Enel Pungas
Siseministeerium
rahvastiku toimingute osakond
osakonnajuhataja
Selgitustaotlus
Pöördume Teie poole seoses tekkinud vastuolulise õiguspraktikaga ukraina keelest tõlgitud dokumentide vastuvõtmise osas.
Meie poole pöördus klient sooviga esitada perekonnaseisuasutusele Ukrainas väljastatud dokument koos Ukrainas koostatud ja notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega, et teha muudatused Eesti rahvastikuregistris olevates isikuandmetes (isikuandmete muutmine ja täiendamine rahvastikuregistris). Kliendi sõnul keelduti tõlget vastu võtmast põhjendusega, et „seadus ei kehti sellise dokumendi puhul“.
Palume selgitada, millisele õigusnormile tugineb nimetatud keeldumine.
Käesoleval juhul on tegemist Ukrainas koostatud tõlkega, mille puhul on tõlkija allkiri kinnitatud Ukraina notari poolt vastavalt Ukraina õigusele.
Juhime tähelepanu, et Vandetõlgi seaduse § 7 lg 2 kohaselt võib Eesti ametiasutusele esitada ka välisriigi pädeva ametiisiku tehtud tõlke.
Justiits- ja Digiministeerium on 07.04.2026 kirjas nr 14-3/2399 selgitanud, et olukorras, kus dokument on tõlgitud ning tõlkija allkiri on kinnitatud notari poolt vastavalt välisriigi (sealhulgas Ukraina) õigusele, tuleb sellist tõlget käsitleda välisriigi pädeva ametiisiku tehtud tõlkena Vandetõlgi seaduse § 7 lg 2 tähenduses.
Lisaks tuleneb Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelisest õigusabilepingust, et ühe lepingupoole territooriumil nõuetekohaselt koostatud või kinnitatud dokumendid on teise lepingupoole territooriumil õigusliku tähendusega ilma täiendava legaliseerimiseta või apostillita.
Ka Eesti kohtupraktikas (mh tsiviilasi nr 2-24-9354) on asutud seisukohale, et välisriigi notariaalselt kinnitatud tõlge vastab Vandetõlgi seaduse § 7 lg 2 nõuetele.
Palume seetõttu selgitada:
1. Millisele õigusnormile tugineb seisukoht, et VTS § 7 lg 2 ei kohaldu käesoleval juhul?
2. Millisest õigusaktist tuleneb, et Ukrainas notariaalselt kinnitatud tõlge ei ole käesoleva dokumendi puhul käsitatav välisriigi pädeva ametiisiku tehtud tõlkena VTS § 7 lg 2 tähenduses?
3. Kas keeldumise aluseks on Perekonnaseisutoimingute seadus, mõni selle rakendusakt või muu õigusnorm? Kui jah, palume viidata konkreetsele sättele.
4. Kas tegemist on Justiits- ja Digiministeeriumi 07.04.2026 kirjas nr 14-3/2399 väljendatud seisukohast erineva tõlgendusega? Kui jah, palume selgitada selle õiguslikku alust.
Täname Teid vastuse eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sofia Maškova
IDEE Tõlkebüroo juhatuse liige
(Lintas OÜ)
[email protected]
555 657 24