Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Olga Sadikova Terviseamet

[email protected]

Teie 22.06.2026

Meie 06.07.2026 nr 9-2/26/2445-2

Vastus kirjale "Abipalve seoses võimaliku Ebola

viirusega saastunud vedelate jäätmete käitlemise ja kanalisatsiooni juhtimise küsimustega"

Austatud Olga Sadikova

Edastame Kliimaministeeriumi vastuse Terviseameti päringule Ebola viirusega saastunud vedelate

jäätmete käitluse kohta.

Kliimaministeeriumi hinnangul on keskkonna- ja nakkusohutuse seisukohast eelistatud lahendus võimaluse korral koguda Ebola viirusega nakatunud või selle kahtlusega patsiendi veri, okse, väljaheide ning muud kehavedelikud kokku eraldi, kasutades selleks vajaduse korral sobivat

imavat materjali. Eraldi kogutud veri, okse, väljaheide, uriin ja muud kehavedelikud on käsitatavad jäätmeseaduse § 2 lõike 1 tähenduses jäätmetena. ning neile rakenduvad samasugused nõuded

nagu teistele tervishoius tekkivatele nakkusohtlikele jäätmetele. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb eraldi pakendada, märgistada ning anda jäätmeseaduse § 28 kohaselt üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale ohtlike jäätmete käitlejale. Selline lähenemine vähendab nakkusohu

sattumise riski ühiskanalisatsiooni. Järgnevalt vastame esitatud küsimustele lähtuvalt eeldusest, et osa Ebola viirusega saastunud

kehavedelikest võib erandjuhtudel sattuda ühiskanalisatsiooni. Sellisel juhul tuleb eristada jäätmeseaduse reguleerimisalasse kuuluvaid eraldi kogutud nakkusohtlikke jäätmeid ning ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett, millele kohaldatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

seadusest (edaspidi ÜVVKS) tulenevaid nõudeid.

1. Kas Ebola viirusega saastunud vedelate jäätmete (veri, okse, väljaheide, uriin ja muud

kehavedelikud) eelnev desinfitseerimine on Eesti õigusaktidest või kehtivatest juhistest

tulenevalt kohustuslik/ võimalik  enne nende juhtimist kanalisatsiooni?

Eestis reguleerib reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni eelkõigeÜVVKS. Selle alusel on kehtestatud kliimaministri 11.12.2023 määrus nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike

ainete nimekiri ja piirväärtused“, milles on sätestatud ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees lubatud piirväärtused teatavatele ohtlikele ainetele (keemilistele ühenditele). Lisaks sätestatakse kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades piirväärtused

ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees nn tavasaastenäitajatele (nt heljum, biokeemiline

hapnikutarve, keemiline hapnikutarve, üldlämmastik ja üldfosfor) ning muud ühiskanalisatsiooni

kasutamise tingimused.

Kehtivad Eesti õigusaktid ei sätesta hetkel ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele mikrobioloogilisi piirväärtusi ega eraldi nõudeid üksikute haigustekitajate, sealhulgas Ebola viiruse, sisaldusele ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees. Nakkushaiguste tekitajate ja muude

mikrobioloogiliste ohuteguritega seotud nõuded kuuluvad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ning rahvatervise valdkonda ning neid ei käsitleta tavapärase ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni regulatsiooni osana. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõikele 1 on ühiskanalisatsiooni keelatud

juhtida jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid, ning piirväärtusi ületavas sisalduses ja sellises koguses ohtlikke aineid, mis kahjustab või pärsib

ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või keskkonnaseisundit. ÜVVKSi § 36 lõikes 1 mõeldakse „jäätmete“ mõiste all eelkõige jäätmeid, mis jäävad jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) reguleerimisalasse. Vastavalt JäätS § 1 lg 2 pt 1-le reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad

või keskkonna heidetavad jäätmed sinna alla ei kuulu. Jäätmeseaduse reguleerimisalasse jäävad jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale

isikule. Ebola-haige või selle kahtlusega isiku veri, okse ning muud eraldi kogutud eritised

ja kehavedelikud on üldjuhul käsitatavad tervishoius tekkivate nakkusohtlike jäätmetena (ohtlikud jäätmed) ning neid ei saa käsitleda tavapärase ühiskanalisatsiooni juhitava reoveena. Jäätmed tuleb koguda eraldi ning suunata seejärel ohtlike jäätmete käitlusettevõttesse põletamisele.

Uriin ja väljaheited on aga tavapärases olukorras olmereovee osa ning nende juhtimine

ühiskanalisatsiooni on tavapärases olukorras lubatud. Kui aga tegemist on Ebola viirusega nakatunud või selle kahtlusega patsiendi väljaheidete, uriini jm eritistega, tuleb nende käitlemisel lähtuda nakkusohutuse nõuetest ning tagada, et nakkusohu levik oleks enne ühiskanalisatsiooni

juhtimist asjakohaste meetmetega välistatud või viidud vastuvõetava tasemeni. Kliimaministeeriumi vastutusvaldkonna õigusaktides ei ole kehtestatud Ebola viirusega saastunud

eritiste eelneva desinfitseerimise kohustust ega eraldi korda enne ühiskanalisatsiooni juhtimist desinfitseerida uriini ja väljaheiteid. Samas tuleb sellise ohtliku bioloogilise ohuteguri käitlemisel vältida nakkuse levikut ning tervishoiuteenuse osutaja peab rakendama asjakohaseid

infektsioonikontrolli meetmeid.

Kuna Eestis puudub seni praktiline kogemus Ebola viirusega saastunud reovee käitlemisel (Eesti ei kuulu riskipiirkonda) ning Eesti ühisveevärki ja -kanalisatsiooni reguleeritavates õigusaktides puuduvad sellise olukorra jaoks erisätted, siis soovitame lähtuda lisaks nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse nõuetele ka rahvusvahelistest asjakohastest tunnustatud juhistest. Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) juhistes (washandebola_qa_sept2021.pdf ja content) on käsitletud Ebola viiruse inaktiveerimist klooripõhiste desinfektsioonivahendite abil ning rõhutatud vajadust tagada kehavedelike ja nendega saastunud reovee ohutu käitlemine enne keskkonda suunamist.

2. Milliseid meetodeid, desinfektante, kontsentratsioone ja kontaktaegu tuleb kasutada?

Kliimaministeeriumi vastutusvaldkonna õigusaktides ei ole kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava Ebola viirusega saastunud reovee (eelkõige uriini ja väljaheidete) suhtes eraldi üksikasjalikku regulatsiooni, mis sätestaks kohustuslikud kasutatavad

desinfektandid, nende kontsentratsioonid ja nõutavad kontaktajad.

Nimetatud küsimused kuuluvad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje ning infektsioonikontrolli valdkonda, mille regulatsioon ei kuulu Kliimaministeeriumi pädevusse. Seetõttu ei ole Kliimaministeeriumil võimalik anda sisulist hinnangut sellele, milliseid

desinfitseerimismeetodeid, desinfektante, kontsentratsioone või kontaktiaegu tuleb kasutada.

Samas leiame, et Terviseamet ja vajaduse korral Sotsiaalministeerium kui tervishoiuvaldkonna

pädevad asutused peaks andma Kliimaministeeriumile ning teistele asjassepuutuvatele osapooltele juhised ja seisukoha selle kohta, milliseid nõudeid tuleb Ebola viirusega saastunud eritiste või

reovee käitlemisel nakkusohutuse tagamiseks järgida. 3. Kas pärast nõuetekohast desinfitseerimist/deaktiveerimist on lubatud nimetatud

vedelad jäätmed juhtida ühiskanalisatsiooni? Juhime tähelepanu, et ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud juhtida jäätmeid, sh nakkusohtlikke

jäätmeid. Kliimaministeeriumi vastutusvaldkonna õigusaktides ei ole eraldi reguleeritud Ebola viirusega

saastunud reovee (eelkõige uriini ja väljaheidete) ühiskanalisatsiooni juhtimist pärast selle nõuetekohast desinfitseerimist või deaktiveerimist.

Ühiskanalisatsiooni reovee juhtimist reguleerib eelkõige ÜVVKS, mille § 36 lõike 1 kohaselt on ühiskanalisatsiooni keelatud juhtida jäätmeid ning selliseid aineid või ainekoguseid, mis

kahjustavad või pärsivad ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või halvendavad keskkonnaseisundit. Lisaks tulenevad nõuded ka kliimaministri määrusest nr 80

„Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ ning kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadest.

Seega ei ole ainuüksi eelnev desinfitseerimine või deaktiveerimine piisav õiguslik alus ühiskanalisatsiooni reovee juhtimiseks. Igal juhul tuleb hinnata, kas reovesi vastab ühiskanalisatsiooni kasutamise tingimustele ning kas selle juhtimine ei kahjusta

ühiskanalisatsiooni toimimist, reoveepuhastusprotsessi ega keskkonda. Kui ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi ei ole nõuetekohane, ei ole vee-ettevõtjal kohustust reovett vastu võtta.

4. Kas selliste jäätmete kanalisatsiooni juhtimisele kehtivad täiendavad nõuded või

piirangud, sealhulgas nõuded kooskõlastamiseks vee-ettevõtjaga või reoveepuhasti

käitajaga?

Kliimaministeeriumi valitsemisala õigusaktides ei ole kehtestatud Ebola viirusega saastunud

reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks eraldi kooskõlastamiskohustust ega muid erinõudeid. Kohaldatakse ÜVVKS-i, selle alusel kehtestatud õigusakte ning kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirju. Vee-ettevõtjal on õigus hinnata reovee

vastavust kehtestatud tingimustele ning keelduda nõuetele mittevastava reovee vastuvõtmisest.

5. Kas Eestis on kehtestatud eraldi nõuded või juhised eriti ohtlike bioloogiliste ohutegurite

(sh Ebola viiruse) tõttu tekkinud vedelate jäätmete ja heitvee käitlemiseks? Kliimaministeeriumi valitsemisala õigusaktides ega juhendmaterjalides ei ole kehtestatud eraldi

nõudeid või juhiseid eriti ohtlike bioloogiliste ohuteguritega (sh Ebola viirusega) saastunud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee käitlemiseks.

Reoveepuhastis tekkiva reoveesette käitlemisele kohaldatakse keskkonnaministri 31. juuli 2019. a määrust nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi

piirväärtused ning kasutamise nõuded“. Määruses on sätestatud reoveesette hügieenimiseks vajalikud kompostimistingimused, mille kohaselt peab kompostimine kestma vähemalt kümme

ööpäeva temperatuuril vähemalt 55 °C, vähemalt kolm ööpäeva temperatuuril vähemalt 65 °C või reaktoris vähemalt kolm ööpäeva temperatuuril vähemalt 60 °C. Need nõuded on kehtestatud reoveesette üldise mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks ega kujuta endast Ebola viiruse suhtes

kehtestatud erinõudeid.

Kuna Eestis ei ole Ebola viiruse puhanguid esinenud ning puuduvad selle olukorra jaoks välja töötatud eraldi juhised, on põhjendatud lähtuda tervishoiuvaldkonna pädevate asutuste juhistest ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest.

6. Palume viidata asjakohastele Eesti õigusaktidele, juhenditele, millest nimetatud

tegevuste korral lähtuda.

Kliimaministeeriumi valitsemisala õigusaktides ei ole kehtestatud eraldi nõudeid ega juhiseid Ebola viirusega saastunud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee käitlemiseks. Sellises olukorras tuleb lähtuda eelkõige üldistest õigusaktidest ja pädevate asutuste juhistest, sealhulgas:

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ning selle alusel kehtestatud nõuetest ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele, eelkõige §-st 36, mis sätestab

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee piirangud; • kliimaministri 11.12.2023 määrusest nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete

nimekiri ja piirväärtused“;

• kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast; • nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest ning selle alusel kohaldatavatest

nakkusohutuse nõuetest; • tervishoiuvaldkonna pädevate asutuste juhistest nakkusohutuse ja infektsioonikontrolli

tagamiseks;

• Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhenditest, eelkõige Ebola viiruse nakkusohutust ja infektsioonikontrolli käsitlevatest juhenditest (washandebola_qa_sept2021.pdf ja

content).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Otsason tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht ringmajanduse osakonna juhataja ülesannetes

Kelli Seppel, 625 9456 [email protected]