Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1,

JDM/26-0692/-1K

Meie 08.07.2026nr 1.1-11/2488-2

Täitemenetluse seadustiku võlgniku

sissetuleku arestimise regulatsiooni

muutmine

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Rahandusministeerium toetab täitemenetluse seadustiku võlgniku sissetuleku arestimise

regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) üldist eesmärki muuta võlgniku

sissetuleku arestimise regulatsioon selgemaks, ühtlasemaks ning paremini digitaalselt

hallatavaks. Samas leiame, et enne kavandatavate muudatustega edasiliikumist vajavad VTK-s

kirjeldatud probleemid täiendavat analüüsi ning probleemide lahendamise valikud olulist

täpsustamist nii õigusliku loogika, mõjude hindamise kui ka praktilise rakendatavuse vaates.

1) VTK-s puudub selge käsitlus Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning maksukorralduse

seaduse (MKS) puutumusest kavandatavate muudatustega. MTA nõuab MKS-ile ja

täitemenetluse seadustikule (TMS) tuginedes samuti nõudeid sisse ja seab

sissetulekutele areste. Seetõttu on oluline hinnata, kas kavandatavad muudatused

puudutavad üksnes TMS alusel läbiviidavat kohtutäituri täitemenetlust või omavad

mõju ka MKS alusel rakendatavatele arestimise reeglitele. Õigusselguse tagamiseks

tuleks VTK-s või sellele järgnevas eelnõus ja selle seletuskirjas seda küsimust lähemalt

käsitleda.

2) Täiendavat analüüsi vajab VTK keskne ettepanek asendada senine arestivaba summa

süsteem astmelise protsendipõhise arestimismudeliga. Esitatud materjalidest ei nähtu

muudatuse tegelik mõju madalama sissetulekuga võlgnikele, nende toimetulekule ja

vaesusriskile. Samuti puudub hinnang sellele, kas uus süsteem võib mõjutada töötasu

kujundamist või suurendada motivatsiooni sissetulekute ümberstruktureerimiseks

eesmärgiga vältida kõrgemaid arestimisastmeid. Enne arestimismudeli edasiarendamist

tuleks analüüsida täpsemalt kavandatava lahenduse tegelikku mõju ja võrrelda seda

kehtiva süsteemiga.

3) VTK sisemine loogika vajab täpsustamist. Ühelt poolt kirjeldatakse uut protsendipõhist

arestimismudelit, teisalt lähtutakse konto arestimist käsitlevates ettepanekutes jätkuvalt

arestivaba summa põhimõttest. Selgusetuks jääb, kas kavandatav astmeline mudel

rakendub üksnes sissetuleku arestimisele või ka konto arestimisele, kuidas suhestuvad

2

omavahel protsendipõhine arestimine ja arestivaba summa määramine ning kas eesmärk

on luua üks terviklik süsteem või kaks paralleelselt toimivat regulatsiooni.

4) Samuti vajavad täiendavat analüüsi mitme arestimisakti, aresti peatamise, uuendamise

ja arestipandiõiguse järjekorraga seotud praktilised küsimused. Sundtäitmisega seotud

vaidluste vältimiseks on oluline üheselt määratleda, kuidas mõjutavad arestimisakti

muutmine või peatamine nõuete järjekorda ning millised õiguslikud tagajärjed

kaasnevad olukorras, kus nõude suurus või aresti tingimused menetluse kestel

muutuvad.

5) Kõige suurema kaaluga on vajadus põhjalikult käsitleda VTK-s kirjeldatud muudatuste

rakendamiseks vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi eeldusi. Kavandatud lahendused

eeldavad ulatuslikku automatiseerimist, andmevahetust ning erinevate infosüsteemide

arendamist. Seetõttu tuleks VTK-s või sellele järgnevas mõjude analüüsis hinnata,

milliseid IT-arendusi muudatused eeldavad, millised kulud nendega kaasnevad, kas

olemasolevad süsteemid võimaldavad kavandatud lahendusi rakendada ning kas vajalik

on üleminekuperioodi või etapiviisilise rakendamise ette nägemine.

Kokkuvõtvalt märgime, et VTK eesmärgid on asjakohased ja toetatavad, kuid enne edasist

menetlemist tuleb täiendavalt analüüsida teiste seaduste ja MTA puutumust kavandatavate

muudatustega, hinnata astmelise arestimismudeli mõjusid, ühtlustada VTK sisemist

regulatiivset loogikat ning realistlikult käsitleda rakendamiseks vajalikke arendusi ja nende

mõju. Alles seejärel on võimalik anda terviklik hinnang kavandatavate muudatuste

rakendatavusele ja mõjule täitemenetluse süsteemi toimimisele.

Palume muudatuste edasisse analüüsi kaasata ka MTA.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Anneli Valgma 5885 1315

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]