Mareplast OÜ Kivila 5-104 Tallinn 13917

Reg. nr. 10806483 [email protected]

KMKR: EE10075902 www.mareplast.eu

Riigi kaitseinvesteeringute keskus MareplastOÜ

Kivila 5-104

11314 Tallinn

18.06.2026.a.

Pakkumus paatide renditeenusele

Tere,

Tänan Teid huvi eest meie poolt pakutavate veesõidukite vastu. Käesolevaga pakume teile riigihanke

„Paatide rentimine lühiajalisteks perioodideks“ (viitenumber 310632) raames välja alljärgnevad

veesõidukid :

Jrk nr

Veesõiduki nimetus ja tehniline kirjeldus Ühe komplekti ühe rendipäeva

hind

1.

Mare R60 koos paadihaagisega

1. RIB tüüpi lahtise tekiga; 2. V kujuline korpus; 3. Lubatud sõidupiirkonnad vähemalt B, C ja D; 4. Kogupikkus 5,99 m; 5. Kogulaius 2,5 m ; 6. Tmax(sh. päramootori sõukruvi) kuni 0,9 m; 7. Lubatud inimeste arv 10 ; 8. Kandevõime 1500 kg; 9. Päramootor võimsusega vähemalt 100 hj; 10. Lubatud sõidupiirkonnale vastav varustus; 11. Juhtkonsool koos juhtimis- ja navigatsiooniseadmetega; 12. Elektrooniline kaardiplotter koos navigatsioonikaartidega vas-

tavalt lubatud sõidupiirkonnale; 13. VHF DSC raadiojaam vastavalt lubatud sõidupiirkonnale; 14. Vastavad EVS-EN ISO 6185 või samaväärsele standardile 15. Stabiilsuse ja ujuvuse hindamisel on lähtutud ISO 12217 või sa-

maväärse standardi nõuetest. 16. Paadihaagis vastavalt paadi kaalule ja mõõtmetele; 17. Haagisel on 50 mm kuulpolt haakeseadmega ja vajalike ühen-

dustega. 18. Haagisel on vints paadi peale tõmbamiseks

225

Mareplast OÜ Kivila 5-104 Tallinn 13917

Reg. nr. 10806483 [email protected]

KMKR: EE10075902 www.mareplast.eu

19. Haagise tuled on veekindlad, või on muul viisil(nt. eemaldata- vad, üles tõstetavad jms.) välistatud vee sattumine tuledesse.

20. Haagise rataste poritiivad on piisava tugevusega, et tagada ka käigutee funktsioon.

21. Haagis vastab vähemalt Kaitseministri 21.10.2015 määrusele nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ O kategooria sõiduki nõuetele

2.

Mare C75 koos paadihaagisega

1. RIB tüüpi lahtise tekiga; 2. V kujuline korpus; 3. Lubatud sõidupiirkonnad vähemalt B, C ja D; 4. Kogupikkus 7,50 m; 5. Kogulaius 3,0 m ; 6. Tmax(sh. päramootori sõukruvi) kuni 0,9 m; 7. Lubatud inimeste arv 10 ; 8. Kandevõime 2000 kg; 9. 2 Päramootorit koguvõimsusega võimsusega vähemalt 300 hj; 10. Lubatud sõidupiirkonnale vastav varustus; 11. Juhtkonsool koos juhtimis- ja navigatsiooniseadmetega; 12. Elektrooniline kaardiplotter koos navigatsioonikaartidega vas-

tavalt lubatud sõidupiirkonnale; 13. VHF DSC raadiojaam vastavalt lubatud sõidupiirkonnale; 14. Vastavad EVS-EN ISO 6185 või samaväärsele standardile 15. Stabiilsuse ja ujuvuse hindamisel on lähtutud ISO 12217 või sa-

maväärse standardi nõuetest. 16. Paadihaagis vastavalt paadi kaalule ja mõõtmetele; 17. Haagisel on 50 mm kuulpolt haakeseadmega ja vajalike ühen-

dustega. 18. Haagisel on vints paadi peale tõmbamiseks 19. Haagise tuled on veekindlad, või on muul viisil(nt. eemaldata-

vad, üles tõstetavad jms.) välistatud vee sattumine tuledesse. 20. Haagise rataste poritiivad on piisava tugevusega, et tagada ka

käigutee funktsioon. 21. Haagis vastab vähemalt Kaitseministri 21.10.2015 määrusele

nr 25 „Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõuded ja varustuse nõuded ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kord“ O kategooria sõiduki nõuetele

499

Mareplast OÜ Kivila 5-104 Tallinn 13917

Reg. nr. 10806483 [email protected]

KMKR: EE10075902 www.mareplast.eu

Paadi tagastamise nõuded :

1. Rentnik kohustub rendiperioodi lõppemisel paadi rendileandjale tagastama, v.a juhul, kui

see ei ole võimalik paadi hävimise tõttu.

2. Rentniku poolt rendileandjale tagastatav paat peab olema samas komplektsuses,

sisaldama paadiga kaasa antud või sellele rendileandja paigaldatud lisaseadmeid ja

rendileandjale kuuluvaid parendusi.

3. Paat tagastatakse sama kütuse kogusega, mis üleandmise hetkel.

4. Paat peab tagastamise hetkel olema puhas.

5. Rentnik kannab kõik kulud paadi algse tehnilise seisukorra taastamisega (va loomulik

kulu).

6. Rentniku poolt üle antaval paadil ei tohi olla olulisi kahjustusi. Olulisteks kahjustusteks ei

loeta ekspluatatsiooni käigus tekkivaid loomulikke väliseid värvkatte kahjustusi nagu näiteks

(kivi)täkkeid, UV-kiirgusest tulenevaid värvitooni muutuseid ja värvkatet mitteläbistavaid

kriimustusi. Paadi salongis ei loeta oluliseks vigastuseks loomulikku kulumist.

7. Paadi tagastamise täpne aeg ja koht lepitakse kokku poolte kontaktisikute vahel. Paadi

tagastamisel koostatakse paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument, mille

allkirjastamise hetkest poolte poolt lähevad rendileandjale üle paat ja sellega kaasnevad

õigused, kohustused ning vastutus.

Paadi täisteenusrendi rentimise tingimused

1. Üleandmine

a. Paadi üleandmine/vastuvõtmine toimub Tallinnas või Harjumaal üleandmise- vastuvõtmise akti või muu asjakohase dokumendi (edaspidi saatedokument) alusel. Saatedokumendi vormistab Rentnikule sobival kujul rendileandja kas paberkujul ja/või digitaalselt paadi üleandmise hetkel. Mistahes muus asukohas lepingus viidatud sõidupiirkonnas üleandmise-vastuvõtmise korral lepitakse üleandmise-vastuvõtmise tingimused ja täiendav maksumus kokku eraldi täiendava kokkuleppega.

2. Tasumine a. Rentnik kohustub tasuma rendileandjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest

lepingus sätestatud tingimustel. 3. Rentniku kohustused

a. Rentnik kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele rendileandja poolt esitatud taotlustele teenuse täitmiseks vajalike juhiste saamiseks.

b. Rentnik kohustub informeerima rendileandjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

c. Rentnik kohustub seoses teenuse osutamisega võimaldama juurdepääsu rentniku territooriumile isikul, kes on läbinud eelnevalt taustakontrolli, ajavahemikul 8.00–17.00. Muul ajal rentniku territooriumile lubamine sõltub vastavatest julgeolekualastest otsustest.

Mareplast OÜ Kivila 5-104 Tallinn 13917

Reg. nr. 10806483 [email protected]

KMKR: EE10075902 www.mareplast.eu

d. Rentnik kohustub kasutama paate säästlikult ja heaperemehelikult, hoolikalt järgima paadi valmistajatehase hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid.

e. Rentnik kohustub tagama, et paati juhib selleks õigust omav isik. f. Rentnik kohustub tagama, et ilma rendileandja kirjaliku loata ei kasutata paate väljaspool

kindlustuse kehtivuse piirkonda. g. Rentnik kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest

teadasaamisest, informeerima rendileandjat, kui:

i. paat läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult; ii. läheb kaotsi või kahjustub paadi tehniline ja/või garantiidokumentatsioon.

h. Rentnik kohustub paadi ekspluateerimisel järgima ohutu meresõidu (COLREG) nõudeid ja

ohutusnõudeid – paadist lahkudes lukustama kõik panipaigad, võtma kaasa kõik paadi dokumendid ja rakendama ette nähtud turvameetmeid.

i. Rentnik kohustub võimaldama rendileandjal kontrollida ja üle vaadata paadi seisukorda. 4. Rentniku õigused

a. Rentnikul on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja

teenuse tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu

täitmise kohta.

b. Rentnikul on õigus kontrollida rendileandja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja

muudekulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja

alltöövõtjate arveid.

c. Rentnikul on õigus konsulteerida rendileandjaga teenuse osutamisega seotud

küsimustes.

d. Rentnikul on õigus nõuda rendileandja süül tekkinud kahjude hüvitamist.

e. Rentnikul on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.

Kindlustus ja hooldus

Raamlepingu raames pakutavate Paatide päevahind sisaldab paadi kahjukindlustust * ’** ja

haagise vastutuskindlustust; korralisi hooldusi; garantii korras tehtavaid remonditöid, harilikust

kulumisest tingitud remonditöid ning kindlustusandja poolt kindlustusjuhtumina tunnustatud ja

hüvitatavaid remonditöid ning nendega seotud kulusid kogu rendiperioodi jooksul.

Rentniku valduses oleku perioodil tekkivad kindlustusandja poolt mittehüvitatavad kulud,

sealhulgas omavastutus ja hüvitamisest keeldumise korral tekkivad remondikulud, ei kuulu

rendileandja erakorraliste kulude hulka ning need kannab rentnik, kui kahju on tekkinud rentniku

kasutuse ajal või tegevuse/tagajärgede tõttu.

* Kindlustatud riskid:

• Kokkupõrke risk – veeliikluses toimuv kokkupõrge teise liikuva või liikumatu

objektiga (sh teise veesõiduki või sadamarajatisega), karile sõitmine või veekogu

Mareplast OÜ Kivila 5-104 Tallinn 13917

Reg. nr. 10806483 [email protected]

KMKR: EE10075902 www.mareplast.eu

põhja riivamine; sh väikelaeva ümberminek või uppumine merel, mille tagajärjel

saab väikelaev kahjustada või hävib;

• Tule risk – tule, suitsu, tahma ja kustutustööde mõju väikelaevale, mille

tagajärjel saab väikelaev kahjustada või hävib;

• Plahvatuse risk – ootamatult ilmnev jõud, mis tuleneb gaaside või auru

paisumisest, mille tagajärjel saab väikelaev kahjustada või hävib. Mahuti (nt

boiler, toru) plahvatus loetakse toimunuks, kui selle seinad kahjustuvad määral,

mis põhjustab mahuti siserõhu ja välisrõhu järsu ühtlustumise;

• Loodusõnnetuse risk – tormi*, vee, üleujutuse, äikese, rahe, maavärina või

vulkaanipurske otsene mõju väikelaevale, samuti loodusõnnetuse põhjustatud

mitmesuguste objektide kukkumine väikelaevale, mille tagajärjel saab väikelaev

kahjustada või hävib; *Torm – käesolevate tingimuste tähenduses tuul, mille

kiirus on vähemalt 7 palli (Beauforti skaalal) või vähemalt 17 m/s (seitseteist

meetrit sekundis), mis on põhjustanud väikelaevale silmnähtavat mehaanilist

kahju; Ellingu ja kai riski korral, kui väikelaeva asukohas ei saa tuule kiirust

kindlaks määrata, loetakse torm toimunuks, kui väikelaeva asukoha kõrval

asuvad hooned või objektid on saanud tuule tõttu kahjustada;

• Lasti üle parda heitmise risk – kindlustusjuhtumi ohu korral väikelaeva pardal

olevate esemete üle parda heitmise tagajärjel saab väikelaev kahjustada või

hävib;

• Võlli purunemise risk – väikelaeva sõuvõlli purunemine, mille tagajärjel saab

väikelaev kahjustada või hävib (sh mootori sõuvõlli kronsteini, sõukruvi laba

kahjustumine või hävimine). Võlli purunemise riski realiseerumisel ei hüvitata

väikelaeva mootori ja selle osa, elektroonilise seadme, aku ning selle osade

kahju;

• Ellingu risk – väikelaeva veest välja tõstmine, et asetada see ellingule või selle

ellingult vette laskmine, mille tagajärjel saab väikelaev kahjustada või hävib;

• Varguse risk – väikelaeva, selle osa, standard- või kindlustatud lisavarustuse

vargus või varguse katse;

• Röövimise risk – väikelaeva, selle osa, standard- või kindlustatud lisavarustuse

rööv või selle katse vägivalla või vägivallaga ähvardamise teel;

• Vandalismi risk – kolmanda isiku ettekavatsetud pahatahtlik tegevus, mille

tagajärjel saab väikelaev või selle osa kahjustada või hävib; Kolmandaks isikuks ei

loeta järgmisi isikuid: kindlustusvõtja, kindlustatud isik, soodustatud isik,

väikelaeva volitatud kasutaja, sh rentnik ja allrentnik ning kõikide eespool

mainitud isikute töötajad või volitatud isikud ja eespool mainitud isikute

ülenejad- ja alanejad sugulased.

Mareplast OÜ Kivila 5-104 Tallinn 13917

Reg. nr. 10806483 [email protected]

KMKR: EE10075902 www.mareplast.eu

• Kai risk – väikelaeva kokkupõrge kai või pontooniga (sh loodusõnnetuse riski

ilmnemise tõttu), mille tagajärjel väikelaev saab kahjustada või hävib

• Transportimise risk – väikelaeva kahjustumine või hävimine:

o liiklusõnnetuse toimumise tagajärjel, st kokkupõrge teise sõiduki, tõkke,

jalakäija, looma või muu objektiga maanteel või muus kohas, mis on

ettenähtud mootorsõidukiga sõitmiseks, samuti liikuva mootorsõiduki

ümberpaiskumine, kukkumine (sillalt jne), uppumine või läbi jää

vajumine või mis tahes põhiriski ilmnemine väikelaeva transportimisel

sõiduki külge kinnitatud spetsiaalsel veesõidukite transpordiks mõeldud

haagisel;

o veest välja tõstmise käigus, et asetada see spetsiaalsele veesõidukite

transpordiks mõeldud haagisele või sellelt vette laskmise käigus;

• Kiirpaadi risk – sõitmine väikelaevaga, mille tootja lubatud maksimaalne kiirus

ületab 31,484km/h (17sõlme), mille tagajärjel saab väikelaev kindlustatud

põhiriski realiseerumisel kahjustada või hävib;

• Rentimise risk – väikelaeva kahjustumine või hävimine kindlustatud põhiriski

ilmnemise korral, kui väikelaev antakse tasu eest kolmanda isiku kasutusse

(rent);

• Operatiivsõiduki risk – väikelaeva kahjustumine, hävimine või kaotsiminek

kindlustatud põhiriski ilmnemise korral, kui väikelaeva kasutatakse

operatiivtegevuseks lähtuvalt päästeseadusest;

• Äritegevuse risk – väikelaeva kahjustumine, hävimine või kaotsiminek

kindlustatud põhiriski ilmnemise korral, kui ettevõtte kasutab väikelaeva

äritegevuseks oma nimel tulu saamiseks (näiteks, kuid mitte ainult, vedades tasu

eest reisijaid või kaupa, osutades kolmandale isikule teenuseid, viies läbi

õppesõite või üle andes kindlaks perioodiks laeva prahtimiseks ilma laevapereta

(tšarteri eesmärgil)). Selle punkti tähenduses ei loeta äritegevuseks käesolevate

tingimuste punktides: Transportimise risk; Kiirpaadi risk; Võistluse risk;

Õppesõidu risk; Rentimise risk ja Varustuse vedamise risk , kirjeldatud tegevusi.

Siinsete tingimuste tähenduses on ettevõtja kindlustatud isik või kindlustusvõtja,

kes on füüsiline isik (füüsilisest isikust ettevõtja) või äriühing (partnerlus ja

äriühing), mis on registreeritud äriregistris.

*Kindlustamata riskid:

• Võistluste risk – väikelaeva kahjustumine või hävimine kindlustatud põhiriski

ilmnemise korral, kui väikelaev osaleb amatööride tasemel võistlusel;

Mareplast OÜ Kivila 5-104 Tallinn 13917

Reg. nr. 10806483 [email protected]

KMKR: EE10075902 www.mareplast.eu

• Võistluste risk – väikelaeva kahjustumine või hävimine kindlustatud põhiriski

ilmnemise korral, kui väikelaev osaleb amatööride tasemel võistlusel;

• Varustuse vedamise risk – mis tahes tüüpi veesuuskade, veelaua, täispuhutava

varustuse või muu vees kasutamiseks mõeldud varustuse, mis on kinnitatud

trossi, köie või muu kinnituse abil väikelaeva külge, vedamise tulemusena saab

väikelaev varustuse ja väikelaeva kokkupõrke tagajärjel kahjustada või hävib;

• Piraatluse ja relvastatud röövi risk – väikelaeva kahjustumine, hävimine või

kaotsiminek piraatluse või merel toime pandud relvastatud röövi tagajärjel.

Käesolevate tingimuste tähenduses on piraatlus ja relvastatud rööv merel mis

tahes ebaseaduslik vägivalla- või kinnipidamisakt, mis on suunatud:

o avamerel väikelaeva või väikelaeval olevate isikute või vara

vastu;

o väikelaeva, isikute või vara vastu väljaspool ühegi riigi

jurisdiktsiooni;

**Kahjukindlustuse sõidupiirkond on Läänemeri ning Euroopa Liidu ja/või NATO liikmesriikide

merealad

Maksetingimused Vastavalt lepingule

Hind Hinnad eurodes (EUR). Hindadele lisandub 24% käibemaks.

Kehtivus Antud pakkumine kehtib 30 (kolmkümmend) päeva alates selle

esitamise hetkest.

Loodan, et antud pakkumine sobib Teile Lugupidamisega Oleg Rovba

RAAMLEPING

06.07.2026 nr 2-2/534

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi rentnik), ning OÜ Mareplast (registrikood 10806483, aadress Kivila 5-104, 13917 Tallinn), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Oleg Rovba (edaspidi rendileandja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Paatide rentimine lühiajalisteks

perioodideks“ (viitenumber 310632) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes rendileandja esitatud pakkumusest.

1.2. Lepingu esemeks on paatide (edaspidi paat/paadid), varustuse ja transportimise vahendite (haagiste) rentimine (edaspidika teenus).

1.3. Paatide sõidupiirkond on valdavalt Läänemeri (sõidupiirkonnad B, C ja D) ning tulenevalt operatsioonilistest vajadustest Euroopa Liidu ja/või NATO liikmesriikide merealad. Täpsem sõidupiirkond lepitakse kokku hankelepingus.

1.4. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.

1.5. Rentnik on sõlminud lepingu rendileandjaga, tuginedes rendileandja pakkumusele, lepingus esitatud rendileandja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus rendileandja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest rentniku ees vastutavaks rendileandja.

1.6. Rendileandja avaldab ja kinnitab, et:

1.6.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.6.2. ta on tutvunud lepingu ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.6.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.6.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on rendileandja kohustus rentnikku sellest koheselt teavitada;

1.6.5. rentnikule osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;

1.6.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise

2/12

sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.7. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub rendileandja rentnikule osutama

teenust ning rentnik kohustub tasuma rendileandjale teenuse ostuhinna rahas. 1.8. Teenuse osutamise tingimused, maksumus ja rentniku kontaktisik sätestatakse võimalusel

hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.

1.9. Varustuse ja transportimise vahendite (haagiste) rentimisele kohaldatakse lepingus paatide kohta sätestatut (va osas, mida ei ole võimalik varustuse ja transportimise vahendite (haagiste) osas rakendada).

1.10. Osutatav teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel rendileandja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele. Lepingu- tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

1.11. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus, arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus või tellimuses sätestatud erisustega; raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel rendileandja poolt esitatud pakkumus. Hankelepingutele kohalduvad raamlepingus sätestatud tingimused, välja arvatud, kui ei ole hankelepingutes sätestatud teisiti. Rendileandja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

2. Lepingu osad

Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, rendileandja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka rentniku poolt tehtud tellimused, tellimuskirjad või ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Hankelepingute sõlmimine

3.1. Käesoleva raamlepingu alusel tehakse tellimusi lähtudes raamlepingu partnerite poolt

riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest (kaskaadmeetod), järgneva korra alusel:

3.1.1. Vastavalt raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumustele, koostab

rentnik pakkumuste paremusjärjestused. Paremusjärjestused võivad lepingu kehtivuse ajal muutuda, kui nt ühe rendileandjaga lõpetatakse leping või kui üks või mitu rendileandjat taotleb punktis 9.7. nimetatud alusel ühikuhindade korrigeerimist.

3.1.2. Rentnik esitab tellimuse esmalt paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerile, esitades talle mh tellitava teenuse kirjelduse.

3.1.3. Kui paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner tellimust ei kinnita või teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab rentnik tellimuse paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile, esitades talle mh tellitava teenuse kirjelduse.

3.1.4. Kui paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partneril ei ole pakkuda seda kogust paate, mida rentnikul on vaja, võtab rentnik paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerilt selle koguse paate, mis tal on pakkuda ning ülejäänud paadid võtab rentnik paremusjärjestuselt teisel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerilt.

3.1.5. Pärast rentniku poolt tellimuse esitamist raamlepingu partnerile on raamlepingu partneril aega üldjuhul 3 tööpäeva hinnapakkumuse tegemiseks. Rentnik annab üldjuhul juurde lisaaega, kui hankelepingu esemeks olevate paatide arv on suurem kui kolm. Kiireloomuliste vajaduste puhul on rentnikul õigus hinnapakkumuse

3/12

tegemise aega lühendada. 3.1.6. Rentnik on kohustatud vastama hinnapakkumisele 3 tööpäeva jooksul, nõustudes

hinnapakkumuses tooduga täies mahus või osaliselt. Pakkumusega nõustumine toimub e-kirja teel raamlepingu partneri kontaktisikule. Nõustumuses on mh märgitud teenuse kogumaksumus ilma käibemaksuta ja teenuse osutamise tähtaeg.

3.2. Rentnikul on õigus kõrvale kalduda punktis 3.1 nimetatud korrast ja pöörduda kohe

paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole, kui:

3.2.1. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner ei ole varasemate tellimuste alusel osutanud teenust tähtaegselt ja/või kvaliteetselt ning puudusi teenuse tähtaegsel osutamisel ja/või teenuse kvaliteedis on esinenud vähemalt kaks korda ühe kalendriaasta jooksul ning puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui viimasest fikseeritud puudusest on möödas vähem kui 6 kuud, on rentnikul õigus pöörduda kohe paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole;

3.2.2. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner ei ole osutanud teenust tähtaegselt ning uue teenuse tellimise hetkel on ta viivituses eelmise teenuse osutamisega;

3.2.3. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner on teavitanud, et osutavad teisi teenuseid mahus, mis ei võimalda tal uusi tellimusi töösse võtta.

3.3. Pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või tellimuses võib sätestada lisanduvaid nõudeid ja

tingimusi. 3.4. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui

hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 50 000 eurot, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub tellimuste tegemine alljärgneva korra alusel: 3.5.1. Rentnik esitab rendileandjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Rendileandja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast rentnikult pakkumuse

esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui rendileandjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest rentnikku viivitamata.

3.5.3. Rentnik annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Rentnik ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui rentnik nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks ning pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõpeb.

3.6. Rentnik võib tellida teenust eeldatava maksumusega kuni 15 000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu hanke eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt vajadus kiireloomuliselt ühe paadi rentimiseks). Rentnik teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud teenust on võimalik saada), vajaliku teenuse olemasolu, kui ka seda, kas tellitakse eelnevalt soetatud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.

4. Rentniku õigused ja kohustused

4.1. Rentnikul on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuse

tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 4.2. Rentnikul on õigus kontrollida rendileandja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude

4/12

kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.

4.3. Rentnikul on õigus konsulteerida rendileandjaga teenuse osutamisega seotud küsimustes. 4.4. Rentnikul on õigus nõuda rendileandja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.5. Rentnikul on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.6. Rentnik jätab endale õiguse tellida teenust lepingu väliselt, kui: ükski rendileandja ei esita

pakkumust; kõik rendileandjad loobuvad kaskaadis tellimuse täitmisest; rendileandjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski rendileandja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on keskmise turuhinnaga võrreldes põhjendamatult kõrge ja rentnikule majanduslikult ebamõistlik.

4.7. Rentnik kohustub tasuma rendileandjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel.

4.8. Rentnik kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele rendileandja poolt esitatud taotlustele teenuse täitmiseks vajalike juhiste saamiseks.

4.9. Rentnik kohustub informeerima rendileandjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega.

4.10. Rentnik kohustub seoses teenuse osutamisega võimaldama juurdepääsu rentniku territooriumile isikul, kes on läbinud eelnevalt taustakontrolli, ajavahemikul 8.00–17.00. Muul ajal rentniku territooriumile lubamine sõltub vastavatest julgeolekualastest otsustest.

4.11. Rentnik kohustub kasutama paate säästlikult ja heaperemehelikult, hoolikalt järgima paadi valmistajatehase hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid.

4.12. Rentnik kohustub tagama, et paati juhib selleks õigust omav isik. 4.13. Rentnik kohustub tagama, et ilma rendileandja kirjaliku loata ei kasutata paate väljaspool

kindlustuse kehtivuse piirkonda. 4.14. Rentnik kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest

teadasaamisest, informeerima rendileandjat, kui: 4.14.1. paat läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult; 4.14.2. läheb kaotsi või kahjustub paadi tehniline ja/või garantiidokumentatsioon.

4.15. Rentnik kohustub paadi ekspluateerimisel järgima ohutu meresõidu (COLREG) nõudeid ja ohutusnõudeid – paadist lahkudes lukustama kõik panipaigad, võtma kaasa kõik paadi dokumendid ja rakendama ette nähtud turvameetmeid.

4.16. Rentnik kohustub võimaldama rendileandjal kontrollida ja üle vaadata paadi seisukorda. 5. Rendileandja õigused ja kohustused

5.1. Rendileandjal on õigus saada rentnikult juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab

lepingu täitmist. 5.2. Rendileandjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema

organiseerimise osas. 5.3. Rendileandjal on õigus saada kokkulepitud tasu nõuetekohaselt osutatud teenuse eest

vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 5.4. Rendileandja kohustub esitama rentniku nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte

rendileandjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või rentnikuga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

5.5. Rendileandja kohustub sõlmima paadile ja haagisele kindlustuskaitselepingud. 5.6. Rendileandja kohustub rentniku nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve)

alltöövõtjate kohta. Juhul, kui rendileandja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis rendileandja peab rentnikuga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

5.7. Rendileandja kohustub viivitamata teavitama rentnikku lepingu täitmist takistavatest

5/12

asjaoludest. 5.8. Rendileandja kohustub viivitamata teavitama rentnikku rendileandja vastu suunatud

rentnikuga seotud küberründest ja -intsidendist ning esitama rentniku nõudmisel rentnikule küberintsidendi raporti.

5.9. Rendileandja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.

5.10. Rendileandja kohustub rentnikku viivitamata teavitama, kui tal ei ole võimalik kokkulepitud tähtajal teenust osutada.

5.11. Rendileandja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.

5.12. Rendileandja kohustub tagama paatide registreerimise Transpordiameti liiklusregistris enne rentnikule üleandmist.

5.13. Rendileandja kohustub rentniku nõudel väljastama lepingu tähtaja vältel paadi kasutamiseks vajalikud volitused või aitama kaasa dokumentide väljaandmisele ja vormistamisele vastavate institutsioonide poolt (nt notariaalselt tõestatud volikirjad jne).

5.14. Rendileandja kohustub paadil tuvastatud puudused likvideerima oma kulul poolte kontaktisikute vahel kokku lepitud tähtaja jooksul. Puudusteks loetakse nii paadi saatedokumendis fikseeritud (ilmsed puudused) kui hiljem avastatavad puudused (varjatud puudused).

6. Paadi üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Paatide üleandmise ja vastuvõtmise asukohad on üldjuhul Eestis ning erandkorras väljaspool

Eestit. Täpsed asukohad ja rendiperioodid lepitakse eraldi kokku hankelepingus. Minimaalseks rendiperioodi pikkuseks on kaks (2) nädalat.

6.2. Paadi üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti või muu asjakohase dokumendi (edaspidi saatedokument) alusel. Saatedokumendi vormistab rendileandja paberkujul või digitaalselt paadi üleandmise hetkel. Rentnik kontrollib paadi kvaliteedi vastavust lepingutingimustele (sh tehnilisele kirjeldusele) enne paadi üleandmist. Rentnik kooskõlastab kvaliteedikontrolli tegemise aja rendileandjaga. Saatedokumendis fikseeritakse paadi tehniline seisukord ja selle juurde kuuluv lisavarustus ning see allkirjastatakse poolte kontaktisikute poolt kahes eksemplaris. Kui selgub, et paat ei vasta kvaliteedi nõuetele, keeldub rentnik paadi vastuvõtmisest. Rentniku keeldumisel paadi vastuvõtmisest peab rendileandja üle andma rentnikule nõuetekohase paadi (vt punkt 6.5). Nõuetekohase paadi üleandmiseni rentnikule loetakse rendileandja paadi üleandmisega viivitanuks.

6.3. Rendileandja kohustub lisaks saatedokumendile andma rentnikule üle kõik dokumendid, mis on vajalikud paadi vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks (sh kasutus- ja hooldusjuhendid). 6.3.1. Saatedokument peab lisaks punktis 6.2. sätestatule sisaldama veel vähemalt

järgmisi andmeid: 6.3.1.1. rendileandja andmed; 6.3.1.2. rentniku andmed; 6.3.1.3. paadi üleandja ja vastuvõtja nimi; 6.3.1.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 6.3.1.5. riigihanke viitenumber; 6.3.1.6. paadi/paatide kogus, mudel, mark, WIN/HIN/CIN-kood; 6.3.1.7. veovahendi liik; 6.3.1.8. paadiga kaasasolev varustus.

6.4. Varaline vastutus paadi eest läheb rendileandjalt üle rentnikule pärast saatedokumendi,

millega paat on vastu võetud, allkirjastamist poolte poolt. 6.5. Saatedokumendi puudumise korral on rentnikul õigus vastav paat enda valdusesse võtta, kuid

üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatedokumendi kättesaamisel.

6/12

6.6. Rentnik ei allkirjasta saatedokumenti, kui üle antud paat ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Saatedokumendi allkirjastamata jätmise korral esitab rentnik kirjaliku pretensiooni mõistliku aja jooksul. Rendileandja on kohustatud lepingu tingimustele mittevastavused likvideerima viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul alates kirjaliku pretensiooni saamisest.

7. Paadi tagastamine

7.1. Rentnik kohustub rendiperioodi lõppemisel paadi rendileandjale tagastama, v.a juhul, kui see

ei ole võimalik paadi hävimise tõttu. 7.2. Rentniku poolt rendileandjale tagastatav paat peab olema samas komplektsuses, sisaldama

paadiga kaasa antud või sellele rendileandja paigaldatud lisaseadmeid ja rendileandjale kuuluvaid parendusi.

7.3. Paat tagastatakse sama kütuse kogusega, mis üleandmise hetkel. 7.4. Paat peab tagastamise hetkel olema puhas. 7.5. Rentnik kannab kõik kulud paadi algse tehnilise seisukorra taastamisega (va loomulik kulu). 7.6. Rentniku poolt üle antaval paadil ei tohi olla olulisi kahjustusi. Olulisteks kahjustusteks ei loeta

ekspluatatsiooni käigus tekkivaid loomulikke väliseid värvkatte kahjustusi nagu näiteks (kivi)täkkeid, UV-kiirgusest tulenevaid värvitooni muutuseid ja värvkatet mitteläbistavaid kriimustusi. Paadi salongis ei loeta oluliseks vigastuseks loomulikku kulumist.

7.7. Paadi tagastamise täpne aeg ja koht lepitakse kokku poolte kontaktisikute vahel. Paadi tagastamisel koostatakse paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument, mille allkirjastamise hetkest poolte poolt lähevad rendileandjale üle paat ja sellega kaasnevad õigused, kohustused ning vastutus. 7.7.1. Paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument peab sisaldama vähemalt

järgmisi andmeid: 7.7.1.1. rendileandja andmed; 7.7.1.2. rentniku andmed; 7.7.1.3. paadi üleandja ja vastuvõtja nimi; 7.7.1.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.7.1.5. riigihanke viitenumber; 7.7.1.6. paadi/paatide kogus, mudel, mark, WIN/HIN/CIN-kood; 7.7.1.7. veovahendi liik; 7.7.1.8. paadiga kaasasoleva varustuse nimekiri.

7.8. Paadi tagastamist rendileandjale kinnitaval dokumendil fikseerivad pooled paadi

komplektsuse, paadi tehnilise seisukorra ja ekspluatatsiooniomaduste vastavuse hanke alusdokumentides ja lepingus toodud sätetele.

7.9. Rentnikul on õigus paat tagastada rendileandjale enne rendiperioodi lõppu. Sellisel juhul lõppeb leping ennetähtaegselt ja rentnik on kohustatud tasuma ainult perioodi eest, mil ta paati kasutas. Rentnikul on õigus tagastada rendileandjale enne rendiperioodi lõppu ka mitmest renditavast paadist üks või mitu paati. Sellisel juhul on rentnik kohustatud tasuma tagastatava(te) paadi/paatide osas perioodi eest, mil ta paati/paate kasutas. Paadi/paatide osas, mida ei tagastata, jätkub rentimine lepingus toodud tingimuste kohaselt.

8. Kindlustus

8.1. Rendileandja kohustub tagama paadi kahjukindlustuse ja haagise kohustusliku

vastutuskindlustuse hankelepingu sõlmimise ajaks. 8.2. Kahjukindlustus peab sisaldama vähemalt: kokkupõrke risk, tule risk, plahvatuse risk,

loodusõnnetuse risk, lasti üle parda heitmise risk, võlli purunemise risk, ellingu risk, varguse risk, röövimise risk, vandalismi risk, kai risk, transportimise risk, kiirpadi risk, rentimise risk, operatiivsõiduki risk, äriregevuse risk.

8.3. Paadi kahjustumisel kahjujuhtumi tagajärjel asendab rendileandja kahjustunud paadi uue

7/12

paadiga esimesel võimalusel. Sellisel juhul lepivad rendileandja ja rentnik kokku edaspidised rendivõimalused, et rentida ülejäänud rendiperioodil samaväärset paati. Asenduspaadi kasutamine rentniku poolt ja parandatud paadi uuesti kasutusse andmine rentnikule on hankelepingus fikseeritud tasu alusel ja hankelepingus sätestatud tingimustel.

9. Lepingu maksumus ja maksetingimused

9.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 400 000 eurot, millele

lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 9.2. Rendileandja kanda jäävad kõik teenuse osutamisega seotud kulud. 9.3. Rentniku kanda jäävad osutatud teenuse vastuvõtmiseks, lepingu ettevalmistamiseks ja

ostuhinna tasumiseks tehtavad kulud. 9.4. Rentnik ei tasu rendileandjale ettemaksu ning lepingu sõlmimise tasu ei kaasne. 9.5. Rendimakse sisaldab paadi kahjukindlustust ja haagise vastutuskindlustust, korralisi hooldusi,

remonttöid ja nendega seotud kulusid kogu rendiperioodi jooksul. 9.6. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 12 kuuks ning igale

konkreetsele tellimusele pakutav hind ei või ületada rentnikuga sõlmitud lepingu lisas 1 sätestatud või punkti 9.7. alusel muudetud hindu.

9.7. Rendileandjal on õigus taotleda üks kord pärast 12 kuu möödumist raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on rentnik õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel.

9.8. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Rentnikul on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida rendileandjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Rentnik ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või rentnikul puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või rentnik ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad.

9.9. Maksimaalselt võivad indekseerimise tulemusel ühikuhinnad tõusta 10% esialgu esitatud ja iga-aastaselt muudetud ühikuhindadest.

9.10. Pooltel on õigus taotleda ka ühikuhindade langetamist, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks on olnud negatiivne.

9.11. Teenuse eest tasutakse üks kord kuus või rendiperioodi lõppedes (juhul kui rendiperiood on lühem kui üks kuu), kui ei ole hankelepingus kokku lepitud teisiti.

9.12. Rendileandja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud rendileandjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, esitab ta PDF-formaadis arve lepingus nimetatud e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

9.13. Rendileandja esitab arve järgmiste andmetega:

9.13.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn).

9.13.2. Muud arvele märgitavad andmed:

rentniku kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number;

8/12

riigihanke viitenumber; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepingu osa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes rendileandjaga sõlmitud lepingu andmetest.

9.13.3. Rendileandja pangarekvisiidid:

Saaja pank: AS Swedbank; Saaja pangakonto number (IBAN): E492200221018319656 SWIFT: HABAEE2X.

9.14. Rentnik tasub lepingu tingimustele vastavalt osutatud teenuse eest 28 päeva jooksul pärast

lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on maksegraafik või paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument.

9.15. Rentnik ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul rendileandja esitab uue arve 7 päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks rentniku panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

9.16. Rentnik kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist rendileandja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib rentnik tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

10. Vääramatu jõud

10.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust

vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks rendileandja kolmandast isikust lepingupartneri (sh personali vahetus) suutmatust lepingut täita.

10.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ette nähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

10.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hanke- lepingu muudatus.

10.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

10.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ega võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse.

10.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.

11. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

11.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada rentnik huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige

9/12

piiratumal viisil. 11.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega

hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

11.3. Rendileandja kohustub mitte kasutama rentniku kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on rentniku omand ning kui rentnik nõuab, on rendileandja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.

11.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud.

11.5. Juhul, kui rendileandja osutab rentnikule teenust või lepingu täitmiseks on rendileandjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis rendileandja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (lisa 2). Juhul, kui rendileandja kasutab nimetatud territooriumil või teenuse osutamisel alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada rentnikuga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Rendileandja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

11.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, rentnikule viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult rentnik sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

11.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 12. Vastutus

12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

12.2. Rendileandja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) teenuse osutamise käigus.

12.3. Juhul, kui rendileandja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on rentnikul õigus keelduda osutatud teenuse eest ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada rendileandjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes rendileandjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni rentnikule loetakse rendileandja teenuse osutamisega viivitanuks.

12.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajal, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, rendileandja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab rentnikule lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

12.5. Rentnik on kohustatud teavitama rendileandjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui rentnik või rentniku volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub rentnik nõudma rendileandjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks rendileandjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.

12.6. Juhul, kui rentnik ei teata rendileandjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, vabaneb rendileandja vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.

12.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja rentnik on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on rentnikul õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks rendileandjale avalduse.

12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu

10/12

maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu

olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 12.11. Juhul, kui rendileandja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse

osutamine, on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest.

12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

12.13. Juhul, kui rentnik viivitab arve tasumisega, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on rentnikule teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta rentnikult õigust nõuda rendileandjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Rentnikul on õigus arvestada rentnik poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha rendileandjale tasumisele kuuluvast tasust.

12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.

13. Lepingu lõpetamise alused

13.1. Rentnik annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel rendileandjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

13.2. Rentnik ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul rentnik esitab rendileandjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui rendileandja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.

13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel rentnik võib esitada rendileandjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse rendileandja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on rentnik eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb rentnik lepingu üles/taganeb rentnik lepingust. Sel juhul lõpeb leping rentniku poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et rendileandja ei ole pakkunud rentnikule kohast täitmist.

13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:

13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.4.2. rendileandja on jätnud rentniku antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused

täitmata; 13.4.3. rendileandja edastab rentnikule teate täitmisest keeldumise kohta; 13.4.4. rendileandja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut

tähtaegselt täita; 13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

11/12

13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi;

13.4.8. rendileandjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuse osutamisega;

13.4.9. rendileandjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning rendileandja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik;

13.4.10. rendileandja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 13.4.1–13.4.9.

13.5. Rentnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui rendileandja suhtes on tehtud

pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 13.6. Rentnikul on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest rendileandjale vähemalt 30

kalendripäeva ette. 13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või

taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.

14. Kontaktisikud

14.1. Rentniku kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel mereväe kategooriajuht Marek Mardo (tel +372 5853 9577, e-post [email protected]).

14.2. Ostutellimuste esitaja on rentnik ostu projektijuht või rentnik kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.

14.3. Rendileandja kontaktisik on Olle Uussaar (tel +372 526 1283, e-post [email protected]). 14.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 14.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema

adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti

teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub, kui rentnik on selle allkirjastanud. 15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 18 kuud või kuni punktis 9.1 sätestatud raamlepingute

maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke maksimaalse maksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused.

15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi

õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste

lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele

teise poole kirjaliku nõusolekuta. 15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude

mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse

12/12

teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

16. Lisad

16.1. Lisa 1. Rendileandja pakkumus; 16.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused koos lisadega.

Rentnik : Rendileandja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maia Prunt Oleg Rovba

hankebüroo juht juhatuse liige