) ja Mari Alvela (kiri registreeritud KOTKASes 11.06.2026 numbriga DM-127510- 30). Lisaks esitas ettepanekud ja vastuväited KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS MTÜ (kiri registreeritud KOTKASes 18.06.2026 numbriga DM-127510-32), MTÜ Elurikkuse Kaitse, MTÜ Koovi Külaselts ja Tuulikki Laessoni (kiri registreeritud KOTKASes 19.06.2026 numbriga DM-127510-33, ühispöördumine) ning Saare Rannarahva Selts (kiri registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-127510-34) (vt p 2.2.6-2.2.16)). 2.2.5. Keskkonnaamet edastas lähtuvalt VeeS § 191 lg-st 1 Transpordiametile kooskõlastamiseks kaadamisalade andmed (registreeritud KOTKASes 25.05.2026 numbriga DM-127510-14). Transpordiamet kooskõlastas 28.05.2026 kirjaga (registreeritud KOTKASes 28.05.2026 numbriga DM-127510-20) kaadamisalad. Taotlusele esitatud ettepanekud ja vastuväited 2.2.6. TTJA märkis, et ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Transpordiamet avaldas soovi osaleda edasises menetluses. Eraisikud tegid ettepaneku avaliku arutelu läbiviimiseks, et kogukond saaks vahetult protsessis osaleda ning kuulda, milliseid argumente ja selgitusi menetluses esitatakse ning kuidas amet isikute õigusi kaitseb. Selgitatakse, et vastupidiselt KMH aruandele mõjutab kavandatud tegevus olulisel määral kohalikku elu ja arengut, ja mitte positiivselt nagu KMH aruandes kirjas on. Tuuakse välja tuulikute visuaalne reostuse teema. 2.2.7. Keskkonnaamet arvestab edasises menetluses avaliku arutelu ettepanekuga (vt ptk 2.3). Siiski rõhutame, et keskkonnaluba käsitleb kitsalt vee erikasutust, mitte meretuulepargi tornidega kaasnevat visuaalset häiringut või meretuulepargi käitamisega seotud asjaolusid. Ainuüski vee erikasutusega ei kaasne visuaalset reostust, sest see toimub allpool mereveetaset. Keskkonnaamet on käsitlenud vee erikasutusega seotud asjaolusid koostatud eelhinnangus (vt lisa EELHINNANG) ja korralduse ptk-s 3.4. 2.2.8. KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS MTÜ tõi oma vastuväidetes välja, et vee erikasutusega kaasnevat mõju on hinnatud 2024. a KMH aruandes oluliselt väiksemas mahus mitte kumulatiivselt ja mitte terviklikult. Esiteks ei hõlma 2024. a KMH aruanne eksportkaabliga seonduvat vee erikasutust, teiseks ei ole mõju hinnatud sellistes mahtudes, nagu SWE veeloa taotluses on välja toodud, kolmandaks on KMH-st jäänud välja 2 merealajaama ja lõpetuseks ei ole hinnatud kumulatiivset mõju seonduvalt Eesti-Läti elektriühenduse kaabli rajamisega seonduva vee erikasutusega (see kaabel randub samas kohas, kus SWE eksportkaablid). Lisaks viidatakse uuematele juhistele, millest lähtuvalt tuleks mõjusid hinnata.

2.2.9. Nõustume, et teatud juhtudel ei ole KMH aruandes kõik vee erikasutuse mahud toodud välja selgelt kuupmeetrites. Siiski on KMH aruandes markeeritud tuulikute suurused, kaablite pikkused, vundamendi maksimaalsed diameetrid, tööprotsess tuulikute ja kaablite paigaldamisel jne. Seega on olemas olnud mõjude hindamise jaoks vajalik sisend. Selgitame, et keskkonnaloaga reguleeritakse vee erikasutus (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine, süvenduspinnase kasulik kasutamine). Keskkonnaloaga ei reguleerita heljumi kogust, vette paisatav sette kogus on sisend vee erikasutuse mõju hindamiseks. Näiteks eksportkaablite paigaldamisel paisatakse heljumisse u 1500 t setteid (KMH aruanne lk 58), kuid see ei ole vee erikasutus veeseaduse mõttes. Keskkonnaamet on eelhinnangu tabelites 1 ja 2 välja toonud taotluses toodud arendusega seotud vee erikasutuse mahud ja KMH aruandes käsitletud vee erikasutuse mahud. Lisaks märgime, et eksportkaablite trasside piirkonnas uuriti nii kalastikku kui ka merepõhjaelustikku. KMH aruande lisas 3.2. on käsitletud heljumi leviku mudeldamist vundamentide paigaldamisel. KMH aruande ptk-s 5 on selgitatud, et tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega seotud heljumi levikut eraldi ei mudeldatud, kuid mõju analüüsiti hajumismudeli tulemuste ja kaabli kaevetööde hinnangulise lekke koguse põhjal. Kuna eksportkaablite paigaldamise tehnoloogia on sama kui meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisel, saab toodud järeldusi arvestada ka eksportkaablite osas ja on leitud eksportkaablite paigaldamisega seotud heljumi kogused (KMH aruanne lk 58). Lisaks on KMH aruandes välja töötatud keskkonnameetmed eksportkaablite paigaldamiseks. Lähtuvalt eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH aruandes on meretuulepargi rajamise kui ka kaablite (sh eksportkaablite) paigaldamisega seotud mõjud hinnatud ja otsustajal on loa andmiseks piisavalt teavet. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud mõjusid analüüsitud Keskkonnaameti poolt koostatud eelhinnangus. 2.2.10. Selgitame, et koosmõjude hindamisel tuleb arvestada ka tegevustega, mis on alles kavandamise etapis (st ei ole veel lõplikult heaks kiidetud), kuid reeglina nendega, mis on planeeritavaga vähemalt samas etapis ja mille osas on mingisugunegi kindlus, et tegevus on realiseeritav. Seega saab koosmõjude hindamisel eelkõige arvestada nende tegevustega, mille KMH aruanne on tunnistatud nõuetele vastavaks ning jätkub tegevusloa menetlus. Neist arendusetappidest varasemas arendusstaadiumis olevaid tegevusi saab vajadusel kumulatiivsete mõjude hindamisel kaardistada, kuid sisulist mõjude kumuleeruvust varases arendusstaadiumis olevate tegevustega arvestada ei saa. Käesoleval juhul ei ole teiste Saaremaa lääneranniku meretuuleparkide ega ka Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli hoonestusloa menetlus staadiumis, mille mõju saaks usaldusväärselt arvestada keskkonnaloa andmisel. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu eelnõus[4] on markeeritud trass maismaal Kotlandi alajaamani (Kotlandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond), trassi kulgemine alajaamast mereni ei ole veel selge. SWE meretuulepargi arendus on teistest ajaliselt ees ja jõudis KMH-ga kõige esimesena valmis. Teised, kes on projektidega pooleli, peavad kumulatiivseid mõjusid hindama detailsemalt, sh arvestades SWE parki (KMH valmis, load osaliselt antud). Käesolevalt on piirkonnas nõuetele vastavaks tunnistatud vaid SWE KMH aruanne ning keskkonnaloa andmisel on asjakohane lähtuda selle tulemustest ning konkreetsest projektist, mitte aga kõigist projekteeritavatest võimalikest projektidest.

2.2.11. Keskkonnaamet on alates hoonestusloa taotlemise algusest kuni SWE KMH aruande

nõuetele vastavaks tunnistamiseni olnud menetlusse kaasatud. Selle aja jooksul on Keskkonnaamet andnud kaasatud hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisel, KMH programmi koostamisel ning andnud tagasisidet KMH aruandele[5], et tagada mh ka vee erikasutuse mõjude piisav käsitlemine kogu KMH protsessis. Keskkonnaamet on selgelt rõhutanud, et KMH protsessis on oluline välja selgitada orienteeruvad süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahud (VeeS 187 p 8, 10 ja 11), et oleks ühtlasi hinnatud ka vee erikasutuse mõjud. Vee erikasutuse käsitlemine on markeeritud ka KMH aruandes endas. Keskkonnaamet on KMH aruande kooskõlastanud 10.05.2024 kirjaga nr 6-3/24/8787-2. KMH aruanne on nõuetele vaastavaks tunnistatud. Olme seisukohal, et uute juhiste valguses uue KMH nõudmine ei ole asjakohane. Uute juhiste järgimine on asjakohane eelkõige pooleliolevates mõjude hindamises, sest iga järgnev projekt ja potentsiaalne koosmõju vajab detailset analüüsi. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet analüüsinud vee erikasutusega seotud mõjusid sh mõju merestrateegia eesmärkidele analüüsinud eelhinnangus. Uutest juhistest tuleb lähtuda detailse seirekava koostamisel. Lisaks rõhutame, et KMH aruanne tegeleb oluliste mõjudega, mitte kõigi võimalike häiringutega.

2.2.12. MTÜ Elurikkuse Kaitse ja Tuulikki Laesson ühispöördumises toodi välja, et KMH aruanne ei käsitle nõuetekohaselt ega piisavas mahus kavandatud tegevusega kaasnevat keskkonnamõju - korrektselt ei ole käsitletud ühenduskaablitega seotud asjaolusid, mõjusid kalastikule, linnustikule, bisfenooli ja keskkonda sattuvate heidete mõju veekeskkonnale, varjutusefekti jne. 2.2.13. Keskkonnaamet on asjaolusid selgitanud p-des 2.2.9-2.2.11. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud mõjusid analüüsitud eelhinnangus. 2.2.14. Saare Rannarahva Selts, MTÜ Elurikkuse Kaitse ja Tuulikki Laesson juhivad tähelepanu, et kõnealuse vee erikasutusloaga kavandatud tegevuseks vajalikud hoonestusload on vaidlustatud halduskohtus (haldusasi 3-25-2087) ning teevad ettepaneku peatada keskkonnaloa taotluse menetlus kuni halduskohtu lahendi jõustumiseni. Peatamine on arvamuse avaldajate hinnangul vajalik ja otstarbekas, sest taotluses esitatud keskkonnamõju on valesti või tugevalt alahinnatult hinnatud, halduskohtu selgituste kohaselt on asi 3-25-2087 mahukas ja detailirohke, kohaliku elanikud ja teised puudutatud isikud on Riigikohtu praktikast tulenevalt õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte konkreetse ametiga, ning keskkonnaloa andmisega suurendab riik teadlikult viidatud isikute menetluskulusid, jätmata neile muud võimalust kui keskkonnaluba vaidlustada. 2.2.15. Esmalt märgime, et haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka keskkonnaloa menetlussätted ei käsitle otseselt keskkonnaloa menetluse peatamise võimalusi. Siiski, tulenevalt Riigikohtu praktikast võib menetluse peatamine olla kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Haldusmenetluse peatamine kui menetlustoiming on vaadeldav haldusorgani kaalutlusotsustusena ja peaks olema motiveeritud (RKHKo 16.12.2008, nr 3-3-1-56-08, p-d 20, 25; 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08, p 10). Sisuliselt tuleks menetluse peatamise otsustamisel haldusorganil kaaluda ühelt poolt riski, et vastuvõetav otsus on ebaõige või vastuolus avalike huvidega, ja teiselt poolt keskkonnaloa taotleja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.

2.2.16. Keskkonnaameti hinnangul ei ole tuvastatud, et korralduse alusel antav keskkonnaluba oleks ebaõige või vastuolus avalike huvidega. Keskkonnaameti poolt koosatud eelhinnangu kohaselt käsitleb KMH aruanne vee erikasutust ning KMH aruanne ja selle lisad annavad piisavalt teavet keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks. KMH tunnistati nõuetele vastavaks kaks aastat tagasi. Selle ajaga võrreldes ei ole muutunud õiguslik olukord, keskkonnaseisundi andmed, kaitstavate liikide info, puuduvad uued teadusuuringud, uued projektid piirkonnas vms, mis annaks alust arvata, et KMH aruande tulemused ei ole asjakohased. Lisaks oleme analüüsinud kavandatava vee erikasutuse mõjusid tuginedes KMH aruandele kui ka muudele ajakohastele allikatele, mis kinnitavad KMH aruandes tehtud järeldusi (vt loa lisa EELHINNANG). Keskkonnaamet on seisukohal, et keskkonnaloa andmine vastab KeÜS, VeeS ja ka LKS nõuetele ja seega on olemas veendumus, et taotluses kirjeldatud vee erikasutust saab ellu viia. 2.2.17. Esitatud peatamise taotluses ei ole toodud selliseid aspekte KMH aruande puuduste kohta, mis võiksid olla aluseks keskkonnaloast keeldumiseks. Kõiki välja toodud aspekte on käsitletud käesolevas korralduses ja eelhinnangus. Selgitame, et hoonestusloal ja keskkonnaloal on erinev reguleerimisese ja seetõttu ei lange hoonestusloa kohtuvaidluse ese täielikult kokku käesoleva keskkonnaloa esemega. Ainuüksi kohtuvaidluse olemasolu ei tähenda, et keskkonnaloa andmiseks puuduks piisav teave ning keskkonnaloa andmisel ei ole Keskkonnaamet tuvastanud, et hoonestusloa üle käivas kohtuasjas vaidlustatud KMH poleks keskkonnaloa andmiseks piisav või ei käsitleks selle loa reguleerimisalasse jäävaid aspekte piisavalt põhjalikult. Keskkonnaloa menetluse peatamata jätmine ja keskkonnaloa andmine võib küll arvamuse avaldajate hilisema kohtusse pöördumise soovi korral neile täiendavaid menetluskulusid kaasa tuua, kuid need kulud ei saa olla märkimisväärsed, arvestades mh asjaolu, et tegemist oleks sama KMH aruande üle käiva vaidlusega. Kindlasti ei saa võimaliku täiendava kohtuvaidlusega kaasnevad kulud olla ainsaks põhjenduseks keskkonnaloa menetluse peatamise otsustamisel. Hiljutine Riigikohtu lahend asjas 3-24-1473 ei ole kõnealusel juhul asjakohane, sest käsitles raielubade, mitte keskkonnaloa menetlust. Sellest lahendist ei saa tuletada põhimõtet, et Keskkonnaamet peaks keskkonnaloa andmise otsustamisel veenduma, et teiste otsustajate poolt sama tuulepargi arenduse tarbeks antud load on kohtu poolt lõplikult õiguspäraseks tunnistatud. Teadaolevalt ei ole kohus haldusasja 3-25-2087 menetluses esialgset õiguskaitset selliselt kohaldanud, et keskkonnaloa andmine oleks KMH üle käiva vaidluse ajaks keelatud. Menetluse peatamine lükkaks määramata ajaks edasi keskkonnaloa andmise üle otsustamise ning riivaks taotleja õigust saada taotlus lahendatud mõistliku aja jooksul. Keskkonnaamet ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kohtuasjas käsitletavad küsimused takistaksid keskkonnaloa andmist või et Keskkonnaametil puuduks otsuse tegemiseks vajalik teave. Ainuüksi asjaolu, et sama KMH aruande õiguspärasust hinnatakse paralleelses kohtumenetluses, ei anna alust menetlust peatada. 2.3 Otsuse eelnõu avalikustamine 2.3.1. Taotluse avalikustamise käigus tehti ettepanek avaliku arutelu korraldamiseks (vt p 2.2.6.). Seega, Keskkonnaamet teavitas 07.07.2026 loa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded, 07.07.2026 ajalehes Saarte Hääl ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (registreeritud KOTKASes 06.07.2026 numbriga DM-127510-36, eelnõud) (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Ühtlasi teavitati avaliku istungi toimumisest 21.07.2026. [1] Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). [2] Saare maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf (01.07.2026). [3] Roheplaan OÜ, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine. Heaks kiidetud Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view? kmh_id=476&represented_id= . [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6- 5/26/11916 all. [5] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.09.2023 kirja nr 6- 3/23/17611-3 all.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 5, 17 ja 17¹). 3.1.2. Vabariigi Valitsus algatas 28.05.2020 korraldusega nr 183 „ Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ (VV korraldus nr 183) hoonestusloa menetluse SWE esitatud hoonestusloa taotluse alusel. Sama korraldusega algatati avalikku veekogusse meretuulepargi rajamiseks KMH, mille käigus tuli välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud, mh võimalikud piiriülesed mõjud ja analüüsida neid. KMH algatamise otsuse resolutsioonis oli nimetatud vajalikud uuringud, mis hõlmasid ka merekaableid. 22.02.2024 korraldusega nr 50[1] muutis Vabariigi Valitsus 28.05.2020 korraldust nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“. 3.1.3. Kliimaministeerium (KLiM) kiitis 10.06.2024. kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE Roheplaan OÜ töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine“. KliM leidis, et KMH aruande avalikustamise menetlus oli olnud õiguspärane ning KMH aruande avalikustamise käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning nendega on asjakohaselt arvestatud või on nendega arvestamata jätmist

piisavalt põhjendatud. Keskkonnaamet kooskõlastas KMH aruande ja selle heakskiitmise otsuse eelnõu märkustega 10.05.2024[2].

3.1.4. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata (KeHJS § 11 lg 6). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määruse nr 31). KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 3.1.5. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA EELHINNANG), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamiste käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH algatamine vajalik. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel arvestatakse SWE KMH aruande tulemustega, sh keskkonnameetmetega, pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus).

3.2. Lubatav tegevus 3.2.1. Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu 04.03.2015 lahend 3-3-1- 74-14, p 13). 3.2.2. Taotluse kohaselt kavandatakse tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide rajamisel ning tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja, süvenduspinnase kasulikku paigutamist ja kaadamist (vt joonis 1, eelhinnangu tabel 1). 3.2.3. SWE KMH aruande kohaselt on tuulepargi rajamisel võimalik kasutada nii vaivundamente, gravitatsioonvundamente kui ka sõrestikvundamente, sealjuures projekti elluviimisel kasutatakse vaid üht vundamenditüüpi. Ühegi käsitletud vundamenditüübi kasutamisel ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 7.2 markeeritud keskkonnameetmeid. Taotluse kohaselt vundamendi tüüp ja vee erikasutuse positsioonide lõplik asukoht määratakse edasiste uuringute järgselt. Taotluses on toodud maksimaalsed vee erikasutuse mahud. 3.2.4. Keskkonnaluba on kohustuslik nii merepõhja süvendamisel kui süvenduspinnase paigutamisel mere põhja (VeeS § 187 p 8), tahkete ainete paigutamisel mere põhja allpool keskmist veetaset (VeeS § 187 p 10) kui ka kaadamisel (VeeS § 187 p 11). Lähtuvalt eeltoodust on meretuulepargi rajatiste rajamise eelduseks ka vastav keskkonnaluba. 3.2.5. Vee erikasutuse maksimaalsed mahud fikseeritakse keskkonnaloa tabelites V10 ja V11

veekogumite lõikes, kuna mereala seisundi hindamise üksuseks on just rannikuveekogum. Keskkonnaloas fikseeritakse vee erikasutuse ala, mis ühtib tuulepargi hoonestusala ja eksportkaablite hoonestusalaga. Keskkonnaloas markeeritakse võimalikud tehnoloogiad vundamendi ja kaablite paigaldamisel. Keskkonnaloas ei fikseerita kindalt vundamendi liiki ega lõplikke vee erikasutuse postisoone, kuna nende valik sõltub ehitusgeoloogilistest uuringutest (vt ka p 3.5.25.). 3.3. Keskkonnaloa andmise ja andmisest keeldumise alused

3.3.1. Keskkonnaluba antakse, kui puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks. Keeldumise alused tulenevad keskkonnaloa andmise otsustamise hetkel kehtivast õigusest (vt ka HMS § 54). Kehtiv VeeS § 192 sätestab keskkonnaloa andmisest keeldumise alused, viidates muu hulgas KeÜS § 52 lg 1 p-le 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudele.

3.3.2. Keskkonnaloa andmisest võib keelduda, kui kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Veekaitse eesmärgiks on saavutada mereala hea keskkonnaseisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). Mere hea keskkonnaseisundi kriteeriumid on 11 tunnuse (D1-D11) lõikes välja toodud merestrateegia raamdirektiivis 2008/56/EÜ (MSRD)[3] ja kahe üksuse (hea ökoloogiline ja keemiline seisund) lõikes veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ (VRD)[4]. Lisaks on veekaitse eesmärgiks vältida veeökosüsteemide seisundi halvenemist (VeeS § 31 lg 1 p 2) ning lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda (VeeS § 31 lg 1 p 4).

3.3.3. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4). KeÜS kommentaarides[5] on selgitatud, et „kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega, näiteks looduskaitseseaduse (LKS) nõuetega.“ Seega peab keskkonnaloa andmine vastama ka LKS nõuetele. 3.3.4. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele ohu vähendamise meetmed (VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6). KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS-i kommentaarides § 5 osas on välja toodud[6], et mõistes “keskkonnaoht” sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus. Keskkonnaohuna tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning kus esineb piisav tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring. Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (Natura) võrgustiku alale. 3.3.5. Keskkonnaloa andmisest võib keelduda ka juhul, kui kaadamisele on olemas

alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas, lisaks, kui kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata (VeeS § 192 lg 3 p 9 ja 10). 3.4. Vee erikasutusega kaasnevad mõjud Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega kaasnevatele mõjudele ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja tuulepargi tööd (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud mõjusid (müra, visuaalne mõju jne). Seega markeeritakse korralduses vee erikasutusega kaasnevad mõjud, millest lähtutakse keskkonnaloa andmise üle otsustamisel ja keskkonnameetmete määramisel. 3.4.1. Mõju hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile (sh heljum) 3.4.1.1. Vee erikasutusega võivad potentsiaalselt kaasneda heited vette, mis on seotud heljumi tekkega, varem põhjasetetes olnud saasteainete ja toitainete vabanemisega, vette paigutatavas materjalis sisalduvate ohtlike ainete võimaliku leostumisega ning ehituslaevade avariidega. Heited vette võivad potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusetapis. Need võivad olla seotud tuulikute konstruktsioonidest leostuvate heidetega, hoolduslaevade võimalike avariidega ning tuulegeneraatorite tornide ja muude rajatiste mõjuga hüdrodünaamikale, mis võib omakorda mõjutada vee kvaliteeti. 3.4.1.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu ptk 1.3.1.1. kohaselt ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) setetest ohtlike ainete vette paiskamist ning ei lisandu olulist fosfori koormust, mis omaks olulist negatiivset mõju. Lisaks, objektiivse teabe kohaselt ei ole alust arvata, et vee erikasutusega kaasneks oluline heljumi teke ja levik või avarii, mis tooks kaas olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH aruandes toodud käsitlus heljumi ning reostuse tekke ja leviku kohta on asjakohane. Uuemad uuringud ja analüüsid toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Teadaolevalt puudub vee erikasutusel oluline mõju hüdrodünaamikale. KMH aruandes on välja toodud asjakohased keskkonnameetmed. Meetmete rakendamisel vee erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse. Seega, vee erikasutus ei mõjuta oluliselt veekogumite seisundit ega seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist ning seeläbi VRD ja MRST eesmärkide saavutamist. Kuna vee erikasutusega ei kaasne olulist vee kvaliteedi halvenemist, ei kaasne tegevusega keskkonnaohtu - ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi (olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust).

3.4.1.3. Arvestades süvenduspinnase mahtu gravitatsioonivundamentide paigaldamisel ja vee erikasutuse kaugust maismaast, ei ole realistlik süvenduspinnase kasutamine maismaal. Seega toimub vaivundamendi ja sõrestikvundamendi kui ka kaablite paigaldamisel süvenduspinnase taaskasutus, pinnast ei kaadata vaid paigutatakse kasulikult mere põhjas. Seega on kavandatud tööde korraldamine viisil, et maksimaalselt kasutada süvendatavaid setteid kasulikult.

Kaadamisala valik on kooskõlas HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise ptk-s 8 toodud põhimõtetega. 3.4.1.4. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine, vastavad keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.6.-3.5.7, 3.6.6.-3.6.7., 3.6.11.-3.6.12., 3.6.16). Lisaks on oluline täpsustada kaadamise töökorraldus (vt p 3.5.27.). 3.4.2. Mõju merepõhjaelustikule ja -elupaikadele 3.4.2.1. Vee erikasutusega kaasneb ühelt poolt vahetu elupaikade kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol). 3.4.2.2. Lähtuvalt eelhinnangu ptk-st 1.3.1.2 ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) keskkonnaohtu merepõhjaelupaikadele. Ühenduskaabli trassialternatiivid on merepõhjaelupaikade vaates võrdsed, ühte ei saa eelistada teisele. Võimalusel peaks eelistama vaivundamente. Vaivundamendi kasutamine on KMH aruande kohaselt ka tõenäolisem (KMH aruande lk 17). Siiski ei kaasne keskkonnameetmete rakendamisel ka gravitatsioonivundamentide rajamisega seotud vee erikasutusega olulist mõju merepõhjaelupaikadele. Kokkuvõttes, vee erikasutusega ei kaasne merepõhjaelupaikade kadu või häiringut määral, mis muudaks merepõhjaelupaikade seisundit ja seaks seeläbi ohtu MRST eesmärkide või loodusdirektiivi 92/43/EMÜ[7] eesmärkide saavutamise. Kaadamisalad on valitud lähtuvalt KMH aruandes toodud suunistest. Seetõttu puudub merepõhjaelupaikadele keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud. 3.4.2.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine. KMH aruandes välja toodud keskkonnameetmed seatakse keskkonnalaole (vt p 3.5.8.- 3.5.14., 3.6.8.- 3.6.9., 3.6.13., 3.6.17.- 3.6.18.). Lisaks on oluline süsteemne kaadamine ja tööde järgne elupaikade kaardistamine (vt p 3.5.27., 3.5.28.). 3.4.3. Mõju kaladele 3.4.3.1. Meretuulepargiga seotud mõjud kalastikule võib jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju (sh vee erikasutuse mõju), kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi ja rajatistega, mitte vee erikasutusega. 3.4.3.2. Lähtuvalt SWE KMH aruandest ja eelhinnangu ptk-s 1.3.1.3 toodust on kavandatava vee erikasutuse mõju neutraalne või vähe negatiivne. Meretuulepargi piirkonnas ei leitud selliste kalaliikide olulisi kontsentratsioone, mis eraldi võetuna välistaks sinna tuulepargi rajamise. Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud siiski lõunapoolne alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneksid kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuva hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse lahte kudema suubuvatele kaladele. Tegemist on eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuva eelistusega. Elektrikaablid meres on tavapärane nähtus, neid on nt nii Suures kui Väikeses väinas, Hiiumaa ja Saaremaa vahel ning maetud kaabel võiks potentsiaalselt mõjutada eelkõige

angerjat. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH aruandes markeeritud kaablitrassi alternatiivi eelistust kohustusliku ega soovitusliku keskkonnameetmena. Kaablitrassi valikul mängib olulist rolli, kuhu rajatakse alajaama asukoht, mis käesoleval ajal ei ole veel teada (vt ka ptk 3.4.7.). Vee erikasutuse vähest mõju saab leevendada sobivate keskkonnameetmetega (teatud karide vältimine tuulepargialal, rannikupiirkonnas tööde ajastamine, suunised kaablite paigaldamisel). KMH aruande kohaselt ei avalda kavandatav meretuulepark kalastikule olulist negatiivset mõju. Seetõttu puudub kalastikule keskkonnaoht, kuna ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi – olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust. 3.4.3.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine, keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.17.- 3.5.19., 3.6.14., 3.6.19.). Kalastikku mõjutab vee kvaliteet, seega on oluline ka vee kvaliteediga seotud keskkonnameetmete täitmine (vt p 3.4.1.13.) 3.4.4. Mõju lindudele 3.4.4.1. Tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule jagatakse enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist ja kaadamist. Seega võib vee erikasutus mõjutada lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht. Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega. 3.4.4.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu ptk 1.3.1.4. kohaselt ei ole tegemist olulise peatumis- ega toitumisalaga lindudele. Kavandava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju linnustikule (KMH aruande tabel 3.5-9.). Välja on töötatud asjakohased keskkonnameetmed, nt soovitused tuulikute paigutuseks, seega vee erikasutuse positsioonide määramisel tuleb võimalusel nendest soovitustest lähtuda. KMH aruande kohaselt ei avalda kavandatav tegevus linnustikule olulist negatiivset mõju. Seetõttu puudub kalastikule keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud. 3.4.4.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine. Keskkonnaloale ei seata nõudeid, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (nt tööfaasi reguleerivad meetmed). Vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.15.- 3.5.16.). Lisaks toetab põhjatoiduliste lindude toitumistingimusi merepõhjaelustikuga seotud meetmed (vt p. 3.5.8.) 3.4.5. Mõju käsitiivalistele

KMH aruande kohaselt seisneb tuulikute mõju käsitiivalistele nende võimalikus kokkupõrkes tuulikutega rändel. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda. Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole seega asjakohane.

3.4.6. Mõju mereimetajatele

3.4.6.1. Hallhülgele kaasneva inimtegevuse mõju võib vaadata otsese kui kaudse häiringuna ning seda nii tuulepargi rajamise ehk ehitustegevustega seonduvalt kui ka tuulepargi rajamise järgselt ehk kasutusaegselt. Lisaks võib meretuulepark mõjutada hallhülge jaoks oluliste võtmeelupaikade - lesilate, toitumisalade ning nende vaheliste rändeteede kasutamist.

3.4.6.2. SWE KMH aruandes ja eelhinnangu ptk-s 1.3.1.6. tuuakse välja, et hüljeste peamised liikumiste tüübid SWE tuulepargi arendusalal olid ränne ja otsing, lähimad lesilad on tuulepargi alast 11-12 km kaugusel. KMH aruandes raames tehtud allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada impulsiivse müra allikaks, mis on vähem intensiivne kui rammimismüra. Pideva madalasagedusliku müra modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas ületatakse reageerimistasemed, mõjutab see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega olulist negatiivset keskkonnamõju hüljestele. Kuna KMH aruande järelduste kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega kalastikule olulist negatiivset mõju, puudub alus järeldada keskkonnaohu esinemist puudub nii olulise ebasoodsa mõju tekkimise piisav tõenäosus kui ka sellise mõju olulisus. 3.4.6.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine mõju hindamiste tulemuste verifitseerimiseks. Keskkonnaloa esemega seotud seire nõuded markeeritakse keskkonnaloal (vt p 3.6.10., 3.6.15.). 3.4.7. Mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele 3.4.7.1. KMH aruande raames on käsitletud Kura Kurgu hoiuala (KLO2000316), Kaugotoma- Lõu hoiuala (KLO2000313), Rahuste looduskaitseala (KLO1000305), Riksu ranniku hoiuala (KLO2000327), Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310), Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) ja selle kavandatav laiendus, Kolgi madaliku looduskaitseala, väikeluige registreeritud leiukoht (KLO9121560), Kasti lahe hoiuala (KLO2000312), Väinamere hoiuala (läänemaa - KLO2000241), Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176) ning vastavaid kaitse-eeskirju ja kavandatava tegevuse mõju neile. Kavandataval tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega kaitstavate alade kaitse- eesmärkidele (vt KMH aruande tabel 3.9-1.) ning puudub vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks. 3.4.7.2. SWE KMH aruandes ja eelhinnangu ptk-s 1.3.6 selgitatakse, et KMH aruande käigus läbi viidud Natura asjakohases hindamises järeldati, et merealal kavandatavate tegevuste elluviimisel puuduvad ebasoodsad mõjud kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust merealal kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta. Seega ei kahjusta ka vee erikasutus Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust. Seega ei kaasne negatiivseid mõjusid ka vee erikasutusega. Riksu ranniku linnuala kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada KMH aruandes toodud leevendavat meedet (vt p 3.5.15.).

3.4.7.3. KMH aruande kohaselt on kaitsvate alade vaates ühenduskaabli alternatiivide võrdluses ettevaatusprintsiibist lähtuvalt eelistatud alternatiiv 1, kuna see ei läbi ühtki kaitstavat loodusobjekti. Alternatiiv 2 läbiks Riksu ranniku hoiuala merel u 700 m ulatuses ja maismaal u 160 m ulatuses sh kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüüpe. Siiski, ühenduskaablite puhul ei saa KMH tulemustest lähtuvalt eelistada alternatiiv 1 (põhja poolne) alternatiiv 2- le (lõuna poolne), kuna suures ulatuses kulgeb ühenduskaabel samas koridoris hargnedes selle idapoolses madalamas ranniku osas. Lisaks, kalastiku vaates on eelistatud just alternatiiv 2 (lõuna poolne). See, milline alternatiiv on eelistatuim, selgub lõplikult maismaal Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringuga tehtavatest valikutest ja otsustest. KMH aruande lk 266 kohaselt peaks seetõttu koos maismaaosaga väikseima keskkonnamõju ja tehniliselt ratsionaalse lahenduse saavutamiseks olema hoonestusluba väljastatav mõlemat alternatiivi hõlmavas maksimaalses ulatuses. Seega on asjakohane lähtuda KMH aruandes toodud põhimõttest lähtuda ka keskkonnaloa andmisel, keskkonnaluba antakse mõlema trassialternatiivi ulatuses (vt keskkonnaloa tabel V 10 ja V11). 3.4.7.4. KMH aruandes on markeeritud, et juhul, kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Käesolev keskkonnaluba ei hõlma eksportkaabli trassi nihutamist, st uus trass ei ole käesoleva keskkonnaloa ese. Trassi muutmisel on vajalikud merepõhjaelupaikade kaardistamine (vt p 3.6.9.) ja olemasolevate lubade muutmine/uute lubade taotlemine uue trassikoridori osas. Kuna uus potentsiaalne trassikoridor ei ole hõlmatud SWE KMH aruandes, on loastamisel vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine, vajalik võib olla hinnata ka eksportkaablitassi paigaldamise mõju Natura võrgustiku aladele. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloal (vt p 3.5.30.).

3.4.7.5. Tuginedes KMH aruandele ja koostatud eelhinnangu ptk-le 1.2.3. ja 1.3.6. ei kaasne vee erikasutusega olulist negatiivset mõju kaitsvatele aladele ega Natura aladele. Seetõttu puudub keskkonnaoht, kuna ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi – olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust. Vajalik on KMH aruandes toodud keskkonnameetmete rakendamine. Lähtuvalt eeltoodust on tegevus kooskõlas ka LKS nõuetega.

3.5. Nõuded vee erikasutuseks 3.5.1. Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti nii vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid, kui ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja tuulepargi käitamist (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud mõjusid. 3.5.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu kohaselt on oluline lähtuda KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest (KMH aruande ptk 7.2. ja 7.4.), vt ka ptk 3.4. 3.5.3. KMH aruandes toodud meetmed ei ole otsekohalduvad. Meetmed seoses mereala koormamisega tuulepargiga ja kaablitrassidega on seatud vastavates hoonestuslubades

(tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas). Keskkonnaamet lähtub keskkonnaloa andmisel KMH aruandes toodud keskkonnameetmetest lähtuvalt loa reguleerimisalast - vee erikasutusest. Lisaks seatakse täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused otsustaja kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt vee erikasutusest. 3.5.4. Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, VV korraldusest nr 183, TTJA otsusest nr 1-7/25-378, seatakse keskkonnaloale keskkonnameetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud mõjude leevendamiseks (loa tabel V16). Keskkonnaamet peab oluliseks, et keskkonnaloas seatavad keskkonnameetmed on asjakohasel juhul kooskõlas hoonestuslubades sätestatud tingimustega. Selline lähenemine aitab vältida nõuete erinevat tõlgendamist. Keskkonnameetmed seatakse VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 alusel. 3.5.5. Lisaks seatakse keskkonnaloale täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse osas. Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Töökorralduslikud nõuded seatakse, et täpsustada just vee erikasutusega seotud nõudeid ja tingimusi lähtudes taotlusest, veeseaduses ja selle alamaktides sätestatust ning HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises[8] toodud põhimõtetest. Täpsustavad nõuded on sobivad, kuna KMH aruanne käsitles eelkõige olulisi keskkonnamõjusid. Täpsustavad nõuded on vajalikud, et selgelt piiritleda keskkonnaloa ese ning korraldada vee erikasutus viisil, et võimalik häiring oleks minimaalne. Ühtlasi lähtuvad täpsustavad nõuded keskkonnaloa taotluses toodud töökorraldusest. Ettevaatusprintsiip on asjakohane, kuna veekogumite hea seisnud ei ole saavutatud ning vee erikasutuse keskkonnasäästlik korraldamine aitab kaasa veekaitse eesmärkide saavutamisele. Keskkonnameetmete seatakse VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 alusel (loa tabel V 10, V11 ja V16). Keskkonnameetmed KMH aruandest ja hoonestuslubadest lähtuvalt Merevee kvaliteet 3.5.6. Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. 3.5.7. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani. Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed ja tingimused (VV korraldus nr 183). Merepõhja elupaigad ja elustik 3.5.8. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.

Joonis 3. Uuringuala elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m. Kogupindala 25,8 km² = 40,2% karide pindalast. Moodustab 11,5% ala kogupindalast. 3.5.9. Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti. 3.5.10. Ühenduskaablite paigaldamisel p e a b liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus) (vt p 3.6.8). 3.5.11. Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi). 3.5.12. Kui ühenduskaablite paigaldamisel produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august) liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada. Seega on vajalik sel perioodil heljumi leviku järgimine reaalajas (vt p 3.6.12.). 3.5.13. Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud tegevusi,

s h dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 3.5.14. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne olukord (TTJA otsus nr 1-7/25-378). Linnud 3.5.15. Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. 3.5.16. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel. Kalad 3.5.17. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3).Vt p 3.5.8. 3.5.18. Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.04-15.06. 3.5.19. Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks p e a b kasutama kõige madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, p e a b kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju (TTJA otsus nr 1-7/25-378). Veealused arheoloogiaväärtused 3.5.20. Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071.

Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 3.5.21. Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (TTJA otsus nr 1- 7/25-378). Lennuliiklus 3.5.22. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peab tagama minimaalse SAR access lane laiuse 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida. Muud asjakohased nõuded 3.5.23. Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise vajadust (VV korraldus nr 183). 3.5.24. Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi (TTJA otsus nr 1-7/25-378). Töökorralduslikud nõuded ja tingimused Keskkonnaameti kaalutlusel 3.5.25. Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite ja tuulikute asukohtasid), vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 2). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas. 3.5.26. Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks ja käesoleval juhul on vee erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse need asjaolud keskkonnaloas. 3.5.27. Taotluses on kaadamisalad määratud lähtuvalt KMH aruandes lk 25 ja 57 toodud suunistest. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade mahutavust ja kaadamisalade kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisele sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused. Gravitatsioonivundamentide

paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata ettenähtud kaadamisaladele (SW1, SW2, SW3). Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala. Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kasutada kasulikult erosioonikaitseks. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) kaudu. Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga. Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja kuhu mitte. Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu. Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta, võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus kui osa alast jääb kasutamata ja sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada. Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist. Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja kontrollitavaks. 3.5.28. Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991, jõustunud 2024 a) tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes (vt p 3.8.1.). Aastaaruannetes ei tooda ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega, lähtuvalt riigi aruandluse kohustusest, peab pärast vee erikasutuse lõppu kaardistama võimalikult täpse pindalalise info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile (vt p 3.8.3.). Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. 3.5.29. Taotluses on öeldud, et u 6 % eksportkaablite pikkusest kaetakse täiendava

kivimaterjaliga, Kihelkonna lahe osas lisatakse kive 17 650 m³, ümberarvutatult on see u 3,7 km pikkuselt. Taotluses ei ole öeldud, milline lõik täpselt kaetakse, samuti ei ole see välja toodud KMH aruandes. Eeldatavasti ei ole see veel teada. KMH aruandes läbiviidud hinnangud (nt tabel 3.10-2 Riksu lahe linnuala asjakohane hindamine) on lähtunud eeldusest, et linnuala piires kaabel süvistatakse („Merekaablid paigaldatakse alternatiiv 2 korral linnuala ulatuses dig-it roomiku abil, mis on spetsiaalselt ehitatud kaablite matmiseks merepõhja“ lk 174), mitte ei kaeta mujalt toodava kivimaterjaliga. Teine variant, mida rannajoonel paigaldamisel on kirjeldatud, on suundpuurimine (KMH aruanne lk 183). Kaablite kivimaterjalidega katmist Riksu lahe hoiualal (st ka linnu- ja loodusalal) ei ole KMH aruandes, sh linnu- ja loodusalaga seonduvas asjakohases hindamises käsitletud. Seega Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud, kuna sellise tehnoloogia mõjusid ei ole hinnatud. Lisaks, selline tehnoloogia ei võimalda rakendada liivamadala elupaigatüübi leevendusmeedet (meriheina koosluste taastamine). 3.5.30. Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine. 3.6. Seire nõuded 3.6.1. Pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus), lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.4, võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale seire nõuded (loa tabel V8). 3.6.2. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse seire algust. 3.6.3. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga (vt kõrvaltingimus 1.4.1.). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa korralduse peatükkidest 3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“[9] (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“[10] (merepõhjaelupaikade uuringu metoodika) ning HELCOM juhistest[11]. Seirekava peab hõlmama kõiki ptk 3.6 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekava andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide

võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis[12] kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele[13],[14],[15],[16]. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavus varasemate uuringute tulemustega. 3.6.4. Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust (vt p 3.8.2.). Sel viisil on seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav. 3.6.5. Seire valdkonnad, mis on seotud konkreetselt tuuliku mastidega ja tuulegeneraatorite tööga (linnud, nahkhiired, müra, raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, hüljeste järelseire) on seatud tuulepargi hoonestusloaga. Neid valdkondi keskkonnaluba ei dubleeri, kuna neil puudub vahetu seos vee erikasutusega. Vee erikasutuse eelne seire Pinnase seire 3.6.6. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 3.6.7. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti üldisele P sisaldusele (P kogused on väga väikesed, KMH aruanne lk 63). Mobiilse fosfori osas teavet ei ole. Vastav seire võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete koostisest. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas. Merepõhja elupaigad ja elustik 3.6.8. Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste taastamisel (vt p 3.5.10.). 3.6.9. Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged 3.6.10. Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu. Vee erikasutuse aegne seire Merevee kvaliteet 3.6.11. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. 3.6.12. Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august), on vajalik paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine reaalajas. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde korraldamisel (vt p 3.5.12.). Merepõhja elupaigad ja elustik 3.6.13. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. Kalastik 3.6.14. Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikute arendusalasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel. Hülged 3.6.15. Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire Merevee kvaliteet 3.6.16. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. Merepõhja elupaigad ja elustik 3.6.17. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. 3.6.18. Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik). Kalastik 3.6.19. Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. 3.7. Kõrvaltingimuste seadmine 3.7.1. KMH aruandes ptk-s 7.2. on välja toodud, et leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute tulemusi ning meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui järelseire käigus lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada. Lisaks, KMH aruande ptk-s 7.4. on toodud välja põhimõte, mille kohaselt seire kavandamisel lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest. 3.7.2. Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3 alusel seatakse keskkonnaloale järgnev kõrvaltingimus: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus

lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 3.8. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine 3.8.1. Keskkonnaameti poolt koostatud eelhinnangu kohaselt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud tegevusega muutunud. Lähtuvalt eelhinnangust, asjaolud ei ole muutunud: KMH nõuetele vastavaks tunnistamise ajaga võrreldes ei ole muutunud õiguslik olukord, keskkonnaseisundi andmed, kaitstavate liikide info, uued teadusuuringud projektialal, uued projektid piirkonnas. Eelhinnangus on tuginetud ka uuematele teadusuuringutele/metoodikatele. Uuemad uuringud täpsustavad olemasolevat teadmist, kuid ei muuda KMH põhilisi järeldusi ega too esile uusi, KMH-s hindamata olulisi keskkonnamõjusid, vaid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Seega on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks.

3.8.2. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). SWE KMH aruande kohaselt ei kaasne tegevusega, sh vee erikasutusega, olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, merepõhja elupaikadele ega elustikule. Seetõttu puudub keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud. Lähtuvalt eeltoodust ei seata ohtu veemajanduskavade[17] (VMK) ja Eesti merestrateegia[18] eesmärkide (hea keskkonnaseisund) saavutamist (vt ka EELHINNANG ptk 1.3.1. ja 1.3.6. ja korralduse ptk 3.4.). Kaadamine korraldatakse vastavalt KMH aruandes ja HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises[19] tooduga. Kaadamisele ei ole olemas alternatiivseid võimalusi süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas. Natura asjakohases hindamises järeldati, et tegevusel puudub ebasoodne mõju kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Seega puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ka vee erikasutusel. KMH aruande kohaselt on oluline on lähtuda KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest, vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed (sh seire) kantakse keskkonnaloale (vt ptk 3.5. ja 3.6). Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas kehtiva õigusega. 3.9. Keskkonnaloa kehtivus 3.9.1. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, v.a kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15 aastat. Taotluse kohaselt on kavandatav vee erikasutus vajalik tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide ning kaablite paigaldamisel. Lähtuvalt KMH aruande peatükkidest 2.2.7. ja 7.4.1. on enne vee erikasutusega alustamist vajalikud täpsemad geoloogilised uuringud, ehituseelne seire ja alles sellele järgneb rajamisetapp. Lisaks, enne vee erikasutuse algust on vajalik veel ehitusloa taotlemine. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba kehtivusega 15 aastat, selle perioodi jooksul on võimalik teha vajalikud ettevalmistused ja uuringud ning ellu viia ka vee erikasutus. 3.9.2. KeÜS § 62 lg 1 p 3 sätestab, et keskkonnaloa andja tunnistab keskkonnaloa kehtetuks, kui

loa alusel lubatud tegevust ei alustata kahe aasta jooksul loa andmisest arvates. KeÜS kommentaaride[20] kohaselt aitab see loa kehtetuks tunnistamise alus vältida piiratud ressursi – milleks loodusvarasid tuleb pidada – kasutusõiguse reserveerimist piiramatuks ajaks. Samuti on sellise regulatsiooni eesmärgiks tagada, et teatud ajal olnud informatsiooni alusel (nt KMH aruanne) antud õiguse realiseerimist ei lükataks kaugesse tulevikku ja sellega seotud kohustusi (nt seirekohustused) ei hakataks täitma kauges tulevikus arvestades, et keskkonnaolukord on ajas pidevalt muutuv. Siiski tõdetakse, et mahukate tegevuste puhul võib ka tegevuse ettevalmistusi lugeda tegevuse alustamisena. Ka käesoleval juhul on põhjendatud ettevalmistavaid tegevusi (ehitusgeoloogilised uuringud, ehituseelne seire, ehituslubade taotlemine ja saamine) lugeda tegevuse alustamisena, kuna need on vee erikasutuse tegevuste alustamise lahutamatuks osaks. 3.10. Nõuded teabe esitamiseks 3.10.1. Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8, 10, 11 nimetatud tegevus toimub meres. Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Vee erikasutuse aastaaruanne esitatakse üks kord aastas KOTKAS süsteemi kaudu. 3.10.2. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust. 3.10.3. Esitada pärast vee erikasutuse lõppu KOTKAS süsteemi kaudu võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu. 3.10.4. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 3.10.5. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

3.11. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“.

[1] Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmine. Kättesaadav: Riigi Teataja (01.07. 2026). [2] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.05.2024 kirja nr 6-3/24/8787- 2 all. [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). K ä t t e s a a d a v : https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/? uri=CELEX:32008L0056&qid=1686305346099 (01.07. 2026). [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32000L0060 (01.07. 2026). [5] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (01.07. 2026). [6] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 37-38. [7] Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (01.07. 2026). [8] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (01.07. 2026). [9] TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf (04.07.2026). [10] Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20- %20v2.pdf (04.07.2026). [11] vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/ [12] Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav: lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.07.2026). [13] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.07.2026). [14] Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.07.2026). [15] Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike

ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.07.2026). [16] Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.07.2026). [17] Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kinnitati 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud. Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [18] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 01.07. 2026. [19] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026). [20] Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 348.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 07.07.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526981

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Saare Wind Energy OÜ

Registrikood / Isikukood

12747106

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saare Wind Energy meretuulepark

Aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

3655

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire 2/18

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa peatükkidest 3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“ ning HELCOM juhistest. 2. Seirekava peab hõlmama kõiki keskkonnaloas nimetatud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. 3. Seirekavas tuleb fikseerida ka proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekavas andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. 4. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavaus varasemate uuringute tulemustega. 5. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 6. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire 1. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 2. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0- 6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste taastamisel. 4. Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht) tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged 5. Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu.

3/18

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet 6. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. 7. Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august), on vajalik paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine reaalajas. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik 8. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik 9. Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel.

Hülged 10. Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet 11. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik 12. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. 13. Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik 14. Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/18

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 10.936

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 14,7 km).

Merepõhja kadu 0,12 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvendatavat pinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 24 710 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

5/18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 2,3 km).

Merepõhja kadu on 0,02 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaabli merepõhja süvistamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

6/18

Süvendamise vajaduse põhjendus 1) Süvendamine toimub tuulegeneraatorite (kuni 100 tk) ja alajaamade (kuni 2 tk) vundamentide rajamisel. Kasutada võidakse kas gravitatsioon-, vai- või sõrestikvundamenti. Loale on märgitud iga vundamenditüübi kasutamisel maksimaalne lubatud süvendusmaht. Tegelikult kasutatakse ehitamisel ainult ühte vundamendilahendust. 2) Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel tuulepargi alal (32 km) ja süvendamine tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel (240 km).

Merepõhja kadu vaivundamentide puhul on 0,0079 km², gravitatsiooniliste vundamentide puhul 0,2376 km², sõrestikvundamentide puhul 0,0038 km² ja kaablite puhul 0,24 km² (KMH aruande tabeli 3.4-1).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kaablid: kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes). Vundamendid: vaivundamendi/sõrestikvundamendi puhul puurimine, gravitatsioonivundamendi puhul süvenduslaev.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite ja pargisiseste kaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Gravitatsioonvundamentide paigaldamisel tekkiv pinnas kaadatakse kaadamisaladele.

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Süvenduspinnas vaivundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 370 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas sõrestikvundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3,83

Cd 0,1

Cr 5,13

Ni 2,93

Hg 0,1

Zn 15,33

C10–C40 8

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

7/18

Süvendamise nõuded 1. Kui toimub süvendamine gravitatsioonivundamendi paigaldamisel, tuleb süvenduspinnas kaadata kaadamisaladele SW1, SW2 või SW3. 2. Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW1

Kaadamisala kood KAS0000030

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

8/18

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW2

Kaadamisala kood KAS0000031

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

9/18

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW3

Kaadamisala kood KAS0000032

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

10/18

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

11/18

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks ja vundamendi erosioonikaitseks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas erosioonikaitseks vaivundamente kasutades 370 000 Savi 6

Kruus 3

Liiv 3

Kivi 88

Süvenduspinnas erosioonikaitseks sõrestikvundamente kasutades 172 000 Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Savi 6

Süvenduspinnas, mis saadud tuulepargi siseste kaablikraavide ja tuulepargi alale jäävate eksportkaablikraavide ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

112 000 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

12/18

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 24 710 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine 13/18

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine tuulepargi alal olevate eksportkaabelliinide, tuulepargisiseste kaablite, tuulikute ja merealajaamade vundamentide (vundament, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendialune killustikupadi ja tagasitäitematerjal, vuukimismaterjal vm) rajamisel. Loale on kantud maksimaalsed lubatud tahkete ainete paigutamise mahud.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablid paigutatakse kaablipaigalduslaevalt. Vundamentide paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat sõltuvalt vundamenditüübist (puurimine/merepõhja uputamine).

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi kruusapadja rajamine 500 000 Killustik 100

Gravitatsioonilise vundamendi konstruktsioon 520 000 Betoon 100

Gravitatsioonilise vundamendi ballast 1 480 000 Kivi 100

Gravitatsioonilise vundamendi erosioonikaitse 400 000 Kivi 100

Vaivundamendi konstruktsioon 27 000 Muu Teras 100

Vaivundamendi vuukimine 37 500 Betoon 100

Vaivundamendi kaitse 180 000 Kivi 100

Sõrestikvundamendi kinnitusvaiad 10 500 Muu Teras 100

Sõrestikvundamendi vuukimine 36 000 Betoon 100

Sõrestikvundamendi konstruktsioon 18 000 Muu Teras 100

Tuulepargi sisekaabeldus ja tuulepargi hoonestusloa alale jääv eksportkaabel 38 400 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 80 000 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigaldatakse reostusvabasid looduslikke materjale (killustik, kiivi) ning reostusvabasid inertseid materjale (metall/teras, betoon). 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

14/18

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 1 130 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 2 350 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigutatavad materjalid on saastevabad 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 8 470 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 17 650 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

15/18

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Kõrvaltingimus: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

Pidev

16/18

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Keskkonnameetmed

Merevee kvaliteet 1. Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. 2. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani. Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed ja tingimused.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal. 4. Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti. 5. Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). 6. Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi). 7. Kui ühenduskaablite paigaldamisel produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august) liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada. Seega on vajalik sel perioodil heljumi leviku järgimine reaalajas. 8. Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 9. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne olukord.

Linnud 10. Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. 11. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad 12. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt p 3). 13. Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.04-15.06. 14. Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju.

Pidev

3. Muud asjakohased meetmed

Veealused arheoloogiaväärtused 1. Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 2. Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit.

Lennuliiklus 3. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peabtagama minimaalne SAR access lane laius 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded 4. Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise vajadust. 5. Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi.

Pidev

17/18

4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Muud töökorralduslikud nõuded ja tingimused 1. Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud. 2. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa "Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid"). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes (vt KOTKAS KMH registris KMH01020) tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. 3. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. 4. Pärast vee erikasutuse lõppu kaardistada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile. 5. Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust

3. Muu vajalik informatsioon

Esitada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada KOTKAS süsteemi kaudu.

Hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu

4. Muu vajalik informatsioon

1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 1: Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid .jpg Jah

Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m Lisa 2: Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m.JPG Jah

18/18

EELNÕU 06.07.2026

1 (40)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu Roheplaan OÜ poolt

2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise aruandes „Saare Wind Energy

MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine1“ (SWE KMH aruanne või KMH

aruanne), arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded

on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn,

Saaremaa vald, Saare maakond) (SWE) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa

(keskkonnaluba) taotluse 23.02.2024. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 23.02.2024 taotlusena nr T-KL/1022823, menetlus nr M-127510.

Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022823-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-127510-

9) esitati 11.05.2026. Menetluse aluseks on 11.05.2026 esitatud parandustaotlus nr T-

KL/1022823-3 (taotlus).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare Wind Energy meretuulepargi (SWE

meretuulepark) rajamisel ja kaablite paigaldamisel Läänemere läänesaarte lääneosas

(VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas. Vee erikasutust kavandatakse Kihelkonna

lahe rannikuveekogumis (EE_11) ja Ida-Gotlandi basseini merealal (joonis 1). Keskkonnaluba

taotletakse 15-ks aastaks.

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutus, mis on vajalik meretuuleparki kuni 100

tuulegeneraatori ja kuni 2 merealajaama rajamiseks. Nimetatud tuulepargi koguvõimsus on

kuni 1400 MW. Kavandatakse vee erikasutust veekaabelliinide paigaldamisel meretuulepargi

sees ja eksportkaabelliinide (kuni 4 paralleelset eksportkaablit (ka ühenduskaabel)

paigaldamisel kuni liitumiseni põhivõrguga Saaremaal. Taotluses on toodud, et

tuulegeneraatorite puhul valitakse vaid ühte tüüpi vundament, kuid keskkonnaluba taotledes

arvestatakse erinevate vundamendi alternatiividega (gravitatsioonivundament, vaivundament,

sõrestikvundament) kaasnevat vee erikasutust. Lõplik vundamendi valik sõltub edasiste

ehitusgeoloogiliste uuringute tulemustest.

1 Roheplaan OÜ, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine. Heaks kiidetud

Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=476&represented_id= .

EELNÕU 06.07.2026

2 (40)

Joonis 1. Vee erikasutust kavandatakse tuulepargi hoonestusala ja eksportkaabli hoonestusala

piires.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb järgnev vee erikasutus:

* vundamentide rajamisel süvendamine mahus kuni 1 000 000 m³;

* gravitatsioonivundamentide kasutamisel süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele

mahus kuni 1 000 000 m³;

* vundamentide rajamisel tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³

(vundament ja vundamendi ballast, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka

vundamendi kruusapadi või vuukimismaterjal vm);

* vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel süvenduspinnase paigutamine mere

põhja vundamendi erosioonikaitseks mahus kuni 370 000 m³;

* tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamine mahus kuni 140 000

m³, süvenduspinnase paigutamine mere põhja kaablite katmiseks mahus kuni 140 000 m³ ja

tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ (kaablid, kivid kaablite katteks).

Täpsemad vee erikasutuse maksimaalse mahu andmed on välja toodud tabelis 1.

Taotluses on markeeritud vee erikasutuse ala veekogumite lõikes (vt joonis 1).Vee erikasutuse

ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on

lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine) (vt joonis 2).

EELNÕU 06.07.2026

3 (40)

Tabel 1. Kavandatav vee erikasutus, vee erikasutuse eesmärk, maht.

eesmärk

↓

vee

erikas-

utus

→

süvendamine

tahkete ainete

paigutamine

süvendus-

pinnase kasulik

paigutamine

Kaadamine selgitus

eksportkaablite

paigaldamine

eksportkaablite

hoonestusalal

28 000 m³ 29 600 m³ 28 000 m³ - kuni 4 eksport

kaablit, trassi

pikkus 17 km.

Kettlõikuri

kasutamine 79%

ulatuses, jetting

meetodil 15 %

ulatuses, kaabli

matmine

kividega 6%

ulatuses

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil 1 m

sügavune ja 45 cm

laiune soon, tekkiva

pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Pehmel

pinnasel kasutatakse

meetodit, millega

süvendamist ei

kaasne (jetting).

kaabel ja kivid

kaabli katteks

süvenduspinnas

kasutatakse

kasulikult

kaablite katteks

tuulepargisiseste

kaablite ja

tuulepargisiseste

eksportkaablite

paigaldamine

tuulepargi

hoonestusalal

112 000 m³ 118 400 m³ 112 000 m³ - sisekaabelduse

kogupikkus 240,

eksportkaabli

kogupikkus 32

km.

Kettlõikuri

kasutamine 79%

ulatuses, jetting

meetodil 15 %

ulatuses ja kaabli

matmine

kividega 6%

ulatuses.

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil 1 m

sügavune ja 45 cm

laiune soon, tekkiva

pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Pehmel

pinnasel kasutatakse

meetodit, millega

süvendamist ei

kaasne (jetting)

kaabel ja kivid

kaabli katteks

süvenduspinnas

kasutatakse

kasulikult

kaablite katteks

gravitatsioonivun-

damentide

rajamine

1 000 000 m³ 2 900 000 m³

- 1 000 000

m³

kuni 100

tuulegeneraatorit

ja kuni 2

merealajaama* vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

erosioonikaitse,

kruusapadi,

vundament ja

vundamendi

täide

vaivundamentide

rajamine

370 000 m³ 244 500 m³ 370 000 m³ - kuni 100

tuulegeneraatorit

ja kuni 2

merealajaama puurimisel

/vaiamisel tekkiv

pinnas

vundament,

vuukimismaterjal

, erosioonikaitse

pinnas

kasutatakse

erosioonikaitseks

sõrestikvundament

ide rajamine

172 000 m³ 64 500 m³

172 000 m³ - kuni 100

tuulegeneraatorit

ja kuni 2

merealajaama vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

konstruktsioon,

vuukimine,

kinnitusvaiad

pinnas

kasutatakse

erosioonikaitseks

* KMH aruandes hinnati 100 tuulegeneraatori rajamist ning määrati vundamendi rajamiseks maksimaalsed vee

erikasutuse mahud. Tegelik vee erikasutuse maht on aga iga vundamendi puhul väiksem kui maksimaalne. Seetõttu

on KMH aruandes hinnatud vee erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama vundamenti.

EELNÕU 06.07.2026

4 (40)

Joonis 2. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine). Vasakul vaivundamentide paiknemine, keskel

gravitatsioonivundamentide paiknemine, paremal tuulepargisiseste kaablite paiknemine.

KMH koostamisel oli eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et KMH tulemusi

saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste meretuulepargi rajamiseks vajalike lubade

(keskkonnaluba ja ehitusluba) andmisel, ning tulevikus dubleeriva keskkonnamõju hindamise

algatamise vältimine. KMH programm ja KMH aruanne sisunõuete poolest kasutades parimat

võimalikku teadmist ja arvestades koostamise ajahetkel kehtivaid KeHJS-e redaktsiooni

nõudeid (KMH aruanne lk 7). Keskkonnaamet on olnud kaasatud kogu KMH protsessi vältel

ning pidas mh silmas vee erikasutuse käsitlemisega seotud asjaolusid.

KMH aruandes on selgitatud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Lisaks on KMH

aruandes on läbivalt hinnatud erinevaid tehnoloogilisi alternatiive ja kahte erinevat

eksportkaabli alternatiivi (alternatiiv 1 – põhjapoolne; alternatiiv 2 – lõunapoolne).

Keskkonnaloa taotluses markeeritud mahud on kooskõlas KMH aruandes käsitletuga (vt tabel

2). Taotluses kirjeldatud tehnoloogia vundamentide ja kaablite paigaldamisel ei erine KMH

aruandes toodust. KMH aruande ptk-s 2.5 ja 2.6 ning lisas 1 on käsitletud nii vaivundamendi

puurimist, gravitatsioonivundamendi paigaldamist ja sellega seotud süvendus ja kaadamistöid,

kui ka kaablite paigaldamise tehnoloogiaid (jetting, ketaslõikur, kividega katmine). KMH

aruande kohaselt kavandatakse vee erikasutust mahus, mis on vajalik püstitamaks kuni 100

tuulegeneraatorit (põhialternatiiv 2). Tegelik vee erikasutuse maht on aga iga vundamendi

puhul väiksem kui maksimaalne. Lähtuvalt eeltoodust on KMH aruandes hinnatud vee

erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama vundamenti. Lisaks on

KMH aruandes mõjude hindamisel lähtutud töökorraldusest, et vaivundamentide ja

sõrestikvundamentide korral jääb pinnas vundamendi juurde erosiooni kaitseks (KMH aruanne

lk 32) ja kaablikraav täidetakse süvendatud pinnasega (KMH aruande lisa 1 ptk 4.5). Seega on

KMH aruandes käsitletud ka süvenduspinnase kasuliku kasutamise valdkond. KMH aruande

kohaselt on kasutamiseks sobilikud nii gravitatsioonivundamendid, vaivundamendid kui ka

sõrestikvundamendid ning KMH aruandes kirjeldatud tehnoloogiad, ühegi tehnoloogilise

alternatiiviga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ei kaasne. KMH aruandes ei välistata

kumabagi eksportkaablitrassi alternatiivi.

EELNÕU 06.07.2026

5 (40)

Tabel 2. KMH aruandes käsitletud vee erikasutuse mahud ja keskkonnaloa taotluses

kirjeldatud vee erikasutuse mahud.

*KMH aruandes käsitleti tuulegeneraatoreid võimsusega 14-18 mW, tipukõrgusega 280 kuni 310 m ja

vundamendi diameeter kuni 50 m. KMH aruandes on kirjeldatud vundamendi kaalu ja selle täitmist ballastiga.

Seega on KMH aruandes vundamentide paigaldamise osas käsitletud tahkete ainete paigutamist mahus, mis on

kooskõlas just sellise suurusega vundamendiga.

** Seega on erosioonikaitse pindala ca 1880 m² ning keskmise kihi paksuse 1.5 m korral ruumala 2820 m³, mis

102 vundamendi (100 tuulikut + 2 alajaama) summana on arvutuslikult 287 640 m³. Rakendades tehnilise

projekteerimise varuna faktorit 1.4, on maksimaalne maht orienteeruvalt 400 000 m³. Projekteerimise varu faktori

rakendamisel suurte kivide maht, mitte erosioonikaitse pindala. Seega ei suurene merepõhja kadu, suurte kivide

paigaldamisel on heljumi teke minimaalne. Taotluses on toodud maksimaalne võimalik maht, siiski võib eeldada,

et SWE meretuulepargis on tuulikute vundamentide ümbruse kaitse vajadus väga ebatõenäoline või piiratud

mahuga.

KMH aruandes toodud vee

erikasutuse maht

rajatiste arv keskkonnaloa taotluses

toodud maksimaalne vee

erikasutuse maht

süvendamine

vundamendi

paigaldamisel

kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

mahus kuni 1 000 000 m³

kaadamine

kaadamisaladele

kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

mahus kuni 1 000 000 m³

kruusapadi kuni 500 000 m³

KMH aruande lk 25

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

tahkeid aineid mahus kuni

500 000 m³

vundament kuni 15 000 t vundament (betoon,

teras), lisaks ballast*

KMH aruande lk tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

tahkeid aineid mahus kuni

2 000 000 m³

erosioonikaitse

(suured kivid)

kuni 10 m lai ja 1-1,5 m paks,

ümber 50 m diameetriga

vundamendi**

KMH aruande lisa 1 ptk 3.4.

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

tahkeid aineid mahus kuni

400 000 m³

süvendamine

kaablite

paigaldamisel

79% ulatuses kasutatakse

kettlõikamise meetodil 1 m

sügavune ja 45 cm laiune soon,

tekkiva pinnase maht on ca 0,5

m³/m. Pehmel pinnasel kasutatakse

dig-it meetodit, millega

süvendamist ei kaasne.

KMH aruanne lk 12, ptk 2.6.2.

KMH aruande lisa 1 lk 37, tabel 4-

1

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km

KMH aruande lk 12, TABEL

2.4-1, lk 20 ja joonis 2.5-4

kuni 140 000 m³

kaablid ja

kaablite katmine

kividega

ca 6% kaablite pikkusest on

otstarbekas katta kividega.

Arvestuslikult kasutatakse 7 tonni

ehk 4.75 m³ kive 1 jooksva meetri

kohta.

KMH aruanne lisa 1 ptk 4.5.6.2

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km

KMH aruande lk 12, TABEL

2.4-1, lk 20 ja joonis 2.5-4

kuni 148000 m³

EELNÕU 06.07.2026

6 (40)

Lähtuvalt eeltoodust, taotluses kirjeldatud vee erikasutuse maht ja tehnoloogia on kooskõlas

KMH aruandes tooduga (vt tabel 2). Mahu ja tehnoloogia osas muutusi ei ole, st taotluse

kohaselt ei ole ette nähtud uute tehnoloogiate kasutust. Lisaks, taotluses kirjeldatud vee

erikasutuse ala ja vee erikasutuse positsioonid on kooskõlas KMH aruandes tooduga (vt joonis

2). Seega on taotluses kirjeldatav tegevus kooskõlas KMH aruandes analüüsituga. Vee

erikasutuse ala ja vee erikasutuse positsioonide osas muutuseid ei ole, st taotluses ei ole

planeeritud vee erikasutust uutele aladele ega ei ole pakutud välja uut rajatiste paigutust. KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole teadaolevalt tehtud uuringuid, mis

välistaks KMH aruandes käsitletud tehnoloogiate kasutamist antud arendusalal.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus (vee erikasutuse maht, ala,

tehnoloogia) võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta

KMH algatamata.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu2 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

on varasem strateegiline otsus tehtud. Eesti mereala planeeringus on markeeritud ka võimalikud

eksportkaabli trassi alal. Merealade energiavõrgustiku rajamine lahendatakse eraldiseisvalt, ptk

5.6.6 ja 5.7 toodud tingimusi järgides ei ole tegemist käesoleva mereala planeeringu

muutmisega. SWE KMH aruandes on eksportkaablite tasside osas lähtutud Eesti mereala

planeeringu tingimustest (KMH käigus on hinnatud kaasnevaid olulisi mõjusid, trassi valikul

on välditud olulist ebasoodsat keskkonnamõju mereelupaikadele ja mereelustikule, sh olulist

ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele jne).

Ka Saare maakonnaplaneeringus 2030+3 on Saaremaast läänes asuv piirkond markeeritud kui

eelistatud ala meretuuleparkide rajamiseks.

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) 20354 kohaselt on eesmärk rajada aastaks 2030

meretuuleparke võimsusega kuni 1GW, aastaks 2040 kuni 3GW, aastaks 2050 kuni 4GW.

Vabariigi Valitsus on 21.05.2025 korraldusega nr 95 „Hoonestusloa andmine“ andnud

hoonestusloa (tuulepargi hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga –

meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid

(tuulepargi hoonestusala). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 21.10.2025

otsusega nr 1-7/25-378 andnud hoonestusloa (eksportkaabli hoonestusluba) merepõhja

koormamiseks hoonestusalaga - eksportkaablitega (eksportkaablite hoonestusala).

2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). 3 Saare maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-

content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf (01.07.2026). 4 ENMAK 2035. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 8.01.2026. Lisa 2 lk 17, tabel 2.9 Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (02.07.2025).

EELNÕU 06.07.2026

7 (40)

Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu eelnõus5 on markeeritud elektriühenduse

trass Kotlandi alajaamani (Kotlandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond), trassi kulgemine

alajaamast mereni ei ole markeeritud. Kotlandi alajaama korral ei ole välistatud kumbki KMH

aruandes käsitletud trassialternatiiv.

Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel

tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud

hoonestusaladega. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole kehtestatud

planeeringuid või arengudokumente, millega taotluses kirjeldatud vee erikasutus oleks

vastuolus.

Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas nii Eesti mereala planeeringu kui ka

kehtivate hoonestuslubadega kui ka strateegiliste arengudokumentidega. Eeltoodust

tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud

tegevusega muutunud, tegevust planeeritakse jätkuvalt samal alal ja mahus. Kuna

asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks

ning et jätta KMH algatamata.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

Meretuulepargi rajamiseks kasutatakse suures mahus ehitusmaterjale, siiski ehitusmaterjalide

omandamine ei ole käesoleva keskkonnaloa ese. Merepõhja pinnast kasutatakse taotluse

kohaselt kasulikult niipalju kui võimalik – vaivundamendi ja sõrestikvundamendi

paigaldamisel tekkiv väljapuuritud lubajakivi kasutatakse erosioonikaitsena, kaablite

paigaldamisel kaetakse kaablid merepõhja pinnasega. Selline töökorraldus on kirjeldatud ka

KMH aruande ptk-s 2.6.2.

Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali,

seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel.

Spetsiaalse ballasti vajadus on markeeritud ka KMH aruandes. Taotluse kohaselt on kavandatud

gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas kaadata

ettenähtud kaadamisaladele. Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust

maismaast ei ole realistlik süvenduspinnase kasutamine maismaal. Seega puuduvad realistlikult

alternatiivsed võimalused kaadamisele. KMH aruande lk 25 ja 57 on markeeritud põhimõtted,

millest tuleb lähtuda kaadamisalade määramisel, sellest on loa taotleja lähtunud taotluses.

Kaadamisala valik on kooskõlas HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise6 ptk-s 8 toodud

põhimõtetega.

KMH aruande ptk 4.3.3. on käsitletud tegevuse mõju kalapüügile, kus on toodud: „Kalapüük

jaguneb traalpüügiks, rannapüügiks ja harrastuspüügiks. Traalpüügi peamisteks

püügiobjektideks on räim, kilu ning tursk ja püügipiirkonnad asuvad Läänemere avaosas ja

5 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all. 6 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

8 (40)

Liivi lahes. SWE tuulepargi alal ega lähistel traalimist ei toimu. Rannapüük toimub 12

meremiili ulatuses rannikust või kuni 20 m samasügavusjooneni. Rannapüügi alast jääb

tuulepargi ala samuti valdavalt välja, vaid väike osa kattub püügiruuduga 340 ning tuuleparki

alajaamaga ühendav kaabel läbib püügiruute 340, 327 ja 314.“ Lisaks, KMH aruande kohaselt

ei kaasne olulist negatiivset mõju ka kummagi eksportkaabli trassialternatiivi elluviimisel

(KMH aruande tabel 3.8-2). Seega ei kaasne vee erikasutusega olulist negatiivset mõju

elusressurssidele.

Agarikku (Furcellaria lumbricalis) meretuulepargi biomassiproovidest märkimisväärselt ei

leitud (KMH aruande ptk 3.4), seega puudub meretuulepargil otsene mõju agarikule. Lääne-

Saaremaa randadelt korjatakse tormidega kaldale triivinud agariku kinnist (kividele kinnituvat)

vormi. Kuivõrd meretuulepargil puudub mõju nii lainetusele (KMH aruande ptk 3.1) kui

rannaprotsessidele (KMH aruande ptk 3.2) ei saa see mõjutada ka agariku korjamise võimalust

rannalt.

Seega on taotluses ette nähtud maksimaalne süvenduspinnase taaskasutus, vee erikasutusega ei

kaasne ressursside ebaotstarbekat kasutamist ega ressursside hävimist. Taotluses markeeritakse

maksimaalsed võimalikud vee erikasutuse mahud, kuid tegevuse elluviimisel ja lähtuvalt

ehitusgeoloogilistest uuringutest võivad mahud olla väiksemad.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud ressursikasutus võrreldes KMH

aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutuseks jm ehituseks kasutatava tehnikaga. Energiakasutust

viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Kavandatava tegevuse vajadus

tuleneb seatud kliimaeesmärkidest, suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere

tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis

aitab saavutada süsinikuheite vähendamise. KMH nõuetele vastavaks tunnistamisest saati ei ole

toimunud olulisi muutusi kliimaeesmärides.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja allpool keskmist

veetaset, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti lisaks vee

erikasutusele ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja

tuulepargi tööd (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud

tegureid (müra, visuaalne mõju jne). Lähtuvalt eeltoodust käsitletakse eelhinnangus eelkõige

vee erikasutusega seotud tegevusi.

1.1.5.1. Heited vette

Vee erikasutusega võivad potentsiaalselt kaasneda heited vette, mis on seotud heljumi tekkega,

varem põhjasetetes olnud saasteainete ja toitainete vabanemisega, vette paigutatavas materjalis

sisalduvate ohtlike ainete võimaliku leostumisega ning ehituslaevade avariidega. Heited vette

võivad potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusetapis. Need võivad olla seotud tuulikute

konstruktsioonidest leostuvate heidetega, hoolduslaevade võimalike avariidega ning

EELNÕU 06.07.2026

9 (40)

tuulegeneraatorite tornide ja muude rajatiste mõjuga hüdrodünaamikale, mis võib omakorda

mõjutada vee kvaliteeti.

KMH aruandes käsitleti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat ptk-s 3.1, merepõhja

geoloogiat ptk-s 3.2. ja merevee kvaliteeti (sh reostus avarii korral) ptk-s 3.3. KMH käigus on

modelleeritud hüdrodünaamilisi protsesse sh lainetust ja hoovusi (vt KMH aruanne ptk 3.1 ja

lisa 3.1.), samuti heljumi teket ja levikut ning rannaprotsesse (KMH aruande ptk 3.2., 3.3. ja

lisa 3.2.).

Tuulepargi ehitustööde käigus vabaneva heljumi ja heljumi leviku mudeldamiseks loodi DHI

AS poolt uuritava piirkonna 3D hüdrodünaamiline mudel (MIKE 3 FM), mis põhineb

samasugusel kogu Läänemerd hõlmaval mudelil HDDKBS2. Mudeli valideerimiseks kasutati

KMH aruande ptk 3.1.1 kirjeldatud SWE tuulepargi arendusalal läbi viidud hüdrograafiliste

mõõdistuste andmeid hoovuste suuna ja kiiruse, lainetuse, veetaseme, veetemperatuuri ja

soolsuse kohta. KMH aruande ptk-s 5 on selgitatud, et tuulepargi siseste kaablite

paigaldamisega seotud heljumi levikut eraldi ei mudeldatud, kuid mõju analüüsiti

hajumismudeli tulemuste ja kaabli kaevetööde hinnangulise lekke koguse põhjal. Juba KMH

faasis oli selge, mis ulatuses erinevaid kaablipaigadlamise tehnoloogiaid kasutatakse (vt tabel

2). Kuna eksportkaablite paigaldamise tehnoloogia on sama kui meretuulepargisiseste kaablite

paigaldamisel ning olemasoleva teabe põhjal on proportsionaalselt võrreldav ka

kaablipaigaldamise tehnoloogiate kasutamise osakaal, saab toodud järeldusi arvestada ka

eksportkaablite osas ja on leitud eksportkaablite paigaldamisega seotud heljumi kogused (KMH

aruanne lk 58).

KMH aruande koostamise käigus on läbi viidud merevee kvaliteedi uuringud, lisaks on uuritud

merepõhja setete lõimise, raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldust, selle määramiseks

võeti arendusalalt TalTech meresüsteemide instituudi poolt setteproovid (ptk 3.2 ja joonis 3.2-

5). Proovid analüüsiti GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH laboris Saksamaal. Analüüsi

protokoll on esitatud lisas 3.5. Eksportkaablite alalt proove ei võetud, kuid põhja iseloomu osas

on infot merepõhjaelupaikade uuringutest: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi põhjaelustiku

andmebaasis olevaid merepõhja substraadi ja elustiku katvuste andmeid välitöödelt 08.05.2019

kuni 06.06.2019 projektist mereRITA, lõunapoolse ühenduskaabli (merekaabel alternatiiv 2)

ala kohta on kogutud täiendavaid andmeid merepõhja elupaikade ja põhjaelustiku välitöödel

10. – 11. juulil 2023. a. ning sama projekti käigus modelleeritud kaardikihte). Reostus

eksportkaabli trassialal on ebatõenäoline. Ohtlike ainete kontsentratsioonid esinevad

tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste lähistel7,8 või ka avamerel (suured laevateed,

sügavad akumulatsioonialad)9. Eksportkaablite piirkondi ei iseloomusta oluline ajalooliselt

kujunenud keemiline reostus, piirkonnas puuduvad suuremad laevateed, asulad või tööstused.

Lisaanalüüsid ei ole vajalikud lähtuvalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise p-st 6.10.

a (pinnas koosneb varem häirimata geoloogilisest materjalist ning selle puhul puuduvad

olulised varasemad ja praegused saasteallikad). Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale

7 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 8 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 9 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026).

EELNÕU 06.07.2026

10 (40)

reostuse tõttu oodata olulisi negatiivseid tagajärgi10 (vt ptk 1.3.1.1.). Uute arenduste lisamisel

on siiski asjakohane detailsem setete analüüs - oluline lähtuda sellest, et piirkonnas mingi

arendus juba ellu viidud, tegemist ei ole varem häirimata pinnasega.

Avarii korral õlilaigu leviku modelleerimiseks püstitati kaks võimalikku riskistsenaariumi.

Esimese stsenaariumi kohaselt toimuks õlileke ehitustööde ajal (nt jack-up laeva hüdraulilises

süsteemis) kõige kirdepoolsema tuuliku juures (pos nr 68), mis on kõige madalamas vees ja

rannikule kõige lähemal olev tuulik (worst case scenario). Teise stsenaariumi kohaselt toimuks

triiviva või sõitva kaubalaeva (General Cargo) kokkupõrge kõige loodepoolsema (pos nr 98)

tuuliku vundamendiga ja lekiks laevakütus. Õlilekke võimaliku suuruse ja leviku

prognoosimiseks kasutati stohhastilist mudelit MIKE OS, kus kaalutakse sadu erinevaid tuule,

lainete ja hoovuste kombinatsioone. Mõlema stsenaariumi jaoks koostati 360 erinevat

simulatsiooni.

Seega on vee erikasutuse ala kui ka vee erikasutus tegevusena KMH aruandes uuringute

ja analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala, maht ja iseloom ei ole võrreldes KMH

aruandes tooduga muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus

võrreldes KMH aruandes käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta

KMH algatamata. Vee erikasutuse mõju vee kvaliteedile on käsitletud ptk 1.3.1.1.

1.1.5.2. Müra

Müra võib potentsiaalselt kaasneda vee erikasutusega: vaiade puurimine, töölaevade müra.

Lisaks, müra võib potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusfaasis: tuulikute töömüra,

hoolduslaevade müra.

KMH raames teostati veealuse inimtekkelise müra mõju hindamine SWE avamere tuulepargi

piirkonnas (KMH aruande lisa 3.11). Hindamise metoodika on sarnane Taani suunistes11

kirjeldatud metoodikaga. Müra teemasid on käsitletud KMH aruande ptk-s 4.2 lähtuvalt

maksimaalsest võimalikust tuulikute arvust arendusalal. Käsitletud on ka madalsagedusliku

müra ja infraheli. KMH raames teostati müra mõju mudeldamine lähtuvalt KMH aruandes

käsitletud planeeritavast arendusest. Müra leviku arvutuste teostamiseks koostati WindPRO

arvutustarkvara sisene kolmemõõtmeline maastikumudel.

Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2025. aastal juhend12, mis annab keskkonnamõju

hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks

hindamiseks. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – välisõhus leviv müra,

madalsageduslik heli (sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Lisaks juhendile valmis

välisriikide võrdlusanalüüs, mille raames käsitleti Läti, Leedu, Soome, Taani ja Saksamaa

tuuleparkide keskkonnamõju hindamise regulatsioone ja praktikaid. Juhendis on markeeritud,

10 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026). 11 Danish Energy Agency. 2022. Guideline for underwater noise - Installation of impact-driven piles,

Copenhagen. 12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend

MÜRA, VIBRATSIOON, VARJUTAMINE. Kättesaadav: Mõju hindamine keskkonnale | Kliimaministeerium

(02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

11 (40)

et ka tuulikud tekitavad töötades infraheli, kuid selle tase jääb teadusuuringute põhjal inimeste

tajulävest madalamale. Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et juba 85 m kaugusel tuulikutest ei

esine infraheli tasemel, mis oleks inimestele tajutav. Lisaks, tuulikute puhul tuleneb

madalsageduslik müra, sh infraheli, peamiselt aerodünaamilistest protsessidest.

Teadusuuringud ei ole tuvastatud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja

terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed. Arvestades eeltoodut ja

asjaolu, et tavaolukorras rakendatavate vahemaade (maismaatuulikud paiknevad 500 – 1000 m

ja meretuulikud min 6 meremiili kaugusel eluhoonetest) korral ei ole infraheli mõju

teaduskirjandusele tuginedes oluline, puudub mõjuhindamistes vajadus detailse arvutusliku

hindamise läbiviimiseks ehk infraheli mõju inimestele on soovituslik nii maismaa- kui ka

meretuuleparkide korral hinnata eksperthinnanguna. Lisaks, nimetatud mõjud kaasnevad

tuulepargi tööfaasiga ega ole keskkonnaloa esemega otseselt seotud.

Seega on vee erikasutuse alal vee erikasutusega seotud müra KMH aruandes

analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala ja vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses

võrreldes KMH aruandega muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud

tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta

KMH algatamata. Tuulepargi rajamisega seotud vee erikasutusega kaasneva müra mõju

elustikule on käsitletud ptk-s 3.1.1.

1.1.5.3. Heited õhku, valgus, soojus ja kiirgus

Töölaevade mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vaivundamendid paigaldatakse puurimise meetodil, rammimist ei toimu. Seega vibratsiooni

vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses võrreldes KMH aruandega muutunud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes

käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

KMH aruande ptk-s 2.6.4 on kirjeldatud meretuulepargi tegevuse lõpetamise etappi. Seal on

muuhulgas käsitletud tuuliku komponentide taaskasutamist ja utiliseerimist. Näiteks täna

laialdaselt diskuteeritav tuulikute labade keeruline taaskasutus tuleneb labadest, mis on

toodetud u 20 aastat tagasi, kus tulevasele ümbertöötlemisele ei pööratud olulist tähelepanu.

Täna rakendavad juhtivad tuulikute tootjad meetmeid, mis võimaldavad aastakümnete pärast

tuuliku labade ümbertöötlemist. Sarnaselt muudele tööstusettevõtetele on ka meretuulepargi

demonteerimine meretuulepargi omaniku kohustus.

Keskkonnaluba esemeks on vee erikasutus, vee erikasutusega jäätmeid ei teki,

EELNÕU 06.07.2026

12 (40)

taaskasutamiseks sobimatu pinnas kaadatakse ettemääratud kaadamisaladele.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes

käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee kvaliteeti võib oluliselt mõjutada ehitusaegne või kasutusaegne avarii, sh avarii vee

erikasutustöid teostades. Tavapärastel ehitustöödel ning tuulikute tavapärasel kasutamisel

reostust ei teki (nt õlilaigud). Mõju eksisteerib ainult avariiolukorras. KMH aruande ptk-s 3.3.3.

käsitleti mh võimaliku õlilaigu levikut ja mõju. Selleks teostati vastavad modelleerimised (vt k

p 1.1.5.1).

Avariiolukordi saab vältida ennetusmeetmeid rakendades ning õlireostuse levikut kontrollida

avarii juhtumisel selle tagajärgede operatiivse ja asjatundliku likvideerimisega. Seega on

oluline avariide vältimine ja vastava reostustõrjeplaani väljatöötamine, st oluline on avariide

ennetamine, kuid peab tagama valmisoleku ka avariide likvideerimiseks. Rakendama peab

KMH aruandes välja toodud leevendusmeetmeid (reostustõrjeplaani koostamine).

Reostustõrjeplaan annab selguse, kuidas tuleb reageerida reostuse tekkimisel, et vältida

reostuse levikut kaitsealadele (sh kavandatavad alad) ja rannikule. Reostustõrjeplaani

väljatöötamine on oluline juba vee erikasutuse perioodiks, sest juba vee erikasutuse ajal

intensiivistub veeliiklus oluliselt. Lähtuvalt eeltoodust, meetmete rakendamisel ei kaasne

kavandatava vee erikasutusega avariiohtu ning seeläbi ka olulist mõju veekogumite seisundile

ja veekaitse eesmärkide saavutamisele.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ega iseloom ei ole võrreldes KMH aruandes

käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave

loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Asjakohane on

reostustõrjeplaani koostamine ja rakendamine (vt ptk 1.1.7.). Kavandatava tegevuse kohta on

otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu13 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

13 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026).

EELNÕU 06.07.2026

13 (40)

on varasem strateegiline otsus tehtud. Ka Saare maakonnaplaneeringus 2030+14 on Saaremaast

läänes asuv piirkond markeeritud kui eelistatud ala meretuuleparkide rajamiseks.

Tegevuseks on antud tuulepargi hoonestusluba ja eksportkaabli hoonestusluba (vt ptk 1.1.2.)

Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel

tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud

hoonestusaladega. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa

andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

KMH aruande koostamise alusel on läbi viidud ca 20 erinevat uuringut ja analüüsi. KMH

aruande koostamisel, sh uuringute tegemisel, on lähtutud heakskiidetud KMH programmist

(18.10.2021) ja KMH aruande koostamise ajalt kehtiva KeHJS § 20 lg 2 alusel sätestatud

aruande sisule esitatavatest täpsustatud nõutest (Keskkonnaministeeriumi määrus nr 34, vastu

võetud 01.09.2017). KMH aruandes uuriti/analüüsiti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat,

merepõhja geoloogiat (sh setete koostis ja kvaliteet), merevee kvaliteeti, merepõhja elustikku

ja elupaikasid, linnustikku, nahkhiiri, hülgeid, kalastikku. Uuringud teostati meretuulepargialal

ja asjakohasel juhul ka eksportkaablitrassidel (kalastik, merepõhjaelupaigad).

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Seega on vee erikasutuse ala uuringutega kaetud. Peale KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamist ei ole teadaolevalt asjaolud muutunud – ei ole tehtud uusi uuringuid arendusalal,

ei ole muutunud keskkonnaseisundi andmed, piirkonda ei ole lisandunud uusi projekte, mis

oleks samas staadiumis käesoleva projektiga (vt ka ptk 1.3.7. koosmõjude kohta). Seega

lähtutakse eelhinnangu raames vee erikasutuse mõjude analüüsimisel ja KMH algatamise üle

otsustamisel KMH aruande ptk-st 3.1.-3.8. ja asjakohastes lisades toodud teabest.

Siiski on tõsi, et pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist on koostatud erinevaid

juhiseid taastuvenergeetika valdkonna uuringute teostamiseks15 (uuringud seoses mh vee

kvaliteediga, merepõhjaelupaikade ja elustikuga). Sellest lähtuvalt on mõjude analüüsis (vt ptk

3.1.1.) antud asjaoludega arvestatud ning käsitletud on ka muud teaduskirjandust ja teiste

taastuvenergeetika KMH aruannete tulemusi Loode-Eesti merealal ja Liivi lahes. Uued juhised

on eelkõige asjakohased rakendamiseks pooleliolevate KMH aruannete puhul, sest iga järgneva

arendusega kaasneb potentsiaalne koosmõju.

Kokkuvõtvalt leiab Keskkonnaamet, et otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uued uuringud ei ole asjakohased.

14 Saare maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-

content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf (01.07.2026). 15 Kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-

kaitstavatel-aladel/planeerimine-ja-ehitamine (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

14 (40)

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

KMH aruande raames on käsitletud Kura Kurgu hoiuala (KLO2000316), Kaugotoma-Lõu

hoiuala (KLO2000313), Rahuste looduskaitseala (KLO1000305), Riksu ranniku hoiuala

(KLO2000327), Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310), Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)

ja selle kavandatav laiendus, Kolgi madaliku looduskaitseala, väikeluige registreeritud leiukoht

(KLO9121560), Kasti lahe hoiuala (KLO2000312), Väinamere hoiuala (läänemaa -

KLO2000241), Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176) ning vastavaid kaitse-eeskirju ja

kavandatava tegevuse mõju neile. KMH aruandes tuuakse välja, et kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega

kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele (vt KMH aruande tabel 3.9-1.) ning puudub vajadus

leevendavate meetmete rakendamiseks.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole kaitstavate aladega ega kaitsvate

liikidega seotud asjaolud muutunud – vee erikasutuse ala piires uusi kaitsvaid alasid ei ole

loodud, ka uusi kaitsvaid liike ei ole leitud, kaitse-eeskirjades ei ole olnud muutuseid.

17.04.202616 on tehtud otsus Kolgi looduskaitseala moodustamise menetluse algatamiseks,

kuid KMH aruandes on alaga juba arvestatud kui kavandatava alaga.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.9 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Natura aladega seonduv on käsitletud ptk-s 1.3.6.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole (vt

ptk 1.1.5. ja 1.3.1.1.).

Meretuulepargi tööfaasiga seotud võimalikud häiringud (töömüra, visuaalne häiring) ei ole

seotud vee erikasutusega (tööd allpool keskmist veetaset). Siiski, ptk 1.1.5.2 kohaselt ei ole ette

näha ka olulist tuulepargi tööfaasi mürahäiringut, ega KMH ptk 4.1. kohaselt ka olulist

visuaalset häiringut.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 4 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uuemad

analüüsid infraheli ja madalasagedusliku heli osas (vt ptk 1.5.1.2.) toetavad KMH

aruandes tehtud järeldusi.

16 https://kliimaministeerium.ee/uudised/minister-sutt-algatas-eesti-esimeste-majandusvoondisse-jaavate-

merekaitsealade-moodustamise (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

15 (40)

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

1.3.1.1. Mõju hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile (sh heljum)

Süvendamisel tekkiva heljumi potentsiaalsed keskkonnamõjud on mitmesugused ja võivad

mõjutada nii vee kvaliteeti kui ka mereelustikku. Lisaks võib süvendamisel veesambasse

paiskuda varem settinud saasteaineid ja toitaineid. Toitainete lisandumine veesamba

aineringesse võib põhjustada eutrofeerumist ja hapnikupuudust veekogu põhjakihis.

Süvendamisele sarnased mõjud võivad kaasneda ka kaadamisega ning kaablite paigutamisel

dig-it meetodil. Tahkete ainete paigutamisega paisatakse veekeskkonda heljumit või varem

settinud saasteaineid ja toitaineid märkimisväärselt vähem (tahked ained suurema mõõduga, ei

ole seotud peeneid osakesi).

Heljum vähendab vee läbipaistvust ja valguse levikut vees, mis võib pärssida veetaimede ning

vetikate kasvu, häirida lindude toitumistingimusi ja kalade marja ja noorjärkude ellujäämust.

Samal ajal võivad heljumiosakesed kanda endaga toitaineid ja saasteaineid, soodustades

eutrofeerumist ning halvendades vee kvaliteeti.

Lisaks, erinevad uuringud17,18 on näidanud, et tuulikute vundamendid võivad potentsiaalselt

põhjustada vee vertikaalse liikumise suurenemist (suvine stratifikatsioon väheneb) ja seeläbi

suurendada toitainete transport kogu veesambas. Teisalt on ka leitud, et tuule kiiruse

vähenemine (varjutusefekt) põhjustab muutuseid hoovuste struktuuris, vähendab vertikaalset

segunemist ja aitab kaasa hapnikupuuduse tekkele19. Seega omab vees olev tahke füüsiline

kehand (tahke aine mere põhjas) ja tuulegeneraatori tornid ning tuulepargi kasutusfaas mõju

hüdrodünaamikale ning seeläbi ka vee kvaliteedile. Lisaks, hüdrodünaamika muutused võivad

ulatuda tuulepargi alast kaugemale.

Vee keskkonnaseisund

Vee erikasutust kavandatakse HELCOM alambasseini Ida-Gotlandi basseini (EGB) alal ja

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis EE_11. EGB alambasseini seisund HELCOM aruannete20

alusel ei ole hea. 2024. aastal on koostatud MSRD tunnustepõhised seisundihinnangud (MSRD

seisundihinnang)21 ja 2024. aastal on antud VRD seisundihinnangud22 Kihelkonna lahe

17 Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S.N., Brzana, R., Boon, A.R., Coolen, J.W., Dauvin, J.C., De Mesel,

I., Derweduwen, J., Gill, A.B. and Hutchison, Z.L., 2020. Benthic effects of offshore renewables: identification of

knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 77(3), pp.1092-1108. 18 Christiansen, N., Carpenter, J.R., Daewel, U., Suzuki, N. and Schrum, C., 2023. The large-scale impact of

anthropogenic mixing by offshore wind turbine foundations in the shallow North Sea. Frontiers in Marine Science,

10, p.1178330. 19 Daewel, U., Akhtar, N., Christiansen, N. and Schrum, C., 2022. Offshore wind farms are projected to impact

primary production and bottom water deoxygenation in the North Sea. Communications Earth & Environment,

3(1), p.292. 20HOLAS 3 Eutrophication. Kättesaadav:

https://stateofthebalticsea.helcom.fi/findings/pressures/pollution/eutrophication/ (28.05.2026). 21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024 ja vahearuanded. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea (28.05.2026). 22 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/VESI/pinnavesi2024/Veekogumite%20koondseisund%20

2024.xlsx (28.05.2026).

EELNÕU 06.07.2026

16 (40)

rannikuveekogumile. MSRD seisundihinnangu tunnuse 5 (eutrofeerumine, D5) alusel ei ole

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis hea keskkonnaseisund saavutatud, VRD

seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine

(põhjuseks eutrofeerumine, hindamissüsteemi puudulikkus (st klassipiirid vajavad

revideerimist), kõrge vee temperatuur ja intensiivsed õitsengud seirepiirkonnas).

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel

kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (VMK). VMK-

d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. Perioodi 2022-2027 kohta

koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1

2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi. Kodulehelt23.

Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti

muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas

territoriaalmere, vähemalt hea seisund (veeseadus (VeeS) § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund

on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud

kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt

vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2).

Veemajanduskava kohaselt on seatud eesmärgiks piirata koormust saasteainetest tuleb piirata

ja saavutada hiljemalt 2027. a Kihelkonna rannikuvee kogumi hea seisund. Hea seisundi

saavutamise tähtaega pikendati, kuna veekogumisse kanduvad toitained hoovustega ja

meetmete rakendamine tehniliselt keerukad ja ebaproportsionaalselt kulukad. Seega on 2027

aasta eesmärk „Hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg))“.

Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks merestrateegia mõttes

loetakse Läänemere eutrofeerumist, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest

merre. Suuremad survetegurid on veel ohtlikud ained ja liiga suur kalapüük.

Eesti merestrateegia meetmekava24 arvestab juba kehtestatud arengukavade ja nende

rakenduskavadega ning uued meetmed on välja pakutud lisaks rakendatud ja rakendamisel

olevatele meetmetele. Meetmena on ette nähtud nt merekaitsealade võrgustiku loomine Eesti

majandusvööndis, vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve

ohjamiseks, merereostustõrje võimekuse tõhustamine keskkonnahädaolukordadele

reageerimiseks merel jm tegevused.

Eesti merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalased sihid (2024)25 seavad toitainete koormuse

osas sihiks (BALEE-T16-2024), et Eesti lämmastikukoormus (N-üld) merre < 26474 t/a ja Eesti

fosforikoormus (P-üld) merre. Läänemere toitainete koormuste MAI/NIC väärtused on toodud

HELCOM Läänemere tegevuskavas26, kuid need on ümbervaatamisel seoses uuema info

kogunemisega. Vastavalt HELCOM reostuskoormuste arvutusmetoodikale ei võeta MAI/NIC

ja riikide reostuskoormuste arvutamisel arvesse setetest veesambasse sattuvaid toitaineid, vaid

maismaalt (jõgedega + seireta aladelt), otselaskmetega ja merekalakasvandustest ning

23 Veemajanduskavad. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (06.07.2026). 24 Eesti merestrateegia. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-

mereala-m (06.07.2026). 25 2024 uuendatud keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid_KK 304.pdf 26 Baltic Sea Action Plan, 2021. Lk 12. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-

Action-Plan-2021-update.pdf (10.06.2026)

EELNÕU 06.07.2026

17 (40)

atmosfäärist tulevaid reostuskoormusi27. Seega, veekogumi sisekoormuse suurenemisel ega ka

vee erikasutusega kaasneva koormuse lisandumisel ei toimu HELCOM-i lävendi ületamist.

Heljum ja eutrofeerumine

KMH aruande kohaselt välistatakse tuulikute asukohtadena alad, kus lubjakivil lasuvate

merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. KMH aruandes ptk 3.3.3 on välja toodud, et kuna

hoovuste kiirus on tuulepargi alal väga madal, siis sadestub heljum kiiresti selle tekkekohas

ning taastub heljumi looduslik kontsentratsioon ehk mõju on ajutine, lokaalne ja pöörduv.

Gravitatsioonivundamentide puhul võib heljum levida üle tuulepargi piiride, kuid ei jõuaks

rannikule. Heljumi kontsentratsioonitasemed on kõrgemad põhjakihtides, veepinna lähedal

üldiselt väga madalad. Kaablite süvistamisel, ei toimu setete teisaldamist, spetsiaalse Dig-it

roomikutel liikuv seade matab kaableid, vedeldades lühikeseks ajaks tugevate veejugade

(jetting) abil merepõhja setted kaabli all, misjärel kaabel vajub omaenda raskuse tõttu

lühiajaliselt veerohkeks mittekandvaks „smuutiks“ muudetud settesse. Kõvade pinnaste puhul

tuleb kaabel paigaldada kettsaega sarnaneva mooduli abil, millega saab pinnasesse kaevata

kraavi, millesse seejärel ohutult ja vigastusi välistades juhitakse kaabel. Justnimelt sellise

tehnoloogia kasutamise tõttu on vabanevate setete hulk suhteliselt väike. Kaablite

paigaldamisel pehmel põhjal (jetting) on heljumi levik piiratud alumise veekihiga28 ning

heljumi kogus ei erine oluliselt paigaldamise meetodite lõikes ning tegevuse mõju jääb

väheolulisele tasemele29. Valdavalt langevad setted kaablile - sellega tagataksegi kaablite

matmine. Ei toimu pinnase kaadamist kaablikraavi kõrvale laiemal alal. Tuulepargi sisese

kaabelduse puhul tekib heljum kaablite paigaldamisel vahetult merepõhja lähedal (sügavamal

kui 20 m). Kuna hoovuste kiirus on tuulepargi alal väga madal, siis sarnaselt vaivundamentidele

sadestub heljum kiiresti selle tekkekohas ning taastub heljumi looduslik kontsentratsioon ehk

mõju on ajutine, lokaalne ja pöörduv. Arvestades seda, et Pilguse – Riksu rannikupiirkond on

lainetusele ja tormidele avatud, on eksportkaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju

võrreldav lainetuse ja tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga

(resuspensiooniga). Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja

lokaalselt ning on osa rannaprotsessidest. Sealne piirkond on loodusliku lainetuse

mõjupiirkonnas ning tormilainetuse mõjul perioodiliselt toimuv looduslik protsess on märksa

suurema setteid ümberpaigutava mõjuga kui ühekordne ja lühiajaline kaablite paigaldamine.

Ka Saare-Liivi meretuulepargi30 ja Liivi lahe meretuulepargi31 uuringute käigus on

modelleerimise tulemustel leitud, et heljumi levik eksportkaablite paigaldamisel on lokaalne ja

ajutine (kontsentratsioon langeb suvistes oludes alla 5 mg/l 24 h jooksul), vajalikuks on peetud

heljumi tekke ja leviku seire teostamist.

27 HELCOM Guidelines for the annual and periodical compilation and reporting of waterborne pollution inputs

to the Baltic Sea, HELCOM, 2022. Lk 16. Kättesaadav: helcom.fi/wp-content/uploads/2022/04/HELCOM-PLC-

Water-Guidelines-2022.pdf (10.06.2026). 28 Swanson, C. and Isaji, T., 2006. Simulation of sediment transport and deposition from cable burial operations

for the alternative site of the Cape Wind Energy Project. ASA Final Report, pp.05-128. Kättesaadav:

https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/SL-ASA2006SimulationofSediment.pdf. 29 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of

potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and

future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav:

https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf. 30 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44. 31 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk

82.

EELNÕU 06.07.2026

18 (40)

Lähtuvalt eeltoodust, ei ole objektiivse teabe kohaselt alust arvata, et vee erikasutusega

kaasneks oluline heljumi teke ja levik, mis tooks kaas olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH

aruandes toodud käsitlus heljumi tekke ja leviku kohta on asjakohane. Vajalik on KMH

aruandes markeeritud heljumi seire teostamine, kui ühenduskaableid paigaldatakse

produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august). Madalas vees (alla 6 m

sügavuses) kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega

ebaolulised ja ajutised.

Eesti Geoloogiateenistuse 2021. aasta analüüsi32 kohaselt palistab suurt osa Saaremaa

läänerannikut lubjakiviplatoo. Sõrve sääre keskkohast aluspõhja reljeefi liigestus järsult

suureneb, erosioonilõige muutub sügavamaks ja pinnakatte paksus tõuseb märgatavalt. KMH

aruande ptk 3.2.2. kohaselt on kavandatav meretuulepargi ala valdavalt lubjakiviplatoo millest

eristub kaks nõgu, kus suurtes setetega täitunud nn paleokanalites on lubjakivi kaetud paksu

settekihiga. Lubjakivi platoo on kaetud glatsiaalse moreeniga, millel on laikudena liiva, esineb

hulgaliselt kive, rändrahne ja kivikülve. Ala kesk-, lääne- ja idaosas olevad aluspõhjalased nõod

on täitunud saviga ja saviliivaga, millel on õhuke kiht mudast liiva või muda. Meretuuleparki

kavandatakse piirkonda, kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (KMH aruanne lk 50).

KMH aruandes toodud keskkonnameetmete ja taotluse kohaselt süvikute alale vee erikasutust

ei kavandata.

2025. a augustis on valminud TalTech analüüs33 (TalTech 2025 a analüüs), kus tuuakse välja,

et: „Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori

(P) kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe

sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg P/g

(jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes 2,6-3,1

g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m². Sarnane uuring Soome Saaristomere ja Stockholmi

arhipelaagi akumulatsioonialadel andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva fosfori sisalduseks

630 µg P/g e 3,5 g P/m², transpordialadel olid vastavad väärtused 230 µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m²

(sh jaam AT3-1 SWE meretuulepargi lähedal). Seega meretuuleparki kavandatakse piirkonda,

kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.33. lk 53) ja

kus mobiilse fosfori osakaal setetes madal (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.35. lk 54). TalTech

2025 a analüüsi lisa 23 (lk 148) kohaselt on vee erikasutus kavandatud transpordialale

(proovipunkt AT3-1 vt joonis 2.1), kus mobiilse fosfori osakaal on 18 %. Kuigi konkreetselt

tuulepargi alalt selle uuringu raames setteproove ei võetud (neid võeti arendusala ümbritsevalt

merealalt), võimaldab uuringus esitatud teave kaudselt võrrelda KMH aruandes antud

hinnangut merepõhjasetetele avalduva mõju kohta. Seega ka muud uuringud kinnitavad

kaudselt KMH aruande järeldust, et olulist keskkonnamõju P-koormuste osas tõenäoliselt ei

teki. Täpsem setete seire on vajalik sisend vee erikasutuse aegsesse ja vee erikasutuse järgsesse

vee kvaliteedi seiresse ja seiretulemuste tõlgendamiseks (vt korralduse p 3.6.7.). Lisaks, fosfori

koormus on vaid rajamisaegne ning on oluliselt madalam kui näiteks ühel

avamerekalakasvatusel34.

32 Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks.

Kättesaadav: https://www.egt.ee/uudised/valminud-aruanne-ulevaade-meregeoloogilisest-andmestikust-

meretuuleparkide-planeerimiseks (28.05.2026). 33TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lk

112. Lõpparuanne. Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final

(04.06.2026). 34 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

EELNÕU 06.07.2026

19 (40)

Olemasoleva teabe35 kohaselt ei ole Kihelkonna lahe rannikuvee toitainete koguhulgad

veesambas ja setetes perioodil 2014-2022 peaaegu muutunud. Naabermerealadelt (avamerelt)

saabub veekogumisse oluline osa nii lämmastiku kui fosfori koormusest. Järelikult on ka

Kihelkonna lahe veekogumi seisundi kujunemisel oluline roll naaberaladel ja kogu Läänemere

toitainete koormusel. Arvestades Läänemere üldist eutrofeerumist on ka HELCOM Läänemere-

üleses viimases seisundihinnangus36 öeldud, et “hea” seisundi saavutamine eutrofeerumise

näitajate osas võtab aega aastakümneid või sada. Rootsi teadlaste modelleerimistulemuste

põhjal saavutatakse Läänemere hea seisund eutrofeerumise kontekstis 2100.a-ks, kui kõiki

kaitsemeetmeid rakendatakse.

Kokkuvõttes, kavandatava vee erikasutusega ei ole tõenäoline olulise fosfori koormuse

lisandumine ja sellega ei kaasne olulist mõju veekogumite seisundile, veekaitse

eesmärkide saavutamisele ega kaasne keskkonnaohtu. Uuemad uuringud ja analüüsid

toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

KMH aruandest lähtuvalt on oluline veesamba ja veekvaliteedi seire teostamine. Lisaks on

KMH aruandes markeeritud heljumi pidevseire vajadus eksportkaablite paigaldamisel, kui seda

teostatakse vegetatsiooniperioodil. Sel viisil on võimalik heljumi tekkega kaasnevaid mõjusid

veelgi minimeerida.

Saasteained

MSRD seisundihinnangu 8. tunnus on saasteained keskkonnas (D8). HELCOM

alambasseinides on ohtlike ainete sisaldus näidanud viimasel hindamisperioodil mõningaid

paranemise märke, kuid seisund ei ole siiski selgelt hea. Hindamistulemusi mõjutavad

peamiselt polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) kõrgenenud sisaldused elustikus,

tributüültina (TBT) sisaldused setetes, elavhõbeda (Hg) sisaldused elustikus ning vase

sisaldused setetes. Mõju avaldavad ka kaadmiumi sisaldused elustikus ja setetes ning plii

sisaldused elustikus37. VRD seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna rannikuveekogumi

keemiline seisund halb (Hg kalas, põhjuseks kaugkanne atmosfääri kaudu).

Ohtlike ainete kontsentratsioonid esinevad tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste

lähistel38,39, siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed,

sügavad akumulatsioonialad)40. KMH aruande ptk 3.2.2. kohaselt ei ole arendusala

42-43. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026). 35 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

36. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026). 36 State of the Baltic Sea, 2023. Lk 73. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2023/10/State-of-the-

Baltic-Sea-2023.pdf (10.06.2026) 37 https://stateofthebalticsea.helcom.fi/wp-content/uploads/2023/11/Hazardous-substances-chapter.pdf 38 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 39 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 40 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

EELNÕU 06.07.2026

20 (40)

merepõhjasetted reostunud, vee erikasutuse ala ei asu akumulatsioonialal. Vee erikasutus

avamere tuulepargi rajamisel toimub aladel, kus valdavad moreenladestused, peen- ja keskmise

fraktsiooniga liivad, kruus, veerised ning rändrahnud. Eksportkaablite paigaldamise piirkonnas

on esindatud vaheldumisi kulutus - ja kuhjerannavööndid, piirkonnas puuduvad suuremad

sadamad, asulad või tööstused. Neid piirkondi ei iseloomusta oluline ajalooliselt kujunenud

keemiline reostus. Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale teisese reostuse tõttu oodata olulisi

negatiivseid tagajärgi41.

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis.

Seega ei ole ette näha olulisel määral setetest ega vundamentidelt ohtlike ainete vette

paiskamist. Lähtuvalt eeltoodust ei oma vee erikasutus olulist mõju veekogumite

seisundile, veekaitse eesmärkide saavutamisele ega sellega ei kaasne keskkonnaohtu.

Uuemad uuringud ja analüüsid toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Mikroplast

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis. Elektrituulikud sisaldavad

küll plasti, kuid mitte sellist plasti, mida leidub mikroplastis. See pärineb termoplastidest, mida

tavaliselt leidub akrüülist, polüestrist, polüpropüleenist, polüstüreenist, nailonist ja teflonist.

Elektrituulikute labad on tegelikult valmistatud komposiitmaterjalidest ja koosnevad umbes

70% klaaskiust (mis on valmistatud liivast) ja 30% termokindlast plastikust42,43. Elektrituuliku

labad, mis koosnevad eranditult klaaskiust, epoksiidliimist ja mõnel juhul ka süsinikkiust, on

elektrituuliku osa, mis on kõige enam kulumisele avatud. Praeguste teadmiste kohaselt "lihvib"

suurem elektrituulik aasta jooksul maksimaalselt 150 grammi ja see on peamiselt värv, mis

labadelt maha valgub. Tegemist on keemiliselt mitteaktiivsed polümeeriosakesed, mis ei eralda

loodusesse kemikaale44. Elektrituulikute väliskihid on konstrueeritud nii, et need ei sisalda

epoksüliimi, kuigi selle jälgi võib esineda. Elektrituuliku labad sisaldavad ainult

mikroskoopilisi jälgi bifenool A jääkidest ja seega ei põhjusta suuri bifenool A või

mikroplastide heitkoguseid keskkonda või ei põhjusta neid üldse. Elektrituulikute labade

äärmiselt väike potentsiaalne BPA heitkogus ei kujuta endast ohtu keskkonnale või inimestele.

Seega ei kaasne vee erikasutusega olulisel määral mikroplasti sattumist vette.

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026). 41 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026). 42 Cooperman et al., 2021. Wind turbine blade material in the United States: Quantities, costs, and end-of-life

options Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S092134492100046X?via%3Dihub

(02.07.2026). 43 Svensk Vindenergi 2021. Vindkraften är Hållbar – ekonomiskt, ekologiskt, social. Kättesaadav:

https://svenskvindenergi.org/wp-content/uploads/2021/05/Vindkraften-ar-hallbar-ett-faktablad-fran-Svensk-

Vindenergi.pdf (02.07.2026). 44 Norwea, 2021. Faktaark: Vindkraft, plast og Bisfenol A. Kätesaadav: https://videnomvind.dk/klare-faktafejl-

om-mikroplast/. 02.07.2026

EELNÕU 06.07.2026

21 (40)

Hüdrograafilised tingimused

MSRD seisundihinnangu 7. tunnus on hüdrograafilised tingimused (D7). Tunnuse indikaatorid

jälgivad inimtegevuse mõjul hüdrograafiliselt (nt lainete liikumine, hoovused, soolsus,

temperatuuri muutused) muudetud mereala levikut ja pindala. Hõlmatud on ainult selliseid

inimtegevusi, mis toovad kaasa olulisi muutuseid. KMH aruandes toodi välja, et meretuulepargi

vundamentidel ja kasutusfaasil mõju vee kvaliteedile puudub, mõju hoovustele ja lainetusele

on mudelduste kohaselt ebaoluline. Modelleerimine näitab, et tuulepark vähendab lainekõrgusi

kuni 2% ja lainetuse suuna muutus on alla 0,26 kraadi. Seega ei too tuulepark kaasa ka muutusi

piirkonna rannaprotsessides (KMH aruande ptk 3.1.3). Seeläbi ei ole ette näha ka olulist mõju

vee kvaliteedile.

Arvestades, et loodete roll Läänemere dünaamikas on väga tagasihoidlik ja peamine hoovuste

käivitaja on tuul, otseselt või kaudselt läbi veetaseme gradientide või basseini omavõnkumiste

tekitamise, siis on tuule suhteline panus hoovuste kineetilisse energiasse ja ka vertikaalsesse

segunemisse meie merealal võrreldes Põhjamerega suurem45. Võimalikud muutused

hüdrodünaamikas ei ole tingitud ainult tuulegeneraatori veealusest osast, vaid on seotud

suuresti tuulegeneraatori torni ning tuulegeneraatorite töötamisega kaasnevast varjutusefektist.

Varjutusefekt võib mõjutada just vee kvaliteeti ja vee liikumist, siiski ei ole tuulegeneraatori

tornidega kaasnev mõju seotud keskkonnaloa reguleerimisalaga (vee erikasutusega). KMH

aruandes on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ette nähtud ka vee erikasutuse järgne veesamba ja

veekvaliteedi seire. Lisaks määratakse keskkonnaloale ehituseelne P seire settest. Seire

võimaldab hinnata võimalikke muutusi vee kvaliteedis tuulepargi tööfaasis. Ka Saare-Liivi

meretuulepargi46 KMH aruandes on leitud, et ühe tuulepargi rajamisel olulisi muutusi

hüdrodünaamikas ei ole ning meretuulepargi tööfaas ei mõjuta oluliselt vee kvaliteeti.

Olemasoleva teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist

mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. Ettevaatuspõhimõttest

lähtuvalt on KMH aruandes markeeritud seire vajadus.

Kaadamine

KMH aruandes on markeeritud põhimõtted, millest tuleb lähtuda kaadamisalade määramisel:

„Gravitatsioonivundamentide kasutamisel tuleb eelistada kaadamisel hoonestusalal paiknevaid

alasid, kus kaadamine ei too kaasa märkimisväärset keskkonnamõju (ehk tegemist ei ole kõrge

väärtusega merepõhja elupaigaga) ja kuhu ehitustehniliselt ei ole võimalik tuulikuid paigutada

st hoonestusloa alal olevaid loode-kagusuunalisi reljeefis eristuvaid vagumusi (vt ka KMH

aruande ptk 3.2.2, sügavuse kaart joonis 3.2.-1) sügavusega üle 22 m. St ala, kus liiva katvus

on kõrge ja söödavat rannakarpi ei esine (vt KMH aruande joonis 3.4-3)“. Lisaks: „Nii elupaiga

kadu kui elupaiga häiringut on võimalik vältida ja minimeerida välistades ehitustegevuse kui

kaadamise väljapoole karide elupaigatüübi väärtuslikumaid osasid ehk mis asuvad

sügavusvahemikust madalamal kui 20 m (vt KMH aruande joonis 3.4-10).„ Sellest on loa

taotleja lähtunud ka kaadamisalade valikul. Taotluse kohaselt on kavandatud kaadata ettenähtud

kaadamisaladele gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas.

45 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (16.07.2025). 46 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44.

EELNÕU 06.07.2026

22 (40)

Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust maismaast ei ole realistlik

süvenduspinnase kasutamine maismaal. Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada

gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali, seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul

sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel. Seega puuduvad realistlikult alternatiivsed

võimalused kaadamisele. Pinnas, mis tekib vaivundamendi või sõrestikvundamendi puurimisel

lubjakivisse jääb täitma erosioonikaitse funktsiooni. Tegemist on kivisema materjaliga, mis

kasutatavast tehnoloogiast (puurimine) lähtuvalt jääb vundamendi juurde, selle teisaldamine

oleks ebaproportsionaalselt kulukas (vajalik lisatehnoloogia) ja kaasneksid lisahäiringud

(heljum teisaldamisel ja hilisemal kaadamisel kaadamiskohta). Kaablite paigaldamisel tekkiv

pinnas vajub valdavas osas kaablile, seega kasutatakse pinnast kaablite matmisel. Seega toimub

vaivundamendi ja sõrestikvundamendi kui ka kaablite paigaldamisel süvenduspinnase

taaskasutus, pinnast ei kaadata vaid paigutatakse kasulikult mere põhjas. Seega on kavandatud

tööde korraldamine viisil, et maksimaalselt kasutada süvendatavaid setteid kasulikult.

Töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloas (vt korralduse p 3.5.27.).

Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) setetest ohtlike

ainete vette paiskamist ning ei lisandu olulist heljumi ega fosfori koormust, mis mõjutaks

oluliselt veekogumite seisundit ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Meetmete

rakendamisel vee erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas

jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse, tegevuse tulemusena ei halvene veekogumi

seisund veepoliitika raamdirektiivi mõistes. Vee erikasutusega ei teki keskkonnaohtu.

Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete

rakendamine, vastavad keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt korralduse p

3.5.6.-3.5.7, 3.6.6.-3.6.7., 3.6.11.-3.6.12., 3.6.16).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad uuringud ja analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.2. Mõju merepõhjaelustikule ja elupaikadele

KMH aruande kohaselt kaasneb merepõhja ettevalmistamisega ühelt poolt vahetu elupaikade

kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol).

MSRD seisundihinnangu 6. tunnus on merepõhja terviklikkus (D6), kus hea keskkonnaseisundi

(HKS) indikaatoriteks on mh loodusliku merepõhja kao ja häiringu pindala. HKS piiriks on

elupaigatüübi kadu kuni 2% selle pindalast. MSRD-s on seatud füüsilisele häiringualale HKS

piir 25%47. MSRD seisundihinnangus on toodud, et arvestades hävinud ja häiritud alade

osakaalu iga elupaiga põhitüübi pindalast Eesti mereala ulatuses, ei ületa mõjutatud ala suurus

maksimaalset lubatud määra (HKS piiri) ning HKS on hinnatud heaks. Vaadates aga MSRD

elupaigatüüpide seisundi perspektiivi (tunnus kahjuliku mõju ulatus48), ei ole HKS piir

47 Komisjoni teatis merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848 alusel

kehtestatud läviväärtuste kohta. 2024. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078 48 Kahjuliku mõju ulatuse hinnang tugineb elupaigatüübi seisundil ning hävinud, füüsiliselt häiritud ja

hüdrograafiliselt muudetud elupaigatüübi ulatusel ning tunnus 5 (eutrofeerumine) põhjaelustiku ja

hapnikusisalduse indikaatoritel.

EELNÕU 06.07.2026

23 (40)

saavutatud elupaigatüübi tsirkalitoraali kivine põhi ja biogeensed karid osas. Lisaks tuleb

kaitsta loodusdirektiivi 92/43/EMÜ49 (LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid,

liivamadalad). LoD kohaselt on elupaigatüübi olukord soodne, kui kadu on ≤1% selle

levikualast ja/või häiring ≤10% selle levikualast. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2024. a

analüüsis „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise

määruse mereelupaikade piiritlemine“ on karide seisund hinnatud kokkuvõttes ebasoodsaks-

ebapiisavaks. Nimetatud analüüsis on selgitatud, et erinevalt varasematest

hindamismetoodikatest tuleb ajakohase LoD artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam

arvestada trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega.

Elupaigatüübina karid käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid,

paiguti mõõnaga paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Eestis

arvatakse selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist

merepõhjakõrgendikud, mis võivad paguvee ajal ulatuda üle merepinna. Eesti rannikumeres on

karid levinud suhteliselt väikesel pindalal. Karide elustik on väga mitmekesine, taimestiku

moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikakooslused, eriti liigirikkad on põisadrukooslused.

Karide elustikku iseloomustab suur bioloogiline produktiivsus. Rannakarbipopulatsioonid on

lindudele hea toidubaas.

KMH aruande kohaselt on vundamentide või kaablitrasside alla jääva loodusliku merepõhja

kadu 0,2376 km², kõva substraadi kadu 0,178 km³. Merepõhja häiringu pindala on 1,6493 km²,

kõva substraadi häiringu pindala on 0,356 km². Eeldades tuulikute ühtlast või juhuslikku

paigutust uuringualal, põhjustab tuulepargi rajamine vaivundamendi kasutamisel 0,00225 km²

karide elupaiga kao ja 0,27 km² elupaigatüübi karid häiringu. Gravitatsioonvundamendi

kasutamisel on karide elupaiga kadu 0,07 km² ja elupaiga karid häiring ulatusega 0,48 km².

Need mõlemad väärtused ei põhjusta elupaigatüübi looduskaitselise seisundi halvenemist kogu

Eesti mereala ulatuses ega põhjusta ka Merestrateegia järgse hindamise metoodika alusel HKS

lävendi ületamist selle elupaigatüübi osas. Tuulepargi sisese kaabelduse süvistamisel tekkiv

elupaiga kadu ja häiring on suurusjärgult võrreldav tuulikute vundamentide poolt tekitatud

elupaiga kao ja häiringuga.

Keskkonnaagentuuri 2024 analüüsis50 tuuakse välja, et karide elupaigatüübi kogu levikualast

Eestis jääb Ida-Gotlandi basseini 31,65 %. Kõigi Eesti Mereala planeeringus markeeritud

arendusala poolt põhjustatud karide kadu oleks 0,3 %, häiring 9,5 %. Seega ka kõigi arenduste

realiseerimisel olulist karide kadu ei kaasne. Siiski, ka KAUR analüüs ei käsitlenud

eksportkaablitrasse. See ei muuda aga aruande lõppjäreldust. Mõningane karide kadu

eksportkaabli paigaldamisel olulist muutust karide seisundis kaasa ei too, arvestades, et KAUR

analüüs käsitles kõiki taastuvenergeetika arendusi piirkonnas. Lisaks, KMH aruande lk 92

kohaselt tuleb ühenduskaabli asukoha valiku järgselt valitud trassikoridoris ette näha

ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja

elupaikadele. Vee erikasutuse eelne seire võimaldab seada parim trassi paiknemine

trassikoridoris ning kaardistada, kus on vajalik meetmete rakendamine (kaablitrassi rajamisel

karide elupaigatüübile tuleb selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale

paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi); liivamadalate puhul meriheina

koosluste taastamine). Selline töökorraldus võimaldab minimeerida karide kadu.

49 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (10.06.2026). 50 Keskkonnaagentuur. 2024. LoD mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs. Lk 21. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-mereelupaikade-ja-meretuuleparkide-analuus (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

24 (40)

Ühenduskaabli trassialternatiivid on merepõhjaelupaikade vaates võrdsed, ühte ei saa eelistada

teisele. Lisaks, SWE KMH aruandes on ette nähtud keskkonnameede, mille kohaselt

arendusalale jäävate karide alad, mis on kõige väärtuslikumad, tuleb ettevaatusprintsiibist

lähtuvalt hoida puutumatuna igasugusest meretuulepargi arendustegevusest (st tuulikutest ja

kaablite rajamisest) ja kaadamisest. Samuti, võimalusel peaks eelistama vaivundamente.

Vaivundamendi kasutamine on KMH aruande kohaselt ka tõenäolisem (KMH aruande lk 17).

KMH aruande kohaselt keskkonnameetmete rakendamisel oluline mõju merepõhjaelupaikadele

puudub.

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) keskkonnaohtu

merepõhjaelupaikadele. Kaadamisalad on valitud lähtuvalt KMH aruandes toodud suunistest.

Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete

rakendamine.KMH aruandes välja toodud keskkonnameetmed seatakse keskkonnalaole (vt

korralduse p 3.5.8.- 3.5.14., 3.6.8.- 3.6.9., 3.6.13., 3.6.17.- 3.6.18.).

Merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule.

Madalas vees (alla 6 m sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja

karidelt ning kalda lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse

heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega ebaolulised ja

ajutised. Siiski, vegetatsiooniperioodil töid tehes on asjakohane tööde aegne heljumi seire ja

seirest lähtuv tööde korraldamine.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.3. Mõju kaladele

Meretuulepargiga seotud mõjud kalastikule võib jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju,

kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Gravitatsioonivundamendi puhul loetakse

olulisimaks mõju läbi veekvaliteedi muutuste - heljumi tekke ja setete taashõljustamisega

seotud mõjusid. Need mõjud kaasnevad ka kaablite paigaldamisega. Lisaks võib mõjutada

kalastikku ehitusmüra, tuulikute töömüra, kaablite elektromagnetvälja mõju, rifiefekt. Teisalt,

tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi

ja rajatistega, mitte vee erikasutusega.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus (D1), 3. kaubanduslikud

kalad (D3) ja 4. toiduvõrgud (D4). Kõigi nimetatud kriteeriumite puhul on olulisel kohal

kalastiku seisund, kui hea seisund ei ole saavutatud.

Toetudes SWE uurimisalal 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilisele uurimistööle võib öelda, et

piirkonnas ei leitud selliste kalaliikide olulisi kontsentratsioone, mis eraldi võetuna välistaks

sinna tuulepargi rajamise. Räime massilist rännet tuulepargi alal ei õnnestunud rändeperioodi

vältel tuvastada, seega on ebatõenäoline, et seda piirkonda läbivad suuremad kudekoondised.

Lisaks viidi 2022. aastal Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt läbi eraldi kalastiku uuring Pilguse

lahe suudmealal Sõrve sääre tipust kuni Harilaiuni. Selle raames hinnati kokku 92 paiga tänast

ning potentsiaalset sobivust meres elevate mageveekalade kudealana. Uuring tõi välja 5

piirkonda, mis väärivad erilist kaitset sellisena nagu nad on, või siis on sobilikud kudealade

EELNÕU 06.07.2026

25 (40)

taastamiseks/parendamiseks. Nimetatud uuringu andmetel ongi Pilguse lahe süsteemi puhul

tegu ühe kõige väärtuslikuma kudealaga selles mereosas. Siiski, läbi viidud kalastiku uuringu

kohaselt ühenduskaabli rajamine sõltumata alternatiivist (Pilguse lahe suudmes või suudmest

lõunapool) ei tähendaks olulist elupaikade kadu kalastikule, ühenduskaabli maaletuleku koht

Pilguse lahe juures ei mõjuta oluliselt meres elavate mageveekalade kudeala. Ühenduskaabli

alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud siiski lõunapoolne alternatiiv

(alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt kaugel, et

maandada võimalik kaablitest lähtuva hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse lahte

kudema suubuvatele kaladele. Tegemist on eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuva eelistusega.

Elektrikaablid meres on tavapärane nähtus, neid on nt nii Suures kui Väikeses väinas ning

maetud kaabel võiks potentsiaalselt mõjutada eelkõige angerjat. Samas, põhjapoolsem

alternatiiv on eelistatum kaitsvate alade vaates. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH aruandes

markeeritud kaablitrassi alternatiivi eelistust kohustusliku ega soovitusliku

keskkonnameetmena. Kaablitrassi valikul mängib olulist rolli, kuhu rajatakse alajaam, mis

käesoleval ajal ei ole veel lõplikult teada. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu eelnõus51 on markeeritud trass Kotlandi alajaamani (Kotlandi küla, Saaremaa

vald, Saare maakond), antud alajaama asukoht ei välista kumbagi ekspertkaabli alternatiivi.

Allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada

impulsiivse müra allikaks, mis on oluliselt vähem intensiivne kui rammimismüra ning see ei

põhjusta kalade olulist mõju. Lisaks, pideva inimtekkelise müra mediaan helitugevuse tase ei

ületa piirväärtusi (kalade reageerimistaset). Uuemad eksperimentaalsed uuringud52 Liivi lahes

ei ole tuvastanud tuulikute töömüra olulist mõju kalastikule, ei toimu kalade lausalist lahkumist

piirkonnast mürast tingituna, toimub mõningane räimearvukuse vähenemine ca 700 m raadiuses

müraallikast. Räime summaarne tihedus üldjuhul siiski uuringualal katsete jooksul ei

vähenenud. Seega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kalastikule ka tuulepargi tööfaasis.

KMH aruande kohaselt on kavandatava vee erikasutuse mõju neutraalne või vähe negatiivne.

Vähest mõju saab leevendada sobivate keskkonnameetmetega (teatud karide vältimine,

rannikupiirkonnas tööde ajastamine, suunised kaablite paigaldamisel). Lähtuvalt eeltoodust ei

kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu kalastikule.Asjakohane on KMH

aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine,

keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.17.- 3.5.19., 3.6.14., 3.6.19.).

Kalastikku mõjutab vee kvaliteet, seega on oluline ka vee kvaliteediga seotud

keskkonnameetmete täitmine.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.4.Mõju lindudele

Tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule jagatakse enamasti nelja

suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine,

51 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all. 52 TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. EKSPERIMENTAALNE UURING MÜRA MÕJUST PELAAGILISTELE

KALADELE. Kolmas vahearuanne. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/uuring-2023-m%C3%BCra-kalad-vahearuanne-02.pdf (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

26 (40)

kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa

taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist ja kaadamist. Seega

võib vee erikasutus mõjutada lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja

heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht.

Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite

tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega.

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu järgsel välja

valitud tuuleenergeetika arendusalal nr 2, kus on muuhulgas Eesti Ornitoloogiaühingu poolt

läbi viidud linnustiku analüüs, kus on leitud, et tegemist on meretuuleparkide kavandamiseks

sobiva arendusalaga.

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l53. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

SWE KMH raames on viidud täpsustav linnustiku uuring. Läbi viidud linnustiku uuringu ja

uuringu aruande analüüsi põhjal on tuulepargi potentsiaalne mõju linnustikule nõrk (KMH

aruande tabel 3.6-9) ehk tegevusega kaasneb vähene ebasoodne mõju. KMH aruande kohaselt

ei ole tegemist olulise peatumisalaga lindudele. Kombineerides ala tähtsuse saagirohkuse

muutusega seotud riskiga, on viimase olulisus nõrk – ebaoluline. Lähtuvalt eeltoodust on ka

väljatõrjumisrisk ja elupaikade hävimise risk nõrk. Läbi viidud linnustiku uuringu alusel ei

kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule.

Merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule

ja sellega seotult lindude toitumisaladele kaablitrassi naabruses. Madalas vees (alla 6 m

sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda

lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt

kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega ebaolulised ja ajutised. Lisaks, ette on

nähtud heljumi tekke ja leviku seire, kui eksportkaableid paigaldatakse vegetatsiooniperioodil.

Lähtuvalt seires toimub tööde korraldamine. Sel viisil ei ole ette näha võimalikku olulist mõju

ka haudelinnustikule vee erikasutuse ala rannikupiirkonnas.

KMH raames on välja on töötatud soovitused tuulikute paigutuseks, seega vee erikasutuse

positsioonide määramisel tuleb võimalusel nendest soovitustest lähtuda. Keskkonnaloale ei

seata nõudeid, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (nt tööfaasi reguleerivad meetmed).

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu

linnustikule. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine, vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed kantakse

keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.15.- 3.5.16.). Lisaks toetab põhjatoiduliste lindude

53 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf.

(03.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

27 (40)

toitumistingimusi merepõhjaelustikuga seotud meetmed ja heljumi levikuga arvestamine

rannikuvööndis.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise

üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.5. Mõju käsitiivalistele

KMH aruande kohaselt seisneb tuulikute mõju käsitiivalistele nende võimalikus kokkupõrkes

tuulikutega rändel. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda.

Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole seega asjakohane. Otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.6. Mõju mereimetajatele

Hallhülgele kaasneva inimtegevuse mõju võib vaadata otsese kui kaudse häiringuna ning seda

nii tuulepargi rajamise ehk ehitustegevustega seonduvalt kui ka tuulepargi rajamise järgselt ehk

kasutusaegselt. Lisaks võib meretuulepark mõjutada hallhülge jaoks oluliste võtmeelupaikade

- lesilate, toitumisalade ning nende vaheliste rändeteede kasutamist.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus, mille puhul on olulisel

kohal hüljeste seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole mereimetajate osas HKS

saavutatud.

Hüljeste peamised liikumiste tüübid SWE tuulepargi arendusalal olid ränne ja otsing, lähimad

lesilad on tuulepargi alast 11-12 km kaugusel. KMH aruandes raames tehtud allveemüra

uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada impulsiivse müra

allikaks, mis on vähem intensiivne kui rammimismüra. Pideva madalasagedusliku müra

modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas ületatakse reageerimistasemed, mõjutab

see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses. Otseselt rakendatavate leevendusmeetmete

vajadus puudub. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega

keskkonnaohtu hüljestele. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine mõju

hindamiste tulemuste verifitseerimiseks. Keskkonnaloa esemega seotud seire nõuded

markeeritakse keskkonnaloal (vt korralduse p 3.6.10., 3.6.15.).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust samal alal, kui KMH aruandes kirjeldatud.

Samuti on kavas kasutada samu tehnoloogiaid, kui KMH aruandes käsitletud. Seega ei ole

tegevuse mõju mereimetajatele muutunud. Otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

KMH aruandes on selgelt öeldud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Lisaks käsitleti kahte

eksportkaabli alternatiivi. Seega on vee erikasutuse mõju ulatuseks vee erikasutuse ala (vt

joonis 1) ja selle lähiümbrus (heljumi leviku ala). Taotluses toodud vee erikasutuse ala, maht ja

EELNÕU 06.07.2026

28 (40)

tehnoloogia, seega ka mõjuala ei ole muutunud võrreldes KMH aruandes käsitletuga. Kuna

asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande tooduga, on otsustajal olemas piisav

teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele54. KMH aruande kohaselt planeeritava

tegevusega keskkonnameetmete rakendamisel olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne.

SWE KMH aruande lõppjäreldus on toodud KMH aruandes iga mõjuvaldkonna juures kui ka

ptk-s 7 „Hindamistulemuste kokkuvõte“. Kokkuvõttes on leitud, et suurim mõju merepõhjale

ja sealsele elustikule avalduks gravitatsioonivundamentide paigaldamisel. Hinnatud tuulikute

tehniliste alternatiivide puhul selgus, et väiksema mõjuga keskkonnale oleks vaivundamendi

kavandamine ja rajamine, seda nii väiksema merepõhja kao ja häiringu osas kui setete ja

heljumi leviku tõttu. Kõige väiksema mõjuga on sõrestikvundamendi rajamine. Siiski ei ole

ükski vundamenditüüp oma mõjust lähtuvalt välistatud. KMH käigus on täpsustunud tuulikute

ruumiline paigutus, mis välistab looduskaitseliselt väärtuslikud karide alad. Tuulepargi täpne

lahendus, sh tuulikute arv, nende asukohad ja paigalduslahendused selguvad hilisema

projekteerimise käigus. Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse

käigus ette näha ei ole (vt ptk 1.1.5. ja 1.3.1.1.). Samuti ei ole tuvastatud püsivaid muutuseid

elustikus (vt p 1.3.1.2.-1.3.1.6. ja 1.3.6.). Seega on vee erikasutusega kaasnevad mõjud

keskkonnameetmete rakendamisel väheolulised ja tööde aegsed.

Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud lõunapoolne

alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt

kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuv hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse

lahte kudema suubuvatele kaladele. Merepõhja elupaikadele ühenduskaabli paigaldamisel

sisulist erinevust põhja- ja lõunapoolse alternatiivi vahel ei ole, kuna kaablitrass läbib

üldjoontes samu elupaiku samas ulatuses. Lõunapoolne alternatiiv 2 avaldab otsest mõju Riksu

hoiualale, samas jõudis hindamine järeldusele, et olulist ebasoodsat mõju hoiuala kaitse-

eesmärkidele ei ole. Kaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju on võrreldav lainetuse ja

tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga (resuspensiooniga).

Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja lokaalselt ning on osa

rannaprotsessidest. Ühenduskaablite arv ja pikkus on KMH aruandes markeeritud, lisaks on

välja toodud tegevusega seotud vee erikasutuse maht (vt tabel 1 ja 2). KMH aruandes on välja

töötatud leevendusmeetmed ja seire meetmed seoses vee erikasutusega (näiteks heljumi seire,

elupaikadega seotud seire ja meetmed jne). Seega ei ole olemasoleva teadmise põhjal võimalik

eelistada üht kaablitrassi teisele, kummagi alternatiiviga olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Kõik kaasnevad häiringud on vaid tööde aegsed.

Kuna vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH

aruande tooduga, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

54 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

29 (40)

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Vee erikasutusega kaasnev mõju laad oleneb mõjutatavast objektist. Mõju laad, tugevus ja

ulatus, sagedus ja pöörduvus on välja toodud ptk-s 3.1.1.

KMH aruanne ei tuvastanud tuulepargi põhialternatiivi 2 puhul ega eksportkaablite

alternatiivide osas ühegi hinnatud keskkonnaaspekti suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju

asjakohaste keskkonnameetmete (ka leevendusmeetmete) rakendamisel. Seega ei kaasne ka

vee erikasutusega asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel olulist negatiivset

keskkonnamõju. Võimalike keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks toodi välja

keskkonnameetmed (KMH aruande ptk 7.2., 7.4.). Lisaks selgitati, et täpne seiekava tehakse

pärast hoonestusloa protsessi koostöös vastava valdkonna ekspertidega rakendades konkreetsel

ajahetkel saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõtteid.

Keskkonnaamet arvestab KMH aruandes markeeritud keskkonnameetmetega keskkonnaloa

andmisel ja keskkonnameetmete määramisel (vt korralduse ptk 3.5, 3.6.). Täiendavad

keskkonna uuringud oluliste mõjude välja selgitamiseks ei ole vajalikud, asjakohane on KMH

raames markeeritud tööde eelne seire (vt korralduse p 3.6.6.-3.6.10.). KMH aruandes ptk-s 7.2.

on välja toodud, et leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute tulemusi ning

meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui järelseire käigus

lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on eeldatavalt

kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada. Lisaks, KMH aruande

ptk-s 7.4. on toodud välja põhimõte, mille kohaselt seire kavandamisel lähtutakse tolle hetke

parimast teadmisest (vt korralduse p 3.6.3.). Sellest lähtuvalt seatakse keskkonnalaole ka

seirekava koostamisega seotud kõrvaltingimus (vt korralduse p 3.7). Seega lähtutakse seire

teostamisel kõigist uuematest juhistest ja nõuetest.

Vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH aruande

tooduga. KMH aruandes on käsitletud ka vee erikasutusega keskkonnameetmeid. Ette on

nähtud detailse seirekava koostamine enne tööde alustamist, st seire kavandamisel

lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest. Seega on otsustajal olemas piisav teave loa

andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.5. mõju piiriülesus

Läbi viidud mõju hindamisele tulemusena otsest piiriülest mõju kavandatava tuulepargi

rajamisega ei kaasne (vt KMH aruande ptk 6.4.).

Kliimaministeerium (KLiM) kiitis 10.06.2024. kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE

Roheplaan OÜ töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine“. KliM

leidis, et KMH aruande avalikustamise menetlus oli olnud õiguspärane ning KMH aruande

avalikustamise käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning

nendega on asjakohaselt arvestatud või on nendega arvestamata jätmist piisavalt põhjendatud.

KMH aruandes on antud ka ülevaade piiriülesest kaasamisest, sealhulgas on lisatud aruande

piiriülese menetlusega seotud materjalid ning mõjutatud riikide esitatud seisukohad. KliM oli

seisukohal, et KMH aruanne vastab kehtestatud nõuetele. KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat.

EELNÕU 06.07.2026

30 (40)

Taotluses käsitletav tegevuse asukoht ja maht ei ole võrreldes KMH aruandes tooduga

muutunud. Seega ei ole tõenäoline, et muutunud oleks vee erikasutusega kaasnev piiriülene

mõju. Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura hindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS-es ja LKS-is seatud Natura hindamise

põhimõtetele ning KMH aruande ptk-s 3.10 viidatud juhendmaterjalidele.

Natura eelhindamine (KMH aruande ptk 3.10) jõudis järeldusele, et kavandatava tegevuse

elluviimisel on ebasoodsa mõju teke välistatud järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade puhul:

Kaugatoma -Lõu, Tagamõisa, Kasti lahe ja Väinamere loodusalade ning Kasti lahe, Väinamere

ja Irbes saurums linnualade puhul. Nende alade puhul ei ole asjakohase hindamise läbiviimine

vajalik.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et ebasoodsa mõju tekkimist tegevuse elluviimisel ei

saa välistada järgmiste Natura 2000 alade puhul: Riksu ranniku loodusala, Karala-Pilguse

loodusala ja Vilsandi loodusala. Natura asjakohase hindamise tulemusel (KMH aruande tabel

3.10-2) selgus, et ühegi hinnatud Natura ala puhul ei mõjuta merealale kavandatud tegevused

(st meretuulepargi hoonestusloaga kavandatav meretuulepargi ala tuulikutega ja merealale

kavandatavad merekaabli kavandamisega seotud tegevused) kaitse-eesmärke ega nende

saavutamist ning kõikide Natura alade terviklikkus säilib (KMH aruande tabel).

Riksu ranniku linnuala kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada leevendavat meedet:

Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb linnuala piires olevas rannikuvööndis välistada otsesed

kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil aprillist

juulini. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis ja tööde teostamise kavas.

Kui tööde teostamise kavaga koostöös ornitoloogide ja Keskkonnaametiga selgitatakse, et

kaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa ja

keskkonnaloa väljastajatel õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. Vastav meede seatakse

keskkonnaloale linnustiku valdkonna juurde (vt korralduse p 3.5.15.).

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole Natura aladega seotud asjaolud

muutunud – vee erikasutuse ala piires uusi Natura alasid ei ole loodud, kaitse-eeskirjades ei ole

olnud muutuseid.

KMH aruandes on markeeritud, et juhul, kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli

asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt

muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast

ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Seega trassi

muutmisel on vajalikud merepõhjaelupaikade kaardistamine (vt korralduse p 3.6.9.) ja

olemasolevate lubade muutmine/uute lubade taotlemine uue trassikoridori osas. Kuna uus

potentsiaalne trassikoridor ei ole hõlmatud SWE KMH aruandes, on trassi muutumisel ja

muutuse loastamisel vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine,

vajalik võib olla hinnata ka eksportkaablitassi paigaldamise mõju Natura võrgustiku aladele.

Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloal (vt korralduse p 3.5.30.).

EELNÕU 06.07.2026

31 (40)

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.10 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Keskkonnaloale seatakse KMH aruandes markeeritud leevendusmeetmed.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

KMH aruandes ei tuvastatud negatiivset kumulatiivset koosmõju teiste meretuuleparkidega

(Eesti mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika alale nr 2, väljaspoole SWE

projektiala, on esitatud mitmeid hoonestusloa taotlusi erinevate arendajate poolt, kuid

hoonestusloa protsessid on algusjärgus). Seega, ka kavandatava vee erikasutusega ei kaasne

negatiivset piiriülest keskkonnamõju ega kumulatiivset koosmõju.

Koosmõjude hindamisel tuleb arvestada ka tegevustega, mis on alles kavandamise etapis (st ei

ole veel lõplikult heaks kiidetud), kuid reeglina nendega, mis on planeeritavaga vähemalt samas

etapis ja mille osas on mingisugunegi kindlus, et tegevus on realiseeritav. Seega saab

koosmõjude hindamisel eelkõige arvestada nende tegevustega, mille KMH aruanne on

tunnistatud nõuetele vastavaks ning jätkub tegevusloa menetlus. Neist arendusetappidest

varasemas arendusstaadiumis olevaid tegevusi saab vajadusel kumulatiivsete mõjude

hindamisel kaardistada, kuid sisulist mõjude kumuleeruvust varases arendusstaadiumis olevate

tegevustega arvestada ei saa. Käesoleval juhul ei ole teiste Saaremaa lääneranniku

meretuuleparkide ega ka Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli hoonestusloa menetlus

staadiumis, mille mõju saaks usaldusväärselt arvestada keskkonnaloa andmisel. SWE

meretuulepargi arendus on teistest ajaliselt ees ja jõudis KMH-ga kõige esimesena valmis.

Teised, kes on projektidega pooleli, peavad kumulatiivseid mõjusid hindama detailsemalt, sh

arvestades SWE parki (KMH valmis, load osaliselt antud). Käesolevalt on piirkonnas nõuetele

vastavaks tunnistatud vaid SWE KMH aruanne ning keskkonnaloa andmisel on asjakohane

lähtuda selle tulemustest ning konkreetsest projektist, mitte aga kõigist projekteeritavatest

võimalikest projektidest. Uute juhiste järgimine on asjakohane eelkõige pooleliolevates mõjude

hindamises, sest iga järgnev projekt ja potentsiaalne koosmõju vajab detailset analüüsi.

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast ei ole ükski teine arendus jõudnud

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni. Seega ei ole asjaolud muutunud.

Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused – keskkonnameetmed (sh seire nõuded)

Seire nõuded

Seire nõuete seadmisel tuleb lähtuda KMH aruande ptk-st 7.4, seire nõuded seatakse

keskkonnaloa tabelis V8. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt

teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja

tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi

detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire

põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse

seire algust.

EELNÕU 06.07.2026

32 (40)

Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa korralduse peatükkidest

3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika

mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide

rajamisel“55 (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025.

aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“56

(merepõhjaelupaikade uuringu metoodika) ning HELCOM juhistest57. Seirekava peab

hõlmama kõiki korralduse ptk-s 3.6 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee

erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas

fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise

sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid

tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekava andma sisendi

leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja

nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi

mereseire alaprogrammis58 kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning

veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele59,60,61,62. Seirekava

koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev

mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavus varasemate uuringute tulemustega.

Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool

aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust (vt korralduse p 3.8.2.). Sel viisil on

seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav.

Seire valdkonnad, mis on seotud konkreetselt tuuliku mastidega ja tuulegeneraatorite tööga

(linnud, nahkhiired, müra, raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, hüljeste

järelseire) on seatud tuulepargi hoonestusloaga. Neid valdkondi keskkonnaluba ei dubleeri,

kuna neil puudub vahetu seos vee erikasutusega.

55 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (04.02.2026). 56 Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20-%20v2.pdf

(04.02.2026). 57 vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/ 58 Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav:

lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.02.2026). 59 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite

uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse

kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.02.2026). 60 Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.02.2026). 61 Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.02.2026). 62 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja

territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside

kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.02.2026).

EELNÕU 06.07.2026

33 (40)

Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha

ehitusgeoloogiline uuring.

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m

raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima

merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori

sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti üldisele P sisaldusele (P kogused on väga

väikesed, KMH aruanne lk 63). Mobiilse fosfori osas teavet ei ole. Vastav seire

võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi

vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee

kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete

koostisest. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne

elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine.

Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m,

300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste

taastamisel.

• Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale

rajatava alajaama asukoht), tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade

kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged

• Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli

levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks

asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha

detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz,

kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg

mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab

konservatiivsema helilevi hinnangu.

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel

lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

EELNÕU 06.07.2026

34 (40)

• Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15.

aprill kuni 31. august), on vajalik paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine

reaalajas. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida

ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde

korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama

nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda

merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik

• Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikute arendusalasid kui ka

kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja

kaablitöödel.

Hülged

• Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada

vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui

ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav,

et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks

jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava

koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

• Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse

selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi

koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige

läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu

sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline

protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10

aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks

EELNÕU 06.07.2026

35 (40)

kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis,

katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik

• Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire

tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang

seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala.

Leevendusmeetmed

Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, VV korraldusest nr 183, TTJA otsusest nr 1-7/25-378, tuleb

seada keskkonnaloale keskkonnameetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud mõjude

leevendamiseks (loa tabel V16).

Lisaks seatakse keskkonnaloale täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee

erikasutuse osas.

Keskkonnameetmed KMH aruandest ja hoonestuslubadest lähtuvalt

Merevee kvaliteet

• Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel

nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri.

• Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani.

Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada

riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed

ja tingimused (VV korraldus nr 183).

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee

erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne

lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt

setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega.

Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu

kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.

EELNÕU 06.07.2026

36 (40)

Joonis 3. Uuringuala elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m. Kogupindala 25,8 km² =

40,2% karide pindalast. Moodustab 11,5% ala kogupindalast.

• Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti.

• Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina

kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise

efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata.

Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste

paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus).

• Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või

maetud kaabli kaetavale alale paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal

(paekivi).

• Kui ühenduskaablite paigaldamisel produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill

kuni 31. august) liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku

fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest

kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada. Seega

on vajalik sel perioodil heljumi leviku järgimine reaalajas.

• Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud

tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat

vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete

tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.

EELNÕU 06.07.2026

37 (40)

• Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne

olukord.

Linnud

• Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra

tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli

paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames

koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et

eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on

ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda.

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on

võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava

rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 3).

• Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole

kalade kudeperioodi 15.04-15.06.

• Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige

madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku

realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja

potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele,

peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid

eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade

emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju

vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui

ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad

need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid

magnetvälju.

Veealused arheoloogiaväärtused

• Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti

abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige

tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja

Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse

positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd

Muinsuskaitseametiga.

• Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (TTJA

otsus nr 1-7/25-378).

EELNÕU 06.07.2026

38 (40)

Lennuliiklus

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel

peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peab tagama

minimaalse SAR access lane laiuse 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded

• Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise

vajadust (VV korraldus nr 183).

• Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi (TTJA

otsus nr 1-7/25-378).

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused Keskkonnaameti kaalutlusel

• Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite

ja tuulikute asukohtasid), vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid.

Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning

need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 2). Nihutamine peab olema

kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja

eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee

erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas.

• Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks ja käesoleval juhul on vee

erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine

veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue

võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks

ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala

kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise

õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda

muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi

keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Lähtuvalt

eeltoodust fikseeritakse need asjaolud keskkonnaloas.

• Taotluses on kaadamisalad määratud lähtuvalt KMH aruandes lk 25 ja 57 toodud

suunistest. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade mahutavust ja kaadamisalade

kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise

juhisele sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused.

Gravitatsioonivundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole

võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata

ettenähtud kaadamisaladele (SW1, SW2, SW3). Kaadamine toimub kaadamispraami

või süvenduslaeva abil. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide

planeerimisel. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja

teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks

teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid

teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

EELNÕU 06.07.2026

39 (40)

Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas

kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning

peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või

laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi

(AIS) kaudu.

Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu

kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida

ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese

mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga.

Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja

kuhu mitte.

Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale

alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu.

Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta,

võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja

pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus kui osa alast jääb kasutamata ja

sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada.

Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja

elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes

ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist.

Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja

kontrollitavaks.

• Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991,

jõustunud 2024 a) tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao

ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma

aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes. Aastaaruannetes ei tooda

ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega,

lähtuvalt riigi aruandluse kohustusest, peab pärast vee erikasutuse lõppu kaardistama

võimalikult täpse pindalalise info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta.

Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud

tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada

Keskkonnaametile. Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja

häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

• Taotluses on öeldud, et u 6 % eksportkaablite pikkusest kaetakse täiendava

kivimaterjaliga, Kihelkonna lahe osas lisatakse kive 17 650 m³, ümberarvutatult on see

u 3,7 km pikkuselt. Taotluses ei ole öeldud, milline lõik täpselt kaetakse, samuti ei ole

see välja toodud KMH aruandes. Eeldatavasti ei ole see veel teada. KMH aruandes

läbiviidud hinnangud (nt tabel 3.10-2 Riksu lahe linnuala asjakohane hindamine) on

lähtunud eeldusest, et linnuala piires kaabel süvistatakse („Merekaablid paigaldatakse

alternatiiv 2 korral linnuala ulatuses dig-it roomiku abil, mis on spetsiaalselt ehitatud

kaablite matmiseks merepõhja“ lk 174), mitte ei kaeta mujalt toodava kivimaterjaliga.

Teine variant, mida rannajoonel paigaldamisel on kirjeldatud, on suundpuurimine

(KMH aruanne lk 183). Kaablite kivimaterjalidega katmist Riksu lahe hoiualal (st ka

EELNÕU 06.07.2026

40 (40)

linnu- ja loodusalal) ei ole KMH aruandes, sh linnu- ja loodusalaga seonduvas

asjakohases hindamises käsitletud. Seega Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris)

ei ole kaabli kividega katmine lubatud, kuna sellise tehnoloogia mõjusid ei ole

hinnatud. Lisaks, selline tehnoloogia ei võimalda rakendada liivamadala elupaigatüübi

leevendusmeedet (meriheina koosluste taastamine).

• Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti

IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi

maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli

asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on

vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

1.4. Eelhinnangu järeldus

1.4.1. Keskkonnaameti hinnangul puudub taotluses kavandataval tegevusel (vt ptk 1.1.1)

oluline keskkonnamõju:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivset kaitsealasid, kaitstavate liikide

elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega

välisõhule, elustikule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas,

vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega

ei kaasne koosmõju teiste tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule

ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

1.4.2. Vee erikasutuse mõjud on piisavas mahus SWE KMH aruandes hinnatud ning

asjaolud ei ole vahepeal oluliselt muutunud. Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH

algatamata.

1.4.3. Oluline on vee erikasutuse planeerimisel ja ellu viimisel lähtuda ptk 1.3.8. toodud

keskkonnameetmetest (sh seire nõuetest). Uuringud võimaliku olulise mõju

väljaselgitamiseks ei ole vajalikud.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

EELNÕU 06.07.2026

1 (40)

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu Roheplaan OÜ poolt

2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise aruandes „Saare Wind Energy

MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine1“ (SWE KMH aruanne või KMH

aruanne), arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded

on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn,

Saaremaa vald, Saare maakond) (SWE) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa

(keskkonnaluba) taotluse 23.02.2024. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 23.02.2024 taotlusena nr T-KL/1022823, menetlus nr M-127510.

Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022823-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-127510-

9) esitati 11.05.2026. Menetluse aluseks on 11.05.2026 esitatud parandustaotlus nr T-

KL/1022823-3 (taotlus).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare Wind Energy meretuulepargi (SWE

meretuulepark) rajamisel ja kaablite paigaldamisel Läänemere läänesaarte lääneosas

(VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas. Vee erikasutust kavandatakse Kihelkonna

lahe rannikuveekogumis (EE_11) ja Ida-Gotlandi basseini merealal (joonis 1). Keskkonnaluba

taotletakse 15-ks aastaks.

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutus, mis on vajalik meretuuleparki kuni 100

tuulegeneraatori ja kuni 2 merealajaama rajamiseks. Nimetatud tuulepargi koguvõimsus on

kuni 1400 MW. Kavandatakse vee erikasutust veekaabelliinide paigaldamisel meretuulepargi

sees ja eksportkaabelliinide (kuni 4 paralleelset eksportkaablit (ka ühenduskaabel)

paigaldamisel kuni liitumiseni põhivõrguga Saaremaal. Taotluses on toodud, et

tuulegeneraatorite puhul valitakse vaid ühte tüüpi vundament, kuid keskkonnaluba taotledes

arvestatakse erinevate vundamendi alternatiividega (gravitatsioonivundament, vaivundament,

sõrestikvundament) kaasnevat vee erikasutust. Lõplik vundamendi valik sõltub edasiste

ehitusgeoloogiliste uuringute tulemustest.

1 Roheplaan OÜ, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine. Heaks kiidetud

Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view?kmh_id=476&represented_id= .

EELNÕU 06.07.2026

2 (40)

Joonis 1. Vee erikasutust kavandatakse tuulepargi hoonestusala ja eksportkaabli hoonestusala

piires.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb järgnev vee erikasutus:

* vundamentide rajamisel süvendamine mahus kuni 1 000 000 m³;

* gravitatsioonivundamentide kasutamisel süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele

mahus kuni 1 000 000 m³;

* vundamentide rajamisel tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³

(vundament ja vundamendi ballast, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka

vundamendi kruusapadi või vuukimismaterjal vm);

* vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel süvenduspinnase paigutamine mere

põhja vundamendi erosioonikaitseks mahus kuni 370 000 m³;

* tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamine mahus kuni 140 000

m³, süvenduspinnase paigutamine mere põhja kaablite katmiseks mahus kuni 140 000 m³ ja

tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ (kaablid, kivid kaablite katteks).

Täpsemad vee erikasutuse maksimaalse mahu andmed on välja toodud tabelis 1.

Taotluses on markeeritud vee erikasutuse ala veekogumite lõikes (vt joonis 1).Vee erikasutuse

ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on

lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine) (vt joonis 2).

EELNÕU 06.07.2026

3 (40)

Tabel 1. Kavandatav vee erikasutus, vee erikasutuse eesmärk, maht.

eesmärk

↓

vee

erikas-

utus

→

süvendamine

tahkete ainete

paigutamine

süvendus-

pinnase kasulik

paigutamine

Kaadamine selgitus

eksportkaablite

paigaldamine

eksportkaablite

hoonestusalal

28 000 m³ 29 600 m³ 28 000 m³ - kuni 4 eksport

kaablit, trassi

pikkus 17 km.

Kettlõikuri

kasutamine 79%

ulatuses, jetting

meetodil 15 %

ulatuses, kaabli

matmine

kividega 6%

ulatuses

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil 1 m

sügavune ja 45 cm

laiune soon, tekkiva

pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Pehmel

pinnasel kasutatakse

meetodit, millega

süvendamist ei

kaasne (jetting).

kaabel ja kivid

kaabli katteks

süvenduspinnas

kasutatakse

kasulikult

kaablite katteks

tuulepargisiseste

kaablite ja

tuulepargisiseste

eksportkaablite

paigaldamine

tuulepargi

hoonestusalal

112 000 m³ 118 400 m³ 112 000 m³ - sisekaabelduse

kogupikkus 240,

eksportkaabli

kogupikkus 32

km.

Kettlõikuri

kasutamine 79%

ulatuses, jetting

meetodil 15 %

ulatuses ja kaabli

matmine

kividega 6%

ulatuses.

dig-it masinaga

kettlõikamise

meetodil 1 m

sügavune ja 45 cm

laiune soon, tekkiva

pinnase maht on ca

0,5 m³/m. Pehmel

pinnasel kasutatakse

meetodit, millega

süvendamist ei

kaasne (jetting)

kaabel ja kivid

kaabli katteks

süvenduspinnas

kasutatakse

kasulikult

kaablite katteks

gravitatsioonivun-

damentide

rajamine

1 000 000 m³ 2 900 000 m³

- 1 000 000

m³

kuni 100

tuulegeneraatorit

ja kuni 2

merealajaama* vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

erosioonikaitse,

kruusapadi,

vundament ja

vundamendi

täide

vaivundamentide

rajamine

370 000 m³ 244 500 m³ 370 000 m³ - kuni 100

tuulegeneraatorit

ja kuni 2

merealajaama puurimisel

/vaiamisel tekkiv

pinnas

vundament,

vuukimismaterjal

, erosioonikaitse

pinnas

kasutatakse

erosioonikaitseks

sõrestikvundament

ide rajamine

172 000 m³ 64 500 m³

172 000 m³ - kuni 100

tuulegeneraatorit

ja kuni 2

merealajaama vundamendi aluse

ettevalmistamisel

eemaldatav pinnas

konstruktsioon,

vuukimine,

kinnitusvaiad

pinnas

kasutatakse

erosioonikaitseks

* KMH aruandes hinnati 100 tuulegeneraatori rajamist ning määrati vundamendi rajamiseks maksimaalsed vee

erikasutuse mahud. Tegelik vee erikasutuse maht on aga iga vundamendi puhul väiksem kui maksimaalne. Seetõttu

on KMH aruandes hinnatud vee erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama vundamenti.

EELNÕU 06.07.2026

4 (40)

Joonis 2. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja

kaablite paiknemine). Vasakul vaivundamentide paiknemine, keskel

gravitatsioonivundamentide paiknemine, paremal tuulepargisiseste kaablite paiknemine.

KMH koostamisel oli eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et KMH tulemusi

saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste meretuulepargi rajamiseks vajalike lubade

(keskkonnaluba ja ehitusluba) andmisel, ning tulevikus dubleeriva keskkonnamõju hindamise

algatamise vältimine. KMH programm ja KMH aruanne sisunõuete poolest kasutades parimat

võimalikku teadmist ja arvestades koostamise ajahetkel kehtivaid KeHJS-e redaktsiooni

nõudeid (KMH aruanne lk 7). Keskkonnaamet on olnud kaasatud kogu KMH protsessi vältel

ning pidas mh silmas vee erikasutuse käsitlemisega seotud asjaolusid.

KMH aruandes on selgitatud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Lisaks on KMH

aruandes on läbivalt hinnatud erinevaid tehnoloogilisi alternatiive ja kahte erinevat

eksportkaabli alternatiivi (alternatiiv 1 – põhjapoolne; alternatiiv 2 – lõunapoolne).

Keskkonnaloa taotluses markeeritud mahud on kooskõlas KMH aruandes käsitletuga (vt tabel

2). Taotluses kirjeldatud tehnoloogia vundamentide ja kaablite paigaldamisel ei erine KMH

aruandes toodust. KMH aruande ptk-s 2.5 ja 2.6 ning lisas 1 on käsitletud nii vaivundamendi

puurimist, gravitatsioonivundamendi paigaldamist ja sellega seotud süvendus ja kaadamistöid,

kui ka kaablite paigaldamise tehnoloogiaid (jetting, ketaslõikur, kividega katmine). KMH

aruande kohaselt kavandatakse vee erikasutust mahus, mis on vajalik püstitamaks kuni 100

tuulegeneraatorit (põhialternatiiv 2). Tegelik vee erikasutuse maht on aga iga vundamendi

puhul väiksem kui maksimaalne. Lähtuvalt eeltoodust on KMH aruandes hinnatud vee

erikasutuse mahu piires võimalik rajada ka kuni kaks merealajaama vundamenti. Lisaks on

KMH aruandes mõjude hindamisel lähtutud töökorraldusest, et vaivundamentide ja

sõrestikvundamentide korral jääb pinnas vundamendi juurde erosiooni kaitseks (KMH aruanne

lk 32) ja kaablikraav täidetakse süvendatud pinnasega (KMH aruande lisa 1 ptk 4.5). Seega on

KMH aruandes käsitletud ka süvenduspinnase kasuliku kasutamise valdkond. KMH aruande

kohaselt on kasutamiseks sobilikud nii gravitatsioonivundamendid, vaivundamendid kui ka

sõrestikvundamendid ning KMH aruandes kirjeldatud tehnoloogiad, ühegi tehnoloogilise

alternatiiviga olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ei kaasne. KMH aruandes ei välistata

kumabagi eksportkaablitrassi alternatiivi.

EELNÕU 06.07.2026

5 (40)

Tabel 2. KMH aruandes käsitletud vee erikasutuse mahud ja keskkonnaloa taotluses

kirjeldatud vee erikasutuse mahud.

*KMH aruandes käsitleti tuulegeneraatoreid võimsusega 14-18 mW, tipukõrgusega 280 kuni 310 m ja

vundamendi diameeter kuni 50 m. KMH aruandes on kirjeldatud vundamendi kaalu ja selle täitmist ballastiga.

Seega on KMH aruandes vundamentide paigaldamise osas käsitletud tahkete ainete paigutamist mahus, mis on

kooskõlas just sellise suurusega vundamendiga.

** Seega on erosioonikaitse pindala ca 1880 m² ning keskmise kihi paksuse 1.5 m korral ruumala 2820 m³, mis

102 vundamendi (100 tuulikut + 2 alajaama) summana on arvutuslikult 287 640 m³. Rakendades tehnilise

projekteerimise varuna faktorit 1.4, on maksimaalne maht orienteeruvalt 400 000 m³. Projekteerimise varu faktori

rakendamisel suurte kivide maht, mitte erosioonikaitse pindala. Seega ei suurene merepõhja kadu, suurte kivide

paigaldamisel on heljumi teke minimaalne. Taotluses on toodud maksimaalne võimalik maht, siiski võib eeldada,

et SWE meretuulepargis on tuulikute vundamentide ümbruse kaitse vajadus väga ebatõenäoline või piiratud

mahuga.

KMH aruandes toodud vee

erikasutuse maht

rajatiste arv keskkonnaloa taotluses

toodud maksimaalne vee

erikasutuse maht

süvendamine

vundamendi

paigaldamisel

kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

mahus kuni 1 000 000 m³

kaadamine

kaadamisaladele

kuni 1 miljon m³

KMH aruande lk 25, tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

mahus kuni 1 000 000 m³

kruusapadi kuni 500 000 m³

KMH aruande lk 25

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

tahkeid aineid mahus kuni

500 000 m³

vundament kuni 15 000 t vundament (betoon,

teras), lisaks ballast*

KMH aruande lk tabel 2.6-1

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

tahkeid aineid mahus kuni

2 000 000 m³

erosioonikaitse

(suured kivid)

kuni 10 m lai ja 1-1,5 m paks,

ümber 50 m diameetriga

vundamendi**

KMH aruande lisa 1 ptk 3.4.

kuni 100 tuulikut, kuni 2

alajaama

KMH aruande lk 21, TABEL

2.4-1

tahkeid aineid mahus kuni

400 000 m³

süvendamine

kaablite

paigaldamisel

79% ulatuses kasutatakse

kettlõikamise meetodil 1 m

sügavune ja 45 cm laiune soon,

tekkiva pinnase maht on ca 0,5

m³/m. Pehmel pinnasel kasutatakse

dig-it meetodit, millega

süvendamist ei kaasne.

KMH aruanne lk 12, ptk 2.6.2.

KMH aruande lisa 1 lk 37, tabel 4-

1

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km

KMH aruande lk 12, TABEL

2.4-1, lk 20 ja joonis 2.5-4

kuni 140 000 m³

kaablid ja

kaablite katmine

kividega

ca 6% kaablite pikkusest on

otstarbekas katta kividega.

Arvestuslikult kasutatakse 7 tonni

ehk 4.75 m³ kive 1 jooksva meetri

kohta.

KMH aruanne lisa 1 ptk 4.5.6.2

eksportkaablid (kuni 4 kaablit,

kogupikkus 100 km), tuulepargi

sisesed kaablid 240 km

KMH aruande lk 12, TABEL

2.4-1, lk 20 ja joonis 2.5-4

kuni 148000 m³

EELNÕU 06.07.2026

6 (40)

Lähtuvalt eeltoodust, taotluses kirjeldatud vee erikasutuse maht ja tehnoloogia on kooskõlas

KMH aruandes tooduga (vt tabel 2). Mahu ja tehnoloogia osas muutusi ei ole, st taotluse

kohaselt ei ole ette nähtud uute tehnoloogiate kasutust. Lisaks, taotluses kirjeldatud vee

erikasutuse ala ja vee erikasutuse positsioonid on kooskõlas KMH aruandes tooduga (vt joonis

2). Seega on taotluses kirjeldatav tegevus kooskõlas KMH aruandes analüüsituga. Vee

erikasutuse ala ja vee erikasutuse positsioonide osas muutuseid ei ole, st taotluses ei ole

planeeritud vee erikasutust uutele aladele ega ei ole pakutud välja uut rajatiste paigutust. KMH

aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole teadaolevalt tehtud uuringuid, mis

välistaks KMH aruandes käsitletud tehnoloogiate kasutamist antud arendusalal.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus (vee erikasutuse maht, ala,

tehnoloogia) võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta

KMH algatamata.

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu2 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

on varasem strateegiline otsus tehtud. Eesti mereala planeeringus on markeeritud ka võimalikud

eksportkaabli trassi alal. Merealade energiavõrgustiku rajamine lahendatakse eraldiseisvalt, ptk

5.6.6 ja 5.7 toodud tingimusi järgides ei ole tegemist käesoleva mereala planeeringu

muutmisega. SWE KMH aruandes on eksportkaablite tasside osas lähtutud Eesti mereala

planeeringu tingimustest (KMH käigus on hinnatud kaasnevaid olulisi mõjusid, trassi valikul

on välditud olulist ebasoodsat keskkonnamõju mereelupaikadele ja mereelustikule, sh olulist

ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele jne).

Ka Saare maakonnaplaneeringus 2030+3 on Saaremaast läänes asuv piirkond markeeritud kui

eelistatud ala meretuuleparkide rajamiseks.

Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) 20354 kohaselt on eesmärk rajada aastaks 2030

meretuuleparke võimsusega kuni 1GW, aastaks 2040 kuni 3GW, aastaks 2050 kuni 4GW.

Vabariigi Valitsus on 21.05.2025 korraldusega nr 95 „Hoonestusloa andmine“ andnud

hoonestusloa (tuulepargi hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga –

meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid

(tuulepargi hoonestusala). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on 21.10.2025

otsusega nr 1-7/25-378 andnud hoonestusloa (eksportkaabli hoonestusluba) merepõhja

koormamiseks hoonestusalaga - eksportkaablitega (eksportkaablite hoonestusala).

2 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). 3 Saare maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-

content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf (01.07.2026). 4 ENMAK 2035. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 8.01.2026. Lisa 2 lk 17, tabel 2.9 Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (02.07.2025).

EELNÕU 06.07.2026

7 (40)

Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu eelnõus5 on markeeritud elektriühenduse

trass Kotlandi alajaamani (Kotlandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond), trassi kulgemine

alajaamast mereni ei ole markeeritud. Kotlandi alajaama korral ei ole välistatud kumbki KMH

aruandes käsitletud trassialternatiiv.

Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel

tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud

hoonestusaladega. KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast alates ei ole kehtestatud

planeeringuid või arengudokumente, millega taotluses kirjeldatud vee erikasutus oleks

vastuolus.

Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas nii Eesti mereala planeeringu kui ka

kehtivate hoonestuslubadega kui ka strateegiliste arengudokumentidega. Eeltoodust

tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud

tegevusega muutunud, tegevust planeeritakse jätkuvalt samal alal ja mahus. Kuna

asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks

ning et jätta KMH algatamata.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ameti geoportaali andmeid).

Meretuulepargi rajamiseks kasutatakse suures mahus ehitusmaterjale, siiski ehitusmaterjalide

omandamine ei ole käesoleva keskkonnaloa ese. Merepõhja pinnast kasutatakse taotluse

kohaselt kasulikult niipalju kui võimalik – vaivundamendi ja sõrestikvundamendi

paigaldamisel tekkiv väljapuuritud lubajakivi kasutatakse erosioonikaitsena, kaablite

paigaldamisel kaetakse kaablid merepõhja pinnasega. Selline töökorraldus on kirjeldatud ka

KMH aruande ptk-s 2.6.2.

Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali,

seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel.

Spetsiaalse ballasti vajadus on markeeritud ka KMH aruandes. Taotluse kohaselt on kavandatud

gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas kaadata

ettenähtud kaadamisaladele. Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust

maismaast ei ole realistlik süvenduspinnase kasutamine maismaal. Seega puuduvad realistlikult

alternatiivsed võimalused kaadamisele. KMH aruande lk 25 ja 57 on markeeritud põhimõtted,

millest tuleb lähtuda kaadamisalade määramisel, sellest on loa taotleja lähtunud taotluses.

Kaadamisala valik on kooskõlas HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise6 ptk-s 8 toodud

põhimõtetega.

KMH aruande ptk 4.3.3. on käsitletud tegevuse mõju kalapüügile, kus on toodud: „Kalapüük

jaguneb traalpüügiks, rannapüügiks ja harrastuspüügiks. Traalpüügi peamisteks

püügiobjektideks on räim, kilu ning tursk ja püügipiirkonnad asuvad Läänemere avaosas ja

5 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all. 6 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

8 (40)

Liivi lahes. SWE tuulepargi alal ega lähistel traalimist ei toimu. Rannapüük toimub 12

meremiili ulatuses rannikust või kuni 20 m samasügavusjooneni. Rannapüügi alast jääb

tuulepargi ala samuti valdavalt välja, vaid väike osa kattub püügiruuduga 340 ning tuuleparki

alajaamaga ühendav kaabel läbib püügiruute 340, 327 ja 314.“ Lisaks, KMH aruande kohaselt

ei kaasne olulist negatiivset mõju ka kummagi eksportkaabli trassialternatiivi elluviimisel

(KMH aruande tabel 3.8-2). Seega ei kaasne vee erikasutusega olulist negatiivset mõju

elusressurssidele.

Agarikku (Furcellaria lumbricalis) meretuulepargi biomassiproovidest märkimisväärselt ei

leitud (KMH aruande ptk 3.4), seega puudub meretuulepargil otsene mõju agarikule. Lääne-

Saaremaa randadelt korjatakse tormidega kaldale triivinud agariku kinnist (kividele kinnituvat)

vormi. Kuivõrd meretuulepargil puudub mõju nii lainetusele (KMH aruande ptk 3.1) kui

rannaprotsessidele (KMH aruande ptk 3.2) ei saa see mõjutada ka agariku korjamise võimalust

rannalt.

Seega on taotluses ette nähtud maksimaalne süvenduspinnase taaskasutus, vee erikasutusega ei

kaasne ressursside ebaotstarbekat kasutamist ega ressursside hävimist. Taotluses markeeritakse

maksimaalsed võimalikud vee erikasutuse mahud, kuid tegevuse elluviimisel ja lähtuvalt

ehitusgeoloogilistest uuringutest võivad mahud olla väiksemad.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud ressursikasutus võrreldes KMH

aruandes käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutuseks jm ehituseks kasutatava tehnikaga. Energiakasutust

viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Kavandatava tegevuse vajadus

tuleneb seatud kliimaeesmärkidest, suurendada taastuvate energiaallikate, sh avamere

tuuleenergia tootmist, energiatõhususe ja muude kestlike lahenduste kasutusele võtmist, mis

aitab saavutada süsinikuheite vähendamise. KMH nõuetele vastavaks tunnistamisest saati ei ole

toimunud olulisi muutusi kliimaeesmärides.

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja allpool keskmist

veetaset, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti lisaks vee

erikasutusele ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja

tuulepargi tööd (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud

tegureid (müra, visuaalne mõju jne). Lähtuvalt eeltoodust käsitletakse eelhinnangus eelkõige

vee erikasutusega seotud tegevusi.

1.1.5.1. Heited vette

Vee erikasutusega võivad potentsiaalselt kaasneda heited vette, mis on seotud heljumi tekkega,

varem põhjasetetes olnud saasteainete ja toitainete vabanemisega, vette paigutatavas materjalis

sisalduvate ohtlike ainete võimaliku leostumisega ning ehituslaevade avariidega. Heited vette

võivad potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusetapis. Need võivad olla seotud tuulikute

konstruktsioonidest leostuvate heidetega, hoolduslaevade võimalike avariidega ning

EELNÕU 06.07.2026

9 (40)

tuulegeneraatorite tornide ja muude rajatiste mõjuga hüdrodünaamikale, mis võib omakorda

mõjutada vee kvaliteeti.

KMH aruandes käsitleti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat ptk-s 3.1, merepõhja

geoloogiat ptk-s 3.2. ja merevee kvaliteeti (sh reostus avarii korral) ptk-s 3.3. KMH käigus on

modelleeritud hüdrodünaamilisi protsesse sh lainetust ja hoovusi (vt KMH aruanne ptk 3.1 ja

lisa 3.1.), samuti heljumi teket ja levikut ning rannaprotsesse (KMH aruande ptk 3.2., 3.3. ja

lisa 3.2.).

Tuulepargi ehitustööde käigus vabaneva heljumi ja heljumi leviku mudeldamiseks loodi DHI

AS poolt uuritava piirkonna 3D hüdrodünaamiline mudel (MIKE 3 FM), mis põhineb

samasugusel kogu Läänemerd hõlmaval mudelil HDDKBS2. Mudeli valideerimiseks kasutati

KMH aruande ptk 3.1.1 kirjeldatud SWE tuulepargi arendusalal läbi viidud hüdrograafiliste

mõõdistuste andmeid hoovuste suuna ja kiiruse, lainetuse, veetaseme, veetemperatuuri ja

soolsuse kohta. KMH aruande ptk-s 5 on selgitatud, et tuulepargi siseste kaablite

paigaldamisega seotud heljumi levikut eraldi ei mudeldatud, kuid mõju analüüsiti

hajumismudeli tulemuste ja kaabli kaevetööde hinnangulise lekke koguse põhjal. Juba KMH

faasis oli selge, mis ulatuses erinevaid kaablipaigadlamise tehnoloogiaid kasutatakse (vt tabel

2). Kuna eksportkaablite paigaldamise tehnoloogia on sama kui meretuulepargisiseste kaablite

paigaldamisel ning olemasoleva teabe põhjal on proportsionaalselt võrreldav ka

kaablipaigaldamise tehnoloogiate kasutamise osakaal, saab toodud järeldusi arvestada ka

eksportkaablite osas ja on leitud eksportkaablite paigaldamisega seotud heljumi kogused (KMH

aruanne lk 58).

KMH aruande koostamise käigus on läbi viidud merevee kvaliteedi uuringud, lisaks on uuritud

merepõhja setete lõimise, raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldust, selle määramiseks

võeti arendusalalt TalTech meresüsteemide instituudi poolt setteproovid (ptk 3.2 ja joonis 3.2-

5). Proovid analüüsiti GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH laboris Saksamaal. Analüüsi

protokoll on esitatud lisas 3.5. Eksportkaablite alalt proove ei võetud, kuid põhja iseloomu osas

on infot merepõhjaelupaikade uuringutest: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi põhjaelustiku

andmebaasis olevaid merepõhja substraadi ja elustiku katvuste andmeid välitöödelt 08.05.2019

kuni 06.06.2019 projektist mereRITA, lõunapoolse ühenduskaabli (merekaabel alternatiiv 2)

ala kohta on kogutud täiendavaid andmeid merepõhja elupaikade ja põhjaelustiku välitöödel

10. – 11. juulil 2023. a. ning sama projekti käigus modelleeritud kaardikihte). Reostus

eksportkaabli trassialal on ebatõenäoline. Ohtlike ainete kontsentratsioonid esinevad

tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste lähistel7,8 või ka avamerel (suured laevateed,

sügavad akumulatsioonialad)9. Eksportkaablite piirkondi ei iseloomusta oluline ajalooliselt

kujunenud keemiline reostus, piirkonnas puuduvad suuremad laevateed, asulad või tööstused.

Lisaanalüüsid ei ole vajalikud lähtuvalt HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise p-st 6.10.

a (pinnas koosneb varem häirimata geoloogilisest materjalist ning selle puhul puuduvad

olulised varasemad ja praegused saasteallikad). Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale

7 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 8 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 9 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026).

EELNÕU 06.07.2026

10 (40)

reostuse tõttu oodata olulisi negatiivseid tagajärgi10 (vt ptk 1.3.1.1.). Uute arenduste lisamisel

on siiski asjakohane detailsem setete analüüs - oluline lähtuda sellest, et piirkonnas mingi

arendus juba ellu viidud, tegemist ei ole varem häirimata pinnasega.

Avarii korral õlilaigu leviku modelleerimiseks püstitati kaks võimalikku riskistsenaariumi.

Esimese stsenaariumi kohaselt toimuks õlileke ehitustööde ajal (nt jack-up laeva hüdraulilises

süsteemis) kõige kirdepoolsema tuuliku juures (pos nr 68), mis on kõige madalamas vees ja

rannikule kõige lähemal olev tuulik (worst case scenario). Teise stsenaariumi kohaselt toimuks

triiviva või sõitva kaubalaeva (General Cargo) kokkupõrge kõige loodepoolsema (pos nr 98)

tuuliku vundamendiga ja lekiks laevakütus. Õlilekke võimaliku suuruse ja leviku

prognoosimiseks kasutati stohhastilist mudelit MIKE OS, kus kaalutakse sadu erinevaid tuule,

lainete ja hoovuste kombinatsioone. Mõlema stsenaariumi jaoks koostati 360 erinevat

simulatsiooni.

Seega on vee erikasutuse ala kui ka vee erikasutus tegevusena KMH aruandes uuringute

ja analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala, maht ja iseloom ei ole võrreldes KMH

aruandes tooduga muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus

võrreldes KMH aruandes käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta

KMH algatamata. Vee erikasutuse mõju vee kvaliteedile on käsitletud ptk 1.3.1.1.

1.1.5.2. Müra

Müra võib potentsiaalselt kaasneda vee erikasutusega: vaiade puurimine, töölaevade müra.

Lisaks, müra võib potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusfaasis: tuulikute töömüra,

hoolduslaevade müra.

KMH raames teostati veealuse inimtekkelise müra mõju hindamine SWE avamere tuulepargi

piirkonnas (KMH aruande lisa 3.11). Hindamise metoodika on sarnane Taani suunistes11

kirjeldatud metoodikaga. Müra teemasid on käsitletud KMH aruande ptk-s 4.2 lähtuvalt

maksimaalsest võimalikust tuulikute arvust arendusalal. Käsitletud on ka madalsagedusliku

müra ja infraheli. KMH raames teostati müra mõju mudeldamine lähtuvalt KMH aruandes

käsitletud planeeritavast arendusest. Müra leviku arvutuste teostamiseks koostati WindPRO

arvutustarkvara sisene kolmemõõtmeline maastikumudel.

Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2025. aastal juhend12, mis annab keskkonnamõju

hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks

hindamiseks. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – välisõhus leviv müra,

madalsageduslik heli (sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Lisaks juhendile valmis

välisriikide võrdlusanalüüs, mille raames käsitleti Läti, Leedu, Soome, Taani ja Saksamaa

tuuleparkide keskkonnamõju hindamise regulatsioone ja praktikaid. Juhendis on markeeritud,

10 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026). 11 Danish Energy Agency. 2022. Guideline for underwater noise - Installation of impact-driven piles,

Copenhagen. 12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend

MÜRA, VIBRATSIOON, VARJUTAMINE. Kättesaadav: Mõju hindamine keskkonnale | Kliimaministeerium

(02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

11 (40)

et ka tuulikud tekitavad töötades infraheli, kuid selle tase jääb teadusuuringute põhjal inimeste

tajulävest madalamale. Mõõtmistega on kindlaks tehtud, et juba 85 m kaugusel tuulikutest ei

esine infraheli tasemel, mis oleks inimestele tajutav. Lisaks, tuulikute puhul tuleneb

madalsageduslik müra, sh infraheli, peamiselt aerodünaamilistest protsessidest.

Teadusuuringud ei ole tuvastatud otsest seost tuulikute poolt tekitatava infraheli ja

terviseprobleemide vahel ehk puuduvad tõendatud põhjuslikud seosed. Arvestades eeltoodut ja

asjaolu, et tavaolukorras rakendatavate vahemaade (maismaatuulikud paiknevad 500 – 1000 m

ja meretuulikud min 6 meremiili kaugusel eluhoonetest) korral ei ole infraheli mõju

teaduskirjandusele tuginedes oluline, puudub mõjuhindamistes vajadus detailse arvutusliku

hindamise läbiviimiseks ehk infraheli mõju inimestele on soovituslik nii maismaa- kui ka

meretuuleparkide korral hinnata eksperthinnanguna. Lisaks, nimetatud mõjud kaasnevad

tuulepargi tööfaasiga ega ole keskkonnaloa esemega otseselt seotud.

Seega on vee erikasutuse alal vee erikasutusega seotud müra KMH aruandes

analüüsidega kaetud. Vee erikasutuse ala ja vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses

võrreldes KMH aruandega muutunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud

tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole

muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta

KMH algatamata. Tuulepargi rajamisega seotud vee erikasutusega kaasneva müra mõju

elustikule on käsitletud ptk-s 3.1.1.

1.1.5.3. Heited õhku, valgus, soojus ja kiirgus

Töölaevade mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vaivundamendid paigaldatakse puurimise meetodil, rammimist ei toimu. Seega vibratsiooni

vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne.

Vee erikasutuse tehnoloogia ei ole taotluses võrreldes KMH aruandega muutunud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes

käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

KMH aruande ptk-s 2.6.4 on kirjeldatud meretuulepargi tegevuse lõpetamise etappi. Seal on

muuhulgas käsitletud tuuliku komponentide taaskasutamist ja utiliseerimist. Näiteks täna

laialdaselt diskuteeritav tuulikute labade keeruline taaskasutus tuleneb labadest, mis on

toodetud u 20 aastat tagasi, kus tulevasele ümbertöötlemisele ei pööratud olulist tähelepanu.

Täna rakendavad juhtivad tuulikute tootjad meetmeid, mis võimaldavad aastakümnete pärast

tuuliku labade ümbertöötlemist. Sarnaselt muudele tööstusettevõtetele on ka meretuulepargi

demonteerimine meretuulepargi omaniku kohustus.

Keskkonnaluba esemeks on vee erikasutus, vee erikasutusega jäätmeid ei teki,

EELNÕU 06.07.2026

12 (40)

taaskasutamiseks sobimatu pinnas kaadatakse ettemääratud kaadamisaladele.

Eeltoodust tulenevalt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes

käsitletud tegevusega muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee kvaliteeti võib oluliselt mõjutada ehitusaegne või kasutusaegne avarii, sh avarii vee

erikasutustöid teostades. Tavapärastel ehitustöödel ning tuulikute tavapärasel kasutamisel

reostust ei teki (nt õlilaigud). Mõju eksisteerib ainult avariiolukorras. KMH aruande ptk-s 3.3.3.

käsitleti mh võimaliku õlilaigu levikut ja mõju. Selleks teostati vastavad modelleerimised (vt k

p 1.1.5.1).

Avariiolukordi saab vältida ennetusmeetmeid rakendades ning õlireostuse levikut kontrollida

avarii juhtumisel selle tagajärgede operatiivse ja asjatundliku likvideerimisega. Seega on

oluline avariide vältimine ja vastava reostustõrjeplaani väljatöötamine, st oluline on avariide

ennetamine, kuid peab tagama valmisoleku ka avariide likvideerimiseks. Rakendama peab

KMH aruandes välja toodud leevendusmeetmeid (reostustõrjeplaani koostamine).

Reostustõrjeplaan annab selguse, kuidas tuleb reageerida reostuse tekkimisel, et vältida

reostuse levikut kaitsealadele (sh kavandatavad alad) ja rannikule. Reostustõrjeplaani

väljatöötamine on oluline juba vee erikasutuse perioodiks, sest juba vee erikasutuse ajal

intensiivistub veeliiklus oluliselt. Lähtuvalt eeltoodust, meetmete rakendamisel ei kaasne

kavandatava vee erikasutusega avariiohtu ning seeläbi ka olulist mõju veekogumite seisundile

ja veekaitse eesmärkide saavutamisele.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ega iseloom ei ole võrreldes KMH aruandes

käsitletuga muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave

loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Asjakohane on

reostustõrjeplaani koostamine ja rakendamine (vt ptk 1.1.7.). Kavandatava tegevuse kohta on

otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu13 järgsel

tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus

13 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026).

EELNÕU 06.07.2026

13 (40)

on varasem strateegiline otsus tehtud. Ka Saare maakonnaplaneeringus 2030+14 on Saaremaast

läänes asuv piirkond markeeritud kui eelistatud ala meretuuleparkide rajamiseks.

Tegevuseks on antud tuulepargi hoonestusluba ja eksportkaabli hoonestusluba (vt ptk 1.1.2.)

Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel

tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud

hoonestusaladega. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa

andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

KMH aruande koostamise alusel on läbi viidud ca 20 erinevat uuringut ja analüüsi. KMH

aruande koostamisel, sh uuringute tegemisel, on lähtutud heakskiidetud KMH programmist

(18.10.2021) ja KMH aruande koostamise ajalt kehtiva KeHJS § 20 lg 2 alusel sätestatud

aruande sisule esitatavatest täpsustatud nõutest (Keskkonnaministeeriumi määrus nr 34, vastu

võetud 01.09.2017). KMH aruandes uuriti/analüüsiti hüdrometeoroloogiat ja hüdrodünaamikat,

merepõhja geoloogiat (sh setete koostis ja kvaliteet), merevee kvaliteeti, merepõhja elustikku

ja elupaikasid, linnustikku, nahkhiiri, hülgeid, kalastikku. Uuringud teostati meretuulepargialal

ja asjakohasel juhul ka eksportkaablitrassidel (kalastik, merepõhjaelupaigad).

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Seega on vee erikasutuse ala uuringutega kaetud. Peale KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamist ei ole teadaolevalt asjaolud muutunud – ei ole tehtud uusi uuringuid arendusalal,

ei ole muutunud keskkonnaseisundi andmed, piirkonda ei ole lisandunud uusi projekte, mis

oleks samas staadiumis käesoleva projektiga (vt ka ptk 1.3.7. koosmõjude kohta). Seega

lähtutakse eelhinnangu raames vee erikasutuse mõjude analüüsimisel ja KMH algatamise üle

otsustamisel KMH aruande ptk-st 3.1.-3.8. ja asjakohastes lisades toodud teabest.

Siiski on tõsi, et pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist on koostatud erinevaid

juhiseid taastuvenergeetika valdkonna uuringute teostamiseks15 (uuringud seoses mh vee

kvaliteediga, merepõhjaelupaikade ja elustikuga). Sellest lähtuvalt on mõjude analüüsis (vt ptk

3.1.1.) antud asjaoludega arvestatud ning käsitletud on ka muud teaduskirjandust ja teiste

taastuvenergeetika KMH aruannete tulemusi Loode-Eesti merealal ja Liivi lahes. Uued juhised

on eelkõige asjakohased rakendamiseks pooleliolevate KMH aruannete puhul, sest iga järgneva

arendusega kaasneb potentsiaalne koosmõju.

Kokkuvõtvalt leiab Keskkonnaamet, et otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uued uuringud ei ole asjakohased.

14 Saare maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/94. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp-

content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf (01.07.2026). 15 Kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-

kaitstavatel-aladel/planeerimine-ja-ehitamine (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

14 (40)

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

KMH aruande raames on käsitletud Kura Kurgu hoiuala (KLO2000316), Kaugotoma-Lõu

hoiuala (KLO2000313), Rahuste looduskaitseala (KLO1000305), Riksu ranniku hoiuala

(KLO2000327), Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310), Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)

ja selle kavandatav laiendus, Kolgi madaliku looduskaitseala, väikeluige registreeritud leiukoht

(KLO9121560), Kasti lahe hoiuala (KLO2000312), Väinamere hoiuala (läänemaa -

KLO2000241), Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176) ning vastavaid kaitse-eeskirju ja

kavandatava tegevuse mõju neile. KMH aruandes tuuakse välja, et kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega

kaitstavate alade kaitse-eesmärkidele (vt KMH aruande tabel 3.9-1.) ning puudub vajadus

leevendavate meetmete rakendamiseks.

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole kaitstavate aladega ega kaitsvate

liikidega seotud asjaolud muutunud – vee erikasutuse ala piires uusi kaitsvaid alasid ei ole

loodud, ka uusi kaitsvaid liike ei ole leitud, kaitse-eeskirjades ei ole olnud muutuseid.

17.04.202616 on tehtud otsus Kolgi looduskaitseala moodustamise menetluse algatamiseks,

kuid KMH aruandes on alaga juba arvestatud kui kavandatava alaga.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.9 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Natura aladega seonduv on käsitletud ptk-s 1.3.6.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse käigus ette näha ei ole (vt

ptk 1.1.5. ja 1.3.1.1.).

Meretuulepargi tööfaasiga seotud võimalikud häiringud (töömüra, visuaalne häiring) ei ole

seotud vee erikasutusega (tööd allpool keskmist veetaset). Siiski, ptk 1.1.5.2 kohaselt ei ole ette

näha ka olulist tuulepargi tööfaasi mürahäiringut, ega KMH ptk 4.1. kohaselt ka olulist

visuaalset häiringut.

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 4 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata. Uuemad

analüüsid infraheli ja madalasagedusliku heli osas (vt ptk 1.5.1.2.) toetavad KMH

aruandes tehtud järeldusi.

16 https://kliimaministeerium.ee/uudised/minister-sutt-algatas-eesti-esimeste-majandusvoondisse-jaavate-

merekaitsealade-moodustamise (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

15 (40)

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

1.3.1.1. Mõju hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile (sh heljum)

Süvendamisel tekkiva heljumi potentsiaalsed keskkonnamõjud on mitmesugused ja võivad

mõjutada nii vee kvaliteeti kui ka mereelustikku. Lisaks võib süvendamisel veesambasse

paiskuda varem settinud saasteaineid ja toitaineid. Toitainete lisandumine veesamba

aineringesse võib põhjustada eutrofeerumist ja hapnikupuudust veekogu põhjakihis.

Süvendamisele sarnased mõjud võivad kaasneda ka kaadamisega ning kaablite paigutamisel

dig-it meetodil. Tahkete ainete paigutamisega paisatakse veekeskkonda heljumit või varem

settinud saasteaineid ja toitaineid märkimisväärselt vähem (tahked ained suurema mõõduga, ei

ole seotud peeneid osakesi).

Heljum vähendab vee läbipaistvust ja valguse levikut vees, mis võib pärssida veetaimede ning

vetikate kasvu, häirida lindude toitumistingimusi ja kalade marja ja noorjärkude ellujäämust.

Samal ajal võivad heljumiosakesed kanda endaga toitaineid ja saasteaineid, soodustades

eutrofeerumist ning halvendades vee kvaliteeti.

Lisaks, erinevad uuringud17,18 on näidanud, et tuulikute vundamendid võivad potentsiaalselt

põhjustada vee vertikaalse liikumise suurenemist (suvine stratifikatsioon väheneb) ja seeläbi

suurendada toitainete transport kogu veesambas. Teisalt on ka leitud, et tuule kiiruse

vähenemine (varjutusefekt) põhjustab muutuseid hoovuste struktuuris, vähendab vertikaalset

segunemist ja aitab kaasa hapnikupuuduse tekkele19. Seega omab vees olev tahke füüsiline

kehand (tahke aine mere põhjas) ja tuulegeneraatori tornid ning tuulepargi kasutusfaas mõju

hüdrodünaamikale ning seeläbi ka vee kvaliteedile. Lisaks, hüdrodünaamika muutused võivad

ulatuda tuulepargi alast kaugemale.

Vee keskkonnaseisund

Vee erikasutust kavandatakse HELCOM alambasseini Ida-Gotlandi basseini (EGB) alal ja

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis EE_11. EGB alambasseini seisund HELCOM aruannete20

alusel ei ole hea. 2024. aastal on koostatud MSRD tunnustepõhised seisundihinnangud (MSRD

seisundihinnang)21 ja 2024. aastal on antud VRD seisundihinnangud22 Kihelkonna lahe

17 Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S.N., Brzana, R., Boon, A.R., Coolen, J.W., Dauvin, J.C., De Mesel,

I., Derweduwen, J., Gill, A.B. and Hutchison, Z.L., 2020. Benthic effects of offshore renewables: identification of

knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 77(3), pp.1092-1108. 18 Christiansen, N., Carpenter, J.R., Daewel, U., Suzuki, N. and Schrum, C., 2023. The large-scale impact of

anthropogenic mixing by offshore wind turbine foundations in the shallow North Sea. Frontiers in Marine Science,

10, p.1178330. 19 Daewel, U., Akhtar, N., Christiansen, N. and Schrum, C., 2022. Offshore wind farms are projected to impact

primary production and bottom water deoxygenation in the North Sea. Communications Earth & Environment,

3(1), p.292. 20HOLAS 3 Eutrophication. Kättesaadav:

https://stateofthebalticsea.helcom.fi/findings/pressures/pollution/eutrophication/ (28.05.2026). 21 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024 ja vahearuanded. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea (28.05.2026). 22 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/VESI/pinnavesi2024/Veekogumite%20koondseisund%20

2024.xlsx (28.05.2026).

EELNÕU 06.07.2026

16 (40)

rannikuveekogumile. MSRD seisundihinnangu tunnuse 5 (eutrofeerumine, D5) alusel ei ole

Kihelkonna lahe rannikuveekogumis hea keskkonnaseisund saavutatud, VRD

seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna lahe rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine

(põhjuseks eutrofeerumine, hindamissüsteemi puudulikkus (st klassipiirid vajavad

revideerimist), kõrge vee temperatuur ja intensiivsed õitsengud seirepiirkonnas).

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel

kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (VMK). VMK-

d koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks. Perioodi 2022-2027 kohta

koostatud VMK ja meetmeprogramm kinnitati keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1

2/22/357 ning on leitav Kliimaministeeriumi. Kodulehelt23.

Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti

muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas

territoriaalmere, vähemalt hea seisund (veeseadus (VeeS) § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund

on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud

kvaliteedinäitajate väärtuste ja § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt

vähemalt hea (VeeS § 32 lg 2).

Veemajanduskava kohaselt on seatud eesmärgiks piirata koormust saasteainetest tuleb piirata

ja saavutada hiljemalt 2027. a Kihelkonna rannikuvee kogumi hea seisund. Hea seisundi

saavutamise tähtaega pikendati, kuna veekogumisse kanduvad toitained hoovustega ja

meetmete rakendamine tehniliselt keerukad ja ebaproportsionaalselt kulukad. Seega on 2027

aasta eesmärk „Hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg))“.

Hea keskkonnaseisundi saavutamata jäämise peamiseks põhjuseks merestrateegia mõttes

loetakse Läänemere eutrofeerumist, mis omakorda on tingitud liigsest toitainete juhtimisest

merre. Suuremad survetegurid on veel ohtlikud ained ja liiga suur kalapüük.

Eesti merestrateegia meetmekava24 arvestab juba kehtestatud arengukavade ja nende

rakenduskavadega ning uued meetmed on välja pakutud lisaks rakendatud ja rakendamisel

olevatele meetmetele. Meetmena on ette nähtud nt merekaitsealade võrgustiku loomine Eesti

majandusvööndis, vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve

ohjamiseks, merereostustõrje võimekuse tõhustamine keskkonnahädaolukordadele

reageerimiseks merel jm tegevused.

Eesti merestrateegia ajakohastatud keskkonnaalased sihid (2024)25 seavad toitainete koormuse

osas sihiks (BALEE-T16-2024), et Eesti lämmastikukoormus (N-üld) merre < 26474 t/a ja Eesti

fosforikoormus (P-üld) merre. Läänemere toitainete koormuste MAI/NIC väärtused on toodud

HELCOM Läänemere tegevuskavas26, kuid need on ümbervaatamisel seoses uuema info

kogunemisega. Vastavalt HELCOM reostuskoormuste arvutusmetoodikale ei võeta MAI/NIC

ja riikide reostuskoormuste arvutamisel arvesse setetest veesambasse sattuvaid toitaineid, vaid

maismaalt (jõgedega + seireta aladelt), otselaskmetega ja merekalakasvandustest ning

23 Veemajanduskavad. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (06.07.2026). 24 Eesti merestrateegia. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-

mereala-m (06.07.2026). 25 2024 uuendatud keskkonnaalased sihid ja nendega seotud indikaatorid_KK 304.pdf 26 Baltic Sea Action Plan, 2021. Lk 12. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-

Action-Plan-2021-update.pdf (10.06.2026)

EELNÕU 06.07.2026

17 (40)

atmosfäärist tulevaid reostuskoormusi27. Seega, veekogumi sisekoormuse suurenemisel ega ka

vee erikasutusega kaasneva koormuse lisandumisel ei toimu HELCOM-i lävendi ületamist.

Heljum ja eutrofeerumine

KMH aruande kohaselt välistatakse tuulikute asukohtadena alad, kus lubjakivil lasuvate

merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. KMH aruandes ptk 3.3.3 on välja toodud, et kuna

hoovuste kiirus on tuulepargi alal väga madal, siis sadestub heljum kiiresti selle tekkekohas

ning taastub heljumi looduslik kontsentratsioon ehk mõju on ajutine, lokaalne ja pöörduv.

Gravitatsioonivundamentide puhul võib heljum levida üle tuulepargi piiride, kuid ei jõuaks

rannikule. Heljumi kontsentratsioonitasemed on kõrgemad põhjakihtides, veepinna lähedal

üldiselt väga madalad. Kaablite süvistamisel, ei toimu setete teisaldamist, spetsiaalse Dig-it

roomikutel liikuv seade matab kaableid, vedeldades lühikeseks ajaks tugevate veejugade

(jetting) abil merepõhja setted kaabli all, misjärel kaabel vajub omaenda raskuse tõttu

lühiajaliselt veerohkeks mittekandvaks „smuutiks“ muudetud settesse. Kõvade pinnaste puhul

tuleb kaabel paigaldada kettsaega sarnaneva mooduli abil, millega saab pinnasesse kaevata

kraavi, millesse seejärel ohutult ja vigastusi välistades juhitakse kaabel. Justnimelt sellise

tehnoloogia kasutamise tõttu on vabanevate setete hulk suhteliselt väike. Kaablite

paigaldamisel pehmel põhjal (jetting) on heljumi levik piiratud alumise veekihiga28 ning

heljumi kogus ei erine oluliselt paigaldamise meetodite lõikes ning tegevuse mõju jääb

väheolulisele tasemele29. Valdavalt langevad setted kaablile - sellega tagataksegi kaablite

matmine. Ei toimu pinnase kaadamist kaablikraavi kõrvale laiemal alal. Tuulepargi sisese

kaabelduse puhul tekib heljum kaablite paigaldamisel vahetult merepõhja lähedal (sügavamal

kui 20 m). Kuna hoovuste kiirus on tuulepargi alal väga madal, siis sarnaselt vaivundamentidele

sadestub heljum kiiresti selle tekkekohas ning taastub heljumi looduslik kontsentratsioon ehk

mõju on ajutine, lokaalne ja pöörduv. Arvestades seda, et Pilguse – Riksu rannikupiirkond on

lainetusele ja tormidele avatud, on eksportkaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju

võrreldav lainetuse ja tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga

(resuspensiooniga). Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja

lokaalselt ning on osa rannaprotsessidest. Sealne piirkond on loodusliku lainetuse

mõjupiirkonnas ning tormilainetuse mõjul perioodiliselt toimuv looduslik protsess on märksa

suurema setteid ümberpaigutava mõjuga kui ühekordne ja lühiajaline kaablite paigaldamine.

Ka Saare-Liivi meretuulepargi30 ja Liivi lahe meretuulepargi31 uuringute käigus on

modelleerimise tulemustel leitud, et heljumi levik eksportkaablite paigaldamisel on lokaalne ja

ajutine (kontsentratsioon langeb suvistes oludes alla 5 mg/l 24 h jooksul), vajalikuks on peetud

heljumi tekke ja leviku seire teostamist.

27 HELCOM Guidelines for the annual and periodical compilation and reporting of waterborne pollution inputs

to the Baltic Sea, HELCOM, 2022. Lk 16. Kättesaadav: helcom.fi/wp-content/uploads/2022/04/HELCOM-PLC-

Water-Guidelines-2022.pdf (10.06.2026). 28 Swanson, C. and Isaji, T., 2006. Simulation of sediment transport and deposition from cable burial operations

for the alternative site of the Cape Wind Energy Project. ASA Final Report, pp.05-128. Kättesaadav:

https://tethys.pnnl.gov/sites/default/files/publications/SL-ASA2006SimulationofSediment.pdf. 29 Taormina, B., Bald, J., Want, A., Thouzeau, G., Lejart, M., Desroy, N. and Carlier, A. 2018. A review of

potential impacts of submarine power cables on the marine environment: Knowledge gaps, recommendations and

future directions. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 96, pp.380-391. Lk 11. Kättesaadav:

https://pure.hw.ac.uk/ws/portalfiles/portal/23181616/Taormina_et_al_2018_preprint.pdf. 30 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44. 31 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk

82.

EELNÕU 06.07.2026

18 (40)

Lähtuvalt eeltoodust, ei ole objektiivse teabe kohaselt alust arvata, et vee erikasutusega

kaasneks oluline heljumi teke ja levik, mis tooks kaas olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH

aruandes toodud käsitlus heljumi tekke ja leviku kohta on asjakohane. Vajalik on KMH

aruandes markeeritud heljumi seire teostamine, kui ühenduskaableid paigaldatakse

produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august). Madalas vees (alla 6 m

sügavuses) kantakse heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega

ebaolulised ja ajutised.

Eesti Geoloogiateenistuse 2021. aasta analüüsi32 kohaselt palistab suurt osa Saaremaa

läänerannikut lubjakiviplatoo. Sõrve sääre keskkohast aluspõhja reljeefi liigestus järsult

suureneb, erosioonilõige muutub sügavamaks ja pinnakatte paksus tõuseb märgatavalt. KMH

aruande ptk 3.2.2. kohaselt on kavandatav meretuulepargi ala valdavalt lubjakiviplatoo millest

eristub kaks nõgu, kus suurtes setetega täitunud nn paleokanalites on lubjakivi kaetud paksu

settekihiga. Lubjakivi platoo on kaetud glatsiaalse moreeniga, millel on laikudena liiva, esineb

hulgaliselt kive, rändrahne ja kivikülve. Ala kesk-, lääne- ja idaosas olevad aluspõhjalased nõod

on täitunud saviga ja saviliivaga, millel on õhuke kiht mudast liiva või muda. Meretuuleparki

kavandatakse piirkonda, kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (KMH aruanne lk 50).

KMH aruandes toodud keskkonnameetmete ja taotluse kohaselt süvikute alale vee erikasutust

ei kavandata.

2025. a augustis on valminud TalTech analüüs33 (TalTech 2025 a analüüs), kus tuuakse välja,

et: „Settimise akumulatsioonialade pinnasetetes on keskmine potentsiaalselt vabanev fosfori

(P) kogus 275 µg P/g e 0,9 g P/m². Kõige kõrgem fosfori sisekoormus on seotud Liivi lahe

sügavamate osadega, setetest potentsiaalselt vabanev fosfor võib seal ulatuda kuni 1400 µg P/g

(jaam G1) e 3,3 g P/m² kohta. Suur fosfori sisekoormuse potentsiaal on ka Narva lahes 2,6-3,1

g P/m² ja Väinameres 1,1-1,4 g P/m². Sarnane uuring Soome Saaristomere ja Stockholmi

arhipelaagi akumulatsioonialadel andis keskmiseks potentsiaalselt vabaneva fosfori sisalduseks

630 µg P/g e 3,5 g P/m², transpordialadel olid vastavad väärtused 230 µg P/g ja 0,6-1,4 g P/m²

(sh jaam AT3-1 SWE meretuulepargi lähedal). Seega meretuuleparki kavandatakse piirkonda,

kus pehmeid orgaanikarikkaid setteid on vähem (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.33. lk 53) ja

kus mobiilse fosfori osakaal setetes madal (TalTech 2025 a analüüs joonis 3.35. lk 54). TalTech

2025 a analüüsi lisa 23 (lk 148) kohaselt on vee erikasutus kavandatud transpordialale

(proovipunkt AT3-1 vt joonis 2.1), kus mobiilse fosfori osakaal on 18 %. Kuigi konkreetselt

tuulepargi alalt selle uuringu raames setteproove ei võetud (neid võeti arendusala ümbritsevalt

merealalt), võimaldab uuringus esitatud teave kaudselt võrrelda KMH aruandes antud

hinnangut merepõhjasetetele avalduva mõju kohta. Seega ka muud uuringud kinnitavad

kaudselt KMH aruande järeldust, et olulist keskkonnamõju P-koormuste osas tõenäoliselt ei

teki. Täpsem setete seire on vajalik sisend vee erikasutuse aegsesse ja vee erikasutuse järgsesse

vee kvaliteedi seiresse ja seiretulemuste tõlgendamiseks (vt korralduse p 3.6.7.). Lisaks, fosfori

koormus on vaid rajamisaegne ning on oluliselt madalam kui näiteks ühel

avamerekalakasvatusel34.

32 Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks.

Kättesaadav: https://www.egt.ee/uudised/valminud-aruanne-ulevaade-meregeoloogilisest-andmestikust-

meretuuleparkide-planeerimiseks (28.05.2026). 33TalTech 2025. „Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine“. Lk

112. Lõpparuanne. Kättesaadav: Microsoft Word - TTU Sekundaarne_reostuskoormus_lopparuanne_2025_final

(04.06.2026). 34 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

EELNÕU 06.07.2026

19 (40)

Olemasoleva teabe35 kohaselt ei ole Kihelkonna lahe rannikuvee toitainete koguhulgad

veesambas ja setetes perioodil 2014-2022 peaaegu muutunud. Naabermerealadelt (avamerelt)

saabub veekogumisse oluline osa nii lämmastiku kui fosfori koormusest. Järelikult on ka

Kihelkonna lahe veekogumi seisundi kujunemisel oluline roll naaberaladel ja kogu Läänemere

toitainete koormusel. Arvestades Läänemere üldist eutrofeerumist on ka HELCOM Läänemere-

üleses viimases seisundihinnangus36 öeldud, et “hea” seisundi saavutamine eutrofeerumise

näitajate osas võtab aega aastakümneid või sada. Rootsi teadlaste modelleerimistulemuste

põhjal saavutatakse Läänemere hea seisund eutrofeerumise kontekstis 2100.a-ks, kui kõiki

kaitsemeetmeid rakendatakse.

Kokkuvõttes, kavandatava vee erikasutusega ei ole tõenäoline olulise fosfori koormuse

lisandumine ja sellega ei kaasne olulist mõju veekogumite seisundile, veekaitse

eesmärkide saavutamisele ega kaasne keskkonnaohtu. Uuemad uuringud ja analüüsid

toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

KMH aruandest lähtuvalt on oluline veesamba ja veekvaliteedi seire teostamine. Lisaks on

KMH aruandes markeeritud heljumi pidevseire vajadus eksportkaablite paigaldamisel, kui seda

teostatakse vegetatsiooniperioodil. Sel viisil on võimalik heljumi tekkega kaasnevaid mõjusid

veelgi minimeerida.

Saasteained

MSRD seisundihinnangu 8. tunnus on saasteained keskkonnas (D8). HELCOM

alambasseinides on ohtlike ainete sisaldus näidanud viimasel hindamisperioodil mõningaid

paranemise märke, kuid seisund ei ole siiski selgelt hea. Hindamistulemusi mõjutavad

peamiselt polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) kõrgenenud sisaldused elustikus,

tributüültina (TBT) sisaldused setetes, elavhõbeda (Hg) sisaldused elustikus ning vase

sisaldused setetes. Mõju avaldavad ka kaadmiumi sisaldused elustikus ja setetes ning plii

sisaldused elustikus37. VRD seisundihinnangu kohaselt on Kihelkonna rannikuveekogumi

keemiline seisund halb (Hg kalas, põhjuseks kaugkanne atmosfääri kaudu).

Ohtlike ainete kontsentratsioonid esinevad tõenäolisemalt sadamate või laevaremonditehaste

lähistel38,39, siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed,

sügavad akumulatsioonialad)40. KMH aruande ptk 3.2.2. kohaselt ei ole arendusala

42-43. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026). 35 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine

toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Lk

36. Vahearuanne. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (04.06.2026). 36 State of the Baltic Sea, 2023. Lk 73. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2023/10/State-of-the-

Baltic-Sea-2023.pdf (10.06.2026) 37 https://stateofthebalticsea.helcom.fi/wp-content/uploads/2023/11/Hazardous-substances-chapter.pdf 38 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (28.05.2026). 39 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2016. "Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks

Soomelahe merepõhja ja setete näitel" (SedGoF). Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/8777 (28.05.2026). 40 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

EELNÕU 06.07.2026

20 (40)

merepõhjasetted reostunud, vee erikasutuse ala ei asu akumulatsioonialal. Vee erikasutus

avamere tuulepargi rajamisel toimub aladel, kus valdavad moreenladestused, peen- ja keskmise

fraktsiooniga liivad, kruus, veerised ning rändrahnud. Eksportkaablite paigaldamise piirkonnas

on esindatud vaheldumisi kulutus - ja kuhjerannavööndid, piirkonnas puuduvad suuremad

sadamad, asulad või tööstused. Neid piirkondi ei iseloomusta oluline ajalooliselt kujunenud

keemiline reostus. Sellistel puhkudel ei ole veekeskkonnale teisese reostuse tõttu oodata olulisi

negatiivseid tagajärgi41.

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis.

Seega ei ole ette näha olulisel määral setetest ega vundamentidelt ohtlike ainete vette

paiskamist. Lähtuvalt eeltoodust ei oma vee erikasutus olulist mõju veekogumite

seisundile, veekaitse eesmärkide saavutamisele ega sellega ei kaasne keskkonnaohtu.

Uuemad uuringud ja analüüsid toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Mikroplast

Üldprintsiibina paigaldatavad elektrituulikud (olenemata nende valikust) on kaasaegsed

kõrgtehnoloogilised seadmed, mis vastavad konkreetsel ajahetkel kehtivatele nõuetele ning

nende kasutamine on lubatud Euroopa Liidus ja sealjuures Eestis. Elektrituulikud sisaldavad

küll plasti, kuid mitte sellist plasti, mida leidub mikroplastis. See pärineb termoplastidest, mida

tavaliselt leidub akrüülist, polüestrist, polüpropüleenist, polüstüreenist, nailonist ja teflonist.

Elektrituulikute labad on tegelikult valmistatud komposiitmaterjalidest ja koosnevad umbes

70% klaaskiust (mis on valmistatud liivast) ja 30% termokindlast plastikust42,43. Elektrituuliku

labad, mis koosnevad eranditult klaaskiust, epoksiidliimist ja mõnel juhul ka süsinikkiust, on

elektrituuliku osa, mis on kõige enam kulumisele avatud. Praeguste teadmiste kohaselt "lihvib"

suurem elektrituulik aasta jooksul maksimaalselt 150 grammi ja see on peamiselt värv, mis

labadelt maha valgub. Tegemist on keemiliselt mitteaktiivsed polümeeriosakesed, mis ei eralda

loodusesse kemikaale44. Elektrituulikute väliskihid on konstrueeritud nii, et need ei sisalda

epoksüliimi, kuigi selle jälgi võib esineda. Elektrituuliku labad sisaldavad ainult

mikroskoopilisi jälgi bifenool A jääkidest ja seega ei põhjusta suuri bifenool A või

mikroplastide heitkoguseid keskkonda või ei põhjusta neid üldse. Elektrituulikute labade

äärmiselt väike potentsiaalne BPA heitkogus ei kujuta endast ohtu keskkonnale või inimestele.

Seega ei kaasne vee erikasutusega olulisel määral mikroplasti sattumist vette.

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(28.05.2026). 41 Public Institution Coastal Research and Planning Institute, 2025. Development of the Curonian Nord offshore

wind farm and installation of the electricity export cable for offshore wind farm "Area D", Lithuania.

nvironmental impact assessment report. Kättesaadav: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=8895598d-ab5e-

45c3-ba97-cdc9177ad84b (28.05.2026). 42 Cooperman et al., 2021. Wind turbine blade material in the United States: Quantities, costs, and end-of-life

options Kättesaadav: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S092134492100046X?via%3Dihub

(02.07.2026). 43 Svensk Vindenergi 2021. Vindkraften är Hållbar – ekonomiskt, ekologiskt, social. Kättesaadav:

https://svenskvindenergi.org/wp-content/uploads/2021/05/Vindkraften-ar-hallbar-ett-faktablad-fran-Svensk-

Vindenergi.pdf (02.07.2026). 44 Norwea, 2021. Faktaark: Vindkraft, plast og Bisfenol A. Kätesaadav: https://videnomvind.dk/klare-faktafejl-

om-mikroplast/. 02.07.2026

EELNÕU 06.07.2026

21 (40)

Hüdrograafilised tingimused

MSRD seisundihinnangu 7. tunnus on hüdrograafilised tingimused (D7). Tunnuse indikaatorid

jälgivad inimtegevuse mõjul hüdrograafiliselt (nt lainete liikumine, hoovused, soolsus,

temperatuuri muutused) muudetud mereala levikut ja pindala. Hõlmatud on ainult selliseid

inimtegevusi, mis toovad kaasa olulisi muutuseid. KMH aruandes toodi välja, et meretuulepargi

vundamentidel ja kasutusfaasil mõju vee kvaliteedile puudub, mõju hoovustele ja lainetusele

on mudelduste kohaselt ebaoluline. Modelleerimine näitab, et tuulepark vähendab lainekõrgusi

kuni 2% ja lainetuse suuna muutus on alla 0,26 kraadi. Seega ei too tuulepark kaasa ka muutusi

piirkonna rannaprotsessides (KMH aruande ptk 3.1.3). Seeläbi ei ole ette näha ka olulist mõju

vee kvaliteedile.

Arvestades, et loodete roll Läänemere dünaamikas on väga tagasihoidlik ja peamine hoovuste

käivitaja on tuul, otseselt või kaudselt läbi veetaseme gradientide või basseini omavõnkumiste

tekitamise, siis on tuule suhteline panus hoovuste kineetilisse energiasse ja ka vertikaalsesse

segunemisse meie merealal võrreldes Põhjamerega suurem45. Võimalikud muutused

hüdrodünaamikas ei ole tingitud ainult tuulegeneraatori veealusest osast, vaid on seotud

suuresti tuulegeneraatori torni ning tuulegeneraatorite töötamisega kaasnevast varjutusefektist.

Varjutusefekt võib mõjutada just vee kvaliteeti ja vee liikumist, siiski ei ole tuulegeneraatori

tornidega kaasnev mõju seotud keskkonnaloa reguleerimisalaga (vee erikasutusega). KMH

aruandes on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ette nähtud ka vee erikasutuse järgne veesamba ja

veekvaliteedi seire. Lisaks määratakse keskkonnaloale ehituseelne P seire settest. Seire

võimaldab hinnata võimalikke muutusi vee kvaliteedis tuulepargi tööfaasis. Ka Saare-Liivi

meretuulepargi46 KMH aruandes on leitud, et ühe tuulepargi rajamisel olulisi muutusi

hüdrodünaamikas ei ole ning meretuulepargi tööfaas ei mõjuta oluliselt vee kvaliteeti.

Olemasoleva teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist

mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. Ettevaatuspõhimõttest

lähtuvalt on KMH aruandes markeeritud seire vajadus.

Kaadamine

KMH aruandes on markeeritud põhimõtted, millest tuleb lähtuda kaadamisalade määramisel:

„Gravitatsioonivundamentide kasutamisel tuleb eelistada kaadamisel hoonestusalal paiknevaid

alasid, kus kaadamine ei too kaasa märkimisväärset keskkonnamõju (ehk tegemist ei ole kõrge

väärtusega merepõhja elupaigaga) ja kuhu ehitustehniliselt ei ole võimalik tuulikuid paigutada

st hoonestusloa alal olevaid loode-kagusuunalisi reljeefis eristuvaid vagumusi (vt ka KMH

aruande ptk 3.2.2, sügavuse kaart joonis 3.2.-1) sügavusega üle 22 m. St ala, kus liiva katvus

on kõrge ja söödavat rannakarpi ei esine (vt KMH aruande joonis 3.4-3)“. Lisaks: „Nii elupaiga

kadu kui elupaiga häiringut on võimalik vältida ja minimeerida välistades ehitustegevuse kui

kaadamise väljapoole karide elupaigatüübi väärtuslikumaid osasid ehk mis asuvad

sügavusvahemikust madalamal kui 20 m (vt KMH aruande joonis 3.4-10).„ Sellest on loa

taotleja lähtunud ka kaadamisalade valikul. Taotluse kohaselt on kavandatud kaadata ettenähtud

kaadamisaladele gravitatsioonivundamentide aluste ettevalmistamisel saadav süvenduspinnas.

45 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (16.07.2025). 46 KMH aruanne on kättesaadav: KOTKAS - AVE v2.13.44.

EELNÕU 06.07.2026

22 (40)

Arvestades süvenduspinnase mahtu ja vee erikasutuse kaugust maismaast ei ole realistlik

süvenduspinnase kasutamine maismaal. Taotlusest lähtuvalt on vajalik kasutada

gravitatsioonvundamendi ballastiks kivimaterjali, seega ei ole süvenduspinnas käesoleval juhul

sobilik taaskasutuseks tuulepargi rajamisel. Seega puuduvad realistlikult alternatiivsed

võimalused kaadamisele. Pinnas, mis tekib vaivundamendi või sõrestikvundamendi puurimisel

lubjakivisse jääb täitma erosioonikaitse funktsiooni. Tegemist on kivisema materjaliga, mis

kasutatavast tehnoloogiast (puurimine) lähtuvalt jääb vundamendi juurde, selle teisaldamine

oleks ebaproportsionaalselt kulukas (vajalik lisatehnoloogia) ja kaasneksid lisahäiringud

(heljum teisaldamisel ja hilisemal kaadamisel kaadamiskohta). Kaablite paigaldamisel tekkiv

pinnas vajub valdavas osas kaablile, seega kasutatakse pinnast kaablite matmisel. Seega toimub

vaivundamendi ja sõrestikvundamendi kui ka kaablite paigaldamisel süvenduspinnase

taaskasutus, pinnast ei kaadata vaid paigutatakse kasulikult mere põhjas. Seega on kavandatud

tööde korraldamine viisil, et maksimaalselt kasutada süvendatavaid setteid kasulikult.

Töökorraldus fikseeritakse keskkonnaloas (vt korralduse p 3.5.27.).

Kokkuvõttes ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) setetest ohtlike

ainete vette paiskamist ning ei lisandu olulist heljumi ega fosfori koormust, mis mõjutaks

oluliselt veekogumite seisundit ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Meetmete

rakendamisel vee erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas

jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse, tegevuse tulemusena ei halvene veekogumi

seisund veepoliitika raamdirektiivi mõistes. Vee erikasutusega ei teki keskkonnaohtu.

Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete

rakendamine, vastavad keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt korralduse p

3.5.6.-3.5.7, 3.6.6.-3.6.7., 3.6.11.-3.6.12., 3.6.16).

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad uuringud ja analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi.

Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.2. Mõju merepõhjaelustikule ja elupaikadele

KMH aruande kohaselt kaasneb merepõhja ettevalmistamisega ühelt poolt vahetu elupaikade

kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol).

MSRD seisundihinnangu 6. tunnus on merepõhja terviklikkus (D6), kus hea keskkonnaseisundi

(HKS) indikaatoriteks on mh loodusliku merepõhja kao ja häiringu pindala. HKS piiriks on

elupaigatüübi kadu kuni 2% selle pindalast. MSRD-s on seatud füüsilisele häiringualale HKS

piir 25%47. MSRD seisundihinnangus on toodud, et arvestades hävinud ja häiritud alade

osakaalu iga elupaiga põhitüübi pindalast Eesti mereala ulatuses, ei ületa mõjutatud ala suurus

maksimaalset lubatud määra (HKS piiri) ning HKS on hinnatud heaks. Vaadates aga MSRD

elupaigatüüpide seisundi perspektiivi (tunnus kahjuliku mõju ulatus48), ei ole HKS piir

47 Komisjoni teatis merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848 alusel

kehtestatud läviväärtuste kohta. 2024. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078 48 Kahjuliku mõju ulatuse hinnang tugineb elupaigatüübi seisundil ning hävinud, füüsiliselt häiritud ja

hüdrograafiliselt muudetud elupaigatüübi ulatusel ning tunnus 5 (eutrofeerumine) põhjaelustiku ja

hapnikusisalduse indikaatoritel.

EELNÕU 06.07.2026

23 (40)

saavutatud elupaigatüübi tsirkalitoraali kivine põhi ja biogeensed karid osas. Lisaks tuleb

kaitsta loodusdirektiivi 92/43/EMÜ49 (LoD) I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid,

liivamadalad). LoD kohaselt on elupaigatüübi olukord soodne, kui kadu on ≤1% selle

levikualast ja/või häiring ≤10% selle levikualast. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2024. a

analüüsis „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise

määruse mereelupaikade piiritlemine“ on karide seisund hinnatud kokkuvõttes ebasoodsaks-

ebapiisavaks. Nimetatud analüüsis on selgitatud, et erinevalt varasematest

hindamismetoodikatest tuleb ajakohase LoD artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam

arvestada trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega.

Elupaigatüübina karid käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid,

paiguti mõõnaga paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Eestis

arvatakse selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist

merepõhjakõrgendikud, mis võivad paguvee ajal ulatuda üle merepinna. Eesti rannikumeres on

karid levinud suhteliselt väikesel pindalal. Karide elustik on väga mitmekesine, taimestiku

moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikakooslused, eriti liigirikkad on põisadrukooslused.

Karide elustikku iseloomustab suur bioloogiline produktiivsus. Rannakarbipopulatsioonid on

lindudele hea toidubaas.

KMH aruande kohaselt on vundamentide või kaablitrasside alla jääva loodusliku merepõhja

kadu 0,2376 km², kõva substraadi kadu 0,178 km³. Merepõhja häiringu pindala on 1,6493 km²,

kõva substraadi häiringu pindala on 0,356 km². Eeldades tuulikute ühtlast või juhuslikku

paigutust uuringualal, põhjustab tuulepargi rajamine vaivundamendi kasutamisel 0,00225 km²

karide elupaiga kao ja 0,27 km² elupaigatüübi karid häiringu. Gravitatsioonvundamendi

kasutamisel on karide elupaiga kadu 0,07 km² ja elupaiga karid häiring ulatusega 0,48 km².

Need mõlemad väärtused ei põhjusta elupaigatüübi looduskaitselise seisundi halvenemist kogu

Eesti mereala ulatuses ega põhjusta ka Merestrateegia järgse hindamise metoodika alusel HKS

lävendi ületamist selle elupaigatüübi osas. Tuulepargi sisese kaabelduse süvistamisel tekkiv

elupaiga kadu ja häiring on suurusjärgult võrreldav tuulikute vundamentide poolt tekitatud

elupaiga kao ja häiringuga.

Keskkonnaagentuuri 2024 analüüsis50 tuuakse välja, et karide elupaigatüübi kogu levikualast

Eestis jääb Ida-Gotlandi basseini 31,65 %. Kõigi Eesti Mereala planeeringus markeeritud

arendusala poolt põhjustatud karide kadu oleks 0,3 %, häiring 9,5 %. Seega ka kõigi arenduste

realiseerimisel olulist karide kadu ei kaasne. Siiski, ka KAUR analüüs ei käsitlenud

eksportkaablitrasse. See ei muuda aga aruande lõppjäreldust. Mõningane karide kadu

eksportkaabli paigaldamisel olulist muutust karide seisundis kaasa ei too, arvestades, et KAUR

analüüs käsitles kõiki taastuvenergeetika arendusi piirkonnas. Lisaks, KMH aruande lk 92

kohaselt tuleb ühenduskaabli asukoha valiku järgselt valitud trassikoridoris ette näha

ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja

elupaikadele. Vee erikasutuse eelne seire võimaldab seada parim trassi paiknemine

trassikoridoris ning kaardistada, kus on vajalik meetmete rakendamine (kaablitrassi rajamisel

karide elupaigatüübile tuleb selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale

paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi); liivamadalate puhul meriheina

koosluste taastamine). Selline töökorraldus võimaldab minimeerida karide kadu.

49 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (10.06.2026). 50 Keskkonnaagentuur. 2024. LoD mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs. Lk 21. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-mereelupaikade-ja-meretuuleparkide-analuus (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

24 (40)

Ühenduskaabli trassialternatiivid on merepõhjaelupaikade vaates võrdsed, ühte ei saa eelistada

teisele. Lisaks, SWE KMH aruandes on ette nähtud keskkonnameede, mille kohaselt

arendusalale jäävate karide alad, mis on kõige väärtuslikumad, tuleb ettevaatusprintsiibist

lähtuvalt hoida puutumatuna igasugusest meretuulepargi arendustegevusest (st tuulikutest ja

kaablite rajamisest) ja kaadamisest. Samuti, võimalusel peaks eelistama vaivundamente.

Vaivundamendi kasutamine on KMH aruande kohaselt ka tõenäolisem (KMH aruande lk 17).

KMH aruande kohaselt keskkonnameetmete rakendamisel oluline mõju merepõhjaelupaikadele

puudub.

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) keskkonnaohtu

merepõhjaelupaikadele. Kaadamisalad on valitud lähtuvalt KMH aruandes toodud suunistest.

Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete

rakendamine.KMH aruandes välja toodud keskkonnameetmed seatakse keskkonnalaole (vt

korralduse p 3.5.8.- 3.5.14., 3.6.8.- 3.6.9., 3.6.13., 3.6.17.- 3.6.18.).

Merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule.

Madalas vees (alla 6 m sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja

karidelt ning kalda lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse

heljum lainetuse poolt kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega ebaolulised ja

ajutised. Siiski, vegetatsiooniperioodil töid tehes on asjakohane tööde aegne heljumi seire ja

seirest lähtuv tööde korraldamine.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.3. Mõju kaladele

Meretuulepargiga seotud mõjud kalastikule võib jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju,

kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Gravitatsioonivundamendi puhul loetakse

olulisimaks mõju läbi veekvaliteedi muutuste - heljumi tekke ja setete taashõljustamisega

seotud mõjusid. Need mõjud kaasnevad ka kaablite paigaldamisega. Lisaks võib mõjutada

kalastikku ehitusmüra, tuulikute töömüra, kaablite elektromagnetvälja mõju, rifiefekt. Teisalt,

tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi

ja rajatistega, mitte vee erikasutusega.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus (D1), 3. kaubanduslikud

kalad (D3) ja 4. toiduvõrgud (D4). Kõigi nimetatud kriteeriumite puhul on olulisel kohal

kalastiku seisund, kui hea seisund ei ole saavutatud.

Toetudes SWE uurimisalal 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilisele uurimistööle võib öelda, et

piirkonnas ei leitud selliste kalaliikide olulisi kontsentratsioone, mis eraldi võetuna välistaks

sinna tuulepargi rajamise. Räime massilist rännet tuulepargi alal ei õnnestunud rändeperioodi

vältel tuvastada, seega on ebatõenäoline, et seda piirkonda läbivad suuremad kudekoondised.

Lisaks viidi 2022. aastal Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt läbi eraldi kalastiku uuring Pilguse

lahe suudmealal Sõrve sääre tipust kuni Harilaiuni. Selle raames hinnati kokku 92 paiga tänast

ning potentsiaalset sobivust meres elevate mageveekalade kudealana. Uuring tõi välja 5

piirkonda, mis väärivad erilist kaitset sellisena nagu nad on, või siis on sobilikud kudealade

EELNÕU 06.07.2026

25 (40)

taastamiseks/parendamiseks. Nimetatud uuringu andmetel ongi Pilguse lahe süsteemi puhul

tegu ühe kõige väärtuslikuma kudealaga selles mereosas. Siiski, läbi viidud kalastiku uuringu

kohaselt ühenduskaabli rajamine sõltumata alternatiivist (Pilguse lahe suudmes või suudmest

lõunapool) ei tähendaks olulist elupaikade kadu kalastikule, ühenduskaabli maaletuleku koht

Pilguse lahe juures ei mõjuta oluliselt meres elavate mageveekalade kudeala. Ühenduskaabli

alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud siiski lõunapoolne alternatiiv

(alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt kaugel, et

maandada võimalik kaablitest lähtuva hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse lahte

kudema suubuvatele kaladele. Tegemist on eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuva eelistusega.

Elektrikaablid meres on tavapärane nähtus, neid on nt nii Suures kui Väikeses väinas ning

maetud kaabel võiks potentsiaalselt mõjutada eelkõige angerjat. Samas, põhjapoolsem

alternatiiv on eelistatum kaitsvate alade vaates. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH aruandes

markeeritud kaablitrassi alternatiivi eelistust kohustusliku ega soovitusliku

keskkonnameetmena. Kaablitrassi valikul mängib olulist rolli, kuhu rajatakse alajaam, mis

käesoleval ajal ei ole veel lõplikult teada. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu eelnõus51 on markeeritud trass Kotlandi alajaamani (Kotlandi küla, Saaremaa

vald, Saare maakond), antud alajaama asukoht ei välista kumbagi ekspertkaabli alternatiivi.

Allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada

impulsiivse müra allikaks, mis on oluliselt vähem intensiivne kui rammimismüra ning see ei

põhjusta kalade olulist mõju. Lisaks, pideva inimtekkelise müra mediaan helitugevuse tase ei

ületa piirväärtusi (kalade reageerimistaset). Uuemad eksperimentaalsed uuringud52 Liivi lahes

ei ole tuvastanud tuulikute töömüra olulist mõju kalastikule, ei toimu kalade lausalist lahkumist

piirkonnast mürast tingituna, toimub mõningane räimearvukuse vähenemine ca 700 m raadiuses

müraallikast. Räime summaarne tihedus üldjuhul siiski uuringualal katsete jooksul ei

vähenenud. Seega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kalastikule ka tuulepargi tööfaasis.

KMH aruande kohaselt on kavandatava vee erikasutuse mõju neutraalne või vähe negatiivne.

Vähest mõju saab leevendada sobivate keskkonnameetmetega (teatud karide vältimine,

rannikupiirkonnas tööde ajastamine, suunised kaablite paigaldamisel). Lähtuvalt eeltoodust ei

kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu kalastikule.Asjakohane on KMH

aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine,

keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.17.- 3.5.19., 3.6.14., 3.6.19.).

Kalastikku mõjutab vee kvaliteet, seega on oluline ka vee kvaliteediga seotud

keskkonnameetmete täitmine.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Uuemad analüüsid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Kuna asjaolud

ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

1.3.1.4.Mõju lindudele

Tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule jagatakse enamasti nelja

suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine,

51 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6-5/26/11916 all. 52 TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. EKSPERIMENTAALNE UURING MÜRA MÕJUST PELAAGILISTELE

KALADELE. Kolmas vahearuanne. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/uuring-2023-m%C3%BCra-kalad-vahearuanne-02.pdf (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

26 (40)

kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa

taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist ja kaadamist. Seega

võib vee erikasutus mõjutada lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja

heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht.

Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite

tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega.

SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu järgsel välja

valitud tuuleenergeetika arendusalal nr 2, kus on muuhulgas Eesti Ornitoloogiaühingu poolt

läbi viidud linnustiku analüüs, kus on leitud, et tegemist on meretuuleparkide kavandamiseks

sobiva arendusalaga.

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l53. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

SWE KMH raames on viidud täpsustav linnustiku uuring. Läbi viidud linnustiku uuringu ja

uuringu aruande analüüsi põhjal on tuulepargi potentsiaalne mõju linnustikule nõrk (KMH

aruande tabel 3.6-9) ehk tegevusega kaasneb vähene ebasoodne mõju. KMH aruande kohaselt

ei ole tegemist olulise peatumisalaga lindudele. Kombineerides ala tähtsuse saagirohkuse

muutusega seotud riskiga, on viimase olulisus nõrk – ebaoluline. Lähtuvalt eeltoodust on ka

väljatõrjumisrisk ja elupaikade hävimise risk nõrk. Läbi viidud linnustiku uuringu alusel ei

kaasne kavandava tegevusega olulist ebasoodsat mõju linnustikule.

Merekaabli ehitustöödega kaasnev heljum võib avaldada lühiajalist mõju merepõhja elustikule

ja sellega seotult lindude toitumisaladele kaablitrassi naabruses. Madalas vees (alla 6 m

sügavuses) olevad elupaigad on pideva aktiivse lainetuse mõju all ja karidelt ning kalda

lähedastel liivamadalatel olevatelt pika meriheina kooslustelt kantakse heljum lainetuse poolt

kiiresti ära. Seega on mõjud seoses heljumi tekkega ebaolulised ja ajutised. Lisaks, ette on

nähtud heljumi tekke ja leviku seire, kui eksportkaableid paigaldatakse vegetatsiooniperioodil.

Lähtuvalt seires toimub tööde korraldamine. Sel viisil ei ole ette näha võimalikku olulist mõju

ka haudelinnustikule vee erikasutuse ala rannikupiirkonnas.

KMH raames on välja on töötatud soovitused tuulikute paigutuseks, seega vee erikasutuse

positsioonide määramisel tuleb võimalusel nendest soovitustest lähtuda. Keskkonnaloale ei

seata nõudeid, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (nt tööfaasi reguleerivad meetmed).

Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega keskkonnaohtu

linnustikule. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja

keskkonnameetmete rakendamine, vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed kantakse

keskkonnaloale (vt korralduse p 3.5.15.- 3.5.16.). Lisaks toetab põhjatoiduliste lindude

53 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf.

(03.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

27 (40)

toitumistingimusi merepõhjaelustikuga seotud meetmed ja heljumi levikuga arvestamine

rannikuvööndis.

Taotluses kirjeldatud tegevuse mõjud ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga

muutunud. Kuna asjaolud ei ole muutunud, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise

üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.5. Mõju käsitiivalistele

KMH aruande kohaselt seisneb tuulikute mõju käsitiivalistele nende võimalikus kokkupõrkes

tuulikutega rändel. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda.

Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole seega asjakohane. Otsustajal olemas

piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.1.6. Mõju mereimetajatele

Hallhülgele kaasneva inimtegevuse mõju võib vaadata otsese kui kaudse häiringuna ning seda

nii tuulepargi rajamise ehk ehitustegevustega seonduvalt kui ka tuulepargi rajamise järgselt ehk

kasutusaegselt. Lisaks võib meretuulepark mõjutada hallhülge jaoks oluliste võtmeelupaikade

- lesilate, toitumisalade ning nende vaheliste rändeteede kasutamist.

MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus, mille puhul on olulisel

kohal hüljeste seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole mereimetajate osas HKS

saavutatud.

Hüljeste peamised liikumiste tüübid SWE tuulepargi arendusalal olid ränne ja otsing, lähimad

lesilad on tuulepargi alast 11-12 km kaugusel. KMH aruandes raames tehtud allveemüra

uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada impulsiivse müra

allikaks, mis on vähem intensiivne kui rammimismüra. Pideva madalasagedusliku müra

modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas ületatakse reageerimistasemed, mõjutab

see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses. Otseselt rakendatavate leevendusmeetmete

vajadus puudub. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega

keskkonnaohtu hüljestele. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine mõju

hindamiste tulemuste verifitseerimiseks. Keskkonnaloa esemega seotud seire nõuded

markeeritakse keskkonnaloal (vt korralduse p 3.6.10., 3.6.15.).

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust samal alal, kui KMH aruandes kirjeldatud.

Samuti on kavas kasutada samu tehnoloogiaid, kui KMH aruandes käsitletud. Seega ei ole

tegevuse mõju mereimetajatele muutunud. Otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle

otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

KMH aruandes on selgelt öeldud, et hinnatavaks ruumiliseks alternatiiviks on maksimaalne

võimalik meretuulepargi ulatus, põhialternatiiv 2, millega kavandatakse kuni 100 tuulikut ehk

hinnatakse suurima võimaliku mõjuga stsenaariumi (worst case scenario). Lisaks käsitleti kahte

eksportkaabli alternatiivi. Seega on vee erikasutuse mõju ulatuseks vee erikasutuse ala (vt

joonis 1) ja selle lähiümbrus (heljumi leviku ala). Taotluses toodud vee erikasutuse ala, maht ja

EELNÕU 06.07.2026

28 (40)

tehnoloogia, seega ka mõjuala ei ole muutunud võrreldes KMH aruandes käsitletuga. Kuna

asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande tooduga, on otsustajal olemas piisav

teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.3. mõju avaldumise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele54. KMH aruande kohaselt planeeritava

tegevusega keskkonnameetmete rakendamisel olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne.

SWE KMH aruande lõppjäreldus on toodud KMH aruandes iga mõjuvaldkonna juures kui ka

ptk-s 7 „Hindamistulemuste kokkuvõte“. Kokkuvõttes on leitud, et suurim mõju merepõhjale

ja sealsele elustikule avalduks gravitatsioonivundamentide paigaldamisel. Hinnatud tuulikute

tehniliste alternatiivide puhul selgus, et väiksema mõjuga keskkonnale oleks vaivundamendi

kavandamine ja rajamine, seda nii väiksema merepõhja kao ja häiringu osas kui setete ja

heljumi leviku tõttu. Kõige väiksema mõjuga on sõrestikvundamendi rajamine. Siiski ei ole

ükski vundamenditüüp oma mõjust lähtuvalt välistatud. KMH käigus on täpsustunud tuulikute

ruumiline paigutus, mis välistab looduskaitseliselt väärtuslikud karide alad. Tuulepargi täpne

lahendus, sh tuulikute arv, nende asukohad ja paigalduslahendused selguvad hilisema

projekteerimise käigus. Välisõhu ja vee kvaliteedi pöördumatut halvenemist vee erikasutuse

käigus ette näha ei ole (vt ptk 1.1.5. ja 1.3.1.1.). Samuti ei ole tuvastatud püsivaid muutuseid

elustikus (vt p 1.3.1.2.-1.3.1.6. ja 1.3.6.). Seega on vee erikasutusega kaasnevad mõjud

keskkonnameetmete rakendamisel väheolulised ja tööde aegsed.

Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud lõunapoolne

alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneks kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt

kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuv hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse

lahte kudema suubuvatele kaladele. Merepõhja elupaikadele ühenduskaabli paigaldamisel

sisulist erinevust põhja- ja lõunapoolse alternatiivi vahel ei ole, kuna kaablitrass läbib

üldjoontes samu elupaiku samas ulatuses. Lõunapoolne alternatiiv 2 avaldab otsest mõju Riksu

hoiualale, samas jõudis hindamine järeldusele, et olulist ebasoodsat mõju hoiuala kaitse-

eesmärkidele ei ole. Kaablite paigaldusel vabaneva heljumi mõju on võrreldav lainetuse ja

tormide tagajärjel toimuva heljumi loodusliku kontsentratsiooni tõusuga (resuspensiooniga).

Selline heljumi teke mõjutab merevee kvaliteeti vaid lühiajaliselt ja lokaalselt ning on osa

rannaprotsessidest. Ühenduskaablite arv ja pikkus on KMH aruandes markeeritud, lisaks on

välja toodud tegevusega seotud vee erikasutuse maht (vt tabel 1 ja 2). KMH aruandes on välja

töötatud leevendusmeetmed ja seire meetmed seoses vee erikasutusega (näiteks heljumi seire,

elupaikadega seotud seire ja meetmed jne). Seega ei ole olemasoleva teadmise põhjal võimalik

eelistada üht kaablitrassi teisele, kummagi alternatiiviga olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Kõik kaasnevad häiringud on vaid tööde aegsed.

Kuna vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH

aruande tooduga, on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et

jätta KMH algatamata.

54 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (02.07.2026).

EELNÕU 06.07.2026

29 (40)

1.3.4. mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Vee erikasutusega kaasnev mõju laad oleneb mõjutatavast objektist. Mõju laad, tugevus ja

ulatus, sagedus ja pöörduvus on välja toodud ptk-s 3.1.1.

KMH aruanne ei tuvastanud tuulepargi põhialternatiivi 2 puhul ega eksportkaablite

alternatiivide osas ühegi hinnatud keskkonnaaspekti suhtes olulist negatiivset keskkonnamõju

asjakohaste keskkonnameetmete (ka leevendusmeetmete) rakendamisel. Seega ei kaasne ka

vee erikasutusega asjakohaste keskkonnameetmete rakendamisel olulist negatiivset

keskkonnamõju. Võimalike keskkonnamõjude vältimiseks ja vähendamiseks toodi välja

keskkonnameetmed (KMH aruande ptk 7.2., 7.4.). Lisaks selgitati, et täpne seiekava tehakse

pärast hoonestusloa protsessi koostöös vastava valdkonna ekspertidega rakendades konkreetsel

ajahetkel saadaolevaid parimaid tehnoloogilisi lahendusi ja järelseire põhimõtteid.

Keskkonnaamet arvestab KMH aruandes markeeritud keskkonnameetmetega keskkonnaloa

andmisel ja keskkonnameetmete määramisel (vt korralduse ptk 3.5, 3.6.). Täiendavad

keskkonna uuringud oluliste mõjude välja selgitamiseks ei ole vajalikud, asjakohane on KMH

raames markeeritud tööde eelne seire (vt korralduse p 3.6.6.-3.6.10.). KMH aruandes ptk-s 7.2.

on välja toodud, et leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute tulemusi ning

meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui järelseire käigus

lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on eeldatavalt

kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada. Lisaks, KMH aruande

ptk-s 7.4. on toodud välja põhimõte, mille kohaselt seire kavandamisel lähtutakse tolle hetke

parimast teadmisest (vt korralduse p 3.6.3.). Sellest lähtuvalt seatakse keskkonnalaole ka

seirekava koostamisega seotud kõrvaltingimus (vt korralduse p 3.7). Seega lähtutakse seire

teostamisel kõigist uuematest juhistest ja nõuetest.

Vee erikasutuse maht, asukoht ja tehnoloogia ei ole muutunud võrreldes KMH aruande

tooduga. KMH aruandes on käsitletud ka vee erikasutusega keskkonnameetmeid. Ette on

nähtud detailse seirekava koostamine enne tööde alustamist, st seire kavandamisel

lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest. Seega on otsustajal olemas piisav teave loa

andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

1.3.5. mõju piiriülesus

Läbi viidud mõju hindamisele tulemusena otsest piiriülest mõju kavandatava tuulepargi

rajamisega ei kaasne (vt KMH aruande ptk 6.4.).

Kliimaministeerium (KLiM) kiitis 10.06.2024. kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE

Roheplaan OÜ töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine“. KliM

leidis, et KMH aruande avalikustamise menetlus oli olnud õiguspärane ning KMH aruande

avalikustamise käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning

nendega on asjakohaselt arvestatud või on nendega arvestamata jätmist piisavalt põhjendatud.

KMH aruandes on antud ka ülevaade piiriülesest kaasamisest, sealhulgas on lisatud aruande

piiriülese menetlusega seotud materjalid ning mõjutatud riikide esitatud seisukohad. KliM oli

seisukohal, et KMH aruanne vastab kehtestatud nõuetele. KMH aruande nõuetele vastavaks

tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat.

EELNÕU 06.07.2026

30 (40)

Taotluses käsitletav tegevuse asukoht ja maht ei ole võrreldes KMH aruandes tooduga

muutunud. Seega ei ole tõenäoline, et muutunud oleks vee erikasutusega kaasnev piiriülene

mõju. Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Natura hindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS-es ja LKS-is seatud Natura hindamise

põhimõtetele ning KMH aruande ptk-s 3.10 viidatud juhendmaterjalidele.

Natura eelhindamine (KMH aruande ptk 3.10) jõudis järeldusele, et kavandatava tegevuse

elluviimisel on ebasoodsa mõju teke välistatud järgmiste Natura 2000 võrgustiku alade puhul:

Kaugatoma -Lõu, Tagamõisa, Kasti lahe ja Väinamere loodusalade ning Kasti lahe, Väinamere

ja Irbes saurums linnualade puhul. Nende alade puhul ei ole asjakohase hindamise läbiviimine

vajalik.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et ebasoodsa mõju tekkimist tegevuse elluviimisel ei

saa välistada järgmiste Natura 2000 alade puhul: Riksu ranniku loodusala, Karala-Pilguse

loodusala ja Vilsandi loodusala. Natura asjakohase hindamise tulemusel (KMH aruande tabel

3.10-2) selgus, et ühegi hinnatud Natura ala puhul ei mõjuta merealale kavandatud tegevused

(st meretuulepargi hoonestusloaga kavandatav meretuulepargi ala tuulikutega ja merealale

kavandatavad merekaabli kavandamisega seotud tegevused) kaitse-eesmärke ega nende

saavutamist ning kõikide Natura alade terviklikkus säilib (KMH aruande tabel).

Riksu ranniku linnuala kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada leevendavat meedet:

Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb linnuala piires olevas rannikuvööndis välistada otsesed

kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega lindude pesitsusperioodil aprillist

juulini. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis ja tööde teostamise kavas.

Kui tööde teostamise kavaga koostöös ornitoloogide ja Keskkonnaametiga selgitatakse, et

kaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa ja

keskkonnaloa väljastajatel õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. Vastav meede seatakse

keskkonnaloale linnustiku valdkonna juurde (vt korralduse p 3.5.15.).

Taotluses kirjeldatud tegevuse asukoht ei ole võrreldes KMH aruandes käsitletuga muutunud.

Peale KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist ei ole Natura aladega seotud asjaolud

muutunud – vee erikasutuse ala piires uusi Natura alasid ei ole loodud, kaitse-eeskirjades ei ole

olnud muutuseid.

KMH aruandes on markeeritud, et juhul, kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli

asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt

muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast

ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Seega trassi

muutmisel on vajalikud merepõhjaelupaikade kaardistamine (vt korralduse p 3.6.9.) ja

olemasolevate lubade muutmine/uute lubade taotlemine uue trassikoridori osas. Kuna uus

potentsiaalne trassikoridor ei ole hõlmatud SWE KMH aruandes, on trassi muutumisel ja

muutuse loastamisel vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine,

vajalik võib olla hinnata ka eksportkaablitassi paigaldamise mõju Natura võrgustiku aladele.

Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloal (vt korralduse p 3.5.30.).

EELNÕU 06.07.2026

31 (40)

Kuna asjaolud ei ole muutunud võrreldes KMH aruande ptk-s 3.10 tooduga, on otsustajal

olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH algatamata.

Keskkonnaloale seatakse KMH aruandes markeeritud leevendusmeetmed.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

KMH aruandes ei tuvastatud negatiivset kumulatiivset koosmõju teiste meretuuleparkidega

(Eesti mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika alale nr 2, väljaspoole SWE

projektiala, on esitatud mitmeid hoonestusloa taotlusi erinevate arendajate poolt, kuid

hoonestusloa protsessid on algusjärgus). Seega, ka kavandatava vee erikasutusega ei kaasne

negatiivset piiriülest keskkonnamõju ega kumulatiivset koosmõju.

Koosmõjude hindamisel tuleb arvestada ka tegevustega, mis on alles kavandamise etapis (st ei

ole veel lõplikult heaks kiidetud), kuid reeglina nendega, mis on planeeritavaga vähemalt samas

etapis ja mille osas on mingisugunegi kindlus, et tegevus on realiseeritav. Seega saab

koosmõjude hindamisel eelkõige arvestada nende tegevustega, mille KMH aruanne on

tunnistatud nõuetele vastavaks ning jätkub tegevusloa menetlus. Neist arendusetappidest

varasemas arendusstaadiumis olevaid tegevusi saab vajadusel kumulatiivsete mõjude

hindamisel kaardistada, kuid sisulist mõjude kumuleeruvust varases arendusstaadiumis olevate

tegevustega arvestada ei saa. Käesoleval juhul ei ole teiste Saaremaa lääneranniku

meretuuleparkide ega ka Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli hoonestusloa menetlus

staadiumis, mille mõju saaks usaldusväärselt arvestada keskkonnaloa andmisel. SWE

meretuulepargi arendus on teistest ajaliselt ees ja jõudis KMH-ga kõige esimesena valmis.

Teised, kes on projektidega pooleli, peavad kumulatiivseid mõjusid hindama detailsemalt, sh

arvestades SWE parki (KMH valmis, load osaliselt antud). Käesolevalt on piirkonnas nõuetele

vastavaks tunnistatud vaid SWE KMH aruanne ning keskkonnaloa andmisel on asjakohane

lähtuda selle tulemustest ning konkreetsest projektist, mitte aga kõigist projekteeritavatest

võimalikest projektidest. Uute juhiste järgimine on asjakohane eelkõige pooleliolevates mõjude

hindamises, sest iga järgnev projekt ja potentsiaalne koosmõju vajab detailset analüüsi.

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise ajast ei ole ükski teine arendus jõudnud

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni. Seega ei ole asjaolud muutunud.

Otsustajal on olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks ning et jätta KMH

algatamata.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused – keskkonnameetmed (sh seire nõuded)

Seire nõuded

Seire nõuete seadmisel tuleb lähtuda KMH aruande ptk-st 7.4, seire nõuded seatakse

keskkonnaloa tabelis V8. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt

teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja

tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi

detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire

põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse

seire algust.

EELNÕU 06.07.2026

32 (40)

Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa korralduse peatükkidest

3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika

mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide

rajamisel“55 (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025.

aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“56

(merepõhjaelupaikade uuringu metoodika) ning HELCOM juhistest57. Seirekava peab

hõlmama kõiki korralduse ptk-s 3.6 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee

erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas

fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise

sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid

tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekava andma sisendi

leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja

nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi

mereseire alaprogrammis58 kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning

veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele59,60,61,62. Seirekava

koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev

mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavus varasemate uuringute tulemustega.

Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool

aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust (vt korralduse p 3.8.2.). Sel viisil on

seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav.

Seire valdkonnad, mis on seotud konkreetselt tuuliku mastidega ja tuulegeneraatorite tööga

(linnud, nahkhiired, müra, raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, hüljeste

järelseire) on seatud tuulepargi hoonestusloaga. Neid valdkondi keskkonnaluba ei dubleeri,

kuna neil puudub vahetu seos vee erikasutusega.

55 TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (04.02.2026). 56 Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20-%20v2.pdf

(04.02.2026). 57 vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/ 58 Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav:

lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.02.2026). 59 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite

uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse

kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.02.2026). 60 Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.02.2026). 61 Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,

prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi

piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.02.2026). 62 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja

territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside

kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.02.2026).

EELNÕU 06.07.2026

33 (40)

Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha

ehitusgeoloogiline uuring.

• Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m

raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima

merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori

sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti üldisele P sisaldusele (P kogused on väga

väikesed, KMH aruanne lk 63). Mobiilse fosfori osas teavet ei ole. Vastav seire

võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi

vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee

kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete

koostisest. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne

elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine.

Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m,

300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste

taastamisel.

• Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale

rajatava alajaama asukoht), tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade

kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged

• Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli

levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks

asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha

detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz,

kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg

mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab

konservatiivsema helilevi hinnangu.

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel

lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

EELNÕU 06.07.2026

34 (40)

• Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15.

aprill kuni 31. august), on vajalik paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine

reaalajas. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida

ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde

korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama

nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda

merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik

• Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikute arendusalasid kui ka

kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja

kaablitöödel.

Hülged

• Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada

vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui

ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav,

et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks

jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet

• Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest

ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava

koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest

ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise

dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

• Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse

selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi

koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige

läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu

sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline

protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10

aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks

EELNÕU 06.07.2026

35 (40)

kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis,

katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik

• Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire

tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang

seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride

ala.

Leevendusmeetmed

Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, VV korraldusest nr 183, TTJA otsusest nr 1-7/25-378, tuleb

seada keskkonnaloale keskkonnameetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud mõjude

leevendamiseks (loa tabel V16).

Lisaks seatakse keskkonnaloale täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee

erikasutuse osas.

Keskkonnameetmed KMH aruandest ja hoonestuslubadest lähtuvalt

Merevee kvaliteet

• Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel

nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri.

• Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani.

Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada

riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed

ja tingimused (VV korraldus nr 183).

Merepõhja elupaigad ja elustik

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee

erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne

lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt

setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega.

Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu

kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.

EELNÕU 06.07.2026

36 (40)

Joonis 3. Uuringuala elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m. Kogupindala 25,8 km² =

40,2% karide pindalast. Moodustab 11,5% ala kogupindalast.

• Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti.

• Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina

kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise

efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata.

Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste

paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus).

• Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või

maetud kaabli kaetavale alale paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal

(paekivi).

• Kui ühenduskaablite paigaldamisel produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill

kuni 31. august) liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku

fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest

kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada. Seega

on vajalik sel perioodil heljumi leviku järgimine reaalajas.

• Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud

tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat

vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete

tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused.

EELNÕU 06.07.2026

37 (40)

• Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne

olukord.

Linnud

• Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra

tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli

paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames

koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et

eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on

ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda.

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on

võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava

rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad

• Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal

madalamal kui 20 m (vt joonis 3).

• Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole

kalade kudeperioodi 15.04-15.06.

• Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige

madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku

realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja

potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele,

peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid

eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade

emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju

vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui

ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad

need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid

magnetvälju.

Veealused arheoloogiaväärtused

• Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti

abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige

tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja

Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse

positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd

Muinsuskaitseametiga.

• Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (TTJA

otsus nr 1-7/25-378).

EELNÕU 06.07.2026

38 (40)

Lennuliiklus

• Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel

peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peab tagama

minimaalse SAR access lane laiuse 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded

• Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise

vajadust (VV korraldus nr 183).

• Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi (TTJA

otsus nr 1-7/25-378).

Töökorralduslikud nõuded ja tingimused Keskkonnaameti kaalutlusel

• Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite

ja tuulikute asukohtasid), vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid.

Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning

need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 2). Nihutamine peab olema

kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja

eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee

erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas.

• Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks ja käesoleval juhul on vee

erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine

veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue

võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks

ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala

kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise

õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda

muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi

keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Lähtuvalt

eeltoodust fikseeritakse need asjaolud keskkonnaloas.

• Taotluses on kaadamisalad määratud lähtuvalt KMH aruandes lk 25 ja 57 toodud

suunistest. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade mahutavust ja kaadamisalade

kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise

juhisele sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused.

Gravitatsioonivundamentide paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole

võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata

ettenähtud kaadamisaladele (SW1, SW2, SW3). Kaadamine toimub kaadamispraami

või süvenduslaeva abil. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide

planeerimisel. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja

teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks

teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid

teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

EELNÕU 06.07.2026

39 (40)

Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas

kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning

peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või

laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi

(AIS) kaudu.

Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu

kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida

ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese

mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga.

Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja

kuhu mitte.

Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale

alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu.

Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta,

võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja

pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus kui osa alast jääb kasutamata ja

sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada.

Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja

elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes

ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist.

Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja

kontrollitavaks.

• Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991,

jõustunud 2024 a) tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao

ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma

aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes. Aastaaruannetes ei tooda

ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega,

lähtuvalt riigi aruandluse kohustusest, peab pärast vee erikasutuse lõppu kaardistama

võimalikult täpse pindalalise info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta.

Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud

tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada

Keskkonnaametile. Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja

häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.

• Taotluses on öeldud, et u 6 % eksportkaablite pikkusest kaetakse täiendava

kivimaterjaliga, Kihelkonna lahe osas lisatakse kive 17 650 m³, ümberarvutatult on see

u 3,7 km pikkuselt. Taotluses ei ole öeldud, milline lõik täpselt kaetakse, samuti ei ole

see välja toodud KMH aruandes. Eeldatavasti ei ole see veel teada. KMH aruandes

läbiviidud hinnangud (nt tabel 3.10-2 Riksu lahe linnuala asjakohane hindamine) on

lähtunud eeldusest, et linnuala piires kaabel süvistatakse („Merekaablid paigaldatakse

alternatiiv 2 korral linnuala ulatuses dig-it roomiku abil, mis on spetsiaalselt ehitatud

kaablite matmiseks merepõhja“ lk 174), mitte ei kaeta mujalt toodava kivimaterjaliga.

Teine variant, mida rannajoonel paigaldamisel on kirjeldatud, on suundpuurimine

(KMH aruanne lk 183). Kaablite kivimaterjalidega katmist Riksu lahe hoiualal (st ka

EELNÕU 06.07.2026

40 (40)

linnu- ja loodusalal) ei ole KMH aruandes, sh linnu- ja loodusalaga seonduvas

asjakohases hindamises käsitletud. Seega Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris)

ei ole kaabli kividega katmine lubatud, kuna sellise tehnoloogia mõjusid ei ole

hinnatud. Lisaks, selline tehnoloogia ei võimalda rakendada liivamadala elupaigatüübi

leevendusmeedet (meriheina koosluste taastamine).

• Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti

IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi

maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli

asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on

vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

1.4. Eelhinnangu järeldus

1.4.1. Keskkonnaameti hinnangul puudub taotluses kavandataval tegevusel (vt ptk 1.1.1)

oluline keskkonnamõju:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivset kaitsealasid, kaitstavate liikide

elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju veele ega

välisõhule, elustikule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas,

vibratsioon puudub. Kavandatav rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega

ei kaasne koosmõju teiste tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, heaolule

ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

1.4.2. Vee erikasutuse mõjud on piisavas mahus SWE KMH aruandes hinnatud ning

asjaolud ei ole vahepeal oluliselt muutunud. Otsustajal on piisavat teavet, et jätta KMH

algatamata.

1.4.3. Oluline on vee erikasutuse planeerimisel ja ellu viimisel lähtuda ptk 1.3.8. toodud

keskkonnameetmetest (sh seire nõuetest). Uuringud võimaliku olulise mõju

väljaselgitamiseks ei ole vajalikud.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

EELNÕU (07.07.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) 11.05.2026 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1

p 1 ja 2, § 6 lg 1 p 17 ja 171, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 6 2 ja 81 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Saare Wind Energy OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-526981 taotluse menetluse raames. 1.2. Anda keskkonnaluba nr KL-526981 vee erikasutuseks Saare Wind Energy OÜ meretuulepargi rajamisel Läänemere läänesaarte lääneosas (VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas: 1.2.1. süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele SW1 (KAS0000030), SW2 (KAS0000031) ja SW3 (KAS0000032) mahus kuni 1 000 000 m³, tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³ ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 370 000 m³ vundamentide (kuni 100 tuulegeneraatorit ja kuni 2 merealajaama) rajamisel; 1.2.2. süvendamine ja süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus kuni 140 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel. 1 .3 . Määrata keskkonnaloale nr KL-526981 keskkonnameetmed ja töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (loa tabel V10, V11 ja V16), seire nõuded (loa tabel V8) ja nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17). 1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-526981 järgnev kõrvaltingimus: 1.4.1. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab

keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 1.5. Keskkonnaluba antakse kehtivusega 15 aastat. 1.6. Korraldus jõustub Saare Wind Energy OÜ-le teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine 2.1.1. Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) (SWE) on esitanud esmase vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaluba) taotluse 23.02.2024. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 23.02.2024 taotlusena nr T-KL/1022823, menetlus nr M-127510. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1022823-3 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-127510-9) esitati 11.05.2026. Menetluse aluseks on 11.05.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1022823-3 (taotlus). 2.1.2. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust Saare Wind Energy meretuulepargi ( SWE meretuulepark) rajamisel ja kaablite paigaldamisel Läänemere läänesaarte lääneosas (VEE3200000) Saaremaa lääneranniku piirkonnas. Vee erikasutust kavandatakse Kihelkonna lahe rannikuveekogumis (EE_11) ja Ida-Gotlandi basseini merealal (joonis 1). Keskkonnaluba taotletakse 15-ks aastaks. SWE kavandatava meretuulepargi ala asub üleriigilise Eesti mereala planeeringu [1] järgsel tuuleenergeetika arendusalal nr 2, ehk tegemist on eeldatava meretuulepargi arendusalaga, kus on varasem strateegiline otsus tehtud. Ka Saare maakonnaplaneeringus 2030+[2] on Saaremaast läänes asuv piirkond markeeritud kui eelistatud ala meretuuleparkide rajamiseks Vabariigi Valitsus on 21.05.2025 korraldusega nr 95 „ Hoonestusloa andmine“ andnud hoonestusloa (tuulepargi hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga – meretuulepargiga, sh meretuulepargi alal olevad eksportkaablid ja tuulepargisisesed kaablid (tuulepargi hoonestusala). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ( TTJA) on 21.10.2025 otsusega nr 1-7/25-378 andnud hoonestusloa (eksportkaabli hoonestusluba) merepõhja koormamiseks hoonestusalaga - eksportkaablitega (eksportkaablite hoonestusala). Keskkonnaloas märgitud vee erikasutuse ala asub Eesti mereala planeeringu kohasel tuuleenergeetikaalal ja kattub tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas toodud hoonestusaladega. Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas nii Eesti mereala planeeringu kui ka kehtivate hoonestuslubadega kui ka strateegiliste arengudokumentidega.

Joonis 1. Vee erikasutust kavandatakse tuulepargi hoonestusala ja eksportkaabli hoonestusala piires. 2.1.3. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutus, mis on vajalik meretuuleparki kuni 100 tuulegeneraatori ja kuni 2 merealajaama rajamiseks. Nimetatud tuulepargi koguvõimsus on kuni 1400 MW. Kavandatakse vee erikasutust veekaabelliinide paigaldamisel meretuulepargi sees ja eksportkaabelliinide (kuni 4 paralleelset eksportkaablit (ka ühenduskaabel) paigaldamisel kuni liitumiseni põhivõrguga Saaremaal. Taotluses on toodud, et tuulegeneraatorite puhul valitakse vaid ühte tüüpi vundament, kuid keskkonnaluba taotledes arvestatakse erinevate vundamendi alternatiividega (gravitatsioonivundament, vaivundament, sõrestikvundament) kaasnevat vee erikasutust. Lõplik vundamendi valik sõltub edasiste ehitusgeoloogiliste uuringute tulemustest. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb järgnev vee erikasutus: * vundamentide rajamisel süvendamine mahus kuni 1 000 000 m³; * gravitatsioonivundamentide kasutamisel süvenduspinnase kaadamine kaadamisaladele mahus kuni 1 000 000 m³; * vundamentide rajamisel tahkete ainete paigutamine mere põhja mahus kuni 2 900 000 m³ (vundament ja vundamendi ballast, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendi kruusapadi või vuukimismaterjal vm); * vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel süvenduspinnase paigutamine mere põhja vundamendi erosioonikaitseks mahus kuni 370 000 m³; * tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamine mahus kuni 140 000 m³, süvenduspinnase paigutamine mere põhja kaablite katmiseks mahus kuni 140 000 m³ ja tahkete ainete paigutamine mahus kuni 148 000 m³ (kaablid, kivid kaablite katteks).

Täpsemad vee erikasutuse maksimaalse mahu andmed on välja toodud eelhinnangu tabelis 1 (vt lisa EELHINNANG). 2.1.4. Taotluses on markeeritud vee erikasutuse ala veekogumite lõikes (vt joonis 1). Vee erikasutuse ala hõlmab potentsiaalset tuulepargi ala, eksportkaablite ala ja kaadamiskohtasid. Taotlusele on lisatud indikatiivne vee erikasutuse positsioonide skeem (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine) (vt joonis 2).

Joonis 2. Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid (potentsiaalsete tuulegeneraatorite ja kaablite paiknemine). Vasakul vaivundamentide paiknemine, keskel gravitatsioonivundamentide paiknemine, paremal tuulepargisiseste kaablite paiknemine. 2.1.5. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnamõju on hinnatud Roheplaan OÜ poolt 2024. aastal koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes „Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine[3]“ (SWE KMH aruanne või KMH aruanne). KMH aruande koostamise alusel on läbi viidud ca 20 erinevat uuringut ja analüüsi. KMH aruandes käsitleti tegevuse mõju hüdrometeoroloogiale ja hüdrodünaamikale, merepõhja geoloogiale, merevee kvaliteedile, merepõhja elustikule ja elupaikadele, lindudele, nahkhiirtele, hüljestele, kaladele, kaitsvatele loodusobjektidele ja kliimale. 2.1.6. Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 35 lg 1 p 1). 2.2 Taotluse avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine 2.2.1. Loa andja edastas esmase taotluse 23.02.2024 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Saaremaa Vallavalitsusele (KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Saaremaa Vallavalitsus arvamust ei avaldanud. 2.2.2. Loa andja teavitas 19.05.2026 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-11) ning küsis Saaremaa Vallavalitsuse arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-12). 2.2.3. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 19.05.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitati ilmselt puudutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 19.05.2026 numbriga DM-127510-13) (KeÜS § 46 lg 1) ning avalikkust 19.05.2026 ajalehes Saarte Hääl (KeÜS § 47 lg 2). 2.2.4. Taotluse avalikustamise teatele vastas 04.06.2026 kirjaga TTJA (registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-127510-24), 12.06.2026 kirjaga Transpordiamet (registreeritud KOTKASes 12.06.2026 numbriga DM-127510-31) ning 14 eraisikut (Sulev Vikat (kiri registreeritud KOTKASes 26.05.2026 numbriga DM-127510-15), Reet Filippov (kiri registreeritud KOTKASes 26.05.2026 numbriga DM-127510-16), Märt Mägi (kiri registreeritud KOTKASes 27.05.2026 numbriga DM-127510-17), Tuule Sadam (kiri registreeritud

KOTKASes 27.05.2026 numbriga DM-127510-18), Kaur Filippov (kiri registreeritud KOTKASes 28.05.2026 numbriga DM-127510-19), Liis-Marel Aak (kiri registreeritud KOTKASes 02.06.2026 numbriga DM-127510-21), Erika Filippov (kiri registreeritud KOTKASes 02.06.2026 numbriga DM-127510-22), Lilia Kõiv (kiri registreeritud KOTKASes 03.06.2026 numbriga DM-127510-23), Eve Jõgi (kiri registreeritud KOTKASes 05.06.2026 numbriga DM-127510-25), Harles Herman Ojasaar (kiri registreeritud KOTKASes 08.06.2026 numbriga DM-127510-26), Helen Reimand (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM-127510-27), Mesike Tõrv (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM-127510-28), Karin Undrits (kiri registreeritud KOTKASes 10.06.2026 numbriga DM- 127510-29) ja Mari Alvela (kiri registreeritud KOTKASes 11.06.2026 numbriga DM-127510- 30). Lisaks esitas ettepanekud ja vastuväited KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS MTÜ (kiri registreeritud KOTKASes 18.06.2026 numbriga DM-127510-32), MTÜ Elurikkuse Kaitse, MTÜ Koovi Külaselts ja Tuulikki Laessoni (kiri registreeritud KOTKASes 19.06.2026 numbriga DM-127510-33, ühispöördumine) ning Saare Rannarahva Selts (kiri registreeritud KOTKASes 22.06.2026 numbriga DM-127510-34) (vt p 2.2.6-2.2.16)). 2.2.5. Keskkonnaamet edastas lähtuvalt VeeS § 191 lg-st 1 Transpordiametile kooskõlastamiseks kaadamisalade andmed (registreeritud KOTKASes 25.05.2026 numbriga DM-127510-14). Transpordiamet kooskõlastas 28.05.2026 kirjaga (registreeritud KOTKASes 28.05.2026 numbriga DM-127510-20) kaadamisalad. Taotlusele esitatud ettepanekud ja vastuväited 2.2.6. TTJA märkis, et ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Transpordiamet avaldas soovi osaleda edasises menetluses. Eraisikud tegid ettepaneku avaliku arutelu läbiviimiseks, et kogukond saaks vahetult protsessis osaleda ning kuulda, milliseid argumente ja selgitusi menetluses esitatakse ning kuidas amet isikute õigusi kaitseb. Selgitatakse, et vastupidiselt KMH aruandele mõjutab kavandatud tegevus olulisel määral kohalikku elu ja arengut, ja mitte positiivselt nagu KMH aruandes kirjas on. Tuuakse välja tuulikute visuaalne reostuse teema. 2.2.7. Keskkonnaamet arvestab edasises menetluses avaliku arutelu ettepanekuga (vt ptk 2.3). Siiski rõhutame, et keskkonnaluba käsitleb kitsalt vee erikasutust, mitte meretuulepargi tornidega kaasnevat visuaalset häiringut või meretuulepargi käitamisega seotud asjaolusid. Ainuüski vee erikasutusega ei kaasne visuaalset reostust, sest see toimub allpool mereveetaset. Keskkonnaamet on käsitlenud vee erikasutusega seotud asjaolusid koostatud eelhinnangus (vt lisa EELHINNANG) ja korralduse ptk-s 3.4. 2.2.8. KARALA-PILGUSE HOIUALA SELTS MTÜ tõi oma vastuväidetes välja, et vee erikasutusega kaasnevat mõju on hinnatud 2024. a KMH aruandes oluliselt väiksemas mahus mitte kumulatiivselt ja mitte terviklikult. Esiteks ei hõlma 2024. a KMH aruanne eksportkaabliga seonduvat vee erikasutust, teiseks ei ole mõju hinnatud sellistes mahtudes, nagu SWE veeloa taotluses on välja toodud, kolmandaks on KMH-st jäänud välja 2 merealajaama ja lõpetuseks ei ole hinnatud kumulatiivset mõju seonduvalt Eesti-Läti elektriühenduse kaabli rajamisega seonduva vee erikasutusega (see kaabel randub samas kohas, kus SWE eksportkaablid). Lisaks viidatakse uuematele juhistele, millest lähtuvalt tuleks mõjusid hinnata.

2.2.9. Nõustume, et teatud juhtudel ei ole KMH aruandes kõik vee erikasutuse mahud toodud välja selgelt kuupmeetrites. Siiski on KMH aruandes markeeritud tuulikute suurused, kaablite pikkused, vundamendi maksimaalsed diameetrid, tööprotsess tuulikute ja kaablite paigaldamisel jne. Seega on olemas olnud mõjude hindamise jaoks vajalik sisend. Selgitame, et keskkonnaloaga reguleeritakse vee erikasutus (süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine, süvenduspinnase kasulik kasutamine). Keskkonnaloaga ei reguleerita heljumi kogust, vette paisatav sette kogus on sisend vee erikasutuse mõju hindamiseks. Näiteks eksportkaablite paigaldamisel paisatakse heljumisse u 1500 t setteid (KMH aruanne lk 58), kuid see ei ole vee erikasutus veeseaduse mõttes. Keskkonnaamet on eelhinnangu tabelites 1 ja 2 välja toonud taotluses toodud arendusega seotud vee erikasutuse mahud ja KMH aruandes käsitletud vee erikasutuse mahud. Lisaks märgime, et eksportkaablite trasside piirkonnas uuriti nii kalastikku kui ka merepõhjaelustikku. KMH aruande lisas 3.2. on käsitletud heljumi leviku mudeldamist vundamentide paigaldamisel. KMH aruande ptk-s 5 on selgitatud, et tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega seotud heljumi levikut eraldi ei mudeldatud, kuid mõju analüüsiti hajumismudeli tulemuste ja kaabli kaevetööde hinnangulise lekke koguse põhjal. Kuna eksportkaablite paigaldamise tehnoloogia on sama kui meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisel, saab toodud järeldusi arvestada ka eksportkaablite osas ja on leitud eksportkaablite paigaldamisega seotud heljumi kogused (KMH aruanne lk 58). Lisaks on KMH aruandes välja töötatud keskkonnameetmed eksportkaablite paigaldamiseks. Lähtuvalt eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et KMH aruandes on meretuulepargi rajamise kui ka kaablite (sh eksportkaablite) paigaldamisega seotud mõjud hinnatud ja otsustajal on loa andmiseks piisavalt teavet. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud mõjusid analüüsitud Keskkonnaameti poolt koostatud eelhinnangus. 2.2.10. Selgitame, et koosmõjude hindamisel tuleb arvestada ka tegevustega, mis on alles kavandamise etapis (st ei ole veel lõplikult heaks kiidetud), kuid reeglina nendega, mis on planeeritavaga vähemalt samas etapis ja mille osas on mingisugunegi kindlus, et tegevus on realiseeritav. Seega saab koosmõjude hindamisel eelkõige arvestada nende tegevustega, mille KMH aruanne on tunnistatud nõuetele vastavaks ning jätkub tegevusloa menetlus. Neist arendusetappidest varasemas arendusstaadiumis olevaid tegevusi saab vajadusel kumulatiivsete mõjude hindamisel kaardistada, kuid sisulist mõjude kumuleeruvust varases arendusstaadiumis olevate tegevustega arvestada ei saa. Käesoleval juhul ei ole teiste Saaremaa lääneranniku meretuuleparkide ega ka Eesti-Läti neljanda elektriühenduse merekaabli hoonestusloa menetlus staadiumis, mille mõju saaks usaldusväärselt arvestada keskkonnaloa andmisel. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu eelnõus[4] on markeeritud trass maismaal Kotlandi alajaamani (Kotlandi küla, Saaremaa vald, Saare maakond), trassi kulgemine alajaamast mereni ei ole veel selge. SWE meretuulepargi arendus on teistest ajaliselt ees ja jõudis KMH-ga kõige esimesena valmis. Teised, kes on projektidega pooleli, peavad kumulatiivseid mõjusid hindama detailsemalt, sh arvestades SWE parki (KMH valmis, load osaliselt antud). Käesolevalt on piirkonnas nõuetele vastavaks tunnistatud vaid SWE KMH aruanne ning keskkonnaloa andmisel on asjakohane lähtuda selle tulemustest ning konkreetsest projektist, mitte aga kõigist projekteeritavatest võimalikest projektidest.

2.2.11. Keskkonnaamet on alates hoonestusloa taotlemise algusest kuni SWE KMH aruande

nõuetele vastavaks tunnistamiseni olnud menetlusse kaasatud. Selle aja jooksul on Keskkonnaamet andnud kaasatud hoonestusloa taotluse menetlusse võtmisel, KMH programmi koostamisel ning andnud tagasisidet KMH aruandele[5], et tagada mh ka vee erikasutuse mõjude piisav käsitlemine kogu KMH protsessis. Keskkonnaamet on selgelt rõhutanud, et KMH protsessis on oluline välja selgitada orienteeruvad süvendamise, kaadamise ja tahkete ainete paigutamise mahud (VeeS 187 p 8, 10 ja 11), et oleks ühtlasi hinnatud ka vee erikasutuse mõjud. Vee erikasutuse käsitlemine on markeeritud ka KMH aruandes endas. Keskkonnaamet on KMH aruande kooskõlastanud 10.05.2024 kirjaga nr 6-3/24/8787-2. KMH aruanne on nõuetele vaastavaks tunnistatud. Olme seisukohal, et uute juhiste valguses uue KMH nõudmine ei ole asjakohane. Uute juhiste järgimine on asjakohane eelkõige pooleliolevates mõjude hindamises, sest iga järgnev projekt ja potentsiaalne koosmõju vajab detailset analüüsi. Käesoleval juhul on Keskkonnaamet analüüsinud vee erikasutusega seotud mõjusid sh mõju merestrateegia eesmärkidele analüüsinud eelhinnangus. Uutest juhistest tuleb lähtuda detailse seirekava koostamisel. Lisaks rõhutame, et KMH aruanne tegeleb oluliste mõjudega, mitte kõigi võimalike häiringutega.

2.2.12. MTÜ Elurikkuse Kaitse ja Tuulikki Laesson ühispöördumises toodi välja, et KMH aruanne ei käsitle nõuetekohaselt ega piisavas mahus kavandatud tegevusega kaasnevat keskkonnamõju - korrektselt ei ole käsitletud ühenduskaablitega seotud asjaolusid, mõjusid kalastikule, linnustikule, bisfenooli ja keskkonda sattuvate heidete mõju veekeskkonnale, varjutusefekti jne. 2.2.13. Keskkonnaamet on asjaolusid selgitanud p-des 2.2.9-2.2.11. Täpsemalt on vee erikasutusega seotud mõjusid analüüsitud eelhinnangus. 2.2.14. Saare Rannarahva Selts, MTÜ Elurikkuse Kaitse ja Tuulikki Laesson juhivad tähelepanu, et kõnealuse vee erikasutusloaga kavandatud tegevuseks vajalikud hoonestusload on vaidlustatud halduskohtus (haldusasi 3-25-2087) ning teevad ettepaneku peatada keskkonnaloa taotluse menetlus kuni halduskohtu lahendi jõustumiseni. Peatamine on arvamuse avaldajate hinnangul vajalik ja otstarbekas, sest taotluses esitatud keskkonnamõju on valesti või tugevalt alahinnatult hinnatud, halduskohtu selgituste kohaselt on asi 3-25-2087 mahukas ja detailirohke, kohaliku elanikud ja teised puudutatud isikud on Riigikohtu praktikast tulenevalt õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte konkreetse ametiga, ning keskkonnaloa andmisega suurendab riik teadlikult viidatud isikute menetluskulusid, jätmata neile muud võimalust kui keskkonnaluba vaidlustada. 2.2.15. Esmalt märgime, et haldusmenetluse üldregulatsioon ega ka keskkonnaloa menetlussätted ei käsitle otseselt keskkonnaloa menetluse peatamise võimalusi. Siiski, tulenevalt Riigikohtu praktikast võib menetluse peatamine olla kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Haldusmenetluse peatamine kui menetlustoiming on vaadeldav haldusorgani kaalutlusotsustusena ja peaks olema motiveeritud (RKHKo 16.12.2008, nr 3-3-1-56-08, p-d 20, 25; 14.01.2009 nr 3-3-1-62-08, p 10). Sisuliselt tuleks menetluse peatamise otsustamisel haldusorganil kaaluda ühelt poolt riski, et vastuvõetav otsus on ebaõige või vastuolus avalike huvidega, ja teiselt poolt keskkonnaloa taotleja õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.

2.2.16. Keskkonnaameti hinnangul ei ole tuvastatud, et korralduse alusel antav keskkonnaluba oleks ebaõige või vastuolus avalike huvidega. Keskkonnaameti poolt koosatud eelhinnangu kohaselt käsitleb KMH aruanne vee erikasutust ning KMH aruanne ja selle lisad annavad piisavalt teavet keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks. KMH tunnistati nõuetele vastavaks kaks aastat tagasi. Selle ajaga võrreldes ei ole muutunud õiguslik olukord, keskkonnaseisundi andmed, kaitstavate liikide info, puuduvad uued teadusuuringud, uued projektid piirkonnas vms, mis annaks alust arvata, et KMH aruande tulemused ei ole asjakohased. Lisaks oleme analüüsinud kavandatava vee erikasutuse mõjusid tuginedes KMH aruandele kui ka muudele ajakohastele allikatele, mis kinnitavad KMH aruandes tehtud järeldusi (vt loa lisa EELHINNANG). Keskkonnaamet on seisukohal, et keskkonnaloa andmine vastab KeÜS, VeeS ja ka LKS nõuetele ja seega on olemas veendumus, et taotluses kirjeldatud vee erikasutust saab ellu viia. 2.2.17. Esitatud peatamise taotluses ei ole toodud selliseid aspekte KMH aruande puuduste kohta, mis võiksid olla aluseks keskkonnaloast keeldumiseks. Kõiki välja toodud aspekte on käsitletud käesolevas korralduses ja eelhinnangus. Selgitame, et hoonestusloal ja keskkonnaloal on erinev reguleerimisese ja seetõttu ei lange hoonestusloa kohtuvaidluse ese täielikult kokku käesoleva keskkonnaloa esemega. Ainuüksi kohtuvaidluse olemasolu ei tähenda, et keskkonnaloa andmiseks puuduks piisav teave ning keskkonnaloa andmisel ei ole Keskkonnaamet tuvastanud, et hoonestusloa üle käivas kohtuasjas vaidlustatud KMH poleks keskkonnaloa andmiseks piisav või ei käsitleks selle loa reguleerimisalasse jäävaid aspekte piisavalt põhjalikult. Keskkonnaloa menetluse peatamata jätmine ja keskkonnaloa andmine võib küll arvamuse avaldajate hilisema kohtusse pöördumise soovi korral neile täiendavaid menetluskulusid kaasa tuua, kuid need kulud ei saa olla märkimisväärsed, arvestades mh asjaolu, et tegemist oleks sama KMH aruande üle käiva vaidlusega. Kindlasti ei saa võimaliku täiendava kohtuvaidlusega kaasnevad kulud olla ainsaks põhjenduseks keskkonnaloa menetluse peatamise otsustamisel. Hiljutine Riigikohtu lahend asjas 3-24-1473 ei ole kõnealusel juhul asjakohane, sest käsitles raielubade, mitte keskkonnaloa menetlust. Sellest lahendist ei saa tuletada põhimõtet, et Keskkonnaamet peaks keskkonnaloa andmise otsustamisel veenduma, et teiste otsustajate poolt sama tuulepargi arenduse tarbeks antud load on kohtu poolt lõplikult õiguspäraseks tunnistatud. Teadaolevalt ei ole kohus haldusasja 3-25-2087 menetluses esialgset õiguskaitset selliselt kohaldanud, et keskkonnaloa andmine oleks KMH üle käiva vaidluse ajaks keelatud. Menetluse peatamine lükkaks määramata ajaks edasi keskkonnaloa andmise üle otsustamise ning riivaks taotleja õigust saada taotlus lahendatud mõistliku aja jooksul. Keskkonnaamet ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kohtuasjas käsitletavad küsimused takistaksid keskkonnaloa andmist või et Keskkonnaametil puuduks otsuse tegemiseks vajalik teave. Ainuüksi asjaolu, et sama KMH aruande õiguspärasust hinnatakse paralleelses kohtumenetluses, ei anna alust menetlust peatada. 2.3 Otsuse eelnõu avalikustamine 2.3.1. Taotluse avalikustamise käigus tehti ettepanek avaliku arutelu korraldamiseks (vt p 2.2.6.). Seega, Keskkonnaamet teavitas 07.07.2026 loa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded, 07.07.2026 ajalehes Saarte Hääl ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (registreeritud KOTKASes 06.07.2026 numbriga DM-127510-36, eelnõud) (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Ühtlasi teavitati avaliku istungi toimumisest 21.07.2026. [1] Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 14656. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/mereala-planeeringud/uleriigiline-mereala-planeering (11.06.2026). [2] Saare maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/wp- content/uploads/2021/10/1_Saare_Seletuskiri.pdf (01.07.2026). [3] Roheplaan OÜ, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine. Heaks kiidetud Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. KMH aruanne koos lisadega on kättesaadav: https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_view? kmh_id=476&represented_id= . [4] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.06.2026 kirja nr 6- 5/26/11916 all. [5] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.09.2023 kirja nr 6- 3/23/17611-3 all.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Ettevõtte kavandatav tegevus on KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga tegevus (KeHJS § 6 lg 1 p 5, 17 ja 17¹). 3.1.2. Vabariigi Valitsus algatas 28.05.2020 korraldusega nr 183 „ Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ (VV korraldus nr 183) hoonestusloa menetluse SWE esitatud hoonestusloa taotluse alusel. Sama korraldusega algatati avalikku veekogusse meretuulepargi rajamiseks KMH, mille käigus tuli välja selgitada tuuleelektrijaama püstitamise, käitamise ja kasutuselt eemaldamisega kaasnevad mõjud, mh võimalikud piiriülesed mõjud ja analüüsida neid. KMH algatamise otsuse resolutsioonis oli nimetatud vajalikud uuringud, mis hõlmasid ka merekaableid. 22.02.2024 korraldusega nr 50[1] muutis Vabariigi Valitsus 28.05.2020 korraldust nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“. 3.1.3. Kliimaministeerium (KLiM) kiitis 10.06.2024. kirjaga nr 7-12/24/781-11 heaks SWE Roheplaan OÜ töö „Saare Wind Energy meretuulepargi Keskkonnamõju hindamine“. KliM leidis, et KMH aruande avalikustamise menetlus oli olnud õiguspärane ning KMH aruande avalikustamise käigus esitatud seisukohti on KMH aruande koostamisel analüüsitud ning nendega on asjakohaselt arvestatud või on nendega arvestamata jätmist

piisavalt põhjendatud. Keskkonnaamet kooskõlastas KMH aruande ja selle heakskiitmise otsuse eelnõu märkustega 10.05.2024[2].

3.1.4. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata (KeHJS § 11 lg 6). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määruse nr 31). KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 3.1.5. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (LISA EELHINNANG), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamiste käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH algatamine vajalik. Keskkonnaloa andmise üle otsustamisel arvestatakse SWE KMH aruande tulemustega, sh keskkonnameetmetega, pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus).

3.2. Lubatav tegevus 3.2.1. Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu 04.03.2015 lahend 3-3-1- 74-14, p 13). 3.2.2. Taotluse kohaselt kavandatakse tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide rajamisel ning tuulepargisiseste kaablite ja eksportkaablite paigaldamisel süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja, süvenduspinnase kasulikku paigutamist ja kaadamist (vt joonis 1, eelhinnangu tabel 1). 3.2.3. SWE KMH aruande kohaselt on tuulepargi rajamisel võimalik kasutada nii vaivundamente, gravitatsioonvundamente kui ka sõrestikvundamente, sealjuures projekti elluviimisel kasutatakse vaid üht vundamenditüüpi. Ühegi käsitletud vundamenditüübi kasutamisel ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, kui rakendatakse KMH aruande ptk-s 7.2 markeeritud keskkonnameetmeid. Taotluse kohaselt vundamendi tüüp ja vee erikasutuse positsioonide lõplik asukoht määratakse edasiste uuringute järgselt. Taotluses on toodud maksimaalsed vee erikasutuse mahud. 3.2.4. Keskkonnaluba on kohustuslik nii merepõhja süvendamisel kui süvenduspinnase paigutamisel mere põhja (VeeS § 187 p 8), tahkete ainete paigutamisel mere põhja allpool keskmist veetaset (VeeS § 187 p 10) kui ka kaadamisel (VeeS § 187 p 11). Lähtuvalt eeltoodust on meretuulepargi rajatiste rajamise eelduseks ka vastav keskkonnaluba. 3.2.5. Vee erikasutuse maksimaalsed mahud fikseeritakse keskkonnaloa tabelites V10 ja V11

veekogumite lõikes, kuna mereala seisundi hindamise üksuseks on just rannikuveekogum. Keskkonnaloas fikseeritakse vee erikasutuse ala, mis ühtib tuulepargi hoonestusala ja eksportkaablite hoonestusalaga. Keskkonnaloas markeeritakse võimalikud tehnoloogiad vundamendi ja kaablite paigaldamisel. Keskkonnaloas ei fikseerita kindalt vundamendi liiki ega lõplikke vee erikasutuse postisoone, kuna nende valik sõltub ehitusgeoloogilistest uuringutest (vt ka p 3.5.25.). 3.3. Keskkonnaloa andmise ja andmisest keeldumise alused

3.3.1. Keskkonnaluba antakse, kui puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks. Keeldumise alused tulenevad keskkonnaloa andmise otsustamise hetkel kehtivast õigusest (vt ka HMS § 54). Kehtiv VeeS § 192 sätestab keskkonnaloa andmisest keeldumise alused, viidates muu hulgas KeÜS § 52 lg 1 p-le 1 ning p-des 3–10 sätestatud juhtudele.

3.3.2. Keskkonnaloa andmisest võib keelduda, kui kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Veekaitse eesmärgiks on saavutada mereala hea keskkonnaseisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). Mere hea keskkonnaseisundi kriteeriumid on 11 tunnuse (D1-D11) lõikes välja toodud merestrateegia raamdirektiivis 2008/56/EÜ (MSRD)[3] ja kahe üksuse (hea ökoloogiline ja keemiline seisund) lõikes veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ (VRD)[4]. Lisaks on veekaitse eesmärgiks vältida veeökosüsteemide seisundi halvenemist (VeeS § 31 lg 1 p 2) ning lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda (VeeS § 31 lg 1 p 4).

3.3.3. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4). KeÜS kommentaarides[5] on selgitatud, et „kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega, näiteks looduskaitseseaduse (LKS) nõuetega.“ Seega peab keskkonnaloa andmine vastama ka LKS nõuetele. 3.3.4. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele ohu vähendamise meetmed (VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6). KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS-i kommentaarides § 5 osas on välja toodud[6], et mõistes “keskkonnaoht” sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus. Keskkonnaohuna tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning kus esineb piisav tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring. Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (Natura) võrgustiku alale. 3.3.5. Keskkonnaloa andmisest võib keelduda ka juhul, kui kaadamisele on olemas

alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas, lisaks, kui kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata (VeeS § 192 lg 3 p 9 ja 10). 3.4. Vee erikasutusega kaasnevad mõjud Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega kaasnevatele mõjudele ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja tuulepargi tööd (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud mõjusid (müra, visuaalne mõju jne). Seega markeeritakse korralduses vee erikasutusega kaasnevad mõjud, millest lähtutakse keskkonnaloa andmise üle otsustamisel ja keskkonnameetmete määramisel. 3.4.1. Mõju hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile (sh heljum) 3.4.1.1. Vee erikasutusega võivad potentsiaalselt kaasneda heited vette, mis on seotud heljumi tekkega, varem põhjasetetes olnud saasteainete ja toitainete vabanemisega, vette paigutatavas materjalis sisalduvate ohtlike ainete võimaliku leostumisega ning ehituslaevade avariidega. Heited vette võivad potentsiaalselt kaasneda ka tuulepargi kasutusetapis. Need võivad olla seotud tuulikute konstruktsioonidest leostuvate heidetega, hoolduslaevade võimalike avariidega ning tuulegeneraatorite tornide ja muude rajatiste mõjuga hüdrodünaamikale, mis võib omakorda mõjutada vee kvaliteeti. 3.4.1.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu ptk 1.3.1.1. kohaselt ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) setetest ohtlike ainete vette paiskamist ning ei lisandu olulist fosfori koormust, mis omaks olulist negatiivset mõju. Lisaks, objektiivse teabe kohaselt ei ole alust arvata, et vee erikasutusega kaasneks oluline heljumi teke ja levik või avarii, mis tooks kaas olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH aruandes toodud käsitlus heljumi ning reostuse tekke ja leviku kohta on asjakohane. Uuemad uuringud ja analüüsid toatavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Teadaolevalt puudub vee erikasutusel oluline mõju hüdrodünaamikale. KMH aruandes on välja toodud asjakohased keskkonnameetmed. Meetmete rakendamisel vee erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse. Seega, vee erikasutus ei mõjuta oluliselt veekogumite seisundit ega seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist ning seeläbi VRD ja MRST eesmärkide saavutamist. Kuna vee erikasutusega ei kaasne olulist vee kvaliteedi halvenemist, ei kaasne tegevusega keskkonnaohtu - ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi (olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust).

3.4.1.3. Arvestades süvenduspinnase mahtu gravitatsioonivundamentide paigaldamisel ja vee erikasutuse kaugust maismaast, ei ole realistlik süvenduspinnase kasutamine maismaal. Seega toimub vaivundamendi ja sõrestikvundamendi kui ka kaablite paigaldamisel süvenduspinnase taaskasutus, pinnast ei kaadata vaid paigutatakse kasulikult mere põhjas. Seega on kavandatud tööde korraldamine viisil, et maksimaalselt kasutada süvendatavaid setteid kasulikult.

Kaadamisala valik on kooskõlas HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise ptk-s 8 toodud põhimõtetega. 3.4.1.4. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine, vastavad keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.6.-3.5.7, 3.6.6.-3.6.7., 3.6.11.-3.6.12., 3.6.16). Lisaks on oluline täpsustada kaadamise töökorraldus (vt p 3.5.27.). 3.4.2. Mõju merepõhjaelustikule ja -elupaikadele 3.4.2.1. Vee erikasutusega kaasneb ühelt poolt vahetu elupaikade kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol). 3.4.2.2. Lähtuvalt eelhinnangu ptk-st 1.3.1.2 ei kaasne kavandatava vee erikasutusega (sh kaadamisega) keskkonnaohtu merepõhjaelupaikadele. Ühenduskaabli trassialternatiivid on merepõhjaelupaikade vaates võrdsed, ühte ei saa eelistada teisele. Võimalusel peaks eelistama vaivundamente. Vaivundamendi kasutamine on KMH aruande kohaselt ka tõenäolisem (KMH aruande lk 17). Siiski ei kaasne keskkonnameetmete rakendamisel ka gravitatsioonivundamentide rajamisega seotud vee erikasutusega olulist mõju merepõhjaelupaikadele. Kokkuvõttes, vee erikasutusega ei kaasne merepõhjaelupaikade kadu või häiringut määral, mis muudaks merepõhjaelupaikade seisundit ja seaks seeläbi ohtu MRST eesmärkide või loodusdirektiivi 92/43/EMÜ[7] eesmärkide saavutamise. Kaadamisalad on valitud lähtuvalt KMH aruandes toodud suunistest. Seetõttu puudub merepõhjaelupaikadele keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud. 3.4.2.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine. KMH aruandes välja toodud keskkonnameetmed seatakse keskkonnalaole (vt p 3.5.8.- 3.5.14., 3.6.8.- 3.6.9., 3.6.13., 3.6.17.- 3.6.18.). Lisaks on oluline süsteemne kaadamine ja tööde järgne elupaikade kaardistamine (vt p 3.5.27., 3.5.28.). 3.4.3. Mõju kaladele 3.4.3.1. Meretuulepargiga seotud mõjud kalastikule võib jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju (sh vee erikasutuse mõju), kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi ja rajatistega, mitte vee erikasutusega. 3.4.3.2. Lähtuvalt SWE KMH aruandest ja eelhinnangu ptk-s 1.3.1.3 toodust on kavandatava vee erikasutuse mõju neutraalne või vähe negatiivne. Meretuulepargi piirkonnas ei leitud selliste kalaliikide olulisi kontsentratsioone, mis eraldi võetuna välistaks sinna tuulepargi rajamise. Ühenduskaabli alternatiivide võrdluses on kalastiku seisukohast eelistatud siiski lõunapoolne alternatiiv (alternatiiv 2), kuna sel juhul paikneksid kaablid Pilguse lahe suudmest piisavalt kaugel, et maandada võimalik kaablitest lähtuva hüpoteetilise elektromagnetvälja mõju Pilguse lahte kudema suubuvatele kaladele. Tegemist on eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuva eelistusega. Elektrikaablid meres on tavapärane nähtus, neid on nt nii Suures kui Väikeses väinas, Hiiumaa ja Saaremaa vahel ning maetud kaabel võiks potentsiaalselt mõjutada eelkõige

angerjat. Lähtuvalt eeltoodust ei ole KMH aruandes markeeritud kaablitrassi alternatiivi eelistust kohustusliku ega soovitusliku keskkonnameetmena. Kaablitrassi valikul mängib olulist rolli, kuhu rajatakse alajaama asukoht, mis käesoleval ajal ei ole veel teada (vt ka ptk 3.4.7.). Vee erikasutuse vähest mõju saab leevendada sobivate keskkonnameetmetega (teatud karide vältimine tuulepargialal, rannikupiirkonnas tööde ajastamine, suunised kaablite paigaldamisel). KMH aruande kohaselt ei avalda kavandatav meretuulepark kalastikule olulist negatiivset mõju. Seetõttu puudub kalastikule keskkonnaoht, kuna ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi – olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust. 3.4.3.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine, keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.17.- 3.5.19., 3.6.14., 3.6.19.). Kalastikku mõjutab vee kvaliteet, seega on oluline ka vee kvaliteediga seotud keskkonnameetmete täitmine (vt p 3.4.1.13.) 3.4.4. Mõju lindudele 3.4.4.1. Tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule jagatakse enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse süvendamist, tahkete ainete paigutamist ja kaadamist. Seega võib vee erikasutus mõjutada lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht. Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega. 3.4.4.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu ptk 1.3.1.4. kohaselt ei ole tegemist olulise peatumis- ega toitumisalaga lindudele. Kavandava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju linnustikule (KMH aruande tabel 3.5-9.). Välja on töötatud asjakohased keskkonnameetmed, nt soovitused tuulikute paigutuseks, seega vee erikasutuse positsioonide määramisel tuleb võimalusel nendest soovitustest lähtuda. KMH aruande kohaselt ei avalda kavandatav tegevus linnustikule olulist negatiivset mõju. Seetõttu puudub kalastikule keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud. 3.4.4.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine ja keskkonnameetmete rakendamine. Keskkonnaloale ei seata nõudeid, mis ei ole seotud keskkonnaloa esemega (nt tööfaasi reguleerivad meetmed). Vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed kantakse keskkonnaloale (vt p 3.5.15.- 3.5.16.). Lisaks toetab põhjatoiduliste lindude toitumistingimusi merepõhjaelustikuga seotud meetmed (vt p. 3.5.8.) 3.4.5. Mõju käsitiivalistele

KMH aruande kohaselt seisneb tuulikute mõju käsitiivalistele nende võimalikus kokkupõrkes tuulikutega rändel. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda. Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole seega asjakohane.

3.4.6. Mõju mereimetajatele

3.4.6.1. Hallhülgele kaasneva inimtegevuse mõju võib vaadata otsese kui kaudse häiringuna ning seda nii tuulepargi rajamise ehk ehitustegevustega seonduvalt kui ka tuulepargi rajamise järgselt ehk kasutusaegselt. Lisaks võib meretuulepark mõjutada hallhülge jaoks oluliste võtmeelupaikade - lesilate, toitumisalade ning nende vaheliste rändeteede kasutamist.

3.4.6.2. SWE KMH aruandes ja eelhinnangu ptk-s 1.3.1.6. tuuakse välja, et hüljeste peamised liikumiste tüübid SWE tuulepargi arendusalal olid ränne ja otsing, lähimad lesilad on tuulepargi alast 11-12 km kaugusel. KMH aruandes raames tehtud allveemüra uuringu tulemusena on jõutud järeldusele, et vaiade puurimist võib pidada impulsiivse müra allikaks, mis on vähem intensiivne kui rammimismüra. Pideva madalasagedusliku müra modelleerimine näitas, et kuigi tuulepargi piirkonnas ületatakse reageerimistasemed, mõjutab see laiemat hindamisala vähem kui 20% ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega olulist negatiivset keskkonnamõju hüljestele. Kuna KMH aruande järelduste kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega kalastikule olulist negatiivset mõju, puudub alus järeldada keskkonnaohu esinemist puudub nii olulise ebasoodsa mõju tekkimise piisav tõenäosus kui ka sellise mõju olulisus. 3.4.6.3. Asjakohane on KMH aruandes markeeritud seire teostamine mõju hindamiste tulemuste verifitseerimiseks. Keskkonnaloa esemega seotud seire nõuded markeeritakse keskkonnaloal (vt p 3.6.10., 3.6.15.). 3.4.7. Mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele 3.4.7.1. KMH aruande raames on käsitletud Kura Kurgu hoiuala (KLO2000316), Kaugotoma- Lõu hoiuala (KLO2000313), Rahuste looduskaitseala (KLO1000305), Riksu ranniku hoiuala (KLO2000327), Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310), Vilsandi rahvuspark (KLO1000250) ja selle kavandatav laiendus, Kolgi madaliku looduskaitseala, väikeluige registreeritud leiukoht (KLO9121560), Kasti lahe hoiuala (KLO2000312), Väinamere hoiuala (läänemaa - KLO2000241), Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176) ning vastavaid kaitse-eeskirju ja kavandatava tegevuse mõju neile. Kavandataval tegevuse elluviimisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitstavale loodusobjektile ega kaitstavate alade kaitse- eesmärkidele (vt KMH aruande tabel 3.9-1.) ning puudub vajadus leevendavate meetmete rakendamiseks. 3.4.7.2. SWE KMH aruandes ja eelhinnangu ptk-s 1.3.6 selgitatakse, et KMH aruande käigus läbi viidud Natura asjakohases hindamises järeldati, et merealal kavandatavate tegevuste elluviimisel puuduvad ebasoodsad mõjud kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust merealal kavandatava tegevuse elluviimine ei kahjusta. Seega ei kahjusta ka vee erikasutus Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust. Seega ei kaasne negatiivseid mõjusid ka vee erikasutusega. Riksu ranniku linnuala kaitse-eesmärkide tagamiseks tuleb rakendada KMH aruandes toodud leevendavat meedet (vt p 3.5.15.).

3.4.7.3. KMH aruande kohaselt on kaitsvate alade vaates ühenduskaabli alternatiivide võrdluses ettevaatusprintsiibist lähtuvalt eelistatud alternatiiv 1, kuna see ei läbi ühtki kaitstavat loodusobjekti. Alternatiiv 2 läbiks Riksu ranniku hoiuala merel u 700 m ulatuses ja maismaal u 160 m ulatuses sh kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüüpe. Siiski, ühenduskaablite puhul ei saa KMH tulemustest lähtuvalt eelistada alternatiiv 1 (põhja poolne) alternatiiv 2- le (lõuna poolne), kuna suures ulatuses kulgeb ühenduskaabel samas koridoris hargnedes selle idapoolses madalamas ranniku osas. Lisaks, kalastiku vaates on eelistatud just alternatiiv 2 (lõuna poolne). See, milline alternatiiv on eelistatuim, selgub lõplikult maismaal Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringuga tehtavatest valikutest ja otsustest. KMH aruande lk 266 kohaselt peaks seetõttu koos maismaaosaga väikseima keskkonnamõju ja tehniliselt ratsionaalse lahenduse saavutamiseks olema hoonestusluba väljastatav mõlemat alternatiivi hõlmavas maksimaalses ulatuses. Seega on asjakohane lähtuda KMH aruandes toodud põhimõttest lähtuda ka keskkonnaloa andmisel, keskkonnaluba antakse mõlema trassialternatiivi ulatuses (vt keskkonnaloa tabel V 10 ja V11). 3.4.7.4. KMH aruandes on markeeritud, et juhul, kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Käesolev keskkonnaluba ei hõlma eksportkaabli trassi nihutamist, st uus trass ei ole käesoleva keskkonnaloa ese. Trassi muutmisel on vajalikud merepõhjaelupaikade kaardistamine (vt p 3.6.9.) ja olemasolevate lubade muutmine/uute lubade taotlemine uue trassikoridori osas. Kuna uus potentsiaalne trassikoridor ei ole hõlmatud SWE KMH aruandes, on loastamisel vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu koostamine, vajalik võib olla hinnata ka eksportkaablitassi paigaldamise mõju Natura võrgustiku aladele. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse asjaolud keskkonnaloal (vt p 3.5.30.).

3.4.7.5. Tuginedes KMH aruandele ja koostatud eelhinnangu ptk-le 1.2.3. ja 1.3.6. ei kaasne vee erikasutusega olulist negatiivset mõju kaitsvatele aladele ega Natura aladele. Seetõttu puudub keskkonnaoht, kuna ei esine keskkonnaohu tuvastamiseks vajalikke eeldusi – olulise ebasoodsa mõju piisavat tõenäosust ega sellise mõju olulisust. Vajalik on KMH aruandes toodud keskkonnameetmete rakendamine. Lähtuvalt eeltoodust on tegevus kooskõlas ka LKS nõuetega.

3.5. Nõuded vee erikasutuseks 3.5.1. Keskkonnaluba reguleerib süvendamist, tahkete ainete paigutamist, süvenduspinnase paigutamist ja kaadamist. KMH aruandes käsitleti nii vee erikasutusega kaasnevaid mõjusid, kui ka laiemalt meretuulepargi püstitamist (tuulegeneraatorite tornid, labad) ja tuulepargi käitamist (elektri tootmine tuulegeneraatorite töö käigus) ning nende tegevustega seotud mõjusid. 3.5.2. SWE KMH aruande ja eelhinnangu kohaselt on oluline lähtuda KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest (KMH aruande ptk 7.2. ja 7.4.), vt ka ptk 3.4. 3.5.3. KMH aruandes toodud meetmed ei ole otsekohalduvad. Meetmed seoses mereala koormamisega tuulepargiga ja kaablitrassidega on seatud vastavates hoonestuslubades

(tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas). Keskkonnaamet lähtub keskkonnaloa andmisel KMH aruandes toodud keskkonnameetmetest lähtuvalt loa reguleerimisalast - vee erikasutusest. Lisaks seatakse täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused otsustaja kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt vee erikasutusest. 3.5.4. Lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.2, VV korraldusest nr 183, TTJA otsusest nr 1-7/25-378, seatakse keskkonnaloale keskkonnameetmed, mis on vajalikud vee erikasutusega seotud mõjude leevendamiseks (loa tabel V16). Keskkonnaamet peab oluliseks, et keskkonnaloas seatavad keskkonnameetmed on asjakohasel juhul kooskõlas hoonestuslubades sätestatud tingimustega. Selline lähenemine aitab vältida nõuete erinevat tõlgendamist. Keskkonnameetmed seatakse VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 alusel. 3.5.5. Lisaks seatakse keskkonnaloale täpsustavad töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse osas. Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Töökorralduslikud nõuded seatakse, et täpsustada just vee erikasutusega seotud nõudeid ja tingimusi lähtudes taotlusest, veeseaduses ja selle alamaktides sätestatust ning HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises[8] toodud põhimõtetest. Täpsustavad nõuded on sobivad, kuna KMH aruanne käsitles eelkõige olulisi keskkonnamõjusid. Täpsustavad nõuded on vajalikud, et selgelt piiritleda keskkonnaloa ese ning korraldada vee erikasutus viisil, et võimalik häiring oleks minimaalne. Ühtlasi lähtuvad täpsustavad nõuded keskkonnaloa taotluses toodud töökorraldusest. Ettevaatusprintsiip on asjakohane, kuna veekogumite hea seisnud ei ole saavutatud ning vee erikasutuse keskkonnasäästlik korraldamine aitab kaasa veekaitse eesmärkide saavutamisele. Keskkonnameetmete seatakse VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6 alusel (loa tabel V 10, V11 ja V16). Keskkonnameetmed KMH aruandest ja hoonestuslubadest lähtuvalt Merevee kvaliteet 3.5.6. Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. 3.5.7. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani. Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed ja tingimused (VV korraldus nr 183). Merepõhja elupaigad ja elustik 3.5.8. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine)

suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal.

Joonis 3. Uuringuala elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m. Kogupindala 25,8 km² = 40,2% karide pindalast. Moodustab 11,5% ala kogupindalast. 3.5.9. Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti. 3.5.10. Ühenduskaablite paigaldamisel p e a b liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus) (vt p 3.6.8). 3.5.11. Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi). 3.5.12. Kui ühenduskaablite paigaldamisel produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august) liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada. Seega on vajalik sel perioodil heljumi leviku järgimine reaalajas (vt p 3.6.12.). 3.5.13. Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud tegevusi,

s h dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 3.5.14. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne olukord (TTJA otsus nr 1-7/25-378). Linnud 3.5.15. Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. 3.5.16. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel. Kalad 3.5.17. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutuse (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladel ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3).Vt p 3.5.8. 3.5.18. Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.04-15.06. 3.5.19. Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks p e a b kasutama kõige madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, p e a b kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju (TTJA otsus nr 1-7/25-378). Veealused arheoloogiaväärtused 3.5.20. Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071.

Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 3.5.21. Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit (TTJA otsus nr 1- 7/25-378). Lennuliiklus 3.5.22. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peab tagama minimaalse SAR access lane laiuse 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida. Muud asjakohased nõuded 3.5.23. Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise vajadust (VV korraldus nr 183). 3.5.24. Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi (TTJA otsus nr 1-7/25-378). Töökorralduslikud nõuded ja tingimused Keskkonnaameti kaalutlusel 3.5.25. Keskkonnaloas ei fikseerita täpseid vee erikasutuse positsioone (potentsiaalsete kaablite ja tuulikute asukohtasid), vaid markeeritakse vee erikasutuse esialgsed positsioonid. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt joonis 2). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse vee erikasutuse positsioonide nihutamise põhimõtted keskkonnaloas. 3.5.26. Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks ja käesoleval juhul on vee erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine, süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja ja kaadamine. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba (ehitusseadustik (EhS) § 113¹ lg 1) ning ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Lähtuvalt eeltoodust, keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Lähtuvalt eeltoodust fikseeritakse need asjaolud keskkonnaloas. 3.5.27. Taotluses on kaadamisalad määratud lähtuvalt KMH aruandes lk 25 ja 57 toodud suunistest. Taotluses on kirjeldatud kaadamisalade mahutavust ja kaadamisalade kasutamise põhimõtteid. Lähtuvalt taotlusest ja HELCOM süvendamise ja kaadamise juhisele sätestatakse keskkonnaloas kaadamise töökorraldus ja tingimused. Gravitatsioonivundamentide

paigaldamisel tekkiv süvenduspinnas, mida ei ole võimalik kasutada näiteks vundamendi erosioonikaitseks, tuleb eemaldada ning kaadata ettenähtud kaadamisaladele (SW1, SW2, SW3). Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisala valik teostatakse mereoperatsioonide planeerimisel. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala. Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kasutada kasulikult erosioonikaitseks. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt. Kaadamisala jagatakse ruutudeks ning peetakse arvestust kaadatud pinnase mahu üle. Kaadamisel kasutatavad pargased või laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) kaudu. Kaadamisala jagatakse tavaliselt väiksemateks sektoriteks või ruutudeks, kuhu kaadamised suunatakse kindla järjekorra või plaani alusel. See aitab kontrollida ladestamise täpset asukohta, jaotada ladestatavat materjali ühtlasemalt, piirata otsese mõju ulatust merepõhjale, korraldada kaadamist järk-järgult, mitte kogu alal korraga. Selline lähenemine võimaldab paremini jälgida, kuhu materjal on juba ladestatud ja kuhu mitte. Kui kaadamine toimub kontrollitud ruutudes, koondub kaadamise mõju väiksemale alale. Sama ruutu kasutatakse maksimaalselt enne uue ala kasutuselevõttu. Seetõttu jääb suurem osa merepõhjast häirimata. Kui kaadamine toimuks ilma jaotuseta, võiks materjal kattuda suurel alal õhukese kihina. See suurendaks häiritud merepõhja pindala. Põhjaelustikul on parem taastumisvõimalus kui osa alast jääb kasutamata ja sealne elustik säilib ja saab hiljem häiritud ala taasasustada. Seega, meetmete rakendamisel on võimalik minimeerida kaadamise mõju merepõhja elupaikadele ja merepõhja terviklikkusele ning tagada, et kaadamine toimub üksnes ettenähtud aladel ja lubatud korras ning ei seata ohtu veekaitse eesmärkide saavutamist. Kaadamisala ruutudeks jagamine muudab kaadamistegevuse paremini juhitavaks ja kontrollitavaks. 3.5.28. Eesti Merestrateegiast ja Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest (EL 2024/1991, jõustunud 2024 a) tulenevalt on riigil kohustus hinnata merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust. Vee erikasutuse aastaaruandes peab loa omanik andma aru vee erikasutuse mahu osas kogu vee erikasutuse ala lõikes (vt p 3.8.1.). Aastaaruannetes ei tooda ära täpseid vee erikasutuse positsioone ega edastata vastavaid GIS andmeid. Seega, lähtuvalt riigi aruandluse kohustusest, peab pärast vee erikasutuse lõppu kaardistama võimalikult täpse pindalalise info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile (vt p 3.8.3.). Teave on oluline hindamaks merepõhja elupaigatüüpide kao ja häiringute pindalalist ulatust ning EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. 3.5.29. Taotluses on öeldud, et u 6 % eksportkaablite pikkusest kaetakse täiendava

kivimaterjaliga, Kihelkonna lahe osas lisatakse kive 17 650 m³, ümberarvutatult on see u 3,7 km pikkuselt. Taotluses ei ole öeldud, milline lõik täpselt kaetakse, samuti ei ole see välja toodud KMH aruandes. Eeldatavasti ei ole see veel teada. KMH aruandes läbiviidud hinnangud (nt tabel 3.10-2 Riksu lahe linnuala asjakohane hindamine) on lähtunud eeldusest, et linnuala piires kaabel süvistatakse („Merekaablid paigaldatakse alternatiiv 2 korral linnuala ulatuses dig-it roomiku abil, mis on spetsiaalselt ehitatud kaablite matmiseks merepõhja“ lk 174), mitte ei kaeta mujalt toodava kivimaterjaliga. Teine variant, mida rannajoonel paigaldamisel on kirjeldatud, on suundpuurimine (KMH aruanne lk 183). Kaablite kivimaterjalidega katmist Riksu lahe hoiualal (st ka linnu- ja loodusalal) ei ole KMH aruandes, sh linnu- ja loodusalaga seonduvas asjakohases hindamises käsitletud. Seega Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud, kuna sellise tehnoloogia mõjusid ei ole hinnatud. Lisaks, selline tehnoloogia ei võimalda rakendada liivamadala elupaigatüübi leevendusmeedet (meriheina koosluste taastamine). 3.5.30. Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine. 3.6. Seire nõuded 3.6.1. Pidades silmas keskkonnaloa eset (vee erikasutus), lähtuvalt KMH aruande ptk-st 7.4, võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale seire nõuded (loa tabel V8). 3.6.2. Vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg on täpselt teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja tulemuslikumateks. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi detailidega käesolevas korralduses. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse eelse seire algust. 3.6.3. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga (vt kõrvaltingimus 1.4.1.). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa korralduse peatükkidest 3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“[9] (vee kvaliteedi hindamise metoodika), Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“[10] (merepõhjaelupaikade uuringu metoodika) ning HELCOM juhistest[11]. Seirekava peab hõlmama kõiki ptk 3.6 toodud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. Samuti tuleb seirekavas fikseerida proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekava andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide

võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis[12] kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele[13],[14],[15],[16]. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavus varasemate uuringute tulemustega. 3.6.4. Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust (vt p 3.8.2.). Sel viisil on seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav. 3.6.5. Seire valdkonnad, mis on seotud konkreetselt tuuliku mastidega ja tuulegeneraatorite tööga (linnud, nahkhiired, müra, raadiosidesüsteemide ja AIS süsteemi mõõdistused, hüljeste järelseire) on seatud tuulepargi hoonestusloaga. Neid valdkondi keskkonnaluba ei dubleeri, kuna neil puudub vahetu seos vee erikasutusega. Vee erikasutuse eelne seire Pinnase seire 3.6.6. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 3.6.7. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Selgitame, et KMH aruandes tugineti üldisele P sisaldusele (P kogused on väga väikesed, KMH aruanne lk 63). Mobiilse fosfori osas teavet ei ole. Vastav seire võimaldab hinnata KMH aruandes tehtavate järelduste paikapidavust ja annab sisendi vee erikasutuse aegsele ja vee erikasutuse järgsele vee kvaliteedi seirele. Ka vee kvaliteedi hindamise metoodikas on peetud oluliseks, et oleks asjakohane teave setete koostisest. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas. Merepõhja elupaigad ja elustik 3.6.8. Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0-6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste taastamisel (vt p 3.5.10.). 3.6.9. Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged 3.6.10. Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu. Vee erikasutuse aegne seire Merevee kvaliteet 3.6.11. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. 3.6.12. Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august), on vajalik paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine reaalajas. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde korraldamisel (vt p 3.5.12.). Merepõhja elupaigad ja elustik 3.6.13. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. Kalastik 3.6.14. Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikute arendusalasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel. Hülged 3.6.15. Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire Merevee kvaliteet 3.6.16. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. Merepõhja elupaigad ja elustik 3.6.17. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. 3.6.18. Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik). Kalastik 3.6.19. Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. 3.7. Kõrvaltingimuste seadmine 3.7.1. KMH aruandes ptk-s 7.2. on välja toodud, et leevendusmeetmed on antud seniseid uuringute tulemusi ning meretuuleparkide kohta olemasolevaid teadmisi silmas pidades. Juhul, kui järelseire käigus lisandub uut või täiendavat teadmist, et KMH aruandes toodud prognoosid on eeldatavalt kaasnevat mõju alahinnanud, tuleb seire tulemustest lähtuvalt rakendada. Lisaks, KMH aruande ptk-s 7.4. on toodud välja põhimõte, mille kohaselt seire kavandamisel lähtutakse tolle hetke parimast teadmisest. 3.7.2. Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3 alusel seatakse keskkonnaloale järgnev kõrvaltingimus: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus

lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 3.8. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine 3.8.1. Keskkonnaameti poolt koostatud eelhinnangu kohaselt ei ole taotluses kirjeldatud tegevus võrreldes KMH aruandes käsitletud tegevusega muutunud. Lähtuvalt eelhinnangust, asjaolud ei ole muutunud: KMH nõuetele vastavaks tunnistamise ajaga võrreldes ei ole muutunud õiguslik olukord, keskkonnaseisundi andmed, kaitstavate liikide info, uued teadusuuringud projektialal, uued projektid piirkonnas. Eelhinnangus on tuginetud ka uuematele teadusuuringutele/metoodikatele. Uuemad uuringud täpsustavad olemasolevat teadmist, kuid ei muuda KMH põhilisi järeldusi ega too esile uusi, KMH-s hindamata olulisi keskkonnamõjusid, vaid toetavad KMH aruandes tehtud järeldusi. Seega on otsustajal olemas piisav teave loa andmise üle otsustamiseks.

3.8.2. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). SWE KMH aruande kohaselt ei kaasne tegevusega, sh vee erikasutusega, olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, merepõhja elupaikadele ega elustikule. Seetõttu puudub keskkonnaoht, sest olulise ebasoodsa mõju tekkimise tõenäosus ja mõju olulisus ei ole tuvastatud. Lähtuvalt eeltoodust ei seata ohtu veemajanduskavade[17] (VMK) ja Eesti merestrateegia[18] eesmärkide (hea keskkonnaseisund) saavutamist (vt ka EELHINNANG ptk 1.3.1. ja 1.3.6. ja korralduse ptk 3.4.). Kaadamine korraldatakse vastavalt KMH aruandes ja HELCOM süvendamise ja kaadamise juhises[19] tooduga. Kaadamisele ei ole olemas alternatiivseid võimalusi süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas. Natura asjakohases hindamises järeldati, et tegevusel puudub ebasoodne mõju kõikidele hinnatud Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele. Seega puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele ka vee erikasutusel. KMH aruande kohaselt on oluline on lähtuda KMH aruandes välja pakutud keskkonnameetmetest, vee erikasutusega seotud keskkonnameetmed (sh seire) kantakse keskkonnaloale (vt ptk 3.5. ja 3.6). Seega on kavandatav vee erikasutus kooskõlas kehtiva õigusega. 3.9. Keskkonnaloa kehtivus 3.9.1. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, v.a kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15 aastat. Taotluse kohaselt on kavandatav vee erikasutus vajalik tuulegeneraatorite ja alajaamade vundamentide ning kaablite paigaldamisel. Lähtuvalt KMH aruande peatükkidest 2.2.7. ja 7.4.1. on enne vee erikasutusega alustamist vajalikud täpsemad geoloogilised uuringud, ehituseelne seire ja alles sellele järgneb rajamisetapp. Lisaks, enne vee erikasutuse algust on vajalik veel ehitusloa taotlemine. Lähtuvalt eeltoodust antakse keskkonnaluba kehtivusega 15 aastat, selle perioodi jooksul on võimalik teha vajalikud ettevalmistused ja uuringud ning ellu viia ka vee erikasutus. 3.9.2. KeÜS § 62 lg 1 p 3 sätestab, et keskkonnaloa andja tunnistab keskkonnaloa kehtetuks, kui

loa alusel lubatud tegevust ei alustata kahe aasta jooksul loa andmisest arvates. KeÜS kommentaaride[20] kohaselt aitab see loa kehtetuks tunnistamise alus vältida piiratud ressursi – milleks loodusvarasid tuleb pidada – kasutusõiguse reserveerimist piiramatuks ajaks. Samuti on sellise regulatsiooni eesmärgiks tagada, et teatud ajal olnud informatsiooni alusel (nt KMH aruanne) antud õiguse realiseerimist ei lükataks kaugesse tulevikku ja sellega seotud kohustusi (nt seirekohustused) ei hakataks täitma kauges tulevikus arvestades, et keskkonnaolukord on ajas pidevalt muutuv. Siiski tõdetakse, et mahukate tegevuste puhul võib ka tegevuse ettevalmistusi lugeda tegevuse alustamisena. Ka käesoleval juhul on põhjendatud ettevalmistavaid tegevusi (ehitusgeoloogilised uuringud, ehituseelne seire, ehituslubade taotlemine ja saamine) lugeda tegevuse alustamisena, kuna need on vee erikasutuse tegevuste alustamise lahutamatuks osaks. 3.10. Nõuded teabe esitamiseks 3.10.1. Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8, 10, 11 nimetatud tegevus toimub meres. Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Vee erikasutuse aastaaruanne esitatakse üks kord aastas KOTKAS süsteemi kaudu. 3.10.2. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust. 3.10.3. Esitada pärast vee erikasutuse lõppu KOTKAS süsteemi kaudu võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu. 3.10.4. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 3.10.5. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

3.11. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“.

[1] Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020. a korralduse nr 183 „Hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamine“ muutmine. Kättesaadav: Riigi Teataja (01.07. 2026). [2] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.05.2024 kirja nr 6-3/24/8787- 2 all. [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). K ä t t e s a a d a v : https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/? uri=CELEX:32008L0056&qid=1686305346099 (01.07. 2026). [4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32000L0060 (01.07. 2026). [5] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (01.07. 2026). [6] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 37-38. [7] Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (01.07. 2026). [8] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (01.07. 2026). [9] TalTech, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf (04.07.2026). [10] Tartu Ülikooli Mereinstituut, 2025. „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 12/merep%C3%B5hja%20elustiku%20ja%20elupaikade%20uuringute%20meetodid%20- %20v2.pdf (04.07.2026). [11] vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/ [12] Keskkonnaagentuur, 2019. LISA 5. Riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogramm. Kättesaadav: lisa_5._mereseire_allprogramm.docx (04.07.2026). [13] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 23 „Nõuded vee füüsikalis-keemilisi ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021006?leiaKehtiv (04.07.2026). [14] Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49 „Proovivõtumeetodid“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019001?leiaKehtiv (04.07.2026). [15] Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike

ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv (04.07.2026). [16] Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020061 (04.07.2026). [17] Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kinnitati 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud. Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027. [18] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid on kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 01.07. 2026. [19] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (04.07.2026). [20] Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 348.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 07.07.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526981

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Saare Wind Energy OÜ

Registrikood / Isikukood

12747106

Tegevuskoha andmed

Nimetus Saare Wind Energy meretuulepark

Aadress Tallinna tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

3655

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire 2/18

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu vähemalt pool aastat enne vee erikasutustööde eelsete seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnaloa peatükkidest 3.5. ja 3.6., KMH aruande ptk-st 7.4., TalTech poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel“, Tartu Ülikooli Mereinstituudi poolt 2025. aastal koostatud juhisest „Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid“ ning HELCOM juhistest. 2. Seirekava peab hõlmama kõiki keskkonnaloas nimetatud seire valdkondi, nii vee erikasutustööde eelset, vee erikasutustööde aegset kui ka vee erikasutustööde järgset seiret. 3. Seirekavas tuleb fikseerida ka proovivõtu- või vaatlusmeetodid, mida loa omanik peab järgima, täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. Asjakohasel juhul peab seirekavas andma sisendi leevendusmeetmete rakendamiseks. 4. Seirekava koostamisel lähtuda parimast olemasolevast teadmisest tuvastamaks vee erikasutusega kaasnev mõju. Seire läbiviimisel tuleb tagada ka võrreldavaus varasemate uuringute tulemustega. 5. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 6. Keskkonnaloa raames tehtav seire (proovide võtmine ja nende analüüs) peab vastama (või olema kooskõlas) riikliku keskkonnaseire programmi mereseire alaprogrammis kasutatavatele seiremetoodikatele ja kvaliteedinõuetele ning veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri asjakohastele määrustele.

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Vee erikasutuse eelne seire

Pinnase seire 1. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides teha ehitusgeoloogiline uuring. 2. Tuulikuvundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonides ja 200 m raadiuses igast positsioonist peab enne vee erikasutusega alustamist dokumenteerima merepõhja omadused: sette orgaanikasisaldus ning lisaks määrata mobiilse fosfori sisaldus. Täpne mobiilse P analüüside arv tuleb fikseerida seirekavas.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Ühenduskaabli asukoha valiku järgselt tuleb valitud trassikoridoris ette näha ehituseelne elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele. Ühenduskaabli trassil detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine. Kaardistuse ulatus peab hõlmama kogu potentsiaalset mõjuala (sügavusvahemik 0- 6 m, 300 m mõlemale poole kaablitrassist). Kaardistusest tuleb lähtuda meriheina koosluste taastamisel. 4. Juhul, kui ühenduskaabli asukohta tuleb muuta lähtuvalt Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht) tuleb ehituseelselt ette näha ühenduskaabli alal elupaikade kaardistamine, et minimeerida ja leevendada mõju merepõhja elupaikadele.

Hülged 5. Allveemüra uuringus seatud eelduste kontrollimiseks on vaja täiendavalt mõõta heli levikukadu. Heliallikas võib olla kas impulsiivne või pidev lairibaline ja see tuleks asetada tulevase vaia paigaldamise kohta. Heli edastamise mõõtmised tuleks teha detsidekaadide kaupa, pöörates erilist tähelepanu madalatele sagedustele 100-300 Hz, kus on märkimisväärne helikiirgus nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Parem aeg mõõtmisteks on kevad, sest sel perioodil on heli levikadu kõige väiksem, mis annab konservatiivsema helilevi hinnangu.

3/18

Vee erikasutuse aegne seire

Merevee kvaliteet 6. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast. 7. Juhul, kui ühenduskaableid paigaldatakse produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august), on vajalik paigaldamisel tekkiva heljumi leviku jälgimine reaalajas. Heljumi kontsentratsiooni looduslik foon tuleb määrata ja fikseerida ehitustegevuse eelselt. Heljumi leviku operatiivseirest tuleb lähtuda tööde korraldamisel.

Merepõhja elupaigad ja elustik 8. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) vahetute mõjude dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast.

Kalastik 9. Kalastiku operatiivseire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Kalade seire peaks toimuma esimeste tuulikute paigaldamisel ja kaablitöödel.

Hülged 10. Mõõta vaiade paigaldamisel tekkivat müra allikataset. Mõõtmised tuleb teostada vastavalt standardile ISO 18406 ja eelistatavalt samades mõõtmispunktides kui ehituseelses etapis. Tuleb jälgida, et hüdrofonide dünaamiline mõõteulatus oleks piisav, et võimaldada kõrgeima eeldatava helirõhu registreerimist ilma moonutusteta. Tuleks jälgida vähemalt nelja vaia paigaldamist kogu nende paigaldusperioodi jooksul.

Vee erikasutuse järgne seire

Merevee kvaliteet 11. Veesamba ja veekvaliteedi seire. Seire peab koosnema regulaarsetest uuringutest ehituse (sh vee erikasutuse) järgsete ja rajatiste mõjude dokumenteerimiseks. Seirekava koostamisel lähtuda vee kvaliteedi hindamise metoodikast.

Merepõhja elupaigad ja elustik 12. Merepõhja elupaikade ja elustiku seire. Seire peab koosnema regulaarsetest vaatlustest ehituse (sh vee erikasutuse) poolt häiritud koosluste taastumise jälgimise dokumenteerimiseks. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala. Seirekava koostamisel lähtuda merepõhjaelupaikade uuringu metoodikast. 13. Uue substraadi tekkimisest veesambasse kaasneva võimaliku mõju ulatuse selgitamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks on vaja seirata uue tahke substraadi koloniseerimist. Selleks tuleks jälgida tuulepargi erinevates osades (näiteks kõige läänepoolsemas ja idapoolsemas osas) tuulikuvundamentide koloniseerimist kogu sügavusvahemiku ulatuses. Kuna uue substraadi koloniseerimine on pikaajaline protsess, mis sisaldab eri etappe ja koosluse tüüpe, tuleks seiret läbi viia vähemalt 10 aasta jooksul. Esimesel kolmel aastal kuni neli korda aastas ja hiljem sagedusega üks kord aastas. Jälgitavateks parameetriteks oleks kinnitunud elustiku liigiline koosseis, katvus (taimestik ja loomastik) ja arvukus (loomastik).

Kalastik 14. Seire kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste dokumenteerimiseks. Seire tuleb läbi viia igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast mida tuleks anda hinnang seirega jätkamise kohta. Seire peab hõlmama nii tuulikutealasid kui ka kaablikoridoride ala.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/18

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 10.936

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 14,7 km).

Merepõhja kadu 0,12 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvendatavat pinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite paigaldamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 24 710 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

5/18

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel. Süvenduspinnase eeldatav maht on kuni 0,5 m³/m (4 eksportkaablit, 2,3 km).

Merepõhja kadu on 0,02 km².

Süvendamise viis Kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes).

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Süvenduspinnast ei paigutata maismaale.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaabli merepõhja süvistamisel Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.a ja c kohaselt (HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

0

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

6/18

Süvendamise vajaduse põhjendus 1) Süvendamine toimub tuulegeneraatorite (kuni 100 tk) ja alajaamade (kuni 2 tk) vundamentide rajamisel. Kasutada võidakse kas gravitatsioon-, vai- või sõrestikvundamenti. Loale on märgitud iga vundamenditüübi kasutamisel maksimaalne lubatud süvendusmaht. Tegelikult kasutatakse ehitamisel ainult ühte vundamendilahendust. 2) Süvendamine eksportkaabelliini paigaldamisel tuulepargi alal (32 km) ja süvendamine tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel (240 km).

Merepõhja kadu vaivundamentide puhul on 0,0079 km², gravitatsiooniliste vundamentide puhul 0,2376 km², sõrestikvundamentide puhul 0,0038 km² ja kaablite puhul 0,24 km² (KMH aruande tabeli 3.4-1).

Süvendamise viis Kapitaalne süvendamine. Kaablid: kõva põhjaga pinnal (lubjakivil) on vajalik spetsiifilise masinaga lõigata lubjakivisse 1 m sügavune ja 45 cm laiune soon, kuhu paigutatakse kaabel (pehmete setete korral dig-it tehnoloogia, ei ole süvendamine veeseaduse mõttes). Vundamendid: vaivundamendi/sõrestikvundamendi puhul puurimine, gravitatsioonivundamendi puhul süvenduslaev.

Süvenduspinnase paigutamise koht maismaal Maismaale süvenduspinnast ei paigutata.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas eksportkaablite ja pargisiseste kaablite paigaldamisel

Pinnas kasutatakse kaablite katmiseks 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Gravitatsioonvundamentide paigaldamisel tekkiv pinnas kaadatakse kaadamisaladele.

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Süvenduspinnas vaivundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 370 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Süvenduspinnas sõrestikvundamendi asukoha ettevalmistamiseks

Puurimisel tekkinud pinnas kasutatakse erosioonikaitsekseks. 112 000 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3,83

Cd 0,1

Cr 5,13

Ni 2,93

Hg 0,1

Zn 15,33

C10–C40 8

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

7/18

Süvendamise nõuded 1. Kui toimub süvendamine gravitatsioonivundamendi paigaldamisel, tuleb süvenduspinnas kaadata kaadamisaladele SW1, SW2 või SW3. 2. Vaivundamendi või sõrestikvundamendi kasutamisel tuleb paigaldamisel tekkiv pinnas kasutada kasulikult erosioonikaitseks.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

Kaadamine

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW1

Kaadamisala kood KAS0000030

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

8/18

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW2

Kaadamisala kood KAS0000031

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

9/18

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Kaadamisala nimi SW3

Kaadamisala kood KAS0000032

Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 1

Kaadamise vajaduse põhjendus KMH aruande ptk 2.6.2 kohaselt on gravitatsiooniliste vundamentide puhul vaja eemaldada kuni 1 miljon m³ pehmet ehituslikult ebasobivat pinnast ja asendada see ca 500 000 m³ jämeda kruusaga. Eemaldatavaid setteid ei saa kasutada tagasitäiteks, materjal kaadatatkse kaadamisalale.

10/18

Kaadamise viis Kaadamispraamiga/süvenduslaevaga ettemääratud kaadamisalale. Kaadamine toimub kaadamispraami või süvenduslaeva abil. Kaadamisalasid on valitud kolm, et detailsel tööde kavandamisel ja teostamisel oleks võimalik mõningane paindlikkus tööde optimaalseks ja ohutuks teostamiseks mh arvestades süvenduspinnast transportivate laevade summaarseid teepikkusi. Minimaalselt kasutatakse ühte ala ning maksimaalselt kolme ala.

Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi asukoha ettevalmistamise süvenduspinnas

Maksimaalne lubatud kaadamise maht kaadamisalal

1 000 000 Liiv 25

Kruus 25

Savi 50

Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

As 2.26

Pb 3.83

Cd 0.10

Cr 5.13

Ni 2.93

Hg 0.10

Zn 15.33

C10–C40 8

Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Kaadamise nõuded 1. Kaadamise peab korraldama süstemaatiliselt - kaadamisala jagada ruutudeks ja pidada arvestust kaadatava pinnase mahu kohta. 2. Pargased/laevad peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil.

Süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

11/18

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks ja vundamendi erosioonikaitseks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³

Ained

Aine nimetus

Muu aine

Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas erosioonikaitseks vaivundamente kasutades 370 000 Savi 6

Kruus 3

Liiv 3

Kivi 88

Süvenduspinnas erosioonikaitseks sõrestikvundamente kasutades 172 000 Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Savi 6

Süvenduspinnas, mis saadud tuulepargi siseste kaablikraavide ja tuulepargi alale jäävate eksportkaablikraavide ettevalmistamisel, kasutatakse kaablikraavide täiteks

112 000 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kasulik paigutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.

12/18

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 3 290 Savi 6

Liiv 3

Kruus 3

Kivi 88

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Süvenduspinnase veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Süvenduspinnase kasulik kasutamine kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohane beneficial use (veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Süvenduspinnase paigutamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation) - Setteid kasutatakse kaablikraavi tagasitäiteks ja vaivundamendi/sõrestikvundamendi erosioonikaitseks.

Veekogusse paigutatud süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Süvenduspinnas, mis saadud eksportkaabli kaablikraavi ettevalmistamisel kasutatakse kaablikraavide täiteks 24 710 Kivi 88

Liiv 3

Kruus 3

Savi 6

Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Paigutatud süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Süvenduspinnase paigutamise nõuded

Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine 13/18

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 197.4588

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine tuulepargi alal olevate eksportkaabelliinide, tuulepargisiseste kaablite, tuulikute ja merealajaamade vundamentide (vundament, erosioonikaitse ning vastavalt vundamenditüübile ka vundamendialune killustikupadi ja tagasitäitematerjal, vuukimismaterjal vm) rajamisel. Loale on kantud maksimaalsed lubatud tahkete ainete paigutamise mahud.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablid paigutatakse kaablipaigalduslaevalt. Vundamentide paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat sõltuvalt vundamenditüübist (puurimine/merepõhja uputamine).

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Gravitatsioonilise vundamendi kruusapadja rajamine 500 000 Killustik 100

Gravitatsioonilise vundamendi konstruktsioon 520 000 Betoon 100

Gravitatsioonilise vundamendi ballast 1 480 000 Kivi 100

Gravitatsioonilise vundamendi erosioonikaitse 400 000 Kivi 100

Vaivundamendi konstruktsioon 27 000 Muu Teras 100

Vaivundamendi vuukimine 37 500 Betoon 100

Vaivundamendi kaitse 180 000 Kivi 100

Sõrestikvundamendi kinnitusvaiad 10 500 Muu Teras 100

Sõrestikvundamendi vuukimine 36 000 Betoon 100

Sõrestikvundamendi konstruktsioon 18 000 Muu Teras 100

Tuulepargi sisekaabeldus ja tuulepargi hoonestusloa alale jääv eksportkaabel 38 400 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 80 000 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigaldatakse reostusvabasid looduslikke materjale (killustik, kiivi) ning reostusvabasid inertseid materjale (metall/teras, betoon). 0 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Ida-Gotlandi basseini mereala

14/18

Pinnaveekogumi kood EGB

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 0.9712

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 1 130 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 2 350 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

Merepõhja paigutatavad materjalid on saastevabad 0

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemeri (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200000

Pinnaveekogumi nimetus Kihelkonna lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_11

Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pirimaa (44001:004:0346), Sooniidi (44001:004:0330). Puudutatud veekogud: Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Mõndelaid rand (VEE3260000).

Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²)

1. 11.9527

Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Meretuulepargi eksportkaabel, mille abil transporditakse meretuulepargis toodetud elektrienergia merealajaamast maismaale (rannikule). Lisaks on vajalik materjal kabli katmiseks kividega.

Tahkete ainete paigutamise viis Kaablipaigalduslaev.

Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained

Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust %

Kaablid 8 470 Muu Merekaabel 100

Kaabli katmine kividega 17 650 Kivi 100

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t

15/18

Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Tahke aine paigutamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Kõrvaltingimus: Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

Pidev

16/18

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Keskkonnameetmed

Merevee kvaliteet 1. Välistama peab tuulikute asukohtadena alad (sh vee erikasutus vundamentide rajamisel nendel aladel), kus lubjakivil lasuvate merepõhja setete paksus on üle 4 meetri. 2. Võimaliku õlilekke kiireks likvideerimiseks peab koostama reostustõrje plaani. Reostustõrje plaanis analüüsida reostuse tekke võimaluste riske, välja töötada riskianalüüs ning selle alusel tagada merereostuse tagajärgede leevendamise meetmed ja tingimused.

Merepõhja elupaigad ja elustik 3. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt joonis 3). Erandina on tuulepargi sisekaabeldusega seotud vee erikasutus lubatud kuni 20 m sügavusel paiknevatele karidele juhul, kui alternatiivne lahendus oleks merepõhjale kokkuvõttes veel koormavam (nt tekitab ülemääraselt setteid ja heljumit). Kõik erandjuhtumid tuleb kooskõlastada mereelustiku ekspertidega. Hoonestusala piires madalamal kui 20 m paiknevatest karidest on lubatud kadu kaabelduse näol kuni 5% nimetatud karide pindalast kogu hoonestusalal. 4. Vundamendi tüübina võimalusel eelistada vaivundamenti. 5. Ühenduskaablite paigaldamisel peab liivamadala elupaigatüübi puhul (meriheina kooslusega) taastama meriheina kooslused pärast kaabli paigaldamist. Taastamise efektiivsust tuleb kontrollida järelseirega ja vajadusel taastamisprotseduuri korrata. Meriheina koosluste taastamise eelduseks on piirkonnas detailse meriheina koosluste paiknemise kaardistamine enne tööde teostamist (ehituseelse seire käigus). 6. Ühenduskaablite paigaldamisel karide elupaigatüübile peab selle süvistatud osale ja/või maetud kaabli kaetavale alale paigutada looduslikult sarnaste omadustega materjal (paekivi). 7. Kui ühenduskaablite paigaldamisel produktiivseimal vegetatsiooniperioodil (15. aprill kuni 31. august) liigub heljumipilv, milles heljumi kontsentratsioon ületab looduslikku fooni vähemalt 50%, väljaspoole kaablikoridori puhvertsooni (50 m äärmistest kaablitest) sügavusvööndisse madalamale kui 6 m, tuleb tööd ajutiselt peatada. Seega on vajalik sel perioodil heljumi leviku järgimine reaalajas. 8. Ühenduskaablite paigaldamisel on soovitatav merepõhja süvistamisega seotud tegevusi, sh dig-it meetodil paigaldamist, teha väljaspool kõige produktiivsemat vegetatsiooniperioodi (juuni-august). Soovitatav on kaasata merebiolooge konkreetsete tööde (detailsel) kavandamisel, et leida keskkonna seisukohast parimad lahendused. 9. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rannikupiirkonnas taastada ehitustööde eelne olukord.

Linnud 10. Riksu linnuala piires olevas rannikuvööndis peab otsesed kaabli paigaldustööd müra tekitavate mehhanismidega välistama lindude pesitsusperioodil 01.04-31.07. Kaabli paigaldamise täpne tehnoloogia selgub ehitusprojektis. Kui ehitusloa menetluse raames koostatavas tööde teostamise kavas selgitatakse koostöös ornitoloogidega välja, et eksportkaableid on võimalik paigaldada tehnoloogiliselt viisil, mis linde ei häiri, on ehitusloa menetluse raames õigus antud ajalistest piirangutest loobuda. 11. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel on võimalusel soovitav paigutada positsioonid ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel.

Kalad 12. Meretuulepargi alal peab välistama ehitusega seotud vee erikasutus (sh kaadamine) suure ökoloogilise ja looduskaitselise väärtusega aladele ehk karide levikualal madalamal kui 20 m (vt p 3). 13. Võimalusel kavandada ühenduskaabli paigaldamine madalal merealal väljapoole kalade kudeperioodi 15.04-15.06. 14. Veesambasse emiteeruva magnetkiirguse vähendamiseks peab kasutama kõige madalama keskkonnamõjuga kaableid ja alati kasutusele võtma parima võimaliku realistliku tehnoloogia. Et vähendada merekaablitest emiteeruva elektromagnetvälja potentsiaalset negatiivset mõju demersaalse ja bentopelaagilise eluviisiga kalaliikidele, peab kaablid merepõhja süvistama või need katma. Kasutatavad kaablid võiksid eelistatult olla vahelduvvooluga ja kolmetuumalised. Nii väheneb magnetväljade emissioon, sest tuumakonduktorite vahel on lühike vahemaa. Keskkonnamõju vaatepunktist on sellise kaabli konstruktsioon kindlasti eelistatuim. Juhul kui ühendamiseks otsustatakse siiski kasutada kolme eraldi alalisvoolu kaablit, siis peavad need kaablid asetsema üksteise vahetus läheduses, et vähendada nendest tulenevaid magnetvälju.

Pidev

3. Muud asjakohased meetmed

Veealused arheoloogiaväärtused 1. Kui on selgunud tuulepargi ehitiste täpsed asukohad, tuleb sukeldujate või allveeroboti abil kontrollida objekte, mida tuulepargi ehitustööd otseselt võivad mõjutada. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata objektidele - Saa_0027, Saa_0028, Saa_0029, Saa_0067 ja Saa_0071. Objektide kontrollimine on vajalik juhul, kui need jäävad vee erikasutuse positsioonile lähemale kui 500 m. Uuringute kavandamisel tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 2. Kui tööde käigus tuleb välja arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis peab tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ja teatama sellest Muinsuskaitseametit.

Lennuliiklus 3. Vundamentide paigaldamisega seotud vee erikasutuse positsioonide paika panemisel peab arvestama, et kui tuulikud ei ole paigaldatud ruudustikku, siis peabtagama minimaalne SAR access lane laius 1 km. SAR access lane tuleb eraldi markeerida.

Muud asjakohased nõuded 4. Meretuulepargi ehitusprojekti koostamise käigus täpsustada erosioonikaitse rajamise vajadust. 5. Teha koostööd arendajatega, kes kavandavad ühenduskaablitega ristuvaid ehitisi.

Pidev

17/18

4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

Muud töökorralduslikud nõuded ja tingimused 1. Riksu lahe hoiualal (ega selle mõjusfääris) ei ole kaabli kividega katmine lubatud. 2. Vee erikasutuse täpsed positsioonid pannakse paika edasiste uuringute järgselt ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt loa lisa "Vee erikasutuse piirkond ja esialgsed vee erikasutuse positsioonid"). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruandes (vt KOTKAS KMH registris KMH01020) tooduga ning keskkonnaloas, tuulepargi hoonestusloas ja eksportkaabli hoonestusloas seatud nõuetega. 3. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. 4. Pärast vee erikasutuse lõppu kaardistada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide ja kaablitrasside kohta. Selle põhjal tuleb koostada GIS andmestik, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid ning kaablitrassid. GIS andmestik tuleb edastada Keskkonnaametile. 5. Kui edaspidise protsessi käigus tuleb ühenduskaabli asukohta muuta lähtuvalt Eesti-Läti IV elektriühenduse riigi eriplaneeringu tulemustest (nt muutub oluliselt Eleringi maismaale rajatava alajaama asukoht), tuleb uuest kavandatavast ühenduskaabli asukohast lähtuvalt hinnata selle mõju Natura võrgustiku aladele. Trassi muutumisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruande esitamise kohustus tekib keskkonnaloa andmisel. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud.

Üks kord aastas

2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Vähemalt pool aastat enne vee erikasutuse eelsete seiretööde algust

3. Muu vajalik informatsioon

Esitada võimalikult täpne pindalaline info rajatud tuulikuvundamentide, kaablitrasside ja kaadamisalade kohta. Andmed esitada GIS andmestikuna, kuhu on geoobjektidena kantud tuulikuvundamendid, kaablitrassid (nii tuulepargisisesed kui välisühendused) kui ka kaadamisalad. GIS andmestik esitada KOTKAS süsteemi kaudu.

Hiljemalt üks aasta peale vee erikasutuse lõppu

4. Muu vajalik informatsioon

1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. 2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt.

Vastavalt kehtestatud teabele

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid Lisa 1: Indikatiivsed vee erikasutuse positsioonid .jpg Jah

Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m Lisa 2: Elupaigatüüp „karid“ levik madalamal kui 22 m.JPG Jah

18/18