<

OTSUS

Vaidlustusasja number

129-26/-

Otsuse kuupäev 08.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Delfi Meedia AS-i vaidlustus Tallinna Linnateatri

riigihankes „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse

teenus“ riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Delfi Meedia AS, esindajad vandeadvokaat

Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer

Hankija, Tallinna Linnateater, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Delfi Meedia AS-i vaidlustus ja kohustada Tallinna Linnateatrit viima

ostumenetluse kutse p-id 2.4.3, 2.6.1 ja 2.6.4 vastavusse õigusaktidega ettenähtud

nõuetega.

2. Mõista Tallinna Linnateatrilt välja Delfi Meedia AS-i lepingulise esindaja kulud

1882,98 eurot (käibemaksuta) ja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280

eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 04.06.2026 alustas Tallinna Linnateater (edaspidi ka Hankija) alla lihthanke piirmäära jäävat

riigihanget „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ (edaspidi Riigihange).

2. 09.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Delfi

Meedia AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele (ostumenetluse

2 (10)

kutsele, edaspidi Kutse või RHAD) mobiilirakenduse (edaspidi ka native-rakendus) nõude

osas..

3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/129 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 22.06.2026 ja neile vastamiseks 29.06.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja menetluskulude

taotluse Vaidlustaja ning Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Delfi Meedia AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vaidlustuse esemeks olevad Kutse tingimused piiravad põhjendamatult konkurentsi ega

võimalda Vaidlustajal riigihankes osaleda, kuna tingimused nõuavad mobiiltelefoni

paigaldatavat rakendust:

- Platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatav rakendus, mille

kaudu saab hankija kiirelt ja efektiivselt hallata kõiki sündmusi ja nendega seotud muudatusi

(Kutse p 2.4.3);

- Oluline on, et kasutajad, piletiostjad saaksid kasutada mobiiltelefoni paigaldatavat rakendust

(Kutse p 2.6.1)

- Piletiostjal peab olema võimalik hoida ja hallata oma ostetud pileteid

eelmainitud/eelnimetatud rakenduses (Kutse p 2.6.4)

Hankijale pole ette heidetav soov, et nii piletiostja kui Hankija saavad mobiilis mugavalt

pileteid osta ja hallata. Vaidlustatavad tingimused ei kirjelda aga Hankija tegelikku vajadust

funktsionaalselt, vaid nõuavad konkreetset tehnilist teostusviisi: mobiiltelefoni paigaldatavat

rakendust. Selline rakendus on Eestis teadaolevalt vaid ühel teenuseosutajal.

4.2. Hankija ei tohi seada hankelepingu eset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid.

Hanketingimus ei tohi minna kaugemale, kui riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks on

mõistlikult vajalik. Tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab olema soovitavate

eesmärkide saavutamiseks vajalik. Mobiili paigaldatava rakenduse nõudmiseks pole mõistlikku

põhjendust.

4.3. Hankija saaks samad eesmärgid saavutada konkurentsi vähem piiraval viisil mobiilile

kohandatud veebikeskkonna või veebirakenduse kaudu:

1) piletiostja vaatest on Hankija eesmärk tagada mobiilne ligipääs piletitele ja nende

haldamisele (Kutse p-id 2.6.1 ja 2.6.4). Kui pakkuja lahendus võimaldab kasutajal

mobiiltelefonis kontole sisse logida, näha ostetud pileteid, hallata neid ning kasutada piletitega

seotud funktsioone, siis on Hankija eesmärk saavutatud. Eraldi rakenduse allalaadimise nõue ei

anna sellise eesmärgi saavutamiseks lisaväärtust;

2) Hankija vaatest on eesmärk võimaldada sündmuste ja muudatuste kiiret haldamist

mobiiltelefonis (Kutse p 2.4.3). Ka see eesmärk ei eelda paigaldatavat rakendust. Kiirus ja

efektiivsus sõltuvad eelkõige kasutajaliidese loogikast, laadimiskiirusest, õiguste haldusest,

töövoogudest ja süsteemi töökindlusest. Need omadused võivad olla tagatud ka mobiilivaates

veebikeskkonnas. Hankija ei ole toonud ühtegi konkreetset funktsiooni, mida oleks võimalik

täita üksnes paigaldatava mobiilirakenduse kaudu ja mida mobiilivaates piletimüügikeskkond

ei võimaldaks.

4.4. 22.06.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti järgnevalt.

3 (10)

4.4.1. Riigihankes kohalduvad üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtted (RHS § 3), sh

proportsionaalsuse (p 1) ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise (p 3) põhimõtted.

Konkurentsipiirangute kehtestamiseks peavad olema mõistlikud põhjendused, kuid

mobiilirakenduse nõue seda ei ole.

4.4.2. Vaidlustaja ei vaidle vastu, et Hankijal võib olla õigustatud huvi pakkuda piletiostjatele

ja Hankija töötajatele mugavat mobiilset kasutuskogemust. Vaidlustaja pole aga nõus, et

nimetatud eesmärgi saavutamiseks peab pakkujal tingimata olema native-rakendus. Hankija ei

ole näidanud, et sama eesmärki ei oleks võimalik saavutada mobiilivaate, PWA (progressive

web app), veebirakenduse või muu samaväärse mobiilse kasutajaliidese kaudu.

4.4.3. Hankija väitel ei ole Vaidlustaja olemasolev lahendus samaväärne native-rakendusega,

kuna nende tehnoloogiline erinevus ja turupositsioon on erinevad. See on eksitav. Vaidlustaja

ei väida, et kõik lahendused oleksid igas tehnilises aspektis identsed. Küll aga peab Hankija

kirjeldama oma tegelikku vajadust funktsionaalselt. Kui Hankija vajab mobiilset piletite

kuvamist, piletite haldamist, sündmuste muutmist, kasutajateavitusi, kliendiandmete analüüsi

või offline-võimekust, tuleb need omadused sätestada mõõdetavate nõuetena. Native-rakenduse

nõue on üksnes tehnoloogiline vorminõue, mis välistab muud kõikidele sisulistele vajadustele

sobivad lahendused. Kõik Hankija vajadused on võimalik sõnastada RHAD-is

funktsioonipõhiselt.

4.4.4. Hankija väidab, et PWA on suunatud peamiselt ühekordsete ostude tegemiseks ning selle

eesmärk ei ole luua kliendiga pikaajalist suhet ega ehitada kliendilojaalsust. Kliendisuhte ja

kliendilojaalsuse loomine ei sõltu sellest, kas kasutajaliides on native-rakendus või

veebilahendus. Püsikliendikonto, ostuajalugu, personaliseeritud pakkumised, uudiskirjad,

teavitused, soodustused ja kasutajakäitumise analüüs on võimalikud veebipõhise konto ja

mobiilivaate kaudu. Hankija ei ole näidanud, millist konkreetset kliendilojaalsuse funktsiooni

ei saa ilma native-rakenduseta tagada.

4.4.5. Hankija väidab, et tema eesmärk on koguda kliendihalduse tarbeks teavet klientide

tarbimisharjumuste kohta ning saata klientidele push-teavitusi. Kui Hankija vajab

kliendihalduse, turunduse või teavituste funktsioone, tuleb hanketingimustes nõuda vastavaid

funktsioone, mitte selle tehnilist teostusviisi. Kliendiandmete kogumine, ostukorvi andmete

analüüs, segmenteerimine ja teavituste saatmine ei ole olemuslikult seotud native-rakendusega.

4.4.6. Hankija väidab, et push-teavitusi on võimalik oluliselt paremini saata native-rakenduse

kaudu. Seega on push-teavitusi võimalik saata ka veebiliidese kaudu.

Hankija väidab, et native-rakenduste puhul tagab turvalisuse rakendustepoe testide ja

kontrollide läbimine, kuid PWA-del sellised kontrollid puuduvad. Rakendustepoe kontroll ei

asenda Hankija enda infoturbe nõudeid. Hankijal on võimalik Kutses sätestada sisulised

turvanõuded. Lihtsalt native-rakenduse nõudmine on selleks ebasobiv ja ebaproportsionaalne

vahend.

4.4.7. Hankija väidab, et PWA-del suure tõenäosusega offline-võimekust ei ole või seda on

tehniliselt väga keeruline tekitada. Ka muudes lahendustes peale native-rakenduse on võimalik

kasutada offline-funktsioone ja seadmes vahemällu salvestatud andmeid. Sh on see võimekus

olemas Vaidlustaja lahenduses. Kui Hankija vajadus on, et piletiostja saaks piletit ilma

internetiühenduseta kuvada, saab tingimuse tehnoloogianeutraalselt sõnastada selliselt, et pilet

peab olema kasutajale kättesaadav ka internetiühenduseta.

4.4.8. Hankija väidab, et PWA-de ja native-rakenduste jõudluses on erinevus ning Hankijale on

oluline, et rakendused oleksid lühikese aja jooksul võimelised vastu võtma suure koguse kliente

ja neid puudutavat teavet. See põhjendus on otsitud ja asjakohatu, kuna native-rakendus

4 (10)

iseenesest ei taga jõudlust. Jõudlus sõltub platvormi serveripoolsest arhitektuurist,

koormusjaotusest, andmebaasist, järjekorrasüsteemist, makselahendusest, vahemälust,

integratsioonidest ja teenuse monitooringust.

4.4.9. Asjakohatu on Hankija väide, et native-rakendused laadivad 2-3 korda kiiremini kui

PWA-d, kuna rakendused suudavad andmeid säilitada seadmes endas. Üldine väide rakenduste

ja mobiilsete veebilehtede keskmise laadimiskiiruse kohta ei tõenda, et Vaidlustaja või mõni

muu mobiilne veebilahendus ei suuda täita Hankija jõudlusvajadust. Hankija ei ole sätestanud

ega tõendanud ühtegi konkreetset vajadust, mida saaks täita üksnes native-rakendusega.

4.4.10. Otsitud on Hankija põhjendus, et PWA-de turupositsioon on ebakindel, kuna Apple

keelas kaks aastat tagasi PWA-d oma operatsioonisüsteemis ära, taganes hiljem otsusest ning

seab PWA-dele iOS-is erinevaid piiranguid. Ka native-rakendused sõltuvad Apple’i ja Google’i

platvormireeglitest, rakendustepoe kontrollist, uuenduste heakskiitmisest ja

operatsioonisüsteemide muudatustest. Platvormipoliitika muutumise risk ei puuduta ainult

ühtegi konkreetset lahendust. Hankija pole näidanud, milline konkreetne iOS-i piirang takistab

Hankija nõutud piletimüügi funktsiooni täitmist.

4.4.11. Hankija väidab, et PWA-rakenduse allalaadimine iOS-is on tavakasutajale keeruline

ning eeldab rohkem klikke ja teadmisi kui native-rakenduse allalaadimine Apple Store’ist. Kui

Hankija mureks on kasutajate ligipääsu lihtsus, saab seda reguleerida kasutajakogemuse

nõuetega, nt nõudega, et pileti ost ja avamine peab olema võimalik e-kirjas või teatri kodulehel

sisalduvalt lingilt, kasutajakontolt või QR-koodilt kindla arvu sammudega.

4.4.12. Hankija väidab, et mitmel suurel rahvusvahelisel piletimüügiplatvormil on native-

rakendus, samuti et suurem osa maailma piletimüügist toimub native-rakenduste kaudu. Turul

on ka arvestatavaid piletimüügi- ja kultuurisektori lahendusi, kus piletiostja native-rakendus ei

ole pileti ostmise, haldamise ega mobiilse esitamise eeldus. Native-rakendus võib olla üks

võimalik äriline või tehniline valik, kuid turustatistikast ei järeldu nõude objektiivne

põhjendatus.

4.4.13. Otsitud on ka kõik väited selle kohta, justkui sunnitaks muu kui native-rakenduse puhul

kliente ebamugavasse või vähekasutatud meediumisse. Sellest, et üldine mobiilikasutuse

statistika hõlmab sotsiaalmeediat, sõnumirakendusi, videosisu, mänge ja muid igapäevaseid

rakendusi ei saa järeldada, et teatripileti ostmiseks on vajalik eraldi native-rakendus. Ilmselt ei

soovi tegelikult keskmine inimene olla sunnitud pileti ostmiseks, mis võib ajaliselt võtta vähem

kui minut, alla laadima järjekordset mobiilirakendust. Lisaks ei arvesta Hankija põhjendus

sellega, et kõigil inimestel ei ole nutitelefoni ning nutitelefoni ja mobiilirakenduste kasutamine

ei ole kõigile võrdselt võimalik või ligipääsetav.

4.4.14. Hankija väidab, et PWA-de kaudu ei saa teater endale samaväärses mahus ja

kvaliteediga teavet kasutajakäitumise ja -eelistuste kohta. Hankija ei ole nimetanud, milliseid

konkreetseid andmeid ta vajab ja miks ei ole neid võimalik koguda veebipõhise konto,

analüütika, kliendihaldussüsteemi või muu tehnoloogianeutraalse lahenduse kaudu. Hankija

abstraktne soov koguda “võimalikult mitmekesist teavet” ei saa õigustada konkurentsi piiravat

tehnilist nõuet. Vaidlustaja lahendus võimaldab juba praegu Google Analyticsi kaudu

analüüsida kasutajate käitumist, eelistusi, kasutusteekondi jmt.

4.4.15. Paljasõnaline on Hankija väide, et native-rakendus võimaldab tal klienti tõhusamalt

enda külge kinnistada, luua otsekontakti ja olla pidevas infovahetuses ilma vahendajateta.

Otsekontakt kliendiga võib tekkida ka kasutajakonto, e-posti, SMS-i, veebiteavituste,

kliendihaldussüsteemi ja personaliseeritud veebikeskkonna kaudu. Hankija peab arvestama, et

selline otsekontakt klientidega võib olla ka vastuolus isikuandmete kaitse üldmäärusega

5 (10)

(GDPR). Hankija ei ole näidanud, et soovitud kliendilojaalsuse funktsioone ei saa tagada

native-rakendust nõudmata.

4.4.16. Tehnoloogianeutraalsus on riigihangete avamisel konkurentsile väga oluline. Tehnilist

kirjeldust koostab hankija kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena (RHS § 88

lg 1). See tähendab, et hankijad ei peaks üldjuhul nimetama konkreetseid tehnoloogilisi

lahendusi. RHS § 88 lg 6 keelabki sõnaselgelt TK-s nimetada protsessi, kaubamärki, tüüpi,

päritolu või tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või

nende osaluse välistada. Praegusel juhul välistab konkreetse tehnoloogilise lahenduse

nimetamine TK-s kõik ettevõtjad peale ühe. Tehnoloogianeutraalsuse nõue kehtib ka alla

lihthanke piirmäära jäävate riigihangete suhtes RHS § 3 p-ide 2 ja 3 kaudu.

5. Hankija, Tallinna Linnateater, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1 Hankele kohalduvad Riigihankes üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtted (RHS § 3)

ning Hankija enda hankekord (RHS § 9 lg 4 p 3). Tallinna Linnateater on allutatud Tallinna

linna hankekorrale, mille § 10 sätestab väikehangetele mõned asjaajamislikud nõuded ja

materiaalõiguslikult vaid kordab kohustust järgida RHS §-is 3 välja toodud põhimõtteid.

5.2. Mobiilirakenduse nõue

5.2.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et RHS § 3 p-iga 3 (konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõte) on vastuolus Kutse p-ides 2.4.3, 2.6.1 ja 2.6.4 kajastuv nõue, et

pakutaval platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja selles kasutatav

rakendus (ing k native app). Vaidlustaja soovib kaitsta oma ärimudelit ega soovi kaasa tulla

Hankija soovide ja vajadustega. Vaidlustaja ei pea Riigihankes pakkumust esitama ja

Vaidlustajal ei ole ka õigust nõuda, et olukorras, kus ta pole valmis tegema investeeringuid enda

pakutavate toodete-teenuste edasiarendamiseks (kaasajastamiseks) või oma tegevusmalli

kohandamiseks moel, mis annab kliendile rohkem kontrolli ja lisaväärtust, ei tohiks seda teha

ka teised turuosalised. Vaidlustaja pole õigust keelata Hankijal tellida oma soovide ja vajaduste

täitmiseks midagi paremat.

5.2.2. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et mobiilile kohandatud veebikeskkond või

veebirakendus (PWA ehk progressive web app) on mobiilirakendusega samaväärne ja

mobiilirakenduse nõude kehtestamiseks esinevad mitmed kaalukad põhjused, nii tehnilist kui

muud laadi.

5.2.3. Tehnilised põhjused

5.2.3.1. PWA-l on sarnaseid funktsioone mobiilirakendusega, kuid nende tehnoloogiline

erinevus ja turupositsioon (Androidi ja Apple’i operatsioonisüsteemide vaates) on oluliselt

erinevad. PWA on suunatud peamiselt ühekordsete ostude tegemiseks, neid on soodsam luua ja

kergem uuendada, kuid nende eesmärk ei ole luua kliendiga pikaajalist suhet ega ehitada

kliendilojaalsust. Hankija üks eesmärke on koguda kliendihalduse tarbeks teavet klientide

tarbimisharjumuste osas.

5.2.3.2. Hankija soovib turunduslikel eesmärkidel saata klientidele nn push-teavitusi. See on

võimalik oluliselt paremini native-rakenduse kaudu. Oluline on ka IT-lahenduse turvalisus -

native-rakenduste puhul tagab turvalisuse see, et nad on läbinud rakendustepoe (nt Apple Store)

ulatuslikud testid. PWA-del sellised kontrollid puuduvad ning nende turvalisus sõltub ainult

veebilehitseja enda turvalisusest.

5.2.3.3. PWA-l suure tõenäosusega ei ole nn offline-võimekust.

6 (10)

5.2.3.4. PWA ja native-rakenduse vahe on ka jõudluses. Hankijale on oluline, et rakendused

oleksid lühikese ajaperioodi jooksul võimelised vastu võtma suures koguses kliente ning neid

puudutavat teavet. Võrreldes PWA-dega saavad native-rakendused pakkuda

personaliseeritumat ning kindlamat infovoogude kontrollimist ja haldamist. Nii nt on teada, et

native-rakendused laadivad 2–3 korda kiiremini kui PWA-d, kuna rakendused suudavad

andmeid säilitada seadmes endas.

5.2.4. Muud põhjused

5.2.4.1. PWA-de turupositsioon on ebakindel. Nt aastat tagasi keelas Apple PWA-d oma

operatsioonisüsteemis (iOS) ära, kuna see mõjutab Apple’i enda ärilisi eesmärke. Seejärel

Apple taganes oma otsusest, ent kaitsmaks oma ärihuve seatakse PWA-dele iOS-is erinevaid

piiranguid. Ka on PWA-de push-sõnumitega – ja push-sõnumid on Hankijale turunduslikel

põhjustel väga olulised – iOS-is palju enam tehnilisi keerukusi kui native-rakendustega. See

näitab, et Hankija ei saa PWA-le pikemas perspektiivis kuigi kindel olla, vähemasti iOS-i

kontekstis. Apple ehitab oma süsteemides usaldust native-rakendustele ja suunab kasutajaid

eelistama neid.

5.2.4.2. Globaalsed suundumused.

Hankija ei saa eirata üleilmseid suundumusi ning tarbijate harjumusi. Maailma juhtivad

piletimüügiplatvormid on välja arendanud native-rakenduse. Põhjuseks on turvalisus, usaldus,

sügavam kasutajakogemus, info kogumise võimekus ning üldine kliendipoolne

kasutajamugavus. Hiljutine põhjalik ülevaade näitab, et 68% maailma piletimüügist toimub

tänaseks läbi native-rakenduste. 90% kogu mobiiltelefonide kasutusest leiab aset läbi

native-rakenduste (äppide) ning ainult 10% ulatuses sirvitakse veebi.

5.3. Hankija soov on pakkuda enda piletisoetajatele parimat, sh mugavaimat ja turvalisimat

kasutajakogemust.

5.4. 29.06.2026 täiendas Hankija oma seisukohti järgnevalt.

5.4.1. RHS §-is 88 sätestatud reeglid ei kehti RHS §-i 3 kaudu ja Hankija ei ole tehnilise

kirjelduse koostamisel konkurentsi ka kunstlikult kitsendanud.

5.4.2. Vaidlustaja eksib väites, et mobiilirakenduse nõue on Riigihanke eesmärgi suhtes

ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Sellise väite vältimatu eeldus on, et on teada ja

defineeritud, mis on Riigihanke eesmärk. Vaidlustaja ei ole Riigihanke eesmärki üheselt

defineerinud, vaid opereerib omapoolse arusaamaga sellest, mida Hankija soovib hankega

saavutada. Vaidlustaja ei saa Riigihanke eesmärki sisustada Hankija eest. Riigihanke eesmärgi

määrab ära Hankija tahe.

5.4.3. Kutse ptk 2 (tehniline kirjeldus) sissejuhatuses on öeldud: Hankija eesmärgiks on leida

teenusepakkuja, kes võimaldaks hankijale ligipääsu teenusepakkuja platvormile [---], mis peab

vastama vähemalt alljärgnevatele nõuetele. Seeläbi on Hankija oma eesmärgi defineerinud

ristviiteliselt, öeldes, et ta soovib reale konkreetsetele nõuetele vastavat tervikteenust. Lühidalt

on Hankija eesmärk saavutada olukord, kus tema etenduste piletite müük ja haldus toimub nii

piletiostja kui Hankija vaatest tehnoloogiliselt kõige arenenumal moel ning seades esikohale

parima kasutusmugavuse. Sellest tuleb lähtuda ka vaidluse lahendamisel.

5.4.4. Hankija esitab Hankija Tallinna Tehnikaülikooli IT-kolledži lektori A.K.

eksperdiarvamuse, kus valdkonna tunnustatud ekspert kinnitab, et native-rakendusel on PWA

ees mitmeid eeliseid, nii infotehnoloogilisi kui kasutajamugavusega seotuid. Seega ekspert

7 (10)

tunnistab, et native-rakendus ja PWA ei ole samaväärsed. Seega Hankija ei ole meelevaldselt

nõudnud native-rakenduse põhist piletimüüki ja -haldust.

Hankija ei pea vajalikuks Vaidlustaja etteheiteid täiendavalt kummutama hakata.

5.4.5. Kõik Vaidlustaja tehnoloogilised väited on paljasõnalised.

Hankija ei nõustu sellega, et Hankija peab oma vajadusi kirjeldama funktsionaalselt ning et

mobiilirakenduse nõude puhul ei ole Hankija seda teinud. Hankija ei vaidlusta seda, et

riigihankeõigus nõuab, et hankija hangiks teatavat funktsionaalsust, mitte konkreetse ettevõtja

konkreetset toodet. Antud juhul aga Hankija ei olegi selle vastu eksinud:

- Kutse ptk-s 2 (tehniline kirjeldus) on mahukas ja kohati võrdlemisi detailne loetelu

funktsionaalsusi;

- mobiilirakenduse nõue ise (nt Kutse p-id 2.4.3 ja 2.6.1) on funktsionaalsus, sest

mobiilirakendust iseloomustavadki teatud kindlad tehnoloogilised ja kasutajakogemuslikud

karakteristikud, mis mh erinevad PWA-st.

5.4.6. Vaidlustaja nõuab, et mobiilirakenduse nõue saaks kuidagi täpsemalt lahti kirjutatud.

Isegi kui seda teha ja panna kohustuslike nõuetena kirja mh olulised asjaolud, mis eristavad

native-rakendust PWA-st, siis õiguslik olukord Vaidlustaja jaoks ei muutuks.

5.4.7. Õige ei ole Vaidlustaja väide, et kõik tehnoloogilised lahendused on eriliselt riskantsena

Apple’i meelevallas. Ärilistel põhjustel rakendab Apple n-ö tehnoloogilist diskrimineerimist

just PWA-de suhtes.

5.4.8. Kasutajamugavuse küsimusi käsitledes on Vaidlustaja väitnud, et Hankija võiks lihtsalt

seada mingid kindlad mugavusnõuded. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et Hankija võib küll

RHAD-i sõnastada põhjalikumalt ja vähem põhjalikult, aga Hankija ei saa pakkujatelt nõuda

võimatut. Kui nt Apple iOS-il ei ole võimalik PWA-d nutiseadme avakuvale paigaldada teisiti

ja lihtsamini kui mitmete tavakasutajale pigem keerukate klikkide tegemise kaudu, siis ei saa

Hankija seda pakkujatelt ka nõuda.

5.4.9. Harvad pole olukorrad, kus inimene alustab Linnateatri piletivalikuga tutvumist ja ostu

sooritamist otse piletimüügikeskkonnas (mitte veebilehel). Hankija soovib, et tema piletid

oleksid müügil tarbijale võimalikult käepärases keskkonnas. Mõistagi ei soovi inimene

nutitelefoniga teatripileti ostmiseks iga kord äppi alla laadida ja see polegi vajalik. Üldjuhul

laadib inimene endale piletimüüja äpi alla ühe korra, jätab selle oma nutiseadmesse alles ning

jääbki seda kasutama. Samuti ei saa ega taha Hankija kõiki inimesi hõlmata mobiilirakenduse

nõudega. Hankija soovib tema piletite soetamise ja haldamise teha võimalikult lihtsaks nendele

paljudele, kel on nutitelefon ja kes on suutelised selle pakutavaid võimalusi kasutama.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Menetlusreeglid

Puudub vaidlus, et Hankija viib läbi riigihanget, mille hankelepingu eeldatav maksumus jääb

alla RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäära. Kui hankijal on hankekorra kehtestamise

kohustus (RHS § 9 lg 1), siis sätestatakse alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning

teenuste ja ehitustööde tellimise kord seal (RHS § 9 lg 4 p 3). Antud juhul on Hankija

kinnitanud, et talle kehtib Tallinna hankekord (edaspidi Kord), milles ostumenetluse

korraldamist reguleerib § 9, sh on Hankija kehtestanud vastavalt Korra § 9 lg-le 4 Kutse.

7. Hankija on rõhutanud, et talle ei kohaldu Riigihankes midagi muud peale RHS-is sätestatud

üldpõhimõtete (RHS § 3) ja Korra, sh nähtub üldpõhimõtete kohaldamise kohustus selgelt ka

Korra § 9 lg 3 esimesest lausest (Riigihanke eest vastutav isik peab ostumenetluse läbiviimisel

8 (10)

vältima huvide konflikti ja lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest, tegutsedes läbipaistvalt ja kontrollitavalt, koheldes kõiki

ostumenetluses osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel ning linna rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise), kuid see ei ole

takistanud Hankijat siiski sisuliselt kohaldamast RHS § 88 lg-d 7, mille kohaselt ei tohi

tehniline kirjeldus[---] tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel

konkurentsile. Praegusel juhul Hankija isegi ei väida, et hangitava teenuse osas oleks Eesti turul

konkurents (potentsiaalseid pakkujaid, kes vaidlustatud Kutse punktides esitatud tehnilisele

kirjeldusele vastavat teenust pakuvad, on Eestis üks ja alla riigihanke piirmäära jääv Riigihange,

mille kohta pole avaldatud teadet isegi riigihangete registris, ei ole ilmselgelt suunatud

rahvusvahelistele turgudele). Seega vaidlustusmenetluses puudub vajadus kontrollida

konkurentsi olemasolu, sest seda on Kutse tingimustega vaieldamatult piiratud.

Hankija väitel on tal õigus konkurentsi piirata, kuna tal on selleks objektiivsed ja kaalukad

põhjused.

8. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole usutav, et Hankija on algusest peale soovinud konkurentsi

piirata.

8.1 Korra § 9 lg 11 kohaselt edastab vastutav isik ostumenetluse kutse võimalusel vähemalt

kolmele ettevõtjale [---]. Hankijal on kohustus tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamise

riigihankel, mistõttu ei tähenda võimalus Kutse saatmist suvalistele/juhuslikele ettevõtetele,

vaid võimalus Korra mõttes on ilmselgelt sisustatav kutse saatmise kaudu ettevõtetele, kes on

Riigihankes osalemisest huvitatud, kes pakuvad turul vastavasisulist teenust ja kes

konkureerivad vastavas kaubagrupis, mistõttu kui Hankija väidab, et otsus Riigihankes

konkurentsi piirata oli tahtlik, teadlik ja tehtud enne Riigihanke alustamist, siis pole mingit

arusaadavat põhjust, miks pidas Hankija üldse võimalikuks Vaidlustajale Kutse saatmist.

Kuna Hankija isegi ei väida, et peale Sviby OÜ oleks ühelgi ettevõtjal veel võimalik RHAD-is

nõutavatel tingimustel teenust osutada, siis Hankijal ei olnud tegelikku võimalust vähemalt

kolmele ettevõtjale Kutset saata. Arvestades asjaolu, et Kutse saadeti ettevõtetele 04.06.2026

koos kohustusega esitada pakkumused 12.06.2026, ei saanud Hankija olla mõistlikult ka

arvamusel, et ettevõtjad, kellele Kutse saadetakse, kuid kellel mobiilirakendust olemas ei ole,

saavad pakkumuste esitamiseks antud 8 päeva jooksul nõuetekohase mobiilirakenduse oma

piletimüügiplatvormi lisada.

8.2. Korra § 9 lg 9 sätestab: Ostumenetluse kutses ei tohi nimetada kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või

tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on lepingu

esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et riigihanke eseme tehnilist kirjeldust ei ole

võimalik teisiti piisavalt täpselt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse

märge „või sellega samaväärne“. Tükikese sellest on Hankija ümber kirjutanud ka Kutse p-i

1.3: Iga viidet, mille hankija teeb kutses mõnele standardile, tehnilisele tunnusele,

kontrollsüsteemile, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või

tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

Seega nii Kord kui ka Kutse kehtestavad nn tehnoloogia- ja tootjaneutraalsuse põhimõtte, mis

on Hankijale Riigihankes järgimiseks kohustuslik. Sõltumata sellest, kas kindla ostuallika,

protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamine on lepingu esemest

tulenevalt vältimatult vajalik või mitte, tuleb vastavat nõuet lugeda selliselt, et see on

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

Vaatamata sellele, et Kutse p-is 1.3 on märgitud, et viidete kasutamise keeld Riigihankes

rakendub, on Hankija asunud vaidlustusmenetluses tõendama, et mobiilirakenduse nõude osas

see ikka ei rakendu ja pealegi ei ole PWA samaväärne mobiilirakenduse nõudega. Seda, kas

miski on millegagi samaväärne Korra § 9 lg 9 või Kutse p-i 1.3 mõttes peaks Hankija

kontrollima, hindama ja põhjendama pärast pakkumuste esitamist. Kuna Hankija on aga

9 (10)

seisukohal, et mobiilirakendus (native-rakendus) on Riigihankes ainuvõimalik tehniline

lahendus ja veebirakendus (PWA või mobiilivaade) on teistsugune tehniline lahendus, mida

Hankija hankida ei soovi, siis nõutava tehnilise lahenduse osas samaväärsuse küsimust Kutse

p-i 1.3 mõttes üldse ei tõusetugi. Kui Hankija soovis täpselt ühe pakkuja teenust ja tal pole

olnud kunagi mingit kavatsust osta midagi muud või midagi samaväärset, siis puudus tal

igasugune mõistlik eesmärk saata Kutse Vaidlustajale ja lubada Riigihankes millegi samaväärse

esitamist.

8.3. Märkimisväärne on, et olukorras, kui tellimuse saab teha ainult ühelt ettevõtjalt või kui

lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga muu hulgas tehnilistel põhjustel, ainuõiguste,

sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik

alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust

kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse

loomisel või omandamisel võinuks Hankija Korrast nähtuvalt ostumenetluse läbi viia

võrdlevaid pakkumusi küsimata (Korra § 9 lg 18 p 2). Näiline Riigihankes osalemise või

millegi samaväärse pakkumiseks võimaluse andmine ei ole RHS-is ja Korras sätestatud

üldpõhimõtetega rohkem kooskõlas kui võrdlevate pakkumuste küsimata jätmine.

9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlus ei käi selle üle, kas native-rakendus on parem

kui PWA, vaid selle üle, kas native-rakenduse nõue, mis kahjustab Riigihanke konkurentsile

avatuse nõuet, on Riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud

(RHS § 3 p 2). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei ole.

9.1. Hankija ei või piirata konkurentsi rohkem kui vaja, st kui sama eesmärgi saavutamine on

võimalik leebemate tingimustega, siis ei pea Hankija saama osta maailma kõige paremat,

ilusamat, innovaatilisemat, mugavamat jne asja/teenust vaid seetõttu, et ta seda tahab (RHS § 3

p-is 2 proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et eesmärgi saavutamiseks valitud vahendid peavad

olema tasakaalus ja ei tohi koormata asjaosalisi rohkem kui vaja).

9.2. Hankija väidab vastuses vaidlustusele kokkuvõtlikult, et native-rakendusel on push-

teavitused paremad, jõudlus on parem, turvalisus on parem, turutrend on native-rakenduste

suunas (PWA-de turupositsioon on ebakindel), offline-võimekus ilmselt puudub. Vaidlustaja on

piisavalt põhjendanud, et Hankija argumentatsioon PWA-de turupositsiooni ebakindlusest ei

ole õige (vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see kui suur osa kasutusest toimub statistiliselt

native-rakendustes, ei ole ka Riigihankes asjakohane põhjendus, kuna see ei tõenda konkreetse

tehnilise nõude vältimatust ega proportsionaalsust), PWA katab reaalselt vajalikud

funktsioonid, sh push-teavitused ja offline-s kasutamise võimalikkuse. Seda, et kõik Hankija

nimetatud võimekused on PWA-l olemas kinnitab tegelikult ka Hankija esitatud A.K. arvamus

(tegu ei ole põhimõtteliselt erineva võimekusega (vastus 2); sama eesmärki saab suures osas

täita ka korraliku PWA/veebilahenduse ja Apple/Google Walleti piletitega (vastus 3); faktina

on kõik need võimekused kaasaegses tehniliselt olemas - püsiv sisselogimine, avakuvale

paigaldamine, push-teavitused (iOS-il alates versioonist 16.4, märts 2023),

lojaalsusprogrammid ja kasutajate taasaktiveerimine (vastus p 4)). Kokkuvõtlikult nähtub

Hankija esitatud A.K. arvamusest, et kõik Hankija vastuses vaidlustusele kirjeldatud

põhifunktsioonid on PWA-ga täidetavad nagu on kinnitanud ka Vaidlustaja. Seega Hankija

vastuses vaidlustusele esitatud tehnilised põhjendused konkurentsi piiramiseks ja

mobiilirakenduse nõude esitamiseks ei ole A.K. arvamusega tegelikult kinnitust saanud.

9.3. Isegi kui A.K. arvamusele tuginedes, mille kohta Vaidlustaja pole saanud

vaidlustusmenetluses arvamust avaldada, saab öelda, et Apple iOS-i peal on native-rakendusel

mõningane mugavus-/töökindluseelis, siis Androidiga sama eelist ei ole või on see väike, ja

lõppeks on PWA-s ka Apple telefonide kasutajate tarbeks kõik vajalikud funktsionaalsused ja

võimekused piletimüügi põhifunktsioonide täitmiseks olemas. Vaidlustuskomisjoni hinnangul

10 (10)

rikub Riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsuse põhimõtet native-rakenduse nõue, mis ei

piirdu piisavusega (hankida seda, mis on vajalik piletimüügi põhifunktsioonide täitmiseks) ja

välistab konkurentsi selleks, et hankida midagi rohkemat kui piisav ja vajalik. Seega isegi kui

A.K. arvamus näitab, et native-rakendus on parem vähemalt Apple iOS-i peal, nähtub sellest

siiski läbivalt, et native-rakendus ei ole vajalik ja korralik PWA täidab sama eesmärki.

9.4. Kokkuvõtlikult on vaidlustuskomisjon seisukohal, et isegi kui Hankija teab üldreeglina ise

kõige paremini, mida tal vaja on, ei ole antud juhul mobiilirakenduse nõue Riigihanke eesmärki

arvestades proportsionaalne ega objektiivselt põhjendatud (Hankija ei ole tõendanud, et tema

eesmärgid oleksid saavutatavad üksnes native-rakenduse kaudu). Tõsi - viited

kasutajamugavusele, turvalisusele ja töökindlusele kirjeldavad native-lahenduse eeliseid, kuid

mitte selle vältimatust. Konkurentsi piiramist ühe pakkujani ei õigusta see, kui üks tehnoloogia

on mõnes aspektis veidi parem. A.K. arvamuses toodud erinevused (nt iOS-i eripärad, push-

teavituste töökindlus, paigaldamise lihtsus) kinnitavad üksnes, et native-rakendus võib teatud

olukordades olla eelistatum, kuid ei tõenda, et PWA või muu veebipõhine lahendus ei suudaks

Hankija eesmärke täita.

10. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjonile arusaadavalt tegemist Hankija

subjektiivse eelistuse, mitte põhjendatud vajadusega ja Hankija eesmärgid oleks kirjeldatavad

Riigihanke avamiseks konkurentsile funktsionaalsete nõuetena (nt mobiilne ligipääs, offline-

kättesaadavus, teavituste edastamine, kasutajakonto funktsionaalsus). Seega konkurentsi

välistavad Kutse p-id 2.4.3, 2.6.1 ja 2.6.4, mis kirjutavad ette konkreetse tehnilise teostusviisi

(mobiilirakenduse) on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, eeskätt

proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 2) ja

vaidlustuskomisjon kohustab Hankijat viima viidatud Kutse punktid vastavusse õigusaktidega

ettenähtud nõuetega.

11. Vaidlustusmenetluse kulud.

Lähtudes sellest, et vaidlustus tuleb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks 15,3

tunni eest keskmise tunnihinnaga 209,22 eurot kogusummas 3201 eurot (käibemaksuta), millele

lisandub 3% haldustasu summas 96,03 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esitatud kulud

on mõnevõrra ülepaisutatud. Sisuliselt oli vaidlus vaid ühes nõudes (native-rakendus), mis oli

hõlmatud kolme Kutse punktiga, samuti ei olnud vaidlustus ega vaidlustusmenetluse materjalid

mahukad ega vaidlus õiguslikult keeruline. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja

põhjendatud kulud 9 tunni eest summas 1882,98 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab,

et kuna nn haldustasu on arvestatud protsendina (3%) lepinguliste esindajate keskmiselt

tunnihinnalt arvutatud lepinguliste esindate kulult ja peab katma andmeturbe, andmesüsteemide

haldamise, arendamise ja ajakohastamise kulud, ning ei hõlma õigusteenuse osutamise eest

arvestatavat tasu, ei kuulu haldustasu RHS § 198 lg-s 1 nimetatud lepingulise esindaja kulude

hulka ning ei kuulu ka Vaidlustajalt välja mõistmisele.

Lisaks tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv

1280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk