Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Teie 17.06.2026 nr 2-5/26-01276;

RIIGIKOGU/26-0726/-2T

Meie 08.07.2026nr 1.1-11/2675-2

Käibemaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu (956 SE)

Lugupeetud riigisekretär

Keskerakonna fraktsiooni 2026. aasta 16. juunil algatatud eelnõu (956 SE) näeb ette

põhitoiduainete (värske liha, värske kala, piimatooted, puuvili, köögivili ja eeltöödeldud viljad,

leiva- ja saiatooted, munad) käibemaksumäära vähendamise 13%-le. Keskerakonna fraktsioon

esitas samasisulise eelnõu (885 SE) ka 2026. aasta 13. aprillil, mida valitsus otsustas

07.05.2026. a istungil mitte toetada.

Toiduainete maksumäära vähendamise ettepanekut on valitsus arutanud ka 16. aprillil

2026 EKRE esitatud eelnõu 844 SE Eelnõu - Riigikogu raames ning samuti mitmeid kordi ka

2025. aastal (EKRE algatatud eelnõude 539 SE Eelnõu - Riigikogu ja 593 SE Eelnõu -

Riigikogu ning SDE algatatud eelnõu 661 SE Eelnõu - Riigikogu raames). Toiduainete

käibemaksumäära vähendamise mittetoetamise põhjused ei ole muutunud.

Seletuskiri tugineb suures osas Eesti Kaupmeeste Liidu koostatud analüüsile. Tegemist on

huvirühma mõjuhinnanguga, mille eeldused, näiteks maksulangetuse peaaegu täielik

ülekandumine hinda ja tarbimise kasv, erinevad mitmete rahvusvaheliste uuringute

järeldustest. Seda ei saa käsitleda sõltumatu ega ka ammendava alusena

poliitikakujundamisel. Eelnõu põhjendused põhinevad eeldustel võimalike kaudsete mõjude

kohta (majanduse- ja sisetarbimise kasv, tööhõive suurenemine, teiste otseste maksude kasv ja

tervishoiukulude võimalik vähenemine), kuid nende rahalisi hinnanguid ja tõendusmaterjali ei

ole seletuskirjas esitatud. Maksumäära vähendamise eesmärgid leevendada hinnasurvet ja

toetada madalama sissetulekuga leibkondi on küll mõistetavad, kuid pakutud meede ei ole

nende saavutamiseks ei tõhus ega ka sihitud.

Eelnõu põhjendustes tuginetakse üksikule näitele Läti 2018. aasta kogemusest. Kahjuks ei ole

võimalik sellest teha üldist järeldust põhitoiduainete käibemaksu langetamiseks Eestis, mis

tooks kaasa sarnase või suurema hinnalanguse. Läti meede puudutas vaid teatud puu- ja

köögivilju, mitte laiapõhjalist põhitoidu kaubagruppe, ning maksulangetuse hindadesse

ülekandumine ei olnud täielik. Rahvusvaheline kogemus näitab väga erinevaid tulemusi.

Mitmes riigis ei ole olulist hinnamõju täheldatud või on see olnud ajutine, mistõttu ei ole alust

2

eeldada automaatselt tugevat ja püsivat hinnalangust ka Eesti puhul. Näiteks on Poola ja Tšehhi

varasemate käibemaksumäära muudatuste puhul leitud, et hinnamõju oli piiratud või

statistiliselt ebaoluline, samas kui Norra näitel või Rootsi esialgsetel andmetel on täheldatud

suuremat ülekandumist hindadesse. Ka Läti enda varasem kogemus (2012. aasta

käibemaksumuudatus) viitas oluliselt madalamale maksumäära langetuse hindadesse

ülekandumisele.

Rahvusvahelised uuringud ei anna tugevat alust eeldada, et toidu käibemaksu langetamine

tooks kaasa märkimisväärse tarbimise kasvu. Toidu nõudlus on üldjuhul hinnamuutuste suhtes

väheelastne, eriti esmatarbekaupade puhul, mistõttu hinnalangus ei pruugi kaasa tuua olulist

muutust tarbitavates kogustes. Võimalik mõju võib pigem väljenduda leibkondade ostujõu

mõningases paranemises või tarbimisvalikute muutumises, kuid nende mõjude ulatus sõltub

otseselt sellest, mil määral maksulangetus kandub üle tarbijahindadesse. Simulatsioonid võivad

eeldada täielikku hinda ülekandumist, kuid rahvusvaheline kogemus, sealhulgas Hispaania ja

Soome näited, viitavad, et tegelikkuses on hinda kandumine sageli osaline ja ajutine.1 Kui

hinnamõju on piiratud, siis on ka leibkonna ostujõu paranemine või tarbimise kasv vastavalt

tagasihoidlik või olematu.

See, et paljud EL riikidest rakendavad toidule madalamat käibemaksumäära, ei ole iseenesest

majanduslik argument, vaid kirjeldav fakt poliitilisest praktikast. Maksupoliitikas ei saa

otsuseid teha lihtsalt selle põhjal, mida teised riigid teevad, sest riikide maksusüsteemid ja

sotsiaalkaitsemudelid on erinevad. Näiteks paljudes riikides, kus toidule kehtib madalam

käibemaksumäär, on samaaegselt oluliselt kõrgemad otsesed maksud, mis kompenseerivad

maksuerisustest tulenevat tulu vähenemist. Üksik meede ei ole võrreldav ilma kogu

maksusüsteemi tervikpilti arvestamata. Jaotuslikku mõju arvestades on tegemist halvasti sihitud

meetmega. Kuigi madalama sissetulekuga leibkonnad kulutavad suurema osa oma eelarvest

toidule, kulutavad jõukamad leibkonnad toidule absoluutväärtuses rohkem ning saavad seetõttu

ka maksulangetusest suurema rahalise võidu (RAKE, 20232). Rahvusvaheline Valuutafond

(IMF) ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on korduvalt rõhutanud, et

vähendatud käibemaksumäärad ei ole tõhus viis madalama sissetulekuga inimeste toetamiseks,

kuna need jaotavad kasu laiali kogu elanikkonnale ning annavad märkimisväärse osa

eelarvelisest kulust ka kõrgema sissetulekuga gruppidele.

Väide, et Eesti jaekaubanduse tugev konkurents tagaks maksulangetuse suurema ülekandumise

hindadesse, ei ole samuti piisavalt põhjendatud. Hinnakujundust mõjutavad lisaks

konkurentsile ka sisendhinnad, tööjõukulud, tarneahelad ja ettevõtete marginaalid. Praktikas

tähendab see, et osa maksulangetusest jääb paratamatult ettevõtjate kasumisse või hajub muude

hinnakomponentide kaudu, mistõttu tarbijani jõudev kasu on maksumäära muutusest väiksem.

Ka Rahandusministeeriumi analüüs „Käibemaksuerisuse kasutamisest toiduainete hinnataseme

langetamiseks“3 näitab, et Euroopa riikide võrdluses ei ole madalama toidu käibemaksu ja

madalama hinnataseme vahel selget ja püsivat seost. Euroopa Liidu statistika andmetel on

toiduainete hinnad Eestiga võrreldes kallimad Luksemburgis, Iirimaal, Rootsis ja ka Soomes,

ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele vähendatud käibemaksumäär.

Põhitoiduainete käibemaksumäära vähendamine on suur riigieelarveline kulu, mis ulatub

hinnanguliselt 170 mln euroni aastas ja ei ole praeguses eelarveseisus jõukohane. Arvestatud

on 13%-se käibemaksumäära rakendamist sellistele toidugruppidele nagu teraviljatooted, liha

ja lihatooted (st mitte ainult värske liha, vaid kogu vastav kaubagrupp), piim ja piimatooted,

munad, puuviljad ja pähklid ning köögiviljad, kaunviljad ja mugulad. Tegemist on 1 Distributional Impact Assessment using EUROMOD.pdf 2 Leibkondade maksukoormus_lopparuanne_ISBN_1.pdf 3 Toidu käibemaksuerisusest_2025.pdf

3

märkimisväärse fiskaalse mõjuga. Sellises suurusjärgus maksutulu vähenemine eeldab, et

poliitikameetme kavandaja käsitleb selgelt ka selle eelarvelist katet, olgu selleks kas kulude

vähendamine, käibemaksu standardmäära tõstmine, muu maksutõus või täiendav tulumeede.

Võrdluseks on tegu suurusjärguga, mis on võrreldav mootorsõidukimaksu aastase

maksulaekumisega.

Eelnõu näeb ette maksumäära vähendamise põhitoiduainetele. Administreerimise seisukohast

on tegemist keeruka ja kuluka ettepanekuga vastupidiselt eelnõu seletuskirjas väidetud kui

lihtsa ja universaalse meetmena. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kuidas sellist maksuobjekti

määratleda, aga erandi kehtestamine ja vaidluste vältimine eeldab seda. Näiteks, kas suure

suhkrusisaldusega piimatoode on samuti põhitoiduaine, mis maksustatakse vähendatud

maksumääraga jne4.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Aet Külasalu 5885 1300

[email protected]

4 Näited Ühendkuningriigi kohtupraktikast vaidlustest vahukommide ning piimajookide maksumäära

üle on kättesaadavad järgmistelt linkidelt:

- Mega Marshmallows VAT case | ACCA Global

- Microsoft Word - Nestle UK Ltd v HMRC .doc