Lugupeetud Rahandusministeerium,

Pöördun Teie poole avaliku teabe seaduse alusel sooviga saada selgitusi riigi poolt avalikes huvides kinnisasjade omandamisel kasutatavate maade vahetamise võimaluste kohta.

Maa- ja Ruumiamet vastas minu teabenõudele, et alates 01.08.2008 ei kohaldata enam looduskaitseseaduses sätestatud maade vahetamise regulatsiooni ning looduskaitseliste piirangutega kinnisasju omandatakse üksnes looduskaitseseaduse § 20 alusel tasu eest.

Samas kinnitas Maa- ja Ruumiamet, et alates 2019. aastast on Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektide raames sõlmitud 114 kinnisasjade vahetamise tehingut, mille käigus vahetati 114 eraomandis olevat kinnisasja 70 riigile kuuluva kinnisasja vastu avalikes huvides omandamise seaduse alusel.

Lisaks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus avalikult selgitanud, et Nursipalu harjutusvälja laiendamisel on maaomanikel võimalik valida rahalise hüvitise või riigile kuuluva asendusmaa vahel.

Sellest tulenevalt palun vastata järgmistele küsimustele.

1. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti Vabariigil kehtiva õiguse alusel võimalik sõlmida kinnisasjade vahetamise lepinguid ka muudel juhtudel kui avalikes huvides omandamise seaduse alusel läbiviidavate projektide puhul?
2. Kui vastus on jaatav, siis millised õigusaktid seda võimaldavad?
3. Kas pärast 01.08.2008 on riik sõlminud kinnisasjade vahetamise lepinguid väljaspool Rail Balticu, Eesti Raudtee või teiste KAHOS-i alusel läbiviidavate projektide raames?
4. Kui selliseid tehinguid on sõlmitud, siis palun märkida:

• õiguslik alus;
• riigiasutus;
• tehingu eesmärk.

1. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul oleks kehtiv õiguslik raamistik piisav selleks, et riik saaks soovi korral pakkuda ka looduskaitseseaduse § 20 alusel omandatavatele maaomanikele rahalise hüvitise alternatiivina riigile kuuluva asendusmaa?
2. Kui see ei ole võimalik, siis palun selgitada, kas takistuseks on:

• kehtiv seadus;
• väljakujunenud halduspraktika;
• Vabariigi Valitsuse poliitiline otsus;
• muu põhjus.

Lugupidamisega,

Romek Luts