Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Leivaliit

Eesti Kalaliit

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit

Eesti Aiandusliit

Meie 059/08.07.2026

Saaja: Vabariigi Valitsus

Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]

Pöördumine seoses Nutri-Score’i võimaliku kasutuselevõtuga Eestis

Lugupeetud ministrid

Pöördume Teie poole seoses pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase märgistuse

võimaliku kasutuselevõtuga Eestis.

Oleme ühel meelel, et tarbijatele tuleb anda arusaadavat ja usaldusväärset toitumisalast

teavet ning soodustada tasakaalustatud toiduvalikuid. Siiski leiame, et Eesti ei peaks

vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi märgisüsteemi enne, kui Euroopa Liidus pole kokku

lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje

märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Toidumärgistus ei tohiks killustada ühtset turgu ega halvendada kohaliku tootmise

konkurentsipositsiooni üha kasvava välismaise sortimendi kõrval. Kui liikmesriigid liiguvad

erinevate süsteemidega eri suundades, õõnestab see eesmärki, mida pakendi esikülje

märgistus peaks teenima: pakkuda selget ja võrreldavat infot tarbijale kogu Euroopa Liidus.

Peame oluliseks rõhutada järgmisi põhimõttelisi seisukohti:

• Ülekaalulisuse ennetamine ja tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamine on

kahtlemata olulised ühised eesmärgid. Nutri-Score ei ole nende eesmärkide

saavutamiseks aga piisavalt mõjus ja tõenduspõhine poliitikameede.

• Nutri-Score’i pikaajalist mõju tegelikule ostukäitumisele, tarbimisharjumustele ja

rahvatervise näitajatele ei ole veenvalt tõendatud.

• Euroopa Liidus puudub Nutri-Score’i suhtes konsensus ning Eesti ei peaks enne

EL-ülese lahenduse kujunemist ühepoolselt üht süsteemi eelistama.

• Eelistada tuleks lahendusi, mis aitavad teha teadlikke valikuid ilma üksikuid tooteid

lihtsustatud viisil stigmatiseerimata või tarbijat täiendava märgimüraga segadusse

ajamata.

• Ka vabatahtlik märgistussüsteem võib mõjutada jaekaupluste sortimendiotsuseid ja

turundust, suurendades survet kohandada tooteid eeskätt algoritmi kriteeriumidele

vastavaks, mitte rahvatervise eesmärkide täitmiseks.

• Suureneb ettevõtjate halduskoormus ja bürokraatia, sealhulgas kontrolli-, hindamis-

ja pakendilahendustega seotud kulud.

• Nutri-Score võib seada ohtu siseturu jätkusuutlikkuse ning suurendada välismaiste

omamärgitootjate osakaalu siseturul. Turul peavad kehtima ühtsed mängureeglid.

Seega ei seisne küsimus üksnes ühes märgistuses, vaid laiemalt tõenduspõhises ja

vastutustundlikus poliitikakujundamises. Keeruka rahvatervise probleemi lahendamisel ei

saa eelistada meedet, mille tegelik mõju ülekaalulisuse vähendamisele, pikaajalisele

tarbimiskäitumisele ja rahvatervise näitajatele ei ole veenvalt tõendatud.

Jääb selgusetuks, miks toidumärgistuse eest vastutav Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium liigub praegusel hetkel nii intensiivselt Nutri-Score’i

kasutuselevõtu suunas. Seda eriti olukorras, kus süsteemi suhtes puudub Euroopa Liidus

konsensus, osa turuosalisi on sellest taandumas ning Euroopa Komisjon plaanib Euroopa

Kontrollikoja soovituste1 valguses naasta toidumärgistuse küsimuse juurde alles 2027.

aastal.2

Juuni alguses Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellimusel ja Norstati läbi viidud rahvastiku

üldpopulatsiooni tarbijauuringus selgus, et üle poole (63,6%) vastanutest peavad praegust

pakendiinfot piisavaks ning alla veerandi (23,2%) sooviks täiendavat tooteinfot. Seetõttu

tekib küsimus, mis on selle tegevuse laiem eesmärk, millist selgelt tuvastatud tarbijavajadust

lahendatakse ja kelle huvides see on?

Euroopa Liidus puudub konsensus

Samas ei ole Nutri-Score’i kasutuselevõtt Euroopas nii ühesuunaline, nagu Eestis mõnikord

väidetakse. Näiteks Itaalia on süsteemist kategooriliselt keeldunud, Kreeka on selle vastu

avalikult seisukoha võtnud, Rumeenia on kasutuselevõtu pausile pannud ning Hollandi ja

Poola uurimisrühmad on avaldanud süsteemi algoritmi ja tõendusbaasi suhtes tugevat

kriitikat. Märgistusest on loobunud ka üha enam ettevõtteid, sh Danone, Ferrero ja Nestlé

(osaliselt).

1 Euroopa Kontrollikoda. (2024). Special report 23/2024: Food labelling in the EU – Consumers can get lost in the maze of labels. https://www.eca.europa.eu/en/publications?ref=sr-2024-23 2 Euroopa Komisjon. (2024). Replies of the European Commission to the European Court of Auditors Special Report. https://www.eca.europa.eu/Lists/ECAReplies/COM-Replies-SR-2024-23/COM-Replies-SR-2024- 23_EN.pdf

Samal ajal on kasutusel mitmeid alternatiivseid märgisüsteeme. Näiteks osutavad

Põhjamaade lukuaugu märgis (Keyhole) ja Soome südamemärgis (Sydänmerkki)

tervislikumatele valikutele sama tootekategooria sees, ilma toitu „punaseks“ märgistamata.

Itaalias on kasutusel näiteks toidupatarei (Nutrinform Battery) märgis, mis informeerib

tarbijat toiduportsjonis sisalduvatest makrotoitainetest ja aitab teha individuaalselt targemaid

toitumisvalikuid, aga ka soovituslik tarbimise märgistus toidufoori kujul (Guideline Daily

Amount/Reference Intake), mis lähtub päevasest tarbimisvajadusest.

Seega puudub Euroopa Liidus üksmeel nii märgise vormi, teadusliku aluse kui ka selle mõju

osas erinevate toitumisharjumustega kultuurides. Seda enam jääb mõistmatuks Eesti

ühepoolne kallutatus eelistada üht konkreetset süsteemi, eriti kui näiteks naaberriik Leedu

on otsustanud Põhjamaades kasutusel oleva rohelise lukuaugu märgise kasuks.

Nutri-Score’i objektiivsed piirangud

Nutri-Score’i tutvustatakse kui teaduslikult põhjendatud ja tarbijale kiiret infot pakkuvat

märgist. Kuid selle pikaajaline mõju tegelikule ostukäitumisele ega rahvatervisele ei ole

väljaspool kontrollitud uuringukeskkonda tõendatud. Positiivsed tulemused põhinevad

suuresti simuleeritud katsetel ja modelleeritud mõjudel, mis ei peegelda päris ostuolukordi

ega tegelikke tarbimisharjumusi pärast ostu sooritamist. Seetõttu on selliste tulemuste

esitamine tõendina süsteemi tegeliku rahvatervisemõju kohta eksitav.

Nutri-Score’i kasutavates riikides, sealhulgas Prantsusmaal alates 2017. aastast, ei ole

rahvatervise näitajate areng võimaldanud omistada süsteemile veenvat positiivset mõju

ülekaalu või rasvumise vähendamisel.3 Isegi näiliselt paranev modelleeritud ostukäitumine

ei võrdu automaatselt positiivse mõjuga rahvatervisele. Ka LABRISe 2025. aasta

teaduskirjanduse ülevaade4 osutab mitmele Nutri-Score’i sisulisele piirangule. Muu hulgas

ei arvesta süsteem näiteks vitamiinide, mineraalainete, toidu töötlemisastme,

taimekaitsevahendite jääkide ega keskkonnamõjuga. Kõigil neil aspektidel on oma roll

normaalses söömises.

Seejuures ei ole Eestis seni piisavalt käsitletud Nutri-Score’i puudustele viitavaid kriitilisi

teadusartikleid, negatiivseid tulemusi ega kallutatuse riski küsimust. Nutri-Score’i puudutava

teadusliku tõendusbaasi puhul on osutatud tõsisele kallutatuse riskile, kuna suur osa

valideerivaid uuringuid on tehtud märgise arendajate või nendega seotud uurimisrühmade

poolt.5 Rahvatervise eesmärgil märgistuse kasutuselevõtul ei peaks piisama üksnes labori-

3 Observatoire Français d’Épidémiologie de l’Obésité (OFEO). (2024). Enquête épidémiologique nationale sur le surpoids et l’obésité. Ligue Nationale Contre l’Obésité / Odoxa. 4 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). (2025). Pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteemid. I etapp: erinevate märgisüsteemide võrdlus, teaduskirjanduse ülevaade. Tartu, 01.10.2025, lk 10–11, 13–15 ja 21 5 Peters, S., & Verhagen, H. (2024). Publication bias and Nutri-Score: A complete literature review of the substantiation of the effectiveness of the front-of-pack logo Nutri-Score. PharmaNutrition, 27, 100380. https://doi.org/10.1016/j.phanu.2024.100380

, simulatsiooni- või modelleerimistulemustest. See eeldab sõltumatut, läbipaistvat ja veenvat

teaduspõhist tõendust.

Samuti puudub seni põhjalik analüüs selle kohta, milline märgisüsteem sobiks sisuliselt ja

vormiliselt Eesti kultuuriruumi. Selline analüüs on vajalik ka selleks, et Eesti saaks

kujundada põhjendatud seisukoha juhul, kui ühtse üleeuroopalise pakendi esikülje märgise

arutelud Euroopa Liidu tasandil taas aktiveeruvad.

Näiline vabatahtlikkus ja mõju Eesti tootjate konkurentsivõimele

Nutri-Score’i kasutavate riikide näitel ilmneb, et isegi vabatahtliku süsteemina avaldab see

sisulist mõju sisseostu- ja sortimendiotsustele ning turunduspraktikatele.

Eesti toidutööstus tegutseb juba praegu tugeva konkurentsisurve all ning ühe konkreetse

märgisüsteemi eelistamine võib anda turueelise toodetele, mida on kohandatud eeskätt

algoritmi tehnilistele kriteeriumidele vastamiseks, mitte toote sisuliseks parendamiseks või

tervisliku toitumise toetamiseks. Praktikas võib see tähendada retsepti muutmist viisil, mida

algoritm soosib, ilma et toode muutuks sisuliselt tervislikumaks: näiteks asendatakse

looduslikud säilitusained kunstlike lisaainetega, mida algoritm ei arvesta. Nii tekib oht, et

reformuleerimise eesmärk ei ole enam tervislikum toode, vaid pelgalt parem Nutri-Score’i

hinne.

Tihedas konkurentsis ei pruugi selline kohandamine jääda tootjale vabatahtlikuks valikuks,

vaid võib muutuda äriliseks paratamatuseks, kui paremat hinnet hakatakse kasutama

sortimendiotsustes ja turunduses. See võib soodustada märgise koondumist eeskätt

välismaistele omamärgitoodetele ning kahjustada kohalike toodete konkurentsivõimet

jaeriiulil.

Risk on eriti suur traditsioonilise kohaliku toodangu puhul, mille koostist ei ole sageli võimalik

algoritmi järgi „optimeerida“ toote olemust, maitset või valmistusviisi muutmata. Kui selline

hinne hakkab mõjutama tarbijate valikuid ja jaekaubanduse otsuseid, võib see vähendada

kohalike toodete nähtavust, halvendada kodumaise töötlemise tasuvust ja nõrgendada Eesti

tootjate positsiooni siseturul. Pikemas vaates suurendab see sõltuvust omamärgitoodetest

ja imporditud sortimendist ning avaldab täiendavat survet investeeringutele ja

ekspordivõimekusele.

Ministeeriumi avalik kommunikatsioon – küsitav müüdimurdja roll

Näib, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on võtnud omaalgatuslikult Nutri-Score’i

müüdimurdja rolli.6 Seejuures jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel on otsustatud käsitleda

eraldiseisvalt just seda märgistussüsteemi. Kui müüdimurdmise põhjenduseks on asjaolu,

et märgis esineb osaliselt Eestis müüdavatel toodetel, ei selgita see, miks ei käsitleta samal

viisil teisi kaubanduses kasutatavaid märgistusi ning millest lähtuvalt on ministeerium

6 Põllumajandus- ja Regionaalministeerium. (2026, 18. juuni). Nutri-Score. https://agri.ee/toiduohutus-taime- ja-loomatervis/toiduohutus/nutri-score

valinud just sellised väited. Seetõttu peame vajalikuks, et ministeeriumi kommunikatsioon

oleks selles küsimuses tasakaalustatud, läbipaistev ja võrreldav ka teiste

märgistussüsteemide käsitlusega.

Toome ministeeriumi veebilehel avaldatud väited ja meie vastused neile eraldi välja

lisas (vt LISA), kuna ministeeriumi avalik kommunikatsioon kujundab paratamatult poliitilist

ootust ja avalikku arusaama küsimuses, mille üle sisuline vaidlus alles käib. Meie hinnangul

ei saa ühepoolne ja vastuoluline „müüdimurdmine“ asendada tasakaalustatud

poliitikaarutelu.

ETTEPANEKUD

Eesti huvides on toetada Euroopa Liidu tasandil ühtse pakendi esikülje märgistuse

väljatöötamist. Selline lahendus peab olema teaduspõhine, proportsionaalne, tarbijale

arusaadav ning arvestama liikmesriikide toitumissoovituste, toidukultuuri ja tootjate tegelike

võimalustega. Inimeste toitumise suunamine keelumärkide kaudu ei ole positsioon, mida

vaba valikut soosiv ja bürokraatiat vähendav riik peaks võtma. Kuni sellist üleeuroopalist

kokkulepet ei ole, ei peaks Eesti kiirustama ühe süsteemi eelistamisega, eriti kui selleks pole

konsensuslikku ootust. Ühtse turu toimimise seisukohalt on probleemne, kui liikmesriigid

loovad paralleelselt erinevaid lahendusi, mis vähendavad tarbijainfo võrreldavust ja

killustavad siseturgu. Samuti suurendab see ettevõtjate kulutusi ning seab tootjaid

ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, kus eriti haavatavad on väiketootjad. Eelkõige tuleks

vältida olukorda, kus kasutusele võetakse märgisüsteem, mis võib lähiajal minna

muutmisele.

Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised ettepanekud:

1. Mitte võtta Nutri-Score’i Eestis ühepoolselt kasutusele ega kujundada sellest

riiklikult eelistatud märgist enne EL-ülese lahenduse kokkuleppimist või sellise

süsteemi väljatöötamist. Seejuures tuleb kaitsta siseturgu ning vältida tarbetu

bürokraatia ja halduskoormuse kasvu.

2. Toetada Euroopa Liidu tasandil ühtset, teaduspõhist ja liikmesriikide

toidukultuuri arvestavat pakendi esikülje märgistust, mis toetab teadlikke

toitumisvalikuid ega killusta siseturgu.

3. Hinnata põhjalikult märgistuse mõju Eesti tootjatele, sealhulgas

konkurentsivõimele, kodumaise töötlemisvõimekuse säilimisele, pakendikuludele,

halduskoormusele, jaekaubanduse sortimendiotsustele ja ekspordivõimalustele.

4. Hinnata Nutri-Score’i teaduslikku tõendusbaasi sõltumatult ja erapooletult.

Võtta arvesse ka negatiivseid tulemusi, süsteemi puudustele viitavaid analüüse ning

kallutatust. Eristada mudelkeskkonnas saadud tulemusi päriselu mõjudest

ostukäitumisele, tarbimisharjumustele ja rahvatervise näitajatele. Konsulteerida

sõltumatute toitumisteadlastega.

5. Võrrelda süsteemselt alternatiivseid pakendi esikülje märgistuse lahendusi,

sealhulgas selliseid, mis aitavad esile tõsta paremaid valikuid ilma üksikuid tooteid

negatiivselt stigmatiseerimata.

6. Vormiliste tegevuste asemel suunata ressursse tasakaalustatud eluviisi

edendamiseks toitumisharidusse ja liikumisharjumuste kujundamisse juba

rohujuuretasandil, sealhulgas koostöös toidutööstusega, et kujundada normaalseid

söömisharjumusi ning luua ümbritsevas keskkonnas paremaid liikumisvõimalusi.

Oleme valmis konstruktiivseks koostööks, et leida Eesti tarbijate tervist, ettevõtjate

konkurentsivõimet ja Euroopa Liidu siseturu toimimist toetavad lahendused.

Lugupidamisega

Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Kerli Ats Eesti Põllumajandus - Kaubanduskoja juhatuse esinaine

Mait Palts Eesti Kaubandus -Tööstuskoja peadirektor

Valdur Noormägi Eesti Kalaliidu juhataja

Uno Kaldmäe Eesti Leivaliidu president

Nele Normak Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu juhataja

Raimond Strastin Eesti Aiandusliidu tegevjuht

Lisa: Näited Nutri-Score’iga seotud müütidest

LISA

Nutri-Score’iga seotud „müüdid“

Toome välja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel loetletud müüdid ning

neile antud ekslikud vastused seisuga 06.07.2026.

Müüt: Nutri-Score soovitab süüa piiramatus koguses kaloririkkaid tooteid

Vastus: ӆhegi toidu tarbimine piiramatus koguses ei ole tervisele hea. Nutri-Score ei

asenda toitumissoovitusi, vaid võimaldab teha paremaid valikuid sarnaste toodete seast.

Näiteks pähklikreemide hulgast saab hinnanguks A üksnes maapähklitest valmistatud

toode. Tooted, mis sisaldavad ka lisatud suhkrut ja/või soola, saavad kehvema hinnangu.”

Ministeeriumi vastuses ei ole väitele sisuliselt vastatud ning viidatud on vaid ühele

konkreetsele näitele maapähklivõi kujul. Seejuures on jäetud märkimata, et Nutri-Score ei

arvesta portsjoni suuruse, toidukordade arvu ega tarbimise sagedusega. Küsimus ei

puuduta üksnes kaloririkkaid toite, vaid kõiki toite, sest Nutri-Score ei arvesta tegelikku

tarbimist ning selle kohta peaks info olema läbipaistev. Nii pole näiteks Nutri-Score’i

vaatepunktist vahet, kas tarbija sööb ära ühe lõigu, pool pitsat või terve pitsa, skoor jääb

endiselt samaks. Kui informatiivne saab selline märgis tervislikule toitumisele suunamisel

tegelikult olla?

Müüt: Nutri-Score ei võta arvesse toidu lisaainete (nt toiduvärvide ja säilitusainete

sisaldust tootes)

Vastus: ”Nutri-Score võtab aluseks kohustuslikus toitumisalases teabes esitatud info ja

esitab selle lihtsustatud viisil. Ka ükski teine praegu Euroopas kasutusel olev pakendi

esikülje märgistus ei võta muid aspekte otseselt arvesse. Kui tootes on kasutatud toidu

lisaaineid, esitatakse need koostisosade loetelus.”

Ministeeriumi vastusest ei selgu, millist konkreetset kohustuslikus toitumisalases teabes

esitatud infot Nutri-Score arvesse võtab. Seejuures juhime tähelepanu, et Nutri-Score ei

võta arvesse isegi tervislikuks toitumiseks vajalike mineraalide ega vitamiinide sisaldust.

Lisaks ei vasta tõele väide, et ükski teine pakendi esikülje märgistus ei võta neid aspekte

arvesse. Näiteks Põhjamaade lukuaugumärgist ei ole võimalik saada, kui tootele on lisatud

magusaineid, mille ministeerium on mingil põhjusel lisaainete loetelust välja jätnud.

Müüt: Nutri-Score toob tootjate jaoks kaasa litsentsikulud

Vastus: ”Nutri-Score kasutamine on tootjate jaoks vabatahtlik ja tasuta.”

Ükski pakendiinfo süsteem ei saa de facto olla tasuta. Seejuures jätab ministeerium

mainimata olulise asjaolu, et Nutri-Score’i kasutamisel peab seda kasutama kogu

kaubamärgi alla kuuluva tootekategooria ulatuses. Tootjale tähendab see ulatuslikku

pakendite välja vahetamist.

Müüt: Nutri-Score keelab teatud toitude söömise

Vastus: ”Nutri-Score ei keela, vaid toimib suunajana. See annab toote toitainelisele

koostisele üldise hinnangu, mis lihtsustab sarnaste toodete võrdlemist ja aitab üles leida

paremad valikud.”

Ükski toidumärgis ei tohiks sisuliselt stigmatiseerida ega heidutada tarbimast tooteid, mis

võivad mõistlikus koguses olla osa tasakaalustatud toitumisest. Punane värv ei ole tarbija

jaoks neutraalne teave, vaid seostub valgusfoori loogikast tulenevalt peatumisega. Üldjuhul

peaks „tarbijate suunamine“ (kui selleks on põhjust) põhinema üksnes positiivsel

kinnistamisel ehk ainult paremate valikute esiletoomisel, nagu teevad seda teised märgised,

mitte toitude hoiatava värvikoodiga märgistamisel. Lisaks tekitab selline valgusfooripõhine

märgis tarbetut toidu- ja märgistusmüra, kus tarbija ei mõista enam, mida ta tohib süüa ja

mida mitte, kuigi tegelikult sõltub tervislik toitumine kogustest, sagedusest ja toidulauast

tervikuna.

Seejuures ei saa ka väita, et Nutri-Score lihtsustab sarnaste toodete võrdlemist:

tegelikkuses ei saa näiteks piima ja piimatooteid (kodujuust, hapukoor jne) omavahel

võrrelda, sest need ei kuulu samasse kategooriasse.

Müüt: Nutri-Score ”karistab” traditsioonilisi toite

Vastus: ”Kehvem hinnang tuleneb toidu suuremast soola-, suhkru- ja rasvasisaldusest, mitte

sellepärast, et see on traditsiooniline. Neid toite ei peaks menüüst täielikult välja jätma, vaid

tarbima harvem ja väiksemates kogustes. Traditsiooniline ei ole alati tervislikum.”

Küsimus ei seisne traditsiooniliste toitude tervislikkuses, vaid selles, et Nutri-Score’i

lihtsustatud hindamismudel võib seada kohaliku toidukultuuri ja tootmise ebasoodsasse

positsiooni. Näiteks keeldus Itaalia Nutri-Score’i süsteemi kasutamisest, kuna kohalikud

toidud, sealhulgas kvaliteedimärkidega tooted nagu oliiviõli, või, juustud ja ökoloogilised

lihatooted said hävitava hinnangu. Need asendusid välismaiste ultratöödeldud

omabränditoodetega, mis halvendasid kohaliku tooraine positsiooni koduturul.

Kui eesmärk on siseturu tugevdamine, kaitsmine ja majandusliku väärtuse loomine, siis

Nutri-Score seda eesmärki ei teeni.

Müüt: Süsteem on ebaõiglane – friikartulid saavad rohelise märgise

Vastus: ”Hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis on (hilisemat valmistusviisi

ei arvestata). Ainult kartulist koosnev friikartul võib saada rohelise hinnangu. Lisatud õli ja

sool muudavad selle kehvemaks.”

See näide ilmestab eriti selgelt, miks süsteem ei arvesta reaalse tarbimise ega

tarbijakäitumisega. Ka tarbija mõistab, et külmutatud friikartulid ei saa tegelikkuses olla A-

märgistusega toode. Toiduliidu tellitud ja Norstati läbi viidud uuringus andis külmutatud

friikartulitele 34% vastajatest hindeks D ja 27% hindeks E. Hinde A andis vaid 3%

vastajatest.

Tarbija suhtes ei ole aus, et hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis on,

arvestamata selle tegelikku valmistusviisi ja tarbimist. See võib kujuneda nn „tervisepesuks“,

kus lihtsustatud märgis loob tootest soodsama kuvandi, kui selle tegelik tarbimisviis

võimaldab.

Müüt: Nutri-Score eksitab tarbijaid

Vastus: ”Nutri-Score teeb keeruka info lihtsamini mõistetavaks ja parandab üldist arusaamist

toodete toitainelisest koostisest (aitab üles leida paremad valikud).”

Millel põhineb väide, et Nutri-Score parandab üldist arusaamist toodete toitainelisest

koostisest? Seejuures on oluline lähtuda sellest, kas tarbijad ise peavad sellist

lisamärgistust vajalikuks. Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 63,6% vastajatest leidis, et

praegune info pakenditel on piisav ja täidab nende vajadusi, ning vaid 23,2% leidis, et see

ei ole piisav. Sealhulgas eelistas Nutri-Score’i vaid 13% inimestest ehk ligikaudu 3% kogu

valimist, kelle hinnangul ei olnud info praegusel kujul piisav või oli raskesti arusaadav.

Küsimus seisneb ka selles, mida peetakse paremaks valikuks. Näiteks saab soolalõhe

kehvema Nutri-Score’i hinde kui külmsuitsulõhe või krabipulgad, kuigi 92% inimestest pidas

tootevõrdluses intuitiivselt tervislikumaks just soolalõhet. Kas Nutri-Score aitab sellisel juhul

tõesti leida üles paremad valikud? Pigem tekitab see segadust ja vastuolu tarbijates.

Müüt: See on liiga lihtsustatud ja ei arvesta kõike

Vastus: ”See on teadlik lihtsustus, et info oleks kergesti mõistetav. Arvestab positiivselt

kiudaineid, valke, puu- ja köögiviljasisaldust. Negatiivselt soola, suhkruid, küllastunud

rasvhappeid. Täpsem info on alati pakendil olemas.”

Jääb selgusetuks, millise info teeb Nutri-Score kergesti mõistetavaks, kui see ei tõsta

pakendil selgelt esile ühtegi toitainet? Mille põhjal on see „teadlik lihtsustus“ tehtud ning kas

toitumist on üldse kohane teadlikult lihtsustada?

Müüt: ”Hea” hinnanguga toite võib süüa piiramatult

Vastus: ”Nutri-Score aitab suure tootevaliku seast üles leida paremad valikud. Iga toidu

puhul on oluline mõõdukus. Loeb toitumine tervikuna.”

Tervisliku toitumise loogika seisneb tasakaalustatuses ja terviklikkuses. Paraku ei võta Nutri-

Score arvesse üldist toitumist, toidukordade arvu, tarbimise sagedust ega valmistusviisi.

Norstati läbi viidud uuringus nõustus lausa 71% vastajatest väitega, et ”toidulaua tervislikkus

sõltub pigem üldisest toitumisharjumusest kui ühest konkreetsest toiduainest/toidukaubast”.

Seega läheb Nutri-Score vastuollu üldise arusaamaga, et määrav on terviklik

toitumisharjumus, mitte üksiku toote eraldiseisev hinnang.

Müüt: Nutri-Score kahjustab ettevõtteid

Vastus: ”Nutri-Score on vabatahtlik ja ettevõtjad otsustavad ise, kas seda kasutada.

Eesmärk on pakkuda lihtsamini mõistetavat infot ja toetada tarbijaid valikute tegemisel.”

Kas ministeerium on viinud läbi mõjuanalüüsi selle kohta, kui suur osa Eesti ettevõtetest

oleks valmis selle süsteemiga vabatahtlikult liituma, võttes arvesse ka turu sügavust? Kas

ministeerium on hinnanud Nutri-Score märgise koondumise riski vaid omamärgitoodetele?

Riigi positsioon peaks olema kohalike toodete müügi soodustamine ning ühise mänguvälja

ja turureeglite kaitsmine, et reeglid oleksid kõigile võrdsed.

Müüt: Nutri-Score ei ole teaduspõhine

Vastus: ”Nutri-Score töötati välja teadusuuringute põhjal Prantsusmaa avaliku sektori

terviseasutuste eestvedamisel. Seda on arendatud koos teadlastega ning see on heas

kooskõlas riiklike toidusoovitustega.”

Kuidas saab väita, et Nutri-Score on „heas kooskõlas riiklike toidusoovitustega” kui vastav

analüüs veel puudub? Kuivõrd saab Prantsusmaa avaliku sektori rahastatud uuringuid

pidada sõltumatuks ja erapooletuks? Kuivõrd on hinnatud viidatud uuringute erapooletust?

Seejuures on mööda vaadatud asjaolust, et mitmed teadlased on viidanud ka sellele, et

Nutri-Score’il puudub reaalne mõju ning see ei ole kooskõlas riiklike toidusoovitustega.

Näiteks Hollandis sai 19% riiklike toitumissoovitustega mittekooskõlas olevatest toodetest

Nutri-Score’i hinnanguks A või B, samas kui 25% toitumissoovitustega kooskõlas olevatest

nn „tervislikest“ toodetest sai hinnanguks C, D või E.7

Müüt: Positiivsed uuringud on Nutri-Score’i enda omad

Vastus: ”Kõik positiivsed uuringud ei ole seotud Nutri-Score’i arendajatega. Positiivne

tulemus ei tähenda automaatselt kallutatust ning sama kriitiliselt tuleb vaadata ka kriitikute

väiteid.”

Nutri-Score’i puudutava teadusliku tõendusbaasi puhul osutatud tõsisele kallutatuse riskile,

kuna suur osa valideerivaid uuringuid on tehtud märgise arendajate või nendega seotud

uurimisrühmade poolt.8

Samamoodi ei tohiks ka negatiivset tulemust kõrvale jätta üksnes põhjusel, et see on Nutri-

Score’i suhtes kriitiline. Kui ministeerium rõhutab vajadust vaadata kriitikute väiteid sama

kriitiliselt, tuleb seda põhimõtet rakendada ka positiivsete tulemuste suhtes.

Müüt: Nutri-Score ei peata rasvumist, seega on kasutu

7 Gerritsen, J., Verhagen, H., & Peters, S. (2023). The Updated Algorithm of Front-of-Pack Label Nutri-Score Is Not in Line with Dutch Food-Based Dietary Guidelines: Results of Calculations with Dutch Food Composition Database. Proceedings, 91(1), 326. https://doi.org/10.3390/proceedings2023091326 8 Peters, S., & Verhagen, H. (2024). Publication bias and Nutri-Score: A complete literature review of the substantiation of the effectiveness of the front-of-pack logo Nutri-Score. PharmaNutrition, 27, 100380. https://doi.org/10.1016/j.phanu.2024.100380

Vastus: ”Nutri-Score on üks vahend, mis aitab inimestel teha paremaid toiduvalikuid. Ükski

üksik lahendus ei ole võluvits.”

Rasvumise vähendamisel on keskne roll järjepideval toitumis- ja liikumisharidusel, mida

kujundatakse rohujuuretasandil, mitte üksiku pakendimärgise kaudu. Kui lähtuda pelgalt

Nutri-Score’i kasutavate riikide rahvatervise andmetest, siis selle märgise kasutuse ajal on

ülekaalulisus ning rasvumine jätkuvalt kasvutrendis. See on mõneti ka loogiline, sest

toitumisest tingitud terviseprobleemidega inimene otsib küll lihtsaid lahendusi ning

ostukäitumine võib isegi muutuda, kuid vaevleb endiselt harjumuste küüsis ning valmistab

kodustes tingimustes näiliselt paremast tootevalikust jätkuvalt ebatervislikku sööki.

Siiani ei ole selge, mis on Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtmise tegelik vajadus, kui

tarbija ise selleks vajadust ei näe. Viidatud probleemide lahendamiseks tuleks leida riigid,

kus tervisenäitajad on paranemas ning seejärel analüüsida meetmeid, mida seal on

kasutusele võetud. Nutri-Score’i kasutavate riikide hulgas faktiliselt tõendatav positiivne

mõju puudub.

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Leivaliit

Eesti Kalaliit

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit

Eesti Aiandusliit

Meie 059/08.07.2026

Saaja: Vabariigi Valitsus

Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]

Pöördumine seoses Nutri-Score’i võimaliku kasutuselevõtuga Eestis

Lugupeetud ministrid

Pöördume Teie poole seoses pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase märgistuse

võimaliku kasutuselevõtuga Eestis.

Oleme ühel meelel, et tarbijatele tuleb anda arusaadavat ja usaldusväärset toitumisalast

teavet ning soodustada tasakaalustatud toiduvalikuid. Siiski leiame, et Eesti ei peaks

vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi märgisüsteemi enne, kui Euroopa Liidus pole kokku

lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje

märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Toidumärgistus ei tohiks killustada ühtset turgu ega halvendada kohaliku tootmise

konkurentsipositsiooni üha kasvava välismaise sortimendi kõrval. Kui liikmesriigid liiguvad

erinevate süsteemidega eri suundades, õõnestab see eesmärki, mida pakendi esikülje

märgistus peaks teenima: pakkuda selget ja võrreldavat infot tarbijale kogu Euroopa Liidus.

Peame oluliseks rõhutada järgmisi põhimõttelisi seisukohti:

• Ülekaalulisuse ennetamine ja tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamine on

kahtlemata olulised ühised eesmärgid. Nutri-Score ei ole nende eesmärkide

saavutamiseks aga piisavalt mõjus ja tõenduspõhine poliitikameede.

• Nutri-Score’i pikaajalist mõju tegelikule ostukäitumisele, tarbimisharjumustele ja

rahvatervise näitajatele ei ole veenvalt tõendatud.

• Euroopa Liidus puudub Nutri-Score’i suhtes konsensus ning Eesti ei peaks enne

EL-ülese lahenduse kujunemist ühepoolselt üht süsteemi eelistama.

• Eelistada tuleks lahendusi, mis aitavad teha teadlikke valikuid ilma üksikuid tooteid

lihtsustatud viisil stigmatiseerimata või tarbijat täiendava märgimüraga segadusse

ajamata.

• Ka vabatahtlik märgistussüsteem võib mõjutada jaekaupluste sortimendiotsuseid ja

turundust, suurendades survet kohandada tooteid eeskätt algoritmi kriteeriumidele

vastavaks, mitte rahvatervise eesmärkide täitmiseks.

• Suureneb ettevõtjate halduskoormus ja bürokraatia, sealhulgas kontrolli-, hindamis-

ja pakendilahendustega seotud kulud.

• Nutri-Score võib seada ohtu siseturu jätkusuutlikkuse ning suurendada välismaiste

omamärgitootjate osakaalu siseturul. Turul peavad kehtima ühtsed mängureeglid.

Seega ei seisne küsimus üksnes ühes märgistuses, vaid laiemalt tõenduspõhises ja

vastutustundlikus poliitikakujundamises. Keeruka rahvatervise probleemi lahendamisel ei

saa eelistada meedet, mille tegelik mõju ülekaalulisuse vähendamisele, pikaajalisele

tarbimiskäitumisele ja rahvatervise näitajatele ei ole veenvalt tõendatud.

Jääb selgusetuks, miks toidumärgistuse eest vastutav Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium liigub praegusel hetkel nii intensiivselt Nutri-Score’i

kasutuselevõtu suunas. Seda eriti olukorras, kus süsteemi suhtes puudub Euroopa Liidus

konsensus, osa turuosalisi on sellest taandumas ning Euroopa Komisjon plaanib Euroopa

Kontrollikoja soovituste1 valguses naasta toidumärgistuse küsimuse juurde alles 2027.

aastal.2

Juuni alguses Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellimusel ja Norstati läbi viidud rahvastiku

üldpopulatsiooni tarbijauuringus selgus, et üle poole (63,6%) vastanutest peavad praegust

pakendiinfot piisavaks ning alla veerandi (23,2%) sooviks täiendavat tooteinfot. Seetõttu

tekib küsimus, mis on selle tegevuse laiem eesmärk, millist selgelt tuvastatud tarbijavajadust

lahendatakse ja kelle huvides see on?

Euroopa Liidus puudub konsensus

Samas ei ole Nutri-Score’i kasutuselevõtt Euroopas nii ühesuunaline, nagu Eestis mõnikord

väidetakse. Näiteks Itaalia on süsteemist kategooriliselt keeldunud, Kreeka on selle vastu

avalikult seisukoha võtnud, Rumeenia on kasutuselevõtu pausile pannud ning Hollandi ja

Poola uurimisrühmad on avaldanud süsteemi algoritmi ja tõendusbaasi suhtes tugevat

kriitikat. Märgistusest on loobunud ka üha enam ettevõtteid, sh Danone, Ferrero ja Nestlé

(osaliselt).

1 Euroopa Kontrollikoda. (2024). Special report 23/2024: Food labelling in the EU – Consumers can get lost in the maze of labels. https://www.eca.europa.eu/en/publications?ref=sr-2024-23 2 Euroopa Komisjon. (2024). Replies of the European Commission to the European Court of Auditors Special Report. https://www.eca.europa.eu/Lists/ECAReplies/COM-Replies-SR-2024-23/COM-Replies-SR-2024- 23_EN.pdf

Samal ajal on kasutusel mitmeid alternatiivseid märgisüsteeme. Näiteks osutavad

Põhjamaade lukuaugu märgis (Keyhole) ja Soome südamemärgis (Sydänmerkki)

tervislikumatele valikutele sama tootekategooria sees, ilma toitu „punaseks“ märgistamata.

Itaalias on kasutusel näiteks toidupatarei (Nutrinform Battery) märgis, mis informeerib

tarbijat toiduportsjonis sisalduvatest makrotoitainetest ja aitab teha individuaalselt targemaid

toitumisvalikuid, aga ka soovituslik tarbimise märgistus toidufoori kujul (Guideline Daily

Amount/Reference Intake), mis lähtub päevasest tarbimisvajadusest.

Seega puudub Euroopa Liidus üksmeel nii märgise vormi, teadusliku aluse kui ka selle mõju

osas erinevate toitumisharjumustega kultuurides. Seda enam jääb mõistmatuks Eesti

ühepoolne kallutatus eelistada üht konkreetset süsteemi, eriti kui näiteks naaberriik Leedu

on otsustanud Põhjamaades kasutusel oleva rohelise lukuaugu märgise kasuks.

Nutri-Score’i objektiivsed piirangud

Nutri-Score’i tutvustatakse kui teaduslikult põhjendatud ja tarbijale kiiret infot pakkuvat

märgist. Kuid selle pikaajaline mõju tegelikule ostukäitumisele ega rahvatervisele ei ole

väljaspool kontrollitud uuringukeskkonda tõendatud. Positiivsed tulemused põhinevad

suuresti simuleeritud katsetel ja modelleeritud mõjudel, mis ei peegelda päris ostuolukordi

ega tegelikke tarbimisharjumusi pärast ostu sooritamist. Seetõttu on selliste tulemuste

esitamine tõendina süsteemi tegeliku rahvatervisemõju kohta eksitav.

Nutri-Score’i kasutavates riikides, sealhulgas Prantsusmaal alates 2017. aastast, ei ole

rahvatervise näitajate areng võimaldanud omistada süsteemile veenvat positiivset mõju

ülekaalu või rasvumise vähendamisel.3 Isegi näiliselt paranev modelleeritud ostukäitumine

ei võrdu automaatselt positiivse mõjuga rahvatervisele. Ka LABRISe 2025. aasta

teaduskirjanduse ülevaade4 osutab mitmele Nutri-Score’i sisulisele piirangule. Muu hulgas

ei arvesta süsteem näiteks vitamiinide, mineraalainete, toidu töötlemisastme,

taimekaitsevahendite jääkide ega keskkonnamõjuga. Kõigil neil aspektidel on oma roll

normaalses söömises.

Seejuures ei ole Eestis seni piisavalt käsitletud Nutri-Score’i puudustele viitavaid kriitilisi

teadusartikleid, negatiivseid tulemusi ega kallutatuse riski küsimust. Nutri-Score’i puudutava

teadusliku tõendusbaasi puhul on osutatud tõsisele kallutatuse riskile, kuna suur osa

valideerivaid uuringuid on tehtud märgise arendajate või nendega seotud uurimisrühmade

poolt.5 Rahvatervise eesmärgil märgistuse kasutuselevõtul ei peaks piisama üksnes labori-

3 Observatoire Français d’Épidémiologie de l’Obésité (OFEO). (2024). Enquête épidémiologique nationale sur le surpoids et l’obésité. Ligue Nationale Contre l’Obésité / Odoxa. 4 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). (2025). Pakendi esikülje toitumisalase teabe märgisüsteemid. I etapp: erinevate märgisüsteemide võrdlus, teaduskirjanduse ülevaade. Tartu, 01.10.2025, lk 10–11, 13–15 ja 21 5 Peters, S., & Verhagen, H. (2024). Publication bias and Nutri-Score: A complete literature review of the substantiation of the effectiveness of the front-of-pack logo Nutri-Score. PharmaNutrition, 27, 100380. https://doi.org/10.1016/j.phanu.2024.100380

, simulatsiooni- või modelleerimistulemustest. See eeldab sõltumatut, läbipaistvat ja veenvat

teaduspõhist tõendust.

Samuti puudub seni põhjalik analüüs selle kohta, milline märgisüsteem sobiks sisuliselt ja

vormiliselt Eesti kultuuriruumi. Selline analüüs on vajalik ka selleks, et Eesti saaks

kujundada põhjendatud seisukoha juhul, kui ühtse üleeuroopalise pakendi esikülje märgise

arutelud Euroopa Liidu tasandil taas aktiveeruvad.

Näiline vabatahtlikkus ja mõju Eesti tootjate konkurentsivõimele

Nutri-Score’i kasutavate riikide näitel ilmneb, et isegi vabatahtliku süsteemina avaldab see

sisulist mõju sisseostu- ja sortimendiotsustele ning turunduspraktikatele.

Eesti toidutööstus tegutseb juba praegu tugeva konkurentsisurve all ning ühe konkreetse

märgisüsteemi eelistamine võib anda turueelise toodetele, mida on kohandatud eeskätt

algoritmi tehnilistele kriteeriumidele vastamiseks, mitte toote sisuliseks parendamiseks või

tervisliku toitumise toetamiseks. Praktikas võib see tähendada retsepti muutmist viisil, mida

algoritm soosib, ilma et toode muutuks sisuliselt tervislikumaks: näiteks asendatakse

looduslikud säilitusained kunstlike lisaainetega, mida algoritm ei arvesta. Nii tekib oht, et

reformuleerimise eesmärk ei ole enam tervislikum toode, vaid pelgalt parem Nutri-Score’i

hinne.

Tihedas konkurentsis ei pruugi selline kohandamine jääda tootjale vabatahtlikuks valikuks,

vaid võib muutuda äriliseks paratamatuseks, kui paremat hinnet hakatakse kasutama

sortimendiotsustes ja turunduses. See võib soodustada märgise koondumist eeskätt

välismaistele omamärgitoodetele ning kahjustada kohalike toodete konkurentsivõimet

jaeriiulil.

Risk on eriti suur traditsioonilise kohaliku toodangu puhul, mille koostist ei ole sageli võimalik

algoritmi järgi „optimeerida“ toote olemust, maitset või valmistusviisi muutmata. Kui selline

hinne hakkab mõjutama tarbijate valikuid ja jaekaubanduse otsuseid, võib see vähendada

kohalike toodete nähtavust, halvendada kodumaise töötlemise tasuvust ja nõrgendada Eesti

tootjate positsiooni siseturul. Pikemas vaates suurendab see sõltuvust omamärgitoodetest

ja imporditud sortimendist ning avaldab täiendavat survet investeeringutele ja

ekspordivõimekusele.

Ministeeriumi avalik kommunikatsioon – küsitav müüdimurdja roll

Näib, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on võtnud omaalgatuslikult Nutri-Score’i

müüdimurdja rolli.6 Seejuures jääb selgusetuks, millistel kaalutlustel on otsustatud käsitleda

eraldiseisvalt just seda märgistussüsteemi. Kui müüdimurdmise põhjenduseks on asjaolu,

et märgis esineb osaliselt Eestis müüdavatel toodetel, ei selgita see, miks ei käsitleta samal

viisil teisi kaubanduses kasutatavaid märgistusi ning millest lähtuvalt on ministeerium

6 Põllumajandus- ja Regionaalministeerium. (2026, 18. juuni). Nutri-Score. https://agri.ee/toiduohutus-taime- ja-loomatervis/toiduohutus/nutri-score

valinud just sellised väited. Seetõttu peame vajalikuks, et ministeeriumi kommunikatsioon

oleks selles küsimuses tasakaalustatud, läbipaistev ja võrreldav ka teiste

märgistussüsteemide käsitlusega.

Toome ministeeriumi veebilehel avaldatud väited ja meie vastused neile eraldi välja

lisas (vt LISA), kuna ministeeriumi avalik kommunikatsioon kujundab paratamatult poliitilist

ootust ja avalikku arusaama küsimuses, mille üle sisuline vaidlus alles käib. Meie hinnangul

ei saa ühepoolne ja vastuoluline „müüdimurdmine“ asendada tasakaalustatud

poliitikaarutelu.

ETTEPANEKUD

Eesti huvides on toetada Euroopa Liidu tasandil ühtse pakendi esikülje märgistuse

väljatöötamist. Selline lahendus peab olema teaduspõhine, proportsionaalne, tarbijale

arusaadav ning arvestama liikmesriikide toitumissoovituste, toidukultuuri ja tootjate tegelike

võimalustega. Inimeste toitumise suunamine keelumärkide kaudu ei ole positsioon, mida

vaba valikut soosiv ja bürokraatiat vähendav riik peaks võtma. Kuni sellist üleeuroopalist

kokkulepet ei ole, ei peaks Eesti kiirustama ühe süsteemi eelistamisega, eriti kui selleks pole

konsensuslikku ootust. Ühtse turu toimimise seisukohalt on probleemne, kui liikmesriigid

loovad paralleelselt erinevaid lahendusi, mis vähendavad tarbijainfo võrreldavust ja

killustavad siseturgu. Samuti suurendab see ettevõtjate kulutusi ning seab tootjaid

ebavõrdsesse konkurentsiolukorda, kus eriti haavatavad on väiketootjad. Eelkõige tuleks

vältida olukorda, kus kasutusele võetakse märgisüsteem, mis võib lähiajal minna

muutmisele.

Eeltoodust tulenevalt teeme järgmised ettepanekud:

1. Mitte võtta Nutri-Score’i Eestis ühepoolselt kasutusele ega kujundada sellest

riiklikult eelistatud märgist enne EL-ülese lahenduse kokkuleppimist või sellise

süsteemi väljatöötamist. Seejuures tuleb kaitsta siseturgu ning vältida tarbetu

bürokraatia ja halduskoormuse kasvu.

2. Toetada Euroopa Liidu tasandil ühtset, teaduspõhist ja liikmesriikide

toidukultuuri arvestavat pakendi esikülje märgistust, mis toetab teadlikke

toitumisvalikuid ega killusta siseturgu.

3. Hinnata põhjalikult märgistuse mõju Eesti tootjatele, sealhulgas

konkurentsivõimele, kodumaise töötlemisvõimekuse säilimisele, pakendikuludele,

halduskoormusele, jaekaubanduse sortimendiotsustele ja ekspordivõimalustele.

4. Hinnata Nutri-Score’i teaduslikku tõendusbaasi sõltumatult ja erapooletult.

Võtta arvesse ka negatiivseid tulemusi, süsteemi puudustele viitavaid analüüse ning

kallutatust. Eristada mudelkeskkonnas saadud tulemusi päriselu mõjudest

ostukäitumisele, tarbimisharjumustele ja rahvatervise näitajatele. Konsulteerida

sõltumatute toitumisteadlastega.

5. Võrrelda süsteemselt alternatiivseid pakendi esikülje märgistuse lahendusi,

sealhulgas selliseid, mis aitavad esile tõsta paremaid valikuid ilma üksikuid tooteid

negatiivselt stigmatiseerimata.

6. Vormiliste tegevuste asemel suunata ressursse tasakaalustatud eluviisi

edendamiseks toitumisharidusse ja liikumisharjumuste kujundamisse juba

rohujuuretasandil, sealhulgas koostöös toidutööstusega, et kujundada normaalseid

söömisharjumusi ning luua ümbritsevas keskkonnas paremaid liikumisvõimalusi.

Oleme valmis konstruktiivseks koostööks, et leida Eesti tarbijate tervist, ettevõtjate

konkurentsivõimet ja Euroopa Liidu siseturu toimimist toetavad lahendused.

Lugupidamisega

Sirje Potisepp Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Kerli Ats Eesti Põllumajandus - Kaubanduskoja juhatuse esinaine

Mait Palts Eesti Kaubandus -Tööstuskoja peadirektor

Valdur Noormägi Eesti Kalaliidu juhataja

Uno Kaldmäe Eesti Leivaliidu president

Nele Normak Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu juhataja

Raimond Strastin Eesti Aiandusliidu tegevjuht

Lisa: Näited Nutri-Score’iga seotud müütidest

LISA

Nutri-Score’iga seotud „müüdid“

Toome välja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel loetletud müüdid ning

neile antud ekslikud vastused seisuga 06.07.2026.

Müüt: Nutri-Score soovitab süüa piiramatus koguses kaloririkkaid tooteid

Vastus: ӆhegi toidu tarbimine piiramatus koguses ei ole tervisele hea. Nutri-Score ei

asenda toitumissoovitusi, vaid võimaldab teha paremaid valikuid sarnaste toodete seast.

Näiteks pähklikreemide hulgast saab hinnanguks A üksnes maapähklitest valmistatud

toode. Tooted, mis sisaldavad ka lisatud suhkrut ja/või soola, saavad kehvema hinnangu.”

Ministeeriumi vastuses ei ole väitele sisuliselt vastatud ning viidatud on vaid ühele

konkreetsele näitele maapähklivõi kujul. Seejuures on jäetud märkimata, et Nutri-Score ei

arvesta portsjoni suuruse, toidukordade arvu ega tarbimise sagedusega. Küsimus ei

puuduta üksnes kaloririkkaid toite, vaid kõiki toite, sest Nutri-Score ei arvesta tegelikku

tarbimist ning selle kohta peaks info olema läbipaistev. Nii pole näiteks Nutri-Score’i

vaatepunktist vahet, kas tarbija sööb ära ühe lõigu, pool pitsat või terve pitsa, skoor jääb

endiselt samaks. Kui informatiivne saab selline märgis tervislikule toitumisele suunamisel

tegelikult olla?

Müüt: Nutri-Score ei võta arvesse toidu lisaainete (nt toiduvärvide ja säilitusainete

sisaldust tootes)

Vastus: ”Nutri-Score võtab aluseks kohustuslikus toitumisalases teabes esitatud info ja

esitab selle lihtsustatud viisil. Ka ükski teine praegu Euroopas kasutusel olev pakendi

esikülje märgistus ei võta muid aspekte otseselt arvesse. Kui tootes on kasutatud toidu

lisaaineid, esitatakse need koostisosade loetelus.”

Ministeeriumi vastusest ei selgu, millist konkreetset kohustuslikus toitumisalases teabes

esitatud infot Nutri-Score arvesse võtab. Seejuures juhime tähelepanu, et Nutri-Score ei

võta arvesse isegi tervislikuks toitumiseks vajalike mineraalide ega vitamiinide sisaldust.

Lisaks ei vasta tõele väide, et ükski teine pakendi esikülje märgistus ei võta neid aspekte

arvesse. Näiteks Põhjamaade lukuaugumärgist ei ole võimalik saada, kui tootele on lisatud

magusaineid, mille ministeerium on mingil põhjusel lisaainete loetelust välja jätnud.

Müüt: Nutri-Score toob tootjate jaoks kaasa litsentsikulud

Vastus: ”Nutri-Score kasutamine on tootjate jaoks vabatahtlik ja tasuta.”

Ükski pakendiinfo süsteem ei saa de facto olla tasuta. Seejuures jätab ministeerium

mainimata olulise asjaolu, et Nutri-Score’i kasutamisel peab seda kasutama kogu

kaubamärgi alla kuuluva tootekategooria ulatuses. Tootjale tähendab see ulatuslikku

pakendite välja vahetamist.

Müüt: Nutri-Score keelab teatud toitude söömise

Vastus: ”Nutri-Score ei keela, vaid toimib suunajana. See annab toote toitainelisele

koostisele üldise hinnangu, mis lihtsustab sarnaste toodete võrdlemist ja aitab üles leida

paremad valikud.”

Ükski toidumärgis ei tohiks sisuliselt stigmatiseerida ega heidutada tarbimast tooteid, mis

võivad mõistlikus koguses olla osa tasakaalustatud toitumisest. Punane värv ei ole tarbija

jaoks neutraalne teave, vaid seostub valgusfoori loogikast tulenevalt peatumisega. Üldjuhul

peaks „tarbijate suunamine“ (kui selleks on põhjust) põhinema üksnes positiivsel

kinnistamisel ehk ainult paremate valikute esiletoomisel, nagu teevad seda teised märgised,

mitte toitude hoiatava värvikoodiga märgistamisel. Lisaks tekitab selline valgusfooripõhine

märgis tarbetut toidu- ja märgistusmüra, kus tarbija ei mõista enam, mida ta tohib süüa ja

mida mitte, kuigi tegelikult sõltub tervislik toitumine kogustest, sagedusest ja toidulauast

tervikuna.

Seejuures ei saa ka väita, et Nutri-Score lihtsustab sarnaste toodete võrdlemist:

tegelikkuses ei saa näiteks piima ja piimatooteid (kodujuust, hapukoor jne) omavahel

võrrelda, sest need ei kuulu samasse kategooriasse.

Müüt: Nutri-Score ”karistab” traditsioonilisi toite

Vastus: ”Kehvem hinnang tuleneb toidu suuremast soola-, suhkru- ja rasvasisaldusest, mitte

sellepärast, et see on traditsiooniline. Neid toite ei peaks menüüst täielikult välja jätma, vaid

tarbima harvem ja väiksemates kogustes. Traditsiooniline ei ole alati tervislikum.”

Küsimus ei seisne traditsiooniliste toitude tervislikkuses, vaid selles, et Nutri-Score’i

lihtsustatud hindamismudel võib seada kohaliku toidukultuuri ja tootmise ebasoodsasse

positsiooni. Näiteks keeldus Itaalia Nutri-Score’i süsteemi kasutamisest, kuna kohalikud

toidud, sealhulgas kvaliteedimärkidega tooted nagu oliiviõli, või, juustud ja ökoloogilised

lihatooted said hävitava hinnangu. Need asendusid välismaiste ultratöödeldud

omabränditoodetega, mis halvendasid kohaliku tooraine positsiooni koduturul.

Kui eesmärk on siseturu tugevdamine, kaitsmine ja majandusliku väärtuse loomine, siis

Nutri-Score seda eesmärki ei teeni.

Müüt: Süsteem on ebaõiglane – friikartulid saavad rohelise märgise

Vastus: ”Hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis on (hilisemat valmistusviisi

ei arvestata). Ainult kartulist koosnev friikartul võib saada rohelise hinnangu. Lisatud õli ja

sool muudavad selle kehvemaks.”

See näide ilmestab eriti selgelt, miks süsteem ei arvesta reaalse tarbimise ega

tarbijakäitumisega. Ka tarbija mõistab, et külmutatud friikartulid ei saa tegelikkuses olla A-

märgistusega toode. Toiduliidu tellitud ja Norstati läbi viidud uuringus andis külmutatud

friikartulitele 34% vastajatest hindeks D ja 27% hindeks E. Hinde A andis vaid 3%

vastajatest.

Tarbija suhtes ei ole aus, et hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis on,

arvestamata selle tegelikku valmistusviisi ja tarbimist. See võib kujuneda nn „tervisepesuks“,

kus lihtsustatud märgis loob tootest soodsama kuvandi, kui selle tegelik tarbimisviis

võimaldab.

Müüt: Nutri-Score eksitab tarbijaid

Vastus: ”Nutri-Score teeb keeruka info lihtsamini mõistetavaks ja parandab üldist arusaamist

toodete toitainelisest koostisest (aitab üles leida paremad valikud).”

Millel põhineb väide, et Nutri-Score parandab üldist arusaamist toodete toitainelisest

koostisest? Seejuures on oluline lähtuda sellest, kas tarbijad ise peavad sellist

lisamärgistust vajalikuks. Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 63,6% vastajatest leidis, et

praegune info pakenditel on piisav ja täidab nende vajadusi, ning vaid 23,2% leidis, et see

ei ole piisav. Sealhulgas eelistas Nutri-Score’i vaid 13% inimestest ehk ligikaudu 3% kogu

valimist, kelle hinnangul ei olnud info praegusel kujul piisav või oli raskesti arusaadav.

Küsimus seisneb ka selles, mida peetakse paremaks valikuks. Näiteks saab soolalõhe

kehvema Nutri-Score’i hinde kui külmsuitsulõhe või krabipulgad, kuigi 92% inimestest pidas

tootevõrdluses intuitiivselt tervislikumaks just soolalõhet. Kas Nutri-Score aitab sellisel juhul

tõesti leida üles paremad valikud? Pigem tekitab see segadust ja vastuolu tarbijates.

Müüt: See on liiga lihtsustatud ja ei arvesta kõike

Vastus: ”See on teadlik lihtsustus, et info oleks kergesti mõistetav. Arvestab positiivselt

kiudaineid, valke, puu- ja köögiviljasisaldust. Negatiivselt soola, suhkruid, küllastunud

rasvhappeid. Täpsem info on alati pakendil olemas.”

Jääb selgusetuks, millise info teeb Nutri-Score kergesti mõistetavaks, kui see ei tõsta

pakendil selgelt esile ühtegi toitainet? Mille põhjal on see „teadlik lihtsustus“ tehtud ning kas

toitumist on üldse kohane teadlikult lihtsustada?

Müüt: ”Hea” hinnanguga toite võib süüa piiramatult

Vastus: ”Nutri-Score aitab suure tootevaliku seast üles leida paremad valikud. Iga toidu

puhul on oluline mõõdukus. Loeb toitumine tervikuna.”

Tervisliku toitumise loogika seisneb tasakaalustatuses ja terviklikkuses. Paraku ei võta Nutri-

Score arvesse üldist toitumist, toidukordade arvu, tarbimise sagedust ega valmistusviisi.

Norstati läbi viidud uuringus nõustus lausa 71% vastajatest väitega, et ”toidulaua tervislikkus

sõltub pigem üldisest toitumisharjumusest kui ühest konkreetsest toiduainest/toidukaubast”.

Seega läheb Nutri-Score vastuollu üldise arusaamaga, et määrav on terviklik

toitumisharjumus, mitte üksiku toote eraldiseisev hinnang.

Müüt: Nutri-Score kahjustab ettevõtteid

Vastus: ”Nutri-Score on vabatahtlik ja ettevõtjad otsustavad ise, kas seda kasutada.

Eesmärk on pakkuda lihtsamini mõistetavat infot ja toetada tarbijaid valikute tegemisel.”

Kas ministeerium on viinud läbi mõjuanalüüsi selle kohta, kui suur osa Eesti ettevõtetest

oleks valmis selle süsteemiga vabatahtlikult liituma, võttes arvesse ka turu sügavust? Kas

ministeerium on hinnanud Nutri-Score märgise koondumise riski vaid omamärgitoodetele?

Riigi positsioon peaks olema kohalike toodete müügi soodustamine ning ühise mänguvälja

ja turureeglite kaitsmine, et reeglid oleksid kõigile võrdsed.

Müüt: Nutri-Score ei ole teaduspõhine

Vastus: ”Nutri-Score töötati välja teadusuuringute põhjal Prantsusmaa avaliku sektori

terviseasutuste eestvedamisel. Seda on arendatud koos teadlastega ning see on heas

kooskõlas riiklike toidusoovitustega.”

Kuidas saab väita, et Nutri-Score on „heas kooskõlas riiklike toidusoovitustega” kui vastav

analüüs veel puudub? Kuivõrd saab Prantsusmaa avaliku sektori rahastatud uuringuid

pidada sõltumatuks ja erapooletuks? Kuivõrd on hinnatud viidatud uuringute erapooletust?

Seejuures on mööda vaadatud asjaolust, et mitmed teadlased on viidanud ka sellele, et

Nutri-Score’il puudub reaalne mõju ning see ei ole kooskõlas riiklike toidusoovitustega.

Näiteks Hollandis sai 19% riiklike toitumissoovitustega mittekooskõlas olevatest toodetest

Nutri-Score’i hinnanguks A või B, samas kui 25% toitumissoovitustega kooskõlas olevatest

nn „tervislikest“ toodetest sai hinnanguks C, D või E.7

Müüt: Positiivsed uuringud on Nutri-Score’i enda omad

Vastus: ”Kõik positiivsed uuringud ei ole seotud Nutri-Score’i arendajatega. Positiivne

tulemus ei tähenda automaatselt kallutatust ning sama kriitiliselt tuleb vaadata ka kriitikute

väiteid.”

Nutri-Score’i puudutava teadusliku tõendusbaasi puhul osutatud tõsisele kallutatuse riskile,

kuna suur osa valideerivaid uuringuid on tehtud märgise arendajate või nendega seotud

uurimisrühmade poolt.8

Samamoodi ei tohiks ka negatiivset tulemust kõrvale jätta üksnes põhjusel, et see on Nutri-

Score’i suhtes kriitiline. Kui ministeerium rõhutab vajadust vaadata kriitikute väiteid sama

kriitiliselt, tuleb seda põhimõtet rakendada ka positiivsete tulemuste suhtes.

Müüt: Nutri-Score ei peata rasvumist, seega on kasutu

7 Gerritsen, J., Verhagen, H., & Peters, S. (2023). The Updated Algorithm of Front-of-Pack Label Nutri-Score Is Not in Line with Dutch Food-Based Dietary Guidelines: Results of Calculations with Dutch Food Composition Database. Proceedings, 91(1), 326. https://doi.org/10.3390/proceedings2023091326 8 Peters, S., & Verhagen, H. (2024). Publication bias and Nutri-Score: A complete literature review of the substantiation of the effectiveness of the front-of-pack logo Nutri-Score. PharmaNutrition, 27, 100380. https://doi.org/10.1016/j.phanu.2024.100380

Vastus: ”Nutri-Score on üks vahend, mis aitab inimestel teha paremaid toiduvalikuid. Ükski

üksik lahendus ei ole võluvits.”

Rasvumise vähendamisel on keskne roll järjepideval toitumis- ja liikumisharidusel, mida

kujundatakse rohujuuretasandil, mitte üksiku pakendimärgise kaudu. Kui lähtuda pelgalt

Nutri-Score’i kasutavate riikide rahvatervise andmetest, siis selle märgise kasutuse ajal on

ülekaalulisus ning rasvumine jätkuvalt kasvutrendis. See on mõneti ka loogiline, sest

toitumisest tingitud terviseprobleemidega inimene otsib küll lihtsaid lahendusi ning

ostukäitumine võib isegi muutuda, kuid vaevleb endiselt harjumuste küüsis ning valmistab

kodustes tingimustes näiliselt paremast tootevalikust jätkuvalt ebatervislikku sööki.

Siiani ei ole selge, mis on Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtmise tegelik vajadus, kui

tarbija ise selleks vajadust ei näe. Viidatud probleemide lahendamiseks tuleks leida riigid,

kus tervisenäitajad on paranemas ning seejärel analüüsida meetmeid, mida seal on

kasutusele võetud. Nutri-Score’i kasutavate riikide hulgas faktiliselt tõendatav positiivne

mõju puudub.