| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/2586-2 |
| Registreeritud | 08.07.2026 |
| Sünkroonitud | 09.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 15.06.2026 nr 1.2-2/54-1;
SOM/26-0713/-1K
Meie 08.07.2026nr 1.1-11/2586-2
Inimpäritolu materjali seadus
Lugupeetud sotsiaalminister
Rahandusministeerium kooskõlastab inimpäritolu materjali seaduse eelnõu järgmiste
märkustega.
1) Eelnõu § 5 punktis 3 peaks olema viide ravimite tootmise tegevusloa omajale nagu on
tegevusluba nimetatud ravimiseaduses.
2) Halduskoostöö seaduse § 4 kohaselt tuleb täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava
haldusülesande täitmiseks volitamist reguleerivas seaduses ette näha täidesaatva
riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, haldusülesande täitmise üle
haldusjärelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise
korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus,
mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande edasist täitmist.
Eelnõu §-s 19 olev regulatsioon on seega ebapiisav.
Paragrahvi 19 teise lause kohaselt sõlmib referentteenuse osutamiseks verekeskusega
halduslepingu Terviseameti peadirektor. Palume kaaluda, kas on vaja seaduses sätestada
asutuse nimel halduslepingut sõlmiv ametiisik või võib olla nimetatud ainult
Terviseamet.
3) Kui seni on verekeskus defineeritud vereseaduses, see aga tunnistatakse eelnõuga
kehtetuks, võib olla vajalik eelnõuga verekeskus uuesti määratleda (sama märkus eelnõu
§ 36 punktiga 1 muudetava nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 14 kohta).
Palume üle vaadata ka eelnõu § 21 lõike 2 sõnastus – kas mõeldud on, et kõrgendatud
kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võivad verega seotud
toiminguid teha nii verekeskus, SoHO asutused kui Kaitsevägi, Kaitseliit ning
riigikaitseseaduse § 37 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi
relvajõud?
4) Eelnõu § 35 punktiga 21 täiendatakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust §-
ga 26¹ (Reproduktiivmaterjali anonüümse annetuse hüvitised).
2
Esiteks palume jätta sätte sõnastusest välja tekstiosa „millest on maksud maha arvatud“.
Maksuküsimusi tuleb reguleerida maksuseadustega. Kui sätte mõte on, et isikud saaksid
kätte ettenähtud summa terves ulatuses ja hüvitis ei peaks olema tulumaksuga
maksustatav, tuleb vastavalt täiendada tulumaksuseaduse § 19 lõiget 3. Hetkel jääb sätte
sõnastusest mulje, et jutt käib hüvitise suurusest pärast tulumaksu kinni pidamist, kuid
seletuskirjast võib aru saada, et hüvitise tulumaksuga maksustamist ei soovita (samas
kasutatakse aga sõnastust „hüvitis tasutakse doonorile netosummana“, mis justkui
viitaks tulumaksu kinnipidamisele). Palume eelnõu ja seletuskirja sõnastust täpsustada.
Teiseks, kuna hüvitise ülemmäär on seotud loovutamisele eelneva aasta Eesti keskmise
brutokuupalgaga, mis on avaldatud Statistikaameti kodulehel, siis ei ole vaja ette võtta
seletuskirjas kirjeldatud arvutuskäiku kvartali keskmiste brutokuupalkadega.
Soovitame sõnastada see ka seaduses vastavalt (näiteks nii: „Statistikaameti avaldatud
loovutamisele eelneva aasta keskmisest brutokuupalgast“).
Lisaks ei nähtu eelnõust, kellel on kohustus hüvitist maksta, seletuskirjas antud
selgitustest nähtuvalt on selleks kliinik. Palume eelnõud vastavalt täiendada ja lisaks
selgitada seletuskirjas, millest lähtuvalt otsustatakse hüvitise suurus konkreetsel
juhtumil.
5) Eelnõu § 40 punktidega 3 ja 4 muudetakse riigilõivuseadust ja kehtestatakse riigilõivud
uutele toimingutele. Palume läbipaistvuse huvides täpsustada seletuskirjas, kuidas
nende lõivumääradeni jõuti. Kuna riigilõivud on üldreeglina kulupõhised ja nende
eesmärk on katta toimingu tegemisega kaasnevad kulud, on oluline ka nende
lõivumääradeni jõudmiseks kasutatud kuluandmed ja arvutuskäigud välja tuua.
Samuti tuleb valdkonda reguleerivasse seadusesse (inimpäritolu materjali seadus) lisada
sätted, mis viitavad riigilõivuseadusele ja seal sätestatud määras riigilõivu tasumise
kohustusele.
6) Kui reproduktiivmaterjali anonüümse annetuse hüvitise maksmine toob kaasa mõju
riigieelarvele, palume seletuskirja täiendada, näidates ära, millistest vahenditest see
kulu kaetakse.
Lisaks on eelnõu seletuskirja punktis 7.3 kirjeldatud lisakulusid Tervisekassale. Palume
täiendada seletuskirja nii, et kõikide kavandatud kulude puhul oleks välja toodud nende
katteallikad või märkida, et kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
vahenditest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Kevin Kassihin 5833 1868,[email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|