<

OTSUS

Vaidlustusasja number

128-26/-

Otsuse kuupäev 08.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus AS-i Piletilevi PLG vaidlustus Tallinna Linnateatri

riigihankes „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse

teenus“ riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS Piletilevi PLG, esindajad

vandeadvokaadid Kadri Härginen, Mario Sõrm ja Gerli

Helene Gritsenko

Hankija, Tallinna Linnateater, esindaja vandeadvokaat

Mart Parind

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 2 alusel

1. Rahuldada AS-i Piletilevi PLG vaidlustus osaliselt ja kohustada Tallinna

Linnateatrit viima ostumenetluse kutse p-id 2.4.3, 2.6.1 ja 2.6.4 vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

2. Mõista Tallinna Linnateatrilt välja AS-i Piletilevi PLG lepinguliste esindajate

kulud 2070,29 eurot (käibemaksuta) ja vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv

1152 eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.

3. Mõista AS-ilt Piletilevi PLG Tallinna Linnateatri kasuks välja lepingulise esindaja

kulud 157,50 eurot (käibemaksuta) proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamata

jätmisega. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.06.2026 alustas Tallinna Linnateater (edaspidi ka Hankija) alla lihthanke piirmäära jäävat

2 (11)

riigihanget (ostumenetlus) „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ (edaspidi

Riigihange).

2. 09.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

Piletilevi PLG(edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele

(ostumenetluse kutsele, edaspidi Kutse) mobiilirakenduse (edaspidi ka native-rakendus)

nõudele.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.06.2026 kirjaga nr 12.2-10/128 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 22.06.2026 ja neile vastamiseks 29.06.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja menetluskulude

taotluse Vaidlustaja ning Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja AS Piletilevi PLG põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Kutse p-id 2.4.3, 2.6.1, 2.6.4 ja 3.3.2 (edaspidi koos rakenduse nõue) näevad kokkuvõtvalt

ette, et pakutaval platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatav

rakendus, mille kaudu saab Hankija kiirelt ja efektiivselt hallata kõiki sündmusi ning nendega

seotud muudatusi. Mobiiltelefoni paigaldatava rakenduse nõudmine on põhjendamatu,

ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav ning sellisena vastuolus RHS § 3 p-idega 2 ja 3.

Lisaks vaidlustab Vaidlustaja Kutse p-i 2.6.4 argumendil, et selles ette nähtud funktsionaalsus

„hoida ja hallata“ ei ole esitatud nõnda, et see oleks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele

arusaadav. Nõnda on tingimuse sisu vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse

põhimõttega.

4.2. Rakenduse nõue on ebaproportsionaalne, asjakohatu ja põhjendamatu ega kasuta

konkurentsi efektiivselt. Kuigi Hankijal on lai kaalutlusruum otsustada Riigihankes seatavate

tingimuste üle, peavad need tingimused võimaldama Riigihanke avatust konkurentsile ja

kohtlema pakkujaid võrdselt. Vaidlustajal, nagu ka enamikel võimalikest teistest pakkujatest, ei

ole sellist spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatavat rakendust. Vaidlustajal on

sama funktsiooni tarbeks loodud mobiilisõbralik veebileht. Veebilehe kaudu saab Hankija

kiirelt ja efektiivselt hallata kõiki sündmusi ja nendega seotud muudatusi ja piletiostjal on

võimalik teha toiminguid oma ostetud piletitega. Seega täidab Vaidlustaja pakutav

mobiilisõbralik veebikeskkond Hankija nõutavad funktsioonid samaväärselt

mobiilirakendusega.

4.3. Hankija võib teenuse ja platvormi kasutajamugavusele tingimusi seada, kuid nõuded

peavad olema kooskõlas riigihanke esemega, selle suhtes proportsionaalsed ja arvestama ka

seda, et nõudega ei kaotataks ära konkurentsi.

Riigihanke esemeks on piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus, mitte mobiilirakenduse

tellimine. Seega on mobiilse juurdepääsu täpse tehnilise lahenduse küsimus Riigihanke

kontekstis kõrvaline. Olustikus, milles Hankija ja kasutajad saavad samu funktsioone

samaväärselt täita mobiilirakenduse või mobiilisõbraliku veebikeskkonna kaudu, ei ole

mobiilirakenduse nõudmine kooskõlas RHS § 3 p-idega 2 ja 3.

Ainult ühel potentsiaalsel pakkujal, Sviby OÜ-l, on Hankija nõutav mobiilirakendus, st

konkurentsi ei kasutata efektiivselt ära.

4.4.„Hoida ja hallata“ nõue ei ole läbipaistev

3 (11)

Tingimus, mille kohaselt peab piletiostjal olema võimalik hoida ja hallata oma ostetud pileteid

mobiilirakenduses, ei ole Vaidlustajale üheselt arusaadav ja võib hõlmata väga erinevaid

funktsionaalsusi (nt piletite kuvamine, muutmine, tühistamine, edastamine kolmandatele

isikutele, allalaadimine, arhiveerimine jms), kuid Hankija ei ole nende funktsioonide ulatust

ega sisu täpsustanud. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, millist tehnilist lahendust ja millises

mahus oodatakse, mis omakorda mõjutab nii pakkumuse koostamist kui ka hinnakujundust.

4.5. 22.06.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti järgnevalt.

4.5.1. See, et Hankija on tagantjärgi asunud rakenduse nõudele põhjendusi välja guugeldama,

ei saa asendada Hankija kohustust vaidlustusmenetluses põhjendada, miks vaidlustatud Kutse

tingimused on õiguspärased. Ühe turuosalise pakutavale lahendusele vastava tingimuse

seadmine on sageli vastuolus RHS §-is 3 sätestatud üldpõhimõtetega, seda enam, kui tegu on

kogu hangitava teenuse sisu ja eesmärki arvestades kõrvalise hankelepingu esemega.

Hankija turundusblogidest otsitud põhjendused ei vasta tegelikkusele ja Hankija vajadusi, mida

ta väidetavalt rakenduse nõude kaudu täita soovib, saab täita ka mobiilisõbraliku veebilehe

kaudu.

4.5.2. Hankija argumentatsioon põhineb sisuliselt vääral vastandusel: native-rakendus kui

turvaline, kiire, offline-võimekusega ja lojaalsust loov ning PWA (progressive web app) kui

odav, ebakindel ja ühekordseks kasutuseks mõeldud lahendus. Enamik väiteid, millega Hankija

seda vastandust põhjendab, on aegunud, turundusallikatest pärinevad või vastuolus Hankija

enda viidatud allikatega.

4.5.3. Hankija leiab, et ei ole õige väita, et PWA on samaväärne native-rakendusega. Hankija

väidab, et PWA on küll sarnaste funktsioonidega, kuid PWA on suunatud peamiselt ühekordsete

ostude tegemiseks ega ole mõeldud looma pikaajalist kliendisuhet. Vastupidiselt Hankija

väidetele võimaldab PWA püsivat sisselogimist, avakuvale paigaldamist, push-teavitusi,

lojaalsusprogramme ja kasutajate taasaktiveerimist. Tehnoloogiliselt ei ole alust väita, et PWA

oleks mõeldud üksnes ühekordsete ostude jaoks. Tegemist on turundusliku hinnanguga mitte

tehnilise faktiga.

4.5.4. Hankija väidab, et native-rakendus võimaldab push-teavitusi ja tarbimisharjumuste

andmete kogumist paremini ning et native-rakenduste turvalisuse tagab rakendustepoe (nt

Apple Store) ulatuslik kontroll, PWA-del aga sellised kontrollid puuduvad. Kõik kolm väidet

on ekslikud. Esiteks, PWA võimaldab koguda ostukorvi hülgamise statistikat, kasutajate

käitumisandmeid jmt. Teiseks, Apple lisas iOS 16.4 versiooniga veebipõhised push-teavitused

iPhone’idele, mistõttu ei saa enam väita, et push-teavitused oleksid ainult native-rakenduste

eelis. Erinevused võivad esineda kasutusmugavuses või seadistamises, kuid mitte

funktsionaalsuses. Kolmandaks, väide, et App Store’i kontroll tagab turvalisuse, ei vasta

tegelikkusele. Rakendustepoodide kontroll ei ole turvaaudit ning pahatahtlikud rakendused on

korduvalt läbinud nii Apple’i kui ka Google’i kontrollprotsesse. PWA-de turvalisus põhineb

HTTPS-protokollil, brauseri turvamudelil ja operatsioonisüsteemi liivakastimehhanismidel

(sandbox). Turvalisus sõltub eelkõige tarkvara kvaliteedist ja arhitektuurist mitte

levitamiskanalist.

4.5.5. Hankija väide, et PWA-del suure tõenäosusega ei ole offline-võimekust või et selle

tekitamine on tehniliselt väga keeruline, ei ole õige. Offline-võimekus ei ole PWA puhul

keeruline lisandmoodul. Offline-toe kontroll on olnud PWA paigaldatavuse üks osa juba mitu

aastat. Pileti QR-kood või triipkood on kliendi vahemällu talletatav (Cache API / IndexedDB)

ning kuvatav ilma igasuguse ühenduseta.

4.5.6. Hankija väidab, et native-rakendused laadivad 2-3 korda kiiremini kui PWA. Viidatud

4 (11)

number on turundusblogi (mindsea.com) väide, mitte akadeemiline ega standardeid käsitlev

kirjandus. Samaväärset numbrit kasutatakse valdkonnas laialdaselt hoopis selleks, et kirjeldada

PWA-sid kui 2-3 korda kiiremaid korduvatel külastustel tänu vahemälule.

Konkreetse külmkäivituse kasutajateekonna puhul näitavad sõltumatud arendaja testid, et PWA

on kiirem: esmasel kasutajateekonnal ja järgnevatel külmkäivitustel annab PWA-le

märkimisväärse eelise nii kiiruses kui kasutusmugavuses võimalus mööda minna

rakendusepoest ja kasutada service worker’i põhist vahemälu. PWA-d töötavad brauseris,

mistõttu on need üldjuhul native-rakendustest aeglasemad, kuid vahe ei ole nii suur, nagu

Hankija väidab, kuivõrd kaasaegsed brauserid on väga tõhusad ning PWA-d kasutavad service

worker’i sisu vahemällu salvestamiseks ja korduvatel külastustel peaaegu hetkega laadimiseks.

Suure koormusega müügipäeva stsenaariumi puhul on esiplaani rakenduse tüüp suures osas

ebaoluline, kuna tippkoormus on taustsüsteemi / infrastruktuuri probleem (järjekorrad, CDN,

automaatne skaleerimine), mis on native rakenduse ja PWA puhul sama, sest mõlemad

kasutavad sama piletimüügi API-t.

4.5.7. Hankija väidab, et Apple keelas kaks aastat tagasi PWA-d oma operatsioonisüsteemis

(iOS), esitades seda PWA-de ebastabiilsuse tõendina. Seejuures oli tegemist ligikaudu kahe

nädala pikkuse episoodiga 2024. aasta veebruaris-märtsis ning see puudutas ainult Euroopa

Liitu. 2024. aasta veebruari keskel kinnitas Apple, et iOS ei toeta Euroopa Liidus enam PWA-

sid, kuid umbes kaks nädalat hiljem (2024. aasta märtsi alguses) võttis Apple selle otsuse tagasi

ja teatas, et jätkab Euroopa Liidus avakuvale lisatud veebirakenduste toetamist.

Tagasipöördumine toimus Euroopa Komisjoni surve all, Euroopa Komisjon leidis, et Apple’i

samm veebirakenduste blokeerimiseks ei olnud nõutav ega õigustatud. Teisisõnu, Euroopa

Komisjon kaitses aktiivselt PWA-sid. Seega ei näita viidatud episood kuidagi PWA-de

ebastabiilsust.

4.5.8. Hankija viitab ka statistikale, mille kohaselt 90% kogu mobiiltelefonide kasutusest leiab

aset native-rakenduste kaudu ja ainult 10% ulatuses sirvitakse veebi. Viidatud näitu on valesti

kasutatud. See koondnäit põhineb peamiselt sotsiaalmeedia, mängude ja sõnumirakenduste

kasutusajal äppides ega ütle midagi tehingupõhise piletimüügi kohta, kus kasutajad jõuavad

veebikeskkonda rutiinselt otsingu, linkide ja reklaamide kaudu.

4.5.9. „Hoida ja hallata“ nõue ei ole läbipaistev

Hankija on esitanud üksikasjalikud funktsionaalsused, mida „hoida ja hallata“ nõue peab

täitma. Sellist detailset loetelu nõutud funktsioonidest aga Kutses algselt esitatud polnud, kuigi

ei ole mingit põhjust, miks tingimuse sisu ei võinuks juba algselt olla Kutses sellises

detailsusastmes.

5. Hankija, Tallinna Linnateater, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Materiaalõiguslikult kohalduvad Riigihankele üksnes RHS §-is 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtted. Asjakohatud on Vaidlustaja viited Euroopa Liidu avaliku sektori

riigihangete direktiivile 2014/24 ning seda tõlgendavale Euroopa Kohtu praktikale.

RHS-i eesmärkidest ei tulene iseenesest Hankijale siduvaid kohustusi ja ettevõtjale

subjektiivseid õigusi.

5.2. Rakenduse nõue

5.2.1. Vaidlustaja väidab, et RHS § 3 p-idega 2 ja 3 (proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtted) on vastuolus Kutse p-ides 2.4.3, 2.6.1, 2.6.4 ja 3.3.2 kajastuv nõue,

et pakutaval platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja selles kasutatav

rakendus (ing k native app). Hankija ei nõustu sellega. Vaidlustaja soovib juriidiliste

vahenditega kaitsta oma ärimudelit ega soovi kaasa tulla Eesti ühe külastatavama teatri (kui

5 (11)

turu nõudluse poole esindaja) soovide ja vajadustega. Ükski õigusakt ei kohusta Vaidlustajat

pakkumust esitama ja Vaidlustajal ei ole õigust nõuda, et kui tema ei ole valmis tegema

investeeringuid enda pakutavate toodete-teenuste edasiarendamiseks, ei tohiks seda teha ka

teised turuosalised. Vaidlustaja ei saa keelata Hankijal tellimast oma soovide ja vajaduste

täitmiseks midagi paremat kui see, mida pakub Vaidlustaja.

5.2.2. Vaidlustajal on olemas nn mobiilisõbralik veebileht (PWA), mida Vaidlustaja püüab

paljasõnaliselt presenteerida kui mobiilirakendusega samaväärset. PWA ei ole

mobiilirakendusega samaväärne.

5.2.3. Hankija soovib endale ja oma publikule parimat ning mitte rahulduda keskpärasega.

Riigihankes kehtestatud tingimused ei pea olema pakkujale meelepärased. Riigikohus on

sedastanud, et Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet,

vaid tal on õigus kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh

oma varasematest kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja

see ei ole diskrimineeriv, ei ole tingimus [ebaseaduslik].

Hankijal on riigihanke tingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning selle kohtulik kontroll

on piiratud. Kohus saab sekkuda vaid juhul, kui hankija kehtestatud tingimused on ilmselgelt

asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus RHS §-ga 3 ning õiguse üldpõhimõtetega.

5.2.4. Hankija peab olema suuteline vaidluse korral ära näitama, et vaidlustatud tingimuse

kehtestamiseks esinevad mõistlikud põhjendused. See kehtib ka juhul, kui vaidlustatud

punktide tõttu võib hankes sobivaks osutuda vaid ühe ettevõtja toode. Määrav on Hankija

nägemus oma vajadustest, mitte Vaidlustaja nägemus Hankija vajadustest.

5.2.5. Sisulis-tehnilised põhjendused

5.2.5.1. PWA-l ja native-rakendusel on sarnaseid funktsioone, kuid nende tehnoloogiline

erinevus ja turupositsioon (Androidi ja Apple’i operatsioonisüsteemide vaates) on oluliselt

erinevad. PWA on suunatud peamiselt ühekordsete ostude tegemiseks, neid on soodsam luua ja

kergem uuendada, kuid nende eesmärk ei ole luua kliendiga pikaajalist suhet ega ehitada

kliendilojaalsust. Hankija üks eesmärke on koguda kliendihalduse tarbeks teavet klientide

tarbimisharjumuste osas. Ka soovib Hankija turunduslikel eesmärkidel saata klientidele nn

push-teavitusi. See on võimalik oluliselt paremini native-rakenduse kaudu.

5.2.5.2. Oluline on ka IT-lahenduse turvalisus. Native-rakenduste puhul tagab turvalisuse see,

et nad on läbinud rakendustepoe (nt Apple Store) ulatuslikud testid ning kontrollid. PWA-del

sellised kontrollid puuduvad.

5.2.5.3. PWA-del suure tõenäosusega ei ole nn offline-võimekust.

5.2.5.4. Vahe on ka PWA-de ja native-rakenduste jõudluses. Hankijale on oluline, et rakendused

oleksid lühikese ajaperioodi jooksul võimelised vastu võtma suures koguses kliente ning neid

puudutavat teavet. Võrreldes PWA-dega saavad native-rakendused pakkuda

personaliseeritumat ning kindlamat infovoogude kontrollimist ja haldamist. Native-rakendused

laadivad 2–3 korda kiiremini kui PWA-d, kuna rakendused suudavad andmeid säilitada seadmes

endas.

5.2.5.5. PWA-de turupositsioon on ebakindel. Nt kaks aastat tagasi keelas Apple PWA-d oma

operatsioonisüsteemis (iOS), kuna see mõjutab Apple’i enda ärilisi eesmärke. Apple taganes

oma otsusest, ent kaitsmaks oma ärihuve, seab PWA-dele erinevaid piiranguid iOS-is. Hankija

ei saa PWA-le pikemas perspektiivis kindel olla, vähemasti iOS-i kontekstis. Apple ehitab oma

süsteemides usaldust native-rakendustele ja suunab kasutajaid eelistama just neid.

6 (11)

5.2.5.6. Hankija ei saa eirata üleilmseid suundumusi ning tarbijate harjumusi. Maailma juhtivad

piletimüügiplatvormid on välja arendanud native-rakendus. Põhjuseks on turvalisus, usaldus,

sügavam kasutajakogemus, info kogumise võimekus ning üldine kliendipoolne

kasutajamugavus. Hiljutine põhjalik ülevaade näitab, et 68% maailma piletimüügist toimub

tänaseks läbi native-rakenduste.

5.2.5.7. 90% kogu mobiiltelefonide kasutusest leiab aset läbi native-rakenduste (äppide) ning

ainult 10% ulatuses sirvitakse veebi. Hankijast ei ole mõistlik ega jätkusuutlik suunata oma

külastajaid meediumisse, mis statistiliselt leiab vähe (aina vähem) kasutust. Hankija soov on

pakkuda piletisoetajatele parimat, sh mugavaimat ja turvalisimat kasutajakogemust. Pisimgi

ebamugavus või liigse liigutuse vajadus võib klienti heidutada ja mujale suunata.

5.2.5.8. Native-rakendus võimaldab Hankijal oma klienti tõhusamalt enda külge kinnistada.

Võimalik on luua otsekontakt, olla pidevas ja operatiivses infovahetuses, luua tähenduslikum

kontakt ilma vahendajateta.

5.3. Hoidmise ja haldamise nõue

Vaidlustaja väidab täiendavalt, et RHS § 3 p-iga 1 on vastuolus Kutse p-is 2.6.4 kajastuv nõue,

et piletiostjal peab olema võimalik „hoida ja hallata“ oma ostetud pileteid mobiilirakenduses.

Vaidlustaja ei saa sellest nõudest aru. Hankija on veendumusel, et mõistlik turuosaline ei saa

„hoidmise“ nõuet mõista teisiti kui et piletiostjal on mobiilirakenduses oma isiklikule kontole

sisse logides vahetu ja turvaline ligipääs kõigile enda ostetud kehtivatele piletitele ning

rakendus võimaldab kuvada pileti põhiandmeid ja sisenemiskontrolliks vajalikku unikaalset

QR- või vöötkoodi otse nutitelefoni ekraanilt, ilma et ostja peaks piletit e-kirjadest või mingitest

failidest eraldi otsima. E-piletite „haldamise“ all mõistetakse selliseid üldlevinud ja tänaseks

elementaarseks kujunenud funktsioone nagu ürituse kiire ja mugav lisamine

kalendrirakendustesse või pileti PDF-kujul allalaadimine ja teistele isikutele jagamine või edasi

saatmine.

5.4. 29.06.2026 täiendas Hankija oma seisukohti järgnevalt.

5.4.1. Vaidlustaja ei ole väitnud, et Hankija viidatud allikatest pärinev teave oleks

ebausaldusväärne või ebaõige. Hankija on teinud ostumenetlusele põhjaliku ettevalmistustöö ja

alusetu on Vaidlustaja väide, et Hankija on tagantjärgi asunud rakenduse nõudele põhjendusi

välja guugeldama. RHS ei nõua, et Hankija peaks Kutsesse sisse kirjutama kogu teabe, mis

hangitava asja, teenuse või ehitustööga seondub. Hankijal tuleb riigihanke alusdokumentide

tingimusi põhjendada juhul, kui esitatud on vastav vaidlustus, ning Hankija on seda teinud.

5.4.2. Hankija on möönnud, et turul pakub soovitavat lahendust vaid üks pakkuja, kuid see ei

olegi tähtis, kui seatud nõuetele leidub legitiimne põhjendus.

5.4.3. Mobiilirakendus ei ole vaidlusaluses hankes midagi „kõrvalist“ vaid tegu on hangitava

teenuste komplekti keskse elemendiga. Hankija hangib piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse

teenust, mistap on küsimus sellest, milliste meediumite kaudu saab teatrihuviline endale pileteid

soetada, tähtis.

5.4.4. Kõik Vaidlustaja väited on jätkuvalt paljasõnalised. Vaidlustaja ei ole isegi soostunud

avama, millest ta õieti räägib: Vaidlustaja räägib API-st, LCP-st ja CDN-ist ilma neid

erialalühendeid defineerimata või sisuliselt lahti selgitamata.

5.4.5. Rakenduse nõue

5.4.5.1. Hankijal ei ole tal kohustust rahulduda vähema või halvemaga, et mõnele turuosalisele

7 (11)

rahulolu pakkuda, edendada tema ärimudelit või tekitada konkurentsi kunstlikult juurde. Kui

hankijal on mõistlikud põhjused tahta turul saadaolevast parimat (nt tehnoloogiliselt ja

kasutajamugavuse poolest kõige arenenumat), siis võib ta seda hankida, isegi kui Hankija

soovidele ja vajadustele suudab juhtumisi vastata vaid üks turuosaline.

5.4.5.2. Vaidlustaja on kahel puhul möönnud Hankija väidete paikapidavust: native-rakenduste

ja PWA-de puhul võivad erinevused seisneda kasutusmugavuses või seadistamises ja PWA-d

töötavad brauseris, mistõttu on need üldjuhul native-rakendustest aeglasemad. Kuna

Vaidlustaja on tunnistanud, et vähemalt teatud aspektides esineb native-rakenduste ja PWA-de

puhul kvalitatiivseid erinevusi. Sellest hoolimata püüab Vaidlustaja argumenteerida, et Hankija

peaks oma nõudmisi leevendama, et pakkuda saaks ka teenust, millel Hankija soove ja vajadusi

rahuldavat omadusi/kvaliteeti ei ole.

5.4.5.3. Andmaks enda vastuses öeldule autoriteetset ja erapooletut toetust, esitab Hankija

Tallinna Tehnikaülikooli IT-kolledži lektori, 30+ aasta pikkuse tarkvara arendamise

kogemusega ja 10+ aastat ülikoolis platvormipõhistest mobiilirakendustest (Android, iOS),

hübriidmobiilirakendustest (Flutter/Dart, React Native, Xamarin, PWA jne) ning Javascriptist

loenguid andva A. K. eksperdiarvamuse. Ka valdkonna tunnustatud ekspert kinnitab, et native-

rakendusel on PWA ees mitmeid eeliseid, nii infotehnoloogilisi kui kasutajamugavusega

seotuid. Ekspert tunnistab, et native-rakendus ja PWA ei ole samaväärsed. Järelikult ei ole

Hankijast meelevaldne nõuda native-rakenduse põhist piletimüüki ja -haldust.

5.4.6. Hoidmise ja haldamise nõue

Vaidlustaja esitas vaidlustuses väite, et ta ei saa Kutse p-ist 2.6.4 aru ning Hankija pidi selle

sätte Vaidlustajale lahti seletama. Vaidlustaja ei ole pärast Hankija vastuse saamist öelnud, et

Hankija selgitused termini „hoidma ja haldama“ kohta oleksid kohatud või väärad või et

keskmine mõistlik turuosaline kindlasti ei saa seda samamoodi mõista.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Menetlusreeglid

Puudub vaidlus, et Hankija viib läbi riigihanget, mille hankelepingu eeldatav maksumus jääb

alla RHS § 14 lg-s 1 sätestatud lihthanke piirmäära. Kui hankijal on hankekorra kehtestamise

kohustus (RHS § 9 lg 1), siis sätestatakse alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning

teenuste ja ehitustööde tellimise kord seal (RHS § 9 lg 4 p 3). Antud juhul on Hankija

kinnitanud, et talle kehtib Tallinna hankekord (edaspidi Kord), milles ostumenetluse

korraldamist reguleerib § 9, sh on Hankija kehtestanud vastavalt Korra § 9 lg-le 4 Kutse.

7. Hankija on rõhutanud, et talle ei kohaldu Riigihankes midagi muud peale RHS-is sätestatud

üldpõhimõtete (RHS § 3) ja Korra, sh nähtub üldpõhimõtete kohaldamise kohustus selgelt ka

Korra § 9 lg 3 esimesest lausest (Riigihanke eest vastutav isik peab ostumenetluse läbiviimisel

vältima huvide konflikti ja lähtuma riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetest, tegutsedes läbipaistvalt ja kontrollitavalt, koheldes kõiki

ostumenetluses osalevaid ettevõtjaid võrdselt, tagades konkurentsi efektiivse ärakasutamise

riigihankel ning linna rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise), kuid see ei ole

takistanud Hankijat sisuliselt kohaldamast RHS § 88 lg-d 7, mille kohaselt ei tohi tehniline

kirjeldus[---] tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel

konkurentsile. Praegusel juhul Hankija isegi ei väida, et hangitava teenuse osas oleks Eesti turul

konkurents (potentsiaalseid pakkujaid, kes vaidlustatud Kutse punktides esitatud tehnilisele

kirjeldusele vastavat teenust pakuvad, on Eestis üks ja alla riigihanke piirmäära jääv Riigihange,

mille kohta pole avaldatud teadet isegi riigihangete registris, ei ole ilmselgelt suunatud

rahvusvahelistele turgudele). Seega vaidlustusmenetluses puudub vajadus kontrollida

8 (11)

konkurentsi olemasolu, sest seda on Kutse tingimustega vaieldamatult piiratud.

Hankija väitel on tal õigus konkurentsi piirata, kuna tal on selleks objektiivsed ja kaalukad

põhjused.

8. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole usutav, et Hankija on algusest peale soovinud konkurentsi

piirata.

8.1 Korra § 9 lg 11 kohaselt edastab vastutav isik ostumenetluse kutse võimalusel vähemalt

kolmele ettevõtjale [---]. Hankijal on kohustus tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamise

riigihankel, mistõttu ei tähenda võimalus Kutse saatmist suvalistele/juhuslikele ettevõtetele,

vaid võimalus Korra mõttes on ilmselgelt sisustatav kutse saatmise kaudu ettevõtetele, kes on

Riigihankes osalemisest huvitatud, kes pakuvad turul vastavasisulist teenust ja kes

konkureerivad vastavas kaubagrupis, mistõttu kui Hankija väidab, et otsus Riigihankes

konkurentsi piirata oli tahtlik, teadlik ja tehtud enne Riigihanke alustamist, siis pole mingit

arusaadavat põhjust, miks pidas Hankija üldse võimalikuks Vaidlustajale Kutse saatmist.

Kuna Hankija isegi ei väida, et peale Sviby OÜ oleks ühelgi ettevõtjal veel võimalik RHAD-is

nõutavatel tingimustel teenust osutada, siis Hankijal ei olnud tegelikku võimalust Eestis

vähemalt kolmele ettevõtjale Kutset saata. Arvestades asjaolu, et Kutse saadeti ettevõtetele

04.06.2026 koos kohustusega esitada pakkumused 12.06.2026, ei saanud Hankija olla

mõistlikult ka arvamusel, et ettevõtjad, kellele Kutse saadetakse, kuid kellel mobiilirakendust

olemas ei ole, saavad pakkumuste esitamiseks antud 8 päeva jooksul nõuetekohase

mobiilirakenduse oma piletimüügiplatvormi lisada.

8.2. Korra § 9 lg 9 sätestab: Ostumenetluse kutses ei tohi nimetada kindlat ostuallikat, protsessi,

kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või

tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on lepingu

esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et riigihanke eseme tehnilist kirjeldust ei ole

võimalik teisiti piisavalt täpselt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse

märge „või sellega samaväärne“. Tükikese sellest on Hankija ümber kirjutanud ka Kutse p-i

1.3: Iga viidet, mille hankija teeb kutses mõnele standardile, tehnilisele tunnusele,

kontrollsüsteemile, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või

tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

Seega nii Kord kui ka Kutse kehtestavad nn tehnoloogia- ja tootjaneutraalsuse põhimõtte, mis

on Hankijale Riigihankes järgimiseks kohustuslik. Sõltumata sellest, kas kindla ostuallika,

protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamine on lepingu esemest

tulenevalt vältimatult vajalik või mitte, tuleb vastavat nõuet lugeda selliselt, et see on

täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

Vaatamata sellele, et Kutse p-is 1.3 on märgitud, et viidete kasutamise keeld Riigihankes

rakendub, on Hankija asunud vaidlustusmenetluses tõendama, et mobiilirakenduse nõude osas

see ikka ei rakendu ja pealegi ei ole PWA samaväärne mobiilirakenduse nõudega. Seda, kas

miski on millegagi samaväärne Korra § 9 lg 9 või Kutse p-i 1.3 mõttes peaks Hankija

kontrollima, hindama ja põhjendama pärast pakkumuste esitamist. Kuna Hankija on aga

seisukohal, et mobiilirakendus (native-rakendus) on Riigihankes ainuvõimalik tehniline

lahendus ja veebirakendus (PWA või mobiilivaade) on teistsugune tehniline lahendus, mida

Hankija hankida ei soovi, siis nõutava tehnilise lahenduse osas samaväärsuse küsimust Kutse

p-i 1.3 mõttes üldse ei tõusetugi. Kui Hankija soovis täpselt ühe pakkuja teenust ja tal pole

olnud kunagi mingit kavatsust osta midagi muud või midagi samaväärset, siis puudus tal

igasugune mõistlik eesmärk saata Kutse Vaidlustajale ja lubada Riigihankes millegi samaväärse

esitamist.

8.3. Märkimisväärne on, et olukorras, kui tellimuse saab teha ainult ühelt ettevõtjalt või kui

lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga muu hulgas tehnilistel põhjustel, ainuõiguste,

sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik

9 (11)

alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust

kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse

loomisel või omandamisel võinuks Hankija Korrast nähtuvalt ostumenetluse läbi viia

võrdlevaid pakkumusi küsimata (Korra § 9 lg 18 p 2). Näiline Riigihankes osalemise või

millegi samaväärse pakkumiseks võimaluse andmine ei ole RHS-is ja Korras sätestatud

üldpõhimõtetega rohkem kooskõlas kui võrdlevate pakkumuste küsimata jätmine.

9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlus ei käi selle üle, kas native-rakendus on parem

kui PWA, vaid selle üle, kas native-rakenduse nõue, mis kahjustab Riigihanke konkurentsile

avatuse nõuet, on Riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud

(RHS § 3 p 2). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei ole.

9.1. Hankija ei või piirata konkurentsi rohkem kui vaja, st kui sama eesmärgi saavutamine on

võimalik leebemate tingimustega, siis ei pea Hankija saama osta maailma kõige paremat,

ilusamat, innovaatilisemat, mugavamat jne asja/teenust vaid seetõttu, et ta seda tahab (RHS § 3

p-is 2 proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et eesmärgi saavutamiseks valitud vahendid peavad

olema tasakaalus ja ei tohi koormata asjaosalisi rohkem kui vaja).

9.2. Hankija väidab vastuses vaidlustusele kokkuvõtlikult, et native-rakendusel on push-

teavitused paremad, jõudlus on parem, turvalisus on parem, turutrend on native-rakenduste

suunas (PWA-de turupositsioon on ebakindel), offline-võimekus PWA-l ilmselt puudub.

Vaidlustaja on piisavalt põhjendanud, et Hankija argumentatsioon PWA-de turupositsiooni

ebakindlusest ei ole õige (vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see kui suur osa kasutusest

toimub statistiliselt native-rakendustes, ei ole ka Riigihankes asjakohane põhjendus, kuna see

ei tõenda konkreetse tehnilise nõude vältimatust ega proportsionaalsust), PWA katab reaalselt

vajalikud funktsioonid, sh push-teavitused ja offline-is kasutamise võimalikkuse. Seda, et kõik

Hankija nimetatud võimekused on PWA-l olemas, kinnitab tegelikult ka Hankija esitatud A.K.

arvamus (tegu ei ole põhimõtteliselt erineva võimekusega (vastus 2); sama eesmärki saab

suures osas täita ka korraliku PWA/veebilahenduse ja Apple/Google Walleti piletitega (vastus

3); faktina on kõik need võimekused kaasaegses tehniliselt olemas - püsiv sisselogimine,

avakuvale paigaldamine, push-teavitused (iOS-il alates versioonist 16.4, märts 2023),

lojaalsusprogrammid ja kasutajate taasaktiveerimine (vastus p 4)). Kokkuvõtlikult nähtub

Hankija esitatud A.K. arvamusest, et kõik Hankija vastuses vaidlustusele kirjeldatud

põhifunktsioonid on ka PWA-ga täidetavad nagu on kinnitanud Vaidlustaja. Seega Hankija

vastuses vaidlustusele esitatud tehnilised põhjendused konkurentsi piiramiseks ja rakenduse

nõude esitamiseks ei ole A.K. arvamusega tegelikult kinnitust saanud.

9.3. Isegi kui A.K. arvamusele tuginedes, mille kohta Vaidlustaja pole saanud

vaidlustusmenetluses arvamust avaldada, saab öelda, et Apple iOS-i peal on native-rakendusel

mõningane mugavus-/töökindluseelis, siis Androidiga sama eelist ei ole või on see väike, ja

lõppeks on PWA-s ka Apple telefonide kasutajate tarbeks kõik vajalikud funktsionaalsused ja

võimekused piletimüügi põhifunktsioonide, mida Hankija nimetab põhifunktsioonideks,

täitmiseks olemas. Vaidlustuskomisjoni hinnangul rikub Riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsuse põhimõtet native-rakenduse nõue, mis ei piirdu piisavusega (hankida seda,

mis on vajalik piletimüügi põhifunktsioonide täitmiseks) ja välistab konkurentsi selleks, et

hankida midagi rohkemat kui on piisav ja vajalik. Seega isegi kui A.K. arvamus näitab, et

native-rakendus on parem vähemalt Apple iOS-i peal, nähtub sellest läbivalt, et native-rakendus

ei ole funktsioonide täitmiseks ainuvõimalik ja seetõttu vajalik ja korralik PWA täidab sama

eesmärki.

9.4. Kokkuvõtlikult on vaidlustuskomisjon seisukohal, et isegi kui Hankija teab üldreeglina ise

kõige paremini, mida tal vaja on, ei ole antud juhul rakenduse nõue Riigihanke eesmärki

arvestades proportsionaalne ega objektiivselt põhjendatud (Hankija ei ole tõendanud, et tema

10 (11)

eesmärgid oleksid saavutatavad üksnes native-rakenduse kaudu). Tõsi - viited

kasutajamugavusele, turvalisusele ja töökindlusele kirjeldavad native-lahenduse eeliseid, kuid

mitte selle vältimatust. Konkurentsi piiramist ühe pakkujani ei õigusta see, kui üks tehnoloogia

on mõnes aspektis veidi parem. A.K. arvamuses toodud erinevused (nt iOS-i eripärad, push-

teavituste töökindlus, paigaldamise lihtsus) kinnitavad üksnes, et native-rakendus võib teatud

olukordades olla eelistatum, kuid ei tõenda, et PWA või muu veebipõhine lahendus ei suudaks

Hankija eesmärke täita.

10. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjonile arusaadavalt tegemist Hankija

subjektiivse eelistuse, mitte põhjendatud vajadusega ja Hankija eesmärgid oleks kirjeldatavad

Riigihanke avamiseks konkurentsile ka funktsionaalsete nõuetena ilma ühte tehnoloogilist

lahendust (native-rakendus) nimetamata (nt mobiilne ligipääs, offline-kättesaadavus, teavituste

edastamine, kasutajakonto funktsionaalsus). Seega konkurentsi välistavad Kutse p-id 2.4.3,

2.6.1 ja 2.6.4, mis kirjutavad ette konkreetse tehnilise teostusviisi (spetsiaalselt mobiiltelefoni

jaoks loodud mobiilirakenduse) on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, eeskätt

proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 2) ja

vaidlustuskomisjon kohustab Hankijat viima viidatud Kutse punktid rakenduse nõude osas

vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega.

11. Hoidmise ja haldamise nõude osas heidab Vaidlustaja ette, et see ei ole läbipaistev ja

arusaadav.

Igasuguse arusaamatuse või ebaselguse, mis riigihankes osalemisest huvitatud isikul enne

pakkumuse esitamist paratamatult tekkida võib, kõrvaldamise kohane vahend ei ole vaidlustuse

esitamine. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul oleks Vaidlustaja etteheide olnud

kõrvaldatav selgituste küsimisega, millise selgituse on Hankija vaidlustusmenetluses ka

andnud. Asjaolu, et Hankija antud selgitused võimaldavad Kutse p-is 3.3.2 esitatut paremini

mõista ei tähenda, et Kutse p 3.3.2 oleks iseenesest sellisena õigusvastane.

12. Vaidlustusmenetluse kulud.

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel osaliselt, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2.

12.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude

väljamõistmiseks kogusummas 3795,50 eurot (käibemaksuta) 13,2 tunni õigusabi osutamise

eest keskmise tunnihinnaga 287,54 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja

töömahtu arvestades (materjalid ei ole mahukad ja vaidlus ei ole õiguslikult keeruline) on

Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud ülepaisutatud. Kolme tavalisest kõrgema

tunnitasumääraga esindaja kaasamine sisuliselt ühe nõude (native-rakendus) vaidlustamiseks,

mis oli hõlmatud kolme Kutse punktiga, on isegi puhkuste perioodil ebavajalik. Hoidmise ja

haldamise nõude vaidlustamise osakaal vaidlustustest on minimaalne ega ületa

vaidlustuskomisjoni hinnangul 10% vaidlustuse mahust (Riigikohus on kohtuasjas 3-20-1198,

p 28, asunud seisukohale, et vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid

mehaaniliselt loendades vaid hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades).

Seega vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalik ja põhjendatud Vaidlustaja lepinguliste

esindajate kulu 8 tunni õigusabi osutamise eest 2300,32 eurot (käibemaksuta), millest tuleb

Hankijalt välja mõista 90%, so 2070,29 eurot. Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista riigilõiv

samas proportsioonis, so 1152 eurot.

12.2. Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 4350 eurot (käibemaksuta) 19 tunni 20 minuti õigusabi osutamise eest

tunnihinnaga 225 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui Hankija esindaja oli

kohustatud tegelema paralleelselt kahe olulises osas samasisulise vaidlustusega, ei saanud ta

samal ajal kulutada aega kahekordselt ja tekitada selliselt ka kahekordseid kulusid, nt

11 (11)

25.06.2026 kell 13.40 telefoninõupidamine kliendiga 10 minutit vaidlustusasja 128-26/- ja

25.06.2026 kell 13.39 telefoninõupidamine kliendiga 10 minutit vaidlustusasjas 129-26/-.

Samal ajal on kirjutatud ka vastuseid, tutvutud eksperdi sisendiga, suheldud eksperdiga jm.

Arvestades asjaolu, et vaidlustus ei olnud mahukas ega keerukas ja Hankija seisukohad olid

kahes vaidlustusmenetluses olulises osas samasisulised, on vaidlustuskomisjoni hinnangul

vajalikud ja põhjendatud kulud selles vaidlustusmenetluses 8 tunni õigusabi osutamise eest

summas 1800 eurot käibemaksuta. Märkimisväärne on, et kulud suurenesid mh seoses eksperdi

sisendiga, mis ei puutu sisuliselt vaidlustusse osas, milles see rahuldatakse. Seega

vaidlustuskomisjoni hinnangul on Hankija kulud vaidlustuse rahuldamata jätmise osas

vajalikud ja põhjendatud 0,7 tunni eest summas 157,50 eurot (käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk