Eesti Kindlustusseltside Liit · registrikood 80007648 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1804 · [email protected] · www.eksl.ee

Rahandusministeerium [email protected] [email protected]

03.07.2026 nr 26867

KINDLUSTUSTEGEVUSE SEADUSE JA VÕLAÕIGUSSEADUSE MUUTMISE

SEADUSE EELNÕU

Lugupeetud härra Jürgen Ligi

Eesti Kindlustusseltside Liidu seisukoht kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse

muutmise seaduse eelnõu kohta

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) tänab võimaluse eest esitada arvamus muudetud eelnõu kohta.

Märgime, et võrreldes varasema eelnõuga on tehtud mitmeid muudatusi ning arvestatud on osade EKsL-i

varasemate ettepanekutega, eelkõige terminoloogia täpsustamisel ja kindlustusvajaduste mõiste

kasutusele võtmisel. Samas ei ole arvestatud EKsL-i peamist ja põhimõttelist seisukohta, mille kohaselt

puudub vajadus luua Eesti õigusesse uus kindlustusmaakleri esindaja institutsioon. EKsL jääb oma

10.04.2026 arvamuses esitatud seisukohtade juurde ning käesolevas seisukohas täiendame neid ka

järgnevaga.

1. Kindlustusmaakleri esindaja instituudi loomise vajadus ei ole piisavalt põhjendatud

EKsL leiab jätkuvalt, et kavandatav muudatus ei lahenda ühtegi piisavalt põhjendatud süsteemset

probleemi kindlustusturul. Seletuskirjas on muudatuse põhjendusena viidatud vajadusele kõrvaldada

turutõrge ning suurendada klientide juurdepääsu sõltumatul analüüsil põhinevale kindlustusvahendusele.

EKsL hinnangul ei ole siiski piisavalt põhistatud, et tegemist oleks tegeliku turutõrkega või et kehtiv

regulatsioon takistaks klientidel kindlustusmaaklerite teenuste kasutamist. Klientidel on ka praegu võimalik

valida nii kindlustusmaakleri, kindlustusagendi kui ka otse kindlustusandja kaudu sõlmitava

kindlustuslepingu vahel.

Nagu märkisime oma varasemas arvamuses, muudab kindlustusmaakleri esindaja institutsiooni loomine

senise kindlustusturustuse regulatsiooni keerukamaks ja raskemini mõistetavaks nii klientidele,

turuosalistele kui ka järelevalvele. Kindlustusmaakleri tegevuse põhisisuks on kliendi huvides tegutsemine,

sõltumatu analüüsi tegemine ning kliendi vajadustele vastava kindlustuslahenduse soovitamine. Tegemist

on kõrget professionaalset pädevust ja iseseisvat hinnangut eeldava tegevusega, mistõttu ei pea EKsL

põhjendatuks sellise tegevuse edasiandmist kõrvaltegevusena tegutsevatele isikutele.

Täiendavalt märgime, et Eesti kindlustusturul on varasemalt praktiseeritud nn multiagendi mudelit, mille

kasutamisest loobuti, kuna selline roll osutus kliendi jaoks raskesti mõistetavaks ning tekitas huvide konflikti

riske. EKsL hinnangul võib kavandatav kindlustusmaakleri esindaja institutsioon kaasa tuua sarnaseid

probleeme. Kuigi regulatsioon erineb ajaloolisest multiagendi mudelist, muutub kliendi jaoks turustaja roll

veelgi keerukamaks ning suureneb oht, et klient ei mõista piisavalt selgelt erinevate turuosaliste rolle,

vastutust ja omavahelisi suhteid.

Samuti jääb põhjendamata, miks oleks vajalik loobuda kehtivast põhimõttest, mille kohaselt ei ole

kindlustuse turustamise edasiandmine lubatud. EKsL hinnangul kujunes kehtiv regulatsioon välja

- 2 -

varasemate praktiliste probleemide lahendamiseks ning enne sellest põhimõttest loobumist tuleks näidata,

millised asjaolud on vahepeal muutunud ning miks senine regulatsioon enam eesmärki ei täida.

2. Muudatuse mõju turule ja konkurentsile ei ole piisavalt analüüsitud

EKsL leiab, et enne sellise põhimõttelise muudatuse tegemist tuleks läbi viia põhjalikum analüüs erinevate

võimalike lahenduste kohta, sealhulgas hinnata teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kasutatavaid mudeleid

ja nende toimimist ning kavandatava muudatuse mõju klientide kaitsele, turu läbipaistvusele ja järelevalve

tõhususele.

Tegemist on Eesti kindlustusturu struktuuri oluliselt mõjutava muudatusega, mistõttu ei ole põhjendatud

selle elluviimine ilma põhjaliku mõjuanalüüsita. EKsL hinnangul ei ole eelnõu menetluse käigus piisavalt

hinnatud muudatuse mõju turustruktuurile, konkurentsiolukorrale ega klientide huvidele. Sama seisukohta

on väljendanud ka Finantsinspektsioon ning väiksemad turuosalised. Arvestades muudatuse võimalikku

pikaajalist mõju kogu kindlustusturu toimimisele, tuleks enne regulatsiooni kehtestamist läbi viia täiendav

mõjude analüüs ning kaasata sellesse laiemalt erinevaid turuosalisi.

Eelnõu seletuskiri lähtub eeldusest, et muudatus suurendab konkurentsi ning parandab klientide

valikuvõimalusi. Samas ei ole hinnatud võimalikku vastupidist mõju. Eesti kindlustusvahenduse turg on juba

täna suhteliselt kontsentreerunud. Kuigi Eestis tegutses 2025. aastal 41 kindlustusmaaklerit, liikus üle poole

kahjukindlustuse vahendatavast turumahust kolme suurima maakleri kaudu.1

Kavandatav muudatus eeldab täiendavaid investeeringuid siseprotsessidesse, koolitustesse,

kontrollimehhanismidesse ja vastavuskontrolli, mille täitmine on väiksematele maakleritele märksa

keerulisem kui suurematele turuosalistele. Seetõttu võib muudatus viia olukorrani, kus turuosa koondub

veelgi suuremate maaklerite kätte. Selline areng vähendaks konkurentsi ning oleks pikas perspektiivis

kahjulik nii klientidele kui ka kogu turu toimimisele. EKsL-i hinnangul kujunevad kavandatava muudatuse

peamisteks kasu saajateks eelkõige suurimad maaklerid, kellel on võimekus rajada ja hallata ulatuslikke

esindajate võrgustikke.

3. Filiaali regulatsiooni muudatused vajavad täiendavat analüüsi

EKsL jääb oma varasemas arvamuses esitatud seisukohtade juurde ka filiaali regulatsiooni muudatuste

osas. Kuigi seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk vähendada üksnes filiaali kui juriidilise struktuuri

loomise ja ülalpidamisega seotud halduskoormust ning säilitada filiaalile kohalduvad sisulised nõuded, ei

ole EKsL hinnangul piisavalt analüüsitud muudatuse mõju õigusselgusele, avaliku teabe kättesaadavusele

ning klientide ja ametiasutuste võimalustele tuvastada piiriülese tegevuse kaudu Eestis tegutsevaid

kindlustusandjaid ja vahendajaid.

Lisaks näeme riskina, et kavandatav muudatus võib pikemas vaates vähendada Eesti atraktiivsust

kindlustussektori tegevuskohana. Eesti riik otsib võimalusi tuua siia rohkem rahvusvaheliste ettevõtjate

piirkondlikke üksusi, juhtimiskeskusi ja kõrgema lisandväärtusega töökohti. Filiaali olemasolu tähendab

vähemalt teatud ulatuses kohalolu Eesti turul ning loob selgema seose ettevõtja ja kohaliku

majanduskeskkonna vahel. Kui püsiv tegevus Eestis ei eelda enam isegi filiaali olemasolu, võib see

soodustada tegevuse täiendavat koondumist teistesse riikidesse ning suurendada Eesti kindlustusturu

ääremaastumise riski.

4. Muud tähelepanekud kindlustusmaakleri esindaja regulatsiooni kohta

EKsL hinnangul tuleks eelnõus suuremat tähelepanu pöörata kindlustusturustuse üldpõhimõtetele. Kogu

klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave peaks olema selge ja mitteeksitav ning turustaja

roll kliendile üheselt arusaadav. Sellise põhimõtte sõnaselge sätestamine aitaks kaasa kindlustusturu

läbipaistvusele ja klientide teadlikele valikutele.

Samuti vajab täiendavat kaalumist maakleri esindaja vastutuse regulatsioon. EKsL hinnangul ei ole

põhjendatud olukord, kus kliendi nõudeõigus on suunatud üksnes maakleri vastu, sõltumata sellest, et

1 Finantsinspektsiooni turuülevaade, lk 36: Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2025. aasta seisuga

- 3 -

kahju võib olla tekitanud vahetult maakleri esindaja. Kaaluda tuleks võimalust säilitada nõude esitamise

õigus ka maakleri esindaja vastu.

Lisaks tekitab küsimusi maakleri esindajale kavandatud ulatuslik eriregulatsioon. EKsL hinnangul

dubleerivad mitmed kavandatavad teavitamis- ja käitumisnõuded sisuliselt juba kehtivaid

kindlustusmaakleritele kohalduvaid kohustusi. See muudab regulatsiooni mahukamaks ja keerukamaks,

ilma et sellest nähtuks kliendikaitse või õigusselguse oluline paranemine.

5. Võlaõigusseaduse § 434 lõige 1¹

EKsL hinnangul vajab täiendavat analüüsi ka võlaõigusseaduse § 434 lõige 1¹. Eelnõu kohaselt peab juhul,

kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusvahendaja kaudu, poliisi kindlustusvõtjale kättesaadavaks

tegema kindlustusvahendaja, kusjuures kindlustusandja kohustus loetakse täidetuks juba poliisi

väljastamisest kindlustusvahendajale.

EKsL hinnangul ei saa vahendaja kohustus olla ulatuslikum kui kindlustusandja kohustus. Eelkõige tekib

küsimus kindlustusmaakleri puhul, kes tegutseb maaklerlepingu alusel kindlustusvõtja huvides ning ei ole

kindlustusandja lepinguline esindaja. Seletuskirjast ei nähtu, millisel õiguslikul alusel peaks maakler täitma

kindlustusandja teavitamiskohustust ega ka see, milline vastutus tekib maaklerile olukorras, kus poliisi

kättesaadavaks tegemine ei õnnestu.

Eeltoodust tulenevalt teeb EKsL ettepaneku jätta eelnõust välja kindlustusmaakleri esindajat

puudutavad muudatused. Juhul kui regulatsiooni väljatöötamist siiski jätkatakse, tuleks enne selle

menetlemist läbi viia täiendav mõjuanalüüs kavandatavate muudatuste mõju kohta turustruktuurile,

konkurentsiolukorrale, klientide kaitsele ja järelevalvele.

Samuti palume täiendavalt analüüsida filiaali regulatsiooni muudatusi, täpsustada

võlaõigusseaduse § 434 lõikes 1¹ kavandatud regulatsiooni ning kaaluda kindlustusturustuse

üldpõhimõtete, vastutust käsitlevate sätete ja maakleri esindaja eriregulatsiooni täiendavat

ülevaatamist.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Tuuli Pärenson juhatuse esimees

Oliver Orumets, [email protected]