| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 5-1/57-1 |
| Registreeritud | 08.07.2026 |
| Sünkroonitud | 09.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 5-1 Euroopa Liidu otsustusprotsessi dokumendid (AV) |
| Toimik | 5-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikantselei istungiosakond |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei istungiosakond |
| Vastutaja | Katarina Budrik |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Keit Kasemets
Riigikantselei
08.07.2026 nr 5-1/57-1
Eesti seisukohad nõukogu rakendusotsuse eelnõu
kohta, mis käsitleb ajutise kaitse kohaldamise
pikendamist Ukraina sõjapõgenikele
Austatud riigisekretär
Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad
nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ajutise kaitse kohaldamise pikendamist
Ukraina sõjapõgenikele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad nõukogu rakendusotsuse eelnõu
kohta, mis käsitleb ajutise kaitse kohaldamise pikendamist Ukraina sõjapõgenikele“ eelnõu;
2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad nõukogu rakendusotsuse eelnõu
kohta, mis käsitleb ajutise kaitse kohaldamise pikendamist Ukraina sõjapõgenikele“ eelnõu
seletuskiri.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
. juuli 2026. a nr
Päevakorrapunkt nr …
1. Kiita heaks järgmised siseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu
rakendusotsuse, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud ajutist
kaitset kuni 4. märtsini 2028, eelnõu kohta:
1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtset lähenemist ajutise kaitse direktiivi kohaldamisel ning
selle rakendamise pikendamist praegu kehtivatel tingimustel kuni 4. märtsini 2028.
1.2. Eesti toetab, et alates nõukogu rakendusotsuse jõustumisest ei kohaldata ajutist kaitset
Ukraina kodanike suhtes, kellel ei ole sõjaväekohustuse tõttu lubatud Ukrainast lahkuda.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michal
Peaminister Keit Kasemets
Riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ajutise kaitse
kohaldamise pikendamist Ukraina sõjapõgenikele
1. SISSEJAUHATUS
Vabariigi Valitsuse seisukoht antakse Euroopa Liidu nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta:
- Nõukogu rakendusotsus, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382 kehtestatud
ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028; COM(2026)345
Praegu saab Euroopa Liidus (edaspidi: EL) ajutist kaitset peaaegu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud
inimest, kusjuures nende arv on alates 2024. aastast püsinud võrdlemisi stabiilne väikse
suurenemisega. Ajutise kaitse direktiivis1 on sätestatud EL-i ühine lähenemisviis ajutise kaitse
rakendamise korral, mis tagab etteaimatavuse ja õiguskindluse nii Ukraina sõjapõgenikele kui ka
liikmesriikidele. Euroopa Komisjon tegi 26. juunil 2026. aastal ettepaneku pikendada ajutist kaitset
veel ühe aasta võrra, võttes samal ajal arvesse Ukraina üldist suutlikkust end kaitsta.
Euroopa Komisjoni ettepanekul on seega kaks eesmärki:
1. tagada jätkuv õiguskindlus, stabiilsus ja etteaimatavus, pikendades ajutist kaitset veel ühe
aasta võrra kuni 4. märtsini 2028, kuna vajadus Ukrainast põgenevate inimeste kaitse järele
on endiselt selge.
2. ühitada kaitsevajadused Ukraina üldise suutlikkusega kaitsta end Venemaa Föderatsiooni
ebaseadusliku agressioonisõja eest. Selle tagamiseks ei anta ajutist kaitset reeglina uutele
saabujatele, kellel Ukraina ametivõimud ei ole lubanud Ukrainast lahkuda, pidades
silmas nende sõjalisi kohustusi.
Samal ajal jääb eesmärgiks jätkuvalt, et liikmesriigid kiirendaksid ettevalmistusi ajutise kaitse
rakendamise koordineeritud lõpetamiseks kooskõlas nõukogu 2025. aasta soovitusega. See peab
hõlmama nii võimalust minna üle pikaajalise seadusliku elaniku staatusele mõnes EL liikmesriigis
kui ka kestliku tagasipöördumist ja taaslõimumist Ukrainas, kui olukord riigis seda võimaldab.
Kui olukord Ukrainas muutub, võimaldades järkjärgulist tagasipöördumist ja püsivat taaslõimumist
Ukrainasse, võib Euroopa Komisjon teha nõukogule ettepaneku peatada ajutise kaitse kohaldamine
enne selle kavandatud lõppkuupäeva.
Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine on vajalik, kuna otsusel on eelarveline ja õiguslik mõju,
samuti mõju rahvusvahelistele suhetele. Ajutine kaitse on EL-i oluline solidaarsussõnum sõja eest
põgenevatele inimestele.
1 20. juuli 2001 EL Nõukogu direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud
isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute
vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel.
2
Nõukogu rakendusotsuse õiguslik alus on 2001. aasta ajutist kaitset reguleeriv direktiiv 2001/55/EÜ
artikkel 4 lõige 2 ja artikkel 5 lõige 3.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja soovib jõuda rakendusotsuse võimalikult kiire vastuvõtmiseni,
soovitavalt juuli lõpuks.
Informatsiooni ja Eesti seisukohad on koostanud Siseministeeriumi piirivalve– ja rändeosakonna
juhataja Janek Mägi ([email protected]) ning nõunikud Heidi Maiberg
([email protected]) ja Anneli Viks ([email protected]).
Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler on Joosep Kaasik
2. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED
2.1. Eesti toetab Euroopa Liidu ühtset lähenemist ajutise kaitse direktiivi kohaldamisel ning
selle rakendamise pikendamist praegu kehtivatel tingimustel kuni 4. märtsini 2028.
Põhjendus:
Eesti toetab Ukrainat sõjalise agressiooni vastu võitlemisel ja Ukraina sõjapõgenikke, kes on
Venemaa Föderatsiooni täiemahulise agressioonisõja tõttu Ukraina vastu olnud sunnitud kodumaalt
põgenema. Eesti teeb seda muuhulgas viisil, et sõjapõgenikel oleks võimalik Eestis kiiresti
kohaneda ja iseseisvalt toime tulla, kuni ajutise kaitse vajadus kestab. Sõja lõppedes peaks
sõjapõgenikud saama teha teadmispõhist otsuse kodumaale tagasi pöördumise või Eestisse elama
jäämise kohta.
Ajutise kaitse mehhanismi rakendatakse EL-i ajutise kaitse direktiivi 2001/55/EÜ alusel, mis on
Eesti õigusesse üle võetud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega2. Ajutine kaitse
on erandlik menetlus tähtajalise elamisloa viivitamatuks andmiseks massiliselt põgenenud
välismaalastele, kes ei saa ohu tõttu oma kodumaale tagasi pöörduda. Ühtlasi on ajutise kaitse
menetluse eesmärk rahvusvahelise kaitse süsteemi ülekoormamise vältimine.
Pärast täiemahulist Venemaa Föderatsiooni agressioonisõja algust Ukraina vastu 24. veebruaril
2022. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku käivitada esmakordselt ajutise kaitse direktiivi
rakendamine. Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälsele otsusele võeti vastu direktiivi
rakendusotsus (EL) nr 2022/3823, millega sätestati, et tegemist on massilise sõja eest põgenevate
inimeste olukorraga Ukrainast ja käivitati ajutise kaitse mehhanism esmakordselt 4. märtsil
2022. aastal kuni 4. märtsini 2023 ning sätestati, et ajutise kaitse saajate ringi kuuluvad enne 24.
veebruari 2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud, kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate
riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik
kaitse enne 24. veebruari 2022 ning eespool nimetatud välismaalaste perekonnaliikmed.
2 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, RT I, 03.06.2026, 1 3 Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2022/382, 4. märts 2022, millega kehtestatakse ümberasustatud isikute massiline
sissevool Ukrainast direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ja millel on ajutise kaitse kehtestamise mõju
3
Vabariigi Valitsus võttis 8. märtsil 2022 vastu korralduse nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“, mis
jõustus 9. märtsil 2022 ning millega kehtestati eespool kirjeldatud EL Nõukogu otsuse kohaselt
sama ajutise kaitse saajate ring4.
Ajutise kaitse staatus võimaldab sõjapõgenikel kasutada ühtlustatud õigusi kõikides EL
liikmesriikides, milleks on õigus tähtajalisele elamisloale, juurdepääs tööturule ja eluasemele,
sotsiaal- ja arstiabi saamine ning hariduse saamise võimaldamine. Mainitud staatuse omandanud
Ukraina elanikud saavad EL-is vabalt liikuda ning valida, millises EL liikmesriigis nad soovivad
ajutist kaitset kasutada.
Ajutise kaitse direktiivi rakendamist on eelnevalt pikendatud kolmel korral ning Eesti on läbivalt
toetanud EL-i ühtse lähenemise jätkamist Ukraina sõjapõgenike abistamisel:
- 19. oktoobril 2023 võttis EL Nõukogu vastu otsuse (EL) 2023/2409, millega pikendati
ajutise kaitse direktiivi kohaldamist alates 4. aprill 2024 kuni 4. märts 20255
- 25. juunil 2024 võttis EL Nõukogu vastu otsuse (EL) 2024/1836, millega pikendati ajutise
kaitse direktiivi kohaldamist alates 4. märts 2025 kuni 4. märts 20266
- 15. juulil 2025 võttis EL Nõukogu vastu otsuse (EL) 2025/1460, millega pikendati ajutise
kaitse direktiivi kohaldamist alates 4. märts 2026 kuni 4. märts 20277
2.2 Eesti toetab, et alates Nõukogu rakendusotsuse jõustumisest ei kohaldata ajutist kaitset
Ukraina kodanike suhtes, kellel ei ole sõjavähekohustuse tõttu lubatud Ukrainast lahkuda.
Põhjendus:
26. juunil 2026. aastal esitas Euroopa Komisjon ettepaneku Nõukogu rakendusotsuseks ajutise
kaitse direktiivi kohaldamise pikendamiseks veel ühe aasta võrra. Kui senistes pikendamiste
ettepanekutes jäeti ajutise kaitse alla kuuluvate välismaalaste ring samaks, siis nüüd on Euroopa
Komisjon teinud ettepaneku kaitse saajate ringi kitsendada ning jätta kaitse saajate hulgast välja
Ukraina sõjaväekohuslased kodanikud, kellel ei ole seetõttu lubatud Ukrainast lahkuda.
Nimetatud kitsendus ei kohalduks Ukraina kodanike suhtes, kellel juba on ajutise kaitse alusel
tähtajaline elamisluba antud Nõukogu otsuse jõustumise seisuga. Seega teiste Ukraina elanike
suhtes kohaldub ajutise kaitse direktiivi rakendamise pikendamine alates 5. märtsist 2027 , kuid
sõjaväekohustuslike ning Ukrainast lahkumise keelu alla kuuluvate inimeste suhtes kehtib ajutise
4 Ajutise kaitse kohaldamine-Riigi Teataja 5 Nõukogu rakendusotsus (EL) 2023/2409, 19. oktoober 2023, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382
kehtestatud ajutist kaitset. Eesti seisukohad kinnitati Vabariigi Valitsuse 21.09.2023. a istungil ning ELAK 25.09.2023.
a istungil (Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 28.-29.09.2023 istungil). 6 Nõukogu rakendusotsus (EL) 2024/1836, 25. juuni 2024, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382
kehtestatud ajutist kaitset. Eesti seisukohad kinnitati Vabariigi Valitsuse 06.06.2024. a istungil ning ELAK 10.06.2024.
a istungil (Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 31.-14.06.2024 istungil). 7 Nõukogu rakendusotsus (EL) 2025/1460, 15. juuli 2025, millega pikendatakse rakendusotsusega (EL) 2022/382
kehtestatud ajutist kaitset. Eesti seisukohad kinnitati Vabariigi Valitsuse 05.06.2025. a istungil ning ELAK 06.06.2025.
a istungil (Eesti seisukohad Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12.-13.06.2025 istungil).
4
kaitse andmisest keeldumise alus Nõukogu otsuse jõustumisel, st alates Euroopa Liidu Teatajas
otsuse avaldamisele järgnevast päevast.
Eesti toetab ajutise kaitse kohaldamise jätkumist Ukraina elanike kaitsmise eesmärgil, sest Venemaa
Föderatsiooni täiemahuline agressiooni sõda Ukraina elanike vastu kestab, ning puuduvad
märgid peatsest sõjategevuse lõppemisest.
Eesti toetab jätkuvalt ühtset EL lähenemist ajutise kaitse kohaldamisel.
3. ESIALGNE MÕJUDE ANALÜÜS
3.1. Ajutise kaitse pikendamise võimalik mõju
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on Eestis kehtiv tähtajaline elamisluba ajutise kaitse alusel 28.
juuni 2026 seisuga kokku 30 374 välismaalasel (valdavalt Ukraina kodanikud).
Kokku on alates Venemaa Föderatsiooni täiemahulise sõja algusest Eestis esitatud 64 350 ajutise
kaitse taotlust ja 8 786 rahvusvahelise kaitse taotlust. Ajutisest kaitsest loobumise taotlusi on 22.
märtsi 2026 seisuga esitatud 13 417 korral. Juba varem ajutise kaitse saanud sõjapõgenike staatust
rakendusotsusega kavandatav muudatus sihtgrupi kitsendamiseks ei mõjutaks, vaid seda
rakendatakse uute taotlejate puhul alates rakendusotsuse jõustumisest. Ajutise kaitse rakendamise
eesmärgiks on rahvusvahelise kaitse süsteemi ülekoormamise vältimine ja ajutist kaitset vajavatele
inimestele võimalikult kiire abi pakkumine. Rahvusvahelise kaitse menetlus on aja- ja
ressursikulukas individuaalne menetlus, mille käigus tuleb välismaalasele tagada kõik EL-i õiguses
sätestatud garantiid ja selgitada välja, kas taotlejal on põhjust karta individuaalset tagakiusamist või
tõsist ohtu.
2026. aasta 24. nädalal esitati Eestis 78 uut ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa taotlust ning
11 Ukraina kodanikku esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Rahvusvahelise kaitse uute taotluste
arvu Ukrainas sõjaväekohustusega inimeste sihtgruppi kuuluvatelt inimestelt, on keeruline
prognoosida, kuna see sõltub eelkõige piirikontrolli tõhususest EL-i ja Ukraina piiril. Esialgsel
hinnangul Eesti rakendusasutuste koormus rahvusvahelise kaitse taotluste osas ei pruugi oluliselt
kasvada. Küll aga võib kasvada perekonnaliikmete taasühinemise taotluste arv, mis seni on püsinud
läbi aegade madalana küündides keskmiselt vaid 20 inimeseni aastas. Perekonna taasühinemise
õigust ei saa perekondade ühtsuse tagamise kohustuse tõttu piirata.
Samuti võib ajutise kaitse saajate ringi kitsendamise tagajärjeks olla ebaseadusliku rände kasv EL-
i liikmesriikide vahel ning lisapingete tekkimine Ukraina diasporaa hulgas. Neid murekohti on
võimalik leevendada EL-i ülese tõhusa teavitustööga ning uuendatud siseriiklike juhistega rändega
seotud reeglite ja võimaluste kasutamiseks.
Kui nõukogu rakendusotsus võetakse vastu Euroopa Komisjoni väljapakutud kujul ajutise kaitse
saajate sihtgruppi kitsendades, siis on vajalik muuta Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022 korraldust
nr 66.
5
Kui olukord Ukrainas muutub, võimaldades järkjärgulist tagasipöördumist ja püsivat taaslõimumist
Ukrainasse, võib Euroopa Komisjon teha nõukogule ettepaneku peatada ajutine kaitse enne selle
kavandatud lõppkuupäeva.
Euroopa Varjupaigaameti EUAA andmetel on 2. märtsi 2026 seisuga Ukraina kodanikud EL+
riikides esitanud kokku 4,83 miljonit aktiivset ajutise kaitse taotlust. Enim taotlusi on esitatud
Saksamaal (26,5%) ja Poolas (20%).
3.2. Ajutise kaitse kohaldamisest väljumise strateegia
Paralleelselt ajutise kaitse pikendamisega jääb oluliseks ka ettevalmistuste tegemine ajutise kaitse
koordineeritud lõpetamiseks kooskõlas nõukogu 2025. aasta soovitustega. See peab hõlmama nii
võimalust minna üle muule seadusliku viibimise alusele kui ka kestliku tagasipöördumise ja
taaslõimumise võimalusi Ukrainas, kui olukord seda võimaldab. See protsess on paljudes
liikmesriikides, sealhulgas Eestis juba alanud ja peaks jääma prioriteediks8.
Soovituse kohaselt tuleks liikmesriikidel kehtestada meetmed, millega edendatakse muule
õiguslikule staatusele üleminekut juba enne ajutise kaitse lõppu, Nendeks meetmeteks on
lihtsustatud juurdepääs teistele õiguslikele staatustele (elamisload) ja toetuda direktiivide (EL)
2016/801 (õpirände direktiiv), (EL) 2021/1883 (sinise kaardi direktiiv) ja (EL) 2024/1233 (ühtse
loa direktiiv) kohaseid elamislube.
8. septembril 2025 avaldas Euroopa Liidu Nõukogu soovitused (2025/0651/NLE)9 Ukrainast pärit
ümberasustatud inimeste ajutise kaitse alt väljamineku kooskõlastatud käsitluse kohta, kui olud on
selleks sobivad. Soovituste eesmärk on töötada välja EL-i ühist koordineeritud lähenemist ajutisest
kaitsest väljumiseks.
Kaardistamaks Eesti partnerite seisukohti Ukraina sõjapõgenike võimaliku tagasipöördumise osas
Ukrainasse esitas Siseministeerium 16. mail 2025 partneritele päringu Ukraina sõjapõgenike
tuleviku kohta Eestis. Päringule vastanud asutused10 toetasid töötavate ja motiveeritud ukrainlaste
jäämist Eestisse pärast ajutise kaitse rakendamise lõppemist. Vastustest ilmnes, et ukrainlaste
siinviibimine on aidanud leevendada tööjõupuudust mitmes majandussektoris. Lisaks oleks nende
ühiskonda lõimumine Eesti demograafilist olukorda arvestades kasulik. Ukrainlaste
tagasipöördumise korraldamise osas olid kohalikud omavalitsused valmis abistama siinse
elukorralduse lõpetamisega seotud toimingute tegemisel, näiteks elukoha registreeringu
tühistamisega, aga ka informatsiooni jagamise ning pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega
(nt IOM) koostööd tegemisega. Ministeeriumid abistaks oma valitsemisalas olevate ülesannetega,
näiteks toetaks Haridus- ja Teadusministeerium jätkuvalt Ukraina hariduse kaasajastamist läbi
8 EL Nõukogu 16. septembri 2025.a soovitus C/2025/5129, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi Ukraina
põgenike ajutise kaitse lõppemisele. 9 Euroopa Komisjoni ettepanek nõukogu soovituseks, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi Ukrainast põgenenud
inimeste ajutise kaitse lõpetamisele. 10 Sisendi andsid Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tallinna
Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus ning Pärnu Linnavalitsus.
6
erinevate projektide ning Välisministeerium osaleks Ukraina sõjajärgse ülesehituse rahvusvahelises
koordinatsioonis ning Eesti ettevõtete kaasamises Ukraina taastamisse.
6. mail 2026 kiitis Ukraina sõjapõgenike Eestis vastuvõtmise tegevuskava koordineeriv kantslerite
juhtrühm (edaspidi: kantslerite juhtrühm) heaks Siseministeeriumi esitatud ajutisest kaitsest
väljumise kavandi ja Ukraina sõjapõgenike vabatahtliku tagasipöördumise toetamise riikliku
kavandi väljatöötamise.
Ajutisest kaitsest väljumise kavandi põhjal koostab Politsei- ja Piirivalveamet analüüsi, mis
kaardistab Ukraina sõjapõgenike profiile mõistmaks, millistele õiguslikele alustele võiksid ajutise
kaitse ja täiendava kaitse saajad pärast ajutise kaitse rakendamise lõpetamist üle minna. Samal
kantslerite juhtrühma kohtumisel otsustati, et Eesti osaleb Euroopa Komisjoni vabatahtliku
tagasipöördumise ja Ukraina taastamise programmi pilootprojektis.
4. KOOSKÕLASTAMINE
Vabariigi Valitsuse seisukohad on kooskõlastatud ministeeriumidega Euroopa Liidu
koordinatsioonikogus. Sisulisi märkusi ei esitatud.