KÄSKKIRI

Tallinn 07.07.2026 nr 1-1/111 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste osutamise ja haldamise üldtingimused Siseministri 17. veebruari 2020 määruse nr 8 „Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskuse põhimäärus“ § 10 lg 2 alusel

1. Kehtestan käskkirja lisaks oleva IKT teenuste osutamise ja haldamise üldtingimused.

2. Käskkiri jõustub allkirjastamise hetkest.

3. Tunnistan kehtetuks peadirektori. 11.03.2024 käskkirja nr 1-1/16 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste üldtingimused.

4. Panen kontrolli käskkirja ajakohastamise eest vastutavaks strateegia ja teenuste juhtimise valdkonna valdkonnajuhi.

LISAD:

Lisa 1: IKT teenuste osutamise ja haldamise üldtingimused

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirke Saar peadirektor

Lisa 1. IKT teenuste osutamise ja haldamise üldtingimused

1.Üldosa

1.1. IKT teenuste osutamise ja haldamise üldtingimused (edaspidi üldtingimused)

sätestavad IKT teenuste osutamise üldised tingimused, osapoolte õigused ja

kohustused ning teenuste kvaliteedi, turvalisuse, toimepidevuse ja hukukindluse

tagamise põhimõtted. Üldtingimused on IKT teenuste osutamise kokkuleppe

lahutamatu osa ning neid kohaldatakse kõikidele teenuste portfellis aktiivses olekus

olevatele IKT teenustele.

1.2. Üldtingimusi kohaldatakse kõikidele SMIT-i poolt osutatavatele IKT teenustele sõltumata

teenuse osutamise viisist, tehnoloogilisest lahendusest või teenuse osutamisse

kaasatud partneritest. Kui õigusaktidest, teenuse osutamise kokkuleppest või muudest

kokkulepetest tuleneb konkreetse teenuse suhtes rangem nõue, kohaldatakse rangemat

nõuet.

1.3. Vastavalt Siseministeeriumi kantsleri 22.06.2026 nr 1-5/63 „Siseministeeriumi info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamise ja osutamise põhimõtted“

(edaspidi SIM teenuste osutamise põhimõtted) sätestatule fikseeritakse IKT teenuse

osutamise tingimused üldtingimustes ning teenuste portfellis hallatavates teenuse

andmetes. SIM teenuste osutamise põhimõtted sätestavad teenuste portfellis

hallatavates teenuse andmetes kajastatavad kohustuslikud teenustasemete näitajad ja

infoturbe parameetrid. Kui IKT teenus toetab andmekogu toimimist, on teenuse

parameetrite ja teenustasemete määramise kohustuslikuks aluseks vastava

andmekogu põhimäärus. Teenuse kirjeldus, teenusega seotud rollid, teenuse staatus,

teenuse seosed ning muu teenuse juhtimiseks vajalik informatsioon hallatakse teenuste

portfellis vastavalt teenuste portfelli ja kataloogi juhtimise juhistele.

1.4. IKT teenuse osutamisel lähtutakse õigusaktidest, Küberturvalisuse seaduses

sätestatust, andmekogude põhimäärustest, SIM teenuste osutamise põhimõtetest ning

muudest Siseministeeriumi valitsemisalas kehtestatud nõuetest.

1.5. Üldtingimused täpsustavad SIM teenuste osutamise põhimõtetes sätestatud IKT

teenuste osutamisega seotud nõudeid. Teenuste portfellis hallatavates teenuse

andmetes kirjeldatakse konkreetse teenuse teenustasemete näitajad, infoturbe

parameetrid, kriitilised ärifunktsioonid ning muud teenuse spetsiifilised tingimused.

1.6. SIM teenuste arendamise ja osutamise põhimõtetes nimetatud teenuslepe (Service

Level Agreement, SLA) vormistatakse valitsemisala asutuste vahel kirjalikku

taasesitamist võimaldaval kujul teenuse osutamise kokkuleppena, mis on teenuste

portfellis hallatav teenusekirje osa. Eraldi allkirjastatud kirjaliku dokumendina teenuse

osutamise kokkulepet üldjuhul ei vormistata.

1.7. Teenuse osutamise kokkuleppe eesmärk on fikseerida osapoolte vastutus ja teenuse

osutamise tingimused, mis võimaldavad tellijal või andmekogu vastutaval töötlejal

teostada sisulist kontrolli teenuse üle. Kokkuleppes fikseeritakse:

1.7.1. teenuse äriline kriitilisus, tehnilised parameetrid ja kvaliteedimõõdikud

(teenustasemed);

1.7.2. infoturbe parameetrid ja andmete kaitse;

1.7.3. toimepidevuse ja hukukindluse tagamise ning muud teenuse spetsiifilised

kokkulepped.

1.8. Teenuse osutamise kokkuleppe sõlmitakse teenuse osutaja ja tellija esindusõiguslike

isikute poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st. mitte allkirjastatult)

teenuste portfellis tahteavalduste avaldamise teel.

2.Mõisted

2.1. Üldtingimustes kasutatakse mõisteid tähenduses, mis on sätestatud SIM teenuste

osutamise põhimõtetes ja SMIT teenuste portfelli ja kataloogi juhtimise juhistes.

2.2. Mõistete määratlemisel lähtutakse valdkonna standarditest (ITIL, EITS). Teenuste

portfelli elektroonilses keskkonnas on andmeväljadele lisatud väljasisu info/selgitav

tekst.

2.3. Kui mõistet ei ole eelnimetatud dokumentides või standardites määratletud, lähtutakse

selle valdkondlikust üldlevinud tähendusest ja tavapärasest käsitlusest.

3.Tööaja klass

3.1. Teenuse tööaja klass määrab IKT teenuse aktiivse kasutusaja, mille jooksul peab teenus

vastama kokkulepitud teenustasemetele. Teenuse tööaja klass on aluseks

teenustaseme näitajate mõõtmisel, intsidendi lahendusaja arvestamisel ning teenuse

osutamiseks vajalike ressursside planeerimisel.

3.2. Kasutusel on kolm tööaja klassi:

3.2.1. A – 24/7 teenus – kalendriaeg (365/366 päeva aastas), sh nädalavahetused ja

riigipühad

3.2.2. B – tööpäevadel kell 07.00–22.00, esmaspäevast reedeni, välja arvatud riigipühad;

3.2.3. C – tööpäevadel kell 08.00–18.00, esmaspäevast reedeni, välja arvatud

riigipühad.

3.3. Teenuse tööaja klass määratakse teenus osutamise kokkuleppes.

3.4. Aega, mis jääb väljapoole aktiivset kasutusaega, nimetatakse passiivseks kasutusajaks.

Passiivsel kasutusajal ei ole teenuse kättesaadavus garanteeritud ning seda aega ei

arvestata teenustaseme mõõtmisel, kui teenuse osutamise kokkuleppes ei ole kokku

lepitud teisiti.

4.Ärikriitilisus

4.1. Ärikriitilisus on IKT teenuse või selle funktsionaalsuse mittetoimimise mõju asutuse

ülesannete täitmisele, avalike teenuste osutamisele või valitsemisala toimepidevusele.

4.2. IKT teenuse või selle kriitiliste ärifunktsioonide ärikriitilisuse määrab tellija vastavalt SIM

teenuste osutamise põhimõtetele.

4.3. IKT teenuse ärikriitilisus ja teenuse kriitilised ärifunktsioonid fikseeritakse teenuste

portfellis.

4.4. IKT teenuse üldine ärikriitilisuse tase määratakse selle kõige kriitilisema funktsiooni järgi.

Oluline on teenuste portfellis ära nimetada kõik teenuse kriitilised funktsionaalsused.

4.5. Ärikriitiliste funktsioonide eristamine on aluseks teenuse osutamise meetmete

kavandamisel, monitooringu prioriteetide seadistamisel ning teenuse osutamise kulu

kujundamisel.

4.6. Ärikriitilisust kasutatakse teenustasemete määramisel, käideldavusnõuete määramisel,

taastamise eesmärkide määramisel, intsidendi prioriteedi määramisel, IKT teenuste

taastamisjärjekorra määramisel ulatuslike häirete korral.

4.7. Kasutusel on viis ärikriitilisuse taset:

4.7.1. Elutähtis – IKT teenuse katkemine ohustab elu, tervist või teist elutähtsat teenust (HOS tähenduses). Nõutav on kõrgeim hukukindlus ja alternatiivsete töövõtete (sh paberil jätkamise) valmidus.

4.7.2. Kriitiline – IKT teenuse mittetöötamine peatab koheselt asutuse osutatava põhiteenuse osutamise täielikult või suurel määral.

4.7.3. Oluline – IKT teenuse mittetöötamine takistab oluliselt asutuse poolt osutatava põhiteenuse või sisemise tugiteenuse osutamist. Asutuse põhieesmärkide täitmine on oluliselt häiritud.

4.7.4. Tavaline – IKT teenuse mittetöötamine mõjutab asutuse poolt osutatava põhiteenuse ja sisemise tugiteenuste osutamist. Mõju asutuse põhieesmärkide täitmisele on vähene.

4.7.5. Väheoluline – IKT teenuse mittetöötamine ei mõjuta asutuse poolt osutatava põhiteenuste osutamist. Mõju asutuse põhieesmärkide täitmisele puudub.

5.Hooldustööd

5.1. Hooldustööde eesmärk on tagada IKT teenuse ja selle osutamiseks vajaliku taristu

turvalisus, käideldavus, toimepidevus, töökindlus ning vastavus kokkulepitud

teenustasemetele.

5.2. Hooldustööd jagunevad plaanilisteks ja erakorralisteks.

5.2.1. Plaaniline hooldustöö on etteplaneeritud tegevus süsteemide elutsükli

haldamiseks, tehnilise võimekuse säilitamiseks, baasturvalisuse tagamiseks või

teenuse parendamiseks.

5.2.2. Erakorraline hooldustöö on viivitamatut sekkumist nõudev tegevus, mille

edasilükkamine võib põhjustada olulist mõju teenuse turvalisusele, käideldavusele,

toimepidevusele või töödeldavate andmete terviklusele.

5.3. Teenuse hooldusaken, hooldustöödest etteteavitamise tähtaeg, kooskõlastamise kord

ning teavitamise sihtrühm määratakse teenuse osutamise kokkuleppe raames. Kui ei

ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud tingimusi.

5.4. Plaaniline hooldustöö tehakse võimaluse korral passiivsel kasutusajal või teenuse

osutamise kokkuleppes määratud hooldusaknas ning seda ei kooskõlastata eraldi.

Asutuse kontaktisikut ja mõjutatud asukohtade/teenuste kasutajaid teavitatakse

vähemalt kaks tööpäeva enne hooldustöö tegemist vastavalt teenuse osutamise

kokkuleppes määratud teavituskorrale või rakendades asukohapõhist

teavitusprotseduuri.

5.5. Plaanilise hooldustöö läbiviimine aktiivsel kasutusajal kooskõlastatakse vähemalt kaks

tööpäeva enne hooldustöö tegemist teenuste portfellis määratud asutuse

kontaktisikuga. Kooskõlastustaotluses esitatakse vähemalt hooldustöö tegemise

ajavahemik, hinnanguline kestus ning mõju IKT teenuse toimimisele.

5.6. Asutuse kontaktisik on kohustatud plaanilise hooldustöö kooskõlastamise taotlusele

vastama kahe tööpäeva jooksul. Mõjutatud asukohtade või teenuste kasutajaid

teavitatakse vähemalt kaks tööpäeva enne hooldustöö tegemist, rakendades

asukohapõhist teavitusprotseduuri.

5.7. Plaanilise hooldustöö tegemisest aktiivsel kasutusajal on asutuse kontaktisikul õigus

keelduda. Sellisel juhul kaasneb kohustus pakkuda välja uus hooldustöö tegemise aeg,

mis ei ole hilisem kui viis tööpäeva esialgselt pakutud ajast, välja arvatud juhul, kui

tegemist on erakorraliste asjaoludega, mis takistavad plaanilise hooldustöö tegemist

nimetatud tähtaja jooksul.

5.8. Teenuse tellijal on õigus plaanilisele hooldustööle antud kooskõlastus tühistada, kui

pärast kooskõlastuse andmist ilmnevad erakorralised asjaolud, mida ei olnud võimalik

kooskõlastamise hetkel ette näha ning mille tõttu võib hooldustöö oluliselt häirida

asutuse põhiülesannete täitmist või avalike teenuste osutamist.

5.9. Plaaniliste hooldustööde ajal toimunud IKT teenuse mittetoimimist ei loeta teenuse

katkestuseks.

5.10. IKT teenuse tellija asutuse kontaktisik tagab hooldustöödega seotud info

liikumise ning vajalike kooskõlastuste korraldamise mõjutatud struktuuriüksuste vahel.

5.11. Keskse taristu ja laiaulatusliku mõjuga baastööde tegemiseks kasutatakse

regulaarset hooldusakent teisipäeviti kell 04.00–06.00. Selle hooldusakna kasutamisest

teavitatakse asutuse kontaktisikuid vähemalt kaks nädalat ette ning teavitust korratakse

vähemalt kaks tööpäeva enne hooldustöö algust.

5.12. Asutus tagab valmiduse oma kriitiliste tegevuste ja äriprotsesside jätkamiseks,

sealhulgas alternatiivsete töövõtete rakendamiseks, punktis 5.11 nimetatud

hooldusakna ajal, kuna tegemist on teenuste turvalisuse, toimepidevuse ja stabiilsuse

tagamiseks vajalike töödega.

6.Käideldavus

6.1. IKT-teenuse käideldavus on teenuse ja andmete kättesaadavus teenuse kasutajatele

kokkulepitud teenustaseme (SLA) raames. Teenuse käideldavust mõõdetakse teenuse

ärifunktsioonide toimimise kaudu ning selle hindamisel kasutatakse käideldavusklassi,

taasteaega ja taastepunkti:

6.1.1. Käideldavuse osaklass (A) – statistiline kättesaadavus kalendriaasta lõikes, mis määrab teenuse statistilise kättesaadavuse ning on aluseks teenuse osutamiseks vajaliku tehnilise arhitektuuri ja dubleerimise taseme kavandamisel;

6.1.2. Taasteaeg (ehk max lubatud seisak, RTO – Recovery Time Objective) – maksimaalne lubatud ajavahemik, mille jooksul peab ärifunktsiooni toimimine pärast tõrget olema täielikult taastatud;

6.1.3. Taastepunkt (ehk andmekao piir, RPO – Recovery Point Objective) – maksimaalne lubatud andmekao aeg, mis määrab varukoopiate tegemise sageduse ja andmete replikatsiooni vajaduse (nt kui RPO on 15 min, peavad taastatud andmed pärinema hiljemalt 15 minutit enne tõrget).

6.2. Vastavalt SIM teenuste osutamise põhimõtetele määratakse käideldavusklass,

taasteaeg (RTO) ja taastepunkt (RPO) teenuse osutamise kokkuleppes, lähtudes

teenuse ärikriitilisusest, kaitsetarbest, teenuse tehnoloogilistest eripäradest ning

asjakohasel juhul andmekogu põhimääruses sätestatud nõuetest teenuse ja andmete

kättesaadavusele ning toimepidevusele.

6.3. Teenuse käideldavuse sihttase, mõõtmisperiood, mõõtmise metoodika, taasteaeg

(RTO) ja taastepunkt (RPO) fikseeritakse teenuste portfellis, vastavalt SIM teenuste

osutamise põhimõtetes sätestatud nõuetele.

6.4. Käideldavuse tagamisel lähtutakse õigusaktidest, Eesti infoturbestandardist, SIM

teenuste osutamise põhimõtetest ning muudest Siseministeeriumi valitsemisalas

kehtestatud nõuetest. Teenuse tehnoloogilisest eripärast tulenevad erisused ja

jääkriskid dokumenteeritakse teenuste portfellis.

6.5. Käideldavusel on neli käideldavusklassi. Käideldavusklass määrab teenusele

rakendatava minimaalse käideldavuse taseme, taasteaja ja andmekao piiri:

Klass E-ITS tase Käideldavuse % (Aastas)

Taasteaeg (RTO / nädalas)

Taastepunkt (RPO)

Kirjeldus

K3 Väga suur (V)

≥ 99,9% 10 minutit < 15 min Kõrgkäideldav elutähtis teenus. Katkestusel on kriitiline mõju riigi julgeolekule või elule.

K2 Suur (S) ≥ 99% 2 tundi < 4 tundi Oluline teenus. Lubatud lühiajaline katkestus töövälisel ajal või passiivsel kasutusajal.

K1 Normaalne (N)

≥ 90% 24 tundi < 24 tundi Toetav teenus. Katkestus ei halvenda asutuse põhitegevust pikas perspektiivis.

K0 Madal (M) Määramata Mõistlike võimaluste piires. Ei ole tagatud.

Mõistlike võimaluste piires. Ei ole tagatud.

Arendus-, koolitus- või testsüsteemid, kus käideldavuse garantii puudub.

6.6. Maksimaalse ühekordse katkestuse aja määramisel lähtutakse punktis 6.5 sätestatud

käideldavusklassist. Teenusele rakendatav maksimaalne katkestuse kestus

fikseeritakse teenuste portfellis.

6.7. Teenuse käideldavus arvutatakse suhtarvuna, väljendatuna protsentides, jagades

teenuse tegeliku töösoleku aja kokkulepitud aktiivse kasutusajaga arvestusperioodi

jooksul kalendriaasta lõikes.

6.8. Teenuse katkestuseks loetakse olukorda, kus vähemalt üks teenuse kriitiline

ärifunktsioon ei ole kättesaadav või selle toimimine on takistatud viisil, mis ei võimalda

teenust eesmärgipäraselt kasutada. Teenuse kriitilised ärifunktsioonid kirjeldatakse

teenuste portfellis.

6.9. Kui teenus koosneb mitmest funktsioonist, käsitletakse teenuse katkestusena kriitilise

ärifunktsiooni mittetoimimist. Muude funktsioonide häired käsitletakse intsidendi või

teenuse kvaliteedi kõrvalekaldena vastavalt nende mõjule.

6.10. Teenuse katkestuse algusajaks loetakse intsidendi tekkimise hetk, mis on

tuvastatud monitooringusüsteemi, automaatse seire või kasutaja teavituse alusel.

6.11. Teenuse katkestuse lõpuajaks loetakse hetk, mil katkestuse põhjustanud

ärifunktsioon on taastatud ning teenuse kasutajatel on tegelik võimalus teenuse

eesmärgipärast kasutamist jätkata.

6.12. Ajutise lahenduse rakendamisel loetakse katkestus lõppenuks üksnes juhul, kui:

6.12.1. teenuse põhifunktsioonide kasutamine on võimalik;

6.12.2. äriprotsessi jätkamine on võimalik;

6.12.3. teenuse tellija on ajutise lahenduse kasutamisega nõustunud või kinnitanud selle

piisavaks teenuse kasutamise jätkamiseks.

6.13. IKT-teenuse käideldavuse (SLA) ja intsidendi lahendusaja (SLA) arvutamisel ei

käsitleta teenuse katkestusi või häireid, mille on põhjustanud:

6.13.1. üldtingimuste kohaselt tehtud plaanilisi hooldustöid;

6.13.2. teenuse tellija tegevusest või tegevusetusest põhjustatud katkestusi;

6.13.3. vääramatu jõu asjaoludest tingitud katkestusi;

6.13.4. kolmandate osapoolte välisliidesed: kolmandate osapoolte hallatavate

välisliideste kättesaamatus, aeglus või funktsionaalsed vead tingimusel, et IKT

teenuse osutaja tõendab monitooringuandmetega oma haldusalas oleva süsteemi

ja liidestusteenuse nõuetekohast toimimist;

6.13.5. välisvõrgu rikked: Sideühenduste rikked väljaspool IKT-teenuse osutaja hallatavat

võrgutaristut (nt riikidevahelised magistraalühendused);

6.13.6. teavitatud hooldustööd: kolmandate osapoolte teostatud hooldustöid, millest on

teenuse tellijat eelnevalt teavitatud vastavalt üldtingimustele.

6.14. IKT teenuse osutaja vastutab IKT teenusega seotud katkestuste ja kriitiliste

intsidentide lahendamise korraldamise eest vastavalt teenuste portfellis kokkulepitud

teenustasemetele.

6.15. IKT teenuse osutaja tagab teenuse käideldavuse seire ning käideldavust

mõjutavate sündmuste registreerimise ja menetlemise.

7.Terviklus

7.1. IKT-teenuse terviklus on andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning

päritolu autentsus ja volitamata muutuste puudumine.

7.2. IKT teenuse tervikluse nõue määratakse lähtuvalt töödeldavate andmete kriitilisusest,

õigusaktidest tulenevatest nõuetest ning teenuse kaitsetarbest. IKT teenuste portfellis

kirjeldatakse teenuse kõrgeim tervikluse nõue.

7.3. Vastavalt SIM teenuste osutamise põhimõtetele fikseeritakse teenuse tervikluse

osaklass ning muud terviklusega seotud infoturbe parameetrid teenuste portfellis.

7.4. Terviklusklassid määravad andmete õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse ja jälgitavuse

tagamiseks rakendatavate kontrollimehhanismide ranguse.

7.4.1. T3 (Väga suur) - info allikal, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema

tõestusväärtus. Nõutav on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas

ning kompromissitu ja muutmiskindel auditilogi.

7.4.2. T2 (Suur) - info allikas ning selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema

tuvastatavad. Nõutavad on perioodilised info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse

kontrollid ning piisav auditijälg tehtud toimingute tuvastamiseks.

7.4.3. T1 (Normaalne) - info allikas ning selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema

tuvastatavad. Info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll toimub

vajaduspõhiselt või erijuhtudel.

7.4.4. T0 (Madal) - info allika, muutmise või hävitamise fakti tuvastatavus ei ole oluline

ning täiendavaid tervikluse kontrollimehhanisme ei rakendata.

7.5. IKT teenuse osutaja tagab teenuse toimingute jälgitavuse ulatuses, mis vastab

teenusele määratud tervikluse osaklassile ning võimaldab vajaduse korral tuvastada

andmete loomise, muutmise, kustutamise ja kasutamisega seotud sündmused.

7.6. Logimise, auditijälje säilitamise ning logiandmete säilitamise tähtajad määratakse

teenuste portfellis või teenuse tehnilises dokumentatsioonis vastavalt õigusaktidest

tulenevatele nõuetele.

7.7. Tervikluse rikkumiseks loetakse juhtumit, mille tulemusena on andmeid või teenuse

toimimise loogikat muudetud, kustutatud või kahjustatud viisil, mis võib mõjutada

teenuse eesmärgipärast kasutamist, õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist või

asutuse ülesannete täitmist.

7.8. Tervikluse rikkumise kahtluse või tuvastamise korral käsitletakse juhtumit

infoturbeintsidendina ning menetletakse turvaintsidentide menetlemise juhendile.

7.9. Tervikluse tagamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruses nr 121

sätestatust, Eesti infoturbestandardist, SIM teenuste osutamise põhimõtetest ning

muudest Siseministeeriumi valitsemisalas kehtestatud nõuetest.

8.Konfidentsiaalsus

8.1. IKT teenuse konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult volitatud kasutajatele,

süsteemidele või protsessidele ning kättesaamatus kõigile volitamata osapooltele.

8.2. IKT teenuse konfidentsiaalsuse nõue määratakse lähtuvalt töödeldavate andmete

tundlikkusest, õigusaktidest tulenevatest nõuetest, juurdepääsupiirangutest ning

teenuse kaitsetarbest.

8.3. IKT teenuste portfellis kirjeldatakse teenuse kõrgeim konfidentsiaalsuse nõue.

8.4. Vastavalt SIM teenuste osutamise põhimõtetele määratakse teenuse

konfidentsiaalsuse osaklass ning muud konfidentsiaalsusega seotud infoturbe

parameetrid ning fikseeritakse teenuste portfellis.

8.5. Konfidentsiaalsusklassid määravad juurdepääsuhalduse, autentimise ja andmekaitse

meetmete ranguse. Konfidentsiaalsusel on neli klassi:

8.5.1. S3 (Väga suur) – ülisalajane info. Info kasutamine on lubatud ainult nimeliselt

määratud kasutajatele. Juurdepääs on lubatav üksnes tööülesannetest tuleneva

põhjendatud vajaduse korral.

8.5.2. S2 (Suur) – salajane info. Info kasutamine on lubatud ainult määratud kasutajatele

või kasutajagruppidele. Juurdepääs on lubatav üksnes tööülesannetest tuleneva

põhjendatud vajaduse korral.

8.5.3. S1 (Normaalne) – asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud info. Juurdepääs

teabele on lubatav tööülesannetest tuleneva põhjendatud vajaduse korral.

8.5.4. S0 (Madal) – avalik info. Teabele juurdepääsu ei piirata. Teabe muutmise õigused

määratakse vastavalt tervikluse nõuetele

8.6. Juurdepääsuõigused peavad vastama minimaalse vajaliku õiguse põhimõttele ning

olema seotud kasutaja töö- või teenistusülesannetega.

8.7. IKT teenuse osutaja tagab juurdepääsuõiguste andmise, muutmise ja lõpetamise

jälgitavuse ulatuses, mis vastab teenusele määratud konfidentsiaalsuse nõudele.

8.8. Konfidentsiaalsuse rikkumiseks loetakse juhtumit, mille tulemusena on andmed saanud

kättesaadavaks volitamata isikule, süsteemile või protsessile.

8.9. Konfidentsiaalsuse rikkumise kahtluse või tuvastamise korral käsitletakse juhtumit

infoturbeintsidendina ning menetletakse vastavalt turvaintsidentide menetlemise

juhendile.

8.10. Konfidentsiaalsuse tagamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2022

määruses nr 121 sätestatust, Eesti infoturbestandardist, SIM teenuste osutamise

põhimõtetest ning muudest Siseministeeriumi valitsemisalas kehtestatud nõuetest.

9.Andmete varundamine ja taastamine

9.1. IKT teenuse osutaja tagab teenuse koosseisus olevate andmete säilimise, varundamise

ja taastatavuse vastavalt dokumendile "Siseministeeriumi valitsemisala

andmevarunduse ja erakorraliste koopiate tegemise kord" (kehtestatud kantsleri

24.07.2025 käskkirjaga nr 1-5/57).

9.2. Vastavalt SIM teenuste osutamise põhimõtetele määratakse ja fikseeritakse teenuste

portfellis, teenuse andmete varundamise ja taastamise nõuded, sealhulgas taasteaeg

(RTO), taastepunkt (RPO) ning muud teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud

parameetrid, lähtudes teenuse ärikriitilisusest, käideldavuse, tervikluse ja

konfidentsiaalsuse nõuetest.

9.3. Teenuse portfellis määratakse vähemalt:

9.3.1. taasteaeg (Recovery Time Objective, RTO);

9.3.2. taastepunkt (Recovery Point Objective, RPO);

9.3.3. varukoopiate säilitamise periood;

9.3.4. taastetestide tegemise sagedus.

9.4. Kui teenuste portfellis ei ole teenuse taastepunkti (RPO) määratud, loetakse lubatud

maksimaalseks andmekaoks 24 tundi.

9.5. IKT teenuse osutaja lepib teenuste portfellis kokku varukoopiate taastamise sageduse

ja teeb vähemalt kord viie aasta jooksul varukoopiate taastamise kontrollteste ning

dokumenteerib nende tulemused.

9.6. Varukoopiatele kohaldatakse vähemalt samu konfidentsiaalsuse, tervikluse ja

käideldavuse nõudeid, mis kehtivad teenuse töökeskkonnas töödeldavatele andmetele.

10.Keskkonnad

10.1. IKT teenuse osutamiseks võib kasutada erinevaid teenuskeskkondi sõltuvalt

teenuse elutsükli etapist, arendusvajadustest, testimise eesmärgist ning teenuse

tootmises kasutamise staatusest.

10.2. Teenuse osutamisel kasutatakse vastavalt vajadusele:

10.2.1. arenduskeskkonda; 10.2.2. testkeskkonda; 10.2.3. eeltootmiskeskkonda (pre-live); 10.2.4. koolituskeskkonda; 10.2.5. tootmiskeskkonda.

10.3. Teenuskeskkondade olemasolu, eesmärk, kasutustingimused ning

keskkondadele rakendatavad nõuded kirjeldatakse teenuste portfellis.

10.4. Tootmiskeskkond on teenuskeskkond, milles osutatakse teenust

lõppkasutajatele ning mille suhtes rakendatakse teenuse osutamiseks kokkulepitud

teenustasemete nõudeid.

10.5. Arendus-, test-, eeltootmis- ja koolituskeskkonnad on ette nähtud teenuse

arendamiseks, testimiseks, muudatuste valideerimiseks, kasutajate koolitamiseks ning

teenuse kasutuselevõtu ettevalmistamiseks.

10.6. Teenuskeskkonnad peavad olema üksteisest loogiliselt või füüsiliselt eraldatud

ulatuses, mis välistab volitamata juurdepääsu, andmete tahtmatu muutmise või mõju

tootmiskeskkonna toimimisele.

10.7. Tootmiskeskkonnas töödeldavate andmete kasutamine arendus-, test-,

eeltootmis- või koolituskeskkonnas on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik teenuse

osutamiseks või arendamiseks ning vastab õigusaktidest, andmekaitsenõuetest ja

infoturbenõuetest tulenevatele tingimustele

10.8. Kui tootmisandmeid kasutatakse muus teenuskeskkonnas, tuleb võimaluse

korral rakendada andmete pseudonüümimist, anonüümimist või muid meetmeid, mis

vähendavad andmete väärkasutamise riski.

10.9. Teenuskeskkondades töödeldavatele andmetele rakendatakse vähemalt selliseid

turvameetmeid, mis vastavad vastava keskkonna eesmärgile, töödeldavate andmete

olemusele ning teenuse kaitsetarbele.

10.10. Muudatuste kasutuselevõtt tootmiskeskkonnas toimub vastavalt

muudatusehalduse protsessile ning peab olema eelnevalt testitud ulatuses, mis

võimaldab hinnata muudatuse mõju teenuse toimimisele, turvalisusele ja

toimepidevusele.

10.11. IKT teenuse osutaja võib piirata või eemaldada arendus-, test-, eeltootmis- või

koolituskeskkonnas olevad andmed, kui see on vajalik keskkonna korrashoiuks,

turvalisuse tagamiseks või teenuse arendamiseks, välja arvatud juhul, kui teenuste

portfellis on kokku lepitud teisiti.

10.12. Kui teenuste portfellis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse teenuse koolitus-, test-

ja eeltootmiskeskkondadele järgmisi teenustasemeid:

10.12.1. koolituskeskkonna tööajaklass on C ning käideldavusklass K1;

10.12.2. testkeskkonna tööajaklass on C ning käideldavusklass K0;

10.12.3. eeltootmiskeskkonna tööajaklass on C ning käideldavusklass K0.

10.13. Punktis 10.12 sätestatud nõuetest erinevad teenustasemed, käideldavusklassid,

taasteajad või muud teenuskeskkondadele rakendatavad erisused fikseeritakse

teenuste portfellis.

10.14. Teenuskeskkondade varundamise, taastamise, andmesäilituse ja käideldavuse

nõuded määratakse lähtudes keskkonna eesmärgist, teenuse ärikriitilisusest ning

teenuse kaitsetarbest ning fikseeritakse teenuste portfellis.

11.Teenindussoovide menetlemine

11.1. IKT teenusega seotud teenindussoove võetakse vastu ööpäevaringselt IKT

teenuse osutaja klienditoe kanalite kaudu (telefon 612 3333, e-post [email protected] ning

iseteenindusportaal).

11.2. Teenindussoov on standardne, eelnevalt määratletud ja madala riskiga tegevus,

mille eesmärk on toetada teenuse kasutamist või tagada teenuse tavapärane toimimine.

11.3. Teenindussoovideks loetakse muu hulgas:

11.3.1. infopäringuid;

11.3.2. kasutajate ja kasutajakontodega seotud toiminguid;

11.3.3. juurdepääsuõiguste andmist, muutmist või lõpetamist;

11.3.4. standardsete seadistuste või konfiguratsioonide muutmist;

11.3.5. muid eelnevalt määratletud standardteenuseid.

11.4. Teenindussoovid registreeritakse ja menetletakse vastavalt SMITi pöördumiste

halduse protsessile.

11.5. Kui teenuste portfellis ei ole sätestatud teisiti, on teenindussoovi täitmise sihtaeg

viis tööpäeva.

11.6. Kui teenindussoovi täitmine eeldab IKT teenuse arhitektuurset muutmist,

arendustöö tegemist või uue funktsionaalsuse loomist, käsitletakse pöördumist

arendussoovina.

11.7. Arendussoovide menetlemine, prioriseerimine ja elluviimine toimub vastavalt IKT

arendusprotsessile.

11.8. Kui teenindussoovi täitmine eeldab teenuse konfiguratsiooni, taristu või muu

teenusekomponendi muutmist, menetletakse vastavat tegevust muudatusehalduse

protsessile.

11.9. Teenindussoovi menetlemise käigus võib IKT teenuse osutaja küsida teenuse

tellijalt täiendavat teavet, kinnitusi või kooskõlastusi, mis on vajalikud teenindussoovi

lahendamiseks.

11.10. Teenindussoovi menetlemise tähtaja arvestus peatub ajaks, mil IKT teenuse

osutaja ootab teenuse tellijalt teenindussoovi lahendamiseks vajalikku teavet,

kooskõlastust või otsust.

11.11. IKT teenuse tellija on kohustatud tagama teenindussoovi lahendamiseks vajaliku

informatsiooni õigeaegse esitamise ning määrama vajaduse korral kontaktisiku või

otsustaja, kelle pädevuses on teenindussoovi menetlemiseks vajalike otsuste tegemine.

11.12. Teenindussoov loetakse täidetuks pärast kokkulepitud tegevuse elluviimist või

pärast teenuse tellijale põhjendatud vastuse andmist.

12.Intsidendid

12.1. Intsidendiks loetakse planeerimata sündmust, teenuse kvaliteedi kõrvalekallet või

muud olukorda, mis põhjustab või võib põhjustada IKT teenuse häire, katkestuse või

kokkulepitud teenustasemest kõrvalekaldumise.

12.2. IKT teenuse tellija esitab IKT-teenuse osutajale teenuse äriliseks monitoorimiseks

vajalikud lävendväärtused (nt veamäärad, teenuse vastusajad). Nende puudumisel

loetakse intsidendi alguseks asutusepoolne teavitamine või tehnilise seire käigus

tuvastatud häire.

12.3. IKT teenustega seotud intsidentidest teavitamine toimub ööpäevaringselt IKT

teenuse osutaja klienditoe kanalite kaudu (telefon 612 3333, e-post [email protected] ning

iseteenindusportaal).

12.4. Intsidentidest muude sidekanalite kaudu teavitamise korral ei ole IKT teenuse

osutaja kohustatud arvestama teenuste portfellis sätestatud reageerimis- ja

lahendusaegasid enne intsidendi registreerimist ametlikus teeninduskanalis.

12.5. IKT teenuse osutaja registreerib, klassifitseerib ja menetleb kõik intsidendid

vastavalt intsidendihalduse protsessile.

12.6. Intsidendi prioriteet määratakse lähtudes:

12.6.1. mõjutatud teenuse ärikriitilisusest;

12.6.2. mõjutatud kasutajate arvust;

12.6.3. mõjutatud ärifunktsioonidest;

12.6.4. mõjust asutuse tegevusele või avaliku teenuse osutamisele.;

12.7. Intsidendi prioriteedi määramisel lähtutakse alljärgnevast maatriksist. Vajadusel

võib prioriteeti muuta, kui intsidendi tegelik ärimõju erineb maatriksi alusel määratud

prioriteedist (kui muutub intsidendi mõju ulatus või ilmnevad uued asjaolud).

Prioriteet Tüüpiline mõju ulatus ja

ärikriitilisus

Ärimõju kirjeldus Lahendusaeg

Kriitiline Kriitiline teenus või kriitiline

ärifunktsioon, mõju kogu

haldusalale või kõigile

kasutajatele

Vahetu oht inimese elule, tervisele või riigi julgeolekule;

K3 või K2 teenuse põhifunktsionaalsuse täielik

katkestus; seadusest tuleneva kriitilise ülesande

täitmise võimatus; oluline varaline või mainekahju;

kõrge mõjuga turvaintsident

Viivitamatult

(24/7)

Kõrge Kriitiline või oluline teenus,

mõju kogu asutusele,

kriitilisele asukohale või

suurele kasutajate grupile

Äriprotsessi toimimine on oluliselt häiritud; oluline

teenuse osa ei tööta; teenuse katkestus takistab

asutuse igapäevatööd; märkimisväärse mainekahju

oht

4 tunni jooksul

(24/7)

Keskmine Oluline või tavaline teenus,

mõju piiratud kasutajate

ringile

Teenuse põhifunktsionaalsus on häiritud, kuid töö

jätkamine on võimalik alternatiivse lahendusega;

häiritud on kõrvalfunktsioon või piiratud kasutajate töö

24 tunni

jooksul (8/5)

Madal Tavaline või väheoluline

teenus, mõju üksikutele

kasutajatele

Häiritud on toetav funktsionaalsus või

mugavusteenus; mõju asutuse põhiprotsessidele

puudub või on vähene

40 tunni

jooksul (8/5)

12.8. Kriitiliste intsidentide lahendamist alustatakse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

15 minuti jooksul intsidendi registreerimisest.

12.9. Intsidendid lahendatakse prioriteetsuse järjekorras vastavalt nende prioriteedile ja

lahendusajale.

12.10. Kõik teenuses esinevad intsidendid ei ole teenuse katkestused. Teenuse

katkestuseks loetakse intsidenti, mis takistab või häirib teenuse osutamise kokkuleppes

määratud kriitilise ärifunktsiooni kasutamist.

12.11. Katkestusega intsidendi korral tagab IKT teenuse osutaja teenuse taastamise

vastavalt teenuse osutamise kokkuleppes määratud taasteajale (RTO).

12.12. Intsidendi lahendamise aega arvestatakse teenuse aktiivsel kasutusajal.

Tööajaklassiga A teenuste puhul toimub lahendamine ja ajaarvestus katkestusteta.

Tööajaklassiga B ja C teenuste puhul arvestatakse lahendusaega vastavalt teenuse

aktiivsele kasutusajale.

12.13. Kui intsidendi lõplik lahendamine ei ole võimalik kolmanda osapoole vea,

tootjapoolse tarkvaravea või muu IKT teenuse osutajast sõltumatu asjaolu tõttu,

rakendab IKT teenuse osutaja võimalusel ajutise lahenduse teenuse ärifunktsionaalsuse

taastamiseks.

12.14. Kui ajutist lahendust ei ole võimalik rakendada või see ei võimalda teenuse tellija

hinnangul äriprotsessi jätkamist, jääb intsident avatuks kuni teenuse toimimise

taastamiseni.

12.15. Intsidendi võib sulgeda viitega arenduse tööjärjekorrale üksnes juhul, kui:

12.15.1. teenuse tellija on taasesitamist võimaldavas vormis kinnitanud ajutise

lahenduse piisavuse;

12.15.2. IKT teenuse osutaja on algatanud probleemihalduse protsessi juurpõhjuse

tuvastamiseks ja püsiva lahenduse leidmiseks.

12.16. Kõik intsidendi lahendamisel tehtud olulised tegevused dokumenteeritakse

tegevuse tegemise ajal või esimesel võimalusel pärast seda detailsusega, mis

võimaldab hiljem tuvastada intsidendi põhjuse, menetlemise käigu ja rakendatud

lahendused.

12.17. IKT teenuse osutaja võimaldab teenuse tellijale ülevaate teenusega seotud

intsidentidest.

12.18. Kriitiliste intsidentide haldamisel tagab IKT teenuse osutaja teenuse tellija

operatiivse informeerimise vastavalt teenuste portfellis kirjeldatut juhistele.

12.19. Turvaintsidendiks loetakse sündmust, mis ohustab IKT teenuse

konfidentsiaalsust, terviklust või käideldavust.

12.20. Turvaintsidente menetletakse eelisjärjekorras vastavalt turvaintsidentide

menetlemise juhendile.

12.21. Turvaintsidendi või selle põhjendatud kahtluse korral on IKT teenuse osutaja

kohustatud rakendama vajalikud meetmed ohu isoleerimiseks, tõendusmaterjali

säilitamiseks ning juhtumi uurimise toetamiseks.

12.22. IKT teenuse osutaja toetab teenuse tellijat õigusaktidest tulenevate

teavitamiskohustuste täitmisel.

12.23. Turvaintsident loetakse lahendatuks pärast ohu kõrvaldamist, teenuse

tavapärase toimimise taastamist ning vajaduse korral teenuse tellija kinnituse saamist.

12.24. IKT-teenuse osutaja on turvaintsidendi (või selle põhjendatud kahtluse) korral

kohustatud isoleerima ohu ja säilitama tõendusmaterjali (logid, süsteemiseisund)

uurimiseks vastavalt juhistes toodud korrale ning toetama asutust riiklike

teavituskohustuste täitmisel (RIA CERT-EE, Andmekaitse Inspektsioon).

12.25. Turvaintsidendi lahendatuks lugemine ja teenuse tavapärase töö taastamine

eeldab asutuse kinnitust, et oht on likvideeritud ja süsteemi turvalisus tagatud.

13.IKT-teenuse arendamine ja osutamise lõpetamine

13.1. IKT teenuse arendamine toimub vastavalt Siseministeeriumi IKT teenuste

arendamise ja osutamise põhimõtetele ning teistele valitsemisalas kehtestatud

arendusjuhtimise nõuetele.

13.2. Kõik IKT-teenust puudutavad ettepanekud peavad olema registreeritud vastavalt

pöördumiste halduse protsessile või IKT arendusprotsessile. Kui pöördumise

lahendamiseks on vajalik teostada IKT-teenuses arendustööd, on vajalik tagada edasine

pöördumise töötlemine vastavalt IKT arendusprotsessile.

13.3. Teenuse sisu oluline muutmine, uute funktsionaalsuste loomine või teenuse

parameetrite muutmine, tuleb lisada teenuste portfelli enne muudatuse töökeskkonnas

kasutuselevõttu. Kõik teenuste portfellis tehtavad muudatused kooskõlastatakse

teenuse tellija esindaja ja IKT teenuse osutaja esindaja vahel.

13.4. Operatiivsed muudatused - teenuse toimivust, turvalisust või kättesaadavust

mõjutavad tehnilised muudatused ning arenduste ja parenduste töökeskkonda

paigaldamised viiakse läbi vastavalt SMIT-i muudatusehalduse protsessile. IKT-teenuse

osutaja tagab teenuse tellija õigeaegse teavitamise muudatustest, mis võivad

põhjustada teenuse lühiajalist häiret või nõuavad asutusepoolset testimist.

13.5. IKT teenuse osutajal on õigus teenuse osutamiseks kasutatavaid tehnoloogilisi

komponente, platvorme või lahendusi asendada, kui see on vajalik teenuse turvalisuse,

toimepidevuse, jätkusuutlikkuse või tehnoloogilise ajakohasuse tagamiseks.

13.6. Kui komponendi või platvormi asendamine mõjutab teenuse kasutamist,

teenustasemeid, liidestusi või nõuab tegevusi teenuse tellijalt, teavitatakse teenuse

tellijat kavandatavast muudatusest mõistliku aja jooksul enne muudatuse

kasutuselevõttu.

13.7. Asutusel ja IKT teenuse osutajal on õigus algatada teenuse lõpetamine, teatades

sellest teisele osapoolele ette vähemalt kaks kuud, kui ei lepita kokku teisiti.

13.8. Teenuse lõpetamine viiakse läbi projektina, mille käigus lepitakse kokku:

13.8.1. teenuse lõpetamise aeg; 13.8.2. teenusega seotud andmete üleandmise, arhiveerimise või hävitamise kord; 13.8.3. vabanevate ressursside käsitlemine; 13.8.4. teenuse asendamise või ülemineku korraldus, kui see on asjakohane.

13.9. Kui teenusega seotud andmete üleandmises on kokku lepitud, antakse andmed

teenuse tellijale üle kokkulepitud vormis ja tehnilisel viisil. Andmete üleandmise

üksikasjad täpsustatakse teenuse lõpetamise projekti käigus.

13.10. Andmete arhiveerimise, säilitamise ja hävitamise nõuded määratakse teenuste

portfellis või neid reguleerivates õigusaktides.

13.11. Andmete säilitamise, arhiveerimise või hävitamise nõuded ei vabasta teenuse

tellijat õigusaktidest tulenevast vastutusest andmete säilitamistähtaegade ja

arhiveerimiskohustuste määramisel.

13.12. Teenuse lõpetamisel ajakohastatakse teenuse staatus teenuste portfellis

vastavalt teenuste portfelli ja kataloogi juhtimise juhistele.

14.Rollid, vastutused ja koostööpõhimõtted

14.1. IKT teenuse osutamine põhineb teenuse tellija ja IKT teenuse osutaja koostööl.

Osapooled vastutavad oma pädevuse piires teenuse kvaliteedi, turvalisuse,

toimepidevuse ja kuluefektiivsuse tagamise eest.

14.2. Vastavalt Siseministeeriumi IKT teenuste arendamise ja osutamise põhimõtetes

sätestatule vastutab IKT teenuse tellija teenuse ärivajaduse, teenuse kasutamise

eesmärkide ning teenuse kaudu toetatavate äriprotsesside määratlemise eest.

14.3. Teenuse osutamise kokkuleppe ülevaatamise sagedus on sätestatud SIM

teenuste arendamise ja osutamise põhimõtetes.

14.4. IKT teenuse tellija vastutab:

14.4.1. teenuse ärifunktsioonide, nende kriitilisuse ja prioriteetide määramise eest; 14.4.2. teenuse ärikriitilisuse, kaitsetarbe ning muude teenustasemete määramiseks

vajalike sisendite esitamise eest; 14.4.3. teenuse kasutajate arvu, kasutusmahu ja muude teenuse kulumudelit mõjutavate

asjaolude kohta korrektse informatsiooni esitamise eest; 14.4.4. teenuse kasutamisega seotud äririskide ja toimepidevusriskide hindamise ning

maandamise eest koostöös IKT teenuse osutajaga; 14.4.5. teenuse kasutajate pädevuse tagamise ning asutusesisese kasutajatoe

korraldamise eest ulatuses, mis ei kuulu IKT teenuse osutaja vastutusalasse; 14.4.6. teenusega seotud muudatuste, hooldustööde, testimiste ja kasutuselevõttude

kooskõlastamise eest kokkulepitud tähtaegadel. 14.5. Teenuse tellija määrab teenusele kontaktisiku või peakasutaja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning tagab kontaktandmete ajakohasuse;

14.6. Teenuse tellija esindaja (sageli roll peakasutaja):

14.6.1. esitab teenuse osutajale oma esindusõiguse aluseks oleva dokumendi, millest nähtub esinduse ulatus;

14.6.2. esindab asutust teenusega seotud küsimustes; 14.6.3. koordineerib teenusega seotud infovahetust asutuse sees; 14.6.4. osaleb teenuse arendamise, testimise ja muudatuste kooskõlastamise

tegevustes; 14.6.5. kinnitab teenuse kasutamise vajadused ja ärilised prioriteedid; 14.6.6. tagab asutusepoolse sisendi teenuse kvaliteedi, kasutusmahu ja

arendusvajaduste hindamiseks. 14.7. IKT teenuse osutaja täidab teenuse osutamisel Siseministeeriumi IKT teenuste

arendamise ja osutamise põhimõtetes sätestatud kohustusi ning vastutab teenuse

tehnilise juhtimise, käitamise, arendamise ja teenustasemete täitmise eest ulatuses, mis

on määratud teenuste portfellis, üldtingimustes ning Siseministeeriumi valitsemisalas

kehtestatud nõuetes.

14.8. IKT teenuse osutaja tagab teenuse saajale juurdepääsu IKT teenuste portfellile

teenuse osutamise kokkuleppe sõlmimiseks, kinnitamiseks ja ülevaatamiseks, teenuse

osutamise üle järelevalve teostamiseks ning teenuse kvaliteedi-, kasutus- ja

turvanäitajatega tutvumiseks vajalikus ulatuses. Juurdepääsu ulatus, vorm ja tehnilised

tingimused määratakse teenuste portfelli ja kataloogi täitmise juhistes.

14.9. IKT teenuse osutaja vastutab:

14.9.1. teenuse osutamiseks vajaliku tehnilise taristu, seire, hoolduse ja tehnilise toe korraldamise eest;

14.9.2. teenuse käideldavuse, tervikluse, konfidentsiaalsuse ja taastatavuse tagamise eest vastavalt teenusele määratud nõuetele;

14.9.3. teenuse tehnoloogilise elutsükli juhtimise ning tehnoloogiliste riskide haldamise eest;

14.9.4. teenuse tehnilise dokumentatsiooni ja teenuste portfelli tehniliste andmete ajakohasuse eest;

14.9.5. teenusega seotud intsidentide, probleemide, muudatuste ja hooldustööde juhtimise eest;

14.9.6. teenuse tellija teavitamise eest asjaoludest, mis võivad mõjutada teenuse kvaliteeti, turvalisust, toimepidevust või jätkusuutlikkust.

14.9.7. jälgima teenuse tehnoloogilist elutsüklit ning teavitama teenuse tellijat olulistest tehnoloogilistest riskidest, tootetoe lõppemisest või muudest teenuse jätkusuutlikkust mõjutavatest asjaoludest;

14.9.8. teavitama teenuse tellijat planeeritavatest muudatustest vastavalt üldtingimustele ja teenuse osutamise kokkuleppele.

14.10. Kui IKT teenuse osutajal ei ole teenuse portfellis kokkulepitud tingimuste

määramise ajal võimalik tagada kokkulepitud teenustaset või muud teenusele

kohaldatavat nõuet, dokumenteeritakse erisus teenuste portfellis ning määratakse

tegevuskava ja tähtaeg erisuse kõrvaldamiseks.

14.11. IKT teenuse osutaja määrab teenusele tooteomaniku või muu vastutava isiku ning

tema esindusõiguse ulatuse.

14.12. IKT teenuse osutaja (sageli roll tooteomanik) :

14.12.1. vastutab teenuse tehnoloogilise elutsükli juhtimise eest;

14.12.2. korraldab teenuse tehnilist arendamist, hooldamist ja parendamist;

14.12.3. tagab teenuse tehnilise dokumentatsiooni ja teenuste portfelli andmete

ajakohasuse;

14.12.4. koordineerib teenusega seotud muudatuste, arenduste ja tehniliste riskide

käsitlemist;

14.12.5. teeb koostööd teenuse tellija peakasutaja ja teiste seotud osapooltega

teenuse kvaliteedi ning jätkusuutlikkuse tagamiseks.

14.13. IKT teenuse tellija ja IKT teenuse osutaja teevad koostööd teenuse kvaliteedi,

turvalisuse, toimepidevuse ja kuluefektiivsuse tagamisel ning vahetavad selleks vajalikku

informatsiooni põhjendamatu viivituseta.

14.14. Teenuse spetsiifilised rollid, kontaktisikud, vastutusvaldkonnad ja erikokkulepped

määratakse teenuste portfellis.

15.Lõppsätted

15.1. Üldtingimusi kohaldatakse koos Siseministeeriumi IKT teenuste arendamise ja

osutamise põhimõtete ning teenuste portfelli ja kataloogi juhtimise juhistega.

15.2. IKT-teenuste pakkumist toetab SMIT 05.05.2025 käskkiri nr1-1/61 „Asutuseüleste

protsesside korraldamine“, mis reguleerib teenuste portfelli ja kataloogi juhtimise,

teenustasemete halduse protsessi, pöördumiste halduse protsessi, seire- ja

sündmusehalduse protsessi, intsidendihalduse protsessi, muudatusehalduse protsessi,

probleemihalduse protsessi ja IKT arendusprotsessi rakendamise.

15.3. Dokumentide vastuolu korral lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

15.3.1. õigusaktidest ja andmekogude põhimäärustest tulenevad nõuded omavad

ülimuslikkust;

15.3.2. Siseministeeriumi IKT teenuste arendamise ja osutamise põhimõtted sätestavad

IKT teenuste juhtimise, arendamise ja osutamise üldised põhimõtted;

15.3.3. üldtingimused sätestavad IKT teenuste osutamise horisontaalsed nõuded;

15.3.4. teenuste portfellis hallatavad teenuse andmed määravad konkreetse IKT teenuse

teenustasemed, infoturbe parameetrid, teenuse osutamise tingimused ning muud

teenuse spetsiifilised kokkulepped;

15.3.5. teenuste portfellis hallatakse teenuse kirjeldust, staatust, rolle, seoseid ja muid

teenuse juhtimiseks vajalikke andmeid vastavalt teenuste portfelli ja kataloogi

juhtimise juhisele.

15.4. Üldtingimuste rakendamisel tekkivad erimeelsused lahendatakse esmalt teenuse

tellija ja IKT teenuse osutaja vastutavate isikute koostöös. Kui erimeelsust ei õnnestu

lahendada töökorralduslikul tasandil, lahendatakse küsimus asjaomaste asutuste

juhtide tasandil.

15.5. Üldtingimuste ajakohasust hinnatakse vajaduspõhiselt õigusaktide,

Siseministeeriumi valitsemisala nõuete või teenuse juhtimise põhimõtete muutumisel.

15.6. Üldtingimuste uus redaktsioon kohaldub alates selle jõustumisest kõikidele

teenuste portfellis aktiivses olekus olevatele IKT teenustele.