Viljandi

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering

PlanID:109012, Viljandi valla detailplaneeringute registri nr DP311 Planeeringuala asukoht: Viljandi vald, Vana-Võidu küla, Looduse tee 22 (89201:001:0680)

Vana-Võidu mõisa peahoone, 19. saj (registri nr 14690) kaitsevöönd

Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj (registri nr 14697) Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj (registri nr 14698)

planeeringuala asukoht

Foto 1 – Vaade planeeringualale edelast, Maa-amet_kaldaerofoto_ID5727790_2022-04-20.jpg Detailplaneeringu koostamise korraldaja Viljandi Vallavalitsus Koostamisest huvitatud isik Osaühing Afeel, registrikood 10740206

Koostaja Projektikoda OÜ, 12267932

MTR reg nr EEP002408 Muinsuskaitse tegevusluba E 957/2012 Tallinna tn 58, 71018 Viljandi linn

Töö nr 2022-05-25 Volitatud arhitekt 7 Olav Remmelkoor +372 506 9191, [email protected]

2/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

KOOSSEIS

A SELETUSKIRI (20220525_Looduse22DP_Seletuskiri)

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED......................................5

1.1 Üldosa ...........................................................................................................................5

1.2 Detailplaneeringu koostamise alused ..............................................................................5

2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .........7

2.1 Planeeringuala ulatus .....................................................................................................7

2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ...........................................................................7

3 PLANEERINGU LAHENDUSE LÜHIKIRJELDUS JA PÕHJENDUSED .......................8

3.1 Planeeritud lahendus ......................................................................................................8

3.2 Üldplaneeringu muudatused ...........................................................................................8

4 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ......................................................9

4.1 Krundijaotuse planeeritud muudatused ...........................................................................9

4.2 Planeeritud kruntide andmed ..........................................................................................9

5 KRUNTIDE HOONESTUSALAD .................................................................................. 10

6 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS .......................................................................................... 10

6.1 Mõisted ja täpsustused ................................................................................................. 10

6.2 Krundi pos 1 (2 330 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11

6.3 Krundi pos 2 (2 327 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11

6.4 Krundi pos 3 (2 367 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11

6.5 Krundi pos 4 (2 322 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11

6.6 Krundi pos 5 (5 274 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11

6.7 Krundi pos 6 (9 490 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11

6.8 Krundi pos 7 (2 152 m²) ehitusõigus ............................................................................ 11

6.9 Krundi pos 8 (2 154 m²) ehitusõigus ............................................................................ 12

6.10 Krundi pos 9 (2 026 m²) ehitusõigus ......................................................................... 12

6.11 Krundi pos 10 (2 011 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12

6.12 Krundi pos 11 (2 048 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12

6.13 Krundi pos 12 (2 033 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12

6.14 Krundi pos 13 (2 250 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12

6.15 Krundi pos 14 (2 239 m²) ehitusõigus ....................................................................... 12

6.16 Krundi pos 15 (2 161 m²) ehitusõigus ....................................................................... 13

6.17 Krundi pos 16 (29 155 m²) ehitusõigus ..................................................................... 13

6.18 Krundi pos 17 (17 435 m²) ehitusõigus ..................................................................... 13

7 EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE ................................................... 13

7.1 Juurdepääsutee ............................................................................................................. 13

7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised ...................................................................... 13

7.3 Elektrivarustuse rajatised ............................................................................................. 15

7.4 Soojavarustus ............................................................................................................... 16

7.5 Sidevarustuse rajatised ................................................................................................. 16

8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................................................................................... 17

8.1 Üldosa ......................................................................................................................... 17

8.2 Tingimused ehitiste projekteerimisel ............................................................................ 17

9 MUINSUSKAITSELISED TINGIMUSED KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ............. 18

9.1 Mälestised ja nende kaitsevöönd .................................................................................. 18

9.2 Muinsuskaitse eritingimused ........................................................................................ 18

9.3 Detailplaneeringuga kavandatavate muudatuste vastavus eritingimustele ..................... 19

10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ................................................................. 21

3/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

10.1 Üldosa ...................................................................................................................... 21

10.2 Looduse tee .............................................................................................................. 21

10.3 Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsud ......................................................... 21

10.4 Parkimine ................................................................................................................. 21

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ........................................... 21

11.1 Haljastus .................................................................................................................. 21

11.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus ................................................................................... 21

12 KUJAD ........................................................................................................................ 22

12.1 Tuleohutuskujad ja tuleohutuse tagamine ................................................................. 22

12.2 Tehnorajatiste kujad ................................................................................................. 22

13 KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAVAD TINGIMUSED ....................................... 22

14 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ................................................................................................................. 22

14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang .................... 22

14.2 Müra ........................................................................................................................ 23

14.3 Vibratsioon............................................................................................................... 23

14.4 Radoonioht ............................................................................................................... 23

14.5 Insolatsioonitingimused ............................................................................................ 23

15 MAAPARANDUSSÜSTEEMID JA NEIST TEKKIVAD KITSENDUSED................ 23

15.1 Olemasolev maaparandussüsteem ............................................................................. 23

15.2 Maaparandussüsteemi kaitsest tulenevad nõuded ...................................................... 23

16 KINNISOMANDI KITSENDUSED, SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS........ 24

16.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste servituudi vajadus .................................... 24

16.2 Elektrirajatiste servituudi vajadus ............................................................................. 24

17 TEE AVALIKULT KASUTATAVAKS TEEKS MÄÄRAMISE VAJADUS .............. 24

18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 25

18.1 Planeeringu elluviimise eeltingimused ...................................................................... 25

18.2 Juurdepääsutee määramine avalikuks kasutamiseks .................................................. 25

B JOONISED

1. Põhijoonis 1 : 1000 (20220525_Looduse22DP_pj.pdf) C LISAD

1. Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsus nr 61, Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine koos lisaga (Lisa1-2022-04-28_dp311_algatamine.pdf, Lisa1-DP311_ap.pdf)

2. Muinsuskaitseameti 15.03.2022 kiri nr 5.1-17.5/412-1, Seisukoht detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõule ja KSH eelhinnangule (Lisa2-MKA_seisukohad_20220315.pdf)

3. Tugiplaan 1 : 1000 (Lisa3-20220525_Looduse22DP_Tugiplaan.pdf)

4. Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Lisa4-KSH_EH_Looduse_tee_22.pdf)

5. Põllumajandus- ja Toiduameti 11.03.2022 kiri nr 6.2-1/2324-1, Arvamus Looduse tee 22

katastriüksuse detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta (Lisa5-PTA_arvamus_Looduse_tee_22_detailplaneeringu_algatamise_kohta.pdf)

4/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

6. Keskkonnaameti 22.03.2022 kiri nr 6 5/22/4202-2, Seisukoht Looduse tee 22 maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta (Lisa6-2022-03-22_KeA seisukoht.pdf)

7. Telia Eesti AS Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37387860 (Lisa7-dokumentatsioon_N19536.bdoc)

8. Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 429760 (Lisa8-Tehnilised-Tingimused-429760.pdf)

9. Aktsiaselts Viljandi Veevärk e-kiri Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu vk tehniliste tingimuste taotlus (Lisa9-Looduse-tee22-detailplaneeringu-vk-tehnilised-tingimused.zip)

10. Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (Lisa10-20220525_Looduse22DP_MKET.asice)

11. Illustratsioonid (Lisa11-illustratsioonid.zip)

12. PTA „Arvamus Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta“

(Lisa12-2022-12-13_PTAseisukoht.pdf)

13. Viljandi vallavalitsuse 19.12.2022 kiri nr 7-2/126-12

(Lisa13-VVarvamus_eelnou_kohta.asice)

14. Elektrilevi OÜ 07.02.2023 projekti kooskõlastus nr 8937584509 (Lisa14-ELVKK_Looduse_tee22_Vana-Voidu_kula(dp).asice)

15. Telia Eesti AS 06.02.2023 projekti kooskõlastus nr 37649104 (Lisa15-dokumentatsioon_DP3454.bdoc)

16. AS Viljandi Veevärk kooskõlastus (Lisa16-RE Looduse tee22 dp kooskõlastuse taotlus.msg, Lisa16-20220525_Looduse22DP.asice)

5/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1 Üldosa Käesolev detailplaneering on koostatud Planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) 2. peatükis (Planeerimise põhimõtted) sätestatud põhimõtteid järgides sh:

 Lahenduse läbitöötamisel on tasakaalustatud ja lõimitud erinevaid huve.  Planeerimisel on arvesse võetud kättesaadavaid asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid

strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet.

Planeeringu koosseis on määratud vastavuses PlanS §-ga 126 ja algatamise korraldusega. Detailplaneeringu koostamisel ja digitaalsel vormistamisel on aluseks riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringus on esitatud tehnovarustuse võimalik lahendus ja põhimõtteline liikluskorraldus. Joonistel kujutatud planeeringut illustreeriva lahenduse (lisa 11) täpne järgimine ei ole projekteerimisel kohustuslik. 1.2 Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise alusteks on algatamise otsus, olemasolev olukord, maa-ala topo- geodeetiline uuring, KSH eelhinnang, riigiametite seisukohad ning kehtivate õigusaktide ja standardite nõuded. Planeeringualal varasemalt detailplaneeringut koostatud ei ole. Planeeringualast vahetult itta jääval Viljandi Kutseõppekeskuse kasutuses oleval maa-alal kehtib Innopolis Engineering OÜ poolt koostatud töö nr 055-2009, „Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli maa-ala ja lähiümbruse detailplaneering“ (väljavõte vt lisa nr 1). Selle kehtiva planeeringu ehitusõigus ja muud tingimused ei oma käesoleva detailplaneeringu planeeringualale ulatuvat mõju. 1.2.1 Algatamise korraldus Detailplaneering on algatatud Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsusega nr 61, Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine (vt lisa 1). Algatamisel seatud lähteseisukohad: „… 2.1. vajadus ja eesmärk: detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala juhtotstarbe muutmine elamumaaks, elamumaa kruntide moodustamine ja nende ehitusõiguse määramine. Samuti päikeseelektrijaama rajamine. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb planeerimisseaduse § 125 lõikest 2; 2.2. ülesanded: detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1 kuni 9, 11 kuni 13 ja 17 sätestatud ülesanded. Koostamisel tuleb arvestada detailplaneeringu koostamiseks väljastatud ametkondade seisukohtadega; 2.3. uuringute vajadus: maa-ala geodeetiline mõõdistamine. 2.4. detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2022 - 2025 aasta jooksul. 2.5. Ehitusõigus: 2.5.1. lubatud krundi kasutamise sihtotstarve – kavandatava elamumaa osas on lubatud üksikelamu maa (EP), kaksikelamu maa (EPk) ja ridaelamumaa (ER), päikeseelektrijaama rajamiseks lubatud elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE). Olemasoleva hoonestuse juurde määrata krundi kasutamiseks taotletav sihtotstarve detailplaneeringuga; 2.5.2. ehitiste suurim lubatud arv krundil – elamumaa kruntidel 4, teiste kasutamisotstarvete korral määrata detailplaneeringuga; 2.5.3. ehitiste suurim lubatud ehitusalune pind krundil – elamumaa kruntide korral hoonetel 20% krundi pindalast, muude otstarvete korral määrata detailplaneeringuga; 2.5.4. ehitiste lubatud maksimaalne kõrgus – määrata detailplaneeringuga; 2.5.5. ehitiste suurim lubatud sügavus – tingimusi ei seata.

6/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

2.6. Muud nõuded. 2.6.1 krundi minimaalsuuruse nõuded vastavalt krundi kasutamise otstarbele - EP 2000 m2, EPk 3000 m2, kolme sektsiooniga ridaelamu korral 3600 m2. Muude otstarvete korral määrata detailplaneeringuga; 2.6.2 krundi piirded - lubatud maksimaalne kõrgus määrata detailplaneeringuga; 2.6.3 tehniline taristu - anda lahendus detailplaneeringuga. Kavandatud elamupiirkonna alale tuleb laiendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala (ala tähis ÜVK43). Kohustus kavandada elamu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Tehnovõrguga liitumise kavandamisel või olemasolevate liitumispunktide asukoha muutmisel tuleb taotleda tehnovõrgu omaniku/valdaja tehnilised tingimused. Väljastatud liitumistingimused tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas; 2.6.4 koostada muinsuskaitse eritingimused vastavalt Muinsuskaitseameti poolt väljastatavatele seiskohtadele kas eraldi dokumendina või detailplaneeringu koosseisus; 2.6.5 detailplaneering tuleb eelnõu staadiumis esitada läbivaatamiseks ja avalikustamiseks Viljandi Vallavalitsusele; 2.6.6 elamukruntide vaheline teemaa, mida kavandatakse avalikult kasutatava teena, tuleb ette näha eraldi krundina. Arendaja peab arvestama vajadusega sõlmida planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel Viljandi Vallavalitsusega täiendavalt leping juhul, kui koostatav detailplaneeringu lahendus näeb ette avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised. Nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike avalike rajatiste väljaehitamisega seotud kulud tasub arendaja tervikuna või osaliselt lepingus kokkulepitud ulatuses. …“ 1.2.2 Olemasolev olukord Olemasolev olukord planeeringualal on kajastatud lisal 3 Tugiplaan. 1.2.3 Maa-ala topo-geodeetiline uuring Koostamisel on planeeringuala geodeetilise alusena kasutatud W VARA OÜ tööd nr GD22012, Viljandi vald Vana-Võidu küla Looduse tee 22 (62901:002:0126) Geodeetiline alusplaan, 10.02.2022, kõrgussüsteem EH2000, koordinaatsüsteem L-EST97. Topo-geodeetiline uuring on koostatud vahetult enne detailplaneeringu koostamisele asumist ja on aktuaalne.

1.2.4 Üldplaneeringud 1.2.4.1 Planeeringualal kehtiv üldplaneering Planeeringualal kehtib Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5, „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud üldplaneering (ENTEC AS töö nr 641/05). Viiratsi valla üldplaneeringu kaardi järgi on planeeringuala põhisihtotstarbeks (juhtotstarbeks) Puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P2) - Suunatud puhkuse ja turismi teenindavate ehitiste ja infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala, piiratud elamuehitusala (vt skeem 1).

Skeem 1 - Väljavõte Viiratsi valla üldplaneeringu kaardi (09.10.2006) fragmendist VANA-VÕIDU KESKUS

7/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

1.2.4.2 Koostatav Viljandi valla üldplaneering 25.10.2017 moodustus Viljandi valla, Kolga-Jaani valla ja Tarvastu valla ühinemisel Viljandi vald, mis on Kolga-Jaani valla (ja Saarepeedi valla) õigusjärglane. Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on koostamisel Viljandi valla üldplaneering. Üldplaneeringu koostamine on algatatud Viljandi vallavolikogu poolt 25.04.2018 otsusega nr 69. Koostatav üldplaneering on vastu võetud Viljandi vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 29.01.2021 kuni 28.02.2021. Koostatav Viljandi valla üldplaneering ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamisel kehtivaks õiguslikuks aluseks, kuid näitab kavatsust perspektiivse maakasutustotstarbe ja -tingimuste osas. Koostatava üldplaneeringu versioonis 29.01.2021 on käesoleva detailplaneeringu planeeringuala juhtotstarveteks planeeritud tootmismaa (TT) ja väärtuslik põllumajandusmaa.

Skeem 2 - Väljavõte Viljandi valla üldplaneeringu kaardist https://www.viljandivald.ee/documents/11546/266 36576/joonis23_20210129.pdf/dc36c65e-68a8- 4b5a-9ef8-d8e20215630d 2 PLANEERINGUALA ULATUS JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK 2.1 Planeeringuala ulatus Planeeringuala ulatus on määratud vastavalt Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsusele nr 61, Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine. Planeeringuala haarab katastriüksuse Looduse tee 22 ja planeeringuala piirid kattuvad katastriüksuse 89201:001:0680 piiridega. Planeeringuala suurus on 89775 m² (vt joonis JN100, Põhijoonis ja lisa 2, Tugiplaan). 2.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamiseks Viljandi Vallavalitsuse poolt algatamisel seatud lähteseisukohtade kohaselt on koostatava detailplaneeringu eesmärgiks planeeringuala juhtotstarbe muutmine

8/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

elamumaaks, katastriüksuse jagamine elamumaakruntideks ja nende ehitusõiguse määramine ning päikeseelektrijaama rajamine. Detailplaneering on koostatud eesmärgiga täita planeerimisseaduses püstitatud ülesandeid. Lähteseisukohtade kohaselt tuleb detailplaneeringuga lahendada planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktides 1 kuni 9, 11 kuni 13 ja 17 sätestatud ülesanded:

1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

5) ehitise ehituslike tingimuste määramine; 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine; 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 9) kuja määramine; 11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; 12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine; 13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine; 17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse märkimine. Planeering käsitleb kultuuriväärtuslikke üksikobjekte ja seab muinsuskaitselased tingimused kavandatu elluviimiseks. 3 PLANEERINGU LAHENDUSE LÜHIKIRJELDUS JA PÕHJENDUSED 3.1 Planeeritud lahendus Käesoleva detailplaneeringu lahendus lähtub huvitatud isiku eesmärkidest. Lahendus vastab algatamisel püstitatud eesmärkidele ja detailplaneeringu algatamisel püstitatud lähteseisukohtadele. Lahenduse sisuks on:

 Looduse tee 22 katastriüksuse jagamine 17-ks krundiks, sh: 13 väikeelamumaa krunti, 1 väikeettevõtluse krunt, 1 liiklusmaa krunt, 1 päikesepargi krunt ja põllumajandusmaa krunt.

 hoonete toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalike asukohtade määramine.

Detailplaneeringu lahendus ei ole vastuolus piirkonna üldise arenguvisiooniga ja täpsustab koostatavat Viljandi valla üldplaneeringut lähiaastate tegevuste osas. Krundi jagamisega, elamute ehitamisega ja päikesepargi rajamisega võetakse seni ebapiisavalt kasutatud maa-ala otstarbekamalt ja mõistlikumalt kasutusse. Planeeritud päikesepark on suunitletud sõltumatule keskkonnasõbralikule energiatootmisele. 3.2 Üldplaneeringu muudatused Planeeringualal on tehtud ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Maa-ala uuteks maakasutuse juhtotstarveteks on planeeritud väikeelamumaa (EV), ärimaa (Ä) ning tootmismaa, päikesepargi maa (TT, OE). Planeeritud on väärtusliku põllumajandusmaa ulatus piiritleda kitsendusi põhjustava maaparandussüsteemi maa-alaga. Vahetult Looduse teega külgnev katastriüksuse osa on visuaalses sidemes teisel pool Looduse teed asuva haridusasutuse maaga ning väikeelamumaaga. Tootmismaa (TT) asendamine on selles asukohas põhjendatud, kuna uued juhtotstarbed võimaldavad naaberalade kasutusega paremini kokku sobivaid sihtotstarbeid. Üldplaneeringu muudatus on kujutatud all oleval skeemil 3. Tingmärgid vt punktis 1.2.4.2.

9/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

Skeem 3 - Viljandi valla üldplaneeringu muudatusettepanek Kavandatud elamupiirkonna alale on üldplaneeringu muudatusena planeeritud laiendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ala (ala tähis ÜVK43). ÜVK alal on kohustus planeerida hoone liitumine asula ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 4 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE 4.1 Krundijaotuse planeeritud muudatused Olemasolev Looduse tee 22 katastriüksus (89201:001:0680) on planeeringuga jagatud 17 krundiks. Moodustatud kruntidele pos 1 - pos 4 ja pos 7 - pos 15 on planeeritud püstitada väikeelamud. Krunt pos 5 on moodustatud uuele juurdepääsuteele. Olemasolevad ajaloolised hooned on planeeritud eraldi krundile pos 6, mille planeeritud sihtotstarve võimaldab kasutada krunti nii äri-, tootmis- kui ka mittetulunduslikul otstarbel. Katastriüksuse lõunapoolses osas on moodustatud päikesepargi krunt pos 16. Eraldatud on väärtusliku põllumajandusmaa krunt pos 17. Maa-ala kruntideks jaotamine vt joonisel JN100 (Põhijoonis). 4.2 Planeeritud kruntide andmed

Krundi tähis Krundi pindala m² Krundi kasutamise sihtotstarve pos 1 2 330 EP – üksikelamu maa pos 2 2 327 EP – üksikelamu maa pos 3 2 367 EP – üksikelamu maa pos 4 2 322 EP – üksikelamu maa pos 5 5 274 LT – tee ja tänava maa pos 6 9 490 ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa pos 7 2 152 EP – üksikelamu maa pos 8 2 154 EP – üksikelamu maa

10/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

pos 9 2 026 EP – üksikelamu maa pos 10 2 011 EP – üksikelamu maa pos 11 2 048 EP – üksikelamu maa pos 12 2 033 EP – üksikelamu maa pos 13 2 250 EP – üksikelamu maa pos 14 2 239 EP – üksikelamu maa pos 15 2 161 EP – üksikelamu maa pos 16 29 155 OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa pos 17 17 435 MP – põllumajandusmaa

5 KRUNTIDE HOONESTUSALAD Hoonestusala on detailplaneeringus määratud krundi osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid. Hoonestusalade paiknemine ja mõõtmed vt joonisel JN100, Põhijoonis.

Krundi tähis Hoonestusala pindala m² Hoonestusala eesmärk pos 1 778 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 2 1 128 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 3 1 152 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 4 1 080 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 6 1 117 + 461 = 1 578 olemasolevate hoonete restaureerimine pos 7 1 348 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 8 1 326 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 9 819 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 10 1 107 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 11 986 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 12 829 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 13 1 254 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 14 1 216 üksikelamu ja abihoonete ehitamine pos 15 1 062 üksikelamu ja abihoonete ehitamine

6 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS 6.1 Mõisted ja täpsustused Määratud ehitusõigus kehtib ehitusloakohustuslike hoonete kohta. „Krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, milleks võib krunti pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama. „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19 ja on see hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

- vihmaveesüsteemi; - päikesekaitsevarjestust; - terrassi; - kaldteed ning treppi; - valguskasti; - vundamendi taldmikku; - tehnosüsteemi ja -seadme osa; - liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat

varikatust; - kuni ühe meetri laiust katuseräästast; - hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

11/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

Uute üksikelamukruntide hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on esitatud kokku summeerituna. Iga üksikhoone suurim lubatud ehitusalune pind neil kruntidel on 250 m². “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis (EH2000) määratud kõrgusarv hoonet ümbritseva maapinna aritmeetilisest keskmisest kuni hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata. 6.2 Krundi pos 1 (2 330 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.3 Krundi pos 2 (2 327 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.4 Krundi pos 3 (2 367 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.5 Krundi pos 4 (2 322 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.6 Krundi pos 5 (5 274 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: LT – tee ja tänava maa  Hoonete suurim lubatud arv -  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind -  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus -

6.7 Krundi pos 6 (9 490 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa  Hoonete suurim lubatud arv 2  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind olemasolev (1578 m²)  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus olemasolev (rehi ca 10,0 m, küün ca 7,5 m)

6.8 Krundi pos 7 (2 152 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)

12/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast

6.9 Krundi pos 8 (2 154 m²) ehitusõigus  Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.10 Krundi pos 9 (2 026 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.11 Krundi pos 10 (2 011 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.12 Krundi pos 11 (2 048 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.13 Krundi pos 12 (2 033 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.14 Krundi pos 13 (2 250 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.15 Krundi pos 14 (2 239 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

13/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

abihooned 7,0 m maapinnast 6.16 Krundi pos 15 (2 161 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa  Hoonete suurim lubatud arv 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet)  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m²  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus üksikelamu 7,5 m maapinnast

abihooned 7,0 m maapinnast 6.17 Krundi pos 16 (29 155 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

 Hoonete suurim lubatud arv -  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind -  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus -

6.18 Krundi pos 17 (17 435 m²) ehitusõigus

 Krundi kasutamise sihtotstarve: MP – põllumajandusmaa  Hoonete suurim lubatud arv -  Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind -  Hoone lubatud maksimaalne kõrgus -

7 EHITISTE VÕIMALIKU ASUKOHA MÄÄRAMINE Planeeringus on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Joonistel kujutatud rajatiste asukoht on illustreeriva iseloomuga ja asukoha täpne järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik. 7.1 Juurdepääsutee Olemasolev Looduse tee 22 katastriüksuse sissesõidutee asukoht asub loodepiiril, hõbepaju ja kuuskede vahel. Uute kruntide juurdepääsuks on planeeritud rajada ringsõiduna juurdepääsutee, millele on moodustatud eraldi krunt pos 5 sihtotstarbega LT - tee ja tänava maa. Juurdepääsutee on planeeritud tolmuvaba kattega. Uute kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsude asukohad vt joonisel JN100. 7.2 Veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatised 7.2.1 Olemasolevad ühisveevärgi liinirajatised Planeeringualal olemasolevaid ühisveevärgi torustikke ei asu. 7.2.2 Planeeritud kruntide olmevee varustus ja reovee ärajuhtimine Hoonestatavate kruntide pos 1 - pos 4 ning pos 6 - pos 15 olmevee varustus ja reovee ärajuhtimine on planeeritud vastavuses Aktsiaselts Viljandi Veevärk e-kirjaga Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu vk tehniliste tingimuste taotlus (vt lisa 9). Veetorustike liitumine ühisveevärgiga on planeeritud kinnistu Vana-Võidu 5a (puurkaev-pumpla) lähialal, olemasoleval torul. Planeeritud ühisveevärgi rajatised on paigutatud Õunaaia teele, Looduse teele, uuele juurdepääsutee krundile pos 5 ning ringtoitena Kivistiku teele. Reoveetorustike liitumiseks ühiskanalisatsiooniga on planeeritud pikendada ühiskanalisatsiooni isevoolset torustikku Kivistiku teelt, Looduse tee 13 piiril asuvast kaevust Looduse tee 22 piirile.

14/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

Kruntide ühendamiseks on planeeritud isevoolne torustik uuel moodustatud krundil pos 5 (krundi kasutamise sihtotstarve LT - tee ja tänava maa). Planeeritud on reoveepumpla kundil pos 6, Looduse tee 22 (krundi kasutamise sihtotstarve ÄV - väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa) ning survekanalisatsiooni torustik pumplast Looduse teel planeeritud torustikku. Ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga ühendatavatele kinnistutele on planeeritud liitumispunktide asukohad. Uute rajatavate torustikega on planeeritud ühendada ka olemasolevad hooned ait ja küün. Lahendus on kooskõlastatud Aktsiaseltsiga Viljandi Veevärk (vt lisa 16). 7.2.2.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikel kaitsevöönd, mille ulatus sõltub otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. Vastavalt määruse §2: „(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; … (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; … § 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste kaitsevöönd Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle puudumisel 2 m kaugusele ehitisest.“ 7.2.2.2 Reovee pumpla kuja Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ on ühiskanalisatsiooni reoveepumplal kuja, mille piires üldjuhul ei või asuda hooneid. Määruse §7, Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja: „(1) Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast järgmiselt: 1) kui vooluhulk on kuni 10 m³/d, peab kuja olema 10 meetrit;“. 7.2.3 Tulekustutusvee saamine Tuleohutuse seaduse § 23 lõike 2 kohaselt peab ehitisel olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega. Tulekustutusvee saamiseks ehitusprojektiga projekteeritav veevõtukoht peab vastama Tuleohutuse seaduse § 24 Veevõtukohale esitatavad nõuded. Tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada. Veevõtukohas peab olema tagatud ehitise kaitseks vajalik vee vooluhulk. Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Veevõtukoht peab vastama Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Hoonete välise tulekustutusvee saamine on ette nähtud uuele rajatavale ühisveevärgi torustikule planeeritud hüdrantkaevudest. Hüdrantkaevud on planeeritud maa-alustena Looduse tee ja juurdepääsutee ristmikel. Lahendus on kooskõlastatud Aktsiaseltsiga Viljandi Veevärk (vt lisa 16). Ehitusprojektide koostamisel on vajalik määrata hoone välise tulekustutusvee kogus ning näha ette kogusele vastav hoonevälise ja -sisese tulekustutusvee tagamine. Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” § 7 kohaselt I kasutusviisiga hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m3. 7.2.4 Sademevee ärajuhtimine Ühiskanalisatsiooni sademeveetorustik planeeringuga piirneval lähialal puudub. Planeeringuala valdaval osal on maapind ühtlase langusega itta ja lõunasse, kus asub dreenitud põllumaa. Planeeringualale maapinna reljeefi tõttu sademevesi ei kogune.

15/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

Uutelt teedelt ja platsidelt ning kruntide hoonete katustelt kogunev sademevesi on planeeritud immutada pinnasesse kruntidel, kasutades vajadusel sademevee kogumise imbfiltratsioonisüsteeme. Samuti on planeeritud sademevesi koguda ja taaskasutada majapidamisveena. Sademevee juhtimine reovee kanalisatsiooni torustikku on keelatud. Sademevett ei või vastava sisulise nõusolekuta juhtida naaberkatastriüksusele, sh avalikult kasutatava juurdepääsutee alusele maaüksusele. 7.3 Elektrivarustuse rajatised 7.3.1 Olemasolevad elektri ülekandeliinid ja liitumiskilbid Planeeringualal asuvad olemasolevalt Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri ülekandeliinid:

 Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) Tundmatu õhuliin, Väline ID K4991736;  Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) LEIE:VIL, Väline ID K4424157;  Elektriõhuliin alla 1 kV Kivistiku 1 ja 2, Väline ID: M23019441;  Elektrimaakaabelliin JK2 Katlamaja poole, Väline ID: MKL22590363.

Liinidest põhjustatud kitsenduse ulatus vt joonisel Lisa 3, Tugiplaan. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 10: „(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; … 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; … (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.“ Elektripaigaldise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt. Olemasoleval kinnistul Looduse tee 22 on kehtiv liitumisleping. Liitumiskilp asub kinnistul, olemasoleva aidahoone lõunanurgas. 7.3.2 Planeeritud kruntide elektrivarustus Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 429760 (vt lisa 8). Vastavuses tehniliste tingimustega on krundil pos 16 planeeritud koht uuele komplektalajaamale. Alajaam on paigutatud planeeringuala keskele, planeeritud juurdepääsutee äärde. Alajaama teenindamiseks on planeeritud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaama maakasutusõigus on planeeritud servituudialana. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga, tehes sisselõike olemasolevasse keskpinge maakaablisse tunnusega 83743 (LEIE:VIL) maaüksusel Vana-Võidu alajaam (89201:001:0670). Maakaabelliin kuni uue alajaamani on planeeritud katastriüksuse Vana-Võidu Aiand (89201:001:0231) põhjapiiril, kus maakasutusõigus on planeeritud servituudialana. Kruntide pos 1 - pos 4 ning pos 6 - pos 15 hoonete elektrivarustus on planeeritud uuest alajaamast eraldi fiidrite ringtoiteliinidena (0,4kV maakaabelliinid). Liinide paigutus vt planeeringu joonisel JN100. Planeeringuala elektrivarustuse liinirajatised on paigutatud uuele moodustatud krundile pos 5, mille planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve on LT - tee ja tänava maa. Maakaablite koridori asukoht on valitud sõidutee kõrvale jääval murualal. Tarbijate elektrivarustuseks on kinnistute piiridele teealasse planeeritud valdavalt kahekohalised liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest tarbijate hooneteni on planeeritud maakaablitega. Olemasolev elektri maakaabelliin JK2 Katlamaja poole (Väline ID: MKL22590363) jääb krundi pos 1 hoonestamisel ette ja on planeeritud alates kinnistu Looduse tee 22 piirist likvideerida. Olemasolevatele Looduse tee 22 hoonetele on planeeritud uus liitumiskoht, liitumiskilp avalikult kasutatava tee servas. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tee ja tänava maal planeeritud servituudialana. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 10:

16/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

„ … (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. … (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest“. Elektripaigaldise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt. Detailplaneeringu alusel kaitsevööndis koostatav ehitusprojekt tuleb e-teeninduses https://www.elektrilevi.ee/et/projektidekooskolastamine kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5 m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteenindusportaalis aadressil https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis- tegutsemiseks. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Detailplaneeringule on Elektrilevi OÜ andnud 07.02.2023 projekti kooskõlastuse nr 8937584509 (vt lisa 14). 7.3.3 Välisvalgustuse rajatised Juurdepääsutee krundil pos 5 on planeeritud välisvalgustus valgustusmastidel. Maakaablite koridori asukoht on valitud sõidutee kõrvale jääval murualal. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 10 on maakaabelliinidel kaitsevöönd: „ … (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.“ Hoonete sissepääsud ja ümbrus kinnistutel on planeeritud valgustada hoonete külge paigaldatavate välisvalgustitega. 7.4 Soojavarustus Hoonete kütmine on planeeritud lokaalselt: väikeste küttekolletega ja soojuspumpadega. 7.5 Sidevarustuse rajatised Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37387860 (vt lisa 7). Planeeringualal olemasolevaid Telia Eesti AS-le kuuluvaid siderajatisi ei asu. Kruntide pos 1 - pos 4 ja pos 6 - pos 15 hoonete sidevarustuseks on planeeritud projekteerida ja rajada sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrass lähtuvana sidekaevust VOD-11 (kinnistul Looduse tee 9, 89201:001:0710). Looduse teega ristumisel on liin planeeritud kinnisel meetodil. Iga kinnistu varustamiseks on kinnistute piiridele teealasse planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid põhitrassist. Planeeringuala liinirajatised on paigutatud uuele moodustatud krundile pos 5, mille krundi kasutamise sihtotstarve on LT - tee ja tänava maa, teepeenrale. Projekteerimise aluseks on vajalik teostada topo-geodeetiline mõõdistus, mis vastab Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" ning Telia dokumendile "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele". Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad Telia Eesti AS tehnilised tingimused. Lisaks kehtivatele õigusaktidele lähtuda ehitusprojekti koostamisel Telia Eesti AS nõuetest:

 Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis". Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritud sõidutee alale.

17/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

Projekteerimisel näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7m, teekatte all 1m. Detailplaneeringuga moodustataval krundil pos 5 tuleb seada Telia Eesti AS-le maakaabelliinide ümberehitamiseks ja hooldamiseks isiklik kasutusõigus või sundvaldus. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded §-le 14: „Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; …“ Sideehitise kaitset ja kaitsevööndis tegutsemist reguleerib sama õigusakt. Detailplaneeringule on Telia Eesti AS andnud 06.02.2023 projekti kooskõlastuse nr 37649104 (vt lisa 15). 8 EHITISTE EHITUSLIKUD, ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD

TINGIMUSED 8.1 Üldosa Ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on kirjeldatud käesolevas peatükis ja kujutatud graafiliselt joonisel JN100, Põhijoonis. Ehitised peavad ehitamise ja kasutusea vältel vastama kasutamise nõuetele ning olema ohutud. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoone tuleohutusklass tuleb määrata ehitusprojektis. Lähtuvalt määratud tuleohutusklassist tuleb vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja standarditele tagada tuleohutusnõuded, sh tuleb tagada tule leviku tõkestamine, hoone jagamine tuletõkkesektsioonideks ning hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. 8.2 Tingimused ehitiste projekteerimisel 8.2.1 Tingimused hoonetele

 Uued püstitatavad hooned tuleb paigutada käesoleva detailplaneeringus piiritletud hoonestusaladele. Hoonestusala piire võivad maapinnal ja õhus ületada hoonete ehitisealuse pindala sisse mittekuuluvad osad tingimusel, et on tagatud kujad, tuleohutusnõuded ning tehnovõrkude ja teede kaitsevööndite nõuded. Samadel tingimustel on väljaspool hoonestusala lubatud ehitusseadustikuga mitte reguleeritud hoonete (alla 20 m²) paigutamine.

 Kruntidel pos 1 - pos 4 ja pos 6 - pos 15 tuleb hoonete püstitamine projekteerida planeeringuala hoonestust kui tervikut arvestades, st iga uue hoone projekteerimisel tuleb projekti arhitektuuriosa koostajal arvestada, et hoone haakuks naaberkruntide hoonete kuju ja paigutusega. Soovitatavalt projekteerida hooned ühte arhitektuurse käekirjaga.

 Uute väikeelamute suletud brutopind ei või ületada250 m². Uute väikeelamukruntide abihoonete suletud brutopind ei või ületada 150 m².

 Hooned projekteerida kaasaegse funktsionaalsusega ning väikeelamule sobival arhitektuursel tasemel.

 Hoonete lubatud katusekalde vahemik on 15° - 45°.  Hooned on planeeritud paigutada põhijoonisel kujutatud valitsevatel suundadel.  Hoonete välisviimistlus on planeeritud keskkonda sobivate materjalidega ja väikeelamule

sobiva kvaliteeditasemega.

18/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

8.2.2 Tingimused rajatistele  Projekteeritud rajatised võivad asuda hoonestusalal või hoonestusalalt väljas. Asukoha

valikul peab järgima kujasid, tuleohutusnõudeid ning tehnovõrkude ja teede kaitsevööndite nõudeid. Üksikelamukruntidele on kruntide piiridel planeeritud rajada piirdeaiad. Lubatud piirde maksimaalne kõrgus on 1,5 m. Kahe kinnisasja ühisele piirile rajatud piirdeaiale rakenduvad asjaõigusseaduse § 151 sätted. Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest. Piirdeaia kasutamine ei tohi olla vastuolus selle otstarbega ega tekitada kahju naabrile. Kui piirdeaeda kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

 Kinnismälestiste rehi ja küüni krunt pos 6 on kirde-, edela- ja loodepiiril planeeritud piireteta. Rehi ja küüni poole avanevatel üksikelamute kinnistupiiridel on planeeritud puitlaudisega piirdeaiad.

 Rehi ja küüni tehniliseks kaasajastamiseks planeeritud rajatised (sh hoone elektrikilbid) on ette nähtud peidetuna/ varjatuna. Kui see ei osutu võimalikuks, siis tagasihoidlikena, mitte esile tõusvatena.

9 MUINSUSKAITSELISED TINGIMUSED KAVANDATU ELLUVIIMISEKS 9.1 Mälestised ja nende kaitsevöönd Planeeringualal asuvad kultuuriministri 15.12.1997 määrusega nr 79 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" muinsuskaitse alla võetud kinnismälestised:

 Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14697 ja  Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14698.

Planeeringuala jääb osaliselt kultuuriministri 28.03.2007 määrusega nr 144 "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" kehtestatud Vana-Võidu mõisakompleksi hoonete ühisesse kaitsevööndisse. Kaitsevöönd on kehtestatud alljärgnevatele arhitektuurimälestiseks tunnistatud Vana-Võidu mõisa hoonetele ja pargile:

 Vana-Võidu mõisa peahoone, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14690;  Vana-Võidu mõisa park, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14691;  Vana-Võidu mõisa aia piirdemüür, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14692;  Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14693;  Vana-Võidu mõisa kelder, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14694;  Vana-Võidu mõisa ait, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14695;  Vana-Võidu mõisa karjakastell, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14696;  Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14697;  Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj, kultuurimälestiste riikliku reg nr 14698.

Muinsuskaitseseaduse §14 lõike 2 kohaselt on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärgiks tagada: 1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine; 2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine; 3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 9.2 Muinsuskaitse eritingimused Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks muinsuskaitse rakendamisel on „Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused“, Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25 (vt lisa 10). Töö sisaldab:

19/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

 planeeringualal asuvate kinnismälestiste loetelu;  ajaloolise asustuse ja hoonestuse, teedevõrgu, krundistruktuuri ja maastikuelementide

analüüsi;  hinnangu maa-alal säilinud kultuuriväärtuslikele objektidele;  kinnismälestistele ja planeeringualale avanevate vaatesuundade määramise;  hinnangu, kas muudatused aitavad tagada muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise ja

kaitsevööndiga seatud eesmärke;  nõuded planeeringu koostamisel kinnismälestiste säilitamise ja vaadeldavuse tagamiseks

ning nende kaitsevööndi eesmärkide täitmiseks. 9.3 Detailplaneeringuga kavandatavate muudatuste vastavus eritingimustele Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste nõuetega arvestatud. 9.3.1 Nõuded kinnismälestiste säilitamise ja vaadeldavuse tagamiseks, vajalikud vaatesektorid, vaatekoridorid ja ehituskeelualad

 Planeeringualal asuvad kultuuriministri 15.12.1997 määrusega nr 79 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" muinsuskaitse alla võetud kinnismälestised: Vana-Võidu mõisa rehi, 19. saj (kultuurimälestiste riikliku reg nr 14697) ja Vana-Võidu mõisa küün, 19. saj (kultuurimälestiste riikliku reg nr 14698). Kinnismälestiste säilitamise tagamiseks tuleb projekteerimise ja restaureerimistööde läbiviimisel lähtuda muinsuskaitseseadusega kehtestatud regulatsioonidest. Vajalik on lähtuda hoonetele koostatavatest muinsuskaitse eritingimustest.

 Ühise vaadeldavuse tagamiseks on detailplaneeringuga moodustatud rehi ja küüni hoonetele vahetult Looduse teega külgnev ühine krunt.

 Tagatud on abihoonete ansambli ja mälestiste vaadeldavus Looduse tee vaatekoridorist ning min 30 m ulatuses hoonetest vaatesektorites kirdest, edelast ja läänest.

 Ansambliväärtust arvesse võttes ja hoonete vaadeldavuse huvides ei ole rehi ja küüni ühisel krundil täiendavaid uusi hooneid planeeritud.

9.3.2 Võimalikud hoonestusalad ja ehitusjooned

 Vana-Võidu mõisa rehi ja Vana-Võidu mõisa küün on planeeritud säilitada. Olemasolevate hoonemahtude säilimise eesmärgi saavutamiseks on mälestistele määratud hoonestusalad, mis üldjoontes järgivad hoonete välisperimeetrit, kuid võimaldavad vajadusel ka mälestisega sobivaid ümberehitusi või detaile lisada. Ehitusseadustikuga mitte reguleeritud (nt madal terrass) ja alla 20 m² suuruse ehitisealuse pindalaga ehitiste (nt aiapaviljon) paigutamine mälestiste krundil on lubatud ka väljaspool hoonestusalasid.

 Uute väikeelamukruntide hoonestusalad on planeeringus paigutatud välja eritingimustega määratud vaatesektoritest.

 Hoonestusalad ja eraldav haljastus on planeeritud selliselt, et samaaegselt ei jää vaatesse kinnismälestised ja päikesepark.

 Rehi ja küüni tehniliseks kaasajastamiseks planeeritud rajatised on ette nähtud peidetuna/ varjatuna. Kui see ei osutu võimalikuks, siis tagasihoidlikena, mitte esile tõusvatena.

9.3.3 Kõrguspiirangud Vana-Võidu mõisa rehi ja Vana-Võidu mõisa küün on planeeritud olemasoleva kõrgusega. Uute väikeelamukruntide hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 7,5 m maapinnast (Vana-Võidu mõisa küüni katuseharja kõrgus maapinnast edelaotsas). Uute väikeelamukruntide abihoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 7,0 m maapinnast. 9.3.4 Kruntide täisehitusprotsent

20/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

Säilitamisele kuuluvate kinnismälestiste rehi ja küüni uue krundi täisehitusprotsendi arvutamine ei võimalda väljendada püstitatavaid nõudeid ja ei ole muinsuskaitse seisukohalt vajalik. Vastavuses vallavalitsuse poolt algatamisel seatud lähteseisukohale on väikeelamukrundid planeeritud suurusemad kui 2000 m². Kruntidel on lubatud püstitada 1 elamu ja 2 abihoonet, krundi suurim lubatud ehitusalune pind kokku on 400 m². Uute väikeelamukruntide täisehitusprotsent ei ületa 20%. 9.3.5 Lubatud suurimad ehitusmahud Ehitusmahud on planeeritud vastavuses eritingimustega. Vana-Võidu mõisa rehi ja Vana-Võidu mõisa küün on planeeritud säilitada olemasolevates mahtudes. Detailplaneeringuga võimaldatud lubatud suurimad ehitusmahud on:

 Kinnismälestiste rehi (olemasolev ehitisealune pind, harja kõrgus ca 10,0 m) ja küüni (olemasolev ehitisealune pind, kõrgus maapinnast edelaotsas ca 7,5 m) olemasolevad mahud;

 uute väikeelamute mahud (max 250 m² suletud brutopinda, kõrgus max 7,5 m);  uute väikeelamukruntide abihoonete mahud (max 150 m² suletud brutopinda, kõrgus ca 7m).

9.3.6 Üldised tingimused välisviimistluse materjalidele

 Kinnismälestiste rehi ja küüni välisviimistluse materjalid peavad järgima hoonete algset välisviimistlust. Hoonete restaureerimisel tuleb eemaldada ajaloolistele hoonetele tehtud nõukogude aegsed sobimatud silikaattellistest täiendused. Vajalike rajatiste viimistlusmaterjalide valikul mitte kasutada muinsuskaitseliselt vastuvõetamatuid imiteerivaid materjale.

9.3.7 Tingimused katusekujule

 Kinnismälestistel rehi ja küün on planeeritud säilitada algne katusekuju.  Uute väikeelamukruntide hoonete (uued väikeelamud ja abihooned) katusekujule tingimusi

ei seata. Hooned on planeeritud kaldkatusega. Eesmärgiga tagada uushoonestuse omavaheline haakumine on arhitektuurinõuetes ette nähtud, et erinevate kruntide hooned tuleb projekteerida arhitektuurselt kokku sobivatena ja soovitatavalt ühise arhitektuurse käekirjaga.

9.3.8 Tingimused piiretele

 Võttes arvesse, et piirete rajamine takistab ajalooliste hoonete tervikmulje säilimist ja kinnismälestistele avanevate algupäraste vaadete säilimist, on kinnismälestiste rehi ja küüni krundile kirde-, edela- ja loodepiiril planeeritud vaateid sulgevaid piirdeid mitte rajada.

 Uute väikeelamukruntide piirete tüüp ja kõrgus on planeeritud sobivana eluhoonestusega. Piirde kõrgus on planeeritud kuni 1,5 maapinnast. Rehi ja küüni poole avanevatel kinnistupiiridel on planeeritud puitlaudisega piirdeaiad. Piiretele lisaks on väikeelamukrundid planeeritud eraldada päikesepargist krundil pos 16 vaadet sulgeva haljastusega.

9.3.9 Arheoloogiline uurimine Arheoloogiline uurimine kaeve- ja ehitustöödel ei ole nõutav. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

21/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 10.1 Üldosa Detailplaneeringus esitatud liikluskorralduse lahendus on põhimõtteline. Joonistel kujutatud planeeringut illustreeriva lahenduse (juurdepääsude asukohad, liikluskorraldus) täpne järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik. 10.2 Looduse tee Planeeringuala piirneb avalikus kasutuses oleva Looduse teega (tee nr 8920067). Ehitusprojektis tuleb vastava vajaduse korral kirjeldada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringute (vibratsioon, õhusaaste, tolm, talihooldel kasutatavad soolad jms) kavandatavad leevendusmeetmed. 10.3 Kruntide võimalikud planeeritud juurdepääsud Planeeringuala kruntide juurdepääsu kirjeldus vt punktis 7.1. Detailplaneering teeb ettepaneku määrata planeeringuga moodustatud kruntide juurdepääsuks ringsõiduna kavandatud tee avalikult kasutatavaks teeks. Teele on moodustatud eraldi krunt pos 5 sihtotstarbega LT - tee ja tänava maa. Ettepaneku põhjendusena on tee vajalik paljude kruntide juurdepääsuks ja otstarbekas on arvukate notariaalsete servituudilepingute seadmise vältimine. 10.4 Parkimine Uute üksikelamute parkimisnormatiiv vastavalt EVS 843 Linnatänavad (punkt 9.2.3, tabel 9.2, väike-elamute ala) on 3 parkimiskohta. Kinnismälestiste rehi ja küüni krundi parkimiskohtade vajadus arvutada ehitusprojekti koostamisel hoone tegelikust kasutusviisist lähtuvalt, võttes aluseks EVS 843 Linnatänavad punkti 9.2.3, tabeli 9.1, väike-elamute ala. Sõidukite parkimine on planeeritud tagada kinnistute siseselt. Parkimise lahendus tuleb anda ehitusprojektis. 11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 11.1 Haljastus Looduse tee 22 krunt on valdavalt kõrghaljastuseta. Tee ääres on krundil mõned suuremad kuused ja hõbepaju. Looduse tee poolsel olemasoleva krundi piiril on istutatud tammede allee. Krundi kirdepiiril on isetekkeline kõrghaljastuse rivi, mis suleb kinnistu vaate ja eraldab kinnistut põllust. Puudegrupid on ka krundi edelapiiril. Olemasolev haljastus on kajastatud lisal 3, Tugiplaan. Planeeritud on kirdepiiri haljastus korrastada. Selleks, et tõkestada planeeringuga moodustatud mälestiste krundilt ning üksikelamute kruntidelt vaateid edelasse jäävale aiandile ja lõunas planeeritud päikesepargile, on planeeritud istutada kaitsehaljastus (nt kuusehekk) elamukruntide pos 4 ja pos 13 – pos 15 lõunapiiridel. Üksikute puude istutamist või raiumist detailplaneeringuga ei reguleerita. Uute puude istutamisel on vajalik jälgida tehnovõrkude paiknemist. Maa-aluste tehnovõrkude kaitsmiseks on keelatud istutada puid lähemale kui 2 m tehnoliinist. Tehnovõrkude rajamisel on ehituse ajal planeeritud tagada puude kaitsemeetmeid, sh vajadusel võrkude rajamiseks puude juurestike läheduses kasutada kinnist meetodit. 11.2 Heakorrastus ja jäätmekäitlus Territooriumi heakorrastus näha ehitusprojektis ette kõrgendatud nõudmistega. Jäätmete kogumine kruntidel peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides ning Viljandi valla jäätme-eeskirjas ja jäätmekavas toodud nõuetega. Uute üksikelamukruntide jäätmekäitlus on planeeritud lahendada jäätmekäitlejaga sõlmitavate lepingute alusel. Jäätmekonteinerite asukohad tuleb kajastada hoonete ehitusprojektides.

22/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

12 KUJAD 12.1 Tuleohutuskujad ja tuleohutuse tagamine Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel ning ehituslike abinõudega tule leviku tõkestamisel tuleb lähtuda siseministri 30.03.2017 määrusest number 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” ning asjakohastest standarditest. Planeeringus on ehitusloakohustuslike hoonete tuleohutuskujad naaberhoonetest (8 m) tagatud hoonestusalade planeeritud vahekaugusega. Kuja nõuet rakendatakse rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut ja ka hoonetele, mille püstitamine ei ole reguleeritud ehituseadustikuga. Antud ehitiste püstitamisel on kuja tagamine kinnistu omaniku vastutusel. Hoonete tuleohutusklassid ja tuletõkkesektsioonide moodustamine ning hoonetele rakendatavad tuleohutusmeetmed ja meetmete ulatus tuleb määrata ehitusprojektis. 12.2 Tehnorajatiste kujad Tehnorajatiste lubatud minimaalsed vahekaugused määrata ehitusprojektis vastavuses Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73, Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla projekteerimisel lähtuda kujast, mis on määratud vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. 13 KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

 Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana, sissepääsud välisvalgustusega.

 Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel.  Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele

mittekutsuvaid konstruktsioone ja ehitusmaterjale ning tagada keskkonna korrashoid, mis paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab kuritegude tõenäosust.

14 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS Planeeringualal ei asu riiklikult kaitstavaid loodusobjekte, looduskaitseseadusest ega EL Nõukogu direktiividest tulenevaid kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. 14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsuse nr 61, „Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“ punkt 4 sisaldab otsust mitte algatada koostatava detailplaneeringu KSH-d, kuna koostatud eelhinnangu järeldused ei too esile keskkonnamõju olulist suurenemist. Kavandatava tegevusega ja strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega ei kaasne seega eeldatavalt vahetut või kaudset mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringuga ei nähta ette keskkonnamõju olulist suurenemist, ei lubata tegevusi, mis eeldatavalt võiksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses kaasa tuua olulist keskkonnamõju või keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse.

23/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

Keskkonnamõju hindamise läbiviimine käesoleva detailplaneeringu alusel kavandatavate ehitiste ehitamisel ei ole vajalik. 14.2 Müra Planeeringuala ja seda ümbritseva piirkonna liikluskoormus ja sellega seotud liiklusmüra tase planeeringu realiseerimisega oluliselt ei suurene. Ajaloolistele hoonetele uue otstarbe andmisega väheneb põllumajandustehnika kasutamisest tulenev müra. Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, seetõttu planeering dokumentatsioon ei sisalda mürahinnangut. Liiklusest põhjustatud müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Lubatud ekvivalentmüra tasemed elu- ja magamisruumides on 40 dB päeval ja 30 dB öösel. Elu- ning magamisruumide kavandamisel 61-65 dB liiklusmüra tsoonis tuleb rakendada välispiirde ühisisolatsiooni nõuet minimaalselt 40 dB. Hoonest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemid) paigutada eluruumidest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete paigutamisel võtta aluseks vastavad juhendid, sh Terviseameti 20.05.2019 kiri nr 9.4 3/19/2597-1, „Koostööettepanek õhksoojuspumpade poolt põhjustatud mürahäiringute ennetamiseks“. 14.3 Vibratsioon Planeeringuala teed on suhteliselt väikese liikluskoormusega, sh on raskeliikluse osakaal madal. Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse. Planeeritud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab massiivsete konstruktsioonide kasutamine. 14.4 Radoonioht Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt EVS 840, „Radooniohutu hoone projekteerimine“. 14.5 Insolatsioonitingimused Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Eesti standard EVS 894, „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Elamute asukoht ja hoonete asetus ei takista eluruumides normatiivset katkematut insolatsiooni (otsese päikesevalguse pääsemist ruumi) päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini. 15 MAAPARANDUSSÜSTEEMID JA NEIST TEKKIVAD KITSENDUSED 15.1 Olemasolev maaparandussüsteem Katastriüksusel Looduse tee 22 lõunaosa asub olemasoleval maaparandusehitisel, mis on kasutusele võetud 1967. aastal. Maaparandusehitise andmed Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) Maaparandussüsteemide infosüsteemis: ehitise nimi Vana-Võidu KPK, maaparandussüsteemi kood 3101800010180/002. Maaparandussüsteem on kajastatud detailplaneeringu joonisel lisa 3, Tugiplaan. 15.2 Maaparandussüsteemi kaitsest tulenevad nõuded Detailplaneeringu algatamise järel (11.03.2022) väljastas Põllumajandus- ja Toiduamet Viljandi Vallavalitsusele kirja nr 6.2-1/2324-1, „Arvamus Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu algatamise eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta“ (lisa 5). Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal 13.12.2022 väljastas Põllumajandus- ja Toiduamet Viljandi Vallavalitsusele kirja

24/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

nr 6.2-6/12879-1, „Arvamus Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneeringu eelnõu kohta“ (lisa 12). Arvamuse alusel on planeeringut korrigeeritud. Olemasoleva maaparandussüsteemiga Vana-Võidu KPK on planeeringu koostamisel arvestatud ning planeeritud on tagada maaparandusehitise Vana-Võidu KPK (MS kood 3101800010180/002) toimimine. Maaparandusehitise maa-alal on moodustatud eraldi krunt, mille maakasutust ei ole planeeritud muuta (kasutamise sihtotstarve MP – põllumajandusmaa). Olemasolev drenaažisüsteem väljaspool Vana-Võidu KPK maa-ala säilitatakse. Ehitusprojekti koostamisel tuleb võtta aluseks ja seada ehitamisele järgmised nõuded:

 Drenaaži asukoht vt planeeringu joonisel Lisa 3 (Tugiplaan).  Enne ehitamist tuleb päikeseelektrijaama projekti koostamiseks teha uurimistööd drenaaži

asukoha ja sügavuse täpseks määramiseks. Sügavuse uurimistöö võib jätta tegemata, kui päikeseelektrijaama rajatiste ehitamisel ei ulatu kaeved ega rajatise konstruktsioon sügavamale kui 0,6 m maapinnast või kasutatakse betoonvundamente (MaaParS § 47 lg 6).

 Kaabli ristumisel dreeni või kollektoriga projekteerida kaabel 0,5 m allapoole dreeni või kollektorit. Paigaldusskeem näidata ära ehitusprojekti joonisel.

 Drenaaži suunas maaraami kinnitusvaiasid ei rammita. Vajadusel muudetakse maaraamide asukohta.

 Drenaaži juhusliku vigastamise korral ehitustööde teostamise ajal asendada kuivendusdreen/ kollektor sama läbimõõduga plasttoruga või suletakse dreeni otsad otsakorgiga. Parandatud drenaažitoru läbivajumise vältimiseks pinnas eelnevalt tihendada ja toru alla paigaldada puitalus.

16 KINNISOMANDI KITSENDUSED, SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS Teisele isikule kuuluvatele olemasolevatele ja planeeritud ehitistele võõral kinnistul on vajalik seada notariaalne maakasutusõigus. Kitsenduste ulatuse määramisel võtta aluseks rajatise kaitsevöönd. 16.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste servituudi vajadus Detailplaneeringuga moodustatavatel kruntidel pos 5 ja pos 6 ning Looduse teel ja Kivistiku teel tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste ehitamiseks ümberehitamiseks ja hooldamiseks seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus Aktsiaselts Viljandi Veevärk kasuks. 16.2 Elektrirajatiste servituudi vajadus Detailplaneeringuga moodustataval krundil pos 5 ning kinnistul Vana-Võidu Aiand (89201:001:0231) tuleb planeeritud uute elektri liinirajatiste ehitamiseks, ümberehitamiseks ja hooldamiseks seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks. Detailplaneeringuga moodustataval krundil pos 5 tuleb planeeritud tänavavalgustuse rajatiste ehitamiseks, ümberehitamiseks ja hooldamiseks seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus Aktsiaselts Viljandi Veevärk kasuks. 17 TEE AVALIKULT KASUTATAVAKS TEEKS MÄÄRAMISE VAJADUS Planeeritud on vajadus määrata planeeringuga kavandatud tee avalikult kasutatavaks teeks. Ettepaneku põhjenduseks on asjaolu, et tee on vajalik paljude kruntide juurdepääsuks ja otstarbekas on arvukate notariaalsete servituudilepingute seadmise vältimine. Tee krundile on planeeritud piirkonda teenindavad ühiskommunikatsioonid (veetorustik, elektri ja side maakaabelliinid).

25/25

Looduse tee 22 katastriüksuse detailplaneering Projektikoda OÜ töö nr 2022-05-25

18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE Detailplaneeringus on viited õigusaktidele, mis kehtivad detailplaneeringu vastu võtmise ajal. Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta detailplaneering ja vastava õigusakti kehtiv redaktsioon. Kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju. 18.1 Planeeringu elluviimise eeltingimused Planeeringu kehtestamise ja elluviimise eeltingimuseks on, et planeeringu koostamisest huvitatud isik sõlmib Viljandi vallavalitsusega PlanS § 131 lõikest 2 tuleneva halduslepingu ja ehitab omal kulul välja detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised sealhulgas haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised. KOV ei menetle elamumaa kruntide ehituslube enne vee- ja kanalisatsioonitrasside kasutusloa andmist. Trasside ehitamisel peab tegema järelevalvet vee-ettevõtja või tema poolt kooskõlastatud isik. Tänavavalgustuse rajamise aeg määratakse PlanS § 131 lõike 2 alusel sõlmitavas lepingus. 18.2 Juurdepääsutee määramine avalikuks kasutamiseks Planeeritud juurdepääsutee määramist avalikuks kasutamiseks vastavalt EhS § 94 või selle üleandmist valla omandisse ei menetle KOV enne tee lõpliku valmimist ja mustkatte rajamist. Avaliku tee (krunt pos 5) rajamisel teeb järelevalvet KOV või KOV poolt volitatud isik. KOOSTAS /digitaalallkiri/ Olav Remmelkoor 5069191

VILJANDI VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________ Kauba tn 9 telefon 435 0110 EE23 1010 302005452008 SEB Pank

Viljandi linn telefon 435 0112 EE06 2200 221029282691 Swedbank

71020 Viljandimaa [email protected]

reg-kood 75038606 www.viljandivald.ee

Päästeamet

[email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected] Meie 17.02.2023 nr 7-2/126-14

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks.

Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Vana-Võidu külas

üldplaneeringut muutva Looduse tee 22 katastriüksuse 89201:001:0680 detailplaneeringu, mille

koostamine algatati Viljandi Vallavolikogu 28.04.2022 otsusega nr 61. Detailplaneering näeb

ette maakasutuse juhtotstarbe muutmise, elamumaa kruntide moodustamise ja määrab nende

kruntide ehitusõiguse. Samuti määrab ehitusõiguse päikeseelektrijaama rajamiseks.

Detailplaneering on lisatud käesolevale kirjale. Planeering ja selle menetlemise info on

elektrooniliselt kättesaadavad ka Viljandi valla veebilehel.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Paistu

ehitusosakonna juht

Raivo Laidma

planeeringuspetsialist

[email protected]

+372 588 55537

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 20.02.2023 10:32

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 7-2/126-14 DP311_kooskolastustaotlus_TRAM_PA_PTA_MKA

Manused: DP311_kooskolastustaotlus_TRAM_PA_PTA_MKA.asice

Tere

Esitame kooskõlastamiseks detailplaneeringu

Lugupidamisega