26.06.2026

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva regulatsiooni kohaldamisel on avaliku ja eraõiguse valdkonnas ilmnenud mitmeid

probleeme, mis puudutavad eelkõige maakorraldustoimingute ja kinnisasja käsutustehingute

eristamist ning maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla. Õiguslik ebaselgus nende

toimingute olemuse suhtes on kaasa toonud olukordi, kus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks

on hakatud nõudma notariaalset asjaõiguslepingut, ka sellistel juhtudel, kus see ei ole õigussuhete

olemusest ega kehtivast materiaalõigusest tulenevalt põhjendatud.

Eelnõuga tehakse vajalikud täpsustused maakatastriseaduses, maakorraldusseaduses,

kinnistusraamatuseaduses, asjaõigusseaduses ja riigilõivuseaduses, et tagada regulatsioonide

omavaheline kooskõla ja ühtne rakenduspraktika. Eelnõu eesmärk on tagada õigusselgus ja

parandada registriandmeid, täpsustades kehtivat regulatsiooni ning lahendades praktikas ja

kohtupraktikas esile kerkinud probleeme. Oluline on, et maakorraldus kui maakasutuse

korrastamise töövahend oleks maaomanikele lihtsalt teostatav, kiire ja tõhus protsess, mis ei too

kaasa põhjendamatuid kulutusi ega liigset bürokraatiat. Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas

maakorraldustoimingute õiguslikku olemust, parandatakse maakatastri ja kinnistusraamatu

andmevahetust, luuakse selgem raamistik informatiivsete märgete kasutamiseks ning sätestatakse

maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete, säilitamise põhimõtted.

Eelnõu eesmärk on tagada õigusselgus, vähendada halduskoormust ning suurendada maa- ja

kinnisvaraandmete usaldusväärsust ja läbipaistvust, säilitades samal ajal võimaluse käsitleda

maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuses1 tuvastatud laiemaid ja süsteemsemaid küsimusi edasistes

õigusloomeetappides. Muudatused ei kujuta endast terviklikku reformi, vaid rakendavad

väljatöötamiskavatsuses käsitletud lahendusi valikuliselt ja etapiviisiliselt, keskendudes

küsimustele, mille lahendamine on käesolevas etapis vajalik. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud

väljatöötamiskavatsuse koostamise ja kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

Eelnõu väljatöötamine põhineb Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2025. aasta liikmete nõupidamisel

antud ülesandel, töötada välja seaduseelnõu, millega lahendatakse maakorraldustoimingute ja

kinnisasjaõiguse regulatsiooni koostoimes ilmnenud peamised probleemid. Eelnõu esitamise

tähtajaks määrati 2026. aasta II kvartal.

1 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ettevalmistamises osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maa- ning

Ruumiameti valdkondlikud eksperdid, kelle kaasamine oli vajalik maakorraldustoimingute,

kinnisasjaõiguse ja registriõiguse kokkupuutepunktide sisuliseks analüüsiks. Eelnõu koostamisse

kaasati ka Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond ning Justiits- ja Digiministeerium. Eelnõu

ja seletuskirja töötasid välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) maa-

ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected]),

Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse nõunik Kadri Laud ([email protected]),

Maa- ja Ruumiameti riigimaade omandamise ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal

([email protected]), õigusosakonna jurist Terje Liivak ([email protected]),

katastritoimingute osakonna juhataja Tiina Oeselg ([email protected]), katastritoimingute

osakonna nõunikud Eva Vaagert ([email protected]) ja Alo Kotka

([email protected]), arhiiviosakonna juhataja Kristi Mägi ([email protected]) ning

maaomandi infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Priit Kuus ([email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud MKMi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõul ei ole otsest seost teiste samaaegselt menetletavate seaduseelnõudega.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Samas on eelnõu reguleerimisesemel

puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse

üldmäärus) kohaldamisega, kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega seotud

infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise ja logiandmete säilitamise põhimõtteid

ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise/hävitamise kohustust.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu väljatöötamine põhineb

Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2025. aasta liikmete nõupidamisel antud ülesandel töötada välja

seaduseelnõu, millega lahendatakse maakorraldustoimingute läbiviimisel ja kinnisasjaõiguse

rakendamisel ilmnenud peamised probleemid. Eelnõu esitamise tähtajaks määrati 2026. aasta II

kvartal.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

1) Maakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17)

2) Maakorraldusseadus (RT I, 04.12.2024, 17)

3) Kinnistusraamatuseadus (RT I, 28.11.2024, 5)

4) Asjaõigusseadus (RT I, 28.01.2026, 7)

5) Riigilõivuseadus (RT I, 03.06.2026, 20)

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

3

2. Seaduse eesmärk, lahendatav küsimus, lahendused, mõju ja sihtrühm

2.1. Eesmärgid

Eelnõu koostamise eesmärk on luua maa‑ ja kinnisvaraõiguse valdkonnas õigusselgus ja toimivad

menetlused, tagades, et maakorraldustoimingute läbiviimine, ja nende lõpetamiseks tehtavad

kinnistusraamatu kanded moodustavad ühtse, prognoositava ja läbipaistva terviku. Eelnõuga

soovitakse kõrvaldada praktikas ja kohtumenetluses tekkinud regulatsiooni vastuolulised

tõlgendused. See omakorda on toonud kaasa notariaalseid toiminguid, toimingute venimist ning

registrite andmete erinevust tegelikust olukorrast.

Eelnõu väljatöötamiseks koostati 2025 aasta sügisel väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), milles

kaardistati maakorraldustoimingute läbiviimisel ja kinnisasjaõiguse rakendamisel ilmnenud

peamised probleemid ning kaaluti võimalikke lahendusviise. Käesolev eelnõu rakendab

väljatöötamiskavatsuses käsitletud lahendusi valikuliselt ja etapiviisiliselt, keskendudes nendele

küsimustele, mille õiguslik käsitlus on käesolevas etapis piisavalt küps ning mille lahendamine on

esmajärjekorras vältimatult vajalik.

Eelnõuga viiakse ellu eelkõige need lahendused, mille osas on kujunenud piisav rakenduspraktika

ja mille regulatiivne täpsustamine seaduse tasandil on põhjendatud. Ülejäänud VTK-s käsitletud

probleemid eeldavad täiendavat analüüsi, põhjalikku avalikku arutelu ja laiemat huvirühmade

kaasamist või etapiviisilist lahendamist ning neid käsitletakse eraldi edasistes

õigusloomealgatustes. Järgmiste etappide ettevalmistamiseks on MKM teadus- ja arendusvooru

raames sõlminud 2026. aastal kahe-aastase uuringuprojekti (LÕIM) Tartu Ülikooliga, mille

eesmärk on välja selgitada põhilised kitsaskohad praeguses tööjaotuses kohaliku omavalitsuse ja

riigiasutuste vahel maakorralduse otsustusprotsessis ning välja töötada paremad lahendused selles

valdkonnas, samuti analüüsida notari ja avaliku halduse rolli maakorraldustoimingute lõpetamise

kinnistamisprotsessis.

Eelnõuga on ette nähtud laias laastus neli suuremat muudatust:

Maakorraldustoimingute ja kinnisasja käsutustehingute selge eristamine seaduse tasandil

loob õigusliku aluse maakorraldustoimingute läbiviimiseks ja lõpetamiseks ning väldib olukordi,

kus maakorraldust käsitatakse asjaõigusliku tehinguna. Seda vaid juhul, kui maakorralduse

nõuetele tuginedes ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat maaüksust. Sellega muutub

maakasutus otstarbekamaks ning väheneb risk, et maakorraldustoimingud jäävad pooleli

menetlusliku keerukuse tõttu.

Maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse reguleerimine ning automaatsete

andmevahetuslahenduste võimaldamine nendes osades, kus see ei mõjuta isikute asjaõigusi, aitab

tagada registrite andmete ajakohasuse. Eesmärk on teha piiratud asjaõigustega seotud

ruumiandmete ebatäpsus nähtavaks ilma, et see muudaks kinnisasja õiguslikku režiimi või looks

uusi õigusi ja kohustusi. Toimingutes, kus katastrikande tegemiseks ei ole puudutatud isikute

nõusolekud vajalikud, kuid millega kaasneb kinnistusraamatu 3. jao kannete muutmise vajadus,

küsitakse nõusolekuid nende õiguste ülekandmiseks. Nõusolekute mittesaamisel lisatakse

kinnistusraamatusse informatiivne märge ja teavitatakse puudutatud isikuid.

2 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366

4

Katastriandmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete selgesõnaline sätestamine seaduse tasandil tagab õiguskindluse ja samas võimaldab andmete ajajoont, mis on vältimatu

eeldus nii avalike ülesannete täitmisel kui ka kinnisasjadega seotud õigussuhete kindlakstegemisel.

Kavandatud lahendused tagavad isikuandmete töötlemise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja andmekaitseõiguse

põhimõtetega.

Tehnovõrkude ja -rajatiste omanike menetluskoormust vähendatakse olukordades, kus

avalikes huvides seatud piiratud asjaõiguse, sealhulgas isikliku kasutusõiguse, ülekandmine teise

kinnistu registriossa on vajalik maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise tõttu.

Eesmärk on võimaldada selliste muudatuste tegemine selges ja proportsionaalses

menetlusraamistikus, ilma täiendavate vorminõuete ja notariaalsete toiminguteta juhtudel, kus

asjaõiguse sisu ei muutu. Sellega luuakse tehnovõrkude- ja rajatiste omanike antavatele

nõusolekutele vormileevendus, mis toetab taristu järjepidevat toimimist, kiirendab menetlusi ning

hoiab ära liigse haldus- ja ajakulu.

Kokkuvõttes on eelnõus kavandatud lahendused proportsionaalsed ning vahetult seotud eelnõu

eesmärkidega, võimaldades tagada õigusselgust, registriandmete kvaliteeti ning kehtiva õiguse

rakendamist , jättes samas ruumi väljatöötamiskavatsuses käsitletud laiemate küsimuste edasiseks

etapiviisiliseks lahendamiseks.

2.2. Senine regulatsioon ja praktika

Kehtiv maakorralduse, maakatastri ja kinnistusraamatu regulatsioon tugineb põhimõttele, et

maakorraldustoimingud on haldusõiguslikud‑ ja registritoimingud, mille eesmärk on kinnisasjade

piiride korrastamine, osade vahetamine ja maakasutuse otstarbekamaks muutmine, mitte

kinnisasjaõiguste käsutamine. Maakorraldustoimingud viiakse läbi haldusorgani ehk Maa- ja

Ruumiameti hallatavas elektroonilises katastripidamise keskkonnas maakorralduskava alusel ning

nende tulemus kajastub katastriandmetes ja kinnistusraamatus.

Kehtiva õiguse rakendamisel on vastuoluliselt tõlgendatud asjaõiguslike käsutustehingute vajadust

maakorraldustoimingute läbiviimisel. Puudub selgus, millal on tegemist üksnes maakorraldusliku

kokkuleppega ja millal kinnisasjaõiguse käsutamisega, mis eeldaks notariaalselt tõestatud

asjaõiguslepingu sõlmimist. Selle põhjuseks ei ole ainult õigusnormi tekst vaid ka

kinnistusosakonna ja kohtute erinev normide tõlgendus.

Seetõttu nõuavad kinnistusosakonna kohtunikuabid osadel juhtudel maakorraldustoimingute

lõpuleviimiseks notariaalseid käsutustehinguid ka juhtudel, kus toimingu sisuks on üksnes

kinnisasja piiride muutmine või osade vahetamine. See on kaasa toonud lisatoiminguid,

suurendanud raha- ja ajakulu ning vähendanud maaomanike valmisolekut maakorraldus lõpule

viia. VTK‑s on välja toodud, et mitmed maakorraldustoimingud on jäänud pooleli just seetõttu, et

maaomanikud ei ole asjaõiguslepingu sõlmimiseks pöördunud notarisse.

Teine lahendamist vajav probleem on maakatastri ja kinnistusraamatu andmete erinevus, seda

eeskätt piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmetega seoses. Kehtiv õigus võimaldab katastris,

s.o eelkõige kitsenduste kaardil, kajastada kinnistusraamatu 3. jakku kantud piiratud asjaõiguse

ruumilist ulatust. Olukorras, kus katastriüksuste piiriandmete täpsustumise või piiride muutmise

tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele, ei võimalda

kehtiv õigus neid erinevusi kinnistusraamatus nähtavaks teha. Praktikas tähendab see, et registrite

5

kasutajad, sh notarid ja puudutatud isikud ei pruugi kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse

tegelikust asukohast teada saada enne, kui see ilmneb tehingute või vaidluste käigus. Selline

ebaselgus on majanduslikult koormav ka avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste

omanikele.

Lisaks on vajadus reguleerida katastriandmete, sealhulgas isikuandmete, säilitamise õiguslik alus

ja ulatus. Kuigi katastris on andmeid seni alaliselt säilitatud, ei ole see põhimõte olnud seaduse

tasandil selgesõnaliselt sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmekaitse vaatenurgast kui ka

andmete ajajoone seisukohalt, eriti olukordades, kus on vaja tugineda varasematele piiride, omandi

ulatuse või menetluste andmetele.

Kokkuvõttes iseloomustab praegust olukorda see, et kehtiv õigus ja selle rakendamine ei ole

kooskõlas maakorraldustoimingute tegeliku olemuse ja eesmärgiga. Erinevad tõlgendused,

menetluste pikenemine ja registriandmete ebakõlad on mõjutanud maakorralduse tegemist ning

tekitanud põhjendamatut halduskoormust ja bürokraatiat. Nende VTK‑s kirjeldatud probleemide

lahendamiseks on vaja täpsustada regulatsiooni, et tagada ühtne rakenduspraktika ja toimiv

registrite andmevahetus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Teiste seaduste muutmise sätete selgitused

§ 1 Maakatastriseaduse muudatused:

§ 1 p 1 – Eelnõu reguleerib maakatastri andmete, sh isikuandmete säilitamist. Maakataster on

andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastris

andmete säilitamine on jätkuvalt alaline, st andmeid ei kustutata, alaliselt hoitakse ka kõiki vigaseid

ja muutunud andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja eelmised seisundid tuvastada,

kellelegi mingi ajahetke andmete seisu tõestada või äärmuslikes olukordades ka katastrikanne

tagasi pöörata ehk taastada endine seis. Seetõttu on oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid

dokumente tähtajatult sõltumata sellest, missuguses vormis nad on katastrile esitatud.

§ 1 p 2 – Eelnõuga muudetakse MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3, et täpsustada kinnistusraamatu ja

maakatastri andmevahetust. KRS § 7719 lg 3 sätestab, et maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud

andmed edastab kinnistusraamatule maakataster. Lisaks muudetakse KRS § 7713 lõiget 1

üldsõnalisemaks ja sätestatakse märke sisu MaaKatS §-s 9 lõigetes 26-27.

Kehtiv õigus võimaldab katastris kajastada kinnistusraamatu 3. jakku kantud piiratud asjaõiguse

ruumilist ulatust. Kui katastriüksuste piiriandmete täpsustumise või piiride muutmise tulemusel ei

vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele, siis eelnõuga

kavandatava muudatuse jõustumise järel nähtub edaspidi kinnistusraamatust sellekohane märge.

Katastripidaja märge (edaspidi märge) on seotud kinnistusraamatu registriosa kolmanda jao

kandega ning see sõltub vastava kande olemasolust. Selliste märgete sissekandmine on

informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. Informatiivse märke lisamine loob

eeldused, et puudutatud isikud ja notarid on teadlikud probleemist, et piiratud asjaõiguse ruumiline

ulatus ei vasta enam kinnistusraamatu kandele. Muudatuse eesmärk on tagada, et maaomanikud ja

piiratud asjaõiguse omanikud oleksid teadlikud probleemist ja neil oleks võimalik asuda

omavahelisi kokkuleppeid tegema.

6

§ 1 p 3 – Paragrahviga 5² luuakse katastri vastutavale töötlejale selge õiguslik alus isikuandmete

töötlemiseks ning andmete saamiseks teistest andmekogudest.

Lõige 1 sätestab üldise õiguse töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik maakatastriseadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemiseks ja

haldusmenetluse läbiviimiseks. Tegemist on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e kohase avaliku

ülesande täitmise alusega.

Lõige 2 näeb ette, et vastutaval töötlejal on õigus saada andmeid teistest riigi ja kohaliku

omavalitsuse andmekogudest, sealhulgas rahvastikuregistrist andmevahetuskihi kaudu. Säte loob

selge õigusliku aluse andmevahetuseks registrite vahel.

§ 1 p 4 – Seaduses sätestatud olukordades, kus põhjendatud juhul ei ole vaja saada puudutatud

isikute nõusolekuid maakorraldustoimingu lõpule viimiseks, tuleb edaspidi teavitada isikuid

võimalikest tagajärgedest, et isikud saaksid vajadusel asuda omavahelisi kokkuleppeid tegema.

Piiratud asjaõiguste omajate teavitamiskohustus tuleneb eelkõige KRS § 13 lõikest 4 olukorras,

kus piirid muutuvad looduses ja katastripidaja peab kinnistamisavaldusele lisama kõigi

kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Kui aga kanne tehakse katastripidaja

enda otsuse alusel (nt katastriandmete parandamine), ei ole puudutatud isiku nõusolek vajalik.

Kuigi haldusmenetluse seadusest tuleneb puudutatud isikute kaasamise kohustus, on eriseadustes

erisused olukordadeks, kus isikute nõusolekud ei ole nõutavad toimingute lõpuleviimiseks. See on

tekitanud mitmeti tõlgendatavust, millal on isikuid vaja teavitada. Eriseadustes puudub

selgesõnaline kohustus teavitada puudutatud isikuid (nt naaberkinnisasja omanikke, piiratud

asjaõiguste omanikke ja muid puudutatud isikuid), kui katastripidaja:

1. teeb otsuse piiri asukoha kindlakstegemise kohta,

2. parandab piiriandmeid,

või viib läbi muu maakorraldustoimingu, mis võib mõjutada omanike või piiratud asjaõiguste

omajate õigusi ja mille puhul ei ole vajalik puudutatud isiku nõusolek (näiteks katastriüksuse

jagamisel).

Omanike ja puudutatud isikute õiguste kaitseks tuleb maakorraldustoimingu tegemisel lähtuda

haldusõiguse, asjaõiguse ja maakorralduse üldpõhimõtetest, sh selgitada välja kinnisasja

kitsendused ning teavitada puudutatud isikuid muudatustest. Seega on oluline expressis verbis

sätestada teavitamiskohustus.

§ 1 p 5 – Eesti asjaõiguses ja sellega seonduvates eriseadustes tähistab termin kitsendus omaniku

õiguste piiramist avalikes huvides, naabrusõigustest tulenevalt või kolmandate isikute kasuks.

Kitsendused jagunevad seadusjärgseteks, haldusaktiga seatuteks, kohtulahendist tulenevateks või

tehingulisteks (AÕS § 140). Paljudel juhtudel on kitsenduse sisuks just piiratud asjaõiguse (PAÕ)

talumine. Maakorralduse käigus tuleb selgitada kinnisasja kitsendused (MaaKS § 14 lg 1).

Maakorraldustoimingute korral samas kinnistusregistriosas, piiride kindlakstegemisel ja

piiriandmete parandamisel võib juhtuda, et kinnisasja piirid nihkuvad katastrikaardil ning piiratud

asjaõigus hakkab seetõttu koormama osaliselt või täielikult naaberkinnistu registriosa. Selline

olukord tekib, kuna ruumilise ulatusega seotud piiratud asjaõiguse tegelik asukoht looduses ei

7

muutu. Elektriliin, vee- või kanalisatsioonitorustik, juurdepääsutee või muu piiratud asjaõiguse

alusel rajatud ehitis paikneb looduses kindlas kohas ega liigu katastripiiride muutumise tõttu. Kui

aga katastriüksuste piirid toimingute tulemusel muutuvad, võib kinnistusraamatu registriossa

kantud piiratud asjaõigus osutuda ebatäpseks. Sellisel juhul teavitab katastripidaja puudutatud

isikuid katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ning vajaduse korral ka järgmistest

sammudest, sealhulgas notariaalsete kokkulepete tegemise vajadusest. Tegemist on

probleemidega, mis ilmnevad maakorralduse või piiriandmete parandamise käigus. Sellise

olukorra võib kaasa tuua näiteks katastriüksuse piiride ülemõõtmine, mille tulemusel saadakse

mõõdistustehnoloogia arengu tõttu täpsemad andmed, samuti juhtum, kus piiri asukoha

kindlakstegemisel täpsustub piir looduses.

Piiratud asjaõigus võib tuleneda isikute vahelisest kokkuleppest mingi õiguse või kohustuse

tagamiseks, kuid see võib olla seatud ka avalikes huvides tehnovõrgu talumiseks. Piiratud

asjaõiguse asukoht looduses maakorralduse tulemusel ei muutu. Seetõttu ei saa piiratud

asjaõigustega seotud tuvastatud probleemid takistada maakorraldustoimingute lõpuleviimist.

Informatiivse märke lisamine loob eelduse, et puudutatud isikud ja notarid on probleemidest

teadlikud ning saavad vajaduse korral asuda omavahelisi kokkuleppeid sõlmima, näiteks hiljemalt

kinnisasja võõrandamisel.

Märkeid lisatakse kinnistusraamatus kahte kohta:

Selleks, et maakorraldustoimingud jõuaksid lõpuni ja omandi ulatus oleks registrites õigesti

kajastatud, tuleb samade kinnisasjadega seotud PAÕ-ga tuvastatud probleemide korral lisada

automaatse andmevahetusega kinnistusraamatu 3. jakku informatiivne märge.

Sarnane märge koos lisainfoga lisatakse kinnistusraamatu registriosa 3. jao andmete juurde, mida

eelnimetatud piiratud asjaõigus tegelikkuses ruumiliselt koormab, kuid mis ei kajastu

kinnistusraamatus.

Kinnistustraamatusse lisatakse kõikide registriosade juurde kolmanda jao pealkirja alla veebilink

maakatastri kitsenduste kaardile, mille kaudu on võimalik tutvuda kinnisasju koormavate

kitsenduste, sh piiratud asjaõigustega, sundvaldustega ja nende ruumilise ulatusega kaardil.

Kitsenduste kaardile ei dubleerita kinnistusraamatu kannete sisu, millega on õigustatud isikul

võimalik tutvuda e-kinnistusraamatus. Kitsenduste kaardil on tuvastatav piiratud asjaõiguse

ruumiandmete tunnus ja võimalusel kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi, et eristada ebatäpsete

asukohtadega asjaõiguste ruumikujusid.

Selliste märgete sissekandmine on informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. KRS §

77¹³ lg 4 selgitab, et kinnistusosakonnal ei ole teatamiskohustust maakatastrist kinnistusraamatusse

ülevõetud andmete kande kohta. See kinnitab, et katastripidaja edastatav info (sh katastripidaja

märked) jõuab kinnistusraamatusse seaduses ettenähtud korras.

Märked esitab katastripidaja automaatse andmevahetuse käigus. Puudutatud isikute teavitamise

korraldab katastripidaja.

§ 1 p 6 – Kehtiva õiguse kohaselt kannab katastripidaja kitsenduste kaardile kitsenduste

ruumiandmed. Praktikas on aga ilmnenud, et üksnes ruumiandmete kajastamisest ei piisa

olukordades, kus katastriüksuse piiride muutmise tulemusel tekivad vastuolud piiratud asjaõiguste

asukoha ja kinnistusraamatusse kantud andmete vahel.

8

Eelkõige esineb selliseid juhtumeid siis, kui piiratud asjaõigus on seatud ajal, mil selle ruumiline

ulatus ei olnud täpselt määratletud, ning hilisem katastriandmete täpsustamine või katastriüksuse

piiride muutmine toob esile asjaolu, et piiratud asjaõiguse tegelik asukoht ei kattu enam

katastriüksusega, millele see kinnistusraamatus on kantud. Sellised vastuolud ei ole üksikjuhtumid

ning nende arv suureneb katastriandmete kvaliteedi ja täpsuse paranemisel.

Probleemi õiguslikku sisu ei ole sellistes olukordades võimalik ega ka vajalik lahendada üksnes

katastriandmete või kinnistusraamatu kannete kaudu, kuna tegemist ei ole uue õiguse seadmise,

olemasoleva õiguse muutmise ega kehtetuks tunnistamisega. Samas on oluline, et katastriandmeid,

kitsenduste kaarti ja piiriandmeid kasutavad isikud oleksid võimalikest vastuoludest teadlikud, et

vältida eksitusi kinnisasja kasutamisel, võõrandamisel või edasiste toimingute kavandamisel.

Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette võimalus täiendada kitsenduste kaarti lisaks

kitsenduste ruumikujudele ka katastripidaja märgetega, mis juhivad tähelepanu olukordadele, kus

katastriüksuse piiride muutmise tulemusel on ilmnenud probleem kinnistusraamatu registriosaga,

kuhu piiratud asjaõigus on kantud. Tegemist on üksnes informatiivse iseloomuga andmetega, mille

eesmärk on teha probleem avalikkusele nähtavaks. See omakorda loob võimaluse luua seos

kinnistusraamatuga ja selles sisalduvate registriosa kannetega.

§ 1 p 7 – Eelnõu reguleerib maakatastri andmete, sh isikuandmete säilitamist. Maakataster on riigi

põhiregister maakatastriseaduse kohaselt (MaaKatS § 1 lg 2). Maakataster on andmekogu, mis

koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist (MaaKatS § 2 p 1). Maakatastri

loomisest alates kehtib põhimõte, et katastriandmed säilitatakse alaliselt ning seda põhimõtet on

kirjeldatud Keskkonnaministri 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

ning selle eelnõus. (viide - https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3a88ef0-a45f-40e5-

8ec8-8290daebc6fb), st andmeid ei kustutata. Alaliselt hoitakse ka kõiki vigaseid ja muutunud

andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja eelnevaid katastriüksuste versioone ja nende

loomisega seotud alusdokumente vaadata või mingi ajahetke andmete seisu teada. Seetõttu on

oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid dokumente alaliselt sõltumata sellest, millal ja

missuguses vormis nad on katastrile esitatud. Katastriandmete, sealhulgas omaniku nime ja

isikukoodi või sünniaja säilitamine on vajalik kinnisasjade õigussuhete ajaloo tuvastamiseks.

Sellega tagatakse järjepidevus ja kontrollitavus.

Katastripidamise üheks ajendiks on olnud mh omandireform, mille tulemusel moodustatud

kinnisasjade kohta hakati pidama riiklikku registrit. Maareformi käigus määratakse kinnisasjade

esmased piirid ja maareformi menetluste toimikuid säilitatakse alatiselt (MaaRS § 44 lg 1).

Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse

moodustamiseks elektroonilises katastris. Esitatud andmed ja dokumendid kuuluvad digitaalse

katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.

Katastriüksuse moodustamiseks kaardimaterjali alusel esitatakse andmed ja dokumendid

piiriandmete, maaüksuse plaani ja piiriprotokolli kohta ning muud asjas tähtsust omavad andmed

ja dokumendid. Piiride asukoha kindlaks tegemise nõude võib esitada mistahes ajahetkel ja sellel

nõudel ei ole aegumistähtaega. Piisab sellest, et ilmneb piiri asukoha kindlakstegemise vajadus või

omanik seda taotleb. Nende menetluste läbi viimine ilma alusdokumentideta ei olegi võimalik, vt

MaaKS § 15 lg 3 esimest lauset: Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks

kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning

piirimärkide alusel. Seega need dokumendid ja andmed on vältimatud piirivaidluste lahendamisel

ja seda juba kohtueelses, st haldusmenetluses, aga kui asi jõuab kohtusse, siis ka kohtumenetluses.

9

Seega ei ole mõeldav, et omandi ulatust kajastavad algdokumendid ja muud olulised andmed, sh

piiriprotokoll kuuluksid tähtajalisele säilitamisele. Piiriprotokoll on dokumendiks, mis kirjeldab

isikute seoseid kinnisasja piiridega, sisaldab piiride kättenäitamisel osalejaid ja vastuväiteid nende

olemasolul. Samuti sisaldab piirimärkide infot ja piiri kulgemise kirjeldust. Piiriprotokoll on

dokument, millega loetakse piiritähiste alalhoiukohustus kinnisasja omanikule üle läinuks. Juhul,

kui kinnisasja omanik protokollitaval piiride maastikul kättenäitamisel (ja vajadusel piiri asukoha

kindlakstegemisel) ei osale, loetakse piiritähiste alalhoiukohustus üle läinud kutse saatmisega.

Informatsioon maastikul osalejate ja kutse saatmise asjaolude kohta lisatakse piiriprotokollile.

Samuti lisatakse piiriprotokolli informatsioon volitatud isikute osalemise kohta piiride maastikul

kättenäitamise toimingus.

AÕS § 129 sätestab, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks

teha (piiri kindlakstegemine). Sellisele nõudele ei ole aegumise tähtaega.

Piiride kindlakstegemisel ja maaomandi ulatuse määramisel on maamõõtjatel kohustus tutvuda

katastriarhiivi dokumentidega. Katastritoimingutes on samuti arhiiviandmetel oluline osa nii

maamõõtja kui ka katastripidaja enda jaoks. Neid andmeid vajavad maamõõtjad ainuüksi piiride

kindlaks tegemise menetlustes ja MaRu ise piiride kindlaks tegemise menetluste raames tulemuse

kinnitamisel haldusaktide andmisel, kui maaomanikud ei jõua piiri asukohas kokkuleppele.

Katastripidaja ülesanne on ka praegu maaregistri algdokumentide säilivuse tagamine (MaaKatS §

3 lg 4). Samuti peab katastripidaja katastrikande aluseks olevate dokumentide ja andmete

säilitamiseks arhiivi (MaaKatS § 15 lg 1). Kuigi maaregistri andmete koosseis, sealhulgas omaniku

isikuandmed, on kehtivas seaduses juba ammendavalt loetletud, ei ole seaduse tasandil

selgesõnaliselt sätestatud andmete säilitamise üldpõhimõte. Maakatastriseaduse alusel kehtestatud

katastriüksuse moodustamise korra §-s 381 on sätestatud, et katastriandmeid säilitatakse alaliselt.

Seega tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid kehtiva põhimõtte seaduse tasandil selgelt välja

toomisega.

Kataster on hinnatud arhiiviväärtuslikuks Rahvusarhiivi hindamisaktiga - Arhiiviväärtuslikud

andmekogud. Dokumentide hindamise käigus on Rahvusarhiiv oma 13.03.2018 hindamisotsusega

nr 5-1/18/9 hinnanud maakatastri kannete dokumendid arhiiviväärtuslikeks. Arhiiviväärtuslikuks

on hinnatud ka maakataster kui riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud andmekogu (RA

31.10.2017 hindamisotsus nr 5-1/17/51). Seega on leitud, et neid andmeid tuleb ka edaspidi

säilitada alaliselt omandi järjepidevuse ja tulevikukindluse tarbeks.

Võrdluseks saab tuua kinnistusraamatuseaduse, millega on sätestatud volitusnorm määruse tasandil

säilitatavate andmete reguleerimiseks. Selle kohaselt säilitatakse elektroonilise kinnistusraamatu

koosseisu kuuluvaid kinnistusregistriosasid, kinnistustoimikuid ja kinnistuspäevikut ja neisse

kantud andmeid alaliselt.

Andmete alaline säilitamine ei ole iseseisev eesmärk, vaid on seotud konkreetsete avalike

ülesannete ning katastri kui omandi ulatust ja omandi järjepidevust, kinnisasja asukohta kajastava

ja seeläbi õiguskindlust tagava registri funktsiooniga. Muudatusega sätestatakse üheselt seaduse

tasemel katastri loomisest alates kehtinud põhimõte, et katastrisse kogutud andmeid ja dokumente

säilitatakse alaliselt, kuivõrd see on vajalik katastri pidamise, õigus- ja hävimiskindluse ja avalike

huvide tagamiseks ning omandi põhiõiguse otseseks tagamiseks tulevikus.

§ 1 p 8 – Eelnõuga täiendatakse maatastriseaduse § 15¹ lõikeid 1¹ ja 12, millega sätestatakse

elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis

10

7 nimetatud katastriüksuse omaniku isikuandmete alaline säilitamine ning elektroonilise katastri

kasutamisega seotud andmete maksimaalne säilitustähtaeg.

Elektrooniline kataster on riigi põhiregistri koosseisu kuuluv infosüsteem, mille eesmärk on tagada

kinnisasjade kohta usaldusväärsete ja ajakohaste alusandmete olemasolu ning avalikkusele

kättesaadavus. Katastriandmetel on keskne roll kinnisomandi õiguskindluse tagamisel, ruumilisel

planeerimisel, maksustamisel ning mitmete avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. Seega on

elektrooniline kataster tehnoloogiline keskkond ja infosüsteem, mille kaudu teostatakse

maakatastri pidamist (MaaKatS § 1 lg 2, § 2 p 1). Sellest tulenevalt on katastriandmete säilitamine

oma olemuselt pikaajaline ning paljudel juhtudel ka ajaliselt piiramatu.

Muudatus on vajalik õigusselguse ja andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks, arvestades katastri

kui riigi põhiregistri olemust ning katastriandmete keskset rolli kinnisomandi õiguskindluse

tagamisel. Elektrooniline kataster ei ole üksnes jooksva andmetöötluse vahend, vaid registris

kajastuvad andmed peavad võimaldama ka varasemate õiguslike olukordade tuvastamist ja

tõendamist.

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud, et mitmed katastrisse kogutavad dokumendid ja andmed ei

ole sisuliselt kasutatavad ilma isikuandmeteta. Näiteks piiriprotokollid sisaldavad lisaks

tehnilistele andmetele teavet selle kohta, millised isikud olid piiri kättenäitamisel kohal, millal nad

kohal viibisid ning kas ja milliseid vastuväiteid nad esitasid (sh info volitatud isikute osalemise

kohta). Samuti kajastatakse piiriprotokollis olukordi, kus kinnisasja omanik, kes on kutsutud

piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale.

Piiriprotokolli õiguslik tähendus ei piirdu üksnes mõõdistamise tehnilise fikseerimisega. Vastavalt

maamõõtmise ja katastrimõõdistamise regulatsioonile loetakse kutse saatmisega piirimärkide

asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ning omaniku piiride

asukohaga nõustumine fikseeritakse piiriprotokolli kaudu. Seega on piiriprotokoll dokument, mis

seob isiku konkreetse õigusliku tagajärjega. Isikuandmete eemaldamisel kaotaks selline dokument

oma tõendusväärtuse ning ei võimaldaks tulevikus tuvastada, kas ja kuidas on isikut tema õigusi ja

kohustusi puudutavatest asjaoludest teavitatud.

Sellest tulenevalt ei ole piiriprotokollide ja teiste katastrikannete aluseks olevate dokumentide

puhul võimalik ega põhjendatud isikuandmete kustutamine või anonüümimine pärast teatud aja

möödumist. Andmete säilitamine on vajalik mitte üksnes katastri pidamise eesmärgil, vaid ka

võimalike vaidluste lahendamiseks, haldusmenetluste kontrollitavuse tagamiseks ning õigussuhte

ajajoone tõendamiseks.

Muudatusega sätestatakse seaduse tasemel selgesõnaliselt, et § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud

isikuandmeid säilitatakse elektroonilises katastris alaliselt. Sellega täidetakse nõue, mille kohaselt

peavad isikuandmete liigid ja nende säilitamise maksimaalne kestus olema seadusest üheselt

tuletatavad.

Lõikega 12 kehtestatakse seaduse tasandil elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja

tegevuste logimisega seotud andmete säilitamise ajaks viis aastat alates nende tekkimisest.

Logiandmete all peetakse silmas andmeid, mis tekivad registri andmete kasutamisel, sealhulgas

andmeid töödelnud asutuse ja isiku kohta, töödeldud andmete ulatuse, andmetele juurdepääsu viisi

ning aja kohta. Viieaastane säilitamistähtaeg on vajalik järelevalve, vaidluste lahendamise ja

õiguskaitse eesmärkidel. Säilitamistähtaja sätestamine seaduse tasandil on põhjendatud, kuna

11

tegemist on isikuandmete töötlemisega, mis võib riivata isikute eraelu puutumatust, ning tähtaja

selge määratlemine tagab õigusselguse.

Logiandmete koosseisu kuuluvad eelkõige andmed kasutaja tehtud tegevuste kohta, sealhulgas

kasutaja rakendusse sisselogimine, toimingute ja vaadete avamine, funktsionaalsuste kasutamine

ning failide allalaadimine. Logides kajastuvad tegevuse aeg, tegevuse liik ning tegevuse sooritanud

isiku identifikaator, sealhulgas isikukood. Lisaks võivad logiandmed sisaldada teavet kasutatud

ligipääsuviisi kohta ning tehnilisi metaandmeid, mis võimaldavad hinnata infosüsteemi kasutamise

õiguspärasust ja tuvastada võimalikke rikkumisi.

Muude elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete ning andmekogu logide säilitamise

tähtajad täpsustatakse ministri määruse tasandil, arvestades andmete kasutamise eesmärki ja

andmekaitse põhimõtteid.

§ 1 p 9 – Eelnõuga täiendatakse maatastriseaduse § 15¹ lõiget 3, millega täpsustatakse

elektroonilisse katastrisse kogutud andmete säilitamise põhimõtted.

Täienduse vajadus tuleneb muu hulgas andmekaitseseadusest, eelkõige isikuandmete töötlemise

läbipaistvuse ja õigusselguse tagamise vajadusest. Eelnõuga täidetakse see lünk ning viiakse

andmete säilitamise regulatsioon kooskõlla katastripidamise eesmärgiga.

Lõikes nähakse ette ka volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

määrusega sätestada üksikute andmeliikide säilitustähtaja, arhiveerimise või kustutamise täpsemad

tingimused. Määrusandja volitus on piiratud üksnes tehniliste ja andmeliigipõhiste täpsustustega

ning ei võimalda muuta seaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt katastriandmeid säilitatakse

alaliselt, välja arvatud määruses toodud kindlatel juhtudel.

Andmete säilitamise regulatsioon arvestab ka isikuandmete kaitse nõuetega. Andmete säilitamine

toimub avalikes huvides ning on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Täpsemate

säilitamise, arhiveerimise ja võimaliku kustutamise tingimuste kehtestamisel tuleb määruse

andmisel arvestada andmete kasutamise eesmärki ning isikuandmete kaitse üldpõhimõtteid.

§ 1 p 10 –MaaKatS § 16 lõiget 4¹ täiendatakse eesmärgiga täpsustada maamõõtja kohustust

kustutada või hävitada isikuandmed pärast nende töötlemise eesmärgi äralangemist. Maamõõtjale

edastatakse MaaKatS § 16 lõike 4 alusel isikuandmeid üksnes katastrimõõdistuse tegemiseks ja

sellega seotud dokumentide koostamiseks. Pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist

katastrisse ja muudatuste tegemist kinnistusraamatusse puudub maamõõtjal üldjuhul edasine

vajadus nende isikuandmete säilitamiseks. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla isikuandmete

töötlemise eesmärgipärasuse ja säilitamise piiramise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi

isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Samas

sätestatakse erand juhtudeks, kus isikuandmete edasiseks säilitamiseks on seadusest tulenev alus.

§ 1 p 11 – Paragrahvi 193 lõike 3 täiendamise eesmärk on täpsustada, milliseid isikuid ei ole vaja

kaasata katastrikande tegemisel ametiülesande korras olukordades, kus katastriüksuse piiri,

kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei muutu. Muudatusega selgitatakse, et lisaks

kinnisasja omanikule ei kaasata sellisel juhul ka puudutatud isikuid. Puudutatud isikutena

käsitatakse eelkõige piiratud asjaõiguste omajaid, kelle õigused on seotud kinnisasjaga.

Täpsustus ei laienda ametiülesande korras kande tegemise võimalust juhtudele, kus võiks tekkida

isikute õiguste kahjustamise oht. Piiratud asjaõiguse omajaid ei kaasata üksnes juhul, kui on

12

ilmselge, et katastriandmete parandamisega ei kaasne piiratud asjaõiguse sisu, ulatuse ega

teostamise võimaluse muutust. Sellisteks juhtudeks on eelkõige olukorrad, kus katastriandmete

parandamine on tehnilist laadi ja puudutab üksnes andmete kirjelduslikku täpsustamist, ilma et

muutuks piiratud asjaõiguse ruumiline paiknemine looduses.

Muudatus ei välista kolmandasse jakku kantud puudutatud isikute kaasamist juhtudel, kus

katastripidajal tekib kahtlus õiguste võimaliku riive suhtes. Sellisel juhul katastripidaja kaasab

puudutatud isikud.

§ 2 Maakorraldusseaduse muudatused:

§ 2 p 1 – Eesmärk on muuta maakorralduse protsess paindlikumaks ja isikutele vähem

koormavamaks, et toetada ruumilist planeerimist ning muuta senist maakasutust efektiivsemaks ja

otstarbekamaks. Muudatused aitavad vähendada halduskoormust ning võimaldavad tõhusamat

koostööd kinnisasjaomanike vahel. Ilma sujuva maakorralduseta võib planeeringute elluviimine

viibida ning tegelik maakasutus võib jääda seadustamata. Eeskätt puudutab see täpsustus

MaaKS § 12 sätestatud maakorraldustoimingut. Antud normi eesmärgiks ei ole maaomanike

kokkuleppel üle anda maaüksuseid, millest on võimalik luua maakorralduse nõuetele vastav

iseseisva kasutusvõimalusega kinnisasi.

Eelnõu on kantud vajadusest täpsemalt välja tuua 2018. aastast kehtima hakanud regulatsiooni

eesmärk ja mõte ning toetada senini hästi toiminud praktikat. Alates 2018. aastast on iga-aastaselt

katastripidaja esitanud ligi 400 kinnistamisavaldust piiri muutmise või kinnisasjade osade

vahetamise kohta, mille alusel on kuni 30. aprillini 2025 on kohtunikuabid kinnistusraamatusse

kanded teinud. Eesmärk on võimaldada seni hästi toiminud praktika jätkumist.

Rõhutame, et antud muudatustega ei looda uusi kohustusi ega muudeta õigusi, vaid täpsustatakse

varem kehtima hakanud regulatsiooni mõtet, lähtudes muuhulgas kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (598 SE) seletuskirjast (edaspidi KAHOS)3, mis omakorda on aluseks 2018.

aastal kehtima hakanud muudatusele ja mis sätestab sõnaselgelt MaaKS § 2 lõike 5 sisu.

Eesmärgiks oli seaduse tasandil selgelt eristada kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh

kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. KAHOS-e seletuskirjas on toodud, et maakorralduse

eesmärk ei ole omandi üleandmine ja seetõttu tuleb hoolikalt jälgida, et ei toimuks tehingust

kõrvalehoidmist. Kui kinnisasjast soovitakse vahetada osa, millest on võimalik moodustada

maakorraldusnõuetele vastav iseseisvalt kasutatav kinnisasi, siis on nõutav notariaalselt tõestatud

kokkulepe omandi üleandmise kohta.

Seaduses on sätestatud selgelt, et üksnes maakorraldustoiminguga ei kaasne kinnisasjaõiguste

käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 641

sätestatu.4 Seega on tegemist materiaalõigusliku lex specialis’ega AÕS § 64¹ ja TsÜS § 6 lg 3

suhtes. Kehtiv maakorraldusseadus on eriseadus, mis sätestab, et maakorraldusele ei kohaldu

normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist. Kinnisasjade piiride muutmine ja osade

vahetamine ei vaja notariaalse käsutustehingu sõlmimist. See lähtub maakorralduse algsest ideest,

et maakorraldus on olemuselt haldusmenetlus ehk maakorralduse otsuse teeb kohaliku

omavalitsuse üksus ning kogu maakorralduse protseduur on juhitud haldusorgani ehk Maa- ja

Ruumiameti poolt maakatastri toimingute kaudu. Katastriüksuse moodustamine või sellest

3 Kinnisasja omandamise ja kitsendamise seadus (598SE) 4 Tallinna Ringkonnakohus 2-19-8071 p.9

13

keeldumine on haldusakt.5 Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on

registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud

kinnistusraamatusse (MaaKS §11 lg 1). Maakorraldustoimingute puhul, mis viiakse lõpuni kande

tegemisega kinnistusraamatusse, omandiõiguse ulatuse muudatus kinnitatakse kande tegemisega

kinnistusraamatusse, seejuures omanikukanne registriosa 2. jaos ei muutu. Kinnisasja piirid ning

maa- ja veeala ruumiline ulatus määratakse maakatastri andmete alusel ning need kajastuvad

kinnistusraamatu registriosa esimeses jaos faktiliste andmetena (KRS § 13 lg 2), mis ei ole jätkuvalt

kanneteks AÕS-i tähenduses.

Muudatusega korrigeeritakse kehtivat sõnastust ning tagatakse õigusselgus selles, mis puudutab

MaaKS-i § 2 lõike 5 eesmärki seaduse tasandil selgelt eristada kinnisasjaõiguste tehingulist

käsutamist ja maakorraldust. Sätte ebaselgusele juhtis tähelepanu ka Riigikohtu tsiviilkolleegium

oma 30. aprilli 2025. aasta kohtumääruses kohtuasjas nr 2-24-108974.

Kõnealuse otsuse valguses on Tartu Maakohtu kinnistusosakond muutnud senist kehtivale õigusele

tuginenud praktikat, mistõttu ei aktsepteerita enam lihtsate maakorraldustoimingute puhul

katastripidaja kinnistamisavaldust, kuigi selline praktika toimis alates MaaKS-i 1. juuli 2018. aasta

redaktsiooni jõustumisest kuni eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2025. aasta

kohtumääruseni, ehk ligikaudu 7 aasta vältel. Juba MaaKS-i 1. juuli 2018. aasta redaktsiooni

jõustumisel pidas seadusandja vajalikuks vähendada maakorraldustoimingute läbiviimisel

bürokraatiat ja lahutas maakorraldustoimingu kinnisasja tehingulisest käsutamisest. Maaomaniku

ja arendaja (ettevõtja) jaoks on maakorraldus pärast 2025. aasta 30. aprilli muutunud seetõttu

kulukamaks ja aeganõudvamaks, eriti juhtudel kui maakorralduses osalevatel kinnisasjadel on

erinevad omanikud. Lisanduvad notariaalse tõestamisega seotud aja- ja rahakulu, sh riigilõiv,

kuivõrd maakorraldust käsitatakse kui tavalist kinnisasjaga tehtavat tehingut. Asjaõigusliku

käsutustehingu esemeks võib olla kinnisasi maatükina (TsÜS § 50 lg 1). Maatükk on MaaKatS § 2

p 8 järgi maa või veeala piiritletud osa. Piiride muutmise käigus ei moodustata piirimuudatuse

alast eraldi piiritletud kinnisasja, kuid tehinguliseks käsutamiseks on vaja selgelt eristada, millist

asja käsutatakse. Kuna piiride muutmise käigus ei moodustata piirimuudatuse alast eraldi

maatükki, mille suhtes sõlmida asjaõiguslepingut, siis on tehingu osapooltel ja ka notaritel

ebaselgus käsutustehingu asjaoludes. Menetlused pikenevad ning lisaks riiklikule registrile ehk

maakatastrile teostab maakorraldustoimingu üle täiendavat kontrolli notar, seades tehingule

omapoolseid piiranguid, mis tulenevad tehingulise käsutamise iseloomust. Ühtlasi jääb

maaomanikele arusaamatuks, miks katastripidaja ei saa kehtivale õigusele tuginedes

kinnistamisavaldust esitada.

Topeltkontroll ei ole kooskõlas eesmärgiga vähendada bürokraatiat ning töö- ja halduskoormust.

Näiteks käsitatakse kahe kinnistu vahelise piiri muutmise menetlust eelviidatud kohtumääruse

valguses asjaõigusliku tehinguna, mistõttu on see võrreldes katastripidaja kinnistamisavalduse

esitamisega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale aeganõudvam ja kulukam. Juba 2018. aasta

MaaKS-i muudatuste kehtestamisel oli probleemiks see, et maakatastri ja kinnistusraamatu andmed

erinesid üha rohkem. Ka pärast 2025. aasta aprilli nähtub, et maaomanikud ei ole sageli valmis

toiminguid lõpule viima, kui need tuleb vormistada notari juures. Probleemiks on osutunud ka

notarite erinev praktika maakorralduse käsitlemisel tehingulise käsutamisena. Näiteks nõuab mõni

notar, et piiri muutmise kanne maakatastris oleks enne tehingu tõestamist lõpule viidud, samuti on

esinenud väga suuri notaritasu nõudeid. On tõlgendatud, et kinnisasja piiri muutmisega kaasneb ka

hoonestusõiguse muutmine, kuigi tehingudokumendis selle kohta kokkulepet ei ole. Sellised

5 RKHKo 3-18-687 p 14.

14

toimingud on osutunud ebaproportsionaalselt kulukaks ning notaritasud võivad ulatuda mitme

tuhande euroni. Probleemiks on ka notari leidmine, kes oleks valmis sellist maakorraldustoimingut

tõestama. Veelgi koormavam on olukord, kus notar soovib kõik tehingus osalevad kinnisasjad

esmalt ühendada ühte registriossa ja seejärel selle uuesti jagada. Selliste lähenemiste katsetamine

toimub kinnisasjade omanike arvelt ning lõpuks kujuneb kogu toimingu kõige kulukamaks osaks

notariaalne tõestamine. Seetõttu jäävad toimingud pooleli ja maaomanikele tehtavad korduvad

päringud võivad jääda vastuseta. Tekkinud olukord pärsib planeerimis- ja ehitustegevuse

elluviimist, millest paljude vältimatuks eelduseks on maakorraldustoimingud. Muudatuse eesmärk

on vähendada maakorraldustoimingule kuluvat aega, teha protsess osalejatele lihtsamaks ja vältida

põhjendamatuid rahalisi kulusid. Vastupidise suuna jätkumine koormaks nii maaomanikke kui ka

ettevõtjaid ning viiks taas olukorrani, kus katastriüksuste andmed ja kinnistusraamatu andmed ei

ole omavahel kooskõlas.

Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel

läbiviidav haldustoiming, kuid mitte kinnisomandi üleandmine (2. jao muutmine) ega kinnisasja

koormamine asjaõigusega, samuti mitte kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmine, koormamine

või sisu muutmine ehk tehing, milleks on AÕS-i § 641 kohaselt vaja notariaalselt tõestatud

kokkulepet (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse.

MaaKS § 12 sätestab kinnisasjade osade vahetamise ja kinnisasja piiri muutmise regulatsiooni.

Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt viiakse kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja

piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja

osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse

viimiseks. Kinnisasjade osade vahetamiseks ja nende vahelise piiri muutmiseks tehtav

maakorraldustoiming peab olema eristatav kinnisasja omandi üleandmise tehingust, sest

maakorraldustoimingu käigus ei moodustata kinnisasja vahetatavast osast eraldi kinnisasja, st ei

tekitata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lõike 1 kohast eraldi maatükki, ehk kinnisasja,

mida saaks asjaõiguslikult käsutada. Samuti ei muutu maakorraldustoimingu järgselt

kinnistusraamatu registriosa II jaos omanik. Toimingu järgselt muutuvad kinnistusraamatu I jaos

maatüki andmed. Seega ei ole tegemist registriosade jagamise ega liitmisega, vaid kinnisasjade

vaheliste piiride muutmisega, seega tuleb AÕS-i § 54 lõike 1 kohast kinnisasja jagamist eristada

kinnisasjast osa eraldamisest.Seega ei ole maakorraldustoimingute eesmärk omandi asjaõiguslik

käsutamine, vaid maatükkide korrastamine kinnistusraamatu I jaos.

MaaKS § 12 kirjeldatud maakorraldustoiming viiakse läbi vähemalt kahe kinnisasjaga nende

omanike kokkuleppe alusel. Kannet ei või sellises olukorras teha vaid ühe poole tahte alusel.

Seetõttu on maakorralduse esimeseks eelduseks kõigi maakorraldustoimingusse puutuvate

omanike tahe (KRS § 13 lg 4). Samuti peab maakorraldusele andma nõusoleku kohalik

omavalitsus (KOV) maakorralduse läbiviimise korraldajana ning kogu toimingut kontrollib

haldusorgan, Maa- ja Ruumiamet maakatastrimenetluse kaudu. Maakorraldus peab muutma

olemasoleva maakasutuse otstarbekamaks. Omanike kokkulepe võib seisneda piiri muutmises

selliselt, et mingi osa ühest kinnisasjast liidetakse teise kinnisasjaga, kuid selle käigus ei anta vastu

teist maad. Sageli on naaberkinnisasjade omanikud ühiselt huvitatud oma valduse ulatuse

täpsustamisest või lepivad kokku võrdse suurusega kinnisasjade osade vahetamises ning kokkulepe

tehakse ilma hüvitisnõudeta.

Olemuselt on kinnisasjade osade vahetamine ja nende piiri muutmine sarnased. Praktikas esineb

olukordi, kui kinnisasjade esmamoodustamisel määratud kinnisasja piirid ei ole vastavuses

maakorralduse nõuetega või asuvad looduses omanikele ebasobivas asukohas. Kui üksteisega

15

külgnevate kinnisasjade omanikud soovivad ühiselt piiri asukohta muuta, näiteks viia see valduse

tegeliku ulatusega vastavusse, siis peab seda olema võimalik teha nendevahelise kokkuleppe

alusel.6 Juhul kui piiri muutmisega muutub ka kinnisasja väärtus, lahendatakse see olukord

omanike omavahelise hüvitamiskokkuleppega (MaaKS § 12 lg 3).

MaaKS-i § 11 lõikest 4, MaaKatS-i § 4 lõikest 41 ja KRS-i § 13 lõikest 4 tuleneb katastripidaja

õigus esitada maakorralduse lõpuleviimiseks notariaalse tõestamiseta kinnistamisavaldusi

kinnistusraamatu esimese jao andmete muutmiseks. Maakorralduse osalised (nt omanik, aga ka

piiratud asjaõiguse omaja) esitavad puudutatud isikutena eelnevalt oma tahteavaldused

katastripidajale, kes lisab need kinnistamisavaldusele. Puudutatud isiku nõusoleku vorminõude

sätestab KRS-i § 341, mille lõigete 5 ja 51 kohaselt peab nõusolek olema kas notariaalselt kinnitatud

või digitaalselt allkirjastatud. Kinnistusraamatu esimese jao andmete muutmine ei ole oma sisult

selline tahteavaldus, mis vajaks notariaalset tõestamist. Üldreeglina lisatakse ka edaspidi

puudutatud isiku nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks digitaalselt allkirjastatult (vt KRS

§ 341 lg 51 kommentaar). Juhul kui tegu on MaaKS-i kohase maakorraldustoimingu

lõpuleviimisega, siis võetakse maakorraldustoimingu käigus puudutatud isikute nõusolekud

digitaalallkirjastatult, mis on kinnistusraamatuseaduse § 341 lõike 51 kohaselt võrdustatud

puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolekuga või notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punkti 52

kohase MaRu kinnitatud nõusolekuga. Digitaalallkirjastatud nõusolek on TsÜS-i § 80 kohane

elektrooniline vorm.

Maakatastripidajal on pädevus hinnata haldusmenetluse dokumentidest lähtuvalt läbi viidud

haldustoimingu sisu ja vajadusel küsida menetlusosalistelt täiendavaid selgitusi ja kinnitusi. Alates

2018 jõustunud regulatsiooniga teeb katastripidaja maakorraldustoimingu käigus kindlaks kõik

olulised asjaolud (näiteks, aga mitte ainult omaniku teovõime, esindusõigus, varasuhte liik, vara

kuulumine ühis või lahusvara hulka). Kuna maakorraldustoimingud viiakse läbi maakorralduskava

(MaaKS § 10 lõige 3) alusel, sõlmitakse kinnisasjade osade vahetamise ja kinnisasja piiri muutmise

kokkulepped omanike poolt maakorralduskava kinnitamisel.

Nimetatud kokkulepe määrab kinnisasja uued piirid ja ulatuse vastavalt maakorralduskavale.

Katastripidaja on pädev kontrollima maakorraldustoimingute läbiviimisel kõiki olulisi asjaolusid,

sh isikute teovõimet ja esindusõigust, vara kuulumist ühisvara, lahusvara või pärandvara koosseisu

jpm. Maa- ja Ruumiametile on antud mh õigus notariaadiseaduse § 53 lõike 52 alusel

maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud

allkirja õigsuse kinnitamisel teha tõestamistoiming notari asemel.

Näiteks tuvastades, kas maakorraldustoimingus osalev kinnisasi on (endiste) abikaasade ühisvara,

ning kui on, võetakse kõikide omanike nõusolekud, kaasa arvatud ka juhul, kui nad ei ole

omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Omaniku avaldus ja nõusolek on katastrikande eeldusena

vajalik ja katastripidaja kontrollib seda igal üksikjuhtumil. Kuna elektrooniline kataster on X-tee

kaudu seotud kinnistusraamatuga ning rahvastiku-, abieluvara- ja pärimisregister on

elektrooniliselt kättesaadavad, on katastripidajal olemas juurdepääs vajalikele andmetele, et

omandisuhteid kontrollida.

Maakorralduse käigus ei tehta käsutamistehingut omandi terviklikuks üleminekuks kuivõrd

kinnisasja omanikud ei muutu, muutub vaid omandi ulatus, millele on nõusoleku andnud

maakorralduses osalevate kinnisasjade omanikud ning mida viiakse ellu maakorraldusreeglitele

6 Tallinna Ringkonnakohus 2-19-8071 p.9

16

tuginedes kohaliku omavalitsuse nõusolekul või lähtudes riigi avalikust huvist (riigi maakorraldus).

Seega säilitavad maakorralduses osalevad kinnisasjad oma senise olemuse ja kasutusotstarbe,

kusjuures kinnisasjade piirid korrastatakse ja maaüksused muutuvad otstarbekamalt kasutatavaks

ning ei saa tekkida olukorda, kus ühe omaniku omand maakorralduse käigus täiesti ära kaob või

tervikuna teisele omanikule üle läheb. Maakorraldust viiakse läbi riigi põhiregistri ehk maakatastri

kaudu, seega kontrollib maakorraldustoimingute seaduslikkust maakataster. Juhul, kui

juhtumipõhiselt leitakse, et maakorraldus ei ole sobilik vahend omandisuhete reguleerimiseks,

viiakse need kokkulepped lõpuni asjaõigusseaduses sätestatud kinnisasja käsutustehingus.

Maakorralduse läbiviimist ja selle vastavust maakorralduse nõuetele järgib ja seda kontrollib

erialaseid teadmisi omav riigi esindaja ehk katastripidaja ja ruumilist planeerimist korraldav

asukohajärgne kohaliku omavalituse üksus. Kuna maakorraldustoiming viiakse läbi erialateadmisi

omava riigiasutuse ehk Maa- ja Ruumiameti kaudu, siis täiendav tehingu tõestamine notari poolt

on liigne koormus, põhjustades maakorralduse osalistele üleliigseid kulutusi ja täiendavat ajakulu.

Keerukas regulatsioon ja bürokraatia vähendavad omanike valmisolekut viia registriandmed

vastavusse tegeliku olukorraga looduses ning see omakorda võib suurendada omandi ulatusega

seotud vaidluste tõenäosust tulevikus. Seevastu on maaomanikud viimase seitsme aasta jooksul

asunud aktiivsemalt oma kinnisasjade piire korrastama, mis on omakorda indikatsiooniks, et

regulatsioon on täitnud oma eesmärki. Seda illustreerivad mh järgmised andmed.

Kuni 2018. aastani kehtis maakorraldustoimingute läbiviimise osas õiguslik ebaselgus, sest

maakorralduse osapooltele oli arusaamatu, miks tuleb pöörduda notari poole sõlmima

käsutustehingut kui pooled on juba kinnistute piiride muutmises kokku leppinud ning uutes piirides

maaüksused olid looduses tähistatud ja maakataster oli maaomanike kokkuleppele tuginedes

registreerinud uute piiridega katastriüksused. Selleks ajaks oli tekkinud 1078 olukorda, kus katastri

ja kinnistusraamatu andmed erinesid. Pärast eelmainitud muudatust on ebaselgetest olukordadest

lahendatud 844. Pärast 2018 ei ole sarnaseid olukordi juurde tekitatud. Ca 230 asja on lahendamata7

peamiselt seetõttu, et isikutel puudub huvi asju korda saada, sest maad kasutatakse juba uutes

piirides. Loodusesse jäävad piirimärgid alles ja olukorda ei ennistata.

Lisaks eelnevale on alates 30. aprillist 2025 ühe aasta jooksul on 80 notarisse suunatud

menetlust jäänud nö hõljuma. Varasem praktika on näidanud, et notariaalse käsutustehingu nõue

maakorraldustoimingutes on maaomanikele liigselt koormav. Maakorralduse kokkulepe tehakse

plaanil (maakorralduskava) maamõõtja või maakorraldaja poolt ning plaanil kajastatav piiride

muudatus on maaomanikele ka arusaadav ning puudub vajadus selle kokkuleppe sõnaliseks

kirjeldamiseks lepingulises vormis. Kui mõni maaomanik ei nõustu läbiviidava piirimuudatusega,

siis ta ei allkirjasta maakorralduskava ega maakatastrile esitatavat kandeavaldust. Sellisel juhul ei

tähista ka maamõõtja looduses uusi piire ja toiming lõpetatakse kandeid katastrisse teostamata.

Samuti ei uuendata sellisel juhul katastripidaja esitatavaid kinnistusraamatu 1. jao andmeid.

Näide olukorrast, kus külgnevate katastriüksuste piiride muutmisel on aastal 2016 kantud

maakatastrisse uued Tallinnas Nõmme linnaosas asuvad katastriüksused ja senised on lõpetatud.

1149 m2 suurusest katastriüksusest sai 883 m2 suurune katastriüksus ning 599 m2 suurusest

katastriüksusest 865 m2 suurune, kuid kinnistusraamatus on endiselt vanad kehtetud

katastriüksused. Aastal 2017 on omanik notariaalselt tõestatud tehinguga seadnud hüpoteegi

kinnistule, mille suuruseks kinnistusraamatus on 1149 m2, aga maakatastris vaid 883 m2. Aastatel

2021 ja 2023 on notariaalselt tõestatud tehingutega omand kaks korda üle antud. Selle ja mitme

7 25.05.2026.a seisuga

17

teise analoogse näite põhjal on raske kinnitada, et varasem praktika on sobivaim viis

maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks.

Maakorralduse efektiivsus on oluline ka riigi vaatest kriitiliste ja suurte avaliku huviga

taristuobjektide rajamiseks. Rail Balticu projektis on 7% kõigist eramaade omandamistest

lahendatud piiride muutmise teel. Maatükkide kujud ja kasutatavus on parema lahenduse saanud –

otstarbekus (maakasutus) on paranenud, kuid olemus on jäänud samaks. Projekti elluviimine on

olnud tõhusam, sest maakorraldus on üheks väga oluliseks hüvitusmeetmeks, et saavutada

maaomanikega riigile avalikes huvides vajaliku maa omandamine.

§ 2 p 2 – Maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 eesmärk on täpsustada, et maakorralduskava ja

maakorraldustoiminguks esitatava taotluse vorminõuded reguleeritakse katastriüksuse

moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega

selgitatakse seaduse tasandil normihierarhiat ning luuakse selge seos maakorraldusseaduse ja

registripidamist reguleeriva alamakti vahel.

Väljatöötamiskavatsuses tuvastati, et kehtivas õiguses ei ole piisavalt selge, millises õigusaktis

peavad olema sätestatud maakorralduskava ja taotluse vormilised nõuded. See on kaasa toonud

olukordi, kus vorminõuete sisu otsitakse paralleelselt nii seadusest, määrustest kui ka

juhendmaterjalidest, mis raskendab ühtse ja prognoositava rakenduspraktika kujunemist.

Muudatus ei muuda maakorralduskava ega taotluse sisulisi eeldusi, vaid puudutab üksnes

vorminõuete reguleerimise tasandit. Seetõttu ei kaasne sellega sisulist muutust isikute õigustes ega

kohustustes, küll aga paraneb menetluse kiirus ja ühetaolisus ning väheneb halduskoormus nii

menetlusosalistele kui ka haldusorganitele.

§ 2 p 3 – Eelnõus täpsustatakse katastripidaja otsuse ja kinnistusraamatu kande omavahelist seost

maakorraldusmenetluses ning ei muudeta kehtivat õigust. See lähtub kehtivast loogikast, mille

kohaselt maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi

maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse (MaaKS

§ 11 lg 1). Juhtudel, kus maakorraldustoiming viiakse lõpule kinnistusraamatusse

kinnistamisavalduse esitamisega, tekivad asjaõiguslikud tagajärjed kinnistusraamatusse kande

tegemisel, millega omaniku kannet registriosa 2. jaos ei muudeta. Kinnisasja piirid ja ruumiline

ulatus määratakse maakatastri andmete alusel ning need kajastuvad kinnistusraamatu registriosa

esimeses jaos faktiliste andmetena (KRS § 13 lg 2). See võib toimuda nii automaatse

andmevahetusega katastri ja kinnistusregistri vahel või kindlaksmääratud juhtudel katastripidaja

kinnistamisavalduse alusel (s.o MaaKS §-d 12 ja 15).

Muudatuse eesmärk on täpsustada kehtiva regulatsiooni kohaldamist ning selgitada MaaKS § 11

lõike 1 tähendust koostoimes MaaKS § 2 lõikega 5, rõhutades maakorraldustoimingu

haldusõiguslikku olemust ning selle eristamist kinnisasjaõiguse tehingulisest käsutamisest.

Katastriüksuse moodustamine või sellest keeldumine toimub haldusaktiga8, millega määratakse

kindlaks katastriüksuse ruumiline ulatus ja koosseis katastris. Tegemist ei ole üksnes menetlusliku

toimingu ega kinnistusraamatu kande tehnilise alusega, vaid otsusega, millest tulenevad edasised

registrikanded. Otsuse sisu kajastub katastrikandes.

8 RKHKo 3-18-687 p 14.

18

Omandiõiguse asjaõiguslik muutus realiseerub kinnistusraamatu kande kaudu, kui on täidetud

ettenähtud eeldused.9 Tehingulisel kinnisomandi üleandmisel eeldab omandi üleminek kehtivat

asjaõiguslepingut, kinnistusraamatu kannet ning üleandja käsutusõigust. Kinnistusraamatu kanne

täidab seejuures nii õigustloova10, kui ka avalikustamise ja kolmandate isikute kaitse funktsiooni.

Täitemenetluses koostatakse akt, mis on eelduseks kandele kinnistusraamatus. Funktsionaalselt

võrreldavalt on maakorralduse kontekstis katastripidaja otsus registrikandena haldusakt, millega

määratakse kindlaks katastriüksuse ruumiline ulatus ja koosseis katastris. Eraldi otsust ei

vormistata. Kohtud on selgitanud, et omandipõhiõiguse kaitse MaaKS § 12 kohases

maakorraldustoimingus tagab KRS § 13 lg 4 sätestatud nõusolekute lisamine

kinnistamisavaldusele.11

Selline lähenemine on kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt võib haldusaktil olla vahetu

õigusmõju, kui seadus selle selgesõnaliselt ette näeb. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike

1 kohaselt on haldusakt suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele. See tähendab, et haldusaktil on konstitutiivne (õigust loov või muutev) tähendus. See

avaldub ka HMS § 60 lõikes 1, mille kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik

ainult kehtiv haldusakt. Eelnõu sõnastus väljendab seda, sidudes maakorraldustoimingute

lõpetamise nii katastrisse kandmise otsusega kui ka sellest tulenevate omandi ulatuse muudatuste

kandmisega kinnistusraamatusse. See tagab, et maakorraldus loetakse lõpetatuks alles siis, kui

õiguslik tagajärg on tervikuna realiseerunud ja avalikes registrites kajastatud.

§ 2 p 4 – Kehtiv sõnastus ei reguleeri selgelt, millal võib piiri muutmise ja osade vahetamise

menetluses piirduda üksnes kinnisasja osa hindamisega ning millal tuleb hinnata kinnisasja väärtust

tervikuna. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kui maakorraldustoimingu mõju ei ulatu kinnisasja

ülejäänud osale, ei ole kogu kinnisasja hindamine vajalik. Maakorralduse puhul on reeglina

põhjendatud hinnata üksnes kinnisasjast tema poolt vahetatavat ja juurde liidetavat osa, sest

hindamise eesmärk on välja selgitada, kas vahetatavad osad on samaväärsed või peavad osalised

üksteisele osade väärtuse vahe eest hüvitist maksma. Kui kinnisasjade vahetamisel või piiride

muutmisel ei ole osalistele liidetavad ja vahetatavad maatükid väärtuselt võrdsed, tasakaalustatakse

erinevus rahalise hüvitisega nende osaliste vahel, kes saavad vahetusest väärtuseliselt kasu.

Üldjuhul on piiri muutmine ja osade vahetamine kasulik mõlemale või kõigile kavas olevatele

kinnisasjadele, sest toimingu käigus piirid korrastatakse, lahendatakse juurdepääsud, tagatakse

suurem privaatsus vms eesmärk. Samas võib ette tulla ka olukordi, kus maakorralduses osalevad

erineva väärtustasemega kinnisasjad, näiteks erinevate maakasutuse sihtotstarvetega kinnisasjad,

nagu elamumaa ja maatulundusmaa. Sellisel juhul võib lähtuda hindamisel sellest maakasutusest,

millega maaeraldus liidetakse. Näiteks kui maatulundusmaast tehtav maaeraldus liidetakse

elamumaa õuealale, siis võib hinnata seda elamumaa või õuemaa väärtuse alusel ehk selle alusel,

millise kasutuse see pärast maakorraldust saab. Samas ei ole maakorralduses hindamise eesmärk

hinnastada kasu (mastaabiefekt, parem juurdepääsetavus, tükeldumise kadumine,

ehituspotentsiaali tekkimine vms), mida maakorraldustoiming iseenesest osalevatele

kinnisasjadele kaasa toob. Hindamistegevust on vaja selgemini reguleerida, sest maakorralduse

läbiviimisel võib hindamine olla kõige kulukam tegevus, kuid suurte kulude lisandumine teeb

menetluse osalejatele kättesaamatuks. Juhul, kui maa korralise hindamise tulemus kajastab

kinnisasja harilikku väärust, siis võib erinevate kõlvikute või erinevate sihtotstarvetega

9 Kõve, V., Lillo, L. Kinnisasjaõigus, lk 177 10 samas 11 HMKm 2-18-17312 p-d 14-15

19

kinnisasjade ümberkorraldatavate osade väärtuse määramisel lähtuda korralise hindamise

tulemustest.

§ 2 p-d 5 ja 6 – MaaKatS § 16 lõike 3 ja § 23 lõike 3 muudatused on vajalikud selleks, et rõhutada,

et ka ümberkruntimiskava puhul ei ole vajadust hinnata kinnisasju tervikuna, vaid hindamine võib

piirduda üksnes ümberkrunditava osa hindamisega. Nii nagu lihtsa maakorralduse puhul on ka

ümberkruntimise puhul hindamise eesmärk võrrelda ümberkrunditavate kinnisasjade osade

väärtusi, et osalised saaksid maakorraldusega tekkivat väärtuste vahet üksteisele õiglaselt hüvitada.

Ümberkruntimisel toimub hindamise kaardi koostamine Vabariigi Valitsuse 08.08.2025 aasta

määruse nr 63 sätestatud regulatsiooni alusel.

§ 3 Kinnistusraamatuseaduse muudatused:

§ 3 p 1 – Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõige 2 sätestab, et registriosa esimesse jakku kantavate

andmete (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) esitamine ja muutmine toimub

riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel. Tegemist on andmetega, millel ei ole

asjaõiguslikku tähendust ning mis pärinevad riiklikust registrist – maakatastrist.

Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõike 2 muutmine võimaldab üle minna taotluspõhiselt menetluselt

automaatsele andmevahetusele juhtudel, kus see õigussuhteid ei mõjuta.

Praktikas on tegemist tehnilise ja sisulises mõttes formaalse menetlusega, mille käigus

kinnistusraamatus korrigeeritakse andmeid, mis on juba riigi maakatastris ajakohastatud.

Taotluspõhine menetlus ei loo nendes olukordades sisulist lisaväärtust, kuid põhjustab täiendavat

menetluskoormust ning aeglustab andmete ajakohastamist.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kinnistusraamatu ja maakatastri vahelist

andmevahetust, vähendada põhjendamatut menetluskoormust, tagada registriosade faktiliste

andmete pidev ajakohasus ning toetada riiklike registrite vahelist digitaalse andmevahetuse

rakendamist.

Muudatus puudutab üksnes § 13 lõikes 2 nimetatud olukordi ning ei muuda KRS § 13 lõigetes 3,

3¹ ja 4 sätestatud menetlusi. Seega ei laiene automaatne andmevahetus juhtumitele, kus andmete

muutmine võib mõjutada isikute õigusi või asjaõiguslikku olukorda. Muudatus ei piira kinnisasja

omanike ega teiste puudutatud isikute õigusi.

Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid ega kohustusi kinnisasja omanikele ega teistele

isikutele. Automaatne andmevahetus toimub juba täna olemasolevate riiklike infosüsteemide

kaudu.12

§ 3 p 2 – Kehtiv kolmanda jao kannete muutmise regulatsioon on selgelt piiritletud MaaKS § 12

alusel tehtavate toimingutega KRS § 15 lõike 3 kohaselt. See ei võimalda normi laiendavat

tõlgendamist olukordades, kus piiride täpsustamine ei nõua eeldusena puudutatud isikute

nõusolekut piiriandmete parandamiseks või piiride kindlakstegemisel. Muudatus ei mõjuta

eelnimetatud toiminguid, kui neid tehakse üksnes registriosa esimeses jaos.

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 26.09.2025 kohtuasjas 3-22-1376/67, et MaaKS § 15

alusel piiri kindlakstegemise sisu on tegelikkusele vastavate piirisuhete tuvastamine looduses (s.o

12 Kinnistusraamatu täiendavate katastriandmete automaatne uuendamine. Vabariigi Valitsus 16.03.2007 nr 81. – RT

I, 09.11.2022, 15

20

faktilise asjaolu tuvastamine) ja selle kandmine kaardile, kuid selle käigus ei toimu kinnisomandi

käsutamist AÕS-i tähenduses. MaaKS § 15 kohaldub olukorras, kus piiri täpne asukoht ei ole teada,

kuid see tuleb objektiivselt välja selgitada (vt ka Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-67-12, p-d

23–25; 08.02.2012 otsus nr 3-2-1-156-11, p 31, MaaKS § 2 lg 5, kinnistusraamatuseaduse § 13 lg

2) (p 15). Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi maakatastrisse kantud piiriandmetel ei ole

omandiõiguse tekkimise ja ulatuse seisukohalt õigustloovat tähendust, peavad maakatastrisse

kantud piiriandmed siiski olema õiged. Sellistele andmete tuginetakse sageli kinnisasjade ostu-

müügi tehingutes (p 19).

Kohtupraktika kohaselt ei muuda katastrimõõdistamisel tehtud vead ega nende alusel

maakatastrisse kantud ebaõiged piiri‑ ja pindalaandmed kinnisasja tegelikke omadusi ega

omandiõiguse ulatust. Kui vaidlusalune maa‑ala kuulus tegelike piiride järgi algselt teise, ajaliselt

varem moodustatud ja kinnistatud kinnisasja koosseisu, ei saa sellele alale teisel isikul omandiõigus

tekkida ega seda ka hiljem edasi võõrandada.

See puudutab ka piiratud asjaõiguste omajate õigusi. Piiri asukoht katastriandmetes võib täpsustuda

mistahes maakorraldustoimingu puhul, sh piiri kindlakstegemise või piirandmete parandamise

tulemusel. Kui katastriüksuse piirid nihkuvad, siis see võib kaasa tuua katastriüksuse ulatuse

nihkumise selliselt, et registriossa kantud servituut ei jää enam ruumiliselt sellele katastriüksusele

ning registriossa kantud servituudikanne muutub valeks, sest looduses servituudialaga seotud

rajatise asukoht ei muutu. Tegemist on olukorraga, kus ebaõigete või ebatäpsete alusandmete tõttu

ei ole registris olevad piiriandmed õiged ning nii nagu kinnisasja omanikel, ei saa ka piiratud

asjaõiguste omajatel tekkida õigustatud ootust senise olukorra jätkumisele, kus eelnimetatud

asjaõigus koormab kinnistu registriosa, millel ta tegelikult looduses ei asu. Maakatastris kajastatud

piiride alusel arvutatud kinnisasja pindala andmetele tuginetakse nt ka maamaksu määramisel.

Ebaõigete maakatastri andmete tõttu võib tekkida kahju isikutele, kes nende andmete õigsust

eeldades neile tuginevad. Seetõttu ei saa eeldada puudutatud isikute nõusolekuid ebaõige olukorra

jätkumiseks ning katastripidajal peab olema sarnaselt teistele maakorraldustoimingutele õigus

esitada kinnistamisavaldus kolmanda jao kannete ümber tõstmiseks.

Piiriandmete parandamine on üldjuhul toiming, mille käigus muudetakse katastriüksuse andmeid

registrites. Kinnistamisavaldus esitatakse piiriandmete parandamiseks edaspidi vaid juhul, kui selle

käigus on vajadus muuta kolmanda jao andmeid. Kui piiriandmete parandamise käigus muutuvad

vaid esimese jao andmed, siis toimub see edaspidi jätkuvalt automaatselt (KRS § 13 lõiked 2 ja 3).

Piiride parandamise või katastriandmete tehnilise täpsustamise korral ei ole katastrikande tegemise

eelduseks kinnisasja omaniku ega piiratud asjaõiguste omajate nõusolekute olemasolu, kui

katastriüksuse piiri, kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei muutu. Samas eeldab

kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguste ülekandmine või nende ruumilise

seose kajastamine vastavate õiguste omajate nõusolekut. Kui toimingu käigus saadakse vajalikud

nõusolekud piiratud asjaõiguste ülekandmiseks ja puudub asjaõiguste vahel järjekohtade konflikt,

viiakse toiming lõpuni katastripidaja kinnistamisavalduse alusel. Nõusolekute puudumisel piirdub

toiming katastrikandega ega too kaasa kinnistusraamatu 3. jao kannete muutmist ning piiratud

asjaõiguse kohta lisatakse katastripidaja märge. Lisaks tuleb katastripidajal teavitada piiratud

asjaõiguste omajaid.

§ 3 p 3 – Praktikas on tekkinud erinev arusaam KRS § 495 rakendamisel, mis reguleerib

kinnistusraamatu kande kustutamist tähtpäeva saabumisel. KRS § 495 sõnastusest võib aru saada

ka selliselt, et puudutatud isiku nõusolek ei ole kustutamisel vajalik ainult juhul, kui kandes on

21

KRS § 494 lg 3 kohane märkus. KRS § 495 muudatuse mõte oli, et kustutamisel ei ole nõusolekut

vaja, kui tähtaeg möödas. Selguse mõttes lisatakse eraldi säte tähtajalise õiguse või märkuse

kustutamise kohta.

§ 3 p 4 – Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ettepanekul ühtlustatakse kinnistusraamatu kandes

viitamise korda. KRS § 24 punktis 2 on sätestatud, et kande tekst sisaldab viidet algdokumendile

ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada. AÕS § 571 kohaselt

võib asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel õiguse sisu täpsustamiseks viidata

kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevatele dokumentidele ja andmetele, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kehtivas KRS § 493 lõikes 4 on öeldud, et hoonestusõiguse sisu osas võib

kandes viidata kinnistamisavaldusele. Et ühtlustada praktika ning kinnistusraamatu kannetes

viitamise kord, sätestatakse ka KRS § 493 lõikes 4 hoonestusõiguse sisu osas viitamine

algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada.

§ 3 p 5 – KRS § 621 lõikega 3 täiendamise ettepanek tuli Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt,

kelle sõnul on praktikas vajadus parandada registripidaja enda tekitatud vigu. Kui pärast

kinnistusraamatu kande allkirjastamist ilmneb eksimus, siis saab kinnistamiseks pädev

kohtunikuabi selle paranda ametiülesannete korras, kandes esmalt õiguse juurde vastuväite ebaõige

kande parandamiseks ning andes puudutatud isikutele õiguse esitada vastuväiteid. Tähtaja

möödudes otsustab kohtunikuabi kande parandamise ning kandes märgitakse ka, millist ekslikku

kannet see asendab. Muudatus annab paremad ja kiiremad võimalused parandada kinnistusraamatu

kanded ilmselge eksimuse korral.

§ 3 p 6 – Katastripidajal on õiguslik alus dokumentidele juurdepääsuks haldusjärelevalve

teostamiseks maakorralduse seaduslikkuse üle, kuid õigustatud vajadus on mh katastritoimingute

tegemisel. Korrektsuse huvides tuleb "katastripidaja" eraldi välja tuua KRS-is. Puudutatud isikute

teavitamise korraldab katastripidaja, mistõttu on katastripidajal lisaks omanike andmetele vaja ka

teiste puudutatud isikute andmeid. Katastripidajal on õigus edastada valikuliselt puudutatud isikute

infot maamõõtjale oma töö tegemiseks. Tegemist on analoogse olukorraga, kus praegu võimaldab

kehtiv õigus katastripidajal väljastada maakorraldustoiminguga seotud katastriüksuste omanike

isikute kontaktandmed maamõõtjale. See on vajalik, et maamõõtja saaks isikuid kaasata ja

tutvustada neile piire looduses jpm.

§ 3 p 7 – Muudatus on vajalik seoses katastripidaja märgetega, mis on seotud ebatäpsete piiratud

asjaõiguste ebatäpsete ruumiandmetega. Kuivõrd märked lisatakse lisaks esimesele jaole ka selle

kinnistu registriosa kolmandasse jakku, kus on ebatäpsete ruumiandmetega piiratud asjaõigus, on

vajalik võtta välja sõnad „I jao“, sest kinnistusraamatu ja maakatastri vahetatavate andmete täpsem

koosseis on fikseeritud MaaKatS-is ning registriosa jagude eraldi märkimine sättes ei ole vajalik.

Samuti laiendab nende sõnade väljajätmine maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse

võimalusi piiratud asjaõiguste andmete vahetamiseks. See tähendab, et katastril ja

kinnistusraamatul on õigus vahetada vajaminevaid andmeid lisaks esimesele jaole ka kolmanda jao

kohta.

§ 3 p 8 – 01.01.2018 jõustus KRS § 7716 lõike 3 muudatus, mis andis korteriühistule õiguse tasuta

tutvuda korteriomandite registriosade andmetega elektroonilises kinnistusraamatus. 15.03.2019

jõustunud sama sätte uues sõnastuses jäid korteriühistud välja. KRS § 798 on rakendussättena

eksitav ning ei ole ka enam ajakohane viitena KRS § 7716 lõike 3 teisele lausele (muudetud mitu

korda). Seetõttu tunnistatakse rakendussäte kehtetuks ning sätestatakse KRS § 7716 lõikes 3

korteriühistute õigus tasuta tutvuda korteriomandite registriosade andmetega. Korteriühistu juhatus

22

saab tutvuda temaga seotud korteriomandite registriosa andmetega. Korteriühistu vajab oma

tegevuses igapäevaselt ajakohaseid korteriomanike andmeid.

§ 3 p 9 – Seotud eelnõu § 3 punkti 8 selgitusega.

§ 4 Asjaõigusseaduse muudatused:

§ 4 p 1 – Tegemist on vormileevendusega, mis koostoimes AÕS § 226 toodud muudatustega

võimaldab omanikel ilma notari vahenduseta kinnistuportaali teel esitada avalduse ja vajalikud

kokkulepped või nõusolekud. Vormileevendus kehtib üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja

nendega seotud piiratud asjaõiguste registriandmete muutmisel, kui soovitakse kinnistuid

ühendada. Muudatus aitab hoida kokku omanike aega ja vähendada kulusid ning loob eeldused, et

omanikud on huvitatud muudatused ellu viima, mis omakorda loob eeldused korrektsetele

registriandmetele.

§ 4 p 2 – Paragrahvi sisu täiendamiseks on vajalik muuta paragrahvi pealkirja. Muudatuse sisuks

on kinnistusraamatu tähenduses isikliku kasutusõiguse ülekandmine ühest kinnistu registriosast

teise registriossa teatud toimingute tagajärjel.

§ 4 p 3 – Käesoleva muudatuse aluseks on põhimõte, et piiratud asjaõiguse ülekandmisel ühest

registriosast teise ei muutu nende õiguste järjekoht, mis juba vastavas registriosas kehtivad. Õiguse

ülekandmine on käsitatav registrite korrastamisena, mille eesmärk on viia õiguse kanne vastavusse

selle tegeliku ruumilise paiknemisega, mitte muuta olemasolevate õiguste omavahelisi suhteid.

Lõige 3¹ reguleerib olukorda, kus üle kantakse ühele isikule kuuluv avalikes huvides isiklik

kasutusõigus. Sellisel juhul toimub ülekandmine piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning

kanne tehakse teise registriosa esimesele vabale järjekohale, säilitades samas kõikide juba sellesse

registriossa kantud õiguste senise järjekoha. Omaniku nõusolek ei ole vajalik.

Lõige 3² käsitleb olukorda, kus üle kantakse mitu avalikes huvides isiklikku kasutusõigust, mis

kuuluvad erinevatele isikutele. Sellisel juhul on ülekantavate õiguste omajatel võimalik kokku

leppida üksnes ülekantavate õiguste omavahelises järjekohas. Säte ei võimalda kokku leppida

selliste õiguste järjekoha muutmises, mida üle ei kanta, ega mõjutada nende õiguste järjekohta, mis

on juba vastavas registriosas kehtivalt sisse kantud.

Muudatus on kantud elulistest vajadustest tagada avalikes huvides isiklike kasutusõiguste

korrektsed andmed riiklikes registrites. Muudatus käsitleb üksnes varem ehitatud ja looduses

olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi või varem seatud servituudialasid. Kuivõrd sundvalduseid

kinnistusraamatusse ei kanta, siis puudub vajadus ka neid õigusi eraldi täpsustada kinnisasjadega

tehtavate piirimuudatuste korral. Käesoleva muudatuse alusel tehtav kanne ei anna alust nõuda

hüvitist või talumistasu tehnovõrgu olemasolu eest varasema perioodi eest ega kujuta endast uue

piiratud asjaõiguse seadmist.

Avalik-õiguslike puudutatud isikute õigused on kaitstud seaduse alusel, kui tehnovõrk või -rajatis

on püstitatud enne 1999. a 1. aprilli ja see on rajatud avalikes huvides või on see olemas juba enne

maa esmakinnistamist (AÕS ja AÕSRS). Selliseid õigusi ei kanta ka kinnistusraamatusse.

Maaomanik on kohustatud taluma ja lubama selle ehitamist oma kinnisasjale, kui see on vajalik

avalikes huvides ehk on vajalik teiste kinnisasjade teenindamiseks (AÕS § 1581 lg 1). Selline

tehnovõrk kuulub tavaliselt võrguettevõtjale ja seda käsitatakse iseseisva asjana, mitte kinnisasja

osana, kuna selle talumiseks seatakse sundvaldus või sõlmitakse kokkulepe (AÕS § 158¹ lg 1 ja 3).

23

TsÜS § 54 lõike 2 kohaselt ei ole teenuse osutamiseks kasutatavate tehnorajatiste kohta leitud, et

need muutuksid kinnisasja oluliseks osaks, sest tegemist on igal juhul kinnisasja näiliste osadega,

mis on käibes vallasasjadena, ja asjaõiguse lõppemine seda seisundit ei muuda.13

Haldusaktiga seatav sundvaldus vastab oma sisult isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2).

Tehnovõrkude talumise kohustust tuleb käsitleda kehtivas õiguses terviklikult. KAHOS-e alusel

haldusaktiga seatud sundvaldust ja seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta (AÕS §

53 lg 1 koostoimes AÕS § 141 lg 1) ning sellised kitsendused ei konkureeri kinnistusregistriossa

kantud piiratud asjaõiguste järjekohtadega. Praktikas võib paljudel juhtudel sama tehnovõrk

koormata erinevaid kinnisasju kas sundvalduse või eraõigusliku piiratud asjaõiguse kokkuleppe

alusel. Seevastu tehinguga seatud kitsendus, milleks saab olla piiratud asjaõigus, kehtib vaid juhul,

kui see on kinnistusraamatusse kantud (AÕS § 141 lg 3).

Avalikes huvides rajatud tehnovõrk peab olema kaitstud, sõltumata sellest, millise õigusliku

instrumendiga on selle talumine tagatud. Sundvalduse või isikliku kasutusõiguse alusel avalikes

huvides rajatud tehnovõrgu asukoht looduses ei muutu. See eksisteerib seal, kuhu ta on ehitatud.

Samuti ei muutu ka ehitamata, kuid varem seatud kitsenduse asukoht. Samas võivad

maakorraldustoimingute või katastripidaja poolt kinnisasja piiriandmete parandamise tulemusel

muutuda kinnisasja piirid looduses või katastrikaardil. Kui avalikes huvides tehnovõrk on rajatud

õiguslikul alusel, siis peab selle säilimine olema tagatud ka juhul, kui kinnisasjade piirid

tehnovõrgu või -rajatise suhtes muutuvad ning selle tagajärjel satub tehnovõrk või -rajatis teisele

kinnisasjale.

Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-26-3798 kinnitab14, et avalikes huvides tehnovõrgu

isiklik kasutusõigus võib tekkida ja püsida ka kokkuleppe alusel ning selle õiguslik alus peab olema

kinnistusraamatus selgelt nähtav. TMS § 158 lg 4 kohaselt ei lõpe enampakkumisel servituudist

tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

Riigikohtu selgituste kohaselt on selliseks täite- ja pankrotimenetluses enampakkumise järel

püsima jäävateks õigusteks kinnisasja omaniku talumiskohustuse alusel kinnistusraamatusse

kantud servituut (mh ka isiklik kasutusõigus) (AÕS § 158 lg 1 ja AÕS § 158¹) (vt Riigikohtu

lahendid nr 2-19- 9046 p 14 ja nr 3-2-1-10-12 p-d 10-11). Riigikohtu seisukohast lähtuvalt jääb

seega seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud servituut (ka isiklik kasutusõigus) täite- ja

pankrotimenetluses enampakkumise järel püsima ega lõpe. Seda aga üksnes juhul, kui isiklik

kasutusõigus (talumiskohustuse kokkulepe AÕS § 158¹ lg 4) on AÕS § 158¹ alusel

kinnistusraamatusse avalikes huvides tehnorajatiste majandamiseks kinnisasjale asjaõigusliku

kitsendusena kantud, nagu praegusel juhul seda teha soovitaksegi.

Kavandatav AÕS § 226 muudatus toetab seda põhimõtet, võimaldades tehnovõrgu õiguse

ülekandmist teise registriossa selgel ja lihtsustatud alusel, vältides sama õiguse korduvat seadmist

ning sellega seotud bürokraatiat. Kehtiva õiguse kohaselt eeldab piiratud asjaõiguse ülekandmine

teise kinnistusraamatu registriossa seda, et sama piiratud asjaõiguse omaja (nt Elektrilevi

tehnovõrguvaldajana) sõlmib notariaalselt tõestatud vormis iseendaga kokkuleppe ülekantava

õiguse järjekoha osas. Selline olukord võib tekkida siis, kui maakorraldustoimingus osalevate

kinnisasjade registriosades on sama puudutatud isiku kasuks sama tehnovõrgu või -rajatise jaoks

kolmandas jaos isiklik kasutusõigus ja ühest registriosast tuleb õigus üle kanda teise registriossa.

13 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine)

405 SE Seletuskiri 14 TrRnKm 2-26-3798/10

24

Kuna tegemist on sama isikuga, siis on iseendaga notariaalses vormis kokku leppimine isikut

koormav (sh majanduslikult) ja ebamõistlik. Eluline probleem tekib ka siis, kui

maakorraldustoimingu või katastripidaja piiriandmete parandamise tulemusel kinnisasjade piirid

täpsustuvad ning ühte kinnisasja koormanud isikliku kasutusõiguse ala hakkab ruumiliselt

tervikuna või osaliselt paiknema teisel kinnisasjal, mida ei ole sama rajatise jaoks isikliku

kasutusõigusega seni koormanud. Samuti võib see puudutada mitut avalikes huvides seatud

piiratud asjaõigust.

See on eeskätt tavaline ja problemaatiline pikkade tehnovõrkude (nt kaablite) rajamiseks seatud

isiklike kasutusõiguste puhul, mis koormavad järjest paljusid kõrvuti paiknevaid kinnisasju. Tihti

võib selline tehnovõrk olla rajatud teede äärde ning kui tee ja selle kõrval oleva kinnisasja vahelist

piiriandmeid parandatakse või piire muudetakse, siis võib ka isikliku kasutusõiguse ala sattuda

naaberkinnisasjale. Seega on tegemist nii õigusliku kui ka elulise muudatusvajadusega, et kaitsta

avalikku teenust pakkuvate tehnovõrkude ja - rajatiste omanike õigusi.

Maaomanik, kelle kinnisasjale võib õiguslikul alusel rajatud tehnovõrk või -rajatis näiteks piiride

muutmise või piiriandmete parandamise tõttu sattuda, peab õiguse ülekandmist oma kinnisasjale

taluma ja ei pea ise tegema selleks toiminguid ega andma nõusolekuid. Maaomanikku peab

katastripidaja õiguse ülekandmisest teavitama.

Piir võib looduses muutuda ka maaomaniku tahteta, näiteks siis, kui on vajadus piir kindlaks teha

ja katastripidaja määrab piiri tegeliku asukoha haldusaktiga. Seda tingib olukord, kus piirid võivad

olla algselt ebaõigesti määratud ja maaomanikel ega isikliku kasutusõiguse omajal ei saa tekkida

õigustatud ootust ebaõige olukorra jätkumisele. Tegemist on olukorraga, kus tehnovõrk on alati

koormanud kinnisasja, kuna see asub looduses endiselt samas asukohas, kuhu ta on ehitatud, kuid

see ei kajastu õiges registriosas, mistõttu on tegemist õiguse ülekandmisega, mitte uue õiguse

seadmisega. Analoogne õigus piiratud isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks teise registriossa on

praegu katastripidajal kinnistusraamatusse 2. jakku kantud õiguste puhul (MaaKS § 11 lg 4).

Kui omanikud asuvad enda tahte alusel piire looduses muutma (nt MaaKS § 12 juhul) või muud

maakorraldustoimingut läbi viima, on neil võimalus asuda vastavaid kokkuleppeid ise sõlmima,

kuivõrd piiride muudatus eeltoodud juhul on sõltuvuses omanike tahtest ja ei ole pelgalt seotud

registriandmete või valede piiriandmetega. Sellisel juhul annavad maaomanikud nõusolekud

piiride muutmiseks ja sellega seotud muudatusteks kinnistusraamatus, mis ühtlasi hõlmab ka

tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmist. Õigus tehnovõrgu- või rajatisega seotud

piiratud asjaõigust üle kanda ei kehti olukorras, kus soovitakse uut tehnovõrku looduses rajada või

selle asukohta looduses muuta.

Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega

seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad samale isikule või kui on soov kanda selline õigus

kõikidest õigustest viimasele järjekohale, on otstarbekas õiguse ülekandmisel järjekoha muutmisel

ette näha vormileevendusena digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vorm.

Tahteavalduse sisu peab jääma samaks ja omanike nõusolek ei ole vajalik. Kanne tehakse ainult

viimasele (esimesele vabale) järjekohale ja kandeavalduses ei pea järjekohta väljendama.

Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega

seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad erinevatele isikutele, on vajalik nende tahteavaldus.

Antud probleemi lahenduseks on, et avalikes huvides asjaõiguste omajad saavad järjekoha

kokkulepet sõlmida omavahelise digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis,

25

tingimusel, et mitte ühegi varem registriosasse sisse kantud õiguse järjekoht ei muutu. Kui

soovitakse kanda mitu õigust ühele ja samale järjekohale, siis selle eelduseks on kokkulepe või

selgelt avaldatud nõusolek. Järjekoha muudatuseks loetakse ka seda, kui õigus jagab järjekohta

teise õigusega.

Lahendus vähendab avalikes huvides seatud piiratud asjaõiguste omajate koormust notariaalselt

tõestatud vormis järjekohtade kokkulepete tegemisel ning hoiab kokku aega ja raha. Samuti

vähendab see mitme tehnovõrgu puhul ka kinnistuomanike kulu. Tegemist on olulise

halduskoormust ja bürokraatiat vähendava leevendusega. Samuti on see seotud madalate riskidega,

kuivõrd majandus- ja kutsetegevuses avalikku teenust pakkuva isikliku kasutusõigusega õigustatud

isiku puhul võib eeldada kõrgemat teadlikkust kinnistusraamatu järjekohtade olemusest ja

tagajärgedest, mis võivad saabuda täitemenetluses, kui õigus asub sundtäitmist võimaldavast

õigusest järjekohas tagapool.

Näide.

Registriosas X on juba sisse kantud:

1. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus;

2. vee‑ettevõtja B isiklik kasutusõigus;

3. servituut;

4. hüpoteek.

Registriosas Y on sisse kantud:

1. sideettevõtja C isiklik kasutusõigus;

2. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus;

3. servituut.

Ülekantavad õigused. Registriosast Y kantakse registriossa X üle sideettevõtja C ja võrguettevõtja

A isiklik kasutusõigus (edaspidi ülekantavad isiklikud kasutusõigused).

Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad saavad digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega

leppida kokku üksnes nende ülekantavate õiguste omavahelise järjekorra, st nad võivad kokku

leppida, et kantakse tahapoole teistest õigustest:

1. mõlemad õigused kantakse registriossa X samale viimasele vabale järjekohale; või

2. sideettevõtja C õigus kantakse võrguettevõtja A õigusest ettepoole; või

3. võrguettevõtja A õigus kantakse sideettevõtja C õigusest ettepoole.

Kui lisaks isiklikele kasutusõigustele on vaja registriossa X üle kanda ka servituut, siis servituudi

ülekandmise vorminõuded tulenevad vastava servituudi ülekandmise alusest (sh AÕS § 54

kohaldumise korral notariaalselt tõestatud kokkuleppe nõue). Sellisel juhul saavad sideettevõtja C

ja võrguettevõtja A oma ülekantavate isiklike kasutusõiguste omavahelise järjekorra üle endiselt

26

kokku leppida digitaalselt, kuid nad ei saa digitaalselt kokku leppida nende õiguste paigutamises

servituudiga samale järjekohale või servituudist ettepoole, kui see eeldaks servituudi õigustatud

isiku osalemist ja notariaalset vormi.

Teisisõnu: digitaalselt saab kokku leppida üksnes sellise tulemuse, kus ülekantavad isiklikud

kasutusõigused paigutuvad servituudi suhtes viisil, mis ei muuda servituudi positsiooni ega eelda

servituudi ümberkujundamist.

Kõik registriosas X juba olemasolevad õigused ja nende järjekohad jäävad muutumatuks.

Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad ei saa kokkuleppega:

1. muuta registriosas X juba sisse kantud võrguettevõtja A varasema (enne ülekannet olemas

olnud) isikliku kasutusõiguse järjekohta;

2. muuta vee‑ettevõtja B isikliku kasutusõiguse järjekohta;

3. muuta servituudi või hüpoteegi järjekohta.

Selliste õiguste järjekoha muutmine, mida üle ei kanta, ei ole ülekandmise kokkuleppe ese, vaid

oleks eraldiseisev järjekoha muutmise toiming, millele kohalduvad üldised asjaõiguse põhimõtted.

§ 5 Riigilõivuseaduse muudatused:

§ 5 p 1 – Eelnõuga sätestatakse selgesõnaliselt, et riigilõivu ei võeta maakorraldustoimingu

lõpuleviimiseks kinnistusraamatus ega selle aluseks oleva kinnistamisavalduse tegemiseks ning

sellisele toimingule ei kohaldata RLS §-s 80 sätestatud riigilõivu. Tegemist ei ole kinnistu

jagamise, ühendamise või teise kinnistuga liitmisega asjaõiguse käsutamise mõttes, vaid

maakorraldustoiminguga, mille eesmärk on kinnisasja piiride ja omandi ulatuse korrastamine

riiklikes registrites. Riigilõivu mittevõtmine on põhjendatud kaaluka avaliku huviga, sest see

soodustab maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, vähendab pooleli jäävate menetluste

hulka ning aitab vältida olukorda, kus omandi ulatust kajastavad registriandmed jäävad ebatäpseks

üksnes menetluskulu tõttu. Muudatus toetab seega registrite usaldusväärsust, õiguskindlust ja maa

otstarbekamat kasutamist.

3.3. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.3.1. AÕS § 54 lg 2 täpsustuse ning AÕS § 226 lg-te 3¹ ja 3² kooskõla põhiseadusega

Kavandatavad sätted võivad riivata maaomaniku õigust otsustada kinnisasja koormamise üle ning

mõjutada kinnistusraamatu kande kaudu kinnisasja käsutamise ja väärtuse aspekte. Samuti

kuuluvad piiratud asjaõigused (sh isiklik kasutusõigus) omandipõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu ka

nende muutmine võib kujutada endast PS § 32 riivet. Tegemist ei ole omandi äravõtmisega PS §

32 teise lause tähenduses, vaid omandiõiguse piiramisega, mille lubatavust hinnatakse eeskätt PS

§ 11 alusel (vajalikkus ja proportsionaalsus). Riive on väheintensiivne, kuna regulatsioon ei muuda

tehnovõrgu ega selle jaoks seatud kitsenduse asukohta ega laienda õiguse sisu, vaid puudutab kande

ümberpaigutamist kinnistusregistris.

Kuna muudatus kohaldub üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatistega seotud isiklikele

kasutusõigustele, tuleb hinnata, kas selline eristamine on objektiivselt põhjendatud ega too kaasa

meelevaldset ebavõrdset kohtlemist (PS § 12, võrdsuspõhiõigus).

27

Muudatus puudutab kinnistusraamatu kannete ümberpaigutamist ning järjekoha kujunemist,

mistõttu on oluline normi ettenähtavus, selgus ja tagasiulatuva mõju vältimine. Põhiõiguste

piirangud peavad olema eesmärgiga võrreldes asjakohased ja proportsionaalsed ning seletuskirjas

peab nähtuma, milliste põhiseaduse sätetega kooskõla on uuritud ja kuidas see on tagatud (PS § 10

ja § 13, õiguskindlus, õiguspärane ootus, õigusselgus).

Kavandatavate sätete eesmärgid on legitiimsed. Eesmärk on tagada avalikes huvides tehnovõrkude

ja -rajatiste toimimise järjepidevus ehk elutähtsate teenuste toimepidevus. Samuti tagada

kinnistusraamatu vastavus tegelikule olukorrale kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingute

tegemisel ja piiriandmete parandamisel ning tugevdada õiguskindlust ja kolmandate isikute

usaldust kinnistusraamatu vastu. Kinnistusraamatu õigsus ja usaldatavus on õigusriigi toimimise

keskne element, millega välditakse vaidlusi ja vormilisi vastuolusid registriandmete korrastamisel.

Riivel on õiguslik alus. Normi kvaliteedi seisukohalt on oluline, et piirang oleks selge,

ühetähenduslik ja täpne ning seletuskiri annaks otsustajale piisava ülevaate nii eesmärgist kui

mõjudest. Kavandatavad AÕS § 226 lõiked 3¹ ja 3² on piiritletud konkreetsete juhtumitega

(kinnistute ühendamine, maakorraldustoiming, piiriandmete parandamine) ning sätestavad

ülekandmise õigusliku raami (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud

avaldus, mitme õiguse puhul üksnes nende omavahelise järjekoha kokkulepe, teiste kannete

järjekohasuhete muutmise keeld). Selline piiritlus toetab ettenähtavust ja õigusselgust.

Proportsionaalsus (PS § 11)

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.15 Meede on sobiv, kuna

võimaldab kanda avalikes huvides tehnovõrku puudutava isikliku kasutusõiguse sellesse

kinnistusregistriossa, mis vastab kinnistu tegelikule asukohale pärast piirimuudatust või

maakorraldustoimingut ning vähendab riski, et õiguse kanne jääb valesse registriossa ja muutub

kolmandatele isikutele raskesti tuvastatavaks.

Vajalikkuse hindamisel kaaluti järgmisi alternatiive:

 õiguse uuesti seadmine (uued asjaõiguslepingud ja kõigi puudutatud kinnistuomanike

nõusolekud), mis oleks oluliselt koormavam ning ohustab registriandmete õigsust ning

tehnovõrkude järjepidevat õiguslikku alust ja kaitset;

 automaatne ülekandmine ilma õiguse omaja avalduseta, mis oleks intensiivsem sekkumine

omandipõhiõigusse menetlusgarantiide16 ja tahteavalduse puudumise tõttu.

Kavandatav lahendus rakendub vajaduspõhiselt, tugineb õigustatud isiku avaldusele ning säilitab

teiste kannete järjekohasuhted, mistõttu on see vähem riivav kui eeltoodud alternatiivid.

15 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 15 16 Tegemist haldusmenetluse ja registrimenetlusega seotud tagatistega, mis vähendavad omandipõhiõiguse riive

intensiivsust. Eeldab õiguse omaja tahteavaldust ja isikute teavitamist. Õiguse sisu ei muudeta ning toiming kajastub

registrites, mis tagab järjepidevuse ja kontrollitavuse. Välistatakse õiguse omajate tahtest sõltumatu õiguse

ümbertõstmine.

28

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.17 Riive mõõdukust toetavad järgmised asjaolud:

 regulatsioon ei ole suunatud uue asjaõiguse tekitamisele, vaid olemasoleva avalikes huvides

tehnovõrku puudutava õiguse registris korrastamisele juhtudel, kus kinnistute piirid või

registriosad muutuvad;

 õiguse ülekandmisel tehtav kanne ei muuda võrguvaldaja õiguse kasutusala, vaid viib

kande vastavusse tegeliku olukorraga looduses;

 järjekoha kujunemine „esimesele vabale järjekohale“ ning mitme õiguse puhul üksnes

nende omavahelise järjekohasuhte kokkulepe piiravad mõju kolmandatele isikutele.

Avalik huvi õiguskindluse, kinnistusraamatu usaldatavuse ja tehnovõrkude toimimise vastu kaalub

selgelt üles maaomaniku õiguste riive, kuna muudatus tehakse üksnes kinnistusraamatus ja see

vastab tegelikule olukorrale looduses.

Võrdne kohtlemine (PS § 12)

PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdsuspõhiõiguse kaitseala hõlmab kõik

eluvaldkonnad, sh ettevõtluse.18 Regulatsiooni kohaldamisala piiramine üksnes avalikes huvides

tehnovõrkude ja -rajatistega seotud isiklikele kasutusõigustele on põhjendatav objektiivse

erisusega: tegemist on taristuga, mille toimimine teenib laia avalikkuse huvi ning mille paiknemine

looduses ei sõltu kinnistusraamatu registriosa kandest, kuid mille sinna kandmine toetab riiklikesse

registritesse kantud õiguste kaitset. Eristamine teistest eraõiguslikest servituutidest on seega

asjakohane.

Õiguskindlus, õiguspärane ootus ja tagasiulatuva mõju puudumine (PS § 10 ja § 13)

Normi mõju on piiritletud konkreetsete juhtumitega ning suunatud registriandmete korrastamisele,

mis toetab õigusselgust ja ettenähtavust. Regulatsioon ei ole mõeldud tagasiulatuvate varaliste

õiguste loomiseks ega „tagantjärele“ laiendamiseks, vaid olemasoleva olukorra korrektseks

kajastamiseks registris. Tagasiulatuvat jõudu saab seadusele anda üksnes erandlikel juhtudel ja

õiguskindlust rikkumata.

Kavandatavad asjaõigusseaduse § 54 lõike 2 täpsustus ning AÕS § 226 lõiked 3¹ ja 3² võivad riivata

omandipõhiõigust (PS § 32), kuid riive on seaduslik, teenib legitiimseid eesmärke ning on PS § 11

tähenduses proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).

3.3.2. Põhiõiguste riive märgete lahenduses

Eelnõu riivab omandipõhiõigust (PS § 32) sel määral, et katastrisse ja kinnistusraamatusse lisatakse

informatiivne märge, mis teeb nähtavaks kinnisasjaga seotud piiratud asjaõiguse või muu õigusliku

olukorra, mis ei ole varasemalt olnud kolmandatele isikutele üheselt nähtav. Riive seisneb seega

omaniku õigussfääri puudutava teabe avalikuks tegemises, mitte omandiõiguse sisulises

kitsendamises.

17 RKPJK 3-4-1-1-02, p 15 18 RKPJK 3-4-1-1-02, p 13

29

Riive eesmärk on suurendada õigusselgust ja läbipaistvust kinnisasjadega seotud õigussuhetes,

kaitsta kolmandate isikute (nt omandajate, krediidiasutuste) õigustatud huve. Samuti ennetada

vaidlusi, mis tulenevad varjatud või ebaselgetest piiratud asjaõigustest ja tagada kinnistusraamatu

ja katastri kui avalike registrite kooskõla ja usaldusväärsus.

Eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate vahenditega. Ilma märget nähtavaks

tegemata jääks probleemne või ebaselge olukord varjatuks, sõltuvaks üksnes osapoolte

teadlikkusest ning oleks kolmandatele isikutele raskesti tuvastatav. Alternatiiviks oleks kas riigi

täielik sekkumatus (mis ei täida eesmärki) või vastupidi – sundkorras eraõiguslikesse ja erahuvisid

tagavatesse õigussuhetesse (tee servituut jm) sekkumine, mis oleks omaniku õigusi oluliselt

intensiivsemalt riivav.

Riive on mõõdukas ja proportsionaalne, sest märge on informatiivne ega muuda omandiõiguse

sisu. Märkega ei panda omanikule uusi kohustusi ega piiranguid. Riik ei sekku eraõiguslikesse

kokkulepetesse ega muuda nende tingimusi. Avalik huvi õigusselguse ja usaldusväärsete riiklike

registrite vastu kaalub üles riive vähese intensiivsuse.

Lepinguvabadus (PS § 31)

Eelnõu võib kaudselt puudutada lepinguvabadust (PS § 31), kuivõrd see käsitleb eraisikute vahelisi

piiratud asjaõigusi ja nendega seotud kokkuleppeid. Märgete kandmisega riiklikesse registritesse

ei sekku riik eraisikute vahelistesse kokkulepetesse, kuid toob välja ebakõlad, mis nendes

õigussuhetes on ilmnenud.

Eesmärk on teha olemasolevad õigussuhted nähtavaks ja hoida riigi sekkumine minimaalsena.

Riive on minimaalne ja proportsionaalne, sest riik ei muuda eraõiguslike lepingute sisu, ei hinda

kokkulepete õiglust ega tasusid ning ei kehtesta uusi kohustusi ega piiranguid. Märgetega tehakse

üksnes nähtavaks need ebakõlad, mida eraisikud on kohustatud sellise teabe olemasolul

korrigeerima. Kinnistusraamatu andmete ebaõigsuse korral on eraisikutel (nii õigustatud isikutel

kui ka puudutatud isikutel) seadusest tulenevad õigused ja võimalused kannete parandamiseks või

kustutamiseks. Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande

parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (AÕS § 65 lg 1). Õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1).

Riik ei saa eesmärki saavutada teisiti kui informeerimise kaudu, sest sundkorras sekkumine

eraõiguslikesse kokkulepetesse oleks intensiivsem riive, kuid mittesekkumine jätaks avaliku huvi

kaitseta ja vähendaks isikute usaldusväärsust riiklikesse registritesse.

Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse riive (PS § 10)

Märgete tegemisega võib isiku jaoks muutuda nähtavaks, et kinnistusraamatu kanne ei kajasta

tegelikku olukorda. See võib mõjutada isiku senist arusaama kinnisasja kasutamise või käsutamise

võimalustest. Riive ei tulene siiski mitte sellest, et riik muudab õigussuhteid, vaid sellest, et

varasem ebatäpne või puudulik teave muutub avalikuks. Tekkida ei saa õigustatud ootust, et

ebaõige või ebaselge õiguslik olukord jääb varjatuks. Vastupidi, õiguskindlus eeldab, et

registriandmed kajastavad tegelikku olukorda. Eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid ega

kehtesta uusi kohustusi. Mida kauem on registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline vastuolu

olnud nähtamatu, seda enam võib selle avalikuks tulek mõjutada isiku subjektiivseid ootusi, kuid

see ei muuda riivet õiguslikult põhjendamatuks.

30

Eesmärk on suurendada registrite usaldusväärsust ja õiguskindlust ning vältida olukorda, kus

looduses asub tehnovõrk või -rajatis kinnisasjal, kuid registrites seda teavet ei kajastu. Eesmärk on

kaitsta õigussuhteid ja tagada puudutatud isikute usaldus registri andmete suhtes.

Riive on proportsionaalne, sest eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid tagasiulatuvalt, samuti ei

kehtesta uusi kohustusi ega sanktsioone. Õiguskindlus tervikuna suureneb, mitte ei vähene. Ilma

muudatuseta jääks õiguskindlus näiliseks ja sõltuks juhtumipõhisest teabest.

3.3.3. Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse riive isikuandmete töötlemisel (PS § 26)

Eelnõu riivab PS § 26 kaitseala, kuna see hõlmab isikuandmete töötlemist riiklikes registrites,

samuti teatud andmete avalikuks tegemist, andmete pikaajalist, sh alalist säilitamist arhiivis. Riive

seisneb eeskätt selles, et kinnisasjaga seotud andmed (ka isikuga seostatavad) on ka tulevikus

leitavad ja neid säilitatakse alaliselt.

Muudatuse eesmärk on seaduse tasandil sätestada, missuguseid andmeid ja millise tähtajaga

kogutakse ja säilitatakse. See aitab tagada isikute õiguste tõhusa kaitse tulevikus, mis omakorda

võimaldab mh piiride kindlakstegemist ja omandivaidluste lahendamist ka pika aja möödudes.

Kuna piiri kindlakstegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride

kindlakstegemiseks vajalikud andmed alaliselt. Muudatuse eesmärk on tagada registrite ajalooline

järjepidevus ja tõendusväärtus ning sellega ka omandi ulatuse absoluutne kaitse.

Riive on proportsionaalne, sest töödeldakse üksnes eesmärgipäraseid ja minimaalselt vajalikke

andmeid, mis on vajalikud katastriüksuse moodustamiseks ja sellega kaasnevate asjaolude

selgitamiseks. Andmete säilitamine teenib selgelt määratletud õiguskaitselist eesmärki ja loob

õigusselguse ka tulevastele maaomanikele, kuivõrd omandi ulatusega seotud õigused ja kohustused

kanduvad üle igakordsele omanikule. Avalik huvi kaalub üles eraelu riive, arvestades selle

mõõdukat intensiivsust. Andmete säilitamine ei toimu suvaliselt, vaid põhineb selgetel

õigusnormidel.

Riive on vajalik, sest piiride kindlakstegemise ega kaasomandi lõpetamise nõue ei aegu ning

mistahes ajahetkel omandi ulatuse väljaselgitamine ilma katastriüksuse moodustamise aluseks

olevate andmeteta ei ole võimalik neid õigusi tegelikult realiseerida. Andmete valikuline

säilitamine või lühiajaline säilitamine tooks kaasa olukorra, kus õiguskaitse muutuks illusoorseks.

3.3.4. Menetluslik riive ja hea halduse põhimõte (PS § 14)

Riive võib seisneda täiendavates kontrollides, omanike kaasamises ja nõusolekute küsimises.

Eesmärk on tagada õiguste kaitse, vältida vigu kinnistusraamatu kannetes ja tagada menetluste

õiguspärasus. Riive on proportsionaalne, sest kaasamine võimaldab isikutel asuda sõlmima

vajalikke eraõiguslikke kokkuleppeid ning olla teadlik omandi ulatuse muudatustega kaasnevatest

mõjudest või täpsemate mõõdistustulemuste alusel ilmnenud ebakõladest õiguslikes suhetes ja

registrite andmetes. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus teavitada huvitatud isikuid,

menetluskoormus on seega põhjendatud. Ilma kontrollideta suureneks ebaõigete registriandmete

osakaal ja isikute õiguste rikkumise oht.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

31

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisesemel on puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega

seotud infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise põhimõtteid, sealhulgas alalise

säilitamise seadusest tuletatavust, elektroonilise katastri kasutuslogide maksimaalset

säilitustähtaega ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise või hävitamise kohustust

pärast töötlemise eesmärgi äralangemist.

Eelnõu ei ole suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele ning eelnõuga ei võeta üle Euroopa

Liidu direktiivi, seetõttu ei lisata seletuskirjale vastavustabelit.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu muudatustel on mõju eeskätt maaomanikele ja puudutatud isikutele (sh piiratud asjaõiguste

omajad), maamõõtjatele, notaritele, katastripidajale (Maa‑ ja Ruumiamet), Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale ning kohalikele omavalitsustele maakorraldustoimingute läbiviimise ja

registrikannete koostoime kontekstis.

Eelnõuga ei kehtestata maaomanikele ega teistele isikutele uusi sisulisi kohustusi, vaid luuakse

võimalused saada teavet ja olla kaasatud. Menetluslikud muudatused ei laienda isikute vastutust

ega kohustuste ringi, vaid täpsustavad olemasolevate toimingute läbiviimise korda ja jaotavad

menetlusrollid selgemalt haldusorgani ja registrite vahel.

Mõjuvaldkondadest on eelnõu puhul kesksemad:

1. sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse),

2. majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus),

3. halduskorraldus ja riigivalitsemine,

4. infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjud.

Keskkonnamõjud on hinnanguliselt väikesed, kuna eelnõu ei muuda maakasutuse sisulisi

piiranguid ega keskkonnanõudeid, vaid täpsustab menetluslikku raamistikku ja registrite

koostoimet.

Mõju kirjeldamisel kasutatakse kvalitatiivseid hinnanguid mõju ulatuse, mõju avaldumise

sageduse ja ebasoovitava mõju riski kohta. Kvantitatiivseid näiteid kasutatakse seal, kus

seletuskirja alusmaterjalis need on juba olemas.

6.1. Sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse)

6.1.1. Mõju inimeste õigustele ja õiguskindlusele

Eelnõu sotsiaalne mõju avaldub eeskätt maaomanikele ning puudutatud isikutele, sh piiratud

asjaõiguste omajatele (nt servituudi, isikliku kasutusõiguse või muu piiratud asjaõiguse omajad),

kelle õigusi võib mõjutada maakorraldustoimingute, piiriandmete parandamise või piiride

kindlakstegemise tulemus. Kaudselt puudutab mõju ka isikuid, kes tuginevad kinnistusraamatu ja

32

maakatastri andmetele kinnisasjade kasutamisel, võõrandamisel või koormamisel (nt omandajad,

krediidiasutused).

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu peamine sotsiaalne mõju seisneb õigusselguse ja õiguskindluse suurenemises olukordades,

kus maakorraldustoimingute või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmneb vastuolu piiratud

asjaõiguse tegeliku asukoha ja selle kohta tehtud registrikannete vahel. Kehtiva praktika kohaselt

ei ole senini sellised vastuolud alati olnud registritest selgelt nähtavad, mistõttu puudutatud isikud

ega kolmandad isikud ei pruugi neist teadlikud olla.

Eelnõuga täpsustatakse kehtivale õigusele ja senisele praktikale tuginedes, et

maakorraldustoiminguid ei peatata üksnes seetõttu, et piiratud asjaõiguse kanne võib osutuda

registris ebatäpseks. Sellistes olukordades tehakse vastuolu nähtavaks informatiivse märke ja

puudutatud isikute teavitamise kaudu. Regulatsioon lähtub sellest, et maakorralduse või

piiriandmete täpsustamise tulemusel ei muutu piiratud asjaõiguse tegelik ruumiline ulatus

looduses, vaid muutuda võib üksnes registrikanne, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Eelnõu

eesmärk on sellised olukorrad registrites nähtavaks teha, mitte piiratud asjaõiguse sisu muuta.

Informatiivne märge ei loo, muuda ega kustuta asjaõigust ega piira omandiõiguse sisu, vaid juhib

tähelepanu võimalikule lahknevusele registriandmete ja tegeliku olukorra vahel. See võimaldab

puudutatud isikutel oma õigusi teostada ning vajaduse korral asuda eraõiguslikke kokkuleppeid

tegema.

Eelnõuga täpsustatakse katastripidaja teavitamiskohustust, et vähendada isikute õiguste

kahjustamist ebatäpsete registriandmete tõttu. Sätestatakse katastripidaja teavitamiskohustus

juhtudel, kus toiming võib mõjutada isiku õigusi. See vähendab riski, et isik avastab oma õiguste

võimaliku kahjustamise alles hiljem ning aitab seeläbi ennetada vaidlusi.

Maakorraldusseaduse § 2 lõike 5 täpsustamine, mille kohaselt maakorraldustoiminguga ei kaasne

kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses ning omand tekib kinnistusraamatu

kande tegemisega, tugevdab õiguskindlust. Eelnõul on mõõdukas ja valdavalt positiivne sotsiaalne

mõju maaomanikele ning piiratud asjaõiguste omajatele. Muudatused vähendavad olukordi, kus

maakorraldustoimingud jäävad alustamata või pooleli üksnes menetlusliku keerukuse või

menetluste pikenemise tõttu. Eelnõuga ei kehtestata uusi omandiõiguse piiranguid ega muudeta

olemasolevate õiguste sisu. Maakorraldustoimingud viiakse jätkuvalt läbi omanike kokkuleppel

või seadusest tuleneval alusel. Seetõttu on omandiõiguse võimalik riive vormiline19 mitte sisuline,

ning see on kooskõlas põhiseaduse §-st 32 tuleneva omandikaitsega. Riive intensiivsuse muutust

ette ei nähta.

Menetluste kiirenemine avaldab otsest positiivset sotsiaalset mõju, kuna inimesed saavad kiiremini

kasutada oma kinnisasja eluliste ja majanduslike eesmärkide elluviimiseks (nt ehitamine,

planeeringud, tehingud). Väljatöötamiskavatsuses toodud andmete kohaselt väheneb notariaalselt

tõestatud kinnistamisavalduste arv ligikaudu 350–420 võrra aastas, menetlusaeg võib lüheneda

vähemalt ühe kuu võrra ning väheneb pooleli jäänud menetluste hulk (sh ca 80 notarisse suunatud,

kuid lõpuni viimata juhtumit).

19 Riive on vormiline, sest muudetakse ainult seda, kuidas ja millise menetluse kaudu õigus tekib ja kajastub

registris, mitte seda, milline õigus isikul on.

33

Mõju ulatus

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused puudutavad eeskätt maakorraldustoiminguid (nt piiri

kindlakstegemine, piiride muutmine, osade vahetamine) ja registripõhiseid piiriandmete

parandamisi, kus õiguste sisu ei muutu, kuid võib ilmneda vastuolu piiratud asjaõiguse ruumilise

paiknemise ja registrikande vahel. Muudatusel on positiivne mõju omanike kokkuleppel

tehtavatele maakorraldustoimingutele.

Mõju sagedus

Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja avaldub korduvates menetlustes. Aastas tehakse

ligikaudu 11 000 katastritoimingut, millest ca 7000 on piiriandmete parandamised ja ca 4000

maakorraldustoimingud. Neist omakorda ligikaudu 600 on piiride muutmised või kinnisasjade

osade vahetamised. Mõju avaldub igas sellises menetluses, kus tekib vajadus hinnata piiratud

asjaõiguste ruumilist paiknemist seoses katastriandmete parandamisega või piiride

kindlakstegemisega, samuti maakorraldustoimingu puhul, kus omanikud lepivad kokku piiride

muutmises või osade vahetamises. Mõju avaldub maaomanikele ka kõigi toimingute korral, kui on

vajadus märkida kitsenduste kaardile märge piiratud asjaõiguse paiknemise kohta võrreldes

kinnistusraamatusse kantuga.

Seos põhiõigustega

Eelnõu ei kehtesta AÕS § 226 alusel uusi omandiõiguse piiranguid ega muuda olemasolevate

õiguste sisu. Maakorraldustoimingud viiakse jätkuvalt läbi omanike taotlusel või kokkuleppel või

seadusest tuleneval alusel. Seetõttu on võimalik omandiõiguse riive vormiline20, mitte sisuline,

ning kooskõlas põhiseaduse §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsega. Märgete lisamisega

õiguskindlus tervikuna suureneb, kuna registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline ebakõla

tehakse avalikkusele varakult nähtavaks.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava mõju risk on madal. Võimaliku negatiivse mõjuna võib esineda risk, et osa isikuid ei

pruugi automaatse andmevahetuse korral kohe mõista muudatuste õiguslikku tähendust. Seda riski

maandatakse selgesõnalise teavitamiskohustuse, informatiivsete märgete kasutamise,

vaidlustamisvõimaluse säilitamise ning haldusorgani selgitamiskohustuse kaudu.

Muudatuse mõjul võib tekkida risk tõlgenduseks, et katastripidaja asendab notariaalse tõestamise

abil osalejatele õigussuhtes pakutava turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise. Risk

maandatakse sellega, et katastripidaja kontroll on kehtiva õiguse alusel seotud kande õigusliku

aluse või keeldumise aluse tuvastamisega ning säilib puudutatud isikute nõusoleku nõue

katastritoimingu tegemiseks, kui katastripidaja esitab kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse.

Lisaks on ette nähtud teavitamiskohustus juhtudel, kus toiming võib kahjustada isiku õigusi.

6.1.2. Mõju isikuandmete kaitsele

Isikuandmete kaitsega seotud mõju puudutab eeskätt maaomanikke, piiratud asjaõiguste omajaid

ning teisi isikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse maakatastris ja sellega seotud registrites (sh

varasemad ja praegused omanikud, piiriprotokollides või muudes katastri algdokumentides

20 sama

34

kajastuvad isikud). Kaudselt puudutab mõju ka maamõõtjaid ja haldusorganeid, kes töötlevad

isikuandmeid maakorraldustoimingute ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu mõju isikuandmete kaitsele seisneb eelkõige õigusselguse ja läbipaistvuse suurenemises

seoses maakatastrisse kogutavate isikuandmete säilitamisega. Katastris on andmeid, sealhulgas

isikuandmeid ja katastri algdokumente, säilitatud alaliselt, kuid see põhimõte ei ole olnud seaduse

tasandil sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmete säilitamise õigusliku aluse kui ka

säilitamise kestuse osas.

Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil selgelt, et teatud maakatastrisse kogutavaid isikuandmeid

säilitatakse alaliselt, ning täpsustatakse elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja tegevuste

logimisega seotud andmete säilitamise tähtaega. Tegemist on senise katastriandmete, sealhulgas

isikuandmete säilitamise põhimõtete selgesõnalise sätestamisega seaduse tasandil, mis võimaldab

isikutel teada ja mõista, milliseid andmeid ning millisel eesmärgil kogutakse ja säilitatakse.

Isikuandmete alaline säilitamine on põhjendatud maakatastri kui riigi põhiregistri olemusega ning

vajadusega tagada kinnisasjadega seotud õigussuhete ajaloo säilimine ja tuvastamine. Kuna piiri

kindlaks tegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride

kindlakstegemiseks vajalikud andmed alaliselt. Varasemate andmete ja dokumentide säilitamine

on vältimatu, et neid saaks kasutada nii haldus- kui ka kohtumenetluses. Andmete säilitamise selge

seaduslik alus toetab ka isikuandmete töötlemise õiguspärasust isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) tähenduses.

Lisaks nähakse eelnõuga ette riske maandav meede, mille kohaselt on maamõõtjal kohustus

kustutada või hävitada isikuandmed pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist

kinnistusraamatusse, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seadusest tulenevat alust. See

täpsustus tugevdab andmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtete järgimist ning

vähendab andmete põhjendamatu säilitamise riski väljaspool riiklikku registrit.

Mõju ulatus

Mõju ulatus on väike. Kuigi andmete säilitamine ja andmekäitlus puudutab põhimõtteliselt kõiki

arhiveeritud katastritoimikuid alates maakatastri loomisest, ei muuda eelnõu senist andmete

kogumise, arhiveerimise ega kasutamise praktikat maakorraldustoimingutes või nende

kättesaadavuses. Muudatused puudutavad eeskätt õiguslikku selgust ja normatiivset täpsustust.

Mõju sagedus

Mõju avaldub isikutele vajaduspõhiselt. Varasemate andmete kasutamine on vajalik eeskätt

maakorraldustoimingutes, kus tuleb piiri asukoha väljaselgitamiseks tugineda varasematele

andmetele, samuti kohtumenetlustes omandiga seotud küsimuste lahendamisel. Aastas tehakse

ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb üldjuhul rohkem kui kaks katastriüksust,

ning sellele lisanduvad arvukad menetlusvälised päringud seoses omandireformi, omanike huvide,

kohtuvaidluste ja muude juhtumitega. Arhiivi poole pöördutakse keskmiselt umbes 500 korda

kuus. 30.04.2026 seisuga on katastris registreeritud 772 395 katastriüksust, millest

maakorraldustoimingutes osalevate katastriüksuste osakaal jääb mõne protsendi juurde koguarvust.

Seetõttu ei avaldu mõju üksikisikutele pidevalt. Samal ajal laetakse elektroonilisest katastrist

õigustatud isikute, eeskätt omanike poolt, plaani ja piiriprotokolli alla ligi 50 000 korral aastas. See

35

näitab, et andmete kättesaadavus ja kasutusvajadus on jätkuvalt aktuaalsed ning mõju on pigem

positiivne.

Seos põhiõigustega

Isikuandmete töötlemine ja säilitamine riivab põhiõigust eraelu puutumatusele (PS § 26), kuid

eelnõus sätestatud lahendus on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Andmete säilitamine on seotud

konkreetsete avalike ülesannete täitmisega ning on vajalik omandiõiguse ja õigussuhete kaitseks

olukordades, kus nõuded ei aegu ja varasemate andmete olemasolu on vajalik vaidluste

lahendamiseks. Eelnõu ei laienda säilitatavate andmete ringi võrreldes praeguse praktikaga, vaid

teeb säilitamise aluse ja kestuse seadusest üheselt tuletatavaks.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava mõju risk on madal. Risk võib ilmneda andmete väärkasutusega. Risk maandatakse

sellega, et eelnõu seob säilitamise selgelt avalike ülesannete täitmise ja õigussuhete kontrollitavuse

eesmärgiga ning annab selge volitusnormi detailide täpsustamiseks rakendusaktides. Praktikas

lähtutakse andmete väljastamisel juba praegu isikuandmete kaitse reeglitest ning seega praktikas

midagi ei muutu. Muudatused mõjutavad elektroonilise katastri keskkonna kasutamise logide

säilitamist ja nende kasutamist. Olulise riskimaandava meetmena pannakse maamõõtjale kohustus

hävitada isikuandmed pärast kinnistusraamatus maamõõtja tööga seotud maakorraldustoimingu

kande tegemist.

Kokkuvõttes ei suurenda eelnõu isikuandmete töötlemise mahtu ega intensiivsust, vaid tagab

õigusselguse ja läbipaistvuse, vähendades seeläbi õiguslikku ebamäärasust ja andmekaitsealaseid

riske.

6.2. Majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus)

6.2.1. Mõju kodanike ja ettevõtjate kuludele

Majanduslik mõju avaldub eeskätt maaomanikele (füüsilised isikud), ettevõtjatele ja

kinnisasjadega tegelevatele majandustegevuse osalistele (nt arendajad, tehnovõrkude ja -rajatiste

omanikud), kelle jaoks maakorraldustoimingud, katastriandmete parandamine ja registrikannete

korrastamine on seotud otseste rahaliste kulude ja ajakuluga. Kaudselt avaldub mõju ka

krediidiasutustele ja teistele turuosalistele, kes tuginevad kinnistusraamatu ja maakatastri andmete

ajakohasusele ja usaldusväärsusele.

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu majanduslik mõju seisneb raha- ja ajakulu vähenemises olukordades, kus

maakorraldustoimingute, katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise käigus on

praktikas tekkinud vajadus täiendavate menetlustoimingute järele, mis ei ole õigussuhte sisust

tulenevalt vajalikud. Menetlused on veninud või jäänud pooleli muu hulgas seetõttu, et registrite

andmevahetus ei ole olnud piisavalt selge ning puudutatud isikutele ei ole alati olnud ettenähtav,

millised täiendavad toimingud või kokkulepped võivad osutuda vajalikuks.

Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust, võimaldatakse

ulatuslikumalt automaatseid andmevahetuslahendusi nendes osades, kus see ei mõjuta isikute

asjaõigusi, ning nähakse ette informatiivsete märgete kasutamine piiratud asjaõigustega seotud

36

ruumiandmete ebatäpsuste nähtavaks tegemiseks. See vähendab olukordi, kus isikud saavad

kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse tegelikust asukohast teada alles tehingute või

vaidluste käigus. Selline ebaselgus võib kaasa tuua täiendavaid kulusid (nt menetluste pikenemine,

tehingute edasilükkumine, täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus).

Muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb raha- ja ajakulu vähenemises nendes olukordades,

kus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks on praktikas hakatud nõudma notariaalselt tõestatud

käsutustehinguid, kuigi see ei ole õigussuhete olemusest ega kehtivast materiaalõigusest tulenevalt

põhjendatud, näiteks kui maakorraldustoimingu sisuks on MaaKS § 12 alusel kinnisasjade piiride

muutmine või osade vahetamine.

Võrreldes praeguse olukorraga väheneb:

 notariaalse tõestamisega seotud otsene rahaline kulu (notaritasu, riigilõiv);

 toimingute kaudne majanduslik kulu, mis tuleneb menetluste pikenemine, korduvate

nõusolekute esitamise vajadusest (nii katastripidajale kui ka notarile) ja pooleli jäävatest

toimingutest.

Muudatus taastab senise, aastatel 2018–2025 toiminud praktika, mille kohaselt viidi

maakorraldustoimingud lõpule katastripidaja poolt kinnistusosakonnale esitatava

kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatu menetluse kaudu. See võimaldab maaomanikel ja

ettevõtjatel planeerida oma tegevust prognoositavama menetluskorra alusel ning vähendab riski, et

toiming jääb pooleli üksnes menetlusliku või rahalise koormuse tõttu. Riigilõivu mittevõtmine

maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks on põhjendatud avaliku huviga, sest maakorralduse

eesmärk ei ole kinnisasjaõiguse tehinguline käsutamine, vaid kinnisasja või selle osa otstarbekam

kasutamine ja majandamine ning omandi ruumilise ulatuse korrastamine riiklikes registrites. Kui

maakorraldustoimingu lõpuleviimine on maaomanikule seotud täiendava riigilõivu ja notariaalse

menetlusega, võib see vähendada omanike valmisolekut viia katastri- ja kinnistusraamatu andmed

kooskõlla tegeliku olukorraga looduses. Sellisel juhul jäävad registritesse püsima ebatäpsed või

ajakohastamata andmed, mis suurendavad hilisemate piirivaidluste, tehinguriskide ja

halduskoormuse tõenäosust. Riigilõivu mittevõtmine vähendab seega põhjendamatut rahalist

takistust selliste toimingute tegemisel, mille tulemus teenib lisaks konkreetse maaomaniku huvile

ka laiemat avalikku huvi, milleks on tagada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete õigsus,

kinnisasjade piiride selgus, registrite usaldusväärsus ning kinnisomandi õiguskindel kasutamine ja

käsutamine.

Mõju ulatus

Mõju ulatus on keskmine. Kuigi kõik maaomanikud ja ettevõtjad ei puutu

maakorraldustoimingutega regulaarselt kokku, on mõju nendele isikutele, kes sellistes menetlustes

osalevad, tajutav eeskätt raha- ja ajakulu vähenemise kaudu. Mõju suurus sõltub konkreetse

menetluse iseloomust ja sellest, kas senises praktikas on tekkinud vajadus täiendavate

menetlustoimingute järele. Näiteks piiride muutmisel väheneb menetlusaeg minimaalselt üks kuu.

Nendes menetlustes on majanduslik mõju siiski selgelt tajutav.

Mõju sagedus

Mõju avaldub pikenevates menetlustes. Mõju ei ole igapäevane kõigile ettevõtjatele, kuid on

oluline neile, kes tegutsevad maa- ja kinnisvaraga seotud valdkondades. Aastas tehakse ligikaudu

37

4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb enamasti kaks või enam katastriüksust ning sellele

lisandub märkimisväärne hulk (ca 7000) piiriandmete parandamisi. Eelnõu majanduslik mõju

avaldub igas sellises menetluses, kus registrite andmevahetus ja informatiivsete märgete

kasutamine aitab vältida täiendavaid toiminguid või menetluste venimist.

Aastas tehakse ligikaudu 600 maakorraldustoimingut MaaKS § 12 alusel. Tegemist on olukorraga,

kus toiminguga on hõlmatud kaks või enam katastriüksust ja nende kõik omanikud on

maakorralduse osalised. Näiteks detailplaneeringu elluviimisel on tavapärane, et kaasatud on

kümme ja enam katastriüksust.

Seos ettevõtluskeskkonnaga

Eelnõu toetab ettevõtluskeskkonda, kuna kinnisasjadega seotud registriandmete ajakohasus ja

nähtavus suurendab planeerimiskindlust ning vähendab tehinguriske, sh minimeerib piiridega

seotud varjatud puuduste tagajärgi. Eriti oluline on see arendus‑ ja taristuprojektide puhul, kus

maakorraldustoimingud ja katastriandmete täpsustamine on sageli vältimatu osa projekti

ettevalmistusest.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava majandusliku mõju risk on madal. Võimalik risk seisneb selles, et informatiivne

märge või registriandmete täpsustumine võib tuua esile vajaduse eraõiguslike kokkulepete järele,

mis võib kaasa tuua lisakulu. Alates 1. veebruarist 2024 on kitsendust põhjustava objekti

omanikul kohustus esitada katastripidajale piiratud asjaõiguse ruumialad, mille katastripidaja

kajastab kitsenduste kaardil. Seega ei ole tegemist eelnõust tuleneva uue kohustusega, vaid kehtiva

õiguse korrastamisega. Kui kinnistusraamat ei kajasta tegelikku olukorda, aitab muudatus selle

avalikkusele nähtavaks teha. Registrite andmeid aitab korrastada ka avalikes huvides rajatud

tehnovõrkude ja rajatiste omanikke puudutav õigusmuudatus AÕS-is.

6.2.2. Mõju tehnovõrkude ja ‑rajatise omanikele (neutraalne kuni mõõdukas)

AÕS § 226 muudatused puudutavad avalikes huvides rajatud tehnovõrgu ja -rajatise talumiseks

seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmist kinnistusraamatu teise registriossa. Mõju on spetsiifiline

ja juhtumipõhine. See vähendab vajadust eraldi notariaalsete tehingute järele olukorras, kus

ülekandmine on vältimatu.

Majanduslik mõju avaldub eeskätt avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatiste omanikele (nt

elektri‑, side‑, vee‑ ja kanalisatsioonivõrgud ning muud elutähtsa taristuga seotud võrguettevõtjad),

kelle kasuks on kinnisasjadele seatud piiratud asjaõigused, sh isiklikud kasutusõigused või

servituudid. Tegemist on majanduslikult ja ühiskondlikult olulise sihtrühmaga.

Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga

Eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele seisneb eelkõige menetlusele

kuluva aja vähenemises ja vorminõude leevenemises. See omakorda suurendab õigusselgust

olukordades, kus maakorraldustoimingu, katastriandmete parandamise või piiride

kindlakstegemise tulemusel selgub vajadus kanda piiratud asjaõigus üle teise kinnistu registriossa.

Praktikas on sellised juhtumid ajamahukad ja kulukad, kuna registrikannete korrastamine ei ole

olnud piisavalt üheselt reguleeritud ning on eeldanud nõusoleku või kokkuleppe notariaalset vormi

38

olukordades, kus piiratud asjaõiguse sisu ega ruumiline asukoht looduses tegelikult ei muutu, vaid

muutuvad üksnes kinnistu piir või registriandmed.

Eelnõuga täpsustatakse AÕS §-i 226 selliselt, et avalikes huvides tehnovõrku või -rajatise

talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmine teise kinnistu registriossa ei vaja edaspidi

notariaalset vormi. Õiguse ülekandmine toimub piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning

mitme õiguse üheaegsel ülekandmisel on õiguste omajatel võimalik digitaalselt allkirjastatud või

notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes ülekantavate õiguste omavaheline

järjekohasuhe, ilma et see mõjutaks teisi kinnistusraamatusse kantud õigusi.

Eelnõu mõju elanike ja ettevõtjate halduskoormusele on pigem vähene või puudub. Muudatuste

eesmärk on võimaldada maakorraldustoiminguid lõpule viia ilma notariaalse tõestamiseta ja

sellega vältida menetluste pikenemist ning lisanduvaid kulusid.

Halduskoormus ei suurene ka katastripidaja jaoks, kuna juba praegu kontrollib katastripidaja

täiendavaid dokumente maakorralduse osalise tahteavalduse hindamiseks (nt esindusõigus,

eestkoste või ühisvara jagamisega seonduv). Seega ei ole tegemist uue kohustuse tekkimisega, vaid

õigusselgusega, mis vähendab vaidlusi.

Mõju ulatus

Mõju ulatus on madal kuni keskmine. Muudatused puudutavad spetsiifilist sihtrühma. Kokkuleppel

tehtava maakorralduse puhul puudutab see osapoolteks olevaid maaomanikke ning puudutatud

tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke. Seega ei ole mõju sage, vaid üksnes juhtumipõhine.

Ulatuslike taristuobjektide puhul (nt liinikoridorid, pikad trassid) võib selgus ja sellest tulenev

mõju olla tehnovõrgu ja rajatise omanikule majanduslikult positiivne ja seega ka oluline.

Mõju sagedus

Mõju avaldub harva kuni keskmise sagedusega. Piiratud asjaõiguse ülekandmise võimalus tehingu

vormi leevendamise abil on kasutatav üksnes maakorraldustoimingu, sh piiride kindlakstegemise

käigus ning katastriandmete parandamisel, juhul, kui nende toimingute läbiviimisel selgub, et

tehnovõrgu või -rajatise asukoht looduses ei vasta enam senisele katastriüksusele ja registriosale.

Tegemist ei ole igapäevaste toimingutega, kuid selliseid olukordi esineb piisavalt tihti.

Seos ettevõtluskeskkonna ja avaliku huviga

Eelnõu toetab ettevõtluskeskkonda, kuna vähendab tehnovõrkude ja – rajatiste omanike jaoks

registriandmete korrastamisega seotud pikki ja ebaotstarbekaid menetlusi. Arvestades, et tegemist

on avalikes huvides taristuga, aitab selge ja lihtsustatud regulatsioon kaasa elutähtsate teenuste

toimepidevusele.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava majandusliku mõju risk on madal. Võimalik risk seondub eelkõige kinnistusraamatus

piiratud asjaõiguste ülekandmisel ühest registriosast teise õiguste järjekohtade suhte kujunemisega

või vajadusega teha täiendavaid toiminguid juhul, kui õiguste omajad ei jõua omavahel

kokkuleppele ülekantavate õiguste järjekohtade osas.

Riski maandavad:

39

 raamistik, mis piirab kokkuleppe eseme ülekantavate õiguste omavahelise

järjekohasuhtega;

 põhimõte, et teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste järjekohasuhe ei muutu;

 ülekande sidumine piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusega.

Kokkuvõttes on eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele positiivne, kuna

see vähendab põhjendamatut menetluskoormust ja leevendab vorminõudeid. Sellega tagatakse

õigusselgus ning toetatakse taristuõiguste korrektne ja tõhus kajastamine riiklikes registrites.

6.2.3. Halduskoormus

Halduskoormuse muutus puudutab eeskätt maaomanikke, ettevõtjaid ning muid isikuid, kes

osalevad maakorraldustoimingutes, piiriandmete parandamises või kelle õigusi ja huve võivad

puudutada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete korrastamisega seotud menetlused.

Halduskoormust käsitletakse käesolevas peatükis haldusevälise koormusena erasektorile, st

ajakulu, dokumentide esitamise, menetlustes osalemise ja sellega seotud toimingute mahuna.

Halduskoormuse sisu ja muutus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu mõju halduskoormusele on pigem vähenev või neutraalne. Praeguses olukorras on

halduskoormust suurendanud eeskätt menetluste pikenemine ja registriandmete lahknemine.

Olukorrad, kus maakorraldustoimingud jäävad pooleli või pikenevad üksnes seetõttu, et menetluse

käigus tekib ootamatu vajadus täiendava notariaalse toimingu järele. Eelnõuga täpsustatakse

maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust ning nähakse ette automaatne andmevahetus, kui

õiguste sisu ei muutu. Samuti sätestatakse informatiivsete märgete kasutamine, kui olukord

looduses ei vasta enam registriandmetele.

Samuti aitab puudutatud isikute teavitamiskohustuse selgem sätestamine kaasa sellele, et isikud

saavad oma tegevusi ja võimalikke edasisi samme paremini ette planeerida.

Mõju ulatus

Halduskoormuse muutus on keskmine nende isikute jaoks, kes puutuvad kokku

maakorraldustoimingute ja registriandmete korrastamisega, ning madal elanikkonna jaoks

tervikuna. Mõju on avaldub konkreetsete menetluste puhul ega avaldu igapäevaselt kõigile

isikutele.

Mõju avaldumise sagedus

Mõju avaldub eeskätt maakorraldustoimingute läbiviimise ja piiriandmete parandamise puhul.

Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut ning märkimisväärne hulk piiriandmete

parandamisi, mistõttu mõjutab halduskoormuse muutus regulaarselt nende menetluste osalisi.

Eelnõuga ei kehtestata uusi aruandlus-, taotlus- ega teavitamiskohustusi elanikele ega ettevõtjatele.

Seetõttu ei ole vajalik halduskoormuse kasvu tasakaalustamise meetmete rakendamine.

40

6.3 Mõju riigivalitsemisele

6.3.1. Mõju maakatastri pidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu mõju Maa- ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle on stabiliseeriv

ja süsteemi korrastav. Eelnõuga täpsustatakse katastripidaja rolli ja pädevust olukordades, kus

maakorraldustoimingute tegemisel või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmnevad vastuolud

piiratud asjaõiguste asukoha ja registrikannete vahel. Registriandmete kvaliteet ja usaldatavus

paranevad.

Katastripidajale lisandub selgesõnaline teavitamiskohustus juhtudel, kus toiming võib kahjustada

piiratud asjaõiguse omajate õigusi, ning pädevus teha informatiivseid märkeid piiratud asjaõiguste

asukoha andmete ebatäpsuse kohta registrites. See võib mõnes menetluses suurendada menetleja

töömahtu (nt teavitamise ja selgitamise osas ning piiriandmete parandamise kinnistamisavalduste

esitamisel), kuid samal ajal vähendab see hilisemat vaidluste riski ja vajadust registrikandeid

tagantjärele parandada.

Kinnistusosakonna tööle avaldab positiivset mõju automaatse andmevahetuse laienemine nendes

osades, kus tegemist on tehniliste kannetega (nt registriosa esimese jao andmed). Kuivõrd paljud

andmed edastatakse ka praegu automaatse andmevahetusega, siis on mõju pigem vähene.

Mõju ulatus ja sagedus

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused puudutavad Maa‑ ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna igapäevast menetluspraktikat, eeskätt maakorraldustoimingute ja

katastriandmete parandamisega seotud juhtumeid. Samas ei too muudatused kaasa põhimõttelist

töökorralduse ümberkujundamist.

Mõju avaldub madala kuni keskmise sagedusega, arvestades, et olukorrad, kus katastripidaja peab

tegema informatiivse märke või algatama piiratud asjaõiguse ülekandmise, esinevad suhteliselt

piiratud hulgal juhtumites. Enamik maakorraldustoiminguid kulgeb ka edaspidi ilma täiendavate

märgete või keerukamate menetlusteta.

6.3.2. Mõju kohalikele omavalitsustele

Mõju kirjeldus

Kohalike omavalitsuste roll maakorraldustoimingutes eelnõu kohaselt ei muutu. KOV-id jätkavad

maakorraldustoimingute kooskõlastamise ja korraldamise rollis vastavalt kehtivale õigusele.

Eelnõu kaudne mõju KOV-idele avaldub eeskätt menetluste läbipaistvuse tagamises, mis vähendab

vajadust anda maaomanikele korduvaid selgitusi ning ennetab vaidlusi.

Eelnõu avaldab positiivset mõju KOV-idele maaomanikena, kuna maakorraldustoimingute ja

registrikannete selgus vähendab menetluste venimist ja sellega seotud avaliku sektori kulusid.

Mõju ulatus ja sagedus

41

Mõju ulatus on madal ning avaldub madala kuni keskmise sagedusega, sõltuvalt konkreetse

omavalitsuse osalusest maakorraldustoimingutes.

6.3.3. Mõju notarite rollile

Eelnõu ei muuda notarite õiguslikku rolli, kuid määrab notarite rolli maakorraldustoimingute

tegemisel. Selge regulatsioon tagab rolliselguse ning vähendab olukordi, kus notarid puutuvad

kokku registriandmete ebatäpsusest tulenevate probleemidega. Tegemist on mõõduka mõjuga.

6.4. Mõjuvaldkond – infotehnoloogia ja infoühiskond

6.4.1. Mõjutatud infosüsteemid ja sihtrühmad

Eelnõu mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale avaldub eeskätt riiklike põhiregistrite ja nende

kasutajate tasandil. Mõjutatud on:

 elektrooniline kataster (Maa- ja Ruumiameti hallatav);

 elektrooniline kinnistusraamat ja sellega seotud menetlussüsteemid;

 registritevaheline andmevahetus (sh X-tee);

Kaudselt puudutab mõju kõiki registrite kasutajaid, sealhulgas maaomanikke, piiratud asjaõiguste

omajaid, notareid, maamõõtjaid ning avaliku sektori asutusi, kes tuginevad katastri ja

kinnistusraamatu andmetele oma tegevuses.

6.4.2. Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga

Eelnõu mõju infotehnoloogiale seisneb eelkõige registrite koostoime täpsustamises ja andmete

nähtavuse suurendamises. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu vahelist

andmevahetust ning nähakse ette võimalus muuta teatud katastripidaja märked kinnistusraamatus

nähtavaks automaatse andmevahetuse kaudu.

Oluline muudatus infoühiskonna vaates on informatiivsete märgete kasutamine, mille eesmärk on

teha registrikasutajatele nähtavaks olukorrad, kus piiratud asjaõiguse asukoht looduses ei vasta

enam kinnistusraamatu kandele katastriandmete täpsustumise või piiride muutmise tõttu. Selline

teave ei olnud senises praktikas alati üheselt ja õigeaegselt kättesaadav ning andmete ebatäpsus

ilmnes sageli alles tehingute või vaidluste käigus.

Lisaks sätestab eelnõu automaatse andmevahetuse ka juhtudel, kus tegemist on tehniliste ja

informatiivsete andmetega ning andmete muutmine ei mõjuta isikute õigusi. See vähendab käsitsi

menetlemise vajadust ning aitab kaasa riiklike infosüsteemide tõhusamale toimimisele.

6.4.3. Mõju andmete kvaliteedile, kättesaadavusele ja läbipaistvusele

Eelnõu tagab andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse, muutes kasutajale nähtavaks info, et andmed on

ebatäpsed. Muudatusega suureneb registriandmete kasutajate teadlikkus kinnisasjadega seotud

tegelikest õigussuhetest. See omakorda vähendab vajadust selgitada neid asjaolusid maaomanikele

ükshaaval.

42

Infoühiskonna vaates toetab eelnõu põhimõtet, et riiklikud registrid peavad pakkuma

usaldusväärset, ajakohast ja arusaadavat teavet, mis on digiriigi toimimise ja õiguskindluse oluline

eeldus.

6.4.4. Infosüsteemide arendamise vajadus ja ulatus

Eelnõu rakendamine eeldab teatud ulatuses infotehnoloogilisi täiendusi, kuid ei nõua

infosüsteemide arhitektuuri põhimõttelist ümberkujundamist ega uute infosüsteemide loomist.

Arendused on suunatud olemasolevate süsteemide funktsionaalsuse täpsustamisele ja koostoime

parandamisele, et tagada eelnõus kavandatud regulatsiooni rakendamine.

Peamine arendusvajadus on seotud maakatastri (sh kitsenduste kaardi ja PARI21 töölaud) ning

kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamisega, et võimaldada katastripidaja

informatiivsete märgete korrektset loomist, edastamist ja kuvamist kinnistusraamatu registriosa

kolmandas jaos. Arenduste eesmärk on teha piiratud asjaõiguste alade andmete ebatäpsus

registrikasutajatele nähtavaks ning tagada, et info liiguks registrite vahel automatiseeritult ja

läbipaistvalt.

Maakatastri arenduste maksumus on hinnanguliselt 60 000 eurot. Tegemist on ühekordse

arenduskuluga, mis on kavandatud Maa- ja Ruumiameti (MaRu) riigi eelarvestrateegia (RES)

taotlusesse. MARU võib minna neid lisavahendeid taotlema riigi eelarve lisaeelarve koostamise

protsessis. Arenduste maksumus katab üksnes katastri arendused (kitsenduste kaart, vajaduse

korral PARI töölaud ning teenus andmete edastamiseks kinnistusraamatusse).

Eelnõu rakendamine ei eelda uute ametikohtade loomist ega personali suurendamist.

Kavandatavate infosüsteemide arendustega ei kaasne eraldiseisvaid püsikulusid väljaspool Maa- ja

Ruumiameti tavapärast infosüsteemide haldus- ja hoolduskulu ning arenduste järgne hooldus

toimub olemasoleva majandamiskulu raames. Seetõttu ei teki eelnõu rakendamisel täiendavat

iga-aastast rahastamisvajadust. Arendustega seotud kulusid ei indekseerita, kuna tegemist on

ühekordse investeeringuga, mis on suunatud konkreetse funktsionaalsuse loomisele ja mille

eesmärk on toetada eelnõus kavandatud regulatsiooni praktilist rakendamist.

Lisaks on vajalik elektroonilise kinnistusraamatu poolne IT-arendustöö, mille täpne maht ja

maksumus sõltuvad lõplikust tehnilisest lahendusest ning täpsustuvad kooskõlastusringi ja

tehnilise analüüsi käigus. Kinnistusraamatu infosüsteemi arendused on järgmised: kõigi kinnistute

puhul 3. jakku viide kitsenduste kaardile. Registriosade 3. jakku viide, kus on ebaõige

registrikandega piiratud asjaõigus ning registriosadesse 3. jakku viide, kus peaks olema piiratud

asjaõigus, aga see puudub. Kahe viimase rakendamine toimub andmevahetusega, mis

hinnanguliselt on 3-4 nädalat tööd. Arendustöid tehakse sisemiste ressurssidega. Hinnanguline

maksumus ligikaudu 10 000 eurot.

6.4.5. Mõju ulatus, sagedus ja riskid

Mõju ulatus on vähene, kuna muudatused puudutavad keskseid riiklikke registreid, kuid ei too

kaasa ulatuslikke tehnoloogilisi ümberkorraldusi.

21 Piiratud asjaõiguste ruumialade infosüsteem, https://pari.kataster.ee/.

43

Ebasoovitava mõju risk on madal kuni mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus avaldus ühekordse

arendusega. Suurim risk on seotud eelarveliste vahendite puudumisega.

6.5. Keskkonnamõjud

Eelnõul puuduvad otsesed keskkonnamõjud (ei muuda maakasutuse piiranguid ega tegevuslubade

aluseid), kuid kaudselt võib positiivne mõju avalduda maa otstarbekama kasutuse ja piirivaidluste

vähenemise kaudu. Mõju ulatus on madal ja keskkonnamõjude analüüsi ei ole vaja.

6.6. Mõõdikud ja järelhindamine

Eelnõu mõju hindamiseks sobivad järgmised mõõdikud, mis on kooskõlas mõjude hindamise

metoodika soovitusega kasutada kontrollitavaid näitajaid (trend kahanev):

1. maakorraldustoimingute keskmine menetlusaeg katastripidaja menetluses;

2. juhtumite arv, kus maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks nõutakse notariaalset tehingut;

3. katastri ja kinnistusraamatu andmete erinevuste arv (nt lahendamata lahknevused);

4. Pooleliolevate notariaalset tõestamist vajavate maakorraldustoimingute arv.

Järelhindamine on otstarbekas teha pärast rakendamist perioodil, mil uus praktika on rakendunud,

ning tugineda registrimenetluse statistikale ja vaidlusjuhtumitele (kvalitatiivne tagasiside).

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt on muudatustel positiivne mõju õigusselgusele ja õiguskindlusele, kuna selgitatakse

maakorraldustoimingute olemust ja läbiviimist ning nende eristamist kinnisasjaõiguste

käsutamisest. Sellega vähendatakse võimalusi tõlgendusteks. Menetlused lühenevad juhtudel, kus

seni nõuti notariaalset tõestamist põhjendamatult. IT‑arendusi on vaja uue märgete lahenduse

tegemiseks, kuid andmevahetus tugineb olemasolevale X‑tee andmevahetusele ja kehtivatele

infosüsteemidele. Informatiivsete märgete kasutamise ja selgitamisega suurendatakse kõigi

kinnistusraamatu kasutajate teadlikkust. Mõjude järelhindamine on võimalik menetlusele kuluva

aja ja vaidluste arvu muutuse analüüsimise kaudu.

Rakendusaktid

6.7. Uued rakendusaktid

Uusi rakendusakte ei kavandata.

6.8. Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määruseid:

Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

Justiitsministri 30.06.2010 määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ täiendatakse 11.

jagu

44

Rakendusaktide kavand on seletuskirja lisas 1.

6.9. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid

Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei tunnistata kehtetuks rakendusakte.

7. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine eeldab täiendavaid ettevalmistusi, mistõttu nähakse seaduses ette konkreetne

jõustumise aeg ehk seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil.

8. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks järgmistele asutustele

Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium.

ja arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon, Maa- ja Ruumiamet, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond,

Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Notarite Koda, Eesti Linnade

ja Valdade Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond,

Eesti Maaülikool, Eesti Pangaliit, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Maastikuarhitektide Liit,

Riigikogu, Riigikantselei.

EELNÕU

29.06.2026

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „algdokumentide ning kaartide “ tekstiosaga

„algdokumentide, andmete ning kaartide “;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tunnuse“ sõnadega „ning katastripidaja

märke selle olemasolul“;

3) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

„§ 52. Isikuandmete töötlemine maakatastris

(1) Katastri vastutaval töötlejal on õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik käesolevas

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemiseks,

katastriandmete kandmiseks ja parandamiseks ning haldusmenetluse läbiviimiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil on katastri vastutaval töötlejal õigus saada

ja kasutada andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest.“.

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Katastripidaja teatab puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või

parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi.“;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 26 ja 27 järgmises sõnastuses:

„(26) Katastripidaja teeb piiratud asjaõiguse kohta katastrisse informatiivse märke „Piiratud

asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise tõttu ebatäpne” juhul, kui katastripidaja tuvastab

vastuolu piiratud asjaõiguse ruumiala ja selle kohta tehtud registrikannete vahel.

(27) Katastripidaja märge „Piiratud asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise tõttu ebatäpne“

tehakse kinnistusraamatu registriosades nähtavaks järgmiselt:

1) märge kantakse selle kinnistu registriossa kinnistusregistriosa kolmandas jaos, kuhu on piiratud

asjaõigus ruumiandmete järgi kantud maakatastri kitsenduste kaardile;

2) märge kantakse selle kinnistu registriossa kinnistusregistriosa kolmandas jaos, kuhu on piiratud

asjaõigus kinnistusraamatu järgi kantud.“;

6) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ruumiandmed“ sõnadega „ja märked“;

7) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmete“ sõnadega „alaliseks“;

8) paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Elektroonilisse katastrisse kogutud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud

isikuandmeid säilitatakse alaliselt, kui seaduses ei ole sätestatud andmete säilitamise täpsemaid

tingimusi.

(12) Elektroonilise katastri logiandmeid säilitatakse viis aastat nende tekkimisest arvates.“;

9) paragrahvi 151 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Katastrisse“ sõnadega „kogutavate andmete

koosseis ja säilitamise tähtajad, andmekogu logide pidamine ja säilitamine ning katastrisse“;

10) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Maamõõtja on kohustatud kustutama või hävitama käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel saadud

isikuandmed viivitamata pärast maakorraldusest tulenenud muudatuste kandmist

kinnistusraamatusse, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seaduslikku alust.“;

11) paragrahvi 193 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „omanikku ja“ tekstiosaga „puudutatud

isikut ning“.

§ 2. Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse alusel läbiviidava maakorraldustoiminguga ei kaasne kinnisasjaõiguse

käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses ja selle lõpetamiseks ei pea sõlmima notariaalselt

tõestatud kokkulepet (asjaõiguslepingut). Kui käesoleva seaduse kohaselt on nõutav puudutatud

isiku nõusolek, antakse see kinnistusraamatuseaduse § 341 lõikes 51 sätestatud vormis.“;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Maakorralduskava ja maakorraldustoimingu taotlusele esitatavaid vorminõudeid

reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Maakorraldustoimingu käigus moodustatud kinnisasja omand tekib kinnisasja katastripidaja

otsuse alusel kinnistusraamatusse kandmisega.“;

4) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnisasjade osade vahetamisel ja kinnisasja piiri muutmisel võib hüvitise määrata osaliste

vahel vahetatavate ja liidetavate osade väärtuste vahe alusel. Osalisel, kelle kinnisasjast vahetatava

osa väärtus on suurem kui tema kinnisasjaga liidetava osa väärtus, on õigus nõuda väärtuste vahe

hüvitamist ühelt või mitmelt osaliselt, kelle kinnisasjaga liidetava osa väärtus on suurem kui nende

kinnisasjast vahetatava osa väärtus. Hüvitis määratakse kindlaks osaliste kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, võib maakorralduse läbiviija korraldada vahetatavate ja liidetavate osade

hindamise käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel. Hüvitis makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku

teisiti.“;

5) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(3) Osalisele, kelle ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise tulemusena

väheneb võrreldes selle maakorraldustoimingu eelse väärtusega, makstakse rahalist hüvitist.

Hüvitamiskohustus lasub osalistel, kelle kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise

tulemusena suurenes. Hüvitise määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud

hindamise tulemustest.“;

6) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hindamise eesmärk on määrata ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus

maakorraldustoimingute eelsetes ja maakorralduskavaga määratud piirides. Kui käesoleva seaduse

§ 16 lõikest 3 tulenevalt erineb moodustatava kinnisasja või selle ümberkrunditava osa väärtus

kinnisasja või selle osa endisest väärtusest, siis lähtutakse hüvitiste maksmisel hindamise

tulemustest.“.

§ 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutumisel, kui sellega ei kaasne kinnistu

piiride muutumist looduses, asendatakse need andmed registriosa esimeses jaos automaatselt.“;

2) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed muutuvad maakorraldustoimingu või

katastriandmete parandamise käigus, märgib maakatastri pidaja kinnistamisavalduses registriosade

kaupa registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise.“;

3) paragrahvi 341 lõiget 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) avaldaja taotleb õiguse või märkuse kustutamist, mille tähtaeg on möödunud.“;

4) paragrahvi 493 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata algdokumendile ja dokumendile, mille alusel

soovitakse asjaõiguse sisu tõendada.“;

5) paragrahvi 621 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kinnistusregistriosa kanne ei vasta kinnistamisavaldusele ja kande ebaõigsus ilmneb pärast

kande tegemist registrisse, kannab kinnistamiseks pädev isik kinnistusregistrisse ametiülesande

korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust

puudutatud isikutele, kellel on tema määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja

möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise.“;

6) paragrahvi 74 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „notar,“ tekstiosaga

„katastripidaja,“;

7) paragrahvi 7713 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „I jao“;

8) paragrahvi 7716 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „maksmisest vabastatud

korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandi“ tekstiosaga

4

„maksmisest vabastatud korteriühistu korteriomandite registriosade andmetega tutvumisel,

korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvatekorteriomandite“;

9) paragrahv 798 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Asjaõigusseaduse muutmine

Asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kokkuleppele“ tekstiosaga „, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti“;

2) paragrahvi 226 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „allkasutusse andmine“ tekstiosaga „, teise

registriossa ülekandmine“;

3) paragrahvi 226 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui isiklik kasutusõigus, mille esemeks on avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis,

tuleb kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingu tegemisel või piiriandmete parandamisel üle

kanda teise kinnistu registriossa ning ülekantava õiguse järjekoha säilimine ei ole võimalik,

kantakse õigus üle piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud

avalduse alusel. Kanne tehakse esimesele vabale järjekohale. Kandeks ei ole vaja kinnistu omaniku

nõusolekut.

(32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud toimingu käigus kantakse teise kinnistu

registriossa üle mitu isiklikku kasutusõigust, võivad nende õiguste omajad omavahelise digitaalselt

allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes nende õiguste omavahelise

järjekoha. Selline kokkulepe ei või muuta teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste

järjekohasuhet.“.

§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse§ 25 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „ümberkruntimiskava“ tekstiosaga

„maakorraldustoimingu või ümberkruntimiskava“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 1

MÄÄRUSE KAVAND

MÄÄRUS

29.06.2026 nr …..

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3,

§ 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 5 punkti 5 alusel ja

maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 alusel.

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kirjaliku avalduse“

sõnadega „elektroonilises katastris taotluse“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, postiaadress“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) viide maakatastriseaduse § 161 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud maakorraldusalasele

täiendkoolitusele, kui taotleja on selle läbinud.“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „avalduse“ sõnaga „taotluse“;

6) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja avalikustab elektroonilises katastris maamõõtjate nimekirja, millesse

kantakse litsentsi omanike kohta järgmised andmed:

1) nimi;

2) sideandmed;

3) litsentsi kehtivuse aeg;

4) litsentsi number;

5) eelistatud tööpiirkonnad;

6) vajaduse korral litsentsi kehtivuse peatamise või peatumise aeg.”;

7) 3. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

2

„Maakorralduskava ja katastrimõõdistamise tingimused“;

8) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

9) määrust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Maakorralduskava koostamine ja mõõdistustingimuste taotlemine

(1) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik koostab maakorraldustoimingu tegemiseks

elektroonilises katastris maakorralduskava ning taotleb maakorraldustoiminguks,

katastrimõõdistamiseks, piirimärgi taastamiseks või katastrimõõdistamise kontrollimiseks

elektroonilise katastri kaudu katastrimõõdistamise tingimusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakorralduskava ja katastrimõõdistamise

tingimuste taotlus peavad vastavalt toimingule sisaldama:

1) toiminguga seotud katastriüksuse andmeid;

2) toimingu eesmärki;

3) maakorraldustoimingu korral moodustatava katastriüksuse asukoha, kuju, taotletava

sihtotstarbe ja lähiaadressi andmeid;

4) piirimärgi taastamise korral taastatava piirimärgi andmeid;

5) katastrimõõdistamise kontrollimise korral kontrollitava katastriüksuse andmeid ja

katastrimõõdistamise ulatust;

6) toimingu tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid.

(3) Maakorralduskava edastatakse kohalikule omavalitsusele arvamuse andmiseks

elektroonilise katastri kaudu.

(4) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik allkirjastab maakorralduskava.

(5) Kui maakorraldustoiming tehakse sama kinnistu registriosas, esitavad kinnisasja

omanikud või seaduses sätestatud isikud koos maakorralduskava allkirjastamisega

kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris ja nõusoleku kinnistusraamatusse

kande tegemiseks.

(6) Kui maakorraldustoiming tehakse erinevate kinnistute registriosades, esitatakse paragrahvi

lõike 5 nimetatud nõusolekud § 34 lõikes 1 sätestatud korras.

(7) Maakorralduskava võib koostada väljaspool elektroonilist katastrit katastripidaja määratud

juhtudel ja viisil.“;

10) paragrahv 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui

1) kinnistusraamatu seaduses sätestatud puudutatud isik, kelle nõusolek on

maakorraldustoimingu tegemiseks vajalik, ei ole andnud nõusolekut maakorralduskavale;

2) taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan on

kooskõlastamisest keeldunud;

3) toimingu tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid ei ole esitatud mõistliku aja

jooksul;

4) taotluses on esitatud valeandmeid.“;

3

12) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse sõna „Kaardimaterjali“ tekstiosaga „Plaani- või

kaardimaterjali“;

13) paragrahvi 17 lõike 19 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha

vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad tiheasustusega alal

60- kuni 120-kraadise ja muul alal 30- kuni 150-kraadise nurga all.“;

14) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks:

15) „§ 35¹. Asjaosaliste teavitamine

(1) Katastripidaja teavitab elektroonilise katastri kaudu puudutatud isikule piiri asukoha

kindlakstegemise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib

kahjustada isiku õigusi.

(2) Katastris tehtava toimingu käigus teavitatakse asjaosalist elektroonilise katastri kaudu

menetluse sellisest etapist, millega kaasneb asjaosalise õiguste või kohustuste tekkimine,

muutumine või lõppemine või mille järel on asjaosalisel vaja teha menetlustoiming.

15) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maamõõtja vormistab piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kohta

piiriprotokolli pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist.“;

16) paragrahv 27 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 27. Kitsenduste väljaselgitamise tingimused

Katastripidaja väljastab elektroonilises katastris kitsenduste väljaselgitamise tingimused,

sealhulgas andmekoosseisu ja tehnilised tingimused.“;

17) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kitsenduste asukoha määramisel katastris lähtutakse katastri aluskaardi andmetest.“;

18) paragrahvi 29 punktis 6 asendatakse tekstiosa „maakorraldusseaduse § 28 lõikes 11“

tekstiosaga „kinnistusraamatuseaduse § 15 lõikes 3“;;

19) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „katastrimõõdistamise tingimuste taotluses“

sõnadega „maakorralduskaval“;

20) paragrahvi 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „mõõdistamisandmeid

mõõdistamisviiside“ sõnadega „andmeid moodustamisviiside“;

21) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kaardimaterjali“ tekstiosaga „plaani-

või kaardimaterjali“;

22) paragrahvi 33 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Katastriüksuse kõlvikud

(1) Katastripidaja arvutab katastriüksuse kõlvikud automaatselt katastri kõlvikukaardi

andmete alusel.“;

4

23) paragrahvi 34 lõige 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakorraldustoimingute tegemisel erinevates kinnistu registriosades edastab katastripidaja

pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute määramist vastavad andmed kinnisasja

omanikule või seaduses sätestatud isikule. Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik

koostab esitab kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris ning nõusoleku

kinnistusraamatusse kande tegemiseks.“;

24) paragrahvi 34 lõikes 4 asendatakse sõna „maaüksusele“ sõnadega „moodustatavale

katastriüksusele“;

25) paragrahvi 35 lõikes 3 asendatakse sõnad „Katastriüksuse kohta“ sõnadega

„Katastriüksuse piiri kohta“;

26) Paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Piiratud asjaõiguse ruumiala on ebatäpne

katastriandmete muutmise tõttu” kustutatakse, kui vastuolud puudutatud kinnisasju koormavate

asjaõiguste kannetega kinnistusraamatus on kõrvaldatud.”.

27) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Automaatse andmevahetuse puhul logitakse kõlvikute ja maa väärtuse muudatusi.“;

28) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta sisaldab katastriüksuste andmebaas

maakatastriseaduse § 9 lõike 2 punktides 1, 4, 8, 10, 12, 121 ja 17 nimetatud andmeid.“;

29) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) piiripunkti tunnus;“

30) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) piiripunkti liik;“

31) paragrahvi 38 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kitsenduse liik;“

32) paragrahvi 40 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete ja Eesti

topograafia andmekogu andmete järgi ning esitletakse avalikes kanalites.“;

33) paragrahvi 40 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Katastri kõlvikukaardil arvutatakse topograafiliste nähtuste põhipindobjektid Eesti

topograafia andmekogu andmete alusel järgmiselt:“

34) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

“6) katastrimõõdistamise toimiku koostamine”

35) Paragrahvi 41 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

5

(3) Teenuste tasumäärad arvutatakse katastrimõõdistamisele eelneva aasta Statistikaameti

avaldatud keskmise brutokuupalgast arvutatud brutotunnipalga alusel.

36) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga

37) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

Kantsler

Lisa 1. Katastripidaja märke tegemine

Lisa 2. Katastripidaja tasumäärad

6

Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“

Lisa 1 (majandus- ja tööstusministri …11.2024

määruse nr …sõnastuses)

KATASTRIPIDAJA MÄRKE TEGEMINE

Nr Märke tegemise põhjus Märge

1 Katastripidaja tuvastas maastikul ühes piiripunktis mitu

piirimärki

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

2 Katastripidaja tuvastas piiriandmetes mõõdistamisvea Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

3 Katastripidaja tuvastas, et piiriandmetele vastav piiripunkti

asukoht ei sobi maastiku situatsiooniga

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

4 Katastripidaja tuvastas piirnevate katastriüksuste

piiriandmete kattumise või vahe

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

5 Katastripidaja tuvastas, et katastriüksuse piiriandmed on

dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

6 Katastripidaja tuvastas, et piirnevate katastriüksuste

piirikirjeldused on vastuolulised

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

7 Katastriüksus on moodustatud kaardi või plaani alusel Pindala on ebatäpne

8 Katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetilist

mõõdistamisviisi kasutades

Pindala on ebatäpne

9 Katastriüksuse piiri kohta on tehtud märge „Vajadus piiri

asukoht kindlaks teha“

Pindala on ebatäpne

10 Pinnaerinevus ruumikuju pindala ja katastriüksuse pindala

vahel on suurem mõõdistamistäpsuse piirväärtustest

Pindala on ebatäpne

11

Katastripidaja tuvastas vastuolu piiratud asjaõiguse ruumiala

ja selle kohta tehtud registrikannete vahel

Piiratud asjaõiguse ulatus

on ebatäpne

katastriandmete

muutmise tõttu

7

Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“

Lisa 2

KATASTRIPIDAJA TASUMÄÄRAD

Nr

Teenuse kirjeldus

Ühik

Ühiku hinna

arvutamise aluseks

olev tundide arv

1 katastriüksuse piiri määramine,

esimese viie piiripunkti

mõõdistamine ja kättenäitamine

piiripunkt

5

2 katastriüksuse piiri määramine,

mõõdistamine ja kättenäitamine

alates kuuendast piiripunktist

piiripunkt

2

3 maakorraldusseaduse §-s 15

sätestatud piiri kindlakstegemine

piirimärk või

maastikuobjekti

piirilõik

6

4 piiri tähistamine piirimärk 1

5 katastrimõõdistamise toimiku

koostamine

töötund 4

§ 1. Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24

„Kohtu registriosakonna kodukord” muutmine

Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu registriosakonna kodukord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 89 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Katastripidaja märked, kui kinnisasja pindala on ebatäpne.“;

2) paragrahvi 102 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Katastripidaja märked, kui maakorralduse tulemusena on kinnisasja koormava piiratud

asjaõiguse ulatus ebaselge.“;

3) paragrahvi 207 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Katastripidaja märke.“;

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Meie 08.07.2026 nr 2-2/2397-1

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Edastame kooskõlastamiseks maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse maakatastriseadust,

maakorraldusseadust, asjaõigusseadust, kinnistusraamatuseadust ja riigilõivuseadust.

Kooskõlastusi ja arvamusi ootame hiljemalt 5. august 2026 aasta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Lisa 1 KMK kavand

4. Lisa 2 KKM kavand

Vello Kima +372 5787 0569

[email protected]

2

Lisaadressaadid: Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond

Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Geodeetide Ühing

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Õiguskantsleri Kantselei

Riigikohus

Notarite Koda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Planeerijate Ühing

Eesti Arhitektide Liit

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond

Eesti Maaülikool

Eesti Pangaliit

Transpordiamet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Riigikogu

Riigikantselei

Maa- ja Ruumiamet

Andmekaitse Inspektsioon

26.06.2026

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiva regulatsiooni kohaldamisel on avaliku ja eraõiguse valdkonnas ilmnenud mitmeid

probleeme, mis puudutavad eelkõige maakorraldustoimingute ja kinnisasja käsutustehingute

eristamist ning maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla. Õiguslik ebaselgus nende

toimingute olemuse suhtes on kaasa toonud olukordi, kus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks

on hakatud nõudma notariaalset asjaõiguslepingut, ka sellistel juhtudel, kus see ei ole õigussuhete

olemusest ega kehtivast materiaalõigusest tulenevalt põhjendatud.

Eelnõuga tehakse vajalikud täpsustused maakatastriseaduses, maakorraldusseaduses,

kinnistusraamatuseaduses, asjaõigusseaduses ja riigilõivuseaduses, et tagada regulatsioonide

omavaheline kooskõla ja ühtne rakenduspraktika. Eelnõu eesmärk on tagada õigusselgus ja

parandada registriandmeid, täpsustades kehtivat regulatsiooni ning lahendades praktikas ja

kohtupraktikas esile kerkinud probleeme. Oluline on, et maakorraldus kui maakasutuse

korrastamise töövahend oleks maaomanikele lihtsalt teostatav, kiire ja tõhus protsess, mis ei too

kaasa põhjendamatuid kulutusi ega liigset bürokraatiat. Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas

maakorraldustoimingute õiguslikku olemust, parandatakse maakatastri ja kinnistusraamatu

andmevahetust, luuakse selgem raamistik informatiivsete märgete kasutamiseks ning sätestatakse

maakatastri andmete, sealhulgas isikuandmete, säilitamise põhimõtted.

Eelnõu eesmärk on tagada õigusselgus, vähendada halduskoormust ning suurendada maa- ja

kinnisvaraandmete usaldusväärsust ja läbipaistvust, säilitades samal ajal võimaluse käsitleda

maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsuses1 tuvastatud laiemaid ja süsteemsemaid küsimusi edasistes

õigusloomeetappides. Muudatused ei kujuta endast terviklikku reformi, vaid rakendavad

väljatöötamiskavatsuses käsitletud lahendusi valikuliselt ja etapiviisiliselt, keskendudes

küsimustele, mille lahendamine on käesolevas etapis vajalik. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud

väljatöötamiskavatsuse koostamise ja kooskõlastamise käigus saadud tagasisidet.

Eelnõu väljatöötamine põhineb Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2025. aasta liikmete nõupidamisel

antud ülesandel, töötada välja seaduseelnõu, millega lahendatakse maakorraldustoimingute ja

kinnisasjaõiguse regulatsiooni koostoimes ilmnenud peamised probleemid. Eelnõu esitamise

tähtajaks määrati 2026. aasta II kvartal.

1 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ettevalmistamises osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maa- ning

Ruumiameti valdkondlikud eksperdid, kelle kaasamine oli vajalik maakorraldustoimingute,

kinnisasjaõiguse ja registriõiguse kokkupuutepunktide sisuliseks analüüsiks. Eelnõu koostamisse

kaasati ka Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond ning Justiits- ja Digiministeerium. Eelnõu

ja seletuskirja töötasid välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) maa-

ja ruumipoliitika osakonna maapoliitika valdkonnajuht Vello Kima ([email protected]),

Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse nõunik Kadri Laud ([email protected]),

Maa- ja Ruumiameti riigimaade omandamise ja maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinal

([email protected]), õigusosakonna jurist Terje Liivak ([email protected]),

katastritoimingute osakonna juhataja Tiina Oeselg ([email protected]), katastritoimingute

osakonna nõunikud Eva Vaagert ([email protected]) ja Alo Kotka

([email protected]), arhiiviosakonna juhataja Kristi Mägi ([email protected]) ning

maaomandi infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Priit Kuus ([email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud MKMi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõul ei ole otsest seost teiste samaaegselt menetletavate seaduseelnõudega.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Samas on eelnõu reguleerimisesemel

puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse

üldmäärus) kohaldamisega, kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega seotud

infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise ja logiandmete säilitamise põhimõtteid

ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise/hävitamise kohustust.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu väljatöötamine põhineb

Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2025. aasta liikmete nõupidamisel antud ülesandel töötada välja

seaduseelnõu, millega lahendatakse maakorraldustoimingute läbiviimisel ja kinnisasjaõiguse

rakendamisel ilmnenud peamised probleemid. Eelnõu esitamise tähtajaks määrati 2026. aasta II

kvartal.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone:

1) Maakatastriseadus (RT I, 12.05.2026, 17)

2) Maakorraldusseadus (RT I, 04.12.2024, 17)

3) Kinnistusraamatuseadus (RT I, 28.11.2024, 5)

4) Asjaõigusseadus (RT I, 28.01.2026, 7)

5) Riigilõivuseadus (RT I, 03.06.2026, 20)

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

3

2. Seaduse eesmärk, lahendatav küsimus, lahendused, mõju ja sihtrühm

2.1. Eesmärgid

Eelnõu koostamise eesmärk on luua maa‑ ja kinnisvaraõiguse valdkonnas õigusselgus ja toimivad

menetlused, tagades, et maakorraldustoimingute läbiviimine, ja nende lõpetamiseks tehtavad

kinnistusraamatu kanded moodustavad ühtse, prognoositava ja läbipaistva terviku. Eelnõuga

soovitakse kõrvaldada praktikas ja kohtumenetluses tekkinud regulatsiooni vastuolulised

tõlgendused. See omakorda on toonud kaasa notariaalseid toiminguid, toimingute venimist ning

registrite andmete erinevust tegelikust olukorrast.

Eelnõu väljatöötamiseks koostati 2025 aasta sügisel väljatöötamiskavatsus2 (edaspidi VTK), milles

kaardistati maakorraldustoimingute läbiviimisel ja kinnisasjaõiguse rakendamisel ilmnenud

peamised probleemid ning kaaluti võimalikke lahendusviise. Käesolev eelnõu rakendab

väljatöötamiskavatsuses käsitletud lahendusi valikuliselt ja etapiviisiliselt, keskendudes nendele

küsimustele, mille õiguslik käsitlus on käesolevas etapis piisavalt küps ning mille lahendamine on

esmajärjekorras vältimatult vajalik.

Eelnõuga viiakse ellu eelkõige need lahendused, mille osas on kujunenud piisav rakenduspraktika

ja mille regulatiivne täpsustamine seaduse tasandil on põhjendatud. Ülejäänud VTK-s käsitletud

probleemid eeldavad täiendavat analüüsi, põhjalikku avalikku arutelu ja laiemat huvirühmade

kaasamist või etapiviisilist lahendamist ning neid käsitletakse eraldi edasistes

õigusloomealgatustes. Järgmiste etappide ettevalmistamiseks on MKM teadus- ja arendusvooru

raames sõlminud 2026. aastal kahe-aastase uuringuprojekti (LÕIM) Tartu Ülikooliga, mille

eesmärk on välja selgitada põhilised kitsaskohad praeguses tööjaotuses kohaliku omavalitsuse ja

riigiasutuste vahel maakorralduse otsustusprotsessis ning välja töötada paremad lahendused selles

valdkonnas, samuti analüüsida notari ja avaliku halduse rolli maakorraldustoimingute lõpetamise

kinnistamisprotsessis.

Eelnõuga on ette nähtud laias laastus neli suuremat muudatust:

Maakorraldustoimingute ja kinnisasja käsutustehingute selge eristamine seaduse tasandil

loob õigusliku aluse maakorraldustoimingute läbiviimiseks ja lõpetamiseks ning väldib olukordi,

kus maakorraldust käsitatakse asjaõigusliku tehinguna. Seda vaid juhul, kui maakorralduse

nõuetele tuginedes ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat maaüksust. Sellega muutub

maakasutus otstarbekamaks ning väheneb risk, et maakorraldustoimingud jäävad pooleli

menetlusliku keerukuse tõttu.

Maakatastri ja kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse reguleerimine ning automaatsete

andmevahetuslahenduste võimaldamine nendes osades, kus see ei mõjuta isikute asjaõigusi, aitab

tagada registrite andmete ajakohasuse. Eesmärk on teha piiratud asjaõigustega seotud

ruumiandmete ebatäpsus nähtavaks ilma, et see muudaks kinnisasja õiguslikku režiimi või looks

uusi õigusi ja kohustusi. Toimingutes, kus katastrikande tegemiseks ei ole puudutatud isikute

nõusolekud vajalikud, kuid millega kaasneb kinnistusraamatu 3. jao kannete muutmise vajadus,

küsitakse nõusolekuid nende õiguste ülekandmiseks. Nõusolekute mittesaamisel lisatakse

kinnistusraamatusse informatiivne märge ja teavitatakse puudutatud isikuid.

2 Maakatastriseaduse, maakorraldusseaduse, kinnistusraamatuseaduse jt seaduste muutmise seaduse

väljatöötamiskavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6e820dca-e0c2-4e33-be18-a9ee94524366

4

Katastriandmete, sealhulgas isikuandmete säilitamise põhimõtete selgesõnaline sätestamine seaduse tasandil tagab õiguskindluse ja samas võimaldab andmete ajajoont, mis on vältimatu

eeldus nii avalike ülesannete täitmisel kui ka kinnisasjadega seotud õigussuhete kindlakstegemisel.

Kavandatud lahendused tagavad isikuandmete töötlemise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja andmekaitseõiguse

põhimõtetega.

Tehnovõrkude ja -rajatiste omanike menetluskoormust vähendatakse olukordades, kus

avalikes huvides seatud piiratud asjaõiguse, sealhulgas isikliku kasutusõiguse, ülekandmine teise

kinnistu registriossa on vajalik maakorraldustoimingu või katastriandmete parandamise tõttu.

Eesmärk on võimaldada selliste muudatuste tegemine selges ja proportsionaalses

menetlusraamistikus, ilma täiendavate vorminõuete ja notariaalsete toiminguteta juhtudel, kus

asjaõiguse sisu ei muutu. Sellega luuakse tehnovõrkude- ja rajatiste omanike antavatele

nõusolekutele vormileevendus, mis toetab taristu järjepidevat toimimist, kiirendab menetlusi ning

hoiab ära liigse haldus- ja ajakulu.

Kokkuvõttes on eelnõus kavandatud lahendused proportsionaalsed ning vahetult seotud eelnõu

eesmärkidega, võimaldades tagada õigusselgust, registriandmete kvaliteeti ning kehtiva õiguse

rakendamist , jättes samas ruumi väljatöötamiskavatsuses käsitletud laiemate küsimuste edasiseks

etapiviisiliseks lahendamiseks.

2.2. Senine regulatsioon ja praktika

Kehtiv maakorralduse, maakatastri ja kinnistusraamatu regulatsioon tugineb põhimõttele, et

maakorraldustoimingud on haldusõiguslikud‑ ja registritoimingud, mille eesmärk on kinnisasjade

piiride korrastamine, osade vahetamine ja maakasutuse otstarbekamaks muutmine, mitte

kinnisasjaõiguste käsutamine. Maakorraldustoimingud viiakse läbi haldusorgani ehk Maa- ja

Ruumiameti hallatavas elektroonilises katastripidamise keskkonnas maakorralduskava alusel ning

nende tulemus kajastub katastriandmetes ja kinnistusraamatus.

Kehtiva õiguse rakendamisel on vastuoluliselt tõlgendatud asjaõiguslike käsutustehingute vajadust

maakorraldustoimingute läbiviimisel. Puudub selgus, millal on tegemist üksnes maakorraldusliku

kokkuleppega ja millal kinnisasjaõiguse käsutamisega, mis eeldaks notariaalselt tõestatud

asjaõiguslepingu sõlmimist. Selle põhjuseks ei ole ainult õigusnormi tekst vaid ka

kinnistusosakonna ja kohtute erinev normide tõlgendus.

Seetõttu nõuavad kinnistusosakonna kohtunikuabid osadel juhtudel maakorraldustoimingute

lõpuleviimiseks notariaalseid käsutustehinguid ka juhtudel, kus toimingu sisuks on üksnes

kinnisasja piiride muutmine või osade vahetamine. See on kaasa toonud lisatoiminguid,

suurendanud raha- ja ajakulu ning vähendanud maaomanike valmisolekut maakorraldus lõpule

viia. VTK‑s on välja toodud, et mitmed maakorraldustoimingud on jäänud pooleli just seetõttu, et

maaomanikud ei ole asjaõiguslepingu sõlmimiseks pöördunud notarisse.

Teine lahendamist vajav probleem on maakatastri ja kinnistusraamatu andmete erinevus, seda

eeskätt piiratud asjaõigustega seotud ruumiandmetega seoses. Kehtiv õigus võimaldab katastris,

s.o eelkõige kitsenduste kaardil, kajastada kinnistusraamatu 3. jakku kantud piiratud asjaõiguse

ruumilist ulatust. Olukorras, kus katastriüksuste piiriandmete täpsustumise või piiride muutmise

tulemusel ei vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele, ei võimalda

kehtiv õigus neid erinevusi kinnistusraamatus nähtavaks teha. Praktikas tähendab see, et registrite

5

kasutajad, sh notarid ja puudutatud isikud ei pruugi kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse

tegelikust asukohast teada saada enne, kui see ilmneb tehingute või vaidluste käigus. Selline

ebaselgus on majanduslikult koormav ka avalikes huvides rajatud tehnovõrkude ja -rajatiste

omanikele.

Lisaks on vajadus reguleerida katastriandmete, sealhulgas isikuandmete, säilitamise õiguslik alus

ja ulatus. Kuigi katastris on andmeid seni alaliselt säilitatud, ei ole see põhimõte olnud seaduse

tasandil selgesõnaliselt sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmekaitse vaatenurgast kui ka

andmete ajajoone seisukohalt, eriti olukordades, kus on vaja tugineda varasematele piiride, omandi

ulatuse või menetluste andmetele.

Kokkuvõttes iseloomustab praegust olukorda see, et kehtiv õigus ja selle rakendamine ei ole

kooskõlas maakorraldustoimingute tegeliku olemuse ja eesmärgiga. Erinevad tõlgendused,

menetluste pikenemine ja registriandmete ebakõlad on mõjutanud maakorralduse tegemist ning

tekitanud põhjendamatut halduskoormust ja bürokraatiat. Nende VTK‑s kirjeldatud probleemide

lahendamiseks on vaja täpsustada regulatsiooni, et tagada ühtne rakenduspraktika ja toimiv

registrite andmevahetus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Teiste seaduste muutmise sätete selgitused

§ 1 Maakatastriseaduse muudatused:

§ 1 p 1 – Eelnõu reguleerib maakatastri andmete, sh isikuandmete säilitamist. Maakataster on

andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. Maakatastris

andmete säilitamine on jätkuvalt alaline, st andmeid ei kustutata, alaliselt hoitakse ka kõiki vigaseid

ja muutunud andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja eelmised seisundid tuvastada,

kellelegi mingi ajahetke andmete seisu tõestada või äärmuslikes olukordades ka katastrikanne

tagasi pöörata ehk taastada endine seis. Seetõttu on oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid

dokumente tähtajatult sõltumata sellest, missuguses vormis nad on katastrile esitatud.

§ 1 p 2 – Eelnõuga muudetakse MaaKatS § 4 lõike 2 punkti 3, et täpsustada kinnistusraamatu ja

maakatastri andmevahetust. KRS § 7719 lg 3 sätestab, et maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 nimetatud

andmed edastab kinnistusraamatule maakataster. Lisaks muudetakse KRS § 7713 lõiget 1

üldsõnalisemaks ja sätestatakse märke sisu MaaKatS §-s 9 lõigetes 26-27.

Kehtiv õigus võimaldab katastris kajastada kinnistusraamatu 3. jakku kantud piiratud asjaõiguse

ruumilist ulatust. Kui katastriüksuste piiriandmete täpsustumise või piiride muutmise tulemusel ei

vasta piiratud asjaõiguse ruumiline ulatus enam kinnistusraamatu kandele, siis eelnõuga

kavandatava muudatuse jõustumise järel nähtub edaspidi kinnistusraamatust sellekohane märge.

Katastripidaja märge (edaspidi märge) on seotud kinnistusraamatu registriosa kolmanda jao

kandega ning see sõltub vastava kande olemasolust. Selliste märgete sissekandmine on

informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. Informatiivse märke lisamine loob

eeldused, et puudutatud isikud ja notarid on teadlikud probleemist, et piiratud asjaõiguse ruumiline

ulatus ei vasta enam kinnistusraamatu kandele. Muudatuse eesmärk on tagada, et maaomanikud ja

piiratud asjaõiguse omanikud oleksid teadlikud probleemist ja neil oleks võimalik asuda

omavahelisi kokkuleppeid tegema.

6

§ 1 p 3 – Paragrahviga 5² luuakse katastri vastutavale töötlejale selge õiguslik alus isikuandmete

töötlemiseks ning andmete saamiseks teistest andmekogudest.

Lõige 1 sätestab üldise õiguse töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik maakatastriseadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemiseks ja

haldusmenetluse läbiviimiseks. Tegemist on IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e kohase avaliku

ülesande täitmise alusega.

Lõige 2 näeb ette, et vastutaval töötlejal on õigus saada andmeid teistest riigi ja kohaliku

omavalitsuse andmekogudest, sealhulgas rahvastikuregistrist andmevahetuskihi kaudu. Säte loob

selge õigusliku aluse andmevahetuseks registrite vahel.

§ 1 p 4 – Seaduses sätestatud olukordades, kus põhjendatud juhul ei ole vaja saada puudutatud

isikute nõusolekuid maakorraldustoimingu lõpule viimiseks, tuleb edaspidi teavitada isikuid

võimalikest tagajärgedest, et isikud saaksid vajadusel asuda omavahelisi kokkuleppeid tegema.

Piiratud asjaõiguste omajate teavitamiskohustus tuleneb eelkõige KRS § 13 lõikest 4 olukorras,

kus piirid muutuvad looduses ja katastripidaja peab kinnistamisavaldusele lisama kõigi

kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Kui aga kanne tehakse katastripidaja

enda otsuse alusel (nt katastriandmete parandamine), ei ole puudutatud isiku nõusolek vajalik.

Kuigi haldusmenetluse seadusest tuleneb puudutatud isikute kaasamise kohustus, on eriseadustes

erisused olukordadeks, kus isikute nõusolekud ei ole nõutavad toimingute lõpuleviimiseks. See on

tekitanud mitmeti tõlgendatavust, millal on isikuid vaja teavitada. Eriseadustes puudub

selgesõnaline kohustus teavitada puudutatud isikuid (nt naaberkinnisasja omanikke, piiratud

asjaõiguste omanikke ja muid puudutatud isikuid), kui katastripidaja:

1. teeb otsuse piiri asukoha kindlakstegemise kohta,

2. parandab piiriandmeid,

või viib läbi muu maakorraldustoimingu, mis võib mõjutada omanike või piiratud asjaõiguste

omajate õigusi ja mille puhul ei ole vajalik puudutatud isiku nõusolek (näiteks katastriüksuse

jagamisel).

Omanike ja puudutatud isikute õiguste kaitseks tuleb maakorraldustoimingu tegemisel lähtuda

haldusõiguse, asjaõiguse ja maakorralduse üldpõhimõtetest, sh selgitada välja kinnisasja

kitsendused ning teavitada puudutatud isikuid muudatustest. Seega on oluline expressis verbis

sätestada teavitamiskohustus.

§ 1 p 5 – Eesti asjaõiguses ja sellega seonduvates eriseadustes tähistab termin kitsendus omaniku

õiguste piiramist avalikes huvides, naabrusõigustest tulenevalt või kolmandate isikute kasuks.

Kitsendused jagunevad seadusjärgseteks, haldusaktiga seatuteks, kohtulahendist tulenevateks või

tehingulisteks (AÕS § 140). Paljudel juhtudel on kitsenduse sisuks just piiratud asjaõiguse (PAÕ)

talumine. Maakorralduse käigus tuleb selgitada kinnisasja kitsendused (MaaKS § 14 lg 1).

Maakorraldustoimingute korral samas kinnistusregistriosas, piiride kindlakstegemisel ja

piiriandmete parandamisel võib juhtuda, et kinnisasja piirid nihkuvad katastrikaardil ning piiratud

asjaõigus hakkab seetõttu koormama osaliselt või täielikult naaberkinnistu registriosa. Selline

olukord tekib, kuna ruumilise ulatusega seotud piiratud asjaõiguse tegelik asukoht looduses ei

7

muutu. Elektriliin, vee- või kanalisatsioonitorustik, juurdepääsutee või muu piiratud asjaõiguse

alusel rajatud ehitis paikneb looduses kindlas kohas ega liigu katastripiiride muutumise tõttu. Kui

aga katastriüksuste piirid toimingute tulemusel muutuvad, võib kinnistusraamatu registriossa

kantud piiratud asjaõigus osutuda ebatäpseks. Sellisel juhul teavitab katastripidaja puudutatud

isikuid katastrikandest, muudatustega kaasnevatest riskidest ning vajaduse korral ka järgmistest

sammudest, sealhulgas notariaalsete kokkulepete tegemise vajadusest. Tegemist on

probleemidega, mis ilmnevad maakorralduse või piiriandmete parandamise käigus. Sellise

olukorra võib kaasa tuua näiteks katastriüksuse piiride ülemõõtmine, mille tulemusel saadakse

mõõdistustehnoloogia arengu tõttu täpsemad andmed, samuti juhtum, kus piiri asukoha

kindlakstegemisel täpsustub piir looduses.

Piiratud asjaõigus võib tuleneda isikute vahelisest kokkuleppest mingi õiguse või kohustuse

tagamiseks, kuid see võib olla seatud ka avalikes huvides tehnovõrgu talumiseks. Piiratud

asjaõiguse asukoht looduses maakorralduse tulemusel ei muutu. Seetõttu ei saa piiratud

asjaõigustega seotud tuvastatud probleemid takistada maakorraldustoimingute lõpuleviimist.

Informatiivse märke lisamine loob eelduse, et puudutatud isikud ja notarid on probleemidest

teadlikud ning saavad vajaduse korral asuda omavahelisi kokkuleppeid sõlmima, näiteks hiljemalt

kinnisasja võõrandamisel.

Märkeid lisatakse kinnistusraamatus kahte kohta:

Selleks, et maakorraldustoimingud jõuaksid lõpuni ja omandi ulatus oleks registrites õigesti

kajastatud, tuleb samade kinnisasjadega seotud PAÕ-ga tuvastatud probleemide korral lisada

automaatse andmevahetusega kinnistusraamatu 3. jakku informatiivne märge.

Sarnane märge koos lisainfoga lisatakse kinnistusraamatu registriosa 3. jao andmete juurde, mida

eelnimetatud piiratud asjaõigus tegelikkuses ruumiliselt koormab, kuid mis ei kajastu

kinnistusraamatus.

Kinnistustraamatusse lisatakse kõikide registriosade juurde kolmanda jao pealkirja alla veebilink

maakatastri kitsenduste kaardile, mille kaudu on võimalik tutvuda kinnisasju koormavate

kitsenduste, sh piiratud asjaõigustega, sundvaldustega ja nende ruumilise ulatusega kaardil.

Kitsenduste kaardile ei dubleerita kinnistusraamatu kannete sisu, millega on õigustatud isikul

võimalik tutvuda e-kinnistusraamatus. Kitsenduste kaardil on tuvastatav piiratud asjaõiguse

ruumiandmete tunnus ja võimalusel kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi, et eristada ebatäpsete

asukohtadega asjaõiguste ruumikujusid.

Selliste märgete sissekandmine on informatiivne ega muuda kinnisasja õiguslikku režiimi. KRS §

77¹³ lg 4 selgitab, et kinnistusosakonnal ei ole teatamiskohustust maakatastrist kinnistusraamatusse

ülevõetud andmete kande kohta. See kinnitab, et katastripidaja edastatav info (sh katastripidaja

märked) jõuab kinnistusraamatusse seaduses ettenähtud korras.

Märked esitab katastripidaja automaatse andmevahetuse käigus. Puudutatud isikute teavitamise

korraldab katastripidaja.

§ 1 p 6 – Kehtiva õiguse kohaselt kannab katastripidaja kitsenduste kaardile kitsenduste

ruumiandmed. Praktikas on aga ilmnenud, et üksnes ruumiandmete kajastamisest ei piisa

olukordades, kus katastriüksuse piiride muutmise tulemusel tekivad vastuolud piiratud asjaõiguste

asukoha ja kinnistusraamatusse kantud andmete vahel.

8

Eelkõige esineb selliseid juhtumeid siis, kui piiratud asjaõigus on seatud ajal, mil selle ruumiline

ulatus ei olnud täpselt määratletud, ning hilisem katastriandmete täpsustamine või katastriüksuse

piiride muutmine toob esile asjaolu, et piiratud asjaõiguse tegelik asukoht ei kattu enam

katastriüksusega, millele see kinnistusraamatus on kantud. Sellised vastuolud ei ole üksikjuhtumid

ning nende arv suureneb katastriandmete kvaliteedi ja täpsuse paranemisel.

Probleemi õiguslikku sisu ei ole sellistes olukordades võimalik ega ka vajalik lahendada üksnes

katastriandmete või kinnistusraamatu kannete kaudu, kuna tegemist ei ole uue õiguse seadmise,

olemasoleva õiguse muutmise ega kehtetuks tunnistamisega. Samas on oluline, et katastriandmeid,

kitsenduste kaarti ja piiriandmeid kasutavad isikud oleksid võimalikest vastuoludest teadlikud, et

vältida eksitusi kinnisasja kasutamisel, võõrandamisel või edasiste toimingute kavandamisel.

Sellest tulenevalt nähakse muudatusega ette võimalus täiendada kitsenduste kaarti lisaks

kitsenduste ruumikujudele ka katastripidaja märgetega, mis juhivad tähelepanu olukordadele, kus

katastriüksuse piiride muutmise tulemusel on ilmnenud probleem kinnistusraamatu registriosaga,

kuhu piiratud asjaõigus on kantud. Tegemist on üksnes informatiivse iseloomuga andmetega, mille

eesmärk on teha probleem avalikkusele nähtavaks. See omakorda loob võimaluse luua seos

kinnistusraamatuga ja selles sisalduvate registriosa kannetega.

§ 1 p 7 – Eelnõu reguleerib maakatastri andmete, sh isikuandmete säilitamist. Maakataster on riigi

põhiregister maakatastriseaduse kohaselt (MaaKatS § 1 lg 2). Maakataster on andmekogu, mis

koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist (MaaKatS § 2 p 1). Maakatastri

loomisest alates kehtib põhimõte, et katastriandmed säilitatakse alaliselt ning seda põhimõtet on

kirjeldatud Keskkonnaministri 14.08.2018 määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

ning selle eelnõus. (viide - https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3a88ef0-a45f-40e5-

8ec8-8290daebc6fb), st andmeid ei kustutata. Alaliselt hoitakse ka kõiki vigaseid ja muutunud

andmeid, sest alati võib tekkida olukord, kus on vaja eelnevaid katastriüksuste versioone ja nende

loomisega seotud alusdokumente vaadata või mingi ajahetke andmete seisu teada. Seetõttu on

oluline säilitada katastrikande aluseks olevaid dokumente alaliselt sõltumata sellest, millal ja

missuguses vormis nad on katastrile esitatud. Katastriandmete, sealhulgas omaniku nime ja

isikukoodi või sünniaja säilitamine on vajalik kinnisasjade õigussuhete ajaloo tuvastamiseks.

Sellega tagatakse järjepidevus ja kontrollitavus.

Katastripidamise üheks ajendiks on olnud mh omandireform, mille tulemusel moodustatud

kinnisasjade kohta hakati pidama riiklikku registrit. Maareformi käigus määratakse kinnisasjade

esmased piirid ja maareformi menetluste toimikuid säilitatakse alatiselt (MaaRS § 44 lg 1).

Maaüksuse piiride määraja esitab katastripidajale andmed ja dokumendid katastriüksuse

moodustamiseks elektroonilises katastris. Esitatud andmed ja dokumendid kuuluvad digitaalse

katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.

Katastriüksuse moodustamiseks kaardimaterjali alusel esitatakse andmed ja dokumendid

piiriandmete, maaüksuse plaani ja piiriprotokolli kohta ning muud asjas tähtsust omavad andmed

ja dokumendid. Piiride asukoha kindlaks tegemise nõude võib esitada mistahes ajahetkel ja sellel

nõudel ei ole aegumistähtaega. Piisab sellest, et ilmneb piiri asukoha kindlakstegemise vajadus või

omanik seda taotleb. Nende menetluste läbi viimine ilma alusdokumentideta ei olegi võimalik, vt

MaaKS § 15 lg 3 esimest lauset: Maakorralduse läbiviija teeb piiri asukoha kindlaks

kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis või asjakohases registris leiduvate andmete ning

piirimärkide alusel. Seega need dokumendid ja andmed on vältimatud piirivaidluste lahendamisel

ja seda juba kohtueelses, st haldusmenetluses, aga kui asi jõuab kohtusse, siis ka kohtumenetluses.

9

Seega ei ole mõeldav, et omandi ulatust kajastavad algdokumendid ja muud olulised andmed, sh

piiriprotokoll kuuluksid tähtajalisele säilitamisele. Piiriprotokoll on dokumendiks, mis kirjeldab

isikute seoseid kinnisasja piiridega, sisaldab piiride kättenäitamisel osalejaid ja vastuväiteid nende

olemasolul. Samuti sisaldab piirimärkide infot ja piiri kulgemise kirjeldust. Piiriprotokoll on

dokument, millega loetakse piiritähiste alalhoiukohustus kinnisasja omanikule üle läinuks. Juhul,

kui kinnisasja omanik protokollitaval piiride maastikul kättenäitamisel (ja vajadusel piiri asukoha

kindlakstegemisel) ei osale, loetakse piiritähiste alalhoiukohustus üle läinud kutse saatmisega.

Informatsioon maastikul osalejate ja kutse saatmise asjaolude kohta lisatakse piiriprotokollile.

Samuti lisatakse piiriprotokolli informatsioon volitatud isikute osalemise kohta piiride maastikul

kättenäitamise toimingus.

AÕS § 129 sätestab, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks

teha (piiri kindlakstegemine). Sellisele nõudele ei ole aegumise tähtaega.

Piiride kindlakstegemisel ja maaomandi ulatuse määramisel on maamõõtjatel kohustus tutvuda

katastriarhiivi dokumentidega. Katastritoimingutes on samuti arhiiviandmetel oluline osa nii

maamõõtja kui ka katastripidaja enda jaoks. Neid andmeid vajavad maamõõtjad ainuüksi piiride

kindlaks tegemise menetlustes ja MaRu ise piiride kindlaks tegemise menetluste raames tulemuse

kinnitamisel haldusaktide andmisel, kui maaomanikud ei jõua piiri asukohas kokkuleppele.

Katastripidaja ülesanne on ka praegu maaregistri algdokumentide säilivuse tagamine (MaaKatS §

3 lg 4). Samuti peab katastripidaja katastrikande aluseks olevate dokumentide ja andmete

säilitamiseks arhiivi (MaaKatS § 15 lg 1). Kuigi maaregistri andmete koosseis, sealhulgas omaniku

isikuandmed, on kehtivas seaduses juba ammendavalt loetletud, ei ole seaduse tasandil

selgesõnaliselt sätestatud andmete säilitamise üldpõhimõte. Maakatastriseaduse alusel kehtestatud

katastriüksuse moodustamise korra §-s 381 on sätestatud, et katastriandmeid säilitatakse alaliselt.

Seega tegemist ei ole uue põhimõttega, vaid kehtiva põhimõtte seaduse tasandil selgelt välja

toomisega.

Kataster on hinnatud arhiiviväärtuslikuks Rahvusarhiivi hindamisaktiga - Arhiiviväärtuslikud

andmekogud. Dokumentide hindamise käigus on Rahvusarhiiv oma 13.03.2018 hindamisotsusega

nr 5-1/18/9 hinnanud maakatastri kannete dokumendid arhiiviväärtuslikeks. Arhiiviväärtuslikuks

on hinnatud ka maakataster kui riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud andmekogu (RA

31.10.2017 hindamisotsus nr 5-1/17/51). Seega on leitud, et neid andmeid tuleb ka edaspidi

säilitada alaliselt omandi järjepidevuse ja tulevikukindluse tarbeks.

Võrdluseks saab tuua kinnistusraamatuseaduse, millega on sätestatud volitusnorm määruse tasandil

säilitatavate andmete reguleerimiseks. Selle kohaselt säilitatakse elektroonilise kinnistusraamatu

koosseisu kuuluvaid kinnistusregistriosasid, kinnistustoimikuid ja kinnistuspäevikut ja neisse

kantud andmeid alaliselt.

Andmete alaline säilitamine ei ole iseseisev eesmärk, vaid on seotud konkreetsete avalike

ülesannete ning katastri kui omandi ulatust ja omandi järjepidevust, kinnisasja asukohta kajastava

ja seeläbi õiguskindlust tagava registri funktsiooniga. Muudatusega sätestatakse üheselt seaduse

tasemel katastri loomisest alates kehtinud põhimõte, et katastrisse kogutud andmeid ja dokumente

säilitatakse alaliselt, kuivõrd see on vajalik katastri pidamise, õigus- ja hävimiskindluse ja avalike

huvide tagamiseks ning omandi põhiõiguse otseseks tagamiseks tulevikus.

§ 1 p 8 – Eelnõuga täiendatakse maatastriseaduse § 15¹ lõikeid 1¹ ja 12, millega sätestatakse

elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis

10

7 nimetatud katastriüksuse omaniku isikuandmete alaline säilitamine ning elektroonilise katastri

kasutamisega seotud andmete maksimaalne säilitustähtaeg.

Elektrooniline kataster on riigi põhiregistri koosseisu kuuluv infosüsteem, mille eesmärk on tagada

kinnisasjade kohta usaldusväärsete ja ajakohaste alusandmete olemasolu ning avalikkusele

kättesaadavus. Katastriandmetel on keskne roll kinnisomandi õiguskindluse tagamisel, ruumilisel

planeerimisel, maksustamisel ning mitmete avalik-õiguslike ülesannete täitmisel. Seega on

elektrooniline kataster tehnoloogiline keskkond ja infosüsteem, mille kaudu teostatakse

maakatastri pidamist (MaaKatS § 1 lg 2, § 2 p 1). Sellest tulenevalt on katastriandmete säilitamine

oma olemuselt pikaajaline ning paljudel juhtudel ka ajaliselt piiramatu.

Muudatus on vajalik õigusselguse ja andmetöötluse läbipaistvuse tagamiseks, arvestades katastri

kui riigi põhiregistri olemust ning katastriandmete keskset rolli kinnisomandi õiguskindluse

tagamisel. Elektrooniline kataster ei ole üksnes jooksva andmetöötluse vahend, vaid registris

kajastuvad andmed peavad võimaldama ka varasemate õiguslike olukordade tuvastamist ja

tõendamist.

Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud, et mitmed katastrisse kogutavad dokumendid ja andmed ei

ole sisuliselt kasutatavad ilma isikuandmeteta. Näiteks piiriprotokollid sisaldavad lisaks

tehnilistele andmetele teavet selle kohta, millised isikud olid piiri kättenäitamisel kohal, millal nad

kohal viibisid ning kas ja milliseid vastuväiteid nad esitasid (sh info volitatud isikute osalemise

kohta). Samuti kajastatakse piiriprotokollis olukordi, kus kinnisasja omanik, kes on kutsutud

piiride kättenäitamisele, ei ilmu kohale.

Piiriprotokolli õiguslik tähendus ei piirdu üksnes mõõdistamise tehnilise fikseerimisega. Vastavalt

maamõõtmise ja katastrimõõdistamise regulatsioonile loetakse kutse saatmisega piirimärkide

asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ning omaniku piiride

asukohaga nõustumine fikseeritakse piiriprotokolli kaudu. Seega on piiriprotokoll dokument, mis

seob isiku konkreetse õigusliku tagajärjega. Isikuandmete eemaldamisel kaotaks selline dokument

oma tõendusväärtuse ning ei võimaldaks tulevikus tuvastada, kas ja kuidas on isikut tema õigusi ja

kohustusi puudutavatest asjaoludest teavitatud.

Sellest tulenevalt ei ole piiriprotokollide ja teiste katastrikannete aluseks olevate dokumentide

puhul võimalik ega põhjendatud isikuandmete kustutamine või anonüümimine pärast teatud aja

möödumist. Andmete säilitamine on vajalik mitte üksnes katastri pidamise eesmärgil, vaid ka

võimalike vaidluste lahendamiseks, haldusmenetluste kontrollitavuse tagamiseks ning õigussuhte

ajajoone tõendamiseks.

Muudatusega sätestatakse seaduse tasemel selgesõnaliselt, et § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud

isikuandmeid säilitatakse elektroonilises katastris alaliselt. Sellega täidetakse nõue, mille kohaselt

peavad isikuandmete liigid ja nende säilitamise maksimaalne kestus olema seadusest üheselt

tuletatavad.

Lõikega 12 kehtestatakse seaduse tasandil elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja

tegevuste logimisega seotud andmete säilitamise ajaks viis aastat alates nende tekkimisest.

Logiandmete all peetakse silmas andmeid, mis tekivad registri andmete kasutamisel, sealhulgas

andmeid töödelnud asutuse ja isiku kohta, töödeldud andmete ulatuse, andmetele juurdepääsu viisi

ning aja kohta. Viieaastane säilitamistähtaeg on vajalik järelevalve, vaidluste lahendamise ja

õiguskaitse eesmärkidel. Säilitamistähtaja sätestamine seaduse tasandil on põhjendatud, kuna

11

tegemist on isikuandmete töötlemisega, mis võib riivata isikute eraelu puutumatust, ning tähtaja

selge määratlemine tagab õigusselguse.

Logiandmete koosseisu kuuluvad eelkõige andmed kasutaja tehtud tegevuste kohta, sealhulgas

kasutaja rakendusse sisselogimine, toimingute ja vaadete avamine, funktsionaalsuste kasutamine

ning failide allalaadimine. Logides kajastuvad tegevuse aeg, tegevuse liik ning tegevuse sooritanud

isiku identifikaator, sealhulgas isikukood. Lisaks võivad logiandmed sisaldada teavet kasutatud

ligipääsuviisi kohta ning tehnilisi metaandmeid, mis võimaldavad hinnata infosüsteemi kasutamise

õiguspärasust ja tuvastada võimalikke rikkumisi.

Muude elektroonilisse katastrisse kogutud isikuandmete ning andmekogu logide säilitamise

tähtajad täpsustatakse ministri määruse tasandil, arvestades andmete kasutamise eesmärki ja

andmekaitse põhimõtteid.

§ 1 p 9 – Eelnõuga täiendatakse maatastriseaduse § 15¹ lõiget 3, millega täpsustatakse

elektroonilisse katastrisse kogutud andmete säilitamise põhimõtted.

Täienduse vajadus tuleneb muu hulgas andmekaitseseadusest, eelkõige isikuandmete töötlemise

läbipaistvuse ja õigusselguse tagamise vajadusest. Eelnõuga täidetakse see lünk ning viiakse

andmete säilitamise regulatsioon kooskõlla katastripidamise eesmärgiga.

Lõikes nähakse ette ka volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister

määrusega sätestada üksikute andmeliikide säilitustähtaja, arhiveerimise või kustutamise täpsemad

tingimused. Määrusandja volitus on piiratud üksnes tehniliste ja andmeliigipõhiste täpsustustega

ning ei võimalda muuta seaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt katastriandmeid säilitatakse

alaliselt, välja arvatud määruses toodud kindlatel juhtudel.

Andmete säilitamise regulatsioon arvestab ka isikuandmete kaitse nõuetega. Andmete säilitamine

toimub avalikes huvides ning on vajalik seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Täpsemate

säilitamise, arhiveerimise ja võimaliku kustutamise tingimuste kehtestamisel tuleb määruse

andmisel arvestada andmete kasutamise eesmärki ning isikuandmete kaitse üldpõhimõtteid.

§ 1 p 10 –MaaKatS § 16 lõiget 4¹ täiendatakse eesmärgiga täpsustada maamõõtja kohustust

kustutada või hävitada isikuandmed pärast nende töötlemise eesmärgi äralangemist. Maamõõtjale

edastatakse MaaKatS § 16 lõike 4 alusel isikuandmeid üksnes katastrimõõdistuse tegemiseks ja

sellega seotud dokumentide koostamiseks. Pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist

katastrisse ja muudatuste tegemist kinnistusraamatusse puudub maamõõtjal üldjuhul edasine

vajadus nende isikuandmete säilitamiseks. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla isikuandmete

töötlemise eesmärgipärasuse ja säilitamise piiramise põhimõttega, mille kohaselt ei tohi

isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Samas

sätestatakse erand juhtudeks, kus isikuandmete edasiseks säilitamiseks on seadusest tulenev alus.

§ 1 p 11 – Paragrahvi 193 lõike 3 täiendamise eesmärk on täpsustada, milliseid isikuid ei ole vaja

kaasata katastrikande tegemisel ametiülesande korras olukordades, kus katastriüksuse piiri,

kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei muutu. Muudatusega selgitatakse, et lisaks

kinnisasja omanikule ei kaasata sellisel juhul ka puudutatud isikuid. Puudutatud isikutena

käsitatakse eelkõige piiratud asjaõiguste omajaid, kelle õigused on seotud kinnisasjaga.

Täpsustus ei laienda ametiülesande korras kande tegemise võimalust juhtudele, kus võiks tekkida

isikute õiguste kahjustamise oht. Piiratud asjaõiguse omajaid ei kaasata üksnes juhul, kui on

12

ilmselge, et katastriandmete parandamisega ei kaasne piiratud asjaõiguse sisu, ulatuse ega

teostamise võimaluse muutust. Sellisteks juhtudeks on eelkõige olukorrad, kus katastriandmete

parandamine on tehnilist laadi ja puudutab üksnes andmete kirjelduslikku täpsustamist, ilma et

muutuks piiratud asjaõiguse ruumiline paiknemine looduses.

Muudatus ei välista kolmandasse jakku kantud puudutatud isikute kaasamist juhtudel, kus

katastripidajal tekib kahtlus õiguste võimaliku riive suhtes. Sellisel juhul katastripidaja kaasab

puudutatud isikud.

§ 2 Maakorraldusseaduse muudatused:

§ 2 p 1 – Eesmärk on muuta maakorralduse protsess paindlikumaks ja isikutele vähem

koormavamaks, et toetada ruumilist planeerimist ning muuta senist maakasutust efektiivsemaks ja

otstarbekamaks. Muudatused aitavad vähendada halduskoormust ning võimaldavad tõhusamat

koostööd kinnisasjaomanike vahel. Ilma sujuva maakorralduseta võib planeeringute elluviimine

viibida ning tegelik maakasutus võib jääda seadustamata. Eeskätt puudutab see täpsustus

MaaKS § 12 sätestatud maakorraldustoimingut. Antud normi eesmärgiks ei ole maaomanike

kokkuleppel üle anda maaüksuseid, millest on võimalik luua maakorralduse nõuetele vastav

iseseisva kasutusvõimalusega kinnisasi.

Eelnõu on kantud vajadusest täpsemalt välja tuua 2018. aastast kehtima hakanud regulatsiooni

eesmärk ja mõte ning toetada senini hästi toiminud praktikat. Alates 2018. aastast on iga-aastaselt

katastripidaja esitanud ligi 400 kinnistamisavaldust piiri muutmise või kinnisasjade osade

vahetamise kohta, mille alusel on kuni 30. aprillini 2025 on kohtunikuabid kinnistusraamatusse

kanded teinud. Eesmärk on võimaldada seni hästi toiminud praktika jätkumist.

Rõhutame, et antud muudatustega ei looda uusi kohustusi ega muudeta õigusi, vaid täpsustatakse

varem kehtima hakanud regulatsiooni mõtet, lähtudes muuhulgas kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse (598 SE) seletuskirjast (edaspidi KAHOS)3, mis omakorda on aluseks 2018.

aastal kehtima hakanud muudatusele ja mis sätestab sõnaselgelt MaaKS § 2 lõike 5 sisu.

Eesmärgiks oli seaduse tasandil selgelt eristada kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh

kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. KAHOS-e seletuskirjas on toodud, et maakorralduse

eesmärk ei ole omandi üleandmine ja seetõttu tuleb hoolikalt jälgida, et ei toimuks tehingust

kõrvalehoidmist. Kui kinnisasjast soovitakse vahetada osa, millest on võimalik moodustada

maakorraldusnõuetele vastav iseseisvalt kasutatav kinnisasi, siis on nõutav notariaalselt tõestatud

kokkulepe omandi üleandmise kohta.

Seaduses on sätestatud selgelt, et üksnes maakorraldustoiminguga ei kaasne kinnisasjaõiguste

käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 641

sätestatu.4 Seega on tegemist materiaalõigusliku lex specialis’ega AÕS § 64¹ ja TsÜS § 6 lg 3

suhtes. Kehtiv maakorraldusseadus on eriseadus, mis sätestab, et maakorraldusele ei kohaldu

normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist. Kinnisasjade piiride muutmine ja osade

vahetamine ei vaja notariaalse käsutustehingu sõlmimist. See lähtub maakorralduse algsest ideest,

et maakorraldus on olemuselt haldusmenetlus ehk maakorralduse otsuse teeb kohaliku

omavalitsuse üksus ning kogu maakorralduse protseduur on juhitud haldusorgani ehk Maa- ja

Ruumiameti poolt maakatastri toimingute kaudu. Katastriüksuse moodustamine või sellest

3 Kinnisasja omandamise ja kitsendamise seadus (598SE) 4 Tallinna Ringkonnakohus 2-19-8071 p.9

13

keeldumine on haldusakt.5 Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on

registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud

kinnistusraamatusse (MaaKS §11 lg 1). Maakorraldustoimingute puhul, mis viiakse lõpuni kande

tegemisega kinnistusraamatusse, omandiõiguse ulatuse muudatus kinnitatakse kande tegemisega

kinnistusraamatusse, seejuures omanikukanne registriosa 2. jaos ei muutu. Kinnisasja piirid ning

maa- ja veeala ruumiline ulatus määratakse maakatastri andmete alusel ning need kajastuvad

kinnistusraamatu registriosa esimeses jaos faktiliste andmetena (KRS § 13 lg 2), mis ei ole jätkuvalt

kanneteks AÕS-i tähenduses.

Muudatusega korrigeeritakse kehtivat sõnastust ning tagatakse õigusselgus selles, mis puudutab

MaaKS-i § 2 lõike 5 eesmärki seaduse tasandil selgelt eristada kinnisasjaõiguste tehingulist

käsutamist ja maakorraldust. Sätte ebaselgusele juhtis tähelepanu ka Riigikohtu tsiviilkolleegium

oma 30. aprilli 2025. aasta kohtumääruses kohtuasjas nr 2-24-108974.

Kõnealuse otsuse valguses on Tartu Maakohtu kinnistusosakond muutnud senist kehtivale õigusele

tuginenud praktikat, mistõttu ei aktsepteerita enam lihtsate maakorraldustoimingute puhul

katastripidaja kinnistamisavaldust, kuigi selline praktika toimis alates MaaKS-i 1. juuli 2018. aasta

redaktsiooni jõustumisest kuni eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2025. aasta

kohtumääruseni, ehk ligikaudu 7 aasta vältel. Juba MaaKS-i 1. juuli 2018. aasta redaktsiooni

jõustumisel pidas seadusandja vajalikuks vähendada maakorraldustoimingute läbiviimisel

bürokraatiat ja lahutas maakorraldustoimingu kinnisasja tehingulisest käsutamisest. Maaomaniku

ja arendaja (ettevõtja) jaoks on maakorraldus pärast 2025. aasta 30. aprilli muutunud seetõttu

kulukamaks ja aeganõudvamaks, eriti juhtudel kui maakorralduses osalevatel kinnisasjadel on

erinevad omanikud. Lisanduvad notariaalse tõestamisega seotud aja- ja rahakulu, sh riigilõiv,

kuivõrd maakorraldust käsitatakse kui tavalist kinnisasjaga tehtavat tehingut. Asjaõigusliku

käsutustehingu esemeks võib olla kinnisasi maatükina (TsÜS § 50 lg 1). Maatükk on MaaKatS § 2

p 8 järgi maa või veeala piiritletud osa. Piiride muutmise käigus ei moodustata piirimuudatuse

alast eraldi piiritletud kinnisasja, kuid tehinguliseks käsutamiseks on vaja selgelt eristada, millist

asja käsutatakse. Kuna piiride muutmise käigus ei moodustata piirimuudatuse alast eraldi

maatükki, mille suhtes sõlmida asjaõiguslepingut, siis on tehingu osapooltel ja ka notaritel

ebaselgus käsutustehingu asjaoludes. Menetlused pikenevad ning lisaks riiklikule registrile ehk

maakatastrile teostab maakorraldustoimingu üle täiendavat kontrolli notar, seades tehingule

omapoolseid piiranguid, mis tulenevad tehingulise käsutamise iseloomust. Ühtlasi jääb

maaomanikele arusaamatuks, miks katastripidaja ei saa kehtivale õigusele tuginedes

kinnistamisavaldust esitada.

Topeltkontroll ei ole kooskõlas eesmärgiga vähendada bürokraatiat ning töö- ja halduskoormust.

Näiteks käsitatakse kahe kinnistu vahelise piiri muutmise menetlust eelviidatud kohtumääruse

valguses asjaõigusliku tehinguna, mistõttu on see võrreldes katastripidaja kinnistamisavalduse

esitamisega Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale aeganõudvam ja kulukam. Juba 2018. aasta

MaaKS-i muudatuste kehtestamisel oli probleemiks see, et maakatastri ja kinnistusraamatu andmed

erinesid üha rohkem. Ka pärast 2025. aasta aprilli nähtub, et maaomanikud ei ole sageli valmis

toiminguid lõpule viima, kui need tuleb vormistada notari juures. Probleemiks on osutunud ka

notarite erinev praktika maakorralduse käsitlemisel tehingulise käsutamisena. Näiteks nõuab mõni

notar, et piiri muutmise kanne maakatastris oleks enne tehingu tõestamist lõpule viidud, samuti on

esinenud väga suuri notaritasu nõudeid. On tõlgendatud, et kinnisasja piiri muutmisega kaasneb ka

hoonestusõiguse muutmine, kuigi tehingudokumendis selle kohta kokkulepet ei ole. Sellised

5 RKHKo 3-18-687 p 14.

14

toimingud on osutunud ebaproportsionaalselt kulukaks ning notaritasud võivad ulatuda mitme

tuhande euroni. Probleemiks on ka notari leidmine, kes oleks valmis sellist maakorraldustoimingut

tõestama. Veelgi koormavam on olukord, kus notar soovib kõik tehingus osalevad kinnisasjad

esmalt ühendada ühte registriossa ja seejärel selle uuesti jagada. Selliste lähenemiste katsetamine

toimub kinnisasjade omanike arvelt ning lõpuks kujuneb kogu toimingu kõige kulukamaks osaks

notariaalne tõestamine. Seetõttu jäävad toimingud pooleli ja maaomanikele tehtavad korduvad

päringud võivad jääda vastuseta. Tekkinud olukord pärsib planeerimis- ja ehitustegevuse

elluviimist, millest paljude vältimatuks eelduseks on maakorraldustoimingud. Muudatuse eesmärk

on vähendada maakorraldustoimingule kuluvat aega, teha protsess osalejatele lihtsamaks ja vältida

põhjendamatuid rahalisi kulusid. Vastupidise suuna jätkumine koormaks nii maaomanikke kui ka

ettevõtjaid ning viiks taas olukorrani, kus katastriüksuste andmed ja kinnistusraamatu andmed ei

ole omavahel kooskõlas.

Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel

läbiviidav haldustoiming, kuid mitte kinnisomandi üleandmine (2. jao muutmine) ega kinnisasja

koormamine asjaõigusega, samuti mitte kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmine, koormamine

või sisu muutmine ehk tehing, milleks on AÕS-i § 641 kohaselt vaja notariaalselt tõestatud

kokkulepet (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse.

MaaKS § 12 sätestab kinnisasjade osade vahetamise ja kinnisasja piiri muutmise regulatsiooni.

Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt viiakse kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja

piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja

osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse

viimiseks. Kinnisasjade osade vahetamiseks ja nende vahelise piiri muutmiseks tehtav

maakorraldustoiming peab olema eristatav kinnisasja omandi üleandmise tehingust, sest

maakorraldustoimingu käigus ei moodustata kinnisasja vahetatavast osast eraldi kinnisasja, st ei

tekitata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lõike 1 kohast eraldi maatükki, ehk kinnisasja,

mida saaks asjaõiguslikult käsutada. Samuti ei muutu maakorraldustoimingu järgselt

kinnistusraamatu registriosa II jaos omanik. Toimingu järgselt muutuvad kinnistusraamatu I jaos

maatüki andmed. Seega ei ole tegemist registriosade jagamise ega liitmisega, vaid kinnisasjade

vaheliste piiride muutmisega, seega tuleb AÕS-i § 54 lõike 1 kohast kinnisasja jagamist eristada

kinnisasjast osa eraldamisest.Seega ei ole maakorraldustoimingute eesmärk omandi asjaõiguslik

käsutamine, vaid maatükkide korrastamine kinnistusraamatu I jaos.

MaaKS § 12 kirjeldatud maakorraldustoiming viiakse läbi vähemalt kahe kinnisasjaga nende

omanike kokkuleppe alusel. Kannet ei või sellises olukorras teha vaid ühe poole tahte alusel.

Seetõttu on maakorralduse esimeseks eelduseks kõigi maakorraldustoimingusse puutuvate

omanike tahe (KRS § 13 lg 4). Samuti peab maakorraldusele andma nõusoleku kohalik

omavalitsus (KOV) maakorralduse läbiviimise korraldajana ning kogu toimingut kontrollib

haldusorgan, Maa- ja Ruumiamet maakatastrimenetluse kaudu. Maakorraldus peab muutma

olemasoleva maakasutuse otstarbekamaks. Omanike kokkulepe võib seisneda piiri muutmises

selliselt, et mingi osa ühest kinnisasjast liidetakse teise kinnisasjaga, kuid selle käigus ei anta vastu

teist maad. Sageli on naaberkinnisasjade omanikud ühiselt huvitatud oma valduse ulatuse

täpsustamisest või lepivad kokku võrdse suurusega kinnisasjade osade vahetamises ning kokkulepe

tehakse ilma hüvitisnõudeta.

Olemuselt on kinnisasjade osade vahetamine ja nende piiri muutmine sarnased. Praktikas esineb

olukordi, kui kinnisasjade esmamoodustamisel määratud kinnisasja piirid ei ole vastavuses

maakorralduse nõuetega või asuvad looduses omanikele ebasobivas asukohas. Kui üksteisega

15

külgnevate kinnisasjade omanikud soovivad ühiselt piiri asukohta muuta, näiteks viia see valduse

tegeliku ulatusega vastavusse, siis peab seda olema võimalik teha nendevahelise kokkuleppe

alusel.6 Juhul kui piiri muutmisega muutub ka kinnisasja väärtus, lahendatakse see olukord

omanike omavahelise hüvitamiskokkuleppega (MaaKS § 12 lg 3).

MaaKS-i § 11 lõikest 4, MaaKatS-i § 4 lõikest 41 ja KRS-i § 13 lõikest 4 tuleneb katastripidaja

õigus esitada maakorralduse lõpuleviimiseks notariaalse tõestamiseta kinnistamisavaldusi

kinnistusraamatu esimese jao andmete muutmiseks. Maakorralduse osalised (nt omanik, aga ka

piiratud asjaõiguse omaja) esitavad puudutatud isikutena eelnevalt oma tahteavaldused

katastripidajale, kes lisab need kinnistamisavaldusele. Puudutatud isiku nõusoleku vorminõude

sätestab KRS-i § 341, mille lõigete 5 ja 51 kohaselt peab nõusolek olema kas notariaalselt kinnitatud

või digitaalselt allkirjastatud. Kinnistusraamatu esimese jao andmete muutmine ei ole oma sisult

selline tahteavaldus, mis vajaks notariaalset tõestamist. Üldreeglina lisatakse ka edaspidi

puudutatud isiku nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks digitaalselt allkirjastatult (vt KRS

§ 341 lg 51 kommentaar). Juhul kui tegu on MaaKS-i kohase maakorraldustoimingu

lõpuleviimisega, siis võetakse maakorraldustoimingu käigus puudutatud isikute nõusolekud

digitaalallkirjastatult, mis on kinnistusraamatuseaduse § 341 lõike 51 kohaselt võrdustatud

puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolekuga või notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punkti 52

kohase MaRu kinnitatud nõusolekuga. Digitaalallkirjastatud nõusolek on TsÜS-i § 80 kohane

elektrooniline vorm.

Maakatastripidajal on pädevus hinnata haldusmenetluse dokumentidest lähtuvalt läbi viidud

haldustoimingu sisu ja vajadusel küsida menetlusosalistelt täiendavaid selgitusi ja kinnitusi. Alates

2018 jõustunud regulatsiooniga teeb katastripidaja maakorraldustoimingu käigus kindlaks kõik

olulised asjaolud (näiteks, aga mitte ainult omaniku teovõime, esindusõigus, varasuhte liik, vara

kuulumine ühis või lahusvara hulka). Kuna maakorraldustoimingud viiakse läbi maakorralduskava

(MaaKS § 10 lõige 3) alusel, sõlmitakse kinnisasjade osade vahetamise ja kinnisasja piiri muutmise

kokkulepped omanike poolt maakorralduskava kinnitamisel.

Nimetatud kokkulepe määrab kinnisasja uued piirid ja ulatuse vastavalt maakorralduskavale.

Katastripidaja on pädev kontrollima maakorraldustoimingute läbiviimisel kõiki olulisi asjaolusid,

sh isikute teovõimet ja esindusõigust, vara kuulumist ühisvara, lahusvara või pärandvara koosseisu

jpm. Maa- ja Ruumiametile on antud mh õigus notariaadiseaduse § 53 lõike 52 alusel

maakorralduse käigus kinnisasja omaniku ja piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusele antud

allkirja õigsuse kinnitamisel teha tõestamistoiming notari asemel.

Näiteks tuvastades, kas maakorraldustoimingus osalev kinnisasi on (endiste) abikaasade ühisvara,

ning kui on, võetakse kõikide omanike nõusolekud, kaasa arvatud ka juhul, kui nad ei ole

omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Omaniku avaldus ja nõusolek on katastrikande eeldusena

vajalik ja katastripidaja kontrollib seda igal üksikjuhtumil. Kuna elektrooniline kataster on X-tee

kaudu seotud kinnistusraamatuga ning rahvastiku-, abieluvara- ja pärimisregister on

elektrooniliselt kättesaadavad, on katastripidajal olemas juurdepääs vajalikele andmetele, et

omandisuhteid kontrollida.

Maakorralduse käigus ei tehta käsutamistehingut omandi terviklikuks üleminekuks kuivõrd

kinnisasja omanikud ei muutu, muutub vaid omandi ulatus, millele on nõusoleku andnud

maakorralduses osalevate kinnisasjade omanikud ning mida viiakse ellu maakorraldusreeglitele

6 Tallinna Ringkonnakohus 2-19-8071 p.9

16

tuginedes kohaliku omavalitsuse nõusolekul või lähtudes riigi avalikust huvist (riigi maakorraldus).

Seega säilitavad maakorralduses osalevad kinnisasjad oma senise olemuse ja kasutusotstarbe,

kusjuures kinnisasjade piirid korrastatakse ja maaüksused muutuvad otstarbekamalt kasutatavaks

ning ei saa tekkida olukorda, kus ühe omaniku omand maakorralduse käigus täiesti ära kaob või

tervikuna teisele omanikule üle läheb. Maakorraldust viiakse läbi riigi põhiregistri ehk maakatastri

kaudu, seega kontrollib maakorraldustoimingute seaduslikkust maakataster. Juhul, kui

juhtumipõhiselt leitakse, et maakorraldus ei ole sobilik vahend omandisuhete reguleerimiseks,

viiakse need kokkulepped lõpuni asjaõigusseaduses sätestatud kinnisasja käsutustehingus.

Maakorralduse läbiviimist ja selle vastavust maakorralduse nõuetele järgib ja seda kontrollib

erialaseid teadmisi omav riigi esindaja ehk katastripidaja ja ruumilist planeerimist korraldav

asukohajärgne kohaliku omavalituse üksus. Kuna maakorraldustoiming viiakse läbi erialateadmisi

omava riigiasutuse ehk Maa- ja Ruumiameti kaudu, siis täiendav tehingu tõestamine notari poolt

on liigne koormus, põhjustades maakorralduse osalistele üleliigseid kulutusi ja täiendavat ajakulu.

Keerukas regulatsioon ja bürokraatia vähendavad omanike valmisolekut viia registriandmed

vastavusse tegeliku olukorraga looduses ning see omakorda võib suurendada omandi ulatusega

seotud vaidluste tõenäosust tulevikus. Seevastu on maaomanikud viimase seitsme aasta jooksul

asunud aktiivsemalt oma kinnisasjade piire korrastama, mis on omakorda indikatsiooniks, et

regulatsioon on täitnud oma eesmärki. Seda illustreerivad mh järgmised andmed.

Kuni 2018. aastani kehtis maakorraldustoimingute läbiviimise osas õiguslik ebaselgus, sest

maakorralduse osapooltele oli arusaamatu, miks tuleb pöörduda notari poole sõlmima

käsutustehingut kui pooled on juba kinnistute piiride muutmises kokku leppinud ning uutes piirides

maaüksused olid looduses tähistatud ja maakataster oli maaomanike kokkuleppele tuginedes

registreerinud uute piiridega katastriüksused. Selleks ajaks oli tekkinud 1078 olukorda, kus katastri

ja kinnistusraamatu andmed erinesid. Pärast eelmainitud muudatust on ebaselgetest olukordadest

lahendatud 844. Pärast 2018 ei ole sarnaseid olukordi juurde tekitatud. Ca 230 asja on lahendamata7

peamiselt seetõttu, et isikutel puudub huvi asju korda saada, sest maad kasutatakse juba uutes

piirides. Loodusesse jäävad piirimärgid alles ja olukorda ei ennistata.

Lisaks eelnevale on alates 30. aprillist 2025 ühe aasta jooksul on 80 notarisse suunatud

menetlust jäänud nö hõljuma. Varasem praktika on näidanud, et notariaalse käsutustehingu nõue

maakorraldustoimingutes on maaomanikele liigselt koormav. Maakorralduse kokkulepe tehakse

plaanil (maakorralduskava) maamõõtja või maakorraldaja poolt ning plaanil kajastatav piiride

muudatus on maaomanikele ka arusaadav ning puudub vajadus selle kokkuleppe sõnaliseks

kirjeldamiseks lepingulises vormis. Kui mõni maaomanik ei nõustu läbiviidava piirimuudatusega,

siis ta ei allkirjasta maakorralduskava ega maakatastrile esitatavat kandeavaldust. Sellisel juhul ei

tähista ka maamõõtja looduses uusi piire ja toiming lõpetatakse kandeid katastrisse teostamata.

Samuti ei uuendata sellisel juhul katastripidaja esitatavaid kinnistusraamatu 1. jao andmeid.

Näide olukorrast, kus külgnevate katastriüksuste piiride muutmisel on aastal 2016 kantud

maakatastrisse uued Tallinnas Nõmme linnaosas asuvad katastriüksused ja senised on lõpetatud.

1149 m2 suurusest katastriüksusest sai 883 m2 suurune katastriüksus ning 599 m2 suurusest

katastriüksusest 865 m2 suurune, kuid kinnistusraamatus on endiselt vanad kehtetud

katastriüksused. Aastal 2017 on omanik notariaalselt tõestatud tehinguga seadnud hüpoteegi

kinnistule, mille suuruseks kinnistusraamatus on 1149 m2, aga maakatastris vaid 883 m2. Aastatel

2021 ja 2023 on notariaalselt tõestatud tehingutega omand kaks korda üle antud. Selle ja mitme

7 25.05.2026.a seisuga

17

teise analoogse näite põhjal on raske kinnitada, et varasem praktika on sobivaim viis

maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks.

Maakorralduse efektiivsus on oluline ka riigi vaatest kriitiliste ja suurte avaliku huviga

taristuobjektide rajamiseks. Rail Balticu projektis on 7% kõigist eramaade omandamistest

lahendatud piiride muutmise teel. Maatükkide kujud ja kasutatavus on parema lahenduse saanud –

otstarbekus (maakasutus) on paranenud, kuid olemus on jäänud samaks. Projekti elluviimine on

olnud tõhusam, sest maakorraldus on üheks väga oluliseks hüvitusmeetmeks, et saavutada

maaomanikega riigile avalikes huvides vajaliku maa omandamine.

§ 2 p 2 – Maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 eesmärk on täpsustada, et maakorralduskava ja

maakorraldustoiminguks esitatava taotluse vorminõuded reguleeritakse katastriüksuse

moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Muudatusega

selgitatakse seaduse tasandil normihierarhiat ning luuakse selge seos maakorraldusseaduse ja

registripidamist reguleeriva alamakti vahel.

Väljatöötamiskavatsuses tuvastati, et kehtivas õiguses ei ole piisavalt selge, millises õigusaktis

peavad olema sätestatud maakorralduskava ja taotluse vormilised nõuded. See on kaasa toonud

olukordi, kus vorminõuete sisu otsitakse paralleelselt nii seadusest, määrustest kui ka

juhendmaterjalidest, mis raskendab ühtse ja prognoositava rakenduspraktika kujunemist.

Muudatus ei muuda maakorralduskava ega taotluse sisulisi eeldusi, vaid puudutab üksnes

vorminõuete reguleerimise tasandit. Seetõttu ei kaasne sellega sisulist muutust isikute õigustes ega

kohustustes, küll aga paraneb menetluse kiirus ja ühetaolisus ning väheneb halduskoormus nii

menetlusosalistele kui ka haldusorganitele.

§ 2 p 3 – Eelnõus täpsustatakse katastripidaja otsuse ja kinnistusraamatu kande omavahelist seost

maakorraldusmenetluses ning ei muudeta kehtivat õigust. See lähtub kehtivast loogikast, mille

kohaselt maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi

maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse (MaaKS

§ 11 lg 1). Juhtudel, kus maakorraldustoiming viiakse lõpule kinnistusraamatusse

kinnistamisavalduse esitamisega, tekivad asjaõiguslikud tagajärjed kinnistusraamatusse kande

tegemisel, millega omaniku kannet registriosa 2. jaos ei muudeta. Kinnisasja piirid ja ruumiline

ulatus määratakse maakatastri andmete alusel ning need kajastuvad kinnistusraamatu registriosa

esimeses jaos faktiliste andmetena (KRS § 13 lg 2). See võib toimuda nii automaatse

andmevahetusega katastri ja kinnistusregistri vahel või kindlaksmääratud juhtudel katastripidaja

kinnistamisavalduse alusel (s.o MaaKS §-d 12 ja 15).

Muudatuse eesmärk on täpsustada kehtiva regulatsiooni kohaldamist ning selgitada MaaKS § 11

lõike 1 tähendust koostoimes MaaKS § 2 lõikega 5, rõhutades maakorraldustoimingu

haldusõiguslikku olemust ning selle eristamist kinnisasjaõiguse tehingulisest käsutamisest.

Katastriüksuse moodustamine või sellest keeldumine toimub haldusaktiga8, millega määratakse

kindlaks katastriüksuse ruumiline ulatus ja koosseis katastris. Tegemist ei ole üksnes menetlusliku

toimingu ega kinnistusraamatu kande tehnilise alusega, vaid otsusega, millest tulenevad edasised

registrikanded. Otsuse sisu kajastub katastrikandes.

8 RKHKo 3-18-687 p 14.

18

Omandiõiguse asjaõiguslik muutus realiseerub kinnistusraamatu kande kaudu, kui on täidetud

ettenähtud eeldused.9 Tehingulisel kinnisomandi üleandmisel eeldab omandi üleminek kehtivat

asjaõiguslepingut, kinnistusraamatu kannet ning üleandja käsutusõigust. Kinnistusraamatu kanne

täidab seejuures nii õigustloova10, kui ka avalikustamise ja kolmandate isikute kaitse funktsiooni.

Täitemenetluses koostatakse akt, mis on eelduseks kandele kinnistusraamatus. Funktsionaalselt

võrreldavalt on maakorralduse kontekstis katastripidaja otsus registrikandena haldusakt, millega

määratakse kindlaks katastriüksuse ruumiline ulatus ja koosseis katastris. Eraldi otsust ei

vormistata. Kohtud on selgitanud, et omandipõhiõiguse kaitse MaaKS § 12 kohases

maakorraldustoimingus tagab KRS § 13 lg 4 sätestatud nõusolekute lisamine

kinnistamisavaldusele.11

Selline lähenemine on kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt võib haldusaktil olla vahetu

õigusmõju, kui seadus selle selgesõnaliselt ette näeb. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike

1 kohaselt on haldusakt suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele. See tähendab, et haldusaktil on konstitutiivne (õigust loov või muutev) tähendus. See

avaldub ka HMS § 60 lõikes 1, mille kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik

ainult kehtiv haldusakt. Eelnõu sõnastus väljendab seda, sidudes maakorraldustoimingute

lõpetamise nii katastrisse kandmise otsusega kui ka sellest tulenevate omandi ulatuse muudatuste

kandmisega kinnistusraamatusse. See tagab, et maakorraldus loetakse lõpetatuks alles siis, kui

õiguslik tagajärg on tervikuna realiseerunud ja avalikes registrites kajastatud.

§ 2 p 4 – Kehtiv sõnastus ei reguleeri selgelt, millal võib piiri muutmise ja osade vahetamise

menetluses piirduda üksnes kinnisasja osa hindamisega ning millal tuleb hinnata kinnisasja väärtust

tervikuna. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kui maakorraldustoimingu mõju ei ulatu kinnisasja

ülejäänud osale, ei ole kogu kinnisasja hindamine vajalik. Maakorralduse puhul on reeglina

põhjendatud hinnata üksnes kinnisasjast tema poolt vahetatavat ja juurde liidetavat osa, sest

hindamise eesmärk on välja selgitada, kas vahetatavad osad on samaväärsed või peavad osalised

üksteisele osade väärtuse vahe eest hüvitist maksma. Kui kinnisasjade vahetamisel või piiride

muutmisel ei ole osalistele liidetavad ja vahetatavad maatükid väärtuselt võrdsed, tasakaalustatakse

erinevus rahalise hüvitisega nende osaliste vahel, kes saavad vahetusest väärtuseliselt kasu.

Üldjuhul on piiri muutmine ja osade vahetamine kasulik mõlemale või kõigile kavas olevatele

kinnisasjadele, sest toimingu käigus piirid korrastatakse, lahendatakse juurdepääsud, tagatakse

suurem privaatsus vms eesmärk. Samas võib ette tulla ka olukordi, kus maakorralduses osalevad

erineva väärtustasemega kinnisasjad, näiteks erinevate maakasutuse sihtotstarvetega kinnisasjad,

nagu elamumaa ja maatulundusmaa. Sellisel juhul võib lähtuda hindamisel sellest maakasutusest,

millega maaeraldus liidetakse. Näiteks kui maatulundusmaast tehtav maaeraldus liidetakse

elamumaa õuealale, siis võib hinnata seda elamumaa või õuemaa väärtuse alusel ehk selle alusel,

millise kasutuse see pärast maakorraldust saab. Samas ei ole maakorralduses hindamise eesmärk

hinnastada kasu (mastaabiefekt, parem juurdepääsetavus, tükeldumise kadumine,

ehituspotentsiaali tekkimine vms), mida maakorraldustoiming iseenesest osalevatele

kinnisasjadele kaasa toob. Hindamistegevust on vaja selgemini reguleerida, sest maakorralduse

läbiviimisel võib hindamine olla kõige kulukam tegevus, kuid suurte kulude lisandumine teeb

menetluse osalejatele kättesaamatuks. Juhul, kui maa korralise hindamise tulemus kajastab

kinnisasja harilikku väärust, siis võib erinevate kõlvikute või erinevate sihtotstarvetega

9 Kõve, V., Lillo, L. Kinnisasjaõigus, lk 177 10 samas 11 HMKm 2-18-17312 p-d 14-15

19

kinnisasjade ümberkorraldatavate osade väärtuse määramisel lähtuda korralise hindamise

tulemustest.

§ 2 p-d 5 ja 6 – MaaKatS § 16 lõike 3 ja § 23 lõike 3 muudatused on vajalikud selleks, et rõhutada,

et ka ümberkruntimiskava puhul ei ole vajadust hinnata kinnisasju tervikuna, vaid hindamine võib

piirduda üksnes ümberkrunditava osa hindamisega. Nii nagu lihtsa maakorralduse puhul on ka

ümberkruntimise puhul hindamise eesmärk võrrelda ümberkrunditavate kinnisasjade osade

väärtusi, et osalised saaksid maakorraldusega tekkivat väärtuste vahet üksteisele õiglaselt hüvitada.

Ümberkruntimisel toimub hindamise kaardi koostamine Vabariigi Valitsuse 08.08.2025 aasta

määruse nr 63 sätestatud regulatsiooni alusel.

§ 3 Kinnistusraamatuseaduse muudatused:

§ 3 p 1 – Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõige 2 sätestab, et registriosa esimesse jakku kantavate

andmete (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) esitamine ja muutmine toimub

riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel. Tegemist on andmetega, millel ei ole

asjaõiguslikku tähendust ning mis pärinevad riiklikust registrist – maakatastrist.

Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõike 2 muutmine võimaldab üle minna taotluspõhiselt menetluselt

automaatsele andmevahetusele juhtudel, kus see õigussuhteid ei mõjuta.

Praktikas on tegemist tehnilise ja sisulises mõttes formaalse menetlusega, mille käigus

kinnistusraamatus korrigeeritakse andmeid, mis on juba riigi maakatastris ajakohastatud.

Taotluspõhine menetlus ei loo nendes olukordades sisulist lisaväärtust, kuid põhjustab täiendavat

menetluskoormust ning aeglustab andmete ajakohastamist.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kinnistusraamatu ja maakatastri vahelist

andmevahetust, vähendada põhjendamatut menetluskoormust, tagada registriosade faktiliste

andmete pidev ajakohasus ning toetada riiklike registrite vahelist digitaalse andmevahetuse

rakendamist.

Muudatus puudutab üksnes § 13 lõikes 2 nimetatud olukordi ning ei muuda KRS § 13 lõigetes 3,

3¹ ja 4 sätestatud menetlusi. Seega ei laiene automaatne andmevahetus juhtumitele, kus andmete

muutmine võib mõjutada isikute õigusi või asjaõiguslikku olukorda. Muudatus ei piira kinnisasja

omanike ega teiste puudutatud isikute õigusi.

Muudatus ei too kaasa täiendavaid kulusid ega kohustusi kinnisasja omanikele ega teistele

isikutele. Automaatne andmevahetus toimub juba täna olemasolevate riiklike infosüsteemide

kaudu.12

§ 3 p 2 – Kehtiv kolmanda jao kannete muutmise regulatsioon on selgelt piiritletud MaaKS § 12

alusel tehtavate toimingutega KRS § 15 lõike 3 kohaselt. See ei võimalda normi laiendavat

tõlgendamist olukordades, kus piiride täpsustamine ei nõua eeldusena puudutatud isikute

nõusolekut piiriandmete parandamiseks või piiride kindlakstegemisel. Muudatus ei mõjuta

eelnimetatud toiminguid, kui neid tehakse üksnes registriosa esimeses jaos.

Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 26.09.2025 kohtuasjas 3-22-1376/67, et MaaKS § 15

alusel piiri kindlakstegemise sisu on tegelikkusele vastavate piirisuhete tuvastamine looduses (s.o

12 Kinnistusraamatu täiendavate katastriandmete automaatne uuendamine. Vabariigi Valitsus 16.03.2007 nr 81. – RT

I, 09.11.2022, 15

20

faktilise asjaolu tuvastamine) ja selle kandmine kaardile, kuid selle käigus ei toimu kinnisomandi

käsutamist AÕS-i tähenduses. MaaKS § 15 kohaldub olukorras, kus piiri täpne asukoht ei ole teada,

kuid see tuleb objektiivselt välja selgitada (vt ka Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-67-12, p-d

23–25; 08.02.2012 otsus nr 3-2-1-156-11, p 31, MaaKS § 2 lg 5, kinnistusraamatuseaduse § 13 lg

2) (p 15). Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi maakatastrisse kantud piiriandmetel ei ole

omandiõiguse tekkimise ja ulatuse seisukohalt õigustloovat tähendust, peavad maakatastrisse

kantud piiriandmed siiski olema õiged. Sellistele andmete tuginetakse sageli kinnisasjade ostu-

müügi tehingutes (p 19).

Kohtupraktika kohaselt ei muuda katastrimõõdistamisel tehtud vead ega nende alusel

maakatastrisse kantud ebaõiged piiri‑ ja pindalaandmed kinnisasja tegelikke omadusi ega

omandiõiguse ulatust. Kui vaidlusalune maa‑ala kuulus tegelike piiride järgi algselt teise, ajaliselt

varem moodustatud ja kinnistatud kinnisasja koosseisu, ei saa sellele alale teisel isikul omandiõigus

tekkida ega seda ka hiljem edasi võõrandada.

See puudutab ka piiratud asjaõiguste omajate õigusi. Piiri asukoht katastriandmetes võib täpsustuda

mistahes maakorraldustoimingu puhul, sh piiri kindlakstegemise või piirandmete parandamise

tulemusel. Kui katastriüksuse piirid nihkuvad, siis see võib kaasa tuua katastriüksuse ulatuse

nihkumise selliselt, et registriossa kantud servituut ei jää enam ruumiliselt sellele katastriüksusele

ning registriossa kantud servituudikanne muutub valeks, sest looduses servituudialaga seotud

rajatise asukoht ei muutu. Tegemist on olukorraga, kus ebaõigete või ebatäpsete alusandmete tõttu

ei ole registris olevad piiriandmed õiged ning nii nagu kinnisasja omanikel, ei saa ka piiratud

asjaõiguste omajatel tekkida õigustatud ootust senise olukorra jätkumisele, kus eelnimetatud

asjaõigus koormab kinnistu registriosa, millel ta tegelikult looduses ei asu. Maakatastris kajastatud

piiride alusel arvutatud kinnisasja pindala andmetele tuginetakse nt ka maamaksu määramisel.

Ebaõigete maakatastri andmete tõttu võib tekkida kahju isikutele, kes nende andmete õigsust

eeldades neile tuginevad. Seetõttu ei saa eeldada puudutatud isikute nõusolekuid ebaõige olukorra

jätkumiseks ning katastripidajal peab olema sarnaselt teistele maakorraldustoimingutele õigus

esitada kinnistamisavaldus kolmanda jao kannete ümber tõstmiseks.

Piiriandmete parandamine on üldjuhul toiming, mille käigus muudetakse katastriüksuse andmeid

registrites. Kinnistamisavaldus esitatakse piiriandmete parandamiseks edaspidi vaid juhul, kui selle

käigus on vajadus muuta kolmanda jao andmeid. Kui piiriandmete parandamise käigus muutuvad

vaid esimese jao andmed, siis toimub see edaspidi jätkuvalt automaatselt (KRS § 13 lõiked 2 ja 3).

Piiride parandamise või katastriandmete tehnilise täpsustamise korral ei ole katastrikande tegemise

eelduseks kinnisasja omaniku ega piiratud asjaõiguste omajate nõusolekute olemasolu, kui

katastriüksuse piiri, kitsenduse või maakasutusõiguse asukoht looduses ei muutu. Samas eeldab

kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud piiratud asjaõiguste ülekandmine või nende ruumilise

seose kajastamine vastavate õiguste omajate nõusolekut. Kui toimingu käigus saadakse vajalikud

nõusolekud piiratud asjaõiguste ülekandmiseks ja puudub asjaõiguste vahel järjekohtade konflikt,

viiakse toiming lõpuni katastripidaja kinnistamisavalduse alusel. Nõusolekute puudumisel piirdub

toiming katastrikandega ega too kaasa kinnistusraamatu 3. jao kannete muutmist ning piiratud

asjaõiguse kohta lisatakse katastripidaja märge. Lisaks tuleb katastripidajal teavitada piiratud

asjaõiguste omajaid.

§ 3 p 3 – Praktikas on tekkinud erinev arusaam KRS § 495 rakendamisel, mis reguleerib

kinnistusraamatu kande kustutamist tähtpäeva saabumisel. KRS § 495 sõnastusest võib aru saada

ka selliselt, et puudutatud isiku nõusolek ei ole kustutamisel vajalik ainult juhul, kui kandes on

21

KRS § 494 lg 3 kohane märkus. KRS § 495 muudatuse mõte oli, et kustutamisel ei ole nõusolekut

vaja, kui tähtaeg möödas. Selguse mõttes lisatakse eraldi säte tähtajalise õiguse või märkuse

kustutamise kohta.

§ 3 p 4 – Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ettepanekul ühtlustatakse kinnistusraamatu kandes

viitamise korda. KRS § 24 punktis 2 on sätestatud, et kande tekst sisaldab viidet algdokumendile

ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada. AÕS § 571 kohaselt

võib asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel õiguse sisu täpsustamiseks viidata

kinnistusraamatu kande tegemise aluseks olevatele dokumentidele ja andmetele, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kehtivas KRS § 493 lõikes 4 on öeldud, et hoonestusõiguse sisu osas võib

kandes viidata kinnistamisavaldusele. Et ühtlustada praktika ning kinnistusraamatu kannetes

viitamise kord, sätestatakse ka KRS § 493 lõikes 4 hoonestusõiguse sisu osas viitamine

algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada.

§ 3 p 5 – KRS § 621 lõikega 3 täiendamise ettepanek tuli Tartu Maakohtu kinnistusosakonnalt,

kelle sõnul on praktikas vajadus parandada registripidaja enda tekitatud vigu. Kui pärast

kinnistusraamatu kande allkirjastamist ilmneb eksimus, siis saab kinnistamiseks pädev

kohtunikuabi selle paranda ametiülesannete korras, kandes esmalt õiguse juurde vastuväite ebaõige

kande parandamiseks ning andes puudutatud isikutele õiguse esitada vastuväiteid. Tähtaja

möödudes otsustab kohtunikuabi kande parandamise ning kandes märgitakse ka, millist ekslikku

kannet see asendab. Muudatus annab paremad ja kiiremad võimalused parandada kinnistusraamatu

kanded ilmselge eksimuse korral.

§ 3 p 6 – Katastripidajal on õiguslik alus dokumentidele juurdepääsuks haldusjärelevalve

teostamiseks maakorralduse seaduslikkuse üle, kuid õigustatud vajadus on mh katastritoimingute

tegemisel. Korrektsuse huvides tuleb "katastripidaja" eraldi välja tuua KRS-is. Puudutatud isikute

teavitamise korraldab katastripidaja, mistõttu on katastripidajal lisaks omanike andmetele vaja ka

teiste puudutatud isikute andmeid. Katastripidajal on õigus edastada valikuliselt puudutatud isikute

infot maamõõtjale oma töö tegemiseks. Tegemist on analoogse olukorraga, kus praegu võimaldab

kehtiv õigus katastripidajal väljastada maakorraldustoiminguga seotud katastriüksuste omanike

isikute kontaktandmed maamõõtjale. See on vajalik, et maamõõtja saaks isikuid kaasata ja

tutvustada neile piire looduses jpm.

§ 3 p 7 – Muudatus on vajalik seoses katastripidaja märgetega, mis on seotud ebatäpsete piiratud

asjaõiguste ebatäpsete ruumiandmetega. Kuivõrd märked lisatakse lisaks esimesele jaole ka selle

kinnistu registriosa kolmandasse jakku, kus on ebatäpsete ruumiandmetega piiratud asjaõigus, on

vajalik võtta välja sõnad „I jao“, sest kinnistusraamatu ja maakatastri vahetatavate andmete täpsem

koosseis on fikseeritud MaaKatS-is ning registriosa jagude eraldi märkimine sättes ei ole vajalik.

Samuti laiendab nende sõnade väljajätmine maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetuse

võimalusi piiratud asjaõiguste andmete vahetamiseks. See tähendab, et katastril ja

kinnistusraamatul on õigus vahetada vajaminevaid andmeid lisaks esimesele jaole ka kolmanda jao

kohta.

§ 3 p 8 – 01.01.2018 jõustus KRS § 7716 lõike 3 muudatus, mis andis korteriühistule õiguse tasuta

tutvuda korteriomandite registriosade andmetega elektroonilises kinnistusraamatus. 15.03.2019

jõustunud sama sätte uues sõnastuses jäid korteriühistud välja. KRS § 798 on rakendussättena

eksitav ning ei ole ka enam ajakohane viitena KRS § 7716 lõike 3 teisele lausele (muudetud mitu

korda). Seetõttu tunnistatakse rakendussäte kehtetuks ning sätestatakse KRS § 7716 lõikes 3

korteriühistute õigus tasuta tutvuda korteriomandite registriosade andmetega. Korteriühistu juhatus

22

saab tutvuda temaga seotud korteriomandite registriosa andmetega. Korteriühistu vajab oma

tegevuses igapäevaselt ajakohaseid korteriomanike andmeid.

§ 3 p 9 – Seotud eelnõu § 3 punkti 8 selgitusega.

§ 4 Asjaõigusseaduse muudatused:

§ 4 p 1 – Tegemist on vormileevendusega, mis koostoimes AÕS § 226 toodud muudatustega

võimaldab omanikel ilma notari vahenduseta kinnistuportaali teel esitada avalduse ja vajalikud

kokkulepped või nõusolekud. Vormileevendus kehtib üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja

nendega seotud piiratud asjaõiguste registriandmete muutmisel, kui soovitakse kinnistuid

ühendada. Muudatus aitab hoida kokku omanike aega ja vähendada kulusid ning loob eeldused, et

omanikud on huvitatud muudatused ellu viima, mis omakorda loob eeldused korrektsetele

registriandmetele.

§ 4 p 2 – Paragrahvi sisu täiendamiseks on vajalik muuta paragrahvi pealkirja. Muudatuse sisuks

on kinnistusraamatu tähenduses isikliku kasutusõiguse ülekandmine ühest kinnistu registriosast

teise registriossa teatud toimingute tagajärjel.

§ 4 p 3 – Käesoleva muudatuse aluseks on põhimõte, et piiratud asjaõiguse ülekandmisel ühest

registriosast teise ei muutu nende õiguste järjekoht, mis juba vastavas registriosas kehtivad. Õiguse

ülekandmine on käsitatav registrite korrastamisena, mille eesmärk on viia õiguse kanne vastavusse

selle tegeliku ruumilise paiknemisega, mitte muuta olemasolevate õiguste omavahelisi suhteid.

Lõige 3¹ reguleerib olukorda, kus üle kantakse ühele isikule kuuluv avalikes huvides isiklik

kasutusõigus. Sellisel juhul toimub ülekandmine piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning

kanne tehakse teise registriosa esimesele vabale järjekohale, säilitades samas kõikide juba sellesse

registriossa kantud õiguste senise järjekoha. Omaniku nõusolek ei ole vajalik.

Lõige 3² käsitleb olukorda, kus üle kantakse mitu avalikes huvides isiklikku kasutusõigust, mis

kuuluvad erinevatele isikutele. Sellisel juhul on ülekantavate õiguste omajatel võimalik kokku

leppida üksnes ülekantavate õiguste omavahelises järjekohas. Säte ei võimalda kokku leppida

selliste õiguste järjekoha muutmises, mida üle ei kanta, ega mõjutada nende õiguste järjekohta, mis

on juba vastavas registriosas kehtivalt sisse kantud.

Muudatus on kantud elulistest vajadustest tagada avalikes huvides isiklike kasutusõiguste

korrektsed andmed riiklikes registrites. Muudatus käsitleb üksnes varem ehitatud ja looduses

olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi või varem seatud servituudialasid. Kuivõrd sundvalduseid

kinnistusraamatusse ei kanta, siis puudub vajadus ka neid õigusi eraldi täpsustada kinnisasjadega

tehtavate piirimuudatuste korral. Käesoleva muudatuse alusel tehtav kanne ei anna alust nõuda

hüvitist või talumistasu tehnovõrgu olemasolu eest varasema perioodi eest ega kujuta endast uue

piiratud asjaõiguse seadmist.

Avalik-õiguslike puudutatud isikute õigused on kaitstud seaduse alusel, kui tehnovõrk või -rajatis

on püstitatud enne 1999. a 1. aprilli ja see on rajatud avalikes huvides või on see olemas juba enne

maa esmakinnistamist (AÕS ja AÕSRS). Selliseid õigusi ei kanta ka kinnistusraamatusse.

Maaomanik on kohustatud taluma ja lubama selle ehitamist oma kinnisasjale, kui see on vajalik

avalikes huvides ehk on vajalik teiste kinnisasjade teenindamiseks (AÕS § 1581 lg 1). Selline

tehnovõrk kuulub tavaliselt võrguettevõtjale ja seda käsitatakse iseseisva asjana, mitte kinnisasja

osana, kuna selle talumiseks seatakse sundvaldus või sõlmitakse kokkulepe (AÕS § 158¹ lg 1 ja 3).

23

TsÜS § 54 lõike 2 kohaselt ei ole teenuse osutamiseks kasutatavate tehnorajatiste kohta leitud, et

need muutuksid kinnisasja oluliseks osaks, sest tegemist on igal juhul kinnisasja näiliste osadega,

mis on käibes vallasasjadena, ja asjaõiguse lõppemine seda seisundit ei muuda.13

Haldusaktiga seatav sundvaldus vastab oma sisult isiklikule kasutusõigusele (KAHOS § 2 lg 2).

Tehnovõrkude talumise kohustust tuleb käsitleda kehtivas õiguses terviklikult. KAHOS-e alusel

haldusaktiga seatud sundvaldust ja seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta (AÕS §

53 lg 1 koostoimes AÕS § 141 lg 1) ning sellised kitsendused ei konkureeri kinnistusregistriossa

kantud piiratud asjaõiguste järjekohtadega. Praktikas võib paljudel juhtudel sama tehnovõrk

koormata erinevaid kinnisasju kas sundvalduse või eraõigusliku piiratud asjaõiguse kokkuleppe

alusel. Seevastu tehinguga seatud kitsendus, milleks saab olla piiratud asjaõigus, kehtib vaid juhul,

kui see on kinnistusraamatusse kantud (AÕS § 141 lg 3).

Avalikes huvides rajatud tehnovõrk peab olema kaitstud, sõltumata sellest, millise õigusliku

instrumendiga on selle talumine tagatud. Sundvalduse või isikliku kasutusõiguse alusel avalikes

huvides rajatud tehnovõrgu asukoht looduses ei muutu. See eksisteerib seal, kuhu ta on ehitatud.

Samuti ei muutu ka ehitamata, kuid varem seatud kitsenduse asukoht. Samas võivad

maakorraldustoimingute või katastripidaja poolt kinnisasja piiriandmete parandamise tulemusel

muutuda kinnisasja piirid looduses või katastrikaardil. Kui avalikes huvides tehnovõrk on rajatud

õiguslikul alusel, siis peab selle säilimine olema tagatud ka juhul, kui kinnisasjade piirid

tehnovõrgu või -rajatise suhtes muutuvad ning selle tagajärjel satub tehnovõrk või -rajatis teisele

kinnisasjale.

Tartu Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-26-3798 kinnitab14, et avalikes huvides tehnovõrgu

isiklik kasutusõigus võib tekkida ja püsida ka kokkuleppe alusel ning selle õiguslik alus peab olema

kinnistusraamatus selgelt nähtav. TMS § 158 lg 4 kohaselt ei lõpe enampakkumisel servituudist

tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

Riigikohtu selgituste kohaselt on selliseks täite- ja pankrotimenetluses enampakkumise järel

püsima jäävateks õigusteks kinnisasja omaniku talumiskohustuse alusel kinnistusraamatusse

kantud servituut (mh ka isiklik kasutusõigus) (AÕS § 158 lg 1 ja AÕS § 158¹) (vt Riigikohtu

lahendid nr 2-19- 9046 p 14 ja nr 3-2-1-10-12 p-d 10-11). Riigikohtu seisukohast lähtuvalt jääb

seega seaduse alusel kinnistusraamatusse kantud servituut (ka isiklik kasutusõigus) täite- ja

pankrotimenetluses enampakkumise järel püsima ega lõpe. Seda aga üksnes juhul, kui isiklik

kasutusõigus (talumiskohustuse kokkulepe AÕS § 158¹ lg 4) on AÕS § 158¹ alusel

kinnistusraamatusse avalikes huvides tehnorajatiste majandamiseks kinnisasjale asjaõigusliku

kitsendusena kantud, nagu praegusel juhul seda teha soovitaksegi.

Kavandatav AÕS § 226 muudatus toetab seda põhimõtet, võimaldades tehnovõrgu õiguse

ülekandmist teise registriossa selgel ja lihtsustatud alusel, vältides sama õiguse korduvat seadmist

ning sellega seotud bürokraatiat. Kehtiva õiguse kohaselt eeldab piiratud asjaõiguse ülekandmine

teise kinnistusraamatu registriossa seda, et sama piiratud asjaõiguse omaja (nt Elektrilevi

tehnovõrguvaldajana) sõlmib notariaalselt tõestatud vormis iseendaga kokkuleppe ülekantava

õiguse järjekoha osas. Selline olukord võib tekkida siis, kui maakorraldustoimingus osalevate

kinnisasjade registriosades on sama puudutatud isiku kasuks sama tehnovõrgu või -rajatise jaoks

kolmandas jaos isiklik kasutusõigus ja ühest registriosast tuleb õigus üle kanda teise registriossa.

13 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine)

405 SE Seletuskiri 14 TrRnKm 2-26-3798/10

24

Kuna tegemist on sama isikuga, siis on iseendaga notariaalses vormis kokku leppimine isikut

koormav (sh majanduslikult) ja ebamõistlik. Eluline probleem tekib ka siis, kui

maakorraldustoimingu või katastripidaja piiriandmete parandamise tulemusel kinnisasjade piirid

täpsustuvad ning ühte kinnisasja koormanud isikliku kasutusõiguse ala hakkab ruumiliselt

tervikuna või osaliselt paiknema teisel kinnisasjal, mida ei ole sama rajatise jaoks isikliku

kasutusõigusega seni koormanud. Samuti võib see puudutada mitut avalikes huvides seatud

piiratud asjaõigust.

See on eeskätt tavaline ja problemaatiline pikkade tehnovõrkude (nt kaablite) rajamiseks seatud

isiklike kasutusõiguste puhul, mis koormavad järjest paljusid kõrvuti paiknevaid kinnisasju. Tihti

võib selline tehnovõrk olla rajatud teede äärde ning kui tee ja selle kõrval oleva kinnisasja vahelist

piiriandmeid parandatakse või piire muudetakse, siis võib ka isikliku kasutusõiguse ala sattuda

naaberkinnisasjale. Seega on tegemist nii õigusliku kui ka elulise muudatusvajadusega, et kaitsta

avalikku teenust pakkuvate tehnovõrkude ja - rajatiste omanike õigusi.

Maaomanik, kelle kinnisasjale võib õiguslikul alusel rajatud tehnovõrk või -rajatis näiteks piiride

muutmise või piiriandmete parandamise tõttu sattuda, peab õiguse ülekandmist oma kinnisasjale

taluma ja ei pea ise tegema selleks toiminguid ega andma nõusolekuid. Maaomanikku peab

katastripidaja õiguse ülekandmisest teavitama.

Piir võib looduses muutuda ka maaomaniku tahteta, näiteks siis, kui on vajadus piir kindlaks teha

ja katastripidaja määrab piiri tegeliku asukoha haldusaktiga. Seda tingib olukord, kus piirid võivad

olla algselt ebaõigesti määratud ja maaomanikel ega isikliku kasutusõiguse omajal ei saa tekkida

õigustatud ootust ebaõige olukorra jätkumisele. Tegemist on olukorraga, kus tehnovõrk on alati

koormanud kinnisasja, kuna see asub looduses endiselt samas asukohas, kuhu ta on ehitatud, kuid

see ei kajastu õiges registriosas, mistõttu on tegemist õiguse ülekandmisega, mitte uue õiguse

seadmisega. Analoogne õigus piiratud isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks teise registriossa on

praegu katastripidajal kinnistusraamatusse 2. jakku kantud õiguste puhul (MaaKS § 11 lg 4).

Kui omanikud asuvad enda tahte alusel piire looduses muutma (nt MaaKS § 12 juhul) või muud

maakorraldustoimingut läbi viima, on neil võimalus asuda vastavaid kokkuleppeid ise sõlmima,

kuivõrd piiride muudatus eeltoodud juhul on sõltuvuses omanike tahtest ja ei ole pelgalt seotud

registriandmete või valede piiriandmetega. Sellisel juhul annavad maaomanikud nõusolekud

piiride muutmiseks ja sellega seotud muudatusteks kinnistusraamatus, mis ühtlasi hõlmab ka

tehnovõrkudega seotud piiratud asjaõiguste ülekandmist. Õigus tehnovõrgu- või rajatisega seotud

piiratud asjaõigust üle kanda ei kehti olukorras, kus soovitakse uut tehnovõrku looduses rajada või

selle asukohta looduses muuta.

Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega

seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad samale isikule või kui on soov kanda selline õigus

kõikidest õigustest viimasele järjekohale, on otstarbekas õiguse ülekandmisel järjekoha muutmisel

ette näha vormileevendusena digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vorm.

Tahteavalduse sisu peab jääma samaks ja omanike nõusolek ei ole vajalik. Kanne tehakse ainult

viimasele (esimesele vabale) järjekohale ja kandeavalduses ei pea järjekohta väljendama.

Kui kõik järjekoha muutmist puudutavad avaliku huviga tehnovõrgu või -rajatise kasutamisega

seotud isiklikud kasutusõigused kuuluvad erinevatele isikutele, on vajalik nende tahteavaldus.

Antud probleemi lahenduseks on, et avalikes huvides asjaõiguste omajad saavad järjekoha

kokkulepet sõlmida omavahelise digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis,

25

tingimusel, et mitte ühegi varem registriosasse sisse kantud õiguse järjekoht ei muutu. Kui

soovitakse kanda mitu õigust ühele ja samale järjekohale, siis selle eelduseks on kokkulepe või

selgelt avaldatud nõusolek. Järjekoha muudatuseks loetakse ka seda, kui õigus jagab järjekohta

teise õigusega.

Lahendus vähendab avalikes huvides seatud piiratud asjaõiguste omajate koormust notariaalselt

tõestatud vormis järjekohtade kokkulepete tegemisel ning hoiab kokku aega ja raha. Samuti

vähendab see mitme tehnovõrgu puhul ka kinnistuomanike kulu. Tegemist on olulise

halduskoormust ja bürokraatiat vähendava leevendusega. Samuti on see seotud madalate riskidega,

kuivõrd majandus- ja kutsetegevuses avalikku teenust pakkuva isikliku kasutusõigusega õigustatud

isiku puhul võib eeldada kõrgemat teadlikkust kinnistusraamatu järjekohtade olemusest ja

tagajärgedest, mis võivad saabuda täitemenetluses, kui õigus asub sundtäitmist võimaldavast

õigusest järjekohas tagapool.

Näide.

Registriosas X on juba sisse kantud:

1. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus;

2. vee‑ettevõtja B isiklik kasutusõigus;

3. servituut;

4. hüpoteek.

Registriosas Y on sisse kantud:

1. sideettevõtja C isiklik kasutusõigus;

2. võrguettevõtja A isiklik kasutusõigus;

3. servituut.

Ülekantavad õigused. Registriosast Y kantakse registriossa X üle sideettevõtja C ja võrguettevõtja

A isiklik kasutusõigus (edaspidi ülekantavad isiklikud kasutusõigused).

Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad saavad digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega

leppida kokku üksnes nende ülekantavate õiguste omavahelise järjekorra, st nad võivad kokku

leppida, et kantakse tahapoole teistest õigustest:

1. mõlemad õigused kantakse registriossa X samale viimasele vabale järjekohale; või

2. sideettevõtja C õigus kantakse võrguettevõtja A õigusest ettepoole; või

3. võrguettevõtja A õigus kantakse sideettevõtja C õigusest ettepoole.

Kui lisaks isiklikele kasutusõigustele on vaja registriossa X üle kanda ka servituut, siis servituudi

ülekandmise vorminõuded tulenevad vastava servituudi ülekandmise alusest (sh AÕS § 54

kohaldumise korral notariaalselt tõestatud kokkuleppe nõue). Sellisel juhul saavad sideettevõtja C

ja võrguettevõtja A oma ülekantavate isiklike kasutusõiguste omavahelise järjekorra üle endiselt

26

kokku leppida digitaalselt, kuid nad ei saa digitaalselt kokku leppida nende õiguste paigutamises

servituudiga samale järjekohale või servituudist ettepoole, kui see eeldaks servituudi õigustatud

isiku osalemist ja notariaalset vormi.

Teisisõnu: digitaalselt saab kokku leppida üksnes sellise tulemuse, kus ülekantavad isiklikud

kasutusõigused paigutuvad servituudi suhtes viisil, mis ei muuda servituudi positsiooni ega eelda

servituudi ümberkujundamist.

Kõik registriosas X juba olemasolevad õigused ja nende järjekohad jäävad muutumatuks.

Ülekantavate isiklike kasutusõiguste omajad ei saa kokkuleppega:

1. muuta registriosas X juba sisse kantud võrguettevõtja A varasema (enne ülekannet olemas

olnud) isikliku kasutusõiguse järjekohta;

2. muuta vee‑ettevõtja B isikliku kasutusõiguse järjekohta;

3. muuta servituudi või hüpoteegi järjekohta.

Selliste õiguste järjekoha muutmine, mida üle ei kanta, ei ole ülekandmise kokkuleppe ese, vaid

oleks eraldiseisev järjekoha muutmise toiming, millele kohalduvad üldised asjaõiguse põhimõtted.

§ 5 Riigilõivuseaduse muudatused:

§ 5 p 1 – Eelnõuga sätestatakse selgesõnaliselt, et riigilõivu ei võeta maakorraldustoimingu

lõpuleviimiseks kinnistusraamatus ega selle aluseks oleva kinnistamisavalduse tegemiseks ning

sellisele toimingule ei kohaldata RLS §-s 80 sätestatud riigilõivu. Tegemist ei ole kinnistu

jagamise, ühendamise või teise kinnistuga liitmisega asjaõiguse käsutamise mõttes, vaid

maakorraldustoiminguga, mille eesmärk on kinnisasja piiride ja omandi ulatuse korrastamine

riiklikes registrites. Riigilõivu mittevõtmine on põhjendatud kaaluka avaliku huviga, sest see

soodustab maakatastri ja kinnistusraamatu andmete kooskõla, vähendab pooleli jäävate menetluste

hulka ning aitab vältida olukorda, kus omandi ulatust kajastavad registriandmed jäävad ebatäpseks

üksnes menetluskulu tõttu. Muudatus toetab seega registrite usaldusväärsust, õiguskindlust ja maa

otstarbekamat kasutamist.

3.3. Põhiseaduspärasuse analüüs

3.3.1. AÕS § 54 lg 2 täpsustuse ning AÕS § 226 lg-te 3¹ ja 3² kooskõla põhiseadusega

Kavandatavad sätted võivad riivata maaomaniku õigust otsustada kinnisasja koormamise üle ning

mõjutada kinnistusraamatu kande kaudu kinnisasja käsutamise ja väärtuse aspekte. Samuti

kuuluvad piiratud asjaõigused (sh isiklik kasutusõigus) omandipõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu ka

nende muutmine võib kujutada endast PS § 32 riivet. Tegemist ei ole omandi äravõtmisega PS §

32 teise lause tähenduses, vaid omandiõiguse piiramisega, mille lubatavust hinnatakse eeskätt PS

§ 11 alusel (vajalikkus ja proportsionaalsus). Riive on väheintensiivne, kuna regulatsioon ei muuda

tehnovõrgu ega selle jaoks seatud kitsenduse asukohta ega laienda õiguse sisu, vaid puudutab kande

ümberpaigutamist kinnistusregistris.

Kuna muudatus kohaldub üksnes avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatistega seotud isiklikele

kasutusõigustele, tuleb hinnata, kas selline eristamine on objektiivselt põhjendatud ega too kaasa

meelevaldset ebavõrdset kohtlemist (PS § 12, võrdsuspõhiõigus).

27

Muudatus puudutab kinnistusraamatu kannete ümberpaigutamist ning järjekoha kujunemist,

mistõttu on oluline normi ettenähtavus, selgus ja tagasiulatuva mõju vältimine. Põhiõiguste

piirangud peavad olema eesmärgiga võrreldes asjakohased ja proportsionaalsed ning seletuskirjas

peab nähtuma, milliste põhiseaduse sätetega kooskõla on uuritud ja kuidas see on tagatud (PS § 10

ja § 13, õiguskindlus, õiguspärane ootus, õigusselgus).

Kavandatavate sätete eesmärgid on legitiimsed. Eesmärk on tagada avalikes huvides tehnovõrkude

ja -rajatiste toimimise järjepidevus ehk elutähtsate teenuste toimepidevus. Samuti tagada

kinnistusraamatu vastavus tegelikule olukorrale kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingute

tegemisel ja piiriandmete parandamisel ning tugevdada õiguskindlust ja kolmandate isikute

usaldust kinnistusraamatu vastu. Kinnistusraamatu õigsus ja usaldatavus on õigusriigi toimimise

keskne element, millega välditakse vaidlusi ja vormilisi vastuolusid registriandmete korrastamisel.

Riivel on õiguslik alus. Normi kvaliteedi seisukohalt on oluline, et piirang oleks selge,

ühetähenduslik ja täpne ning seletuskiri annaks otsustajale piisava ülevaate nii eesmärgist kui

mõjudest. Kavandatavad AÕS § 226 lõiked 3¹ ja 3² on piiritletud konkreetsete juhtumitega

(kinnistute ühendamine, maakorraldustoiming, piiriandmete parandamine) ning sätestavad

ülekandmise õigusliku raami (õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud

avaldus, mitme õiguse puhul üksnes nende omavahelise järjekoha kokkulepe, teiste kannete

järjekohasuhete muutmise keeld). Selline piiritlus toetab ettenähtavust ja õigusselgust.

Proportsionaalsus (PS § 11)

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.15 Meede on sobiv, kuna

võimaldab kanda avalikes huvides tehnovõrku puudutava isikliku kasutusõiguse sellesse

kinnistusregistriossa, mis vastab kinnistu tegelikule asukohale pärast piirimuudatust või

maakorraldustoimingut ning vähendab riski, et õiguse kanne jääb valesse registriossa ja muutub

kolmandatele isikutele raskesti tuvastatavaks.

Vajalikkuse hindamisel kaaluti järgmisi alternatiive:

 õiguse uuesti seadmine (uued asjaõiguslepingud ja kõigi puudutatud kinnistuomanike

nõusolekud), mis oleks oluliselt koormavam ning ohustab registriandmete õigsust ning

tehnovõrkude järjepidevat õiguslikku alust ja kaitset;

 automaatne ülekandmine ilma õiguse omaja avalduseta, mis oleks intensiivsem sekkumine

omandipõhiõigusse menetlusgarantiide16 ja tahteavalduse puudumise tõttu.

Kavandatav lahendus rakendub vajaduspõhiselt, tugineb õigustatud isiku avaldusele ning säilitab

teiste kannete järjekohasuhted, mistõttu on see vähem riivav kui eeltoodud alternatiivid.

15 RKPJK 3-4-1-1-02, punkt 15 16 Tegemist haldusmenetluse ja registrimenetlusega seotud tagatistega, mis vähendavad omandipõhiõiguse riive

intensiivsust. Eeldab õiguse omaja tahteavaldust ja isikute teavitamist. Õiguse sisu ei muudeta ning toiming kajastub

registrites, mis tagab järjepidevuse ja kontrollitavuse. Välistatakse õiguse omajate tahtest sõltumatu õiguse

ümbertõstmine.

28

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust.17 Riive mõõdukust toetavad järgmised asjaolud:

 regulatsioon ei ole suunatud uue asjaõiguse tekitamisele, vaid olemasoleva avalikes huvides

tehnovõrku puudutava õiguse registris korrastamisele juhtudel, kus kinnistute piirid või

registriosad muutuvad;

 õiguse ülekandmisel tehtav kanne ei muuda võrguvaldaja õiguse kasutusala, vaid viib

kande vastavusse tegeliku olukorraga looduses;

 järjekoha kujunemine „esimesele vabale järjekohale“ ning mitme õiguse puhul üksnes

nende omavahelise järjekohasuhte kokkulepe piiravad mõju kolmandatele isikutele.

Avalik huvi õiguskindluse, kinnistusraamatu usaldatavuse ja tehnovõrkude toimimise vastu kaalub

selgelt üles maaomaniku õiguste riive, kuna muudatus tehakse üksnes kinnistusraamatus ja see

vastab tegelikule olukorrale looduses.

Võrdne kohtlemine (PS § 12)

PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Võrdsuspõhiõiguse kaitseala hõlmab kõik

eluvaldkonnad, sh ettevõtluse.18 Regulatsiooni kohaldamisala piiramine üksnes avalikes huvides

tehnovõrkude ja -rajatistega seotud isiklikele kasutusõigustele on põhjendatav objektiivse

erisusega: tegemist on taristuga, mille toimimine teenib laia avalikkuse huvi ning mille paiknemine

looduses ei sõltu kinnistusraamatu registriosa kandest, kuid mille sinna kandmine toetab riiklikesse

registritesse kantud õiguste kaitset. Eristamine teistest eraõiguslikest servituutidest on seega

asjakohane.

Õiguskindlus, õiguspärane ootus ja tagasiulatuva mõju puudumine (PS § 10 ja § 13)

Normi mõju on piiritletud konkreetsete juhtumitega ning suunatud registriandmete korrastamisele,

mis toetab õigusselgust ja ettenähtavust. Regulatsioon ei ole mõeldud tagasiulatuvate varaliste

õiguste loomiseks ega „tagantjärele“ laiendamiseks, vaid olemasoleva olukorra korrektseks

kajastamiseks registris. Tagasiulatuvat jõudu saab seadusele anda üksnes erandlikel juhtudel ja

õiguskindlust rikkumata.

Kavandatavad asjaõigusseaduse § 54 lõike 2 täpsustus ning AÕS § 226 lõiked 3¹ ja 3² võivad riivata

omandipõhiõigust (PS § 32), kuid riive on seaduslik, teenib legitiimseid eesmärke ning on PS § 11

tähenduses proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas).

3.3.2. Põhiõiguste riive märgete lahenduses

Eelnõu riivab omandipõhiõigust (PS § 32) sel määral, et katastrisse ja kinnistusraamatusse lisatakse

informatiivne märge, mis teeb nähtavaks kinnisasjaga seotud piiratud asjaõiguse või muu õigusliku

olukorra, mis ei ole varasemalt olnud kolmandatele isikutele üheselt nähtav. Riive seisneb seega

omaniku õigussfääri puudutava teabe avalikuks tegemises, mitte omandiõiguse sisulises

kitsendamises.

17 RKPJK 3-4-1-1-02, p 15 18 RKPJK 3-4-1-1-02, p 13

29

Riive eesmärk on suurendada õigusselgust ja läbipaistvust kinnisasjadega seotud õigussuhetes,

kaitsta kolmandate isikute (nt omandajate, krediidiasutuste) õigustatud huve. Samuti ennetada

vaidlusi, mis tulenevad varjatud või ebaselgetest piiratud asjaõigustest ja tagada kinnistusraamatu

ja katastri kui avalike registrite kooskõla ja usaldusväärsus.

Eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem koormavate vahenditega. Ilma märget nähtavaks

tegemata jääks probleemne või ebaselge olukord varjatuks, sõltuvaks üksnes osapoolte

teadlikkusest ning oleks kolmandatele isikutele raskesti tuvastatav. Alternatiiviks oleks kas riigi

täielik sekkumatus (mis ei täida eesmärki) või vastupidi – sundkorras eraõiguslikesse ja erahuvisid

tagavatesse õigussuhetesse (tee servituut jm) sekkumine, mis oleks omaniku õigusi oluliselt

intensiivsemalt riivav.

Riive on mõõdukas ja proportsionaalne, sest märge on informatiivne ega muuda omandiõiguse

sisu. Märkega ei panda omanikule uusi kohustusi ega piiranguid. Riik ei sekku eraõiguslikesse

kokkulepetesse ega muuda nende tingimusi. Avalik huvi õigusselguse ja usaldusväärsete riiklike

registrite vastu kaalub üles riive vähese intensiivsuse.

Lepinguvabadus (PS § 31)

Eelnõu võib kaudselt puudutada lepinguvabadust (PS § 31), kuivõrd see käsitleb eraisikute vahelisi

piiratud asjaõigusi ja nendega seotud kokkuleppeid. Märgete kandmisega riiklikesse registritesse

ei sekku riik eraisikute vahelistesse kokkulepetesse, kuid toob välja ebakõlad, mis nendes

õigussuhetes on ilmnenud.

Eesmärk on teha olemasolevad õigussuhted nähtavaks ja hoida riigi sekkumine minimaalsena.

Riive on minimaalne ja proportsionaalne, sest riik ei muuda eraõiguslike lepingute sisu, ei hinda

kokkulepete õiglust ega tasusid ning ei kehtesta uusi kohustusi ega piiranguid. Märgetega tehakse

üksnes nähtavaks need ebakõlad, mida eraisikud on kohustatud sellise teabe olemasolul

korrigeerima. Kinnistusraamatu andmete ebaõigsuse korral on eraisikutel (nii õigustatud isikutel

kui ka puudutatud isikutel) seadusest tulenevad õigused ja võimalused kannete parandamiseks või

kustutamiseks. Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande

parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (AÕS § 65 lg 1). Õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1).

Riik ei saa eesmärki saavutada teisiti kui informeerimise kaudu, sest sundkorras sekkumine

eraõiguslikesse kokkulepetesse oleks intensiivsem riive, kuid mittesekkumine jätaks avaliku huvi

kaitseta ja vähendaks isikute usaldusväärsust riiklikesse registritesse.

Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse riive (PS § 10)

Märgete tegemisega võib isiku jaoks muutuda nähtavaks, et kinnistusraamatu kanne ei kajasta

tegelikku olukorda. See võib mõjutada isiku senist arusaama kinnisasja kasutamise või käsutamise

võimalustest. Riive ei tulene siiski mitte sellest, et riik muudab õigussuhteid, vaid sellest, et

varasem ebatäpne või puudulik teave muutub avalikuks. Tekkida ei saa õigustatud ootust, et

ebaõige või ebaselge õiguslik olukord jääb varjatuks. Vastupidi, õiguskindlus eeldab, et

registriandmed kajastavad tegelikku olukorda. Eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid ega

kehtesta uusi kohustusi. Mida kauem on registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline vastuolu

olnud nähtamatu, seda enam võib selle avalikuks tulek mõjutada isiku subjektiivseid ootusi, kuid

see ei muuda riivet õiguslikult põhjendamatuks.

30

Eesmärk on suurendada registrite usaldusväärsust ja õiguskindlust ning vältida olukorda, kus

looduses asub tehnovõrk või -rajatis kinnisasjal, kuid registrites seda teavet ei kajastu. Eesmärk on

kaitsta õigussuhteid ja tagada puudutatud isikute usaldus registri andmete suhtes.

Riive on proportsionaalne, sest eelnõu ei muuda kehtivaid õigussuhteid tagasiulatuvalt, samuti ei

kehtesta uusi kohustusi ega sanktsioone. Õiguskindlus tervikuna suureneb, mitte ei vähene. Ilma

muudatuseta jääks õiguskindlus näiliseks ja sõltuks juhtumipõhisest teabest.

3.3.3. Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse riive isikuandmete töötlemisel (PS § 26)

Eelnõu riivab PS § 26 kaitseala, kuna see hõlmab isikuandmete töötlemist riiklikes registrites,

samuti teatud andmete avalikuks tegemist, andmete pikaajalist, sh alalist säilitamist arhiivis. Riive

seisneb eeskätt selles, et kinnisasjaga seotud andmed (ka isikuga seostatavad) on ka tulevikus

leitavad ja neid säilitatakse alaliselt.

Muudatuse eesmärk on seaduse tasandil sätestada, missuguseid andmeid ja millise tähtajaga

kogutakse ja säilitatakse. See aitab tagada isikute õiguste tõhusa kaitse tulevikus, mis omakorda

võimaldab mh piiride kindlakstegemist ja omandivaidluste lahendamist ka pika aja möödudes.

Kuna piiri kindlakstegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride

kindlakstegemiseks vajalikud andmed alaliselt. Muudatuse eesmärk on tagada registrite ajalooline

järjepidevus ja tõendusväärtus ning sellega ka omandi ulatuse absoluutne kaitse.

Riive on proportsionaalne, sest töödeldakse üksnes eesmärgipäraseid ja minimaalselt vajalikke

andmeid, mis on vajalikud katastriüksuse moodustamiseks ja sellega kaasnevate asjaolude

selgitamiseks. Andmete säilitamine teenib selgelt määratletud õiguskaitselist eesmärki ja loob

õigusselguse ka tulevastele maaomanikele, kuivõrd omandi ulatusega seotud õigused ja kohustused

kanduvad üle igakordsele omanikule. Avalik huvi kaalub üles eraelu riive, arvestades selle

mõõdukat intensiivsust. Andmete säilitamine ei toimu suvaliselt, vaid põhineb selgetel

õigusnormidel.

Riive on vajalik, sest piiride kindlakstegemise ega kaasomandi lõpetamise nõue ei aegu ning

mistahes ajahetkel omandi ulatuse väljaselgitamine ilma katastriüksuse moodustamise aluseks

olevate andmeteta ei ole võimalik neid õigusi tegelikult realiseerida. Andmete valikuline

säilitamine või lühiajaline säilitamine tooks kaasa olukorra, kus õiguskaitse muutuks illusoorseks.

3.3.4. Menetluslik riive ja hea halduse põhimõte (PS § 14)

Riive võib seisneda täiendavates kontrollides, omanike kaasamises ja nõusolekute küsimises.

Eesmärk on tagada õiguste kaitse, vältida vigu kinnistusraamatu kannetes ja tagada menetluste

õiguspärasus. Riive on proportsionaalne, sest kaasamine võimaldab isikutel asuda sõlmima

vajalikke eraõiguslikke kokkuleppeid ning olla teadlik omandi ulatuse muudatustega kaasnevatest

mõjudest või täpsemate mõõdistustulemuste alusel ilmnenud ebakõladest õiguslikes suhetes ja

registrite andmetes. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus teavitada huvitatud isikuid,

menetluskoormus on seega põhjendatud. Ilma kontrollideta suureneks ebaõigete registriandmete

osakaal ja isikute õiguste rikkumise oht.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

31

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu reguleerimisesemel on puutumust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), kuna eelnõuga täpsustatakse maakatastris ja sellega

seotud infosüsteemides töödeldavate isikuandmete säilitamise põhimõtteid, sealhulgas alalise

säilitamise seadusest tuletatavust, elektroonilise katastri kasutuslogide maksimaalset

säilitustähtaega ning maamõõtjale edastatud isikuandmete kustutamise või hävitamise kohustust

pärast töötlemise eesmärgi äralangemist.

Eelnõu ei ole suunatud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisele ning eelnõuga ei võeta üle Euroopa

Liidu direktiivi, seetõttu ei lisata seletuskirjale vastavustabelit.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu muudatustel on mõju eeskätt maaomanikele ja puudutatud isikutele (sh piiratud asjaõiguste

omajad), maamõõtjatele, notaritele, katastripidajale (Maa‑ ja Ruumiamet), Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale ning kohalikele omavalitsustele maakorraldustoimingute läbiviimise ja

registrikannete koostoime kontekstis.

Eelnõuga ei kehtestata maaomanikele ega teistele isikutele uusi sisulisi kohustusi, vaid luuakse

võimalused saada teavet ja olla kaasatud. Menetluslikud muudatused ei laienda isikute vastutust

ega kohustuste ringi, vaid täpsustavad olemasolevate toimingute läbiviimise korda ja jaotavad

menetlusrollid selgemalt haldusorgani ja registrite vahel.

Mõjuvaldkondadest on eelnõu puhul kesksemad:

1. sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse),

2. majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus),

3. halduskorraldus ja riigivalitsemine,

4. infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjud.

Keskkonnamõjud on hinnanguliselt väikesed, kuna eelnõu ei muuda maakasutuse sisulisi

piiranguid ega keskkonnanõudeid, vaid täpsustab menetluslikku raamistikku ja registrite

koostoimet.

Mõju kirjeldamisel kasutatakse kvalitatiivseid hinnanguid mõju ulatuse, mõju avaldumise

sageduse ja ebasoovitava mõju riski kohta. Kvantitatiivseid näiteid kasutatakse seal, kus

seletuskirja alusmaterjalis need on juba olemas.

6.1. Sotsiaalsed mõjud (inimeste õigused ja isikuandmete kaitse)

6.1.1. Mõju inimeste õigustele ja õiguskindlusele

Eelnõu sotsiaalne mõju avaldub eeskätt maaomanikele ning puudutatud isikutele, sh piiratud

asjaõiguste omajatele (nt servituudi, isikliku kasutusõiguse või muu piiratud asjaõiguse omajad),

kelle õigusi võib mõjutada maakorraldustoimingute, piiriandmete parandamise või piiride

kindlakstegemise tulemus. Kaudselt puudutab mõju ka isikuid, kes tuginevad kinnistusraamatu ja

32

maakatastri andmetele kinnisasjade kasutamisel, võõrandamisel või koormamisel (nt omandajad,

krediidiasutused).

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu peamine sotsiaalne mõju seisneb õigusselguse ja õiguskindluse suurenemises olukordades,

kus maakorraldustoimingute või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmneb vastuolu piiratud

asjaõiguse tegeliku asukoha ja selle kohta tehtud registrikannete vahel. Kehtiva praktika kohaselt

ei ole senini sellised vastuolud alati olnud registritest selgelt nähtavad, mistõttu puudutatud isikud

ega kolmandad isikud ei pruugi neist teadlikud olla.

Eelnõuga täpsustatakse kehtivale õigusele ja senisele praktikale tuginedes, et

maakorraldustoiminguid ei peatata üksnes seetõttu, et piiratud asjaõiguse kanne võib osutuda

registris ebatäpseks. Sellistes olukordades tehakse vastuolu nähtavaks informatiivse märke ja

puudutatud isikute teavitamise kaudu. Regulatsioon lähtub sellest, et maakorralduse või

piiriandmete täpsustamise tulemusel ei muutu piiratud asjaõiguse tegelik ruumiline ulatus

looduses, vaid muutuda võib üksnes registrikanne, mis ei kajasta enam tegelikku olukorda. Eelnõu

eesmärk on sellised olukorrad registrites nähtavaks teha, mitte piiratud asjaõiguse sisu muuta.

Informatiivne märge ei loo, muuda ega kustuta asjaõigust ega piira omandiõiguse sisu, vaid juhib

tähelepanu võimalikule lahknevusele registriandmete ja tegeliku olukorra vahel. See võimaldab

puudutatud isikutel oma õigusi teostada ning vajaduse korral asuda eraõiguslikke kokkuleppeid

tegema.

Eelnõuga täpsustatakse katastripidaja teavitamiskohustust, et vähendada isikute õiguste

kahjustamist ebatäpsete registriandmete tõttu. Sätestatakse katastripidaja teavitamiskohustus

juhtudel, kus toiming võib mõjutada isiku õigusi. See vähendab riski, et isik avastab oma õiguste

võimaliku kahjustamise alles hiljem ning aitab seeläbi ennetada vaidlusi.

Maakorraldusseaduse § 2 lõike 5 täpsustamine, mille kohaselt maakorraldustoiminguga ei kaasne

kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses ning omand tekib kinnistusraamatu

kande tegemisega, tugevdab õiguskindlust. Eelnõul on mõõdukas ja valdavalt positiivne sotsiaalne

mõju maaomanikele ning piiratud asjaõiguste omajatele. Muudatused vähendavad olukordi, kus

maakorraldustoimingud jäävad alustamata või pooleli üksnes menetlusliku keerukuse või

menetluste pikenemise tõttu. Eelnõuga ei kehtestata uusi omandiõiguse piiranguid ega muudeta

olemasolevate õiguste sisu. Maakorraldustoimingud viiakse jätkuvalt läbi omanike kokkuleppel

või seadusest tuleneval alusel. Seetõttu on omandiõiguse võimalik riive vormiline19 mitte sisuline,

ning see on kooskõlas põhiseaduse §-st 32 tuleneva omandikaitsega. Riive intensiivsuse muutust

ette ei nähta.

Menetluste kiirenemine avaldab otsest positiivset sotsiaalset mõju, kuna inimesed saavad kiiremini

kasutada oma kinnisasja eluliste ja majanduslike eesmärkide elluviimiseks (nt ehitamine,

planeeringud, tehingud). Väljatöötamiskavatsuses toodud andmete kohaselt väheneb notariaalselt

tõestatud kinnistamisavalduste arv ligikaudu 350–420 võrra aastas, menetlusaeg võib lüheneda

vähemalt ühe kuu võrra ning väheneb pooleli jäänud menetluste hulk (sh ca 80 notarisse suunatud,

kuid lõpuni viimata juhtumit).

19 Riive on vormiline, sest muudetakse ainult seda, kuidas ja millise menetluse kaudu õigus tekib ja kajastub

registris, mitte seda, milline õigus isikul on.

33

Mõju ulatus

Mõju ulatus on keskmine. Muudatused puudutavad eeskätt maakorraldustoiminguid (nt piiri

kindlakstegemine, piiride muutmine, osade vahetamine) ja registripõhiseid piiriandmete

parandamisi, kus õiguste sisu ei muutu, kuid võib ilmneda vastuolu piiratud asjaõiguse ruumilise

paiknemise ja registrikande vahel. Muudatusel on positiivne mõju omanike kokkuleppel

tehtavatele maakorraldustoimingutele.

Mõju sagedus

Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja avaldub korduvates menetlustes. Aastas tehakse

ligikaudu 11 000 katastritoimingut, millest ca 7000 on piiriandmete parandamised ja ca 4000

maakorraldustoimingud. Neist omakorda ligikaudu 600 on piiride muutmised või kinnisasjade

osade vahetamised. Mõju avaldub igas sellises menetluses, kus tekib vajadus hinnata piiratud

asjaõiguste ruumilist paiknemist seoses katastriandmete parandamisega või piiride

kindlakstegemisega, samuti maakorraldustoimingu puhul, kus omanikud lepivad kokku piiride

muutmises või osade vahetamises. Mõju avaldub maaomanikele ka kõigi toimingute korral, kui on

vajadus märkida kitsenduste kaardile märge piiratud asjaõiguse paiknemise kohta võrreldes

kinnistusraamatusse kantuga.

Seos põhiõigustega

Eelnõu ei kehtesta AÕS § 226 alusel uusi omandiõiguse piiranguid ega muuda olemasolevate

õiguste sisu. Maakorraldustoimingud viiakse jätkuvalt läbi omanike taotlusel või kokkuleppel või

seadusest tuleneval alusel. Seetõttu on võimalik omandiõiguse riive vormiline20, mitte sisuline,

ning kooskõlas põhiseaduse §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsega. Märgete lisamisega

õiguskindlus tervikuna suureneb, kuna registriandmete ja tegeliku olukorra vaheline ebakõla

tehakse avalikkusele varakult nähtavaks.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava mõju risk on madal. Võimaliku negatiivse mõjuna võib esineda risk, et osa isikuid ei

pruugi automaatse andmevahetuse korral kohe mõista muudatuste õiguslikku tähendust. Seda riski

maandatakse selgesõnalise teavitamiskohustuse, informatiivsete märgete kasutamise,

vaidlustamisvõimaluse säilitamise ning haldusorgani selgitamiskohustuse kaudu.

Muudatuse mõjul võib tekkida risk tõlgenduseks, et katastripidaja asendab notariaalse tõestamise

abil osalejatele õigussuhtes pakutava turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise. Risk

maandatakse sellega, et katastripidaja kontroll on kehtiva õiguse alusel seotud kande õigusliku

aluse või keeldumise aluse tuvastamisega ning säilib puudutatud isikute nõusoleku nõue

katastritoimingu tegemiseks, kui katastripidaja esitab kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse.

Lisaks on ette nähtud teavitamiskohustus juhtudel, kus toiming võib kahjustada isiku õigusi.

6.1.2. Mõju isikuandmete kaitsele

Isikuandmete kaitsega seotud mõju puudutab eeskätt maaomanikke, piiratud asjaõiguste omajaid

ning teisi isikuid, kelle isikuandmeid töödeldakse maakatastris ja sellega seotud registrites (sh

varasemad ja praegused omanikud, piiriprotokollides või muudes katastri algdokumentides

20 sama

34

kajastuvad isikud). Kaudselt puudutab mõju ka maamõõtjaid ja haldusorganeid, kes töötlevad

isikuandmeid maakorraldustoimingute ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu mõju isikuandmete kaitsele seisneb eelkõige õigusselguse ja läbipaistvuse suurenemises

seoses maakatastrisse kogutavate isikuandmete säilitamisega. Katastris on andmeid, sealhulgas

isikuandmeid ja katastri algdokumente, säilitatud alaliselt, kuid see põhimõte ei ole olnud seaduse

tasandil sätestatud. See on tekitanud ebaselgust nii andmete säilitamise õigusliku aluse kui ka

säilitamise kestuse osas.

Eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil selgelt, et teatud maakatastrisse kogutavaid isikuandmeid

säilitatakse alaliselt, ning täpsustatakse elektroonilise katastri infosüsteemi kasutamise ja tegevuste

logimisega seotud andmete säilitamise tähtaega. Tegemist on senise katastriandmete, sealhulgas

isikuandmete säilitamise põhimõtete selgesõnalise sätestamisega seaduse tasandil, mis võimaldab

isikutel teada ja mõista, milliseid andmeid ning millisel eesmärgil kogutakse ja säilitatakse.

Isikuandmete alaline säilitamine on põhjendatud maakatastri kui riigi põhiregistri olemusega ning

vajadusega tagada kinnisasjadega seotud õigussuhete ajaloo säilimine ja tuvastamine. Kuna piiri

kindlaks tegemise nõude võib esitada igal ajal, siis on oluline säilitada kõik piiride

kindlakstegemiseks vajalikud andmed alaliselt. Varasemate andmete ja dokumentide säilitamine

on vältimatu, et neid saaks kasutada nii haldus- kui ka kohtumenetluses. Andmete säilitamise selge

seaduslik alus toetab ka isikuandmete töötlemise õiguspärasust isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) tähenduses.

Lisaks nähakse eelnõuga ette riske maandav meede, mille kohaselt on maamõõtjal kohustus

kustutada või hävitada isikuandmed pärast katastrimõõdistuse tulemuste kandmist

kinnistusraamatusse, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seadusest tulenevat alust. See

täpsustus tugevdab andmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtete järgimist ning

vähendab andmete põhjendamatu säilitamise riski väljaspool riiklikku registrit.

Mõju ulatus

Mõju ulatus on väike. Kuigi andmete säilitamine ja andmekäitlus puudutab põhimõtteliselt kõiki

arhiveeritud katastritoimikuid alates maakatastri loomisest, ei muuda eelnõu senist andmete

kogumise, arhiveerimise ega kasutamise praktikat maakorraldustoimingutes või nende

kättesaadavuses. Muudatused puudutavad eeskätt õiguslikku selgust ja normatiivset täpsustust.

Mõju sagedus

Mõju avaldub isikutele vajaduspõhiselt. Varasemate andmete kasutamine on vajalik eeskätt

maakorraldustoimingutes, kus tuleb piiri asukoha väljaselgitamiseks tugineda varasematele

andmetele, samuti kohtumenetlustes omandiga seotud küsimuste lahendamisel. Aastas tehakse

ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb üldjuhul rohkem kui kaks katastriüksust,

ning sellele lisanduvad arvukad menetlusvälised päringud seoses omandireformi, omanike huvide,

kohtuvaidluste ja muude juhtumitega. Arhiivi poole pöördutakse keskmiselt umbes 500 korda

kuus. 30.04.2026 seisuga on katastris registreeritud 772 395 katastriüksust, millest

maakorraldustoimingutes osalevate katastriüksuste osakaal jääb mõne protsendi juurde koguarvust.

Seetõttu ei avaldu mõju üksikisikutele pidevalt. Samal ajal laetakse elektroonilisest katastrist

õigustatud isikute, eeskätt omanike poolt, plaani ja piiriprotokolli alla ligi 50 000 korral aastas. See

35

näitab, et andmete kättesaadavus ja kasutusvajadus on jätkuvalt aktuaalsed ning mõju on pigem

positiivne.

Seos põhiõigustega

Isikuandmete töötlemine ja säilitamine riivab põhiõigust eraelu puutumatusele (PS § 26), kuid

eelnõus sätestatud lahendus on proportsionaalne ja eesmärgipärane. Andmete säilitamine on seotud

konkreetsete avalike ülesannete täitmisega ning on vajalik omandiõiguse ja õigussuhete kaitseks

olukordades, kus nõuded ei aegu ja varasemate andmete olemasolu on vajalik vaidluste

lahendamiseks. Eelnõu ei laienda säilitatavate andmete ringi võrreldes praeguse praktikaga, vaid

teeb säilitamise aluse ja kestuse seadusest üheselt tuletatavaks.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava mõju risk on madal. Risk võib ilmneda andmete väärkasutusega. Risk maandatakse

sellega, et eelnõu seob säilitamise selgelt avalike ülesannete täitmise ja õigussuhete kontrollitavuse

eesmärgiga ning annab selge volitusnormi detailide täpsustamiseks rakendusaktides. Praktikas

lähtutakse andmete väljastamisel juba praegu isikuandmete kaitse reeglitest ning seega praktikas

midagi ei muutu. Muudatused mõjutavad elektroonilise katastri keskkonna kasutamise logide

säilitamist ja nende kasutamist. Olulise riskimaandava meetmena pannakse maamõõtjale kohustus

hävitada isikuandmed pärast kinnistusraamatus maamõõtja tööga seotud maakorraldustoimingu

kande tegemist.

Kokkuvõttes ei suurenda eelnõu isikuandmete töötlemise mahtu ega intensiivsust, vaid tagab

õigusselguse ja läbipaistvuse, vähendades seeläbi õiguslikku ebamäärasust ja andmekaitsealaseid

riske.

6.2. Majanduslikud mõjud (menetluskulud, ajakulu ja halduskoormus)

6.2.1. Mõju kodanike ja ettevõtjate kuludele

Majanduslik mõju avaldub eeskätt maaomanikele (füüsilised isikud), ettevõtjatele ja

kinnisasjadega tegelevatele majandustegevuse osalistele (nt arendajad, tehnovõrkude ja -rajatiste

omanikud), kelle jaoks maakorraldustoimingud, katastriandmete parandamine ja registrikannete

korrastamine on seotud otseste rahaliste kulude ja ajakuluga. Kaudselt avaldub mõju ka

krediidiasutustele ja teistele turuosalistele, kes tuginevad kinnistusraamatu ja maakatastri andmete

ajakohasusele ja usaldusväärsusele.

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu majanduslik mõju seisneb raha- ja ajakulu vähenemises olukordades, kus

maakorraldustoimingute, katastriandmete parandamise või piiride kindlakstegemise käigus on

praktikas tekkinud vajadus täiendavate menetlustoimingute järele, mis ei ole õigussuhte sisust

tulenevalt vajalikud. Menetlused on veninud või jäänud pooleli muu hulgas seetõttu, et registrite

andmevahetus ei ole olnud piisavalt selge ning puudutatud isikutele ei ole alati olnud ettenähtav,

millised täiendavad toimingud või kokkulepped võivad osutuda vajalikuks.

Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust, võimaldatakse

ulatuslikumalt automaatseid andmevahetuslahendusi nendes osades, kus see ei mõjuta isikute

asjaõigusi, ning nähakse ette informatiivsete märgete kasutamine piiratud asjaõigustega seotud

36

ruumiandmete ebatäpsuste nähtavaks tegemiseks. See vähendab olukordi, kus isikud saavad

kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse tegelikust asukohast teada alles tehingute või

vaidluste käigus. Selline ebaselgus võib kaasa tuua täiendavaid kulusid (nt menetluste pikenemine,

tehingute edasilükkumine, täiendavate kokkulepete sõlmimise vajadus).

Muudatuse peamine majanduslik mõju seisneb raha- ja ajakulu vähenemises nendes olukordades,

kus maakorraldustoimingute lõpuleviimiseks on praktikas hakatud nõudma notariaalselt tõestatud

käsutustehinguid, kuigi see ei ole õigussuhete olemusest ega kehtivast materiaalõigusest tulenevalt

põhjendatud, näiteks kui maakorraldustoimingu sisuks on MaaKS § 12 alusel kinnisasjade piiride

muutmine või osade vahetamine.

Võrreldes praeguse olukorraga väheneb:

 notariaalse tõestamisega seotud otsene rahaline kulu (notaritasu, riigilõiv);

 toimingute kaudne majanduslik kulu, mis tuleneb menetluste pikenemine, korduvate

nõusolekute esitamise vajadusest (nii katastripidajale kui ka notarile) ja pooleli jäävatest

toimingutest.

Muudatus taastab senise, aastatel 2018–2025 toiminud praktika, mille kohaselt viidi

maakorraldustoimingud lõpule katastripidaja poolt kinnistusosakonnale esitatava

kinnistamisavalduse ja kinnistusraamatu menetluse kaudu. See võimaldab maaomanikel ja

ettevõtjatel planeerida oma tegevust prognoositavama menetluskorra alusel ning vähendab riski, et

toiming jääb pooleli üksnes menetlusliku või rahalise koormuse tõttu. Riigilõivu mittevõtmine

maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks on põhjendatud avaliku huviga, sest maakorralduse

eesmärk ei ole kinnisasjaõiguse tehinguline käsutamine, vaid kinnisasja või selle osa otstarbekam

kasutamine ja majandamine ning omandi ruumilise ulatuse korrastamine riiklikes registrites. Kui

maakorraldustoimingu lõpuleviimine on maaomanikule seotud täiendava riigilõivu ja notariaalse

menetlusega, võib see vähendada omanike valmisolekut viia katastri- ja kinnistusraamatu andmed

kooskõlla tegeliku olukorraga looduses. Sellisel juhul jäävad registritesse püsima ebatäpsed või

ajakohastamata andmed, mis suurendavad hilisemate piirivaidluste, tehinguriskide ja

halduskoormuse tõenäosust. Riigilõivu mittevõtmine vähendab seega põhjendamatut rahalist

takistust selliste toimingute tegemisel, mille tulemus teenib lisaks konkreetse maaomaniku huvile

ka laiemat avalikku huvi, milleks on tagada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete õigsus,

kinnisasjade piiride selgus, registrite usaldusväärsus ning kinnisomandi õiguskindel kasutamine ja

käsutamine.

Mõju ulatus

Mõju ulatus on keskmine. Kuigi kõik maaomanikud ja ettevõtjad ei puutu

maakorraldustoimingutega regulaarselt kokku, on mõju nendele isikutele, kes sellistes menetlustes

osalevad, tajutav eeskätt raha- ja ajakulu vähenemise kaudu. Mõju suurus sõltub konkreetse

menetluse iseloomust ja sellest, kas senises praktikas on tekkinud vajadus täiendavate

menetlustoimingute järele. Näiteks piiride muutmisel väheneb menetlusaeg minimaalselt üks kuu.

Nendes menetlustes on majanduslik mõju siiski selgelt tajutav.

Mõju sagedus

Mõju avaldub pikenevates menetlustes. Mõju ei ole igapäevane kõigile ettevõtjatele, kuid on

oluline neile, kes tegutsevad maa- ja kinnisvaraga seotud valdkondades. Aastas tehakse ligikaudu

37

4000 maakorraldustoimingut, milles osaleb enamasti kaks või enam katastriüksust ning sellele

lisandub märkimisväärne hulk (ca 7000) piiriandmete parandamisi. Eelnõu majanduslik mõju

avaldub igas sellises menetluses, kus registrite andmevahetus ja informatiivsete märgete

kasutamine aitab vältida täiendavaid toiminguid või menetluste venimist.

Aastas tehakse ligikaudu 600 maakorraldustoimingut MaaKS § 12 alusel. Tegemist on olukorraga,

kus toiminguga on hõlmatud kaks või enam katastriüksust ja nende kõik omanikud on

maakorralduse osalised. Näiteks detailplaneeringu elluviimisel on tavapärane, et kaasatud on

kümme ja enam katastriüksust.

Seos ettevõtluskeskkonnaga

Eelnõu toetab ettevõtluskeskkonda, kuna kinnisasjadega seotud registriandmete ajakohasus ja

nähtavus suurendab planeerimiskindlust ning vähendab tehinguriske, sh minimeerib piiridega

seotud varjatud puuduste tagajärgi. Eriti oluline on see arendus‑ ja taristuprojektide puhul, kus

maakorraldustoimingud ja katastriandmete täpsustamine on sageli vältimatu osa projekti

ettevalmistusest.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava majandusliku mõju risk on madal. Võimalik risk seisneb selles, et informatiivne

märge või registriandmete täpsustumine võib tuua esile vajaduse eraõiguslike kokkulepete järele,

mis võib kaasa tuua lisakulu. Alates 1. veebruarist 2024 on kitsendust põhjustava objekti

omanikul kohustus esitada katastripidajale piiratud asjaõiguse ruumialad, mille katastripidaja

kajastab kitsenduste kaardil. Seega ei ole tegemist eelnõust tuleneva uue kohustusega, vaid kehtiva

õiguse korrastamisega. Kui kinnistusraamat ei kajasta tegelikku olukorda, aitab muudatus selle

avalikkusele nähtavaks teha. Registrite andmeid aitab korrastada ka avalikes huvides rajatud

tehnovõrkude ja rajatiste omanikke puudutav õigusmuudatus AÕS-is.

6.2.2. Mõju tehnovõrkude ja ‑rajatise omanikele (neutraalne kuni mõõdukas)

AÕS § 226 muudatused puudutavad avalikes huvides rajatud tehnovõrgu ja -rajatise talumiseks

seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmist kinnistusraamatu teise registriossa. Mõju on spetsiifiline

ja juhtumipõhine. See vähendab vajadust eraldi notariaalsete tehingute järele olukorras, kus

ülekandmine on vältimatu.

Majanduslik mõju avaldub eeskätt avalikes huvides tehnovõrkude ja ‑rajatiste omanikele (nt

elektri‑, side‑, vee‑ ja kanalisatsioonivõrgud ning muud elutähtsa taristuga seotud võrguettevõtjad),

kelle kasuks on kinnisasjadele seatud piiratud asjaõigused, sh isiklikud kasutusõigused või

servituudid. Tegemist on majanduslikult ja ühiskondlikult olulise sihtrühmaga.

Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga

Eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele seisneb eelkõige menetlusele

kuluva aja vähenemises ja vorminõude leevenemises. See omakorda suurendab õigusselgust

olukordades, kus maakorraldustoimingu, katastriandmete parandamise või piiride

kindlakstegemise tulemusel selgub vajadus kanda piiratud asjaõigus üle teise kinnistu registriossa.

Praktikas on sellised juhtumid ajamahukad ja kulukad, kuna registrikannete korrastamine ei ole

olnud piisavalt üheselt reguleeritud ning on eeldanud nõusoleku või kokkuleppe notariaalset vormi

38

olukordades, kus piiratud asjaõiguse sisu ega ruumiline asukoht looduses tegelikult ei muutu, vaid

muutuvad üksnes kinnistu piir või registriandmed.

Eelnõuga täpsustatakse AÕS §-i 226 selliselt, et avalikes huvides tehnovõrku või -rajatise

talumiseks seatud isikliku kasutusõiguse ülekandmine teise kinnistu registriossa ei vaja edaspidi

notariaalset vormi. Õiguse ülekandmine toimub piiratud asjaõiguse omaja avalduse alusel ning

mitme õiguse üheaegsel ülekandmisel on õiguste omajatel võimalik digitaalselt allkirjastatud või

notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes ülekantavate õiguste omavaheline

järjekohasuhe, ilma et see mõjutaks teisi kinnistusraamatusse kantud õigusi.

Eelnõu mõju elanike ja ettevõtjate halduskoormusele on pigem vähene või puudub. Muudatuste

eesmärk on võimaldada maakorraldustoiminguid lõpule viia ilma notariaalse tõestamiseta ja

sellega vältida menetluste pikenemist ning lisanduvaid kulusid.

Halduskoormus ei suurene ka katastripidaja jaoks, kuna juba praegu kontrollib katastripidaja

täiendavaid dokumente maakorralduse osalise tahteavalduse hindamiseks (nt esindusõigus,

eestkoste või ühisvara jagamisega seonduv). Seega ei ole tegemist uue kohustuse tekkimisega, vaid

õigusselgusega, mis vähendab vaidlusi.

Mõju ulatus

Mõju ulatus on madal kuni keskmine. Muudatused puudutavad spetsiifilist sihtrühma. Kokkuleppel

tehtava maakorralduse puhul puudutab see osapoolteks olevaid maaomanikke ning puudutatud

tehnovõrkude ja -rajatiste omanikke. Seega ei ole mõju sage, vaid üksnes juhtumipõhine.

Ulatuslike taristuobjektide puhul (nt liinikoridorid, pikad trassid) võib selgus ja sellest tulenev

mõju olla tehnovõrgu ja rajatise omanikule majanduslikult positiivne ja seega ka oluline.

Mõju sagedus

Mõju avaldub harva kuni keskmise sagedusega. Piiratud asjaõiguse ülekandmise võimalus tehingu

vormi leevendamise abil on kasutatav üksnes maakorraldustoimingu, sh piiride kindlakstegemise

käigus ning katastriandmete parandamisel, juhul, kui nende toimingute läbiviimisel selgub, et

tehnovõrgu või -rajatise asukoht looduses ei vasta enam senisele katastriüksusele ja registriosale.

Tegemist ei ole igapäevaste toimingutega, kuid selliseid olukordi esineb piisavalt tihti.

Seos ettevõtluskeskkonna ja avaliku huviga

Eelnõu toetab ettevõtluskeskkonda, kuna vähendab tehnovõrkude ja – rajatiste omanike jaoks

registriandmete korrastamisega seotud pikki ja ebaotstarbekaid menetlusi. Arvestades, et tegemist

on avalikes huvides taristuga, aitab selge ja lihtsustatud regulatsioon kaasa elutähtsate teenuste

toimepidevusele.

Ebasoovitava mõju risk ja selle maandamine

Ebasoovitava majandusliku mõju risk on madal. Võimalik risk seondub eelkõige kinnistusraamatus

piiratud asjaõiguste ülekandmisel ühest registriosast teise õiguste järjekohtade suhte kujunemisega

või vajadusega teha täiendavaid toiminguid juhul, kui õiguste omajad ei jõua omavahel

kokkuleppele ülekantavate õiguste järjekohtade osas.

Riski maandavad:

39

 raamistik, mis piirab kokkuleppe eseme ülekantavate õiguste omavahelise

järjekohasuhtega;

 põhimõte, et teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste järjekohasuhe ei muutu;

 ülekande sidumine piiratud asjaõiguse omaja tahteavaldusega.

Kokkuvõttes on eelnõu majanduslik mõju tehnovõrkude ja -rajatiste omanikele positiivne, kuna

see vähendab põhjendamatut menetluskoormust ja leevendab vorminõudeid. Sellega tagatakse

õigusselgus ning toetatakse taristuõiguste korrektne ja tõhus kajastamine riiklikes registrites.

6.2.3. Halduskoormus

Halduskoormuse muutus puudutab eeskätt maaomanikke, ettevõtjaid ning muid isikuid, kes

osalevad maakorraldustoimingutes, piiriandmete parandamises või kelle õigusi ja huve võivad

puudutada maakatastri ja kinnistusraamatu andmete korrastamisega seotud menetlused.

Halduskoormust käsitletakse käesolevas peatükis haldusevälise koormusena erasektorile, st

ajakulu, dokumentide esitamise, menetlustes osalemise ja sellega seotud toimingute mahuna.

Halduskoormuse sisu ja muutus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu mõju halduskoormusele on pigem vähenev või neutraalne. Praeguses olukorras on

halduskoormust suurendanud eeskätt menetluste pikenemine ja registriandmete lahknemine.

Olukorrad, kus maakorraldustoimingud jäävad pooleli või pikenevad üksnes seetõttu, et menetluse

käigus tekib ootamatu vajadus täiendava notariaalse toimingu järele. Eelnõuga täpsustatakse

maakatastri ja kinnistusraamatu andmevahetust ning nähakse ette automaatne andmevahetus, kui

õiguste sisu ei muutu. Samuti sätestatakse informatiivsete märgete kasutamine, kui olukord

looduses ei vasta enam registriandmetele.

Samuti aitab puudutatud isikute teavitamiskohustuse selgem sätestamine kaasa sellele, et isikud

saavad oma tegevusi ja võimalikke edasisi samme paremini ette planeerida.

Mõju ulatus

Halduskoormuse muutus on keskmine nende isikute jaoks, kes puutuvad kokku

maakorraldustoimingute ja registriandmete korrastamisega, ning madal elanikkonna jaoks

tervikuna. Mõju on avaldub konkreetsete menetluste puhul ega avaldu igapäevaselt kõigile

isikutele.

Mõju avaldumise sagedus

Mõju avaldub eeskätt maakorraldustoimingute läbiviimise ja piiriandmete parandamise puhul.

Aastas tehakse ligikaudu 4000 maakorraldustoimingut ning märkimisväärne hulk piiriandmete

parandamisi, mistõttu mõjutab halduskoormuse muutus regulaarselt nende menetluste osalisi.

Eelnõuga ei kehtestata uusi aruandlus-, taotlus- ega teavitamiskohustusi elanikele ega ettevõtjatele.

Seetõttu ei ole vajalik halduskoormuse kasvu tasakaalustamise meetmete rakendamine.

40

6.3 Mõju riigivalitsemisele

6.3.1. Mõju maakatastri pidaja ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle

Mõju kirjeldus võrreldes kehtiva olukorraga

Eelnõu mõju Maa- ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööle on stabiliseeriv

ja süsteemi korrastav. Eelnõuga täpsustatakse katastripidaja rolli ja pädevust olukordades, kus

maakorraldustoimingute tegemisel või katastriandmete täpsustamise tulemusel ilmnevad vastuolud

piiratud asjaõiguste asukoha ja registrikannete vahel. Registriandmete kvaliteet ja usaldatavus

paranevad.

Katastripidajale lisandub selgesõnaline teavitamiskohustus juhtudel, kus toiming võib kahjustada

piiratud asjaõiguse omajate õigusi, ning pädevus teha informatiivseid märkeid piiratud asjaõiguste

asukoha andmete ebatäpsuse kohta registrites. See võib mõnes menetluses suurendada menetleja

töömahtu (nt teavitamise ja selgitamise osas ning piiriandmete parandamise kinnistamisavalduste

esitamisel), kuid samal ajal vähendab see hilisemat vaidluste riski ja vajadust registrikandeid

tagantjärele parandada.

Kinnistusosakonna tööle avaldab positiivset mõju automaatse andmevahetuse laienemine nendes

osades, kus tegemist on tehniliste kannetega (nt registriosa esimese jao andmed). Kuivõrd paljud

andmed edastatakse ka praegu automaatse andmevahetusega, siis on mõju pigem vähene.

Mõju ulatus ja sagedus

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatused puudutavad Maa‑ ja Ruumiameti ning Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna igapäevast menetluspraktikat, eeskätt maakorraldustoimingute ja

katastriandmete parandamisega seotud juhtumeid. Samas ei too muudatused kaasa põhimõttelist

töökorralduse ümberkujundamist.

Mõju avaldub madala kuni keskmise sagedusega, arvestades, et olukorrad, kus katastripidaja peab

tegema informatiivse märke või algatama piiratud asjaõiguse ülekandmise, esinevad suhteliselt

piiratud hulgal juhtumites. Enamik maakorraldustoiminguid kulgeb ka edaspidi ilma täiendavate

märgete või keerukamate menetlusteta.

6.3.2. Mõju kohalikele omavalitsustele

Mõju kirjeldus

Kohalike omavalitsuste roll maakorraldustoimingutes eelnõu kohaselt ei muutu. KOV-id jätkavad

maakorraldustoimingute kooskõlastamise ja korraldamise rollis vastavalt kehtivale õigusele.

Eelnõu kaudne mõju KOV-idele avaldub eeskätt menetluste läbipaistvuse tagamises, mis vähendab

vajadust anda maaomanikele korduvaid selgitusi ning ennetab vaidlusi.

Eelnõu avaldab positiivset mõju KOV-idele maaomanikena, kuna maakorraldustoimingute ja

registrikannete selgus vähendab menetluste venimist ja sellega seotud avaliku sektori kulusid.

Mõju ulatus ja sagedus

41

Mõju ulatus on madal ning avaldub madala kuni keskmise sagedusega, sõltuvalt konkreetse

omavalitsuse osalusest maakorraldustoimingutes.

6.3.3. Mõju notarite rollile

Eelnõu ei muuda notarite õiguslikku rolli, kuid määrab notarite rolli maakorraldustoimingute

tegemisel. Selge regulatsioon tagab rolliselguse ning vähendab olukordi, kus notarid puutuvad

kokku registriandmete ebatäpsusest tulenevate probleemidega. Tegemist on mõõduka mõjuga.

6.4. Mõjuvaldkond – infotehnoloogia ja infoühiskond

6.4.1. Mõjutatud infosüsteemid ja sihtrühmad

Eelnõu mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale avaldub eeskätt riiklike põhiregistrite ja nende

kasutajate tasandil. Mõjutatud on:

 elektrooniline kataster (Maa- ja Ruumiameti hallatav);

 elektrooniline kinnistusraamat ja sellega seotud menetlussüsteemid;

 registritevaheline andmevahetus (sh X-tee);

Kaudselt puudutab mõju kõiki registrite kasutajaid, sealhulgas maaomanikke, piiratud asjaõiguste

omajaid, notareid, maamõõtjaid ning avaliku sektori asutusi, kes tuginevad katastri ja

kinnistusraamatu andmetele oma tegevuses.

6.4.2. Mõju kirjeldus võrreldes praeguse olukorraga

Eelnõu mõju infotehnoloogiale seisneb eelkõige registrite koostoime täpsustamises ja andmete

nähtavuse suurendamises. Eelnõuga täpsustatakse maakatastri ja kinnistusraamatu vahelist

andmevahetust ning nähakse ette võimalus muuta teatud katastripidaja märked kinnistusraamatus

nähtavaks automaatse andmevahetuse kaudu.

Oluline muudatus infoühiskonna vaates on informatiivsete märgete kasutamine, mille eesmärk on

teha registrikasutajatele nähtavaks olukorrad, kus piiratud asjaõiguse asukoht looduses ei vasta

enam kinnistusraamatu kandele katastriandmete täpsustumise või piiride muutmise tõttu. Selline

teave ei olnud senises praktikas alati üheselt ja õigeaegselt kättesaadav ning andmete ebatäpsus

ilmnes sageli alles tehingute või vaidluste käigus.

Lisaks sätestab eelnõu automaatse andmevahetuse ka juhtudel, kus tegemist on tehniliste ja

informatiivsete andmetega ning andmete muutmine ei mõjuta isikute õigusi. See vähendab käsitsi

menetlemise vajadust ning aitab kaasa riiklike infosüsteemide tõhusamale toimimisele.

6.4.3. Mõju andmete kvaliteedile, kättesaadavusele ja läbipaistvusele

Eelnõu tagab andmete kvaliteedi ja läbipaistvuse, muutes kasutajale nähtavaks info, et andmed on

ebatäpsed. Muudatusega suureneb registriandmete kasutajate teadlikkus kinnisasjadega seotud

tegelikest õigussuhetest. See omakorda vähendab vajadust selgitada neid asjaolusid maaomanikele

ükshaaval.

42

Infoühiskonna vaates toetab eelnõu põhimõtet, et riiklikud registrid peavad pakkuma

usaldusväärset, ajakohast ja arusaadavat teavet, mis on digiriigi toimimise ja õiguskindluse oluline

eeldus.

6.4.4. Infosüsteemide arendamise vajadus ja ulatus

Eelnõu rakendamine eeldab teatud ulatuses infotehnoloogilisi täiendusi, kuid ei nõua

infosüsteemide arhitektuuri põhimõttelist ümberkujundamist ega uute infosüsteemide loomist.

Arendused on suunatud olemasolevate süsteemide funktsionaalsuse täpsustamisele ja koostoime

parandamisele, et tagada eelnõus kavandatud regulatsiooni rakendamine.

Peamine arendusvajadus on seotud maakatastri (sh kitsenduste kaardi ja PARI21 töölaud) ning

kinnistusraamatu vahelise andmevahetuse täiendamisega, et võimaldada katastripidaja

informatiivsete märgete korrektset loomist, edastamist ja kuvamist kinnistusraamatu registriosa

kolmandas jaos. Arenduste eesmärk on teha piiratud asjaõiguste alade andmete ebatäpsus

registrikasutajatele nähtavaks ning tagada, et info liiguks registrite vahel automatiseeritult ja

läbipaistvalt.

Maakatastri arenduste maksumus on hinnanguliselt 60 000 eurot. Tegemist on ühekordse

arenduskuluga, mis on kavandatud Maa- ja Ruumiameti (MaRu) riigi eelarvestrateegia (RES)

taotlusesse. MARU võib minna neid lisavahendeid taotlema riigi eelarve lisaeelarve koostamise

protsessis. Arenduste maksumus katab üksnes katastri arendused (kitsenduste kaart, vajaduse

korral PARI töölaud ning teenus andmete edastamiseks kinnistusraamatusse).

Eelnõu rakendamine ei eelda uute ametikohtade loomist ega personali suurendamist.

Kavandatavate infosüsteemide arendustega ei kaasne eraldiseisvaid püsikulusid väljaspool Maa- ja

Ruumiameti tavapärast infosüsteemide haldus- ja hoolduskulu ning arenduste järgne hooldus

toimub olemasoleva majandamiskulu raames. Seetõttu ei teki eelnõu rakendamisel täiendavat

iga-aastast rahastamisvajadust. Arendustega seotud kulusid ei indekseerita, kuna tegemist on

ühekordse investeeringuga, mis on suunatud konkreetse funktsionaalsuse loomisele ja mille

eesmärk on toetada eelnõus kavandatud regulatsiooni praktilist rakendamist.

Lisaks on vajalik elektroonilise kinnistusraamatu poolne IT-arendustöö, mille täpne maht ja

maksumus sõltuvad lõplikust tehnilisest lahendusest ning täpsustuvad kooskõlastusringi ja

tehnilise analüüsi käigus. Kinnistusraamatu infosüsteemi arendused on järgmised: kõigi kinnistute

puhul 3. jakku viide kitsenduste kaardile. Registriosade 3. jakku viide, kus on ebaõige

registrikandega piiratud asjaõigus ning registriosadesse 3. jakku viide, kus peaks olema piiratud

asjaõigus, aga see puudub. Kahe viimase rakendamine toimub andmevahetusega, mis

hinnanguliselt on 3-4 nädalat tööd. Arendustöid tehakse sisemiste ressurssidega. Hinnanguline

maksumus ligikaudu 10 000 eurot.

6.4.5. Mõju ulatus, sagedus ja riskid

Mõju ulatus on vähene, kuna muudatused puudutavad keskseid riiklikke registreid, kuid ei too

kaasa ulatuslikke tehnoloogilisi ümberkorraldusi.

21 Piiratud asjaõiguste ruumialade infosüsteem, https://pari.kataster.ee/.

43

Ebasoovitava mõju risk on madal kuni mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus avaldus ühekordse

arendusega. Suurim risk on seotud eelarveliste vahendite puudumisega.

6.5. Keskkonnamõjud

Eelnõul puuduvad otsesed keskkonnamõjud (ei muuda maakasutuse piiranguid ega tegevuslubade

aluseid), kuid kaudselt võib positiivne mõju avalduda maa otstarbekama kasutuse ja piirivaidluste

vähenemise kaudu. Mõju ulatus on madal ja keskkonnamõjude analüüsi ei ole vaja.

6.6. Mõõdikud ja järelhindamine

Eelnõu mõju hindamiseks sobivad järgmised mõõdikud, mis on kooskõlas mõjude hindamise

metoodika soovitusega kasutada kontrollitavaid näitajaid (trend kahanev):

1. maakorraldustoimingute keskmine menetlusaeg katastripidaja menetluses;

2. juhtumite arv, kus maakorraldustoimingu lõpuleviimiseks nõutakse notariaalset tehingut;

3. katastri ja kinnistusraamatu andmete erinevuste arv (nt lahendamata lahknevused);

4. Pooleliolevate notariaalset tõestamist vajavate maakorraldustoimingute arv.

Järelhindamine on otstarbekas teha pärast rakendamist perioodil, mil uus praktika on rakendunud,

ning tugineda registrimenetluse statistikale ja vaidlusjuhtumitele (kvalitatiivne tagasiside).

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt on muudatustel positiivne mõju õigusselgusele ja õiguskindlusele, kuna selgitatakse

maakorraldustoimingute olemust ja läbiviimist ning nende eristamist kinnisasjaõiguste

käsutamisest. Sellega vähendatakse võimalusi tõlgendusteks. Menetlused lühenevad juhtudel, kus

seni nõuti notariaalset tõestamist põhjendamatult. IT‑arendusi on vaja uue märgete lahenduse

tegemiseks, kuid andmevahetus tugineb olemasolevale X‑tee andmevahetusele ja kehtivatele

infosüsteemidele. Informatiivsete märgete kasutamise ja selgitamisega suurendatakse kõigi

kinnistusraamatu kasutajate teadlikkust. Mõjude järelhindamine on võimalik menetlusele kuluva

aja ja vaidluste arvu muutuse analüüsimise kaudu.

Rakendusaktid

6.7. Uued rakendusaktid

Uusi rakendusakte ei kavandata.

6.8. Muudetavad rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määruseid:

Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

Justiitsministri 30.06.2010 määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ täiendatakse 11.

jagu

44

Rakendusaktide kavand on seletuskirja lisas 1.

6.9. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid

Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega ei tunnistata kehtetuks rakendusakte.

7. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine eeldab täiendavaid ettevalmistusi, mistõttu nähakse seaduses ette konkreetne

jõustumise aeg ehk seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil.

8. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks järgmistele asutustele

Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium.

ja arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon, Maa- ja Ruumiamet, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond,

Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Notarite Koda, Eesti Linnade

ja Valdade Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond,

Eesti Maaülikool, Eesti Pangaliit, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Maastikuarhitektide Liit,

Riigikogu, Riigikantselei.

EELNÕU

29.06.2026

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „algdokumentide ning kaartide “ tekstiosaga

„algdokumentide, andmete ning kaartide “;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tunnuse“ sõnadega „ning katastripidaja

märke selle olemasolul“;

3) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

„§ 52. Isikuandmete töötlemine maakatastris

(1) Katastri vastutaval töötlejal on õigus töödelda isikuandmeid ulatuses, mis on vajalik käesolevas

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas maakorraldustoimingute tegemiseks,

katastriandmete kandmiseks ja parandamiseks ning haldusmenetluse läbiviimiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil on katastri vastutaval töötlejal õigus saada

ja kasutada andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest.“.

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses:

„(62) Katastripidaja teatab puudutatud isikule piiri asukoha määramise, kande muutmise või

parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib kahjustada isiku õigusi.“;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 26 ja 27 järgmises sõnastuses:

„(26) Katastripidaja teeb piiratud asjaõiguse kohta katastrisse informatiivse märke „Piiratud

asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise tõttu ebatäpne” juhul, kui katastripidaja tuvastab

vastuolu piiratud asjaõiguse ruumiala ja selle kohta tehtud registrikannete vahel.

(27) Katastripidaja märge „Piiratud asjaõiguse ulatus on katastriandmete muutmise tõttu ebatäpne“

tehakse kinnistusraamatu registriosades nähtavaks järgmiselt:

1) märge kantakse selle kinnistu registriossa kinnistusregistriosa kolmandas jaos, kuhu on piiratud

asjaõigus ruumiandmete järgi kantud maakatastri kitsenduste kaardile;

2) märge kantakse selle kinnistu registriossa kinnistusregistriosa kolmandas jaos, kuhu on piiratud

asjaõigus kinnistusraamatu järgi kantud.“;

6) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ruumiandmed“ sõnadega „ja märked“;

7) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmete“ sõnadega „alaliseks“;

8) paragrahvi 151 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Elektroonilisse katastrisse kogutud käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud

isikuandmeid säilitatakse alaliselt, kui seaduses ei ole sätestatud andmete säilitamise täpsemaid

tingimusi.

(12) Elektroonilise katastri logiandmeid säilitatakse viis aastat nende tekkimisest arvates.“;

9) paragrahvi 151 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Katastrisse“ sõnadega „kogutavate andmete

koosseis ja säilitamise tähtajad, andmekogu logide pidamine ja säilitamine ning katastrisse“;

10) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Maamõõtja on kohustatud kustutama või hävitama käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel saadud

isikuandmed viivitamata pärast maakorraldusest tulenenud muudatuste kandmist

kinnistusraamatusse, kui nende edasiseks säilitamiseks ei ole seaduslikku alust.“;

11) paragrahvi 193 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „omanikku ja“ tekstiosaga „puudutatud

isikut ning“.

§ 2. Maakorraldusseaduse muutmine

Maakorraldusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse alusel läbiviidava maakorraldustoiminguga ei kaasne kinnisasjaõiguse

käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses ja selle lõpetamiseks ei pea sõlmima notariaalselt

tõestatud kokkulepet (asjaõiguslepingut). Kui käesoleva seaduse kohaselt on nõutav puudutatud

isiku nõusolek, antakse see kinnistusraamatuseaduse § 341 lõikes 51 sätestatud vormis.“;

2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Maakorralduskava ja maakorraldustoimingu taotlusele esitatavaid vorminõudeid

reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;

3) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Maakorraldustoimingu käigus moodustatud kinnisasja omand tekib kinnisasja katastripidaja

otsuse alusel kinnistusraamatusse kandmisega.“;

4) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kinnisasjade osade vahetamisel ja kinnisasja piiri muutmisel võib hüvitise määrata osaliste

vahel vahetatavate ja liidetavate osade väärtuste vahe alusel. Osalisel, kelle kinnisasjast vahetatava

osa väärtus on suurem kui tema kinnisasjaga liidetava osa väärtus, on õigus nõuda väärtuste vahe

hüvitamist ühelt või mitmelt osaliselt, kelle kinnisasjaga liidetava osa väärtus on suurem kui nende

kinnisasjast vahetatava osa väärtus. Hüvitis määratakse kindlaks osaliste kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, võib maakorralduse läbiviija korraldada vahetatavate ja liidetavate osade

hindamise käesoleva seaduse § 23 lõike 1 alusel. Hüvitis makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku

teisiti.“;

5) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

3

„(3) Osalisele, kelle ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise tulemusena

väheneb võrreldes selle maakorraldustoimingu eelse väärtusega, makstakse rahalist hüvitist.

Hüvitamiskohustus lasub osalistel, kelle kinnisasja või selle osa väärtus ümberkruntimise

tulemusena suurenes. Hüvitise määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud

hindamise tulemustest.“;

6) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hindamise eesmärk on määrata ümberkrunditava kinnisasja või selle osa väärtus

maakorraldustoimingute eelsetes ja maakorralduskavaga määratud piirides. Kui käesoleva seaduse

§ 16 lõikest 3 tulenevalt erineb moodustatava kinnisasja või selle ümberkrunditava osa väärtus

kinnisasja või selle osa endisest väärtusest, siis lähtutakse hüvitiste maksmisel hindamise

tulemustest.“.

§ 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutumisel, kui sellega ei kaasne kinnistu

piiride muutumist looduses, asendatakse need andmed registriosa esimeses jaos automaatselt.“;

2) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed muutuvad maakorraldustoimingu või

katastriandmete parandamise käigus, märgib maakatastri pidaja kinnistamisavalduses registriosade

kaupa registriosa kolmandas jaos olevate kannete kehtima jäämise, kustutamise või ülekandmise.“;

3) paragrahvi 341 lõiget 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) avaldaja taotleb õiguse või märkuse kustutamist, mille tähtaeg on möödunud.“;

4) paragrahvi 493 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hoonestusõiguse sisu osas võib kandes viidata algdokumendile ja dokumendile, mille alusel

soovitakse asjaõiguse sisu tõendada.“;

5) paragrahvi 621 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui kinnistusregistriosa kanne ei vasta kinnistamisavaldusele ja kande ebaõigsus ilmneb pärast

kande tegemist registrisse, kannab kinnistamiseks pädev isik kinnistusregistrisse ametiülesande

korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust

puudutatud isikutele, kellel on tema määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja

möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise.“;

6) paragrahvi 74 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „notar,“ tekstiosaga

„katastripidaja,“;

7) paragrahvi 7713 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „I jao“;

8) paragrahvi 7716 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „maksmisest vabastatud

korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvate korteriomandi“ tekstiosaga

4

„maksmisest vabastatud korteriühistu korteriomandite registriosade andmetega tutvumisel,

korteriomandi omanik teistele kinnisasja kaasomanikele kuuluvatekorteriomandite“;

9) paragrahv 798 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Asjaõigusseaduse muutmine

Asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kokkuleppele“ tekstiosaga „, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti“;

2) paragrahvi 226 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „allkasutusse andmine“ tekstiosaga „, teise

registriossa ülekandmine“;

3) paragrahvi 226 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui isiklik kasutusõigus, mille esemeks on avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis,

tuleb kinnistute ühendamisel, maakorraldustoimingu tegemisel või piiriandmete parandamisel üle

kanda teise kinnistu registriossa ning ülekantava õiguse järjekoha säilimine ei ole võimalik,

kantakse õigus üle piiratud asjaõiguse omaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud

avalduse alusel. Kanne tehakse esimesele vabale järjekohale. Kandeks ei ole vaja kinnistu omaniku

nõusolekut.

(32) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud toimingu käigus kantakse teise kinnistu

registriossa üle mitu isiklikku kasutusõigust, võivad nende õiguste omajad omavahelise digitaalselt

allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kokkuleppega määrata üksnes nende õiguste omavahelise

järjekoha. Selline kokkulepe ei või muuta teiste kinnistusraamatusse kantud õiguste

järjekohasuhet.“.

§ 5. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse§ 25 lõike 1 punktis 9 asendatakse tekstiosa „ümberkruntimiskava“ tekstiosaga

„maakorraldustoimingu või ümberkruntimiskava“.

§ 6. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

Lisa 1

MÄÄRUSE KAVAND

MÄÄRUS

29.06.2026 nr …..

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse maakatastriseaduse § 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3,

§ 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11, § 194 lõike 2 ja § 20 lõike 5 punkti 5 alusel ja

maakorraldusseaduse § 10 lõike 8 alusel.

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruses nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kirjaliku avalduse“

sõnadega „elektroonilises katastris taotluse“;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, postiaadress“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) viide maakatastriseaduse § 161 lõike 3 kolmandas lauses nimetatud maakorraldusalasele

täiendkoolitusele, kui taotleja on selle läbinud.“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõna „avalduse“ sõnaga „taotluse“;

6) paragrahvi 6 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja avalikustab elektroonilises katastris maamõõtjate nimekirja, millesse

kantakse litsentsi omanike kohta järgmised andmed:

1) nimi;

2) sideandmed;

3) litsentsi kehtivuse aeg;

4) litsentsi number;

5) eelistatud tööpiirkonnad;

6) vajaduse korral litsentsi kehtivuse peatamise või peatumise aeg.”;

7) 3. peatüki 1. jao pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

2

„Maakorralduskava ja katastrimõõdistamise tingimused“;

8) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

9) määrust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses:

„§ 101. Maakorralduskava koostamine ja mõõdistustingimuste taotlemine

(1) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik koostab maakorraldustoimingu tegemiseks

elektroonilises katastris maakorralduskava ning taotleb maakorraldustoiminguks,

katastrimõõdistamiseks, piirimärgi taastamiseks või katastrimõõdistamise kontrollimiseks

elektroonilise katastri kaudu katastrimõõdistamise tingimusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maakorralduskava ja katastrimõõdistamise

tingimuste taotlus peavad vastavalt toimingule sisaldama:

1) toiminguga seotud katastriüksuse andmeid;

2) toimingu eesmärki;

3) maakorraldustoimingu korral moodustatava katastriüksuse asukoha, kuju, taotletava

sihtotstarbe ja lähiaadressi andmeid;

4) piirimärgi taastamise korral taastatava piirimärgi andmeid;

5) katastrimõõdistamise kontrollimise korral kontrollitava katastriüksuse andmeid ja

katastrimõõdistamise ulatust;

6) toimingu tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid.

(3) Maakorralduskava edastatakse kohalikule omavalitsusele arvamuse andmiseks

elektroonilise katastri kaudu.

(4) Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik allkirjastab maakorralduskava.

(5) Kui maakorraldustoiming tehakse sama kinnistu registriosas, esitavad kinnisasja

omanikud või seaduses sätestatud isikud koos maakorralduskava allkirjastamisega

kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris ja nõusoleku kinnistusraamatusse

kande tegemiseks.

(6) Kui maakorraldustoiming tehakse erinevate kinnistute registriosades, esitatakse paragrahvi

lõike 5 nimetatud nõusolekud § 34 lõikes 1 sätestatud korras.

(7) Maakorralduskava võib koostada väljaspool elektroonilist katastrit katastripidaja määratud

juhtudel ja viisil.“;

10) paragrahv 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Katastripidaja võib keelduda katastrimõõdistamise tingimuste väljastamisest, kui

1) kinnistusraamatu seaduses sätestatud puudutatud isik, kelle nõusolek on

maakorraldustoimingu tegemiseks vajalik, ei ole andnud nõusolekut maakorralduskavale;

2) taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust ning haldusorgan on

kooskõlastamisest keeldunud;

3) toimingu tegemiseks vajalikke dokumente ja muid andmeid ei ole esitatud mõistliku aja

jooksul;

4) taotluses on esitatud valeandmeid.“;

3

12) paragrahvi 12 lõikes 7 asendatakse sõna „Kaardimaterjali“ tekstiosaga „Plaani- või

kaardimaterjali“;

13) paragrahvi 17 lõike 19 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Piiripunkti asukoha määramisel joonlõike meetodil peab määratavast punktist olema näha

vähemalt kaks mõõdistamisvõrgu punkti, millele võetud suunad lõikuvad tiheasustusega alal

60- kuni 120-kraadise ja muul alal 30- kuni 150-kraadise nurga all.“;

14) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks:

15) „§ 35¹. Asjaosaliste teavitamine

(1) Katastripidaja teavitab elektroonilise katastri kaudu puudutatud isikule piiri asukoha

kindlakstegemise, kande muutmise või parandamise otsuse asjaoludest, kui toiming võib

kahjustada isiku õigusi.

(2) Katastris tehtava toimingu käigus teavitatakse asjaosalist elektroonilise katastri kaudu

menetluse sellisest etapist, millega kaasneb asjaosalise õiguste või kohustuste tekkimine,

muutumine või lõppemine või mille järel on asjaosalisel vaja teha menetlustoiming.

15) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maamõõtja vormistab piiri ja piirimärkide asukoha maastikul kättenäitamise kohta

piiriprotokolli pärast piiride maastikul kindlakstegemist või kättenäitamist.“;

16) paragrahv 27 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 27. Kitsenduste väljaselgitamise tingimused

Katastripidaja väljastab elektroonilises katastris kitsenduste väljaselgitamise tingimused,

sealhulgas andmekoosseisu ja tehnilised tingimused.“;

17) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kitsenduste asukoha määramisel katastris lähtutakse katastri aluskaardi andmetest.“;

18) paragrahvi 29 punktis 6 asendatakse tekstiosa „maakorraldusseaduse § 28 lõikes 11“

tekstiosaga „kinnistusraamatuseaduse § 15 lõikes 3“;;

19) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõnad „katastrimõõdistamise tingimuste taotluses“

sõnadega „maakorralduskaval“;

20) paragrahvi 31 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „mõõdistamisandmeid

mõõdistamisviiside“ sõnadega „andmeid moodustamisviiside“;

21) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna „kaardimaterjali“ tekstiosaga „plaani-

või kaardimaterjali“;

22) paragrahvi 33 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 33. Katastriüksuse kõlvikud

(1) Katastripidaja arvutab katastriüksuse kõlvikud automaatselt katastri kõlvikukaardi

andmete alusel.“;

4

23) paragrahvi 34 lõige 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakorraldustoimingute tegemisel erinevates kinnistu registriosades edastab katastripidaja

pärast katastriüksuse piiri, pindala ja kõlvikute määramist vastavad andmed kinnisasja

omanikule või seaduses sätestatud isikule. Kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik

koostab esitab kandeavalduse katastriüksuse registreerimiseks maakatastris ning nõusoleku

kinnistusraamatusse kande tegemiseks.“;

24) paragrahvi 34 lõikes 4 asendatakse sõna „maaüksusele“ sõnadega „moodustatavale

katastriüksusele“;

25) paragrahvi 35 lõikes 3 asendatakse sõnad „Katastriüksuse kohta“ sõnadega

„Katastriüksuse piiri kohta“;

26) Paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Katastriüksuse kohta tehtud märge „Piiratud asjaõiguse ruumiala on ebatäpne

katastriandmete muutmise tõttu” kustutatakse, kui vastuolud puudutatud kinnisasju koormavate

asjaõiguste kannetega kinnistusraamatus on kõrvaldatud.”.

27) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Automaatse andmevahetuse puhul logitakse kõlvikute ja maa väärtuse muudatusi.“;

28) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Katastriüksusena registreeritud avaliku veekogu kohta sisaldab katastriüksuste andmebaas

maakatastriseaduse § 9 lõike 2 punktides 1, 4, 8, 10, 12, 121 ja 17 nimetatud andmeid.“;

29) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) piiripunkti tunnus;“

30) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) piiripunkti liik;“

31) paragrahvi 38 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kitsenduse liik;“

32) paragrahvi 40 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Katastriüksuse piiriandmed kantakse katastrikaardile katastriüksuste alusandmete ja Eesti

topograafia andmekogu andmete järgi ning esitletakse avalikes kanalites.“;

33) paragrahvi 40 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Katastri kõlvikukaardil arvutatakse topograafiliste nähtuste põhipindobjektid Eesti

topograafia andmekogu andmete alusel järgmiselt:“

34) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

“6) katastrimõõdistamise toimiku koostamine”

35) Paragrahvi 41 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

5

(3) Teenuste tasumäärad arvutatakse katastrimõõdistamisele eelneva aasta Statistikaameti

avaldatud keskmise brutokuupalgast arvutatud brutotunnipalga alusel.

36) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga

37) määruse lisa 2 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

Kantsler

Lisa 1. Katastripidaja märke tegemine

Lisa 2. Katastripidaja tasumäärad

6

Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“

Lisa 1 (majandus- ja tööstusministri …11.2024

määruse nr …sõnastuses)

KATASTRIPIDAJA MÄRKE TEGEMINE

Nr Märke tegemise põhjus Märge

1 Katastripidaja tuvastas maastikul ühes piiripunktis mitu

piirimärki

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

2 Katastripidaja tuvastas piiriandmetes mõõdistamisvea Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

3 Katastripidaja tuvastas, et piiriandmetele vastav piiripunkti

asukoht ei sobi maastiku situatsiooniga

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

4 Katastripidaja tuvastas piirnevate katastriüksuste

piiriandmete kattumise või vahe

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

5 Katastripidaja tuvastas, et katastriüksuse piiriandmed on

dokumentides kirjeldatud vastuoluliselt

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

6 Katastripidaja tuvastas, et piirnevate katastriüksuste

piirikirjeldused on vastuolulised

Vajadus piiri asukoht

kindlaks teha

7 Katastriüksus on moodustatud kaardi või plaani alusel Pindala on ebatäpne

8 Katastriüksus on moodustatud aerofotogeodeetilist

mõõdistamisviisi kasutades

Pindala on ebatäpne

9 Katastriüksuse piiri kohta on tehtud märge „Vajadus piiri

asukoht kindlaks teha“

Pindala on ebatäpne

10 Pinnaerinevus ruumikuju pindala ja katastriüksuse pindala

vahel on suurem mõõdistamistäpsuse piirväärtustest

Pindala on ebatäpne

11

Katastripidaja tuvastas vastuolu piiratud asjaõiguse ruumiala

ja selle kohta tehtud registrikannete vahel

Piiratud asjaõiguse ulatus

on ebatäpne

katastriandmete

muutmise tõttu

7

Keskkonnaministri 14.08.2018. a määrus nr 30

„Katastriüksuse moodustamise kord“

Lisa 2

KATASTRIPIDAJA TASUMÄÄRAD

Nr

Teenuse kirjeldus

Ühik

Ühiku hinna

arvutamise aluseks

olev tundide arv

1 katastriüksuse piiri määramine,

esimese viie piiripunkti

mõõdistamine ja kättenäitamine

piiripunkt

5

2 katastriüksuse piiri määramine,

mõõdistamine ja kättenäitamine

alates kuuendast piiripunktist

piiripunkt

2

3 maakorraldusseaduse §-s 15

sätestatud piiri kindlakstegemine

piirimärk või

maastikuobjekti

piirilõik

6

4 piiri tähistamine piirimärk 1

5 katastrimõõdistamise toimiku

koostamine

töötund 4

§ 1. Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24

„Kohtu registriosakonna kodukord” muutmine

Justiitsministri 30. juuni 2010. a määruse nr 24 „Kohtu registriosakonna kodukord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 89 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Katastripidaja märked, kui kinnisasja pindala on ebatäpne.“;

2) paragrahvi 102 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Katastripidaja märked, kui maakorralduse tulemusena on kinnisasja koormava piiratud

asjaõiguse ulatus ebaselge.“;

3) paragrahvi 207 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Katastripidaja märke.“;

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Siseministeerium

Rahandusministeerium

Meie 08.07.2026 nr 2-2/2397-1

Maakatastriseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Edastame kooskõlastamiseks maakatastriseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega täpsustatakse maakatastriseadust,

maakorraldusseadust, asjaõigusseadust, kinnistusraamatuseadust ja riigilõivuseadust.

Kooskõlastusi ja arvamusi ootame hiljemalt 5. august 2026 aasta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Lisa 1 KMK kavand

4. Lisa 2 KKM kavand

Vello Kima +372 5787 0569

[email protected]

2

Lisaadressaadid: Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond

Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Geodeetide Ühing

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Õiguskantsleri Kantselei

Riigikohus

Notarite Koda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Planeerijate Ühing

Eesti Arhitektide Liit

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond

Eesti Maaülikool

Eesti Pangaliit

Transpordiamet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Riigikogu

Riigikantselei

Maa- ja Ruumiamet

Andmekaitse Inspektsioon