Foorumteatri etendused

Lisa 1 väikeostule

1

Tehniline kirjeldus

Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ foorumteatri etenduste

planeerimine ja elluviimine

Väikeostu hankemenetluse tulemusel sõlmitava lepingu esemeks on Euroopa Majandus- piirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames elluviidava projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ foorumteatri etenduste planeerimine ja elluviimine.

1. Taustainformatsioon

Alaealiste konfliktid ja õigusrikkumised on sageli tunnistus sellest, et lapse elutingimused on

ühel või teisel viisil keerulised. Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem kohtleb alaealisi ja

noori, nii kannatanuid kui õigusrikkujaid, ning kui edukalt noored omavahel ise konflikte

oskavad lahendada, võib olla väga suur mõju nende edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude

õiguskaitseasutustega, ebaefektiivne või asjakohatu sekkumine täiskasvanute poolt, vale

ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine väärale käitumisele võib suurendada

uute õigusrikkumiste ja laastavalt mõjuvate konfliktide tõenäosust, põhjustada

taasohvristumist või kõrvalejäämist sotsiaal- või haridussüsteemist ning hoolivatest sõpradest.

Rangete karistuste asemel noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele

sekkumistele pühendumine suurendab aga tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub

õiguskuulekas täiskasvanu. Eesti õigussüsteemis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste

erikohtlemise põhimõte, kus olulisel kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja

õigusrikkumistele reageerimine vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele. Selleks, et

seadusemuudatused saaksid praktikas tagatud, on oluline, et õigusrikkujatega töötavatel

spetsialistidel, sh teenusepakkujatel, praktikutel ja poliitikakujundajatel, oleksid asjakohased

väärtused, teadmised, oskused ja tööpraktikad.

Süütegude lahendamisel on peamine eesmärk ära hoida alaealise edasisi õigusrikkumisi.

Alaealiste puhul tuleb kasutada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sh

kaaluda enne alaealisele karistuse määramist mittekaristuslike mõjutusvahendite võimalust ja

eelistada neid karistamisele. Kui süüteoga on tekitatud kahju, tuleb alaealisele pakkuda selle

heastamise võimalust. Kahju heastamine näitab head tahet ja loob seose teo ja selle tagajärje

vahel. Oma tegudega aitab tavapärasest karistusekesksest lähenemisest paremini silmitsi

seista taastav õigus, mille lähtekohaks on, et õigusrikkumise/ konflikti osapooltel on võimalus

esitada oma seisukoht ja avatud ning kõiki osapooli austava protsessi kaudu jõutakse ühise

kokkuleppeni, kuidas tekitatud kahju kannatanud osapoolele heastatakse. Taastava õiguse

praktikad, nt vahendus või taastav nõupidamine, erinevalt karistamisest, jõustavad

kannatanuid, toovad kaasa soodsad muutused nende elus ja võimaldavad kahjutekitajal

paremini mõista oma teo tagajärge, võtta vastutust ning vältida sarnase teo kordumist

tulevikus. Foorumteatri meetod on võimalik viis motiveerida noori kaasa mõtlema taastava

õiguse teemadel ning luua noortele parem arusaam taastava õiguse põhimõtetest.

2. Foorumteatri lavastuse strateegilised eesmärgid ja sõnumid

Foorumteatri lavastuse eesmärk on panna sihtrühmad mõtlema konfliktidele või

õigusrikkumistele noorte eludes ning luua parem arusaam taastava õiguse printsiipide toel

efektiivse konfliktilahenduse põhimõtetest ja rakendamisest. Lavastuse laiem eesmärk on luua

arusaam taastava õiguse põhimõtetest ja sellest, et reageerides konfliktides või

õigusrikkumistes õigeaegselt taastava õiguse põhimõtete kohaselt, on suurem tõenäosus, et

hoitakse ära korduvprobleemid.

Lisa 1 väikeostule

2

Lavastuse eesmärk on:

2.1. Informeerida publikut taastava õiguse põhimõtete olemasolust ning luua noorte seas

soodne foon taastava õiguse põhimõtete rakendamiseks.

2.2. Pakkuda kõnepinda taastavale õigusele. Justiitsministeeriumi eestvedamisel ja koostöös

partneritega on eesmärgiks laiendada taastaval õigusel põhinevate meetodite ja

mõtteviisi kasutamist kogu kriminaaljustiitssüsteemis ning laiemaltki, nt hariduses,

noorsootöös, tervishoius jne. Selleks on oluline teavitada ühiskonda taastava õiguse

olemusest, kasutusalast ja kasutegurist. Lähemalt võib plaanide kohta vaadata siit:

https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/ohvrite-toetamine/kahjude-

heastamine-ja-taastav-oigus.

2.3. Kaasata sihtrühma ehk noori etendusesse, et tegemist ei oleks vaid ühesuunalise

teavitustööga. Oluline on saada noored kaasa mõtlema ja rääkima ning suunata neid

võtma vastutust toimepandud tegude eest.

Foorumteatri meetodi kaudu saab selgitada, kui oluline on õigel ajal ja viisil alaealiste ja noorte

konfliktidele ja õigusrikkumistele reageerida ja et sekkumine ei ole pelgalt politsei või

lastekaitse, vaid laiemalt terve kogukonna ning ka noorte endi ülesanne. Põhisõnum on, et

oluline on hoolida, märgata ja sekkuda noorte probleemidesse ning teha seda õigel ajal ja viisil,

õiges kohas ja alaealisi ja noori aktiivselt kaasates, et suurendada nendes vastutustunnet, tehtu

heastamist ja uutest rikkumistest hoidumist.

3. Ajakava

Foorumteatri etenduste plaani tegevuskava esitamine ja viimistlemine toimub hankijale hiljemalt 1 kuu pärast hankelepingu sõlmimist. Hankelepingu täitmise lõpptähtaeg on 30.04.2024. Tegevuste elluviimise täpsustatud ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku.

4. Hankelepingu eeldatav maksumus

Hankelepingu eeldatav maksumus on 13 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lubatud on

ühispakkumiste esitamine.

5. Hankelepingu sihtrühmad

Hankija näeb, et foorumteatri etendused on suunatud eelkõige kahele sihtrühmale:

5.1. Alaealised ja noored täiskasvanud, sh õigussüsteemiga kokku puutunud lapsed; 5.2. Alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad spetsialistid, kes puutuvad nendega kokku

eeskätt kriminaaljustiitssüsteemis (politsei, prokuratuur, kriminaalhooldus, kinnised asutused, sh vanglad), sotsiaalsüsteemis (lastekaitse) ja haridusvaldkonnas (koolid, noorsootöötajad).

6. Loetelu tegevustest, mis tuleb lepingu raames ellu viia

6.1. Lavastuse väljatöötamine, sh lavastusse taastava õiguse põhimõtete sisse põimimine noortele arusaadavas vormis; võimalusel tuleb kasutada sisendiks lavastuse loomisel Justiitsministeeriumi esseekonkursi (https://www.just.ee/esseekonkurss) võidutööde sisu; lavastuse sisu kooskõlastatakse enne avalikustamist hankijaga.

6.2. Tegevuste (sh etenduste) ajakava ja plaani koostamine; minimaalselt esitatakse kokku 5 etendust al 2023 sügis – vähemalt 4 etendust noortele (sihtrühm 1) eri piirkondades üle Eesti (põhja, lõuna, lääne, ida) ning 1 etendus spetsialistidele projekti lõpukonverentsil 21. märtsil 2024 Tallinnas (sihtrühm 2); eeldatakse, et etendused mängitakse ette kohtades, kus on võimalik osaleda mitmete koolide õpilastel (nt kultuurikeskused, teatrihooned vm); etenduskohtade valiku pakub pakkuja, lõplik valik kinnitatakse koostöös hankijaga. Hankija jätab endale õiguse tellida pakkujalt täiendavaid etendusi vajaduse korral.

6.3. Etenduste koordineerimine ja esitamine sihtrühmadele.

Lisa 2 väikeostule

Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ lühikirjeldus

Projekti eesmärk ja tulemused Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöö- vorme ja –mudeleid, ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi. Projekti tegevuste tulemusena:

 Tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas;

 Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh kinnistes lasteasutustes;

 Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi;

 Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad asutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid;

 Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele alternatiivsed sekkumised;

 Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Projekti elluviimise periood: 28.10.2019 – 30.04.2024

Eelarve: 4 704 982 eurot, sh 705 747 eurot riiklik kaasfinantseering Tulemusindikaatorid

Nimetus Algtase (2017)

Sihttase (2022)

Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud alaealiste õigusrikkumise juhtumid 23 100

Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise raporteeritud) 18% (2014) 16%

Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate osakaal, kellele kohaldatakse karistuse alternatiive

16% 30%

Väljundindikaatorid

Nimetus Algtase (2017)

Sihttase (2022)

Tegevus 1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine

Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide koolitusprogramm loodud Puudub Olemas

Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide hulk, kes on temaatilise koolitusprogrammi läbinud

0 150

Tegevus 2. Riskihindamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine

Hindamise ja asutuste vahelise koostöö tööriistade hulk, mida on piloteeritud ja rakendatud

0 3

Tegevus 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele

Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on välja töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse suunamise asendamiseks

0 4

Tegevus 4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine

Kinniste lasteasutuste arv, keda on toetatud uute töömeetodite ja teenuste arendamisel käitumisraskustega ja ohvriks langenud noortele

0 3

2

1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine

Paradigmamuutus noorte õigusrikkujate kohtlemisel on muutnud õigussüsteemi spetsialistide koolitamise tähtsamaks kui kunagi varem. Ootused õigussüsteemi spetsialistide hoiakutele, teadmistele ja oskustele noorte erikohtlemise osas on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tänapäeva menetleja ei pea olema ainult hea õigusvaldkonna ekspert, vaid temalt eeldatakse lisaks õigusalastele teadmistele ka oskust tunda laiemat konteksti, hinnata riske ja tuvastada abivajadus, vahetada infot, osaleda võrgustikutöös, tunda noore inimese arengulisi eripärasid ja psühholoogiat. Rahvusvahelised suunised ja EL-i alaealiste õigusrikkujate direktiiv annavad selged juhised, et noortega õigussüsteemis töötavad spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse. Õigussüsteemis alaealistele ja noortele spetsialiseerumine ei ole Eestis täielikult tagatud. Seadusega on alates 2010 kohustatud erikoolitust omama lapskannatanute ja –tunnistajate ülekuulajad, alates 2018 on kohtunikud kohustatud spetsialiseeruma ja noorteüksus Viru vanglas loodi aastal 2008. Praktikas on õigusvaldkonna spetsialistide täiendkoolitamine jäetud iga ametkonna ülesandeks ning täna puudub valdkonnaülene visioon selle osas, millised on baasoskused ja –teadmised, mis igal alaealise õigusrikkujaga kokku puutuval spetsialistil erialast sõltumata olema peaks ja kuidas need spetsialistidele tagatud peaks olema. Teiste riikide praktika pinnalt võib öelda, et alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad spetsialistid peavad olema teistest empaatilisemad, rahuliku suhtlemisoskusega, analüütilised ja näitama üles koostööoskust. Töö alaealistega eeldab spetsialistidelt suuremaid eriteadmisi alaealiste erikohtlemisest, uusi töömeetodeid (nt abivajaduse hindamine, vanemate kaasamine, ulatuslikum mõjutusvahendite pakkumine, teadlikkus pakutavatest teadmispõhistest mõjutusvahenditest, vabatahtlike kohustuste kaudu positiivsele käitumisele suunamine, tegevuste pikaajalisem planeerimine ja elluviimise jälgimine jms), kiiret infovahetust ja head koostööd võrgustikupartneritega. Töö alaealiste ja noorte õigusrikkujatega peab lähtuma eelkõige laste ja noorte ning nende lähikondsete vajadustest, võimalustest ja suutlikkusest, mitte niivõrd juurdunud asutusesisestest tööprotsessidest ja harjumustest. Võimalusel peaks töö alaealistega lähtuma taastava õiguse põhimõtetest, võimaldades lastel ja noortel taastada õigusrikkumisega tekitatud kahju. Spetsialistide pädevus alaealiste ja noorte erikohtlemise teemal on piirkonniti ja asutuseti ebaühtlane, mistõttu peab koolitusprogramm pakkuma uusi teadmisi erineva kogemuste ja teadmiste pagasiga osalejatele, et tagada õigusrikkujate võrdväärne kohtlemine sõltumata konkreetsest piirkonnast või asutusest. Lisaks sellele on oluline, et projekti jooksul kinnitatakse koolitusprogramm nii asutuste täiendkoolituskavasse kui ka baasõppesse ülikoolides, tagamaks jätkusuutlik spetsialistide ettevalmistamine ja koolitamine. Senisest enam rõhku tuleb pöörata asutusesiseste koolitajate koolitamisele. Tegevuse elluviijad

 Justiitsministeerium projekti elluviijana, tehes koostööd politsei, prokuratuuri, vanglate, riigikohtu koolitusosakonna, advokatuuri ja kõrgkoolidega;

 Sotsiaalkindlustusamet ja prokuratuur kui projekti partnerid;

 Kolmandad osapooled, kes valitakse hanke tulemusena (nt koolitusasutused, uuringuid teostavad asutused).

Sihtgrupid

Sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluse raames noortega tegelevad spetsialistid (prokurörid, kohtunikud, kriminaalhooldajad, kaitsjad, politsei, vanglatöötajad) ning kõnealuse poliitikavaldkonnaga tegelevad spetsialistid eri ministeeriumites ja nende allasutustes. Sihtgrupp võib projekti perioodil laieneda noortele sekkumisi osutavate spetsialistide võrra, kelleks on näiteks lepitajad, MDFT terapeudid, vaimse tervise teenuste pakkujad, riiklikud ja kohaliku tasandi lastekaitsetöötajad jt.

3

Peamised tegevused

 Keskse koolitusprogrammi loomine

 Temaatilised koolitustegevused

 Menetlejate tugi ja töönõustamine

 Valdkonna seire 2. Hindamisinstrumentide arendamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine

Töötatakse välja tööriistad ja mudelid noorte riskide ja vajaduste hindamiseks ning noorte õigusrikkujate juhtumikorralduse rakendamiseks, võttes sealjuures arvesse teaduslikult tõestatud laste ja noorte arengulisi iseärasusi. Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse, et enamik alaealisi ja noori ei ole oma loomult korduvrikkujad, nende käitumist on võimalik muuta õigete sekkumiste kaudu ning kujundada neid ümbritsevaid riski- ja kaitsetegureid selliselt, et vähendada märgatavalt uute rikkumiste toimepanemise tõenäosust. Hindamisvahendite kasutamise eesmärk on tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealisele või noorele tema riskidest ja vajadustest lähtuva sekkumise või sotsiaalprogrammi valimisel. Sekkumisplaani kaugemaks eesmärgiks on vähendada konkreetse alaealise või noore riske uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Valideeritud riskihindamise vahendid võimaldavad suurema tõenäosusega hinnata, milline sekkumine alaealisele või noorele õigusrikkujale kõige paremini sobib, hoidumaks uutest rikkumistest. Kaasaegsed hindamisvahendid, mida sotsiaal- ja õigussüsteemis alaealiste ja noorte puhul kasutatakse, ei keskendu ainult riskifaktoritele, vaid hindavad ka vajadusi ja kaitsefaktoreid, mille puudusel riskikäitumine suurema tõenäosusega avaldub. Kui alaealisele sekkumisi valides võetakse arvesse nii riski- kui ka kaitsefaktoreid, võib loota sekkumise paremale ja pikemaajalisele tulemuslikkusele. Oskuslikult läbiviidud hindamine võimaldab öelda, kui suure tõenäosusega riskikäitumine korduda võib, kui alaealise või noore käitumisse ei sekkuta. Maailmas on kasutusel mitmeid hindamisvahendeid, mis küllalt täpselt ennustavad, kas alaealise õigusrikkumisteks esineb kõrge või madala risk. Riskihindamine annab suunised sekkumise valimiseks, sest keskendub valdkondadele, mis konkreetse alaealise/noore puhul enim muret tekitavad. Seda eriti nende hindamisvahendite puhul, mille keskmes on dünaamilised riskifaktorid ehk nö kriminogeensed vajadused. Lisaks sellele annab standardiseeritud hindamisvahendite kasutamine võimaluse koguda andmeid, mida analüüsides saab teha järeldusi selle osas, millised on teatud vanuserühmades enim esinevad riskid. Selle pinnalt omakorda saab planeerida tegevusi ja ressursse ennetustegevusteks, sh esmatasandi ennetuseks, valikuliseks ennetuseks kõrgendatud riskiga gruppides ning näidustatud ennetuseks neile noortele, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud kõrge risk. Pikaajaline andmekorje riskihindamiste kohta võimaldab hinnata, kas planeeritud ja elluviidud ennetusprogrammid on andnud soovitud tulemusi ja vajadusel saab selle pinnalt uusi poliitikaotsuseid teha. Riskihindamisest lähtuvalt valitud sekkumiste elluviimisel toetutakse senisest enam asutuste vahelisele koostööle ja selgepiirilisele juhtumikorraldusele. Juhtumikorralduse mudelite puhul on rõhuasetus eeskätt spetsiifilistel noorte sihtrühmadel nagu tõsiste käitumisprobleemidega ja vaimse tervise probleemidega noored. Eesmärgiks on projekti toel välja töötada mudelid, mis võimaldaks iga juhtumi puhul rakendada konkreetsetest riskidest lähtuvaid tegevusi ja kaasata juhtumikorraldusse asjakohane hulk eri valdkonna spetsialiste. See loob eeldused jätkusuutlikuks teenuseosutamiseks ja ressursside võimalikult vajaduspõhiseks kasutamiseks, ennetades olukordi, kus väiksema riskiga noori suunatakse nende jaoks liialt intensiivsetesse ja väga kulukatesse programmidesse.

4

Esmase ennetuse arendamiseks katsetatakse kogukonnapõhist ennetustöö mudelit ning töötatakse välja jätkusuutlik lahendus kogukondliku ennetuse rakendamiseks pärast projektiperioodi lõppu. Samuti tehakse ettevalmistusi, et võimaldada tööriistade ja mudelite kasutamist e-lahenduste abil, suurendades käesolevast projektist saadavat kasu. Tegevuse elluviijad

 Justiitsministeerium kui projekti elluviija koos projekti partneritega;

 Kolmandad osapooled, kes valitakse hanke tulemusena.

Sihtgrupid

Riskihindamise süsteemi ja juhtumikorralduse mudeli loomise sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluses kohtueelse ettekande raames alaealiste ja noorte riskide ja vajaduste hindamisega tegelevad spetsialistid, samuti noorte õigusrikkujate esmast abivajadust hindavad menetlejad ning intensiivsete teenuste vajadust hindavad spetsialistid. Kuriteoennetuse mudeli osas moodustub sihtgrupp kohalike omavalitsuste noortega töötavatest spetsialistidest, seda nii kohalikust omavalitsusest ja selle allasutustest kui ka mittetulundusühingutest, haridus- ja noorteasutustest. Sõltuvalt pilootpiirkonna võimekusest kaasatakse sihtgrupina ka noorteühingud. Peamised tegevused

 Kogukonnas ennetustöö toetamine (nö Islandi mudel)

 „Ringist välja“ intensiivse juhtumikorraldusmudeli käivitamine

 Riskihindamise süsteemi loomine 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele

Õigussüsteemi sattunud noorte korduvkuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline, et üle- eestiliselt on kättesaadavad mõjusad sekkumised. Alaealiste ja noorte õigusrikkumistele on oluline õigeid meetodeid kasutades reageerida, sest mida nooremalt õigusrikkumistega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et täiskasvanuks saades pannakse toime raskemaid ja suuremal hulgal kuritegusid, kui õigeaegselt ei suudeta alaealise käitumist muuta. Teiste riikide kogemus näitab, et kõige paremaid pikaaegseid tulemusi annavad sekkumised, mille nurgakiviks on riskikäitumise varane märkamine ja oskuslike vahenditega sekkumine. Siinkohal on oluline meeles pidada, et puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et karmimad karistused, eriti just laste ja noorte puhul, aitaksid ära hoida uusi õigusrikkumisi. Pigem töötavad riskikäitumise ja õigusrikkumiste vastu paremini programmid või tegevused, milles on kombineeritud mittekaristuslik raamistik, muutumisele keskendumine, varane märkamine ja õigeaegne sekkumine. Edukust aitab tagada see, kui rakendatavad sekkumised sobituvad üldisesse alaealisi ja noori ümbritsevasse keskkonda, seda nii õiguskaitse, hariduse, vaimse tervise kui lapse heaolu vaatenurgast. Seda vaadet aitab tagada käesoleva projekti teine tegevusliin, riskihindamise ja asutuste vahelise koostöö tugevdamine. Uute õigusrikkumiste ennetamisele suunatud lühisekkumised peavad saama loomulikuks osaks spetsialistide igapäevatööst, mitte moodustama eraldiseisvaid programme, kuhu lapsi suunatakse. Neid võib rakendada osana kriminaal- või väärteomenetlusest või sellest sõltumata, sellega paralleelselt. Teatud juhtudel on karistuse asendamine lühisekkumisega tulemuslikum meede, millel võib uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks olla suurem mõju. Seda võib eriti tõdeda pisirikkumiste puhul, kus karistamine võib alaealist sildistada, avaldamata seejuures tegelikku mõju tema tulevikukäitumisele. Alternatiivsete sekkumiste mõte seisneb selles, et alaealise või noore käitumises luuakse muutus läbi informaalsete, interaktiivsete, kohati mänguliste tegevuste, mille kaudu õigusrikkuja mõistaks oma

5

tegevuse põhjuseid ja tagajärgi ning läbi mõistmise muudaks oma edaspidist käitumist. Sekkumiste disainimisel või valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata sihtrühma võimalikele erivajadustele, nt vaimse tervise probleemid, sõltuvus, madalamad vaimsed võimed, käitumisraskused jms. Eelnevat arvesse võttes on oluline välja töötada või Eesti oludele kohandada lühisekkumisi alaealiste õigusrikkujate käitumismustrite murdmiseks ja uute rikkumiste ennetamiseks. Lühisekkumised peaksid olema piisavalt lihtsasti rakendatavad, et spetsialistid saaksid neid noorega suheldes menetluse käigus rakendada. Sedalaadi sekkumised toimiksid alternatiivina täna kergemate rikkumiste puhul kasutusel olevatele meetmetele, nt hoiatus, trahv, arest jms. Samuti on projekti raames kavas arendada peretööle põhinevaid sekkumisi noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, seda ka kriminaalhooldusel olevate alaealiste ja noorte puhul. Eesti õigus- ja lastekaitsevaldkonna spetsialistide seas on muret tekitanud õpi- ja arenguraskustega laste ja noorte kasvav hulk, aga samas puuduvad täna just neile sihtrühmadele sobivad õigusrikkumisi ennetavad sekkumised. Seetõttu keskendutakse projekti raames erisihtrühmade vajadustele vastavate sekkumiste leidmisele ja rakendamisele. Sellele lisaks on plaanis arendada taastaval õigusel põhinevaid sekkumisi, sest teiste riikide praktikatele tuginedes võib öelda, et neil on pikaajaline individuaalne ja kogukondlik mõju. Sekkumiste jõudmiseks õigete sihtrühmadeni pööratakse tähelepanu avalikkuse ja spetsialistide teadlikkuse tõstmisele teenuste olemasolust, spetsialistide koolitamisele ja vajadusel sekkumiste kohandamisele erisihtrühmade vajadustest lähtuvalt. Tegevuse elluviijad

 Justiitsministeerium kui projekti elluviija;

 Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner;

 Kolmandad osapooled, kes valitakse hanke tulemusena.

Sihtgrupid

Sihtgruppi kuuluvad noortele õigusrikkujatele sekkumisi osutavad spetsialistid, sh politseis ja kriminaalhoolduses. Peamised tegevused

 Lühisekkumiste arendamine (innovaatilised meetodid politseile noortega tegelemiseks)

 Taastava õiguse põhiste sekkumiste arendamine (uued meetodid, teenused, teadlikkuse tõus)

 Erisihtrühmade sekkumiste arendamine (nt kriminaalhooldusel olevatele noortele, vanglanoortele)

4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine

Kinnistesse või poolkinnistesse asutustesse (vangla, kool psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega lastele või laste tugikeskus) satuvad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel vajavad kogukonnast eraldamist. Nad kas juba on sattunud seadusega pahuksisse ja on kriminaalmenetluse tulemusel kogukonnast eraldatud, või on neil suur risk õigusrikkumisi korda saata, mistõttu on nad asutusse suunatud lapsevanema või lastekaitse soovil. Samas näitavad uuringud, et perest, kogukonnast, sõpradest ja tavapärasest keskkonnast eraldamine võib laste ja noorte arengule halvasti mõjuda. Täiskasvanueelses eas kinnises asutuses viibimisel võivad olla palju rängemad tagajärjed edasisele arengule ja elukäigule, kuna noorel inimesel puuduvad piisavad oskused sedalaadi traumaatilise kogemusega toime tulla ning suureneb oht edasisteks õigusrikkumisteks. Selleks, et kinnisest lasteasutusest lahkuv laps või noor tuleks hilisema eluga kogukonnas toime ja suudaks hoiduda õigusrikkumistest, on oluline, et asutustel oleks piisav kompetents lapsi ja noori toetada. Residentaalse

6

teenuse eesmärk peaks olema lapse ja noore ettevalmistus eluks kogukonnas ja seda võimalusel koostöös kogukondlike teenusepakkujatega, kes asutusest lahkuva lapse või noorega sujuvalt tööd jätkab. Selleks, et kinnistes asutustes osutatavad teenused oleksid tulemuslikud, soovitatakse jälgida nelja peamist põhimõtet. Esiteks, teenuste sisu ja ulatus peaksid olema kooskõlas lapse riski ja vajaduste hindamise tulemustega, et pakutav vastaks tegelikele vajadustele. Teiseks, kasutusel peaks olema sellised programmid ja sekkumised, mille puhul on tõendatud nende kasulik mõju, ning lisaks sellele peaks toimuma regulaarne, andmete põhine tegevuste tulemuslikkuse analüüs. Kolmandaks, kinnises asutuses pakutav peaks olema koordineeritud kogukonnas pakutavate teenustega, et tagada iga lapse ja noore vajadusest lähtuv sekkumine. Neljandaks, kõik noortele suunatud poliitikad, programmid ja tegevused peavad peegeldama laste ja noorte arengulisi vajadusi. Mitmed Eestis kriminaalhoolduses ja vanglas pakutavad programmid on sisuliselt aegunud ja programmi läbiviijatele ei ole tagatud metoodiline tugi. Paljudel teenustele jõudvatel lastel ja noortel on diagnoositud psüühikahäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire, või kerge/mõõdukas vaimne alaareng, mistõttu on oluline osata pakkuda just neile sobivaid tegevusi, milleks sageli napib oskusi. Oskuste puuduse taga on osaliselt suur kaadrivoolavus, mis raskete sihtrühmadega töötades ei ole ebatavaline, ning püsiva ja kvalifitseeritud personali tekitamine vajab organisatsioonipoolset oskuslikku sekkumist. Samuti on üheks organisatsiooniliseks probleemiks see, et kriminaalhoolduse ega residentaalsete teenuste puhul ei rakendata kvaliteedijuhtimist ega viida läbi tegevuste kvaliteedi, mõju ja tulemuslikkuse süsteemset hindamist, seda nii juhtumikorralduse, programmide kui ka nõustamisteenuste osas, mida laste kinnised asutused, vangla ja kriminaalhooldus pakuvad. Projekti kaudu on eesmärgiks seatud jätkata residentaalsete teenuste arendamist selliselt, et lapsele oleks tagatud tema vajadustest ja võimekusest lähtuv tugi ja sotsiaalsete oskuste andmine nii asutuses viibides kui ka sealt lahkudes ja kogukonda sulandudes. Kinniste lasteasutuste personal peab olema saanud piisava ettevalmistuse tööks erisihtrühmadega. Lisaks vajavad nad tulemuslikuks tööks toetavat töökeskkonda, nt töönõustamise ja supervisiooni abil, ning et neil oleks olemas toimivad tööriistad ja – meetodid, mis võimaldavad lapsi ja noori õiguskuulekusele suunata. Professionaalsete oskuste ja meetodite kõrval on projekti fookuses ka tegevused, mis aitaksid parandada üldist sotsiaalset keskkonda kinnistes lasteasutustes. Tegevuse elluviijad

 Justiitsministeerium kui projekti elluviija;

 Sotsiaalkindlustusamet kui kinnise lasteasutuse teenuse omanik ja koordineerija.

Sihtgrupid

Sihtgruppi kuuluvad eelkõige spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste, kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega. Peamised tegevused

 Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine

 Tööriistade ja –meetodite arendamine kinnistes asutustes

 Süsteemsed muutused residentaalsete teenuste pakkumisel

1

Lisa 3 väikeostule Pakkumuse vorm

Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Pakkujal tuleb esitada pakkumuse kogumaksumus kuluartiklite kaupa. Seejuures tuleb välja tuua ühe etenduse (sh ruumirent) maksumuse kulu. *vajadusel lisada ridu

Juriidilise isiku puhul pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Juriidilise isiku puhul käibemaks

Juriidilise isiku puhul pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

1

Lisa 4 väikeostule

Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

I Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel.

Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil käesolevas väikeostu dokumendi lisas toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel.

2. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

Pakkumuse maksumus 10

Pakkumuse tehniline lahendus 60

Pakkuja varasem kogemus 30

KOKKU 100

3. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega

kaks kohta pärast koma. 4. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud tehnilise lahenduse eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud varasema kogemuse kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

5. Pakkumuse tehnilist lahendust ja pakkuja varasemat kogemust hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt. Hindajad kinnitavad oma sõltumatust hindamisprotokollis. Hankija võib vajadusel hindamisele kaasata eksperte. Eksperdid ei osale hindamisel, neil on nõuandev roll.

6. Hindajad lähtuvad hindamisel väikeostu dokumendi lisas esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest. Hindajad esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.

II Pakkumuste maksumuste hindamine

Pakkumuste maksumuse hindamine toimub järgmiselt:

1. Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (10), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem.

2. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga:

madalaim väärtus : (jagatud) pakkumuse väärtus x (korda) kriteeriumi osakaal (10)

3. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

III Pakkumuse tehnilise lahenduse ja pakkuja kogemuse hindamine

Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse ja pakkuja kogemuse hindamise alamkriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel.

2

Hindamiskriteerium: pakkumuse tehniline lahendus – maksimaalselt 60 punkti

Alamkriteerium 1: Pakkuja nägemus foorumteatri metoodikat kasutades lavastuse loomisest ning etenduste planeerimisest ning läbi viimisest. Hinnang, kuidas valitud metoodikaga on püstitatud eesmärk saavutatav – maksimaalselt 40 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE: Lavastuses on kasutatav foorumteatri metoodika ning see lähtub üldtunnustatud põhimõtetest. Lavastus moodustab loogilise terviku, on selgelt eesmärgistatud ja selle elluviimine on realistlikult teostatav. Meetodid ja tegevused, mis tuleb lepingu raames elu viia, on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Etenduste hulk ületab hankija ootusi ning mängitavates kohtades varieeruvaid etendusi on üle viie. Pakkumuses on selgelt kirjeldatud ja põhjendatud, milline on etenduste regionaalse jaotuse loogika ja hankija näeb, et etenduste läbiviimise kohad on hästi läbi mõeldud. Lavastus on suunatud eri sihtrühmadele ning nende kaasamine lavastusse on põhjendatud, arusaadav ja loogiline. Pakkumuses on selgitatud, kuidas lavastus aitab parimal viisil täita foorumteatri lavastuse strateegilisi eesmärke ja kommunikeerida sõnumeid. Koostatud on esialgne ehk indikatiivne ajakava lavastuse loomisest ning etenduste läbiviimisest. Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt innovaatiliste meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad väikeostu eesmärke efektiivsemalt saavutada.

40

VÄGA HEA: Lavastuses on kasutatav foorumteatri metoodika ning see lähtub üldtunnustatud põhimõtetest. Meetodid ja tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Etenduste hulk on piisav ja mängitavates kohtades varieeruv. Etendustel on olemas regionaalne katvus, osaliselt on välja toodud kohavalikute põhjendused. Lavastus on suunatud eri sihtrühmadele ning nende kaasamine lavastusse on põhjendatud, arusaadav ja loogiline. Pakkumuses on loodava lavastuse loomise protsessi selgitatud, lahendused on väikeostu eesmärgiga seostatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas lavastus aitab parimal viisil täita foorumteatri lavastuse strateegilisi eesmärke ja kommunikeerida sõnumeid. Koostatud on esialgne ehk indikatiivne ajakava lavastuse loomisest ning etenduste läbiviimisest.

30

HEA: Lavastuses on kasutatav foorumteatri metoodika ning see lähtub üldtunnustatud põhimõtetest. Meetodid ja tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Etenduste hulk on piisav ja mängitavates kohtades varieeruv. Lavastus on suunatud eri sihtrühmadele, kuid nende kaasamine lavastusse ei ole piisav või asjakohane väikeostu eesmärkidest lähtudes. Väljapakutud lahenduste kasutamise otstarbekus on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on väikeostu eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid või ebatäpsused, mis ei takista väikeostu eesmärkide täitmist.

20

RAHULDAV: Pakkumus ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt nende seos väikeostu eesmärkidega) või sihtrühmade ja tegevuste valiku või kasutatavate meetodite osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud tegevuste kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodikaga on võimalik väikeostu eesmärke täielikult täita.

15

VÄHENE: Pakkumuse kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise nõutava info mitteesitamine, sihtrühmade ja tegevuste seotus ebapiisav, teavitustegevuste valiku alused ebaselged või põhjendamata, valitud meetodid ebapiisavad või mitte-asjakohased. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud metoodikaga on võimalik väikeostu eesmärke täita.

5

3

Alamkriteerium 2: Pakkuja nägemus koostööst hankijaga – maksimaalselt 15 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE: Pakkumusest nähtub, et juba pakkumuse faasis on lavastuse loomine, etenduste läbiviimine ja koostöö hankijaga analüütiliselt läbi mõeldud. Lavastuse loomise protsessi eest on vastutav pakkuja, arvestades lavastuse loomisel hankija nägemusega. Pakkumuses on selgitatud detailselt ja põhjendatult, milline on koostöö hankija ja pakkuja vahel. Esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud, pakutavad tegevused vastavad eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Välja on pakutud loogilisi, uudseid ja/või huvitavaid viise, kuidas tagada pakkuja ja hankija koostöö ning seeläbi väikeostu võimalikult kvaliteetne elluviimine. Seeläbi ületab pakkumus hankija ootusi ja pakub lisaväärtust, mida hankija ei osanud algses ülesandepüstituses esitada.

15

VÄGA HEA: Hankijaga koostööks vajalikud tegevused on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja selgelt kirjeldatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud, pakutavad tegevused vastavad eesmärkidele ja oodatavatele tulemustele. Esitatud lähenemine vastab hankija vajadustele.

12

HEA: Hankijaga koostööks vajalikud tegevused on pakkuja poolt lahti mõtestatud, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja vastab valdavalt hankija vajadustele. Pakutud nägemus koostööst on piisavalt detailne, et mõista pakkuja ja hankija rolle koostöös. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal koostöö kohta üksikud küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused pole põhimõttelised.

9

RAHULDAV: Koostööks vajalikud tegevused vastavad üldjoontes hankija vajadustele, kuid on kohati ebaselged või vastuolulised või tsiteeritakse pakkumuses liialt suurel määral vaid hanke alusdokumentides esitatut. Pakutud nägemus koostööst on üldist laadi ega võimalda täie kindlusega hinnata selle teostatavust. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatu põhjal koostöö ja mõlema osapoole ülesannete kohta mõned põhimõttelised küsimused.

6

VÄHENE: Pakkuja poolses nägemuses koostööst esineb hulgaliselt olulisi puudujääke või ebatäpsusi, nt pakkuja ei selgita enda ja hankija ülesandeid piisavalt detailselt, kirjeldus pole piisavalt põhjalik või võimaldab esitatu mitmest tõlgendamist. Hankijal tekkis pakkumuses esitatu põhjal pakkuja ja hankija koostöö kohta hulgaliselt küsimusi.

3

Alamkriteerium 3: Riskid ja nende maandamine – maksimaalselt 5 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE: Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii lavastuse sisust kui etenduste teostamisest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on maandamismeetmed. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad teavitustegevuste või projekti elluviimise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise. Tulenevalt kavandatud tegevustest on pakkuja kirjeldanud mitmeid täiendavaid võimalikke riske, nende maandamismeetmeid ja vastutavaid isikuid.

5

HEA: Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii lavastuse sisust kui etenduste teostamisest tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemistõenäosust ning lisatud on maandamismeetmed. Väljapakutud maandamismeetmed on kirjeldatud olulisemate probleemolukordade lahendamiseks realistlikud. Hankijal tekkisid väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas üksikud mittepõhimõttelised küsimused (puudujäägid, vastuolud või ebatäpsused), kuid

3

4

need ei ole hankija hinnangul oluliseks takistuseks väikeostu vajalike eesmärkide kvaliteetsel teostamisel.

RAHULDAV: Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb olulisi puudujääke st riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii projektitegevuse sisust kui teavitustegevuse teostamisest tekkida võivaid riske) või maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide olulisusele ja esinemise tõenäosusele. Hankijal tekkis väljapakutud riskide ja nende maandamismeetmete osas hulgaliselt küsimusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada projekti elluviimise käigus käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi.

1

Hindamiskriteerium: pakkuja varasem kogemus – maksimaalselt 30 punkti

Alamkriteerium 1: Pakkuja pädevus – maksimaalselt 30 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE: Pakkujal on väikeostu pakkumuskutse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt viieaastane foorumteatri planeerimise ja etenduste läbiviimise kogemus alaealistele ja/või noortele. Pakkujal on vähemalt kümne foorumteatri lavastuse juhtimise kogemus. Pakkujal on vähemalt kolme noortele suunatud foorumteatri etenduste läbiviimise kogemus. Pakkuja senine kogemus foorumteatri planeerimisel ja läbiviimisel on detailselt kirjeldatud ja see annab alust eeldada, et pakkuja viib väikeostu ellu kõrge kvaliteediga.

30

HEA: Pakkujal on väikeostu pakkumuskutse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kolmeaastane foorumteatri planeerimise ja etenduste läbiviimise kogemus alaealistele ja/või noortele. Pakkujal on vähemalt viie foorumteatri lavastuse juhtimise kogemus. Pakkujal on vähemalt kahe noortele suunatud foorumteatri etenduste läbiviimise kogemus. Pakkumuses on pakkuja varasemat kogemust detailselt kirjeldatud ning see on väikeostu teostamiseks üldiselt sobiv. Senise kogemuse kirjelduses esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid või vastuolud.

20

RAHULDAV: Pakkujal on väikeostu pakkumuskutse esitamisele eelneva 5 aasta jooksul vähemalt kaheaastane kogemus foorumteatri lavastuse planeerimise ja etenduste läbiviimise kogemus alaealistele ja/või noortele. Pakkujal on vähemalt ühe noortele suunatud foorumteatri etenduste läbiviimise kogemus. Pakkuja kogemuse kirjeldus pole ammendav, varasem kogemus sarnaste projektide teostamisel on liiga üldine. Hankijal ei kujunenud esitatud pakkumuse alusel kindlat veendumust, et pakkuja suudab väikeostus planeeritut kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada.

10

Lisa 5

väikeostule

TÖÖVÕTULEPINGU NR 5-6/3421 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiitsministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsler Tõnis Saar (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “Leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Leping sõlmitakse väikeostu „Foorumteatri etenduste planeerimine ja elluviimine“ tulemusena

projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ (edaspidi Projekt) eesmärkide täitmiseks. Projekti rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finants-mehhanismi 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ vahenditest: sotsiaalministri 5.11.2019 käskkiri nr 72 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" toetuse rahuldamise kohta.

1.2. Lepingu objektiks on Töövõtja poolt foorumteatri etenduste planeerimine ja elluviimine vastavalt väikeostu dokumentidele (edaspidi „Tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud väikeostu dokumentides ja Töövõtja esitatud pakkumuses (kuupäev).

1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikeostu dokumendid, Töövõtja pakkumus, poolte vahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.

2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama Lepingu objektiks olevad Tööd hiljemalt 30.04.2024 vastavalt väikeostu dokumentides ja pakkumuses toodud etappidele ja ajakavale. Pooltel on õigus lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja teha selles põhjendatud muudatusi. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel Töövõtja poolt teostatavate Tööde kogumaksumuseks on ………………….. eurot

koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „Lepingu hind“). 3.2. Tellijal on õigus suurendada punktis 3.1. nimetatud lepingu kogumaksumust kuni väikeostu

maksimaalse kogumaksumuse 29 999 eurot täitumiseni, võttes aluseks pakkuja pakkumuses toodud ühe etenduse maksumuse, juhul, kui Tellijal tekib vajadus täiendavate etenduste tellimiseks. Lepingu kogumaksumuse ja läbiviidavate etenduste mahu, milleks on lepingu sõlmimise hetkel 5 etendust, suurenemise korral vormistatakse selle kohta lepingu lisa.

3.3. Lepingu hind tasutakse Tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel neljas võrdses osas järgmiselt:

3.4. ……………….. eurot hiljemalt 31.08.2023; 3.5. ……………….. eurot hiljemalt 30.11.2023; 3.6. ……………….. eurot hiljemalt 29.02.2024; 3.7. ……………….. eurot hiljemalt 30.04.2024. 3.8. Arvele tuleb lisada projektikood 5J10-NO14-01551-RISK. 3.9. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.

E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.10. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas väikeostu dokumentide ja

esitatud pakkumusega. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub Töövõtja:

4.2.1. Teenuse osutamisel, vormistamisel, esitlemisel, etenduste korraldamisel jm järgima Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014-2021 tingimustes nõutud sümboolikat;

4.2.2. Täitma muid tööde teostamisega kaasnevaid ülesandeid, mida siinkohal ei ole otseselt kirjeldatud, kuid mis on vajalikud väikeostu eesmärgi saavutamiseks ning kokkulepitud teenuse kvaliteetseks täitmiseks.

4.3. Kui Töövõtja ei täida Lepingu punkti 4.2.1 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus

toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on Tellijal õigus Töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on Hanna Marii Ilves, tel

5883 6202, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi],

tel [number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - …; 6.2. Lisa 2 - …. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele Töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberil või elektroonselt Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/toovotulepingute_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping” Lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Tellija poolt sätestatud tingimustega, sh lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Saar [ees- ja perekonnanimi] Kantsler [Tiitel] Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]

1

Lisa 6

väikeostule

Volikiri ühispakkujate esindamiseks

Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________)

ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate

volitatud esindajana kõiki väikeostu väikeostu „Foorumteatri etenduste planeerimine ja

elluviimine“ menetlusega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.

Volikiri kehtib kuni hankelepingu täitmiseni.

Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja:

/allkirjastatud digitaalselt/

VÄIKEOST „Foorumteatri etenduste planeerimine ja elluviimine projektile „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine““ Käesoleva dokumendiga kutsub Justiitsministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik

Hanna Marii Ilves, telefon: 5883 6202, e-post: [email protected]

1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk

Väikeostu eesmärk on tellida foorumteatri etenduste planeerimine ja elluviimine projektile „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ taastava õiguse konfliktilahenduse põhimõtete teadlikkuse tõstmiseks noorte seas.

1.4 Eeldatav maksumus km-ta1

Hanke eeldatav maksumus on 13 000 eurot Hanke maksimaalne maksumus on 29 999 eurot

1.5 Hankelepingu rahastamisallikas

Sotsiaalministri 5.11.2019 käskkiri nr 72 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" toetuse rahuldamise kohta. SFOS: 2014-2021.1.05.19-0001

1.6 Lepinguperiood Leping sõlmitakse eelduslikult hiljemalt 30.06.2023. Hankelepingu täitmise lõpptähtaeg on 30.04.2024.

2. HANKE OBJEKTI OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus

Hanke objekti kirjeldus on toodud lisas 1 (tehniline kirjeldus).

2.2 Tähtaeg ja/või ajakava

Lepingu lõpptähtaeg on 30.04.2024 vastavalt hankijaga kooskõlastatud ajakavale.

2.3 Täitmise koht Arutelud hankijaga toimuvad aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või vajadusel video vahendusel.

2.4 Lepingutingimused

Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiitsministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/toovotulepingute_uldtingimused.pdf.

Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas 5. Kui lepingu täitmise käigus selgub vajadus isikuandmete töötlemiseks, sõlmivad pooled töövõtulepingu lisana eraldi andmetöötluse lepingu.

2.5 Samaväärsus

Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Pakkujal peab olema vähemalt üheaastane foorumteatrite lavastuste ja etenduste loomise, planeerimise ja elluviimise kogemus ning varasem koostöökogemus koolidega noortele suunatud etenduste läbiviimisega.

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

2

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1 Selgitused

Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine

Pakkumuses esitab pakkuja:

o Pakkumuse vastavalt tehnilises kirjelduses ja väikeostu dokumendis toodud nõuetele. Pakkujal tuleb pakkumuses välja tuua: 1) nägemus foorumteatri metoodikat kasutades lavastuse loomisest ning etenduste planeerimisest ning läbi viimisest; 2) nägemus koostööst hankijaga; 3) pakkumuse täitmisega seotud riskide analüüs ja riskide maandamise võimalikud tegevused.

o Pakkumuse vorm (lisa 3). Pakkumuse vormil tuleb esitada pakkumuse kogumaksumus kuluartiklite kaupa, mh välja peab olema toodud ühe etenduse (sh ruumirendi) maksumuse kulu.

o Ühispakkumuse korral tuleb esitada ühispakkujate esindaja volikiri (lisa 6).

o Võimalikud lisad, mis võimaldavad hinnata pakkuja vajalikku kogemust foorumteatri etenduste loomisel, planeerimisel ja elluviimisel.

Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 31.05.2023 kell 10.00. Lubatud on ühispakkumiste esitamine.

Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.

Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavus

Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.

Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mis ületab eeldatavat maksumust.

4.4 Pakkujaga läbirääkimiste pidamine

Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5 Pakkumuste hindamine

Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

3

Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus, lähtudes lisas 4 (hindamiskriteeriumid ja -metoodika) esitatud hindamiskriteeriumitest.

4.6 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

Lisad:

Lisa 1. Tehniline kirjeldus

Lisa 2. Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ lühikirjeldus

Lisa 3. Pakkumuse vorm

Lisa 4. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

Lisa 5. Töövõtulepingu eritingimused

Lisa 6. Ühispakkujate esindaja volikiri