OTSUS

Vaidlustusasja number

131-26/308761

Otsuse kuupäev 08.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi vaidlustus

Põltsamaa Vesi OÜ riigihankes „Adavere reoveepuhasti

rekonstrueerimise ehitustööd“ (viitenumber 308761)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts,

esindaja vandeadvokaat Mart Parind

Hankija, Põltsamaa Vesi OÜ, esindaja advokaat Toomas

Pugri

Kolmas isik, WESICO PROJECT OÜ, esindaja Anti

Mölter

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 2 alusel lõpetada vaidlustusmenetlus WESICO PROJECT

OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele.

2. RHS § 197 p-i 5 alusel rahuldada Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi

vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Põltsamaa Vesi OÜ 05.06.2026 otsused

WESICO PROJECT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja WESICO

PROJECT OÜ kvalifitseerimise kohta.

3. RHS § 198 lg 3 alusel mõista Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsilt Põltsamaa

Vesi OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1312 eurot

(käibemaksuta).

4. RHS § 198 lg 2 mõista Põltsamaa Vesi OÜ-lt Schöttli Keskkonnatehnika

Aktsiaseltsi kasuks välja tasutud riigilõivust 853,3 eurot ja lepingulise esindaja

kulud summas 1910,8 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

1 riigihangete seadus

2 (14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.04.2026 avaldas Põltsamaa Vesi OÜ (edaspidi Hankija) riigihangete registris

lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Adavere reoveepuhasti rekonstrueerimise

ehitustööd“ (viitenumber 308761) (edaspidi Hange) hanketeate.

2. 10.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus taotlustega

tunnistada kehtetuks Hankija 05.06.2026 otsused:

- WESICO PROJECT OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine;

- WESICO PROJECT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine;

- WESICO PROJECT OÜ (edaspidi Kolmas isik) kvalifitseerimine.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 16.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/131 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 19.06.2026 ja neile vastamiseks 26.06.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja ning menetluskulude välja mõistmise

taotluse Hankija, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja täiendava menetluskulu

välja mõistmise taotluse Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts,põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine

4.1.1. Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmanda isiku meeskonnas ei ole nõutava

kutsekvalifikatsiooniga võtmeisikuid.

Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik ei ole oma pakkumuses nimetanud eelmainitud

kutsekvalifikatsiooniga projekti- ja objektijuhti.

4.1.2. Lähtudes eeldusest, et Kolmas isik esitas seonduvalt vastavustingimusega „Pakkumuse

tagatis“ Hankijale garantiikirja, mitte ei deponeerinud Hankija arvelduskontole rahasummat,

on Vaidlustajal kahtlus, et esitatud garantiikiri ei ole nõuetekohane.

4.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine

4.2.1. Kui peaks leidma kinnitust, et Kolmanda isiku pakkumus on vastavaks tunnistatud

ebaõigesti, siis on automaatselt õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus.

4.2.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja pakkumus tuleks

sel alusel tagasi lükata (RHS § 125 lg 5 → § 115 lg 8; „Juhised pakkujale“ p 10.4.2). Vastavalt

3 (14)

väljakujunenud praktikale on konkurendi pakkumuse kui nn alapakkumuse tagasi lükkamata

jätmine vaidlustatav selle pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu.2

Vaidlustaja ei tea, kas Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimiseks läbi viinud RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse.

RHS ei luba edukaks tunnistada pakkumust, mille maksumuse põhjendatuse suhtes hankijal

on või peab olema kahtlus, kuid millega seoses kontrollimenetlust läbi ei viidud.3 Vaidlustaja

hinnangul peab/pidanuks Hankijal Kolmanda isiku pakkumuse puhul nn alapakkumuse

kahtlus tekkima.

Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb pakkumuse maksumuse põhjendatust lähemalt uurida

siis, kui see on „silmatorkavalt madal“.4 Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 20,38%

võrra madalam kui kõigi pakkumuste keskmine maksumus.

Paremuselt järgmisest pakkumusest (Vaidlustaja) on Kolmanda isiku pakkumus 10,76% võrra

odavam.

Vaidlustaja hinnangul on niisugused hinnavahed ehitusvaldkonnas piisavalt suured, et tekitada

uurimist vajavaid küsimusi ja kahtlusi. RHS § 115 lg 2 p 1 kohaldub rangelt võttes vaid

riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele, kuid analoogia korras saab sellest juhinduda

siingi. Seda eriti arvestades, et vaidlustuskomisjon ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on

20%-line hinnaerinevus teiste pakkumustega piisav, et kohustada Hankijat läbi viima

kontrollimenetlust.

4.3. Kolmanda isiku kvalifitseerimine

Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmas isik ei täida Hankes seatud varasema kogemuse nõuet.

Hankija on nõudnud järgmist: Pakkuja (ühispakkuja) peab tõestama, et ta on viimase viie (5)

aasta jooksul (riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul) olema osutanud hankelepingu

esemega sarnaseid töid. Tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema lõpetatud

nimetatud ajavahemikul. Sarnaseks tööks loetakse reoveepuhasti ehitus- ja/või

rekonstrueerimistöid, sealjuures peab olema rekonstrueeritud või rajatud reoveepuhasti

terviklahendus. Pakkuja esitab infot vähemalt kahe lepingu kohta, mille raames on teostatud

reoveepuhasti ehitus- ja/või rekonstrueerimistööde ehitustöid. Sealjuures peab vähemalt 1

reoveepuhasti olema üle 500 ie suurune, millele on teostatud ehitus- ja/või

rekonstrueerimistöödele ehitustöid (reoveepuhasti terviklahendus).“

Vaidlustaja hüpotees on, et Kolmas isik ei ole nimetanud kahte Hankija esitatud nõuetele (sh

ühe referentsprojekti puhul 500 ie nõue) vastavat töökogemust.

Kui peaks olema, et Kolmas isik on kõnealuse kvalifitseerimistingimuse täitmiseks soovinud

tugineda kellegi teise kogemusele, siis tuleb see lugeda lubamatuks, kuna RHS § 125 lg-st 5

tulenevalt ei kohaldu lihthankemenetluses teise isiku vahenditele tuginemist võimaldav RHS

§ 103 ilma, et hankija sellise võimaluse enda kehtestatavas lihthankemenetluse korras ette

näeks (RHS § 125 lg 2). Praegusel juhul ei ole Hanke alusdokumentides RHS § 103

2 Nt TlnHKo 3-20-2240, p 23.1; 3-21-1809, p 13.1; VAKOo 138-20/222733, p 15; 77-

22/248547, p 9.1. 3 VAKOo 52-20/219089, p 23. 4 RKHKo 3-3-1-50-15, p 23.

4 (14)

kohaldamist ette nähtud.

4.4. Vaidlustaja 19.06.2026 täiendavad seisukohad.

4.4.1. Vaidlustaja loobub nõudest tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsus.

4.4.2. Hankija tunnistas oma vastuses, et ta ei ole Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatust kontrollinud. Seejuures on Hankija ekslikult asunud seisukohale, et tal puudus

kohustus viia Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks läbi RHS

§ 115 lg 1 kohane kontrollimenetlus.

Ei ole vaidlust, et Hankija on võrgustikusektori hankija ning tegu on võrgustikusektori

riigihankega. Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et Hanke eeldatav maksumus on 571

000 eurot km-ta. RHS § 14 lg 1 p 3 kohaselt on võrgustikusektoris ehitustööde lihthanke

piirmäär 300 000 eurot ilma km-ta. Rahvusvaheline piirmäär on 5 404 000 eurot ilma km-ta.

RHS § 145 teise lause kohaselt kohaldatakse RHS § 115 lg-tes 2–6 ning § 122 lg-tes 2, 3 ja

5–10 sätestatut, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne

lihthanke piirmääraga.5

RHS § 115 lg 2 kohaldub sõltumata sellest, mida Hankija pakkumuse maksumuse

põhjendatusest ise tegelikult arvab.6 Isegi kui Hankija leiab või eeldab, et tegemist ei ole

põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, ei vabasta see teda kohustusest viia RHS

§ 115 lg 1 alusel läbi kontrollimenetlus.

Kuivõrd Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 20,38% võrra madalam kui kõigi

pakkumuste keskmine maksumus ning 10,76% võrra madalam paremuselt järgmisest

pakkumusest (so Vaidlustaja pakkumusest), on täidetud RHS § 115 lg 2 p-s 1 toodud eeldused

ja Hankijal puudus diskretsioon jätta alapakkumuse kontroll läbi viimata.

Eeltoodust tulenevalt ei saa Hankija tugineda vaidlustusmenetluse käigus esitatud

täiendavatele selgitustele või tagantjärele antud põhjendustele Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse osas. Alapakkumuse kontrollimise kohustus tuleb täita enne

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ning selle kontrolli tulemused peavad olema

Hankijale otsuse tegemise hetkel teada.

Ainuüksi asjaolu, et Hankija jättis alapakkumuse kontrolli tegemata, on piisav leidmaks, et

Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks on õigusvastane.7

4.4.3. Kolmas isik ei täida kvalifitseerimise tingimust

Hankija vastusest nähtub, et Kolmas isik esitas varasema kogemuse tõendamiseks kolm

referentslepingut. Nendest kolmest referentslepingust võis üksnes Kauksi reoveepuhasti

rajamise hankeleping vastata nõudele „vähemalt 1 reoveepuhasti peab olema üle 500 ie

5 Vt ka K. Matteus, T. Väljaots. RHS § 115 komm. 26. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.).

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025.

6 K. Matteus, T. Väljaots. RHS § 115 komm. 23. – RHS komm vlj (viide 5).

7 VAKOo 265-25/282071, p 31.

5 (14)

suurune“.

Kauksi reoveepuhasti rajamise hankeleping on veel täitmisel. Seda kinnitas ka Hankija ise, et

„saame esitada ka Tellija poolse kinnituse selle kohta, tööde teostamise aeg 09.06.2025 -

09.09.2026”.8 Ühtlasi tõi Hankija välja, et vastavalt lepingule pidi olema reoveepuhasti

valmidus reovee vastuvõtmiseks kuupäevaga 15.04.2026.9

Kvalifitseerimise tingimuse kohaselt pakkuja „peab tõestama, et ta on viimase viie (5) aasta

jooksul (riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul) olema osutanud hankelepingu esemega

sarnaseid töid […] Tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema lõpetatud nimetatud

ajavahemikul“. Seega ei jätnud kvalifitseerimise tingimus tõlgendusruumi - nõutud tööd pidid

olema nimetatud perioodi jooksul reaalselt teostatud ja lõpetatud.

Hankija on jätnud Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel tähelepanuta kaks olulist

asjaolu, mis iseseisvalt toovad kaasa Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õigusvastasuse.

Esiteks, Hankija alustas Hankega 10.04.2026, seega pidid tööd olema teostatud hiljemalt

10.04.2026.

Isegi kui eeldada, et Kolmas isik on vastavad tööd teostanud (millega Vaidlustaja ei nõustu),

nähtub Hankija vastusele lisatud kinnitusest, et töövalmidus saavutati alles 15.04.2026, so viis

päeva pärast Hanke algamise kuupäeva. Ainuüksi see asjaolu on piisav alus jätta Kolmas isik

Hankes kvalifitseerimata.

Tõsi, hiljem saatis Kolmas isik Hankijale ka kinnituskirja, kus oli töövalmiduse saavutamise

päevaks kirjutatud 10.04.2026, kuid see ei ole ilmselgelt usutav ja usaldusväärne tõend,

kuivõrd see vormistati alles seejärel, kui Hankija oli Kolmandale isikule selgitanud, et tolle

esitatud kinnituskiri on vigane.

Teiseks ei ole Vaidlustaja veendunud, et Kauksi reoveepuhasti rajamise hankelepingu puhul

oleksid kvalifitseerimistingimuses nõutud tööd teostatud. Hankija on kahel korral pöördunud

Kolmanda isiku poole palvega esitada tõendeid referentslepingu kohta ja paludes vormida

tellija kinnitus vastavaks esitatud kvalifitseerimistingimusega (vt riigihangete registris Hanke

sõnumid ID 1095553 ja 1092639).

Kolmas isik ongi vastavad kinnitused saanud ja Hankijale esitanud ja esitanud need kahe

erineva kuupäeva. Siiski ei nähtu kinnitustest, et tööd oleksid lõpetatud ning et oleks rajatud

või rekonstrueeritud reoveepuhasti terviklahendus, nagu nõuab kvalifitseerimistingimus.

Tellija kinnitusest nähtub üksnes, et„Kauksi reoveepuhasti rajamine (RH: 288548)“

tulemusel sõlmitud lepingu alusel on Wesico Project OÜ kuupäevaga [15.04.2026 või

09.04.2026] ehitanud valmis reoveepuhasti reovee vastuvõtmiseks. Reoveepuhastil on

saavutatud töövalmidus“.

Ainuüksi asjaolu, et reoveepuhasti on töövalmis, ei tõenda, et oleks rajatud või

rekonstrueeritud reoveepuhasti terviklahendus. Töövalmidus kinnitab üksnes rajatise

kasutusvalmidust teatud ulatuses, kuid ei võimalda järeldada, et kogu terviklahendus on

8 Hankija vastus, 3.34.3.

9 Hankija vastus, 3.34.3.

6 (14)

nõuetekohaselt valmis ehitatud.

Ühtlasi ei ole Kolmas isik esitanud ühtegi tõendit (nt vaheakti jne) selle kohta, et vastavad

tööd oleksid tegelikult vastu võetud või teostatud kuupäevaga 15.04.2026.

Asjaolu, et kvalifitseerimistingimuses nõutud tööd ei ole veel teostatud, kinnitab ka

ehitusregistri väljavõte.

Vastavalt „Juhised pakkujale“ p-le 10.3.5 pakkujat (ühispakkujat) ei kvalifitseerita, kui ta ei

täida hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusi või kui pakkuja (ühispakkuja) ei ole

esitanud andmeid või dokumente, mida Hankija on riigihangete seaduse alusel hanketeates ja

hankedokumentides nõudnud. Seega, Hankijal puudus kaalutlusõigus ning tal tulnuks jätta

Kolmas isik kvalifitseerimata, kuivõrd Kolmanda isiku esitatud Kauksi reoveepuhasti

rajamise hankeleping ei vasta Hankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.

5. Hankija, Põltsamaa Vesi OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus on esitatud nõutud kutse-kvalifikatsiooniga

võtmeisik

5.1.1. Kolmas isik esitas pakkumuses võtmeisikuna A.K. Hankija kontrollis nimetatud isiku

kvalifikatsiooni kutseregistrist ning tuvastas, et isikul on kehtiv diplomeeritud veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinseneri kutse tase 7 välisveevarustuse ja kanalisatsiooni allerialal

ehitustegevuse juhtimise ametialal (vt vastuse lisa 1).

5.1.2. Käesoleva vaidlustuse esemesse ei saa kuuluda arutlused sellest, kas mõni tingimus

tulnuks kvalifitseerida vastavustingimuse asemel kvalifitseerimistingimusena või vastupidi.

Kui Vaidlustaja hinnangul on Hankes vastavustingimusena seatud nõue „Pakkuja meeskond“

õigusvastaselt kategoriseeritud kvalifitseerimistingimuse asemel pakkumuse

vastavustingimuseks, pidanuks Vaidlustaja esitama sellekohase vaidlustuse Hanke

alusdokumentide peale. Vaidlustaja seda ei teinud.

5.1.3. Kolmanda isiku esitatud garantiikiri vastab hankedokumentides sätestatud nõuetele

Kolmanda isiku garantiikiri vastab kõigile Hanke alusdokumendi „Juhised pakkujale“ p-s 6

kehtestatud tingimustele:

5.2. Hankijal puudus vajadus algatada alapakkumuse kontrolli

Vaidlustaja käsitlus põhineb üksnes sellel, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on

20,38% madalam kui kõigi esitatud pakkumuste keskmine maksumus ning 10,76% madalam

kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus, mis Vaidlustaja hinnangul on (i) ühelt poolt liiga suur

hinnavahe ning (ii) teiselt poolt kohustavat RHS § 115 lg 2 p 1 sellisel juhul alapakkumuse

kontrolli läbi viima.

Hankija ei nõustu kummagi väitega.

RHS § 115 lg 2 p 1 on kohustusliku kontrollimehhanismina ette nähtud üksnes niisuguste

ehitustööde riigihangetele, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga.

7 (14)

Käesoleva hanke eeldatav maksumus jääb alla riigihanke piirmäära, mistõttu RHS § 115 lg 2

p 1 ei kohaldu.

Antud juhul puudus vajadus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust lähemalt

uurida ka RHS § 115 lg 1 alusel.

RHS § 115 lg 1 kohaselt peab hankija nõudma selgitusi juhul, kui ta leiab, et pakkumuse

maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.

Valitseva kohtupraktika kohaselt peab Hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui

pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe on silmatorkavalt erinev (RKHKo 3-

3-150-15, p 23).

Sealjuures Tallinna Ringkonnakohtu praktika kohaselt tuleb peale märkimisväärse

hinnaerisuse tuvastada ka täiendavad faktilised asjaolud, mis seavad väidetava alapakkumuse

tõsiseltvõetavuse kahtluse alla (TlnRnKo 3-17-2544, p 13).

Antud juhul:

(i) hanke eeldatav maksumus on registrist nähtuvalt 571 000 eurot.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 669 976,15 eurot (ilma KM-ta). Niisiis oli

Kolmanda isiku pakkumus ligikaudu 17% hanke eeldatavast maksumusest kõrgem, mis ühelgi

juhul ei saa Hankija vaatest viidata sellele, justkui tegemist oleks alapakkumusega;

(ii) Kolmanda isiku pakkumus oli Vaidlustaja pakkumusest üksnes ligikaudu 10%

soodsam, mis ei ole viimatise vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt kuidagi märkimisväärne

või alapakkumuse kahtlust äratav hinnavahe. Samuti ei küündi käesolevas asjas ka kõigi

pakkumuste keskmise maksumuse ja Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnavahe

(ligikaudu 20%) ligilähedalegi niisugusele hinnavahele, mida varasema praktika kohaselt

tuleks pidada eelduslikult märkimisväärseks (üle 30%-i);

(iii) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ka iga üksiku kululiigi lõikes Hankija

hinnangul loogiline ega sisalda mingeid anomaaliaid. Samuti puudusid muud objektiivsed

asjaolud, mis võinuks viidata potentsiaalsele alapakkumusele - mh kontrollis Hankija

menetluse käigus Kolmanda isiku töötajate keskmise töötasu vastavust ehitusvaldkonna

keskmisele töötasule. Kontrolli tulemusena selgus, et Kolmanda isiku töötajate ja

ehitusvaldkonna töötajate keskmise töötasu suhe oli 76%, mis samuti ei viita kuidagi

ebareaalsele hinnakujundusele.

Vaidlustaja ei ole proovinudki põhistada, justkui Kolmanda isiku esitatud pakkumuse

maksumusega ei oleks võimalik hankelepingut täita või et tegemist oleks kuidagi

märkimisväärselt madalama maksumusega kui sarnases mahus sarnast liiki ehitustööde

keskmine turuhind.

5.3. Hanke alusdokumentide kohaselt pidi pakkuja tõendama, et ta on viimase viie aasta

jooksul teostanud vähemalt kaks hankelepingu esemega sarnast tööd. Sarnase tööna käsitati

reoveepuhasti ehitus- ja/või rekonstrueerimistöid, mille käigus on rajatud või rekonstrueeritud

reoveepuhasti terviklahendus. Lisaks pidi vähemalt üks referents hõlmama üle 500

inimekvivalendi (ie) suuruse reoveepuhasti ehitus- või rekonstrueerimistöid.

Kolmas isik esitas pakkumuse koosseisus referentsid koos selgitustega järgmiselt:

1) „Kavastu küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ (hanke nr

8 (14)

254725), tellija AS Emajõe Veevärk, sisu: reoveepuhasti ehitustööd Ehitusalune pind – 73,5

m² – reostuskoormus 440 ie, tööde täitmise aeg 13.12.2022 - 11.10.2024;

2) „Luua küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine“ (hanke nr

254621), tellija AS Emajõe Veevärk, sisu: Reoveepuhasti ehitustööd Ehitusalune pind -

74,3m2 Ühtlustusmahuti - Reostuskoormus R=441 IE Bioloogiline puhastus -

Reostuskoormus R=320 IE, tööde teostamise aeg 13.12.2022 - 31.05.2024;

3) „Kauksi reoveepuhasti rajamine“ (hanke nr 288548), tellija AS Emajõe Veevärk, sisu:

Reoveepuhasti ehitustööd - maksimaalne hüdrauliline koormus: Qmax = 200 m3/d -

reostuskoormus: R = 1999 IE Vastavalt lepingule pidi olema reoveepuhasti valmidus reovee

vastuvõtmiseks kuupäevaga 15.04.2026. See on saavutatud ning reoveepuhasti töövalmidus

on tagatud ning reoveepuhasti on välja ehitatud. Vajadusel saame esitada ka Tellija poolse

kinnituse selle kohta, tööde teostamise aeg 09.06.2025 - 09.09.2026.

Hankija kontrollis esitatud referentside vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele, sh

küsis Kolmandalt isikult 18.05.2026, 25.05.2026 ning 26.05.2026 täiendavaid tõendeid.

Vastusena Hankija päringu(te)le esitas Kolmas isik referentsobjektide üleandmis-

vastuvõtuaktid, samuti Kauksi reoveepuhasti rajamise projekti tellija kinnituskirja. Tuginedes

Kolmanda isiku esitatud selgitustele, tõenditele ja avalikele andmetele (riigihangete registrist

hõlpsasti leitavad varasemad hankelepingud) puudub Hankijal kahtlus, et Kolmanda isiku

nimetatud tööd vastavad nõutud kvalifitseerimistingimusele, on nõuetekohaselt teostatud ning

referentsides esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Esitatud referentsid kujutavad endast

nõutud reoveepuhasti ehitus- ja/või rekonstrueerimistöid ning hõlmavad reoveepuhasti

terviklahenduse rajamist või rekonstrueerimist, sh hõlmas Kauksi reoveepuhasti rajamine üle

500 ie suuruse reoveepuhasti rajamist.

Seega vastas Kolmas isik sätestatud varasema kogemuse nõudele ning Hankijal puudus alus

jätta Kolmas isik kvalifitseerimata.

5.4. Hankija 26.06.2026 täiendav seisukoht.

Kolmas isik vastab varasema kogemuse nõudele

5.4.1. Hankija ei vaidle Vaidlustajaga iseenesest selles, et Kolmas isik on tõepoolest edastanud

kaks Kauksi RVP ehitustööde tellija kinnituskirja, millest esimesega kinnitas tellija, et tööd

olid kuupäeval 15.04.2026 valmis ning teise kinnituskirjaga kinnitas tellija, et tööd olid valmis

ka kuupäeval 09.04.2026. Hankija ei nõustu sellega, justkui kaks tellija kinnituskirja kuidagigi

halvaks kinnituskirja kui tõendi usaldusväärsust.

Kohtupraktikas on selgitatud, et Hankijal on kaalutlusruum otsustamaks, milliseid tõendeid ta

pakkujatelt nõuab ja kui pakkujate tehingupartneritelt saadud kinnituskirjad näitavad

pakkujate esitatud andmete õigsust, ei pea Hankija hakkama koguma täiendavaid tõendeid

kontrollimaks omakorda kinnituskirjade paikapidavust.10

Hankija arvates on eluliselt usutav, et Kauksi RVP ehitustööde tellija kahe kinnituskirja

erinevus võis tulla lihtsalt omakorda Kolmanda isiku ekslikust arusaamast ja ebaõnnestunud

küsimusepüstitusest tellijale. Nagu Hankija ja Kolmanda isiku kirjavahetusest nähtub (ID 1

10 TlnRnKo 3-18-1011, p 8.

9 (14)

092 839) oli Kolmas isik algselt ekslikul arusaamisel, justkui kinnitus tuli esitada 15.04

kuupäevaga (mistap on tõenäoline, et just selle kuupäeva kinnitust ta tellijalt küsiski). Kui

Hankija juhtis Kolmanda isiku tähelepanu, et vastavalt kvalifitseerimistingimusele pidid tööd

olema teostatud hiljemalt 10.04.2026 - siis esitas Kolmas isik tellija korrigeeritud

kinnituskirja, et ka selleks kuupäevaks oli reoveepuhasti valmis ehitatud.

Hankijal puudus seega igasugune põhjus seada Kauksi RVP ehitustööde tellija hilisema

kinnituskirja ehtsus ja tõele vastavus kahtluse alla. Sealjuures ei ole kaks esitatud kinnituskirja

omavahel vastuolus. Kui esimeses kinnituskirjas viidatakse kuupäevale 15.04.2026, siis see

ei tähenda, et kuupäeval 09.04.2026 ei võinud tööd samuti valmis olla.

5.4.2. Nõudes „terviklahendusena“ reoveepuhasti rajamist või rekonstrueerimist tähendab, et

pakkuja peab olema just nimelt reoveepuhasti tervikuna rajanud/rekonstrueerinud, st

tingimust ei täida reoveepuhastiga seotud muud tööd, nt mis on sellega üksnes kaudselt seotud

või on rajatud üksnes reoveepuhasti üks osa/vaheetapp. So kvalifitseerimistingimusega soovis

Hankija veenduda, et pakkuja on võimeline ehitama töökorras reoveepuhasteid, sealjuures ka

üle 500 ie suurusega reoveepuhastit (mis on tehnoloogiliselt keerukam).

Kauksi RVP ehitustööde tellija AS Emajõe Veevärk kinnitas järgmist:

„Käesolevaga kinnitame, et vastavalt riigihanke „Kauksi reoveepuhasti rajamine (RH:

288548)“ tulemusel sõlmitud lepingu alusel on Wesico Project OÜ kuupäevaga 09.04.2026

ehitanud valmis reoveepuhasti reovee vastuvõtmiseks. Reoveepuhastil on saavutatud

töövalmidus.“

Antud juhul ongi Kolmanda isiku esitatud Kauksi RVP ehitustööde tellija kinnitanud, et

Kolmas isik on reoveepuhasti valmis ehitanud, st reoveepuhastil on saavutatud töövalmidus.

Kui reoveepuhasti on valmis reovett vastu võtma ja nõuetekohaselt puhastama, siis see

tähendab, et tehnoloogiliselt ongi reoveepuhasti oma terviklahendusena nõuetekohaselt

valmis ehitatud. Kui jätkuvalt toimusid/toimuvad veel näiteks haljastustööd või

heakorrastustööd (vt nt riigihanke „Kauksi reoveepuhasti rajamine“ alusdokument Vorm_1_1

Töömahuloend, rida 14), siis see ei väära ega saa devalveerida asjaolu, et reoveepuhasti

tervikuna (ehk reoveepuhasti töövalmidus) on tellija kinnituskirja kohaselt saavutatud.

Hankijale edastatud kinnituskirja (Kauksi RVP ehitustööde tellija) alusel sai seega Hankija

veenduda, et Kolmas isik on suuteline ka üle 500 ie suurusega reoveepuhasti tehnoloogiliselt

tervikuna valmis ehitama (ehk rajanud reoveepuhasti tervikuna). Seega vastas Kolmas isik

varasema kogemuse nõudele ning hankijal puudus alus jätta Kolmas isik kvalifitseerimata.

Kvalifitseerimistingimusena ei ole nõutud ega ole see kvalifitseerimistingimusest kuidagi ka

välja loetav, justkui varasem kogemus reoveepuhasti rajamisel või rekonstrueerimisel hõlmab

muude kõrvaliste tööde tegemist, nagu nt haljastus, teede korrastamine või muu taoline.

5.4.3. Vaidlustaja viidatud ehitusregistri väljavõttele ei saa omistada mingisugust sisulist

tähtsust. Esiteks on ehitusregistril üksnes informatiivne tähendus. Teisalt on ehitise

omaniku/kasutaja enda valik, millal haldusorganile tööde teostamisest ehitusregistri kaudu

teavitatakse.

6. Kolmas isik, WESICO PROJECT OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

10 (14)

6.1.Võtmeisik

Kolmanda isiku võtmeisik on A.K., kellel on kehtiv kutse „Diplomeeritud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 7“ (lisa 1). RHAD Vormil 2 on märkus, et kui mõlema võtmeisiku

nõuded täidab üks isik, võib pakkuda sama isikut nii projektijuhiks kui ka objektijuhiks. A.K.

täidab antud Hankes mõlemat rolli ning hankija seatud tingimuste kohaselt on see lubatud.

6.2.Garantiikiri

Kolmas isik esitas pakkujale pakkumuse tagatisena AAS BTA Baltic Insurance Company

Eesti filiaal garantiikirja nr EE26-62-10000009-9.

6.3.Pakkumuse maksumus

Hange viidi läbi lihthankemenetluse reeglite alusel. RHS § 125 lg 5 viimane lause näeb ette,

et lihthankemenetluse läbiviimisel kohaldab hankija m.h kõnesoleva seaduse §-des 85, 110–

112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHS

§ 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Hankijal on kaalutlusõigus.

Vaidlustaja arvamus, et Hankijal pidanuks tekkima nn alapakkumuse kahtlus, on ainetu. Antud

juhul ei ole Kolmanda isiku pakkumus silmatorkavalt mäda (Riigikohus 3-3-1-50-15 p 23).

Eelnevast tuleneb tõdemus, et kohtupraktika ei ole aktsepteerinud analoogia korras RHS §

115 lg 2 p-s 2 sätestatud kriteeriume RHS § 115 lg 1 kohaldamisel. RHS § 115 lg 1

kohaldamise eeldused lähtuvad teostatavate tööde eelduslikust maksumusest.

Kolmanda isiku arvates puuduks igasugune mõte eristada lihthankemenetluse raames

toimuvat pakkumuse maksumuse hindamist ja riigihanke piirmäära ületava hanke raames

toimuvat hindamist kui RHS § 115 lg 1 saaks sisustada analoogia alusel RHS § 115 lg 2 p-ga

2. Sellisel juhul oleks seadusandja kehtestanud ühtse pakkumuse hindamise regulatsiooni kui

oleks soovinud võrdsustada pakkumuste maksumuse hindamist lihthankes ja riigihanke

piirmäära ületavas hankes. Kuivõrd põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise

regulatsioon on seadusandja tahtel lihthankes ning riigihanke piirmäära ületavas hankes

eraldiseisvatelt reguleeritud, siis ei ole Vaidlustaja märgitud viisil analoogia kohaldamine

antud juhul võimalik.

Märkimist väärib, et antud juhul ületab eduka pakkumuse ning pakkumuste keskmise vahe

ainult 0,38%-ga RHS § 115 lg 2 p-s 2 sätestatud 20% kriteeriumit ning eduka pakkumuse ja

paremuselt järgneva pakkumuse vahe ületab üksnes 0,76% võrra RHS § 115 lg 2 p-s 2

sätestatud kriteeriumit.

6.4.Tehniline- ja kutsealane suutlikkus

Kolmas isik esitas Hankijale oma tehnilise- ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseks

hankija/tellija kinnituskirjad kolme (3) referentsobjekti osas:

(i) „Kauksi reoveepuhasti rajamine (viitenumber 288548)“ – antud objekt vastab Hankija

seatud üle 500 ie nõudele;

(ii) Luua küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd

vastavalt töövõtulepingule (22)PR1-3-31 – tööde raames rekonstrueeris Kolmas isik ka

reoveepuhasti;

(iii) Kavastu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekteerimis-

ehitustööd vastavalt töövõtulepingule (22)PR1-3-30 – tööde raames rekonstrueeris Kolmas

11 (14)

isik ka reoveepuhasti.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja on vaidlustanud järgmised Hankija otsused:

1) tunnistada vastavaks Kolmanda isiku pakkumus;

2) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus;

3) kvalifitseerida Kolmas isik.

Vaidlustusmenetluse ajal 19.06.2026 esitatud täiendavates seisukohtades Vaidlustaja loobus

taotlusest tunnistada kehtetuks Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta. Selle otsuse osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel

vaidlustusest loobumisega vaidlustaja poolt.

8. Kohaldatavad menetlusreeglid

Vaidlust ei saa olla selles, et Põltsamaa Vesi OÜ on võrgustikusektori hankija ja Hanke

tulemusena sõlmitava hankelepingu eesmärk on seotud Hankija tegutsemisega

võrgustikusektoris.

Riigihangete registri andmetel viib Hankija Hanget läbi lihthankemenetlusena.

Võrgustikusektoris on ehitustööde lihthanke piirmäär 300 000 eurot ja riigihanke piirmäär on

sama, mis rahvusvaheline piirmäär - 5 404 000 eurot. Hankija poolt määratud Hanke eeldatav

maksumus 571 000 eurot ületab lihthanke piirmäära, kuid on väiksem kui rahvusvaheline

piirmäär.

RHS § 15 lg 8 kohaselt võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus

on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline

piirmäär, ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega

võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata.

RHS 3. peatüki 1. jaos asub § 125 lg 5, mille kohaselt lihthankemenetluse läbiviimisel järgib

hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut. Pakkumuste või

taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab

hankija käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vastavat minimaalset tähtaega. Hankija

kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117

ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankes kohaldub RHS § 115, sest Hanke

alusdokumentides pole sätestatud teisiti („Osa I Juhised pakkujale“ p 10.4.2).

Vaidlus on aga selles, kas Hankija pidi lähtuma RHS § 115 lg-st 2, mille kohaselt hankija on

kohustatud ehitustööde hankelepingu [---] korral, mille eeldatav maksumus on võrdne

riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb

edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui:

1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatud vähemalt

kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise

12 (14)

vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam

või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam [---].

Vaatamata sellele, et Hanke eeldatav maksumus 571 000 eurot ületab lihthanke piirmäära,

kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankes

kohaldub ka RHS § 115 lg 2.

RHS § 145 kohaselt võrgustikusektoris riigihanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva

seaduse 2. peatükis sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva

seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui

ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 145 sätestab erireegli, mille järgi tuleb

võrgustikusektoris kohaldada RHS § 115 lg-id 2-6 ka siis, kui eeldatav maksumus on vähemalt

võrdne lihthanke piirmääraga. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

Hankija on „Osa I Juhised pakkujale“ p-i 1.6 sätestanud järgmise: „Pakkumismenetluse liik

Lihthankemenetlus, lähtuvalt RHS prg 125 ja prg 145 sätestatud erisused Hange viiakse läbi

pööratud menetlusena.“ Seega on Hankija õigesti märkinud, et Hankes tuleb lähtuda ka RHS

§-ist 145.

Samuti on Hankija andnud „Osa I Juhised pakkujale“ p-is 1.6. teada, et kohaldab pööratud

menetlust (pöördmenetlust), mis tähendab, et kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste

puudumist kontrollitakse üksnes pakkuja suhtes, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud

(RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 8 teine lause).

9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

9.1. Hanke eeldatav maksumus on 571 000 eurot.

Kolmas isik esitas pakkumuse maksumuse 667 976,15 eurot.

Vaidlustaja esitas pakkumuse maksumuse 750 734,85 eurot.

Veel esitati kolm pakkumust maksumustega 834 309,53 eurot, 853 966,26 eurot ja 1 098 300

eurot.

Vaidlust pole selles, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on järgmisest pakkumuse

maksumusest 10,76% võrra madalam ja kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest

maksumusest 20,38% võrra madalam. Vaidlustuskomisjon möönab, et need Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse erinevused on väga väikesed ja lisaks on Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus kõrgem eeldatavast maksumusest, kuid see kõik ei tähenda, et Hankija oleks

saanud RHS §-i 145 ja „Osa I Juhised pakkujale“ p-i 1.6 jätta tähelepanuta. Isegi kui Hankijal

puudus vajadus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust lähemalt uurida, tuli tal

alustada Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetlust lähtudes

RHS §-st 145 ja § 115 lg 2 p-ist 2.

9.2. Käesolevas asjas ei ole vaidlusaluseks küsimuseks see, kas Kolmanda isiku pakkumuse

13 (14)

maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Vaidlus on selles, kas Hankija on lähtunud

RHS § 115 lg 2 p-ist 2 ja viinud läbi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimenetluse.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oli kohustus (ka siis, kui Hankija ei pidanud

Kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks) küsida Kolmandalt isikult

RHS § 115 lg 1 alusel maksumuse põhjendatuse kohta selgitusi. Hankija seda teinud ei ole.

Hankija arvamused, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus pole põhjendamatult madal, ei

oma praeguses vaidluses mistahes tähtsust.

9.3. Eelpooltoodu alusel tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse tunnistada

Kolmanda isiku pakkumus edukaks.

10. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus

Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse ja Hankija peab vastu võtma uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

ning ka eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise otsuse, siis puudub mistahes

põhjendus praegu sisuliselt lahendada vaidlust Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse

õiguspärasuse osas.

Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks tulenevalt

etapiviisilisuse põhimõttest kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8: kuna Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks, ei saa olla õige ka järgmine otsus -

Kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja suhtes tehtud otsus tema

kvalifitseerimiseks.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Vaidlustusmenetlus lõpeb:

1) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse osas RHS § 197 lg 1 p-i

2 alusel (Vaidlustaja loobumine);

2) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuste osas RHS § 197 lg 5 alusel.

RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel lõpetamisel kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas

kohaldamisele RHS § 198 lg 3 ja RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse rahuldamisel kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 2866,25 eurot (käibemaksuta), 13 tunni ja 25 minuti õigusabi osutamise eest

tunnitasuga 213,63 eurot (käibemaksuta).

Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 3936 eurot (käibemaksuta), 16,4 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 240

eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon peab Vaidlustaja ja Hankija lepinguliste esindajate kulusid vajalikuks ja

14 (14)

põhjendatuks.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et välja saab mõista üksnes lepingulise esindaja

kulusid ja nõustub ka Hankijaga, et advokaadibüroo juristi poolt tehtud tööd saab omistada

lepingulisele esindajale.

Vaidlustuskomisjon lähtub sellest, et 1/3 osas lõpeb vaidlustusmenetlus Vaidlustaja poolt

loobumisega, 2/3 osas vaidlustuskomisjon rahuldab vaidlustuse.

RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele esindaja kulud

1910,8 (käibemaksuta) ja riigilõivust 853,3 eurot.

RHS § 198 lg 3 alusel kuulub Vaidlustajalt Hankija kasuks välja mõistmisele lepingulise

esindaja kuludest 1312 eurot (käibemaksuta).

Kolmas isik ei ole kulude välja mõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

OTSUS

Vaidlustusasja number

131-26/308761

Otsuse kuupäev 08.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi vaidlustus

Põltsamaa Vesi OÜ riigihankes „Adavere reoveepuhasti

rekonstrueerimise ehitustööd“ (viitenumber 308761)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts,

esindaja vandeadvokaat Mart Parind

Hankija, Põltsamaa Vesi OÜ, esindaja advokaat Toomas

Pugri

Kolmas isik, WESICO PROJECT OÜ, esindaja Anti

Mölter

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 2 alusel lõpetada vaidlustusmenetlus WESICO PROJECT

OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele.

2. RHS § 197 p-i 5 alusel rahuldada Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi

vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Põltsamaa Vesi OÜ 05.06.2026 otsused

WESICO PROJECT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja WESICO

PROJECT OÜ kvalifitseerimise kohta.

3. RHS § 198 lg 3 alusel mõista Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsilt Põltsamaa

Vesi OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1312 eurot

(käibemaksuta).

4. RHS § 198 lg 2 mõista Põltsamaa Vesi OÜ-lt Schöttli Keskkonnatehnika

Aktsiaseltsi kasuks välja tasutud riigilõivust 853,3 eurot ja lepingulise esindaja

kulud summas 1910,8 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

1 riigihangete seadus

2 (14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.04.2026 avaldas Põltsamaa Vesi OÜ (edaspidi Hankija) riigihangete registris

lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Adavere reoveepuhasti rekonstrueerimise

ehitustööd“ (viitenumber 308761) (edaspidi Hange) hanketeate.

2. 10.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus taotlustega

tunnistada kehtetuks Hankija 05.06.2026 otsused:

- WESICO PROJECT OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamine;

- WESICO PROJECT OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine;

- WESICO PROJECT OÜ (edaspidi Kolmas isik) kvalifitseerimine.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 16.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/131 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 19.06.2026 ja neile vastamiseks 26.06.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja ning menetluskulude välja mõistmise

taotluse Hankija, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja täiendava menetluskulu

välja mõistmise taotluse Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts,põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine

4.1.1. Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmanda isiku meeskonnas ei ole nõutava

kutsekvalifikatsiooniga võtmeisikuid.

Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik ei ole oma pakkumuses nimetanud eelmainitud

kutsekvalifikatsiooniga projekti- ja objektijuhti.

4.1.2. Lähtudes eeldusest, et Kolmas isik esitas seonduvalt vastavustingimusega „Pakkumuse

tagatis“ Hankijale garantiikirja, mitte ei deponeerinud Hankija arvelduskontole rahasummat,

on Vaidlustajal kahtlus, et esitatud garantiikiri ei ole nõuetekohane.

4.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine

4.2.1. Kui peaks leidma kinnitust, et Kolmanda isiku pakkumus on vastavaks tunnistatud

ebaõigesti, siis on automaatselt õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus.

4.2.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja pakkumus tuleks

sel alusel tagasi lükata (RHS § 125 lg 5 → § 115 lg 8; „Juhised pakkujale“ p 10.4.2). Vastavalt

3 (14)

väljakujunenud praktikale on konkurendi pakkumuse kui nn alapakkumuse tagasi lükkamata

jätmine vaidlustatav selle pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu.2

Vaidlustaja ei tea, kas Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimiseks läbi viinud RHS § 115 lg 1 kohase kontrollimenetluse.

RHS ei luba edukaks tunnistada pakkumust, mille maksumuse põhjendatuse suhtes hankijal

on või peab olema kahtlus, kuid millega seoses kontrollimenetlust läbi ei viidud.3 Vaidlustaja

hinnangul peab/pidanuks Hankijal Kolmanda isiku pakkumuse puhul nn alapakkumuse

kahtlus tekkima.

Vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb pakkumuse maksumuse põhjendatust lähemalt uurida

siis, kui see on „silmatorkavalt madal“.4 Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 20,38%

võrra madalam kui kõigi pakkumuste keskmine maksumus.

Paremuselt järgmisest pakkumusest (Vaidlustaja) on Kolmanda isiku pakkumus 10,76% võrra

odavam.

Vaidlustaja hinnangul on niisugused hinnavahed ehitusvaldkonnas piisavalt suured, et tekitada

uurimist vajavaid küsimusi ja kahtlusi. RHS § 115 lg 2 p 1 kohaldub rangelt võttes vaid

riigihanke piirmäära ületavatele riigihangetele, kuid analoogia korras saab sellest juhinduda

siingi. Seda eriti arvestades, et vaidlustuskomisjon ja kohtute pikaajalise praktika kohaselt on

20%-line hinnaerinevus teiste pakkumustega piisav, et kohustada Hankijat läbi viima

kontrollimenetlust.

4.3. Kolmanda isiku kvalifitseerimine

Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmas isik ei täida Hankes seatud varasema kogemuse nõuet.

Hankija on nõudnud järgmist: Pakkuja (ühispakkuja) peab tõestama, et ta on viimase viie (5)

aasta jooksul (riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul) olema osutanud hankelepingu

esemega sarnaseid töid. Tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema lõpetatud

nimetatud ajavahemikul. Sarnaseks tööks loetakse reoveepuhasti ehitus- ja/või

rekonstrueerimistöid, sealjuures peab olema rekonstrueeritud või rajatud reoveepuhasti

terviklahendus. Pakkuja esitab infot vähemalt kahe lepingu kohta, mille raames on teostatud

reoveepuhasti ehitus- ja/või rekonstrueerimistööde ehitustöid. Sealjuures peab vähemalt 1

reoveepuhasti olema üle 500 ie suurune, millele on teostatud ehitus- ja/või

rekonstrueerimistöödele ehitustöid (reoveepuhasti terviklahendus).“

Vaidlustaja hüpotees on, et Kolmas isik ei ole nimetanud kahte Hankija esitatud nõuetele (sh

ühe referentsprojekti puhul 500 ie nõue) vastavat töökogemust.

Kui peaks olema, et Kolmas isik on kõnealuse kvalifitseerimistingimuse täitmiseks soovinud

tugineda kellegi teise kogemusele, siis tuleb see lugeda lubamatuks, kuna RHS § 125 lg-st 5

tulenevalt ei kohaldu lihthankemenetluses teise isiku vahenditele tuginemist võimaldav RHS

§ 103 ilma, et hankija sellise võimaluse enda kehtestatavas lihthankemenetluse korras ette

näeks (RHS § 125 lg 2). Praegusel juhul ei ole Hanke alusdokumentides RHS § 103

2 Nt TlnHKo 3-20-2240, p 23.1; 3-21-1809, p 13.1; VAKOo 138-20/222733, p 15; 77-

22/248547, p 9.1. 3 VAKOo 52-20/219089, p 23. 4 RKHKo 3-3-1-50-15, p 23.

4 (14)

kohaldamist ette nähtud.

4.4. Vaidlustaja 19.06.2026 täiendavad seisukohad.

4.4.1. Vaidlustaja loobub nõudest tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsus.

4.4.2. Hankija tunnistas oma vastuses, et ta ei ole Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatust kontrollinud. Seejuures on Hankija ekslikult asunud seisukohale, et tal puudus

kohustus viia Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks läbi RHS

§ 115 lg 1 kohane kontrollimenetlus.

Ei ole vaidlust, et Hankija on võrgustikusektori hankija ning tegu on võrgustikusektori

riigihankega. Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et Hanke eeldatav maksumus on 571

000 eurot km-ta. RHS § 14 lg 1 p 3 kohaselt on võrgustikusektoris ehitustööde lihthanke

piirmäär 300 000 eurot ilma km-ta. Rahvusvaheline piirmäär on 5 404 000 eurot ilma km-ta.

RHS § 145 teise lause kohaselt kohaldatakse RHS § 115 lg-tes 2–6 ning § 122 lg-tes 2, 3 ja

5–10 sätestatut, kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne

lihthanke piirmääraga.5

RHS § 115 lg 2 kohaldub sõltumata sellest, mida Hankija pakkumuse maksumuse

põhjendatusest ise tegelikult arvab.6 Isegi kui Hankija leiab või eeldab, et tegemist ei ole

põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, ei vabasta see teda kohustusest viia RHS

§ 115 lg 1 alusel läbi kontrollimenetlus.

Kuivõrd Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 20,38% võrra madalam kui kõigi

pakkumuste keskmine maksumus ning 10,76% võrra madalam paremuselt järgmisest

pakkumusest (so Vaidlustaja pakkumusest), on täidetud RHS § 115 lg 2 p-s 1 toodud eeldused

ja Hankijal puudus diskretsioon jätta alapakkumuse kontroll läbi viimata.

Eeltoodust tulenevalt ei saa Hankija tugineda vaidlustusmenetluse käigus esitatud

täiendavatele selgitustele või tagantjärele antud põhjendustele Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuse osas. Alapakkumuse kontrollimise kohustus tuleb täita enne

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ning selle kontrolli tulemused peavad olema

Hankijale otsuse tegemise hetkel teada.

Ainuüksi asjaolu, et Hankija jättis alapakkumuse kontrolli tegemata, on piisav leidmaks, et

Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks on õigusvastane.7

4.4.3. Kolmas isik ei täida kvalifitseerimise tingimust

Hankija vastusest nähtub, et Kolmas isik esitas varasema kogemuse tõendamiseks kolm

referentslepingut. Nendest kolmest referentslepingust võis üksnes Kauksi reoveepuhasti

rajamise hankeleping vastata nõudele „vähemalt 1 reoveepuhasti peab olema üle 500 ie

5 Vt ka K. Matteus, T. Väljaots. RHS § 115 komm. 26. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.).

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025.

6 K. Matteus, T. Väljaots. RHS § 115 komm. 23. – RHS komm vlj (viide 5).

7 VAKOo 265-25/282071, p 31.

5 (14)

suurune“.

Kauksi reoveepuhasti rajamise hankeleping on veel täitmisel. Seda kinnitas ka Hankija ise, et

„saame esitada ka Tellija poolse kinnituse selle kohta, tööde teostamise aeg 09.06.2025 -

09.09.2026”.8 Ühtlasi tõi Hankija välja, et vastavalt lepingule pidi olema reoveepuhasti

valmidus reovee vastuvõtmiseks kuupäevaga 15.04.2026.9

Kvalifitseerimise tingimuse kohaselt pakkuja „peab tõestama, et ta on viimase viie (5) aasta

jooksul (riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul) olema osutanud hankelepingu esemega

sarnaseid töid […] Tööd võivad olla alustatud varem, kuid peavad olema lõpetatud nimetatud

ajavahemikul“. Seega ei jätnud kvalifitseerimise tingimus tõlgendusruumi - nõutud tööd pidid

olema nimetatud perioodi jooksul reaalselt teostatud ja lõpetatud.

Hankija on jätnud Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel tähelepanuta kaks olulist

asjaolu, mis iseseisvalt toovad kaasa Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õigusvastasuse.

Esiteks, Hankija alustas Hankega 10.04.2026, seega pidid tööd olema teostatud hiljemalt

10.04.2026.

Isegi kui eeldada, et Kolmas isik on vastavad tööd teostanud (millega Vaidlustaja ei nõustu),

nähtub Hankija vastusele lisatud kinnitusest, et töövalmidus saavutati alles 15.04.2026, so viis

päeva pärast Hanke algamise kuupäeva. Ainuüksi see asjaolu on piisav alus jätta Kolmas isik

Hankes kvalifitseerimata.

Tõsi, hiljem saatis Kolmas isik Hankijale ka kinnituskirja, kus oli töövalmiduse saavutamise

päevaks kirjutatud 10.04.2026, kuid see ei ole ilmselgelt usutav ja usaldusväärne tõend,

kuivõrd see vormistati alles seejärel, kui Hankija oli Kolmandale isikule selgitanud, et tolle

esitatud kinnituskiri on vigane.

Teiseks ei ole Vaidlustaja veendunud, et Kauksi reoveepuhasti rajamise hankelepingu puhul

oleksid kvalifitseerimistingimuses nõutud tööd teostatud. Hankija on kahel korral pöördunud

Kolmanda isiku poole palvega esitada tõendeid referentslepingu kohta ja paludes vormida

tellija kinnitus vastavaks esitatud kvalifitseerimistingimusega (vt riigihangete registris Hanke

sõnumid ID 1095553 ja 1092639).

Kolmas isik ongi vastavad kinnitused saanud ja Hankijale esitanud ja esitanud need kahe

erineva kuupäeva. Siiski ei nähtu kinnitustest, et tööd oleksid lõpetatud ning et oleks rajatud

või rekonstrueeritud reoveepuhasti terviklahendus, nagu nõuab kvalifitseerimistingimus.

Tellija kinnitusest nähtub üksnes, et„Kauksi reoveepuhasti rajamine (RH: 288548)“

tulemusel sõlmitud lepingu alusel on Wesico Project OÜ kuupäevaga [15.04.2026 või

09.04.2026] ehitanud valmis reoveepuhasti reovee vastuvõtmiseks. Reoveepuhastil on

saavutatud töövalmidus“.

Ainuüksi asjaolu, et reoveepuhasti on töövalmis, ei tõenda, et oleks rajatud või

rekonstrueeritud reoveepuhasti terviklahendus. Töövalmidus kinnitab üksnes rajatise

kasutusvalmidust teatud ulatuses, kuid ei võimalda järeldada, et kogu terviklahendus on

8 Hankija vastus, 3.34.3.

9 Hankija vastus, 3.34.3.

6 (14)

nõuetekohaselt valmis ehitatud.

Ühtlasi ei ole Kolmas isik esitanud ühtegi tõendit (nt vaheakti jne) selle kohta, et vastavad

tööd oleksid tegelikult vastu võetud või teostatud kuupäevaga 15.04.2026.

Asjaolu, et kvalifitseerimistingimuses nõutud tööd ei ole veel teostatud, kinnitab ka

ehitusregistri väljavõte.

Vastavalt „Juhised pakkujale“ p-le 10.3.5 pakkujat (ühispakkujat) ei kvalifitseerita, kui ta ei

täida hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusi või kui pakkuja (ühispakkuja) ei ole

esitanud andmeid või dokumente, mida Hankija on riigihangete seaduse alusel hanketeates ja

hankedokumentides nõudnud. Seega, Hankijal puudus kaalutlusõigus ning tal tulnuks jätta

Kolmas isik kvalifitseerimata, kuivõrd Kolmanda isiku esitatud Kauksi reoveepuhasti

rajamise hankeleping ei vasta Hankes kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele.

5. Hankija, Põltsamaa Vesi OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus on esitatud nõutud kutse-kvalifikatsiooniga

võtmeisik

5.1.1. Kolmas isik esitas pakkumuses võtmeisikuna A.K. Hankija kontrollis nimetatud isiku

kvalifikatsiooni kutseregistrist ning tuvastas, et isikul on kehtiv diplomeeritud veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinseneri kutse tase 7 välisveevarustuse ja kanalisatsiooni allerialal

ehitustegevuse juhtimise ametialal (vt vastuse lisa 1).

5.1.2. Käesoleva vaidlustuse esemesse ei saa kuuluda arutlused sellest, kas mõni tingimus

tulnuks kvalifitseerida vastavustingimuse asemel kvalifitseerimistingimusena või vastupidi.

Kui Vaidlustaja hinnangul on Hankes vastavustingimusena seatud nõue „Pakkuja meeskond“

õigusvastaselt kategoriseeritud kvalifitseerimistingimuse asemel pakkumuse

vastavustingimuseks, pidanuks Vaidlustaja esitama sellekohase vaidlustuse Hanke

alusdokumentide peale. Vaidlustaja seda ei teinud.

5.1.3. Kolmanda isiku esitatud garantiikiri vastab hankedokumentides sätestatud nõuetele

Kolmanda isiku garantiikiri vastab kõigile Hanke alusdokumendi „Juhised pakkujale“ p-s 6

kehtestatud tingimustele:

5.2. Hankijal puudus vajadus algatada alapakkumuse kontrolli

Vaidlustaja käsitlus põhineb üksnes sellel, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on

20,38% madalam kui kõigi esitatud pakkumuste keskmine maksumus ning 10,76% madalam

kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus, mis Vaidlustaja hinnangul on (i) ühelt poolt liiga suur

hinnavahe ning (ii) teiselt poolt kohustavat RHS § 115 lg 2 p 1 sellisel juhul alapakkumuse

kontrolli läbi viima.

Hankija ei nõustu kummagi väitega.

RHS § 115 lg 2 p 1 on kohustusliku kontrollimehhanismina ette nähtud üksnes niisuguste

ehitustööde riigihangetele, mille maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga.

7 (14)

Käesoleva hanke eeldatav maksumus jääb alla riigihanke piirmäära, mistõttu RHS § 115 lg 2

p 1 ei kohaldu.

Antud juhul puudus vajadus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust lähemalt

uurida ka RHS § 115 lg 1 alusel.

RHS § 115 lg 1 kohaselt peab hankija nõudma selgitusi juhul, kui ta leiab, et pakkumuse

maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal.

Valitseva kohtupraktika kohaselt peab Hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui

pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe on silmatorkavalt erinev (RKHKo 3-

3-150-15, p 23).

Sealjuures Tallinna Ringkonnakohtu praktika kohaselt tuleb peale märkimisväärse

hinnaerisuse tuvastada ka täiendavad faktilised asjaolud, mis seavad väidetava alapakkumuse

tõsiseltvõetavuse kahtluse alla (TlnRnKo 3-17-2544, p 13).

Antud juhul:

(i) hanke eeldatav maksumus on registrist nähtuvalt 571 000 eurot.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 669 976,15 eurot (ilma KM-ta). Niisiis oli

Kolmanda isiku pakkumus ligikaudu 17% hanke eeldatavast maksumusest kõrgem, mis ühelgi

juhul ei saa Hankija vaatest viidata sellele, justkui tegemist oleks alapakkumusega;

(ii) Kolmanda isiku pakkumus oli Vaidlustaja pakkumusest üksnes ligikaudu 10%

soodsam, mis ei ole viimatise vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt kuidagi märkimisväärne

või alapakkumuse kahtlust äratav hinnavahe. Samuti ei küündi käesolevas asjas ka kõigi

pakkumuste keskmise maksumuse ja Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse hinnavahe

(ligikaudu 20%) ligilähedalegi niisugusele hinnavahele, mida varasema praktika kohaselt

tuleks pidada eelduslikult märkimisväärseks (üle 30%-i);

(iii) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on ka iga üksiku kululiigi lõikes Hankija

hinnangul loogiline ega sisalda mingeid anomaaliaid. Samuti puudusid muud objektiivsed

asjaolud, mis võinuks viidata potentsiaalsele alapakkumusele - mh kontrollis Hankija

menetluse käigus Kolmanda isiku töötajate keskmise töötasu vastavust ehitusvaldkonna

keskmisele töötasule. Kontrolli tulemusena selgus, et Kolmanda isiku töötajate ja

ehitusvaldkonna töötajate keskmise töötasu suhe oli 76%, mis samuti ei viita kuidagi

ebareaalsele hinnakujundusele.

Vaidlustaja ei ole proovinudki põhistada, justkui Kolmanda isiku esitatud pakkumuse

maksumusega ei oleks võimalik hankelepingut täita või et tegemist oleks kuidagi

märkimisväärselt madalama maksumusega kui sarnases mahus sarnast liiki ehitustööde

keskmine turuhind.

5.3. Hanke alusdokumentide kohaselt pidi pakkuja tõendama, et ta on viimase viie aasta

jooksul teostanud vähemalt kaks hankelepingu esemega sarnast tööd. Sarnase tööna käsitati

reoveepuhasti ehitus- ja/või rekonstrueerimistöid, mille käigus on rajatud või rekonstrueeritud

reoveepuhasti terviklahendus. Lisaks pidi vähemalt üks referents hõlmama üle 500

inimekvivalendi (ie) suuruse reoveepuhasti ehitus- või rekonstrueerimistöid.

Kolmas isik esitas pakkumuse koosseisus referentsid koos selgitustega järgmiselt:

1) „Kavastu küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ (hanke nr

8 (14)

254725), tellija AS Emajõe Veevärk, sisu: reoveepuhasti ehitustööd Ehitusalune pind – 73,5

m² – reostuskoormus 440 ie, tööde täitmise aeg 13.12.2022 - 11.10.2024;

2) „Luua küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine“ (hanke nr

254621), tellija AS Emajõe Veevärk, sisu: Reoveepuhasti ehitustööd Ehitusalune pind -

74,3m2 Ühtlustusmahuti - Reostuskoormus R=441 IE Bioloogiline puhastus -

Reostuskoormus R=320 IE, tööde teostamise aeg 13.12.2022 - 31.05.2024;

3) „Kauksi reoveepuhasti rajamine“ (hanke nr 288548), tellija AS Emajõe Veevärk, sisu:

Reoveepuhasti ehitustööd - maksimaalne hüdrauliline koormus: Qmax = 200 m3/d -

reostuskoormus: R = 1999 IE Vastavalt lepingule pidi olema reoveepuhasti valmidus reovee

vastuvõtmiseks kuupäevaga 15.04.2026. See on saavutatud ning reoveepuhasti töövalmidus

on tagatud ning reoveepuhasti on välja ehitatud. Vajadusel saame esitada ka Tellija poolse

kinnituse selle kohta, tööde teostamise aeg 09.06.2025 - 09.09.2026.

Hankija kontrollis esitatud referentside vastavust hankedokumentides sätestatud nõuetele, sh

küsis Kolmandalt isikult 18.05.2026, 25.05.2026 ning 26.05.2026 täiendavaid tõendeid.

Vastusena Hankija päringu(te)le esitas Kolmas isik referentsobjektide üleandmis-

vastuvõtuaktid, samuti Kauksi reoveepuhasti rajamise projekti tellija kinnituskirja. Tuginedes

Kolmanda isiku esitatud selgitustele, tõenditele ja avalikele andmetele (riigihangete registrist

hõlpsasti leitavad varasemad hankelepingud) puudub Hankijal kahtlus, et Kolmanda isiku

nimetatud tööd vastavad nõutud kvalifitseerimistingimusele, on nõuetekohaselt teostatud ning

referentsides esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Esitatud referentsid kujutavad endast

nõutud reoveepuhasti ehitus- ja/või rekonstrueerimistöid ning hõlmavad reoveepuhasti

terviklahenduse rajamist või rekonstrueerimist, sh hõlmas Kauksi reoveepuhasti rajamine üle

500 ie suuruse reoveepuhasti rajamist.

Seega vastas Kolmas isik sätestatud varasema kogemuse nõudele ning Hankijal puudus alus

jätta Kolmas isik kvalifitseerimata.

5.4. Hankija 26.06.2026 täiendav seisukoht.

Kolmas isik vastab varasema kogemuse nõudele

5.4.1. Hankija ei vaidle Vaidlustajaga iseenesest selles, et Kolmas isik on tõepoolest edastanud

kaks Kauksi RVP ehitustööde tellija kinnituskirja, millest esimesega kinnitas tellija, et tööd

olid kuupäeval 15.04.2026 valmis ning teise kinnituskirjaga kinnitas tellija, et tööd olid valmis

ka kuupäeval 09.04.2026. Hankija ei nõustu sellega, justkui kaks tellija kinnituskirja kuidagigi

halvaks kinnituskirja kui tõendi usaldusväärsust.

Kohtupraktikas on selgitatud, et Hankijal on kaalutlusruum otsustamaks, milliseid tõendeid ta

pakkujatelt nõuab ja kui pakkujate tehingupartneritelt saadud kinnituskirjad näitavad

pakkujate esitatud andmete õigsust, ei pea Hankija hakkama koguma täiendavaid tõendeid

kontrollimaks omakorda kinnituskirjade paikapidavust.10

Hankija arvates on eluliselt usutav, et Kauksi RVP ehitustööde tellija kahe kinnituskirja

erinevus võis tulla lihtsalt omakorda Kolmanda isiku ekslikust arusaamast ja ebaõnnestunud

küsimusepüstitusest tellijale. Nagu Hankija ja Kolmanda isiku kirjavahetusest nähtub (ID 1

10 TlnRnKo 3-18-1011, p 8.

9 (14)

092 839) oli Kolmas isik algselt ekslikul arusaamisel, justkui kinnitus tuli esitada 15.04

kuupäevaga (mistap on tõenäoline, et just selle kuupäeva kinnitust ta tellijalt küsiski). Kui

Hankija juhtis Kolmanda isiku tähelepanu, et vastavalt kvalifitseerimistingimusele pidid tööd

olema teostatud hiljemalt 10.04.2026 - siis esitas Kolmas isik tellija korrigeeritud

kinnituskirja, et ka selleks kuupäevaks oli reoveepuhasti valmis ehitatud.

Hankijal puudus seega igasugune põhjus seada Kauksi RVP ehitustööde tellija hilisema

kinnituskirja ehtsus ja tõele vastavus kahtluse alla. Sealjuures ei ole kaks esitatud kinnituskirja

omavahel vastuolus. Kui esimeses kinnituskirjas viidatakse kuupäevale 15.04.2026, siis see

ei tähenda, et kuupäeval 09.04.2026 ei võinud tööd samuti valmis olla.

5.4.2. Nõudes „terviklahendusena“ reoveepuhasti rajamist või rekonstrueerimist tähendab, et

pakkuja peab olema just nimelt reoveepuhasti tervikuna rajanud/rekonstrueerinud, st

tingimust ei täida reoveepuhastiga seotud muud tööd, nt mis on sellega üksnes kaudselt seotud

või on rajatud üksnes reoveepuhasti üks osa/vaheetapp. So kvalifitseerimistingimusega soovis

Hankija veenduda, et pakkuja on võimeline ehitama töökorras reoveepuhasteid, sealjuures ka

üle 500 ie suurusega reoveepuhastit (mis on tehnoloogiliselt keerukam).

Kauksi RVP ehitustööde tellija AS Emajõe Veevärk kinnitas järgmist:

„Käesolevaga kinnitame, et vastavalt riigihanke „Kauksi reoveepuhasti rajamine (RH:

288548)“ tulemusel sõlmitud lepingu alusel on Wesico Project OÜ kuupäevaga 09.04.2026

ehitanud valmis reoveepuhasti reovee vastuvõtmiseks. Reoveepuhastil on saavutatud

töövalmidus.“

Antud juhul ongi Kolmanda isiku esitatud Kauksi RVP ehitustööde tellija kinnitanud, et

Kolmas isik on reoveepuhasti valmis ehitanud, st reoveepuhastil on saavutatud töövalmidus.

Kui reoveepuhasti on valmis reovett vastu võtma ja nõuetekohaselt puhastama, siis see

tähendab, et tehnoloogiliselt ongi reoveepuhasti oma terviklahendusena nõuetekohaselt

valmis ehitatud. Kui jätkuvalt toimusid/toimuvad veel näiteks haljastustööd või

heakorrastustööd (vt nt riigihanke „Kauksi reoveepuhasti rajamine“ alusdokument Vorm_1_1

Töömahuloend, rida 14), siis see ei väära ega saa devalveerida asjaolu, et reoveepuhasti

tervikuna (ehk reoveepuhasti töövalmidus) on tellija kinnituskirja kohaselt saavutatud.

Hankijale edastatud kinnituskirja (Kauksi RVP ehitustööde tellija) alusel sai seega Hankija

veenduda, et Kolmas isik on suuteline ka üle 500 ie suurusega reoveepuhasti tehnoloogiliselt

tervikuna valmis ehitama (ehk rajanud reoveepuhasti tervikuna). Seega vastas Kolmas isik

varasema kogemuse nõudele ning hankijal puudus alus jätta Kolmas isik kvalifitseerimata.

Kvalifitseerimistingimusena ei ole nõutud ega ole see kvalifitseerimistingimusest kuidagi ka

välja loetav, justkui varasem kogemus reoveepuhasti rajamisel või rekonstrueerimisel hõlmab

muude kõrvaliste tööde tegemist, nagu nt haljastus, teede korrastamine või muu taoline.

5.4.3. Vaidlustaja viidatud ehitusregistri väljavõttele ei saa omistada mingisugust sisulist

tähtsust. Esiteks on ehitusregistril üksnes informatiivne tähendus. Teisalt on ehitise

omaniku/kasutaja enda valik, millal haldusorganile tööde teostamisest ehitusregistri kaudu

teavitatakse.

6. Kolmas isik, WESICO PROJECT OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

10 (14)

6.1.Võtmeisik

Kolmanda isiku võtmeisik on A.K., kellel on kehtiv kutse „Diplomeeritud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 7“ (lisa 1). RHAD Vormil 2 on märkus, et kui mõlema võtmeisiku

nõuded täidab üks isik, võib pakkuda sama isikut nii projektijuhiks kui ka objektijuhiks. A.K.

täidab antud Hankes mõlemat rolli ning hankija seatud tingimuste kohaselt on see lubatud.

6.2.Garantiikiri

Kolmas isik esitas pakkujale pakkumuse tagatisena AAS BTA Baltic Insurance Company

Eesti filiaal garantiikirja nr EE26-62-10000009-9.

6.3.Pakkumuse maksumus

Hange viidi läbi lihthankemenetluse reeglite alusel. RHS § 125 lg 5 viimane lause näeb ette,

et lihthankemenetluse läbiviimisel kohaldab hankija m.h kõnesoleva seaduse §-des 85, 110–

112, 114–117 ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHS

§ 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset

arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Hankijal on kaalutlusõigus.

Vaidlustaja arvamus, et Hankijal pidanuks tekkima nn alapakkumuse kahtlus, on ainetu. Antud

juhul ei ole Kolmanda isiku pakkumus silmatorkavalt mäda (Riigikohus 3-3-1-50-15 p 23).

Eelnevast tuleneb tõdemus, et kohtupraktika ei ole aktsepteerinud analoogia korras RHS §

115 lg 2 p-s 2 sätestatud kriteeriume RHS § 115 lg 1 kohaldamisel. RHS § 115 lg 1

kohaldamise eeldused lähtuvad teostatavate tööde eelduslikust maksumusest.

Kolmanda isiku arvates puuduks igasugune mõte eristada lihthankemenetluse raames

toimuvat pakkumuse maksumuse hindamist ja riigihanke piirmäära ületava hanke raames

toimuvat hindamist kui RHS § 115 lg 1 saaks sisustada analoogia alusel RHS § 115 lg 2 p-ga

2. Sellisel juhul oleks seadusandja kehtestanud ühtse pakkumuse hindamise regulatsiooni kui

oleks soovinud võrdsustada pakkumuste maksumuse hindamist lihthankes ja riigihanke

piirmäära ületavas hankes. Kuivõrd põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise

regulatsioon on seadusandja tahtel lihthankes ning riigihanke piirmäära ületavas hankes

eraldiseisvatelt reguleeritud, siis ei ole Vaidlustaja märgitud viisil analoogia kohaldamine

antud juhul võimalik.

Märkimist väärib, et antud juhul ületab eduka pakkumuse ning pakkumuste keskmise vahe

ainult 0,38%-ga RHS § 115 lg 2 p-s 2 sätestatud 20% kriteeriumit ning eduka pakkumuse ja

paremuselt järgneva pakkumuse vahe ületab üksnes 0,76% võrra RHS § 115 lg 2 p-s 2

sätestatud kriteeriumit.

6.4.Tehniline- ja kutsealane suutlikkus

Kolmas isik esitas Hankijale oma tehnilise- ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseks

hankija/tellija kinnituskirjad kolme (3) referentsobjekti osas:

(i) „Kauksi reoveepuhasti rajamine (viitenumber 288548)“ – antud objekt vastab Hankija

seatud üle 500 ie nõudele;

(ii) Luua küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd

vastavalt töövõtulepingule (22)PR1-3-31 – tööde raames rekonstrueeris Kolmas isik ka

reoveepuhasti;

(iii) Kavastu küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekteerimis-

ehitustööd vastavalt töövõtulepingule (22)PR1-3-30 – tööde raames rekonstrueeris Kolmas

11 (14)

isik ka reoveepuhasti.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja on vaidlustanud järgmised Hankija otsused:

1) tunnistada vastavaks Kolmanda isiku pakkumus;

2) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus;

3) kvalifitseerida Kolmas isik.

Vaidlustusmenetluse ajal 19.06.2026 esitatud täiendavates seisukohtades Vaidlustaja loobus

taotlusest tunnistada kehtetuks Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta. Selle otsuse osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel

vaidlustusest loobumisega vaidlustaja poolt.

8. Kohaldatavad menetlusreeglid

Vaidlust ei saa olla selles, et Põltsamaa Vesi OÜ on võrgustikusektori hankija ja Hanke

tulemusena sõlmitava hankelepingu eesmärk on seotud Hankija tegutsemisega

võrgustikusektoris.

Riigihangete registri andmetel viib Hankija Hanget läbi lihthankemenetlusena.

Võrgustikusektoris on ehitustööde lihthanke piirmäär 300 000 eurot ja riigihanke piirmäär on

sama, mis rahvusvaheline piirmäär - 5 404 000 eurot. Hankija poolt määratud Hanke eeldatav

maksumus 571 000 eurot ületab lihthanke piirmäära, kuid on väiksem kui rahvusvaheline

piirmäär.

RHS § 15 lg 8 kohaselt võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel

käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus

on võrdne lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline

piirmäär, ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega

võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata.

RHS 3. peatüki 1. jaos asub § 125 lg 5, mille kohaselt lihthankemenetluse läbiviimisel järgib

hankija käesoleva seaduse 1. peatükis ning §-des 77, 81 ja 82 sätestatut. Pakkumuste või

taotluste esitamise tähtaja pikendamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 1 alusel arvestab

hankija käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vastavat minimaalset tähtaega. Hankija

kohaldab lihthankemenetluse läbiviimisel käesoleva seaduse §-des 85, 110–112, 114–117

ja 119 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankes kohaldub RHS § 115, sest Hanke

alusdokumentides pole sätestatud teisiti („Osa I Juhised pakkujale“ p 10.4.2).

Vaidlus on aga selles, kas Hankija pidi lähtuma RHS § 115 lg-st 2, mille kohaselt hankija on

kohustatud ehitustööde hankelepingu [---] korral, mille eeldatav maksumus on võrdne

riigihanke piirmääraga või ületab seda, nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb

edukaks tunnistada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust, kui:

1) hankemenetluses on riigihanke alusdokumentidele vastavaks tunnistatud vähemalt

kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on maksumuselt järgmise

12 (14)

vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest vähemalt 10 protsendi võrra madalam

või selle pakkuja pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsendi võrra madalam [---].

Vaatamata sellele, et Hanke eeldatav maksumus 571 000 eurot ületab lihthanke piirmäära,

kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankes

kohaldub ka RHS § 115 lg 2.

RHS § 145 kohaselt võrgustikusektoris riigihanke korraldamisel kohaldatakse käesoleva

seaduse 2. peatükis sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva

seaduse § 115 lõigetes 2–6 ning § 122 lõigetes 2, 3 ja 5–10 sätestatut kohaldatakse, kui

ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 145 sätestab erireegli, mille järgi tuleb

võrgustikusektoris kohaldada RHS § 115 lg-id 2-6 ka siis, kui eeldatav maksumus on vähemalt

võrdne lihthanke piirmääraga. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

Hankija on „Osa I Juhised pakkujale“ p-i 1.6 sätestanud järgmise: „Pakkumismenetluse liik

Lihthankemenetlus, lähtuvalt RHS prg 125 ja prg 145 sätestatud erisused Hange viiakse läbi

pööratud menetlusena.“ Seega on Hankija õigesti märkinud, et Hankes tuleb lähtuda ka RHS

§-ist 145.

Samuti on Hankija andnud „Osa I Juhised pakkujale“ p-is 1.6. teada, et kohaldab pööratud

menetlust (pöördmenetlust), mis tähendab, et kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste

puudumist kontrollitakse üksnes pakkuja suhtes, kelle pakkumus on edukaks tunnistatud

(RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 8 teine lause).

9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

9.1. Hanke eeldatav maksumus on 571 000 eurot.

Kolmas isik esitas pakkumuse maksumuse 667 976,15 eurot.

Vaidlustaja esitas pakkumuse maksumuse 750 734,85 eurot.

Veel esitati kolm pakkumust maksumustega 834 309,53 eurot, 853 966,26 eurot ja 1 098 300

eurot.

Vaidlust pole selles, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on järgmisest pakkumuse

maksumusest 10,76% võrra madalam ja kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest

maksumusest 20,38% võrra madalam. Vaidlustuskomisjon möönab, et need Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse erinevused on väga väikesed ja lisaks on Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus kõrgem eeldatavast maksumusest, kuid see kõik ei tähenda, et Hankija oleks

saanud RHS §-i 145 ja „Osa I Juhised pakkujale“ p-i 1.6 jätta tähelepanuta. Isegi kui Hankijal

puudus vajadus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust lähemalt uurida, tuli tal

alustada Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimenetlust lähtudes

RHS §-st 145 ja § 115 lg 2 p-ist 2.

9.2. Käesolevas asjas ei ole vaidlusaluseks küsimuseks see, kas Kolmanda isiku pakkumuse

13 (14)

maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Vaidlus on selles, kas Hankija on lähtunud

RHS § 115 lg 2 p-ist 2 ja viinud läbi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimenetluse.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oli kohustus (ka siis, kui Hankija ei pidanud

Kolmanda isiku pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks) küsida Kolmandalt isikult

RHS § 115 lg 1 alusel maksumuse põhjendatuse kohta selgitusi. Hankija seda teinud ei ole.

Hankija arvamused, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus pole põhjendamatult madal, ei

oma praeguses vaidluses mistahes tähtsust.

9.3. Eelpooltoodu alusel tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse tunnistada

Kolmanda isiku pakkumus edukaks.

10. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus

Kuna vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse ja Hankija peab vastu võtma uue pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

ning ka eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise otsuse, siis puudub mistahes

põhjendus praegu sisuliselt lahendada vaidlust Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse

õiguspärasuse osas.

Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks tulenevalt

etapiviisilisuse põhimõttest kooskõlas RHS § 104 lg-ga 8: kuna Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks, ei saa olla õige ka järgmine otsus -

Kolmanda isiku kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja suhtes tehtud otsus tema

kvalifitseerimiseks.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Vaidlustusmenetlus lõpeb:

1) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse osas RHS § 197 lg 1 p-i

2 alusel (Vaidlustaja loobumine);

2) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku

kvalifitseerimise otsuste osas RHS § 197 lg 5 alusel.

RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel lõpetamisel kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas

kohaldamisele RHS § 198 lg 3 ja RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse rahuldamisel kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 2866,25 eurot (käibemaksuta), 13 tunni ja 25 minuti õigusabi osutamise eest

tunnitasuga 213,63 eurot (käibemaksuta).

Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 3936 eurot (käibemaksuta), 16,4 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 240

eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon peab Vaidlustaja ja Hankija lepinguliste esindajate kulusid vajalikuks ja

14 (14)

põhjendatuks.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et välja saab mõista üksnes lepingulise esindaja

kulusid ja nõustub ka Hankijaga, et advokaadibüroo juristi poolt tehtud tööd saab omistada

lepingulisele esindajale.

Vaidlustuskomisjon lähtub sellest, et 1/3 osas lõpeb vaidlustusmenetlus Vaidlustaja poolt

loobumisega, 2/3 osas vaidlustuskomisjon rahuldab vaidlustuse.

RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele esindaja kulud

1910,8 (käibemaksuta) ja riigilõivust 853,3 eurot.

RHS § 198 lg 3 alusel kuulub Vaidlustajalt Hankija kasuks välja mõistmisele lepingulise

esindaja kuludest 1312 eurot (käibemaksuta).

Kolmas isik ei ole kulude välja mõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)