Eelnõu tagasiside
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/55-3 |
| Registreeritud | 08.07.2026 |
| Sünkroonitud | 09.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Essity Estonia OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Essity Estonia OÜ |
| Vastutaja | Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan teile Essity Estonia OÜ nimel tagasiside ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõule.
Lugupidamisega
Riho Nagel | Miltton
Valitsussuhete vanemkonsultant
+372 5197 6373
Telliskivi 60/2,
I-hoone,
C-sissepääs,
5. korrus |
10412 Tallinn
[email protected]
miltton.com/ee
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIINA ÜKSIK
PNOEE-48912040328
2026-07-08 12:24:04
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Sotsiaalminister Karmen Joller
[email protected]
Puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets
[email protected]
Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn
08.07.2026
Essity arvamus ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Esitame teile Essity Estonia OÜ (edaspidi Essity) arvamuse ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Tunnustame Sotsiaalministeeriumi eesmärki kujundada meditsiiniseadmete ja abivahendite hüvitamise süsteem terviklikumaks ning vähendada erinevate süsteemide dubleerimist. Peame oluliseks, et reformi tulemusena muutuks hüvitamise korraldus inimese jaoks selgemaks, ühtlasemaks ning administratiivselt efektiivsemaks.
Kutsume Sotsiaalministeeriumi üles arvestama reformi läbiviimisel sellega otseselt seotud asutuste tagasisidega, sh Ravimiameti hinnanguga MSA töömahu märkimisväärsele kasvule ning Tervisekassa viitega IT-arenduste kulude ebakindlusele. Nimetatud mõjud võivad oluliselt suurendada nii halduskoormust kui ka rahalisi riske, mistõttu on nende arvesse võtmine reformi edasisel elluviimisel kriitilise tähtsusega.
Eelnõus kavandatud muudatused inkontinentsitoodete valdkonnas tõstatavad mitmeid küsimusi, mis võivad mõjutada kvaliteetsete toodete kättesaadavust, lõppkasutajate omaosalust ning süsteemi rakendamist.
1. ettepanek: Kehtestada inkontinentsitoodete piirhinnarühmadele kvaliteedikriteeriumid
Eelnõu kohaselt hakatakse piirhinna gruppe moodustama sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmetest ning piirhind kujuneb odavuselt teise võrreldava toote hinnakokkuleppehinna alusel.
Inkontinentsitoodete puhul ei määra toote funktsionaalsust üksnes imavus ja ümbermõõt. Toote tegelikku efektiivsust mõjutavad ka materjali hingavus, toote kuju, lekkekaitse, naha tervist toetavad omadused, kasutusmugavus jpm.
Ilma täiendavate kvaliteedikriteeriumideta võivad samasse piirhinnarühma sattuda väga erineva kvaliteediga tooted. Selle tulemusena võib piirhind kujuneda kunstlikult madalaks ning kvaliteetsemate toodete kasutamisel suureneb inimese omaosalus. Samuti võib odavama, kuid vähem efektiivse toote kasutamine suurendada kogukulu, kuna tooteid tuleb sagedamini vahetada ning suureneb nahakahjustuste ja muude terviseriskide tõenäosus.
Palume kaaluda inkontinentsitoodete piirhinnarühmade moodustamisel kvaliteedikriteeriumide kehtestamist võttes aluseks riigihangetes kasutatavad kvaliteedi hindamise põhimõtted ja spetsialistide sisend.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 6 – meditsiiniseadme piirhinna arvutamise põhimõte;
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 10 – meditsiiniseadmete piirhinnarühm ühendab sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmeid;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 4 – meditsiiniseadme kulutõhususe arvestamine meditsiiniseadmete loetellu kandmisel.
2. ettepanek: Vanaduspensioniealistele tuleb luua automaatne meditsiiniseadme kaardi lahendus
Eelnõu kohaselt peavad vanaduspensioniealised inimesed esmakordseks soodustusega inkontinentsitoodete ostuks pöörduma tervishoiutöötaja poole meditsiiniseadme kaardi saamiseks.
Samas näeb eelnõu ette, et püsiva vajadusega inimestele luuakse meditsiiniseadme kaardid automaatselt olemasolevate andmete alusel.
Leiame, et kui süsteem suudab kasutada olemasolevaid andmeid püsiva inkontinentsivajadusega inimeste puhul, tuleks samasugust automaatset lahendust rakendada ka vanaduspensioniealiste inimeste suhtes, kes juba täna kasutavad riikliku soodustusega inkontinentsitooteid.
Täiendava meditsiiniseadme kaardi taotlemise kohustuse kehtestamine:
• suurendab perearstide ja õdede halduskoormust;
• tekitab täiendavat asjaajamist inimestele, kelle vajadus on juba teada;
• tähendab sisuliselt tagasiminekut võrreldes senise praktikaga.
Palume kaaluda automaatse lahenduse loomist juba reformi rakendamise algusest.
Asjakohased sätted:
• Meditsiiniseadme seaduse § 32¹ – meditsiiniseadme müük meditsiiniseadme kaardi alusel.
3. ettepanek: Täpsustada ööpäevaringse erihoolekandeteenuse klientide eristamise põhimõtted
Eelnõu kohaselt ei kuulu riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivate inimeste inkontinentsitooted Tervisekassa hüvitamisele, kuna need sisalduvad teenuse hinnas.
Praktikas toimub täna toodete tellimine sageli abivahendifirmade kaudu ning teenuseosutajad peavad ise aruandlust. Teadaolevalt ei võimalda olemasolev statistika alati selgelt eristada kodus elavaid inimesi, üldhooldusteenusel viibivaid inimesi ning erihoolekandeteenusel viibivaid inimesi.
Palume täpsustada:
• milliste andmete alusel hakatakse erinevaid sihtrühmi eristama;
• kuidas välditakse topelthüvitamist või olukordi, kus vajalikud tooted jäävad hüvitamata;
• millised saavad olema teenuseosutajate ja müüjate aruandluskohustused.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 3 p 6 – riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibiva isiku inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest tasu maksmise kohustust üle ei võeta;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 2 p 5 – müüja aruandluse kohustus ning andmete esitamise kohustus Tervisekassale;
• Meditsiiniseadme seaduse § 29 lg 1–3 – meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse kogutavad hüvitamise ja müügiga seotud andmed.
4. ettepanek: Selgitada täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise rakendumise põhimõtteid
Eelnõu kohaselt rakendub täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis inimesele, kelle vältimatud kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad kalendriaastas 100 eurot.
Palume täpsustada:
• kas täiendav hüvitis rakendub automaatselt või tuleb inimesel esitada eraldi taotlus;
• milline on inkontinentsitoodete planeeritav hüvitismäär;
• kuidas kujuneb inimese lõplik omaosalus erinevate kulutasemete korral.
Arvestades, et täishooldust vajava inimese aastased kulud inkontinentsitoodetele võivad ulatuda mitmesaja euroni, võib märkimisväärne osa sihtrühmast jõuda täiendava hüvitise rakendumise piirini. Seetõttu on oluline tagada süsteemi läbipaistvus ja inimese jaoks arusaadav toimimine.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 1 – täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis rakendub, kui inimese kulud ületavad kalendriaastas 100 eurot;
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 5 – saamata jäänud hüvitise ülekandumise regulatsioon.
5. ettepanek: Tagada hinnakokkulepete sõlmimise põhimõtete läbipaistvus
Palume täpsustada, kuidas lahendatakse olukord, kus sama toote kohta esitavad hinnakokkuleppe ettepanekud mitu turuosalist ning ettepanekud sisaldavad oluliselt erinevaid hinnatingimusi.
Reformi jõustumisel on eeldus, et Eesti turule jõudnud tooted registreerib ja annab levitamisest märku toodete maaletooja. Kui maaletoojal on mitu edasimüüjat, oleks põhjendatud, et eelisõigus hinnakokkulepete sõlmimisel Tervisekassaga on samuti toodete maaletoojal.
Selge menetluskord on oluline võrdse kohtlemise, prognoositava turukorralduse ning toodete jätkusuutliku kättesaadavuse tagamiseks.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 6 – loetelu muutmise ettepaneku võivad algatada tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 4 – kõik müüjad peavad rakendama hinnakokkuleppehinda mitte ületavat jaehinda, kui tasu maksmise kohustuse võtab üle Tervisekassa.
6. ettepanek: Täpsustada levitaja mõistet
Toodete levitaja on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti seisukohast erinev mõiste. MSAs on kõik asutused, kes ei ole tootjad või importijad, kohalikul tasandil levitajad. Ministeeriumi seisukoht eelnõu infotunnil oli, et toodete Eestis kättesaadavaks muutja ehk maaletooja ei ole levitaja, levitajad on vaid edasimüüjad. Essity Estonia OÜ ei ole ei tootja ega importija, vaid Eestis esindusõigust omav ettevõte, mis teeb TENA ja JOBST tooted Eestis kättesaadavaks. Seetõttu oleme Terviseameti seisukohast levitajad, kuid Sotsiaalministeeriumi seisukohast mitte.
Teeme ettepaneku mõistete täpsustamist ja vajadusel laiendamist, et terminoloogia oleks üheselt mõistetav. Vastasel juhul võivad väiksemad edasimüüjad olla segaduses, mis kohustused neil täpselt lasuvad.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 481 lg 6 – meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemine;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 2 p 5 – hinnakokkuleppes lepitakse kokku tähtaeg, mille jooksul meditsiiniseadme tootja, tootja volitatud esindaja või levitaja on kohustatud meditsiiniseadet Eesti turul kättesaadavaks tegema;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja.
7. ettepanek: Kaasata erialaeksperdid ja valdkonna ettevõtted sisuliselt hüvitamise tingimuste kujundamisse
Eelnõu kohaselt vaadatakse üle inkontinentsitoodete kogused ja hüvitamise tingimused koostöös erialaekspertidega.
Palume täpsustada:
• millal ekspertide kaasamine algab;
• kes loetakse antud juhul erialaekspertideks;
• millisel viisil toimub erinevate osapoolte kaasamine.
Essity on tervishoiumaastikul hinnatud ja usaldusväärne partner. Essity ühendab rahvusvahelise kogemuse, teaduspõhise innovatsiooni ning mõõdetava mõju patsientide heaolule ja tervishoiusüsteemi efektiivsusele. Ettevõtte lahendusi kasutab iga päev ligikaudu üks miljard inimest enam kui 150 riigis ning 2025. aasta käive ulatus 138 miljardi Rootsi kroonini, mis peegeldab ettevõtte tugevat positsiooni ja võimekust investeerida pikaajalistesse tervishoiulahendustesse (Essity Annual Report 2025, https://mb.cision.com/Main/15798/4316070/3962580.pdf).
Essitys töötab ligikaudu 36 000 inimest ning ettevõte investeeris 2025. aastal teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 1,8 miljardit Rootsi krooni, et arendada innovaatilisi lahendusi patsientide ja tervishoiutöötajate toetamiseks. TENA on enam kui 60-aastase kogemusega maailma juhtiv inkontinentsusbränd ning selle turuliidri positsiooni kinnitab Euromonitor Internationali 2024. aasta ülemaailmne jaekaubanduse uuring. Essity tellitud tervishoiuspetsialistide uuring näitas, et 71% spetsialistidest usub, et kvaliteetsemad inkontinentsuslahendused suurendavad patsientide iseseisvust, 61% hinnangul põhjustab ebapiisav inkontinentsushooldus sagedasemat haiglaravi või hooldusasutusse sattumist ning 29% leidis, et paremad lahendused aitaksid patsientidel kiiremini koju naasta (Essity Annual Report 2025).
Lisaks on Essity näidanud tugevat pühendumust jätkusuutlikkusele, vähendades oma Scope 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 27% võrreldes 2016. aastaga ning rakendades kogu toote elutsüklit hõlmavat keskkonnamõju juhtimist ). Need näitajad kinnitavad, et Essity ei ole üksnes toodete tarnija, vaid strateegiline partner, kes loob väärtust patsientidele, tervishoiutöötajatele ja seeläbi ka kogu tervishoiusüsteemile (Essity Annual Report 2025).
Omame seega ulatuslikku praktilist ja rahvusvahelist kogemust inkontinentsi käsitluses ning soovime anda sisulist panust hüvitamise tingimuste ja kvaliteedikriteeriumide kujundamisse. Peame oluliseks, et hüvitamise tingimused ja kogused lähtuksid inimese tegelikust vajadusest, arvestaksid inkontinentsi raskusastet ning tagaksid abivajajatele vähemalt senise kättesaadavuse taseme.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 2 – arvestatakse raviks vajalikku optimaalset meditsiiniseadmete kogust lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 5 – kriteeriumide sisu, hindajad ja hindamise korra kehtestab minister määrusega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 4 – alternatiivse odavama raviviisi olemasolu hindab asjaomane erialaühendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Üksik
Müügijuht
Essity Estonia OÜ
[email protected]
Sotsiaalminister Karmen Joller
[email protected]
Puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets
[email protected]
Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn
08.07.2026
Essity arvamus ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Esitame teile Essity Estonia OÜ (edaspidi Essity) arvamuse ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Tunnustame Sotsiaalministeeriumi eesmärki kujundada meditsiiniseadmete ja abivahendite hüvitamise süsteem terviklikumaks ning vähendada erinevate süsteemide dubleerimist. Peame oluliseks, et reformi tulemusena muutuks hüvitamise korraldus inimese jaoks selgemaks, ühtlasemaks ning administratiivselt efektiivsemaks.
Kutsume Sotsiaalministeeriumi üles arvestama reformi läbiviimisel sellega otseselt seotud asutuste tagasisidega, sh Ravimiameti hinnanguga MSA töömahu märkimisväärsele kasvule ning Tervisekassa viitega IT-arenduste kulude ebakindlusele. Nimetatud mõjud võivad oluliselt suurendada nii halduskoormust kui ka rahalisi riske, mistõttu on nende arvesse võtmine reformi edasisel elluviimisel kriitilise tähtsusega.
Eelnõus kavandatud muudatused inkontinentsitoodete valdkonnas tõstatavad mitmeid küsimusi, mis võivad mõjutada kvaliteetsete toodete kättesaadavust, lõppkasutajate omaosalust ning süsteemi rakendamist.
1. ettepanek: Kehtestada inkontinentsitoodete piirhinnarühmadele kvaliteedikriteeriumid
Eelnõu kohaselt hakatakse piirhinna gruppe moodustama sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmetest ning piirhind kujuneb odavuselt teise võrreldava toote hinnakokkuleppehinna alusel.
Inkontinentsitoodete puhul ei määra toote funktsionaalsust üksnes imavus ja ümbermõõt. Toote tegelikku efektiivsust mõjutavad ka materjali hingavus, toote kuju, lekkekaitse, naha tervist toetavad omadused, kasutusmugavus jpm.
Ilma täiendavate kvaliteedikriteeriumideta võivad samasse piirhinnarühma sattuda väga erineva kvaliteediga tooted. Selle tulemusena võib piirhind kujuneda kunstlikult madalaks ning kvaliteetsemate toodete kasutamisel suureneb inimese omaosalus. Samuti võib odavama, kuid vähem efektiivse toote kasutamine suurendada kogukulu, kuna tooteid tuleb sagedamini vahetada ning suureneb nahakahjustuste ja muude terviseriskide tõenäosus.
Palume kaaluda inkontinentsitoodete piirhinnarühmade moodustamisel kvaliteedikriteeriumide kehtestamist võttes aluseks riigihangetes kasutatavad kvaliteedi hindamise põhimõtted ja spetsialistide sisend.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 6 – meditsiiniseadme piirhinna arvutamise põhimõte;
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 10 – meditsiiniseadmete piirhinnarühm ühendab sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmeid;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 4 – meditsiiniseadme kulutõhususe arvestamine meditsiiniseadmete loetellu kandmisel.
2. ettepanek: Vanaduspensioniealistele tuleb luua automaatne meditsiiniseadme kaardi lahendus
Eelnõu kohaselt peavad vanaduspensioniealised inimesed esmakordseks soodustusega inkontinentsitoodete ostuks pöörduma tervishoiutöötaja poole meditsiiniseadme kaardi saamiseks.
Samas näeb eelnõu ette, et püsiva vajadusega inimestele luuakse meditsiiniseadme kaardid automaatselt olemasolevate andmete alusel.
Leiame, et kui süsteem suudab kasutada olemasolevaid andmeid püsiva inkontinentsivajadusega inimeste puhul, tuleks samasugust automaatset lahendust rakendada ka vanaduspensioniealiste inimeste suhtes, kes juba täna kasutavad riikliku soodustusega inkontinentsitooteid.
Täiendava meditsiiniseadme kaardi taotlemise kohustuse kehtestamine:
• suurendab perearstide ja õdede halduskoormust;
• tekitab täiendavat asjaajamist inimestele, kelle vajadus on juba teada;
• tähendab sisuliselt tagasiminekut võrreldes senise praktikaga.
Palume kaaluda automaatse lahenduse loomist juba reformi rakendamise algusest.
Asjakohased sätted:
• Meditsiiniseadme seaduse § 32¹ – meditsiiniseadme müük meditsiiniseadme kaardi alusel.
3. ettepanek: Täpsustada ööpäevaringse erihoolekandeteenuse klientide eristamise põhimõtted
Eelnõu kohaselt ei kuulu riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivate inimeste inkontinentsitooted Tervisekassa hüvitamisele, kuna need sisalduvad teenuse hinnas.
Praktikas toimub täna toodete tellimine sageli abivahendifirmade kaudu ning teenuseosutajad peavad ise aruandlust. Teadaolevalt ei võimalda olemasolev statistika alati selgelt eristada kodus elavaid inimesi, üldhooldusteenusel viibivaid inimesi ning erihoolekandeteenusel viibivaid inimesi.
Palume täpsustada:
• milliste andmete alusel hakatakse erinevaid sihtrühmi eristama;
• kuidas välditakse topelthüvitamist või olukordi, kus vajalikud tooted jäävad hüvitamata;
• millised saavad olema teenuseosutajate ja müüjate aruandluskohustused.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 3 p 6 – riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibiva isiku inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest tasu maksmise kohustust üle ei võeta;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 2 p 5 – müüja aruandluse kohustus ning andmete esitamise kohustus Tervisekassale;
• Meditsiiniseadme seaduse § 29 lg 1–3 – meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse kogutavad hüvitamise ja müügiga seotud andmed.
4. ettepanek: Selgitada täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise rakendumise põhimõtteid
Eelnõu kohaselt rakendub täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis inimesele, kelle vältimatud kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad kalendriaastas 100 eurot.
Palume täpsustada:
• kas täiendav hüvitis rakendub automaatselt või tuleb inimesel esitada eraldi taotlus;
• milline on inkontinentsitoodete planeeritav hüvitismäär;
• kuidas kujuneb inimese lõplik omaosalus erinevate kulutasemete korral.
Arvestades, et täishooldust vajava inimese aastased kulud inkontinentsitoodetele võivad ulatuda mitmesaja euroni, võib märkimisväärne osa sihtrühmast jõuda täiendava hüvitise rakendumise piirini. Seetõttu on oluline tagada süsteemi läbipaistvus ja inimese jaoks arusaadav toimimine.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 1 – täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis rakendub, kui inimese kulud ületavad kalendriaastas 100 eurot;
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 5 – saamata jäänud hüvitise ülekandumise regulatsioon.
5. ettepanek: Tagada hinnakokkulepete sõlmimise põhimõtete läbipaistvus
Palume täpsustada, kuidas lahendatakse olukord, kus sama toote kohta esitavad hinnakokkuleppe ettepanekud mitu turuosalist ning ettepanekud sisaldavad oluliselt erinevaid hinnatingimusi.
Reformi jõustumisel on eeldus, et Eesti turule jõudnud tooted registreerib ja annab levitamisest märku toodete maaletooja. Kui maaletoojal on mitu edasimüüjat, oleks põhjendatud, et eelisõigus hinnakokkulepete sõlmimisel Tervisekassaga on samuti toodete maaletoojal.
Selge menetluskord on oluline võrdse kohtlemise, prognoositava turukorralduse ning toodete jätkusuutliku kättesaadavuse tagamiseks.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 6 – loetelu muutmise ettepaneku võivad algatada tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 4 – kõik müüjad peavad rakendama hinnakokkuleppehinda mitte ületavat jaehinda, kui tasu maksmise kohustuse võtab üle Tervisekassa.
6. ettepanek: Täpsustada levitaja mõistet
Toodete levitaja on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti seisukohast erinev mõiste. MSAs on kõik asutused, kes ei ole tootjad või importijad, kohalikul tasandil levitajad. Ministeeriumi seisukoht eelnõu infotunnil oli, et toodete Eestis kättesaadavaks muutja ehk maaletooja ei ole levitaja, levitajad on vaid edasimüüjad. Essity Estonia OÜ ei ole ei tootja ega importija, vaid Eestis esindusõigust omav ettevõte, mis teeb TENA ja JOBST tooted Eestis kättesaadavaks. Seetõttu oleme Terviseameti seisukohast levitajad, kuid Sotsiaalministeeriumi seisukohast mitte.
Teeme ettepaneku mõistete täpsustamist ja vajadusel laiendamist, et terminoloogia oleks üheselt mõistetav. Vastasel juhul võivad väiksemad edasimüüjad olla segaduses, mis kohustused neil täpselt lasuvad.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 481 lg 6 – meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemine;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 2 p 5 – hinnakokkuleppes lepitakse kokku tähtaeg, mille jooksul meditsiiniseadme tootja, tootja volitatud esindaja või levitaja on kohustatud meditsiiniseadet Eesti turul kättesaadavaks tegema;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja.
7. ettepanek: Kaasata erialaeksperdid ja valdkonna ettevõtted sisuliselt hüvitamise tingimuste kujundamisse
Eelnõu kohaselt vaadatakse üle inkontinentsitoodete kogused ja hüvitamise tingimused koostöös erialaekspertidega.
Palume täpsustada:
• millal ekspertide kaasamine algab;
• kes loetakse antud juhul erialaekspertideks;
• millisel viisil toimub erinevate osapoolte kaasamine.
Essity on tervishoiumaastikul hinnatud ja usaldusväärne partner. Essity ühendab rahvusvahelise kogemuse, teaduspõhise innovatsiooni ning mõõdetava mõju patsientide heaolule ja tervishoiusüsteemi efektiivsusele. Ettevõtte lahendusi kasutab iga päev ligikaudu üks miljard inimest enam kui 150 riigis ning 2025. aasta käive ulatus 138 miljardi Rootsi kroonini, mis peegeldab ettevõtte tugevat positsiooni ja võimekust investeerida pikaajalistesse tervishoiulahendustesse (Essity Annual Report 2025, https://mb.cision.com/Main/15798/4316070/3962580.pdf).
Essitys töötab ligikaudu 36 000 inimest ning ettevõte investeeris 2025. aastal teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 1,8 miljardit Rootsi krooni, et arendada innovaatilisi lahendusi patsientide ja tervishoiutöötajate toetamiseks. TENA on enam kui 60-aastase kogemusega maailma juhtiv inkontinentsusbränd ning selle turuliidri positsiooni kinnitab Euromonitor Internationali 2024. aasta ülemaailmne jaekaubanduse uuring. Essity tellitud tervishoiuspetsialistide uuring näitas, et 71% spetsialistidest usub, et kvaliteetsemad inkontinentsuslahendused suurendavad patsientide iseseisvust, 61% hinnangul põhjustab ebapiisav inkontinentsushooldus sagedasemat haiglaravi või hooldusasutusse sattumist ning 29% leidis, et paremad lahendused aitaksid patsientidel kiiremini koju naasta (Essity Annual Report 2025).
Lisaks on Essity näidanud tugevat pühendumust jätkusuutlikkusele, vähendades oma Scope 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 27% võrreldes 2016. aastaga ning rakendades kogu toote elutsüklit hõlmavat keskkonnamõju juhtimist ). Need näitajad kinnitavad, et Essity ei ole üksnes toodete tarnija, vaid strateegiline partner, kes loob väärtust patsientidele, tervishoiutöötajatele ja seeläbi ka kogu tervishoiusüsteemile (Essity Annual Report 2025).
Omame seega ulatuslikku praktilist ja rahvusvahelist kogemust inkontinentsi käsitluses ning soovime anda sisulist panust hüvitamise tingimuste ja kvaliteedikriteeriumide kujundamisse. Peame oluliseks, et hüvitamise tingimused ja kogused lähtuksid inimese tegelikust vajadusest, arvestaksid inkontinentsi raskusastet ning tagaksid abivajajatele vähemalt senise kättesaadavuse taseme.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 2 – arvestatakse raviks vajalikku optimaalset meditsiiniseadmete kogust lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 5 – kriteeriumide sisu, hindajad ja hindamise korra kehtestab minister määrusega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 4 – alternatiivse odavama raviviisi olemasolu hindab asjaomane erialaühendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Üksik
Müügijuht
Essity Estonia OÜ
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
LIINA ÜKSIK
PNOEE-48912040328
2026-07-08 12:24:04
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Sotsiaalminister Karmen Joller
[email protected]
Puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets
[email protected]
Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn
08.07.2026
Essity arvamus ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Esitame teile Essity Estonia OÜ (edaspidi Essity) arvamuse ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Tunnustame Sotsiaalministeeriumi eesmärki kujundada meditsiiniseadmete ja abivahendite hüvitamise süsteem terviklikumaks ning vähendada erinevate süsteemide dubleerimist. Peame oluliseks, et reformi tulemusena muutuks hüvitamise korraldus inimese jaoks selgemaks, ühtlasemaks ning administratiivselt efektiivsemaks.
Kutsume Sotsiaalministeeriumi üles arvestama reformi läbiviimisel sellega otseselt seotud asutuste tagasisidega, sh Ravimiameti hinnanguga MSA töömahu märkimisväärsele kasvule ning Tervisekassa viitega IT-arenduste kulude ebakindlusele. Nimetatud mõjud võivad oluliselt suurendada nii halduskoormust kui ka rahalisi riske, mistõttu on nende arvesse võtmine reformi edasisel elluviimisel kriitilise tähtsusega.
Eelnõus kavandatud muudatused inkontinentsitoodete valdkonnas tõstatavad mitmeid küsimusi, mis võivad mõjutada kvaliteetsete toodete kättesaadavust, lõppkasutajate omaosalust ning süsteemi rakendamist.
1. ettepanek: Kehtestada inkontinentsitoodete piirhinnarühmadele kvaliteedikriteeriumid
Eelnõu kohaselt hakatakse piirhinna gruppe moodustama sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmetest ning piirhind kujuneb odavuselt teise võrreldava toote hinnakokkuleppehinna alusel.
Inkontinentsitoodete puhul ei määra toote funktsionaalsust üksnes imavus ja ümbermõõt. Toote tegelikku efektiivsust mõjutavad ka materjali hingavus, toote kuju, lekkekaitse, naha tervist toetavad omadused, kasutusmugavus jpm.
Ilma täiendavate kvaliteedikriteeriumideta võivad samasse piirhinnarühma sattuda väga erineva kvaliteediga tooted. Selle tulemusena võib piirhind kujuneda kunstlikult madalaks ning kvaliteetsemate toodete kasutamisel suureneb inimese omaosalus. Samuti võib odavama, kuid vähem efektiivse toote kasutamine suurendada kogukulu, kuna tooteid tuleb sagedamini vahetada ning suureneb nahakahjustuste ja muude terviseriskide tõenäosus.
Palume kaaluda inkontinentsitoodete piirhinnarühmade moodustamisel kvaliteedikriteeriumide kehtestamist võttes aluseks riigihangetes kasutatavad kvaliteedi hindamise põhimõtted ja spetsialistide sisend.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 6 – meditsiiniseadme piirhinna arvutamise põhimõte;
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 10 – meditsiiniseadmete piirhinnarühm ühendab sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmeid;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 4 – meditsiiniseadme kulutõhususe arvestamine meditsiiniseadmete loetellu kandmisel.
2. ettepanek: Vanaduspensioniealistele tuleb luua automaatne meditsiiniseadme kaardi lahendus
Eelnõu kohaselt peavad vanaduspensioniealised inimesed esmakordseks soodustusega inkontinentsitoodete ostuks pöörduma tervishoiutöötaja poole meditsiiniseadme kaardi saamiseks.
Samas näeb eelnõu ette, et püsiva vajadusega inimestele luuakse meditsiiniseadme kaardid automaatselt olemasolevate andmete alusel.
Leiame, et kui süsteem suudab kasutada olemasolevaid andmeid püsiva inkontinentsivajadusega inimeste puhul, tuleks samasugust automaatset lahendust rakendada ka vanaduspensioniealiste inimeste suhtes, kes juba täna kasutavad riikliku soodustusega inkontinentsitooteid.
Täiendava meditsiiniseadme kaardi taotlemise kohustuse kehtestamine:
• suurendab perearstide ja õdede halduskoormust;
• tekitab täiendavat asjaajamist inimestele, kelle vajadus on juba teada;
• tähendab sisuliselt tagasiminekut võrreldes senise praktikaga.
Palume kaaluda automaatse lahenduse loomist juba reformi rakendamise algusest.
Asjakohased sätted:
• Meditsiiniseadme seaduse § 32¹ – meditsiiniseadme müük meditsiiniseadme kaardi alusel.
3. ettepanek: Täpsustada ööpäevaringse erihoolekandeteenuse klientide eristamise põhimõtted
Eelnõu kohaselt ei kuulu riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivate inimeste inkontinentsitooted Tervisekassa hüvitamisele, kuna need sisalduvad teenuse hinnas.
Praktikas toimub täna toodete tellimine sageli abivahendifirmade kaudu ning teenuseosutajad peavad ise aruandlust. Teadaolevalt ei võimalda olemasolev statistika alati selgelt eristada kodus elavaid inimesi, üldhooldusteenusel viibivaid inimesi ning erihoolekandeteenusel viibivaid inimesi.
Palume täpsustada:
• milliste andmete alusel hakatakse erinevaid sihtrühmi eristama;
• kuidas välditakse topelthüvitamist või olukordi, kus vajalikud tooted jäävad hüvitamata;
• millised saavad olema teenuseosutajate ja müüjate aruandluskohustused.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 3 p 6 – riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibiva isiku inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest tasu maksmise kohustust üle ei võeta;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 2 p 5 – müüja aruandluse kohustus ning andmete esitamise kohustus Tervisekassale;
• Meditsiiniseadme seaduse § 29 lg 1–3 – meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse kogutavad hüvitamise ja müügiga seotud andmed.
4. ettepanek: Selgitada täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise rakendumise põhimõtteid
Eelnõu kohaselt rakendub täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis inimesele, kelle vältimatud kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad kalendriaastas 100 eurot.
Palume täpsustada:
• kas täiendav hüvitis rakendub automaatselt või tuleb inimesel esitada eraldi taotlus;
• milline on inkontinentsitoodete planeeritav hüvitismäär;
• kuidas kujuneb inimese lõplik omaosalus erinevate kulutasemete korral.
Arvestades, et täishooldust vajava inimese aastased kulud inkontinentsitoodetele võivad ulatuda mitmesaja euroni, võib märkimisväärne osa sihtrühmast jõuda täiendava hüvitise rakendumise piirini. Seetõttu on oluline tagada süsteemi läbipaistvus ja inimese jaoks arusaadav toimimine.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 1 – täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis rakendub, kui inimese kulud ületavad kalendriaastas 100 eurot;
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 5 – saamata jäänud hüvitise ülekandumise regulatsioon.
5. ettepanek: Tagada hinnakokkulepete sõlmimise põhimõtete läbipaistvus
Palume täpsustada, kuidas lahendatakse olukord, kus sama toote kohta esitavad hinnakokkuleppe ettepanekud mitu turuosalist ning ettepanekud sisaldavad oluliselt erinevaid hinnatingimusi.
Reformi jõustumisel on eeldus, et Eesti turule jõudnud tooted registreerib ja annab levitamisest märku toodete maaletooja. Kui maaletoojal on mitu edasimüüjat, oleks põhjendatud, et eelisõigus hinnakokkulepete sõlmimisel Tervisekassaga on samuti toodete maaletoojal.
Selge menetluskord on oluline võrdse kohtlemise, prognoositava turukorralduse ning toodete jätkusuutliku kättesaadavuse tagamiseks.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 6 – loetelu muutmise ettepaneku võivad algatada tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 4 – kõik müüjad peavad rakendama hinnakokkuleppehinda mitte ületavat jaehinda, kui tasu maksmise kohustuse võtab üle Tervisekassa.
6. ettepanek: Täpsustada levitaja mõistet
Toodete levitaja on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti seisukohast erinev mõiste. MSAs on kõik asutused, kes ei ole tootjad või importijad, kohalikul tasandil levitajad. Ministeeriumi seisukoht eelnõu infotunnil oli, et toodete Eestis kättesaadavaks muutja ehk maaletooja ei ole levitaja, levitajad on vaid edasimüüjad. Essity Estonia OÜ ei ole ei tootja ega importija, vaid Eestis esindusõigust omav ettevõte, mis teeb TENA ja JOBST tooted Eestis kättesaadavaks. Seetõttu oleme Terviseameti seisukohast levitajad, kuid Sotsiaalministeeriumi seisukohast mitte.
Teeme ettepaneku mõistete täpsustamist ja vajadusel laiendamist, et terminoloogia oleks üheselt mõistetav. Vastasel juhul võivad väiksemad edasimüüjad olla segaduses, mis kohustused neil täpselt lasuvad.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 481 lg 6 – meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemine;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 2 p 5 – hinnakokkuleppes lepitakse kokku tähtaeg, mille jooksul meditsiiniseadme tootja, tootja volitatud esindaja või levitaja on kohustatud meditsiiniseadet Eesti turul kättesaadavaks tegema;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja.
7. ettepanek: Kaasata erialaeksperdid ja valdkonna ettevõtted sisuliselt hüvitamise tingimuste kujundamisse
Eelnõu kohaselt vaadatakse üle inkontinentsitoodete kogused ja hüvitamise tingimused koostöös erialaekspertidega.
Palume täpsustada:
• millal ekspertide kaasamine algab;
• kes loetakse antud juhul erialaekspertideks;
• millisel viisil toimub erinevate osapoolte kaasamine.
Essity on tervishoiumaastikul hinnatud ja usaldusväärne partner. Essity ühendab rahvusvahelise kogemuse, teaduspõhise innovatsiooni ning mõõdetava mõju patsientide heaolule ja tervishoiusüsteemi efektiivsusele. Ettevõtte lahendusi kasutab iga päev ligikaudu üks miljard inimest enam kui 150 riigis ning 2025. aasta käive ulatus 138 miljardi Rootsi kroonini, mis peegeldab ettevõtte tugevat positsiooni ja võimekust investeerida pikaajalistesse tervishoiulahendustesse (Essity Annual Report 2025, https://mb.cision.com/Main/15798/4316070/3962580.pdf).
Essitys töötab ligikaudu 36 000 inimest ning ettevõte investeeris 2025. aastal teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 1,8 miljardit Rootsi krooni, et arendada innovaatilisi lahendusi patsientide ja tervishoiutöötajate toetamiseks. TENA on enam kui 60-aastase kogemusega maailma juhtiv inkontinentsusbränd ning selle turuliidri positsiooni kinnitab Euromonitor Internationali 2024. aasta ülemaailmne jaekaubanduse uuring. Essity tellitud tervishoiuspetsialistide uuring näitas, et 71% spetsialistidest usub, et kvaliteetsemad inkontinentsuslahendused suurendavad patsientide iseseisvust, 61% hinnangul põhjustab ebapiisav inkontinentsushooldus sagedasemat haiglaravi või hooldusasutusse sattumist ning 29% leidis, et paremad lahendused aitaksid patsientidel kiiremini koju naasta (Essity Annual Report 2025).
Lisaks on Essity näidanud tugevat pühendumust jätkusuutlikkusele, vähendades oma Scope 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 27% võrreldes 2016. aastaga ning rakendades kogu toote elutsüklit hõlmavat keskkonnamõju juhtimist ). Need näitajad kinnitavad, et Essity ei ole üksnes toodete tarnija, vaid strateegiline partner, kes loob väärtust patsientidele, tervishoiutöötajatele ja seeläbi ka kogu tervishoiusüsteemile (Essity Annual Report 2025).
Omame seega ulatuslikku praktilist ja rahvusvahelist kogemust inkontinentsi käsitluses ning soovime anda sisulist panust hüvitamise tingimuste ja kvaliteedikriteeriumide kujundamisse. Peame oluliseks, et hüvitamise tingimused ja kogused lähtuksid inimese tegelikust vajadusest, arvestaksid inkontinentsi raskusastet ning tagaksid abivajajatele vähemalt senise kättesaadavuse taseme.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 2 – arvestatakse raviks vajalikku optimaalset meditsiiniseadmete kogust lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 5 – kriteeriumide sisu, hindajad ja hindamise korra kehtestab minister määrusega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 4 – alternatiivse odavama raviviisi olemasolu hindab asjaomane erialaühendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Üksik
Müügijuht
Essity Estonia OÜ
[email protected]
Sotsiaalminister Karmen Joller
[email protected]
Puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets
[email protected]
Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn
08.07.2026
Essity arvamus ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Esitame teile Essity Estonia OÜ (edaspidi Essity) arvamuse ja ettepanekud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform).
Tunnustame Sotsiaalministeeriumi eesmärki kujundada meditsiiniseadmete ja abivahendite hüvitamise süsteem terviklikumaks ning vähendada erinevate süsteemide dubleerimist. Peame oluliseks, et reformi tulemusena muutuks hüvitamise korraldus inimese jaoks selgemaks, ühtlasemaks ning administratiivselt efektiivsemaks.
Kutsume Sotsiaalministeeriumi üles arvestama reformi läbiviimisel sellega otseselt seotud asutuste tagasisidega, sh Ravimiameti hinnanguga MSA töömahu märkimisväärsele kasvule ning Tervisekassa viitega IT-arenduste kulude ebakindlusele. Nimetatud mõjud võivad oluliselt suurendada nii halduskoormust kui ka rahalisi riske, mistõttu on nende arvesse võtmine reformi edasisel elluviimisel kriitilise tähtsusega.
Eelnõus kavandatud muudatused inkontinentsitoodete valdkonnas tõstatavad mitmeid küsimusi, mis võivad mõjutada kvaliteetsete toodete kättesaadavust, lõppkasutajate omaosalust ning süsteemi rakendamist.
1. ettepanek: Kehtestada inkontinentsitoodete piirhinnarühmadele kvaliteedikriteeriumid
Eelnõu kohaselt hakatakse piirhinna gruppe moodustama sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmetest ning piirhind kujuneb odavuselt teise võrreldava toote hinnakokkuleppehinna alusel.
Inkontinentsitoodete puhul ei määra toote funktsionaalsust üksnes imavus ja ümbermõõt. Toote tegelikku efektiivsust mõjutavad ka materjali hingavus, toote kuju, lekkekaitse, naha tervist toetavad omadused, kasutusmugavus jpm.
Ilma täiendavate kvaliteedikriteeriumideta võivad samasse piirhinnarühma sattuda väga erineva kvaliteediga tooted. Selle tulemusena võib piirhind kujuneda kunstlikult madalaks ning kvaliteetsemate toodete kasutamisel suureneb inimese omaosalus. Samuti võib odavama, kuid vähem efektiivse toote kasutamine suurendada kogukulu, kuna tooteid tuleb sagedamini vahetada ning suureneb nahakahjustuste ja muude terviseriskide tõenäosus.
Palume kaaluda inkontinentsitoodete piirhinnarühmade moodustamisel kvaliteedikriteeriumide kehtestamist võttes aluseks riigihangetes kasutatavad kvaliteedi hindamise põhimõtted ja spetsialistide sisend.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 6 – meditsiiniseadme piirhinna arvutamise põhimõte;
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 10 – meditsiiniseadmete piirhinnarühm ühendab sarnaste omaduste ja funktsioonidega meditsiiniseadmeid;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 4 – meditsiiniseadme kulutõhususe arvestamine meditsiiniseadmete loetellu kandmisel.
2. ettepanek: Vanaduspensioniealistele tuleb luua automaatne meditsiiniseadme kaardi lahendus
Eelnõu kohaselt peavad vanaduspensioniealised inimesed esmakordseks soodustusega inkontinentsitoodete ostuks pöörduma tervishoiutöötaja poole meditsiiniseadme kaardi saamiseks.
Samas näeb eelnõu ette, et püsiva vajadusega inimestele luuakse meditsiiniseadme kaardid automaatselt olemasolevate andmete alusel.
Leiame, et kui süsteem suudab kasutada olemasolevaid andmeid püsiva inkontinentsivajadusega inimeste puhul, tuleks samasugust automaatset lahendust rakendada ka vanaduspensioniealiste inimeste suhtes, kes juba täna kasutavad riikliku soodustusega inkontinentsitooteid.
Täiendava meditsiiniseadme kaardi taotlemise kohustuse kehtestamine:
• suurendab perearstide ja õdede halduskoormust;
• tekitab täiendavat asjaajamist inimestele, kelle vajadus on juba teada;
• tähendab sisuliselt tagasiminekut võrreldes senise praktikaga.
Palume kaaluda automaatse lahenduse loomist juba reformi rakendamise algusest.
Asjakohased sätted:
• Meditsiiniseadme seaduse § 32¹ – meditsiiniseadme müük meditsiiniseadme kaardi alusel.
3. ettepanek: Täpsustada ööpäevaringse erihoolekandeteenuse klientide eristamise põhimõtted
Eelnõu kohaselt ei kuulu riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibivate inimeste inkontinentsitooted Tervisekassa hüvitamisele, kuna need sisalduvad teenuse hinnas.
Praktikas toimub täna toodete tellimine sageli abivahendifirmade kaudu ning teenuseosutajad peavad ise aruandlust. Teadaolevalt ei võimalda olemasolev statistika alati selgelt eristada kodus elavaid inimesi, üldhooldusteenusel viibivaid inimesi ning erihoolekandeteenusel viibivaid inimesi.
Palume täpsustada:
• milliste andmete alusel hakatakse erinevaid sihtrühmi eristama;
• kuidas välditakse topelthüvitamist või olukordi, kus vajalikud tooted jäävad hüvitamata;
• millised saavad olema teenuseosutajate ja müüjate aruandluskohustused.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 3 p 6 – riigieelarvest rahastataval ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibiva isiku inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite eest tasu maksmise kohustust üle ei võeta;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 2 p 5 – müüja aruandluse kohustus ning andmete esitamise kohustus Tervisekassale;
• Meditsiiniseadme seaduse § 29 lg 1–3 – meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse kogutavad hüvitamise ja müügiga seotud andmed.
4. ettepanek: Selgitada täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise rakendumise põhimõtteid
Eelnõu kohaselt rakendub täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis inimesele, kelle vältimatud kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele ületavad kalendriaastas 100 eurot.
Palume täpsustada:
• kas täiendav hüvitis rakendub automaatselt või tuleb inimesel esitada eraldi taotlus;
• milline on inkontinentsitoodete planeeritav hüvitismäär;
• kuidas kujuneb inimese lõplik omaosalus erinevate kulutasemete korral.
Arvestades, et täishooldust vajava inimese aastased kulud inkontinentsitoodetele võivad ulatuda mitmesaja euroni, võib märkimisväärne osa sihtrühmast jõuda täiendava hüvitise rakendumise piirini. Seetõttu on oluline tagada süsteemi läbipaistvus ja inimese jaoks arusaadav toimimine.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 1 – täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis rakendub, kui inimese kulud ületavad kalendriaastas 100 eurot;
• Ravikindlustuse seaduse § 49¹ lg 5 – saamata jäänud hüvitise ülekandumise regulatsioon.
5. ettepanek: Tagada hinnakokkulepete sõlmimise põhimõtete läbipaistvus
Palume täpsustada, kuidas lahendatakse olukord, kus sama toote kohta esitavad hinnakokkuleppe ettepanekud mitu turuosalist ning ettepanekud sisaldavad oluliselt erinevaid hinnatingimusi.
Reformi jõustumisel on eeldus, et Eesti turule jõudnud tooted registreerib ja annab levitamisest märku toodete maaletooja. Kui maaletoojal on mitu edasimüüjat, oleks põhjendatud, et eelisõigus hinnakokkulepete sõlmimisel Tervisekassaga on samuti toodete maaletoojal.
Selge menetluskord on oluline võrdse kohtlemise, prognoositava turukorralduse ning toodete jätkusuutliku kättesaadavuse tagamiseks.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 6 – loetelu muutmise ettepaneku võivad algatada tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja;
• Ravikindlustuse seaduse § 49 lg 4 – kõik müüjad peavad rakendama hinnakokkuleppehinda mitte ületavat jaehinda, kui tasu maksmise kohustuse võtab üle Tervisekassa.
6. ettepanek: Täpsustada levitaja mõistet
Toodete levitaja on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti seisukohast erinev mõiste. MSAs on kõik asutused, kes ei ole tootjad või importijad, kohalikul tasandil levitajad. Ministeeriumi seisukoht eelnõu infotunnil oli, et toodete Eestis kättesaadavaks muutja ehk maaletooja ei ole levitaja, levitajad on vaid edasimüüjad. Essity Estonia OÜ ei ole ei tootja ega importija, vaid Eestis esindusõigust omav ettevõte, mis teeb TENA ja JOBST tooted Eestis kättesaadavaks. Seetõttu oleme Terviseameti seisukohast levitajad, kuid Sotsiaalministeeriumi seisukohast mitte.
Teeme ettepaneku mõistete täpsustamist ja vajadusel laiendamist, et terminoloogia oleks üheselt mõistetav. Vastasel juhul võivad väiksemad edasimüüjad olla segaduses, mis kohustused neil täpselt lasuvad.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48 lg 11 – meditsiiniseadme loetellu kandmine hinnakokkuleppega;
• Ravikindlustuse seaduse § 481 lg 6 – meditsiiniseadmete loetelu muutmise ettepaneku tegemine;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 2 p 5 – hinnakokkuleppes lepitakse kokku tähtaeg, mille jooksul meditsiiniseadme tootja, tootja volitatud esindaja või levitaja on kohustatud meditsiiniseadet Eesti turul kättesaadavaks tegema;
• Ravikindlustuse seaduse § 482 lg 3 – hinnakokkuleppe sõlmimise ettepaneku teeb tootja, volitatud esindaja või levitaja.
7. ettepanek: Kaasata erialaeksperdid ja valdkonna ettevõtted sisuliselt hüvitamise tingimuste kujundamisse
Eelnõu kohaselt vaadatakse üle inkontinentsitoodete kogused ja hüvitamise tingimused koostöös erialaekspertidega.
Palume täpsustada:
• millal ekspertide kaasamine algab;
• kes loetakse antud juhul erialaekspertideks;
• millisel viisil toimub erinevate osapoolte kaasamine.
Essity on tervishoiumaastikul hinnatud ja usaldusväärne partner. Essity ühendab rahvusvahelise kogemuse, teaduspõhise innovatsiooni ning mõõdetava mõju patsientide heaolule ja tervishoiusüsteemi efektiivsusele. Ettevõtte lahendusi kasutab iga päev ligikaudu üks miljard inimest enam kui 150 riigis ning 2025. aasta käive ulatus 138 miljardi Rootsi kroonini, mis peegeldab ettevõtte tugevat positsiooni ja võimekust investeerida pikaajalistesse tervishoiulahendustesse (Essity Annual Report 2025, https://mb.cision.com/Main/15798/4316070/3962580.pdf).
Essitys töötab ligikaudu 36 000 inimest ning ettevõte investeeris 2025. aastal teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 1,8 miljardit Rootsi krooni, et arendada innovaatilisi lahendusi patsientide ja tervishoiutöötajate toetamiseks. TENA on enam kui 60-aastase kogemusega maailma juhtiv inkontinentsusbränd ning selle turuliidri positsiooni kinnitab Euromonitor Internationali 2024. aasta ülemaailmne jaekaubanduse uuring. Essity tellitud tervishoiuspetsialistide uuring näitas, et 71% spetsialistidest usub, et kvaliteetsemad inkontinentsuslahendused suurendavad patsientide iseseisvust, 61% hinnangul põhjustab ebapiisav inkontinentsushooldus sagedasemat haiglaravi või hooldusasutusse sattumist ning 29% leidis, et paremad lahendused aitaksid patsientidel kiiremini koju naasta (Essity Annual Report 2025).
Lisaks on Essity näidanud tugevat pühendumust jätkusuutlikkusele, vähendades oma Scope 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 27% võrreldes 2016. aastaga ning rakendades kogu toote elutsüklit hõlmavat keskkonnamõju juhtimist ). Need näitajad kinnitavad, et Essity ei ole üksnes toodete tarnija, vaid strateegiline partner, kes loob väärtust patsientidele, tervishoiutöötajatele ja seeläbi ka kogu tervishoiusüsteemile (Essity Annual Report 2025).
Omame seega ulatuslikku praktilist ja rahvusvahelist kogemust inkontinentsi käsitluses ning soovime anda sisulist panust hüvitamise tingimuste ja kvaliteedikriteeriumide kujundamisse. Peame oluliseks, et hüvitamise tingimused ja kogused lähtuksid inimese tegelikust vajadusest, arvestaksid inkontinentsi raskusastet ning tagaksid abivajajatele vähemalt senise kättesaadavuse taseme.
Asjakohased sätted:
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 1 p 2 – arvestatakse raviks vajalikku optimaalset meditsiiniseadmete kogust lähtuvalt diagnoosist, haiguse raskusastmest või muudest ravi kulgu mõjutavatest asjaoludest;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 5 – kriteeriumide sisu, hindajad ja hindamise korra kehtestab minister määrusega;
• Ravikindlustuse seaduse § 48¹ lg 4 – alternatiivse odavama raviviisi olemasolu hindab asjaomane erialaühendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Üksik
Müügijuht
Essity Estonia OÜ