Ettepanekute edastamine

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 15.03.2024 nr 15

[email protected]

Ettepanekud seoses puude mõiste ja PISTS alusel makstava toetuse eesmärgi ja termini

sõnastamisega ning arvamus PISTS ja SHS muudatustega seonduvalt

Puude mõiste

PISTS § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri

või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike

takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Ebaselge on, kas kehtiv PISTS-s toodud puude mõiste on vastavuses ÜRO Puuetega Inimeste

Konventsioonis toodud puude määratlusega1. Ka Sotsiaalministeeriumi töögrupis jõuti juba 2019

aastal järeldusele, et PISTS-is ja VõrdKS-is sätestatud mõiste ei ole täielikult kooskõlas

konventsioonis esitatud mõistega, jäädes kitsamaks. Konventsiooniga kooskõlas olevaks saab

lugeda määratlust inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotuse või kõrvalekalde kohta, kuid mõiste erinevus tuleb sisse PISTS-is kasutatud sõna

„tõkestab” ja konventsioonis kasutatud sõnade „võib tõkestada” vahel, sätestades puude mõiste

PISTS-is kitsamalt kui konventsioonis ja piirates sellega ka riigisiseses õiguses konventsiooni

kohaldumist puudega inimestele konventsiooni mõistes. Sõnad „võib tõkestada” viitavad sellele,

et piisab, kui on olemas võimalus, et mitmesugused takistused võivad tõkestada puudega inimesel

1 Puuetega inimeste mõiste hõlmab isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnas. PISTS-i sõnastus viitab aga sellele, et takistus peab

juba olema ilmnenud või on kindlaks tehtud, et see kindlasti ilmneb. Konventsiooni kohaselt

mõistetakse puuet kui faktilist seisundit, mis ei pea olema kolmanda isiku poolt tuvastatud.2

Lisame, et puude mõiste ja sisustamine on EPIKoja vaatest oluline, kuna inimeste jaoks on

oluline selgus, terminite samasus ja ühene tõlgendamine. Lisaks liigume järjest enam ka

ennetamise ja märkamise suunas, mistõttu on põhjendatud puude käsitlus laiemas mõttes. Ka

toetab puude laiendavat käsitlust õiguspraktika ja lähenemine, mille kohaselt ei ole puude

raskusaste abi saamisel eelduseks, oluline on konkreetse inimese tegelik toimetulek ja abivajadus

ning sellele vastava abi pakkumine.

Ettepanek: teeme ettepaneku sõnastada puue PISTS § 2 lg 1 kohaselt selliselt, et asendada

sõna “tõkestab“ sõnadega „tõkestab või võib tõkestada“ .

PISTS järgi makstava puudega inimese sotsiaaltoetuse eesmärk

PISTS § 1 lg 2 tuleneb, et PISTS eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse

integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine

puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. PISTS § 6 lg 1 kohaselt makstakse

puudega lapse toetust keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude

hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja

riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. PISTS § 7 lg 1 ja lg 2 kohaselt

makstakse puudega tööealise inimese toetust igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest

tingitud lisakulude hüvitamiseks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest

vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust

makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele

puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles

ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest

finantseeritavateks tegevusteks.

2Sotsiaalministeerium 2019. Puude määratlemise ja tuvastamise metoodika töörühm.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Samas on nii vaide-kui kohtumenetlustes kinnitatud, et lisakulude hindamist ei toimu praegusel

juhul ei arvestata puude raskusastme tuvastamisel isikule puudest tulenevate lisakuludega,

kehtiva seaduse järgi lisakulude olemasolu enam kaalutlusena puude raskusastme tuvastamisel

arvesse ei võeta. SKA on tööealisega seonduvas kohtumenetluses selgitanud, et 2016 aasta

metoodika oli erinev ning praegusel juhul ei arvestata puude raskusastme tuvastamisel isikule

puudest tulenevate lisakuludega. Kehtiva seaduse järgi on tööealise puudega inimese toetus

mõeldud puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks, kui isikul puude raskusaste tuvastatakse. Ehk

teisisõnu 01.01.2016 redaktsiooni järgi oli puude raskusastme tuvastamisel üheks kaalutluseks

ka lisakulude olemasolu, mida puue inimesele põhjustas, kuid kehtiva seaduse järgi lisakulude

olemasolu enam kaalutlusena puude raskusastme tuvastamisel arvesse ei võeta. Lisakulude

olemasolu (ntks kulud ravimitele või abivahenditele) ei ole puude raskusastme tuvastamise üheks

aluseks nagu see oli varasemalt. Kui puude raskusaste tuvastatakse, siis määratakse puudega

tööealise inimese toetus vastavalt tuvastatud puude raskusastmele, mis on ettenähtud puudest

tingitud lisakulutuste hüvitamiseks.

Ebaselge on, kas muutunud käsitlus on vastavuses PISTS eesmärgiga ja PISTS- s sätestatud

toetuse maksmise eesmärkidega ning milles lisakulud seisnevad (ravimid, abivahendid,

transport, kommunikatsioon vms). Erinevates vaidemenetlustes on SKA selgitanud, et nt kulud

ravimitele ei ole lisakulu. Samas ei määratle seadus ega rakendusakt lisakulude loetelu ja

ebaselge on nt ka olukord, mil inimese kanda jääb ravimite ostmisel teatav omaosalus jms.

Ettepanek: eelneva pinnal on asjakohane vaadata üle kehtiv PISTS toetuste sõnastus

erinevate sihtgruppide lõikes. Konkreetne muudatuse sisustamine ja sõnastus võiks selguda

EPIKoja ja Sotsiaalministeeriumi koostöös.

PISTS ja SHS muutmised 2024. aastal

Puudega lapse vanuse muutmine

Lisame siia ka PISTS ja SHS muutmisega seonduva arvamuse, mille edastasime

Sotsiaalministeeriumile ka rehabilitatsiooniteenuste reformimise VTK tagasisides.

EPIKoja hinnangul on puudega lapse vanuse muutmine ja töövõime ea piiri tõstmine 18nda

eluaastani inimese vaatest iseenesest loogiline, kuid inimestel on tekkinud õigustatud ootused

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

rahalisele toetusele töövõimetoetuse näol, mistõttu on vajalik tegeleda nende inimeste õigustatud

ootusega.

Puude ja töövõimeea muutumisel on vaja läbi mõelda erinevate valdkondade lõikes

teenuste/toetuste ja muude hüvede saamise õigustatus – näiteks tänase korralduse järgi on 16-

aastastel hinnatud töövõimega noortel, kellel on erihoolekandeteenuse vajadus, õigus ennast

panna erihoolekandeteenuse järjekorda (sh eelisjärjekorda asenduskoduteenusel olevad lapsed).

Olukorras, kus riik ei suuda õigeaegselt tagada äsja täisealiseks saanud inimestele teenuskohta,

peab säilima võimalus ennast erihoolekandeteenuste järjekorda panna ka 16-aastastel.

Muudatuste tegemisel on oluline säilitada üleminekuaeg – 14.-15. aastased, kes on saamas

töövõimeealiseks praeguse korralduse järgi, saavad valiku, kas nad soovivad töövõimet hinnata

või jätkata uues süsteemis, kus töövõime hinnatakse alate 18.ndast eluaastast. Kui palju on neid

14-15.aastaseid, keda selline muudatus mõjutaks? Juba tänases süsteemis olevad 16-18. aastased

peavad saama töövõimetoetust kuni täisealiseks saamiseni. Mis on need meetmed, mis on

plaanitud tulude saamata jäämise riski maandamiseks? Ei saa nõus olla rehabilitatsiooniteenuste

reformi VTK-s väljatooduga, et ühe meetmena plaanitakse 2025. aastal sügava puudega laste

sotsiaaltoetuse tõstmist, millega seotud muudatused töötatakse välja PISTS jt seaduste muutmise

eelnõu käigus 2024.aastal. Nende meetmetes oleme koos Sotsiaalministeeriumi ja EPIKoja

võrgustiku liikmetega kokkuleppinud ja nende mõte on pakkuda leevendust

mootorsõidukimaksust tuleneva koormusega puudega inimestele ja nende peredele, kellel auto

on igapäevaseks hädavajalik liiklemisvahend. Seega palume mitte ühe kokkuleppe varjus, mis

mootorsõidukimaksu eelnõu raames tehtud sai, teiste teemadega seotud muudatusi teha.

Nagu oleme korduvalt erinevatel kohtumistel rõhutanud, siis puudetoetus peab vastama

reaalsetele kuludele ja vajadustele, mis eeldab ka vastavat põhjalikku analüüsi, mille alusel riik

oma kodanikele koostöös huvigruppide esindajatega vajaduspõhiseid ja sobivaid meetmeid

disainib ja ellu rakendab. Oluline on pakkuda õigustatud ootusele sobivat üleminekuaega ehk et

toetust makstakse nii neile, kes täna juba toetust saavad ja neile, kellel on lähiaastatel selleks

õigustatud ootus ehk tänased 14-15.aastased, ja kuni täisealiseks saamiseni.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Rekand, [email protected], +372 +372 6715909

Kristi Kähär, [email protected], +372 5401 0462

Saatja: Kristi Kähär <[email protected]>

Saadetud: 15.03.2024 17:34

Adressaat: <"SM Info">

Koopia: <"Kadri Mets">

Teema: EPIKoja ettepanekud

Tere

Saadan EPIKoja ettepanekud.

Lugupidamisega

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste

Koda

Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with

Disabilities

&#43;372 5401 0462