Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Vinni Vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.06.2026 nr 7-1/46-8

Meie 07.07.2026 nr 9.3-2/26/4762-2

TU4 detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programm

Lugupeetud Erkki Leek

Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) TU4 detailplaneeringu (edaspidi DP) lähteseisukohad

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi nende kohta ettepanekute

saamiseks.

Elektrituulikutest koosneva tuulepargi rajamise eesmärgil detailplaneeringu (DP) koostamine

Vinni valla üldplaneeringuga määratud tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival TU4 alal

Rasivere ja Tammiku külades asuvate katastriüksuste ligikaudu 141 ha suurusele maa-alale

algatati Vinni Vallavolikogu 14.08.2025. a otsusega nr 32. DP-ga määratakse alad

elektrituulikute püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid ning teenindusteede võrk.

Täpne tuulikute arv, paiknemine, kõrgus ja muud ehitamise tingimused lahendatakse DP-ga,

planeeringu algatamisel on taotletud kuni 280 m kõrguste elektrituulikute ehitamist.

Detailplaneeringu alale võidakse rajada alajaam või alajaamad. Planeeringu koostamise käigus

kaalutakse alale ka päikesepaneelide ja akutehnoloogial töötava salvestusjaama rajamise

võimalusi.

DP ala on peamiselt hoonestamata maa-ala, valdavalt haritava maa ja metsamaa kõlvikuga alad.

Lähimad hoonestatud kinnistud jäävad DP alast 1 km raadiusesse. Kavandatud tegevuse

katastriüksustel puurkaevusid ei ole (avalikest registritest kättesaadavate andmete põhjal).

Täpsem mõjude (sh mõjualade) hinnang antakse KSH aruande koostamisel vastavalt KSH

programmis toodud hindamisvaldkondadele ja - metoodikatele, võttes aluseks programmis

toodud uuringud ja hinnangud.

Muuhulgas hinnatakse mõju pinna- ja põhjaveele, mõju inimese tervisele (sh müra, vibratsioon).

Müra ja varjutuse osas vaadeldakse KSH käigus mõjualana 2 km ulatusega ala ümber

kavandatavate tuulikute.

Mõju hinnang põhjaveele antakse eksperthinnanguna tuginedes avalike andmebaaside

andmetele ja teaduskirjanduse materjalidele.

Müra, vibratsiooni ja varjutuse hindamisel lähtutakse Kliimaministeeriumi 2025. a valminud

juhendist ,,Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“.

KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju müratundlike

alade suhtes. Hindamine teostatakse arvutuslikult (koostatakse mürakaardid kasutades

2(2)

spetsiaaltarkvara WindPro vms), samuti teostatakse KSH aruande koostamisel

madalsagedusliku müra leviku arvutuslik hindamine.

Tuulikute tööst põhjustatud infraheli hindamise osas lähtutakse Kliimaministeeriumi 2025. a

valminud juhendist ,,Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon,

varjutamine“.

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil.

Vibratsiooni hindamist KSH aruande koostamisel ei teostata, sest vibratsioonitundlikud hooned

asuvad planeeringualast kaugemal kui 500 m.

KSH programmis märgitakse kokkuvõtvalt, et tuulikute puhul on mõju inimese tervisele seotud

eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga. Muid

mõjuaspekte, mis kaasnevad tuulikute rajamisega ja võiksid mõjutada oluliselt inimese tervist,

KSH programmi koostamisel ei tuvastatud ja seega neid ka KSH aruandes detailsemalt ei

hinnata.

Amet on läbi vaadanud TU4 detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi ning märgib järgmist:

1) tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult

häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis võrdlusriikide praktika ning Eesti

hea tava ja praktika kohaselt on soovituslik uute tuulikute planeerimisel lähtuda II

kategooria aladel (elamumaa-aladel ja maatulundusmaa õuealadel) päevasel (Ld) ajal

müra normtasemest 45 dB ja öisel (Ln) ajal tööstusmüra kõige rangemast näitajast ehk

öisest sihtväärtusest (40 dB);

2) müra hindamisel arvestada koosmõju tuulepargi planeeringuga seotud teiste

kavandatavate müraallikatega, näiteks kavandatavad alajaamad, akupargid jne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]