Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32

„Immuniseerimiskava“ Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Laste immuniseerimiskava Vanus Vaktsiini tähis

12 tundi HepB¹

1–5 päeva BCG

2 kuud RV 1

3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2

4,5 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 2 + RV 3²

6 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 3

6 kuud kuni 7 aastat (k.a) Gripp

1 aasta MMR 1

1,5–2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB 4

6–7 aastat DTaP-IPV 5

12–14 aastat HPV³

13 aastat MMR 2

15–16 aastat DTaP 6

Tähiste seletused: HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosi vaktsiin RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse ja B-viirushepatiidi vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin HPV – inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin DTaP – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin ¹ Üksnes HbsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi suhtes analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad imikud ² Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ³ Immuniseerimist tagatakse ka 15–18-aastastele (k.a). Immuunpuudulikele lastele on immuniseerimiskava raames võimaldatud vaktsineerimiskuur kolm vaktsiinidoosi.

Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32

„Immuniseerimiskava“ Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

Terviseseisundite loetelu gripi ja COVID-19 vastasel immuniseerimisel Tabel 1. Terviseseisundid ja nende RHK koodide loetelu, mille korral on inimestele tagatud

riigi poolt 8–17-aastaste (k.a) laste gripi vastane immuniseerimine.

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Immuunpuudulikkus Siirdamise läbinud ja

siirdamise järjekorras olevad

patsiendid (organsiirdamine,

koesiirdamine, tüveraku

siirdamine)

Z94

Funktsionaalne või

anatoomiline aspleenia (k.a.

sirprakuline aneemia jt)

D56–D58, D73.0, Q89.0

Kaasasündinud

immuunpuudulikkus

D70–D71, D80-D84

HIV-patsiendid, kelle CD4+

rakkude arv on alla 500 ning

viirus supresseeritud

Z21, B20-B24

Onkoloogilised ja

onkohematoloogilised

patsiendid, kes on aktiivravil

või kelle haigus on

diagnoositud kuni 5 a tagasi

(v.a. basalioom)

C00-C43.9; C45.0-C97

Monokloongammopaatia D47.2 

Patsiendid kellele on

planeeritud, saavad või on

eelneva 12 kuu jooksul

saanud immuunsupressiivset

ravi (nt süsteemne

glükokortikoidhormoonravi,

ravi tsütostaatikumidega,

immuunsupressiivne

bioloogiline ravi)

Methemoglobineemia D74

Kolju, lülisamba

seisundid

Tserebrospinaalvedeliku

lekkega patsiendid

G96.0

Seljaajuvedeliku lekkega

patsiendid

Q05

Spina bifida e

lülisambalõhestus

Q05

Otoloogilise ja audioloogilise

implantaadi olemasolu või

selle ootejärjekorras olev

patsient

Z96.2 

Intrakraniaalsete šuntidega

patsiendid

Z98.2

Neeruhaigus Äge nefriidisündroom N00–N08

Krooniline neeruinsufitsients N18

Krooniline

südamehaigus

Kaasasündinud südamerikked Q20-Q26

Kardio(müo)paatiad I42

Südamepuudulikkus I50

Krooniline

kopsuhaigus

Tsüstiline fibroos E84

Astma J45

Bronhiektaasiatõbi J47

Muud interstitsiaalsed

kopsuhaigused

J84

Perinataalperioodis tekkiv

bronhopulmonaalne

düsplaasia

P27.1

Hingamiselundite

kaasasündinud väärarendid

Q34

Aspiratsioonirisk Müasteenia, lihasdüstroofiaG70–G71

Spinaalne e seljaaju-

lihasatroofia ja selletaolised

sündroomid

G12

Hereditaar- e pärilik ja idiopaat- e sõltumatu neuropaatia

G60

Krooniline

maksahaigus,

diabeet

Krooniline maksahaigus K73–K76

Diabeet E10–E11

Tabel 2. Terviseseisundid ja nende RHK koodide loetelu, mille korral on inimestele tagatud riigi poolt täiskasvanute gripi vastane immuniseerimine.

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Immuunpuudulikkus Siirdamise läbinud ja siirdamise

järjekorras olevad patsiendid

(organsiirdamine, koesiirdamine,

tüveraku siirdamine)

Z94

Funktsionaalne või anatoomiline

aspleenia (k.a. sirprakuline

aneemia jt)

D56, D57, D58, D73.0,

Q89.0

Planeeritav splenektoomia

Kaasasündinud

immuunpuudulikkus

D70-D71, D80-D84

HIV-patsiendid, kelle CD4+

rakkude arv on alla 500 ning viirus

supresseeritud

Z21, B20-B24

Onkoloogilised ja

onkohematoloogilised haigused,

mis on diagnoositud kuni 5 a tagasi

(v.a. basalioom)

C00-C43.9; C45.0-C97 

Monokloongammopaatia, mis on

diagnoositud kuni 5 a tagasi (sh

jälgimisel olevad patsiendid)

D47.2

Kroonilised neeruhaiged, kellele

plaanitakse või kes vajavad

dialüüsi

Dialüüsi raviteenuse

koodid

Patsiendid kellele on planeeritud,

saavad või on eelneva 12 kuu

jooksul saanud

immuunsupressiivset ravi (nt

süsteemne

glükokortikoidhormoonravi, ravi

tsütostaatikumidega,

immuunsupressiivne bioloogiline

ravi)

Otoloogilise ja audioloogilise

implantaadi olemasolu või selle

ootejärjekorras olev patsient

Z96.2

Intrakraniaalsete šuntidega

patsiendid

Z98.2

Tserebrospinaalvedeliku lekkega

patsiendid

G96.0

Seljaajuvedeliku lekkega patsiendid Q05

Krooniline

kopsuhaigus

KOK, krooniline bronhiit, emfüseem J41.0-J44.9

Bronhiektaasiatõbi J47

Pneumokonioos J60-J64

Sarkoidoos D86

Muud interstitsiaalsed

kopsuhaigused

J84, J70

Tsüstiline fibroos E84

Astmaatiline seisund anamneesis,

kopsutekkesed südamehaigused

J46, I27

Aspiratsioonirisk Raske tserebraalparalüüs,

neuromuskulaarsed haigused

G35-G37, G70-G71,

G80-G83

Tabel 3. Terviseseisundid ja nende RHK, ATC ja tervishoiuteenuste osutamisel kasutatavate

ravimiteenuste koodide loetelu, mille korral on inimestele tagatud riigi poolt COVID-19

vastane immuniseerimine.

Terviseseisund Diagnoosikoodid või raviteenuste ja ravimite

koodid

Siirdamise läbinud ja järjekorras

olevad patsiendid (organsiirdamine, koesiirdamine,

tüviraku siirdamine)

Z94

Funktsionaalne või anatoomiline

aspleenia (k.a. sirprakuline aneemia jt) ja planeeritav

splenektoomia

D73.0, Q89.0; D56; D57 (v.a. D57.3); D58

Kaasasündinud immuunpuudulikkus D80-D84, D70-D71

HIV-patsiendid (CD4 rakkude arv

<500) B20-B24

Aktiivravil olevad onkoloogilised

patsiendid (va basalioom) C00-C97

Monokloongammopaatia kuni 5 a

tagasi (sh jälgimisel olevad

patsiendid).

D47.2

Tsüstiline fibroos E84

Neerupuudulikkus N03-N05; N17-N19

Äge nefriidisündroom N00-N08

Hulgiskleroos ja teised

kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad

haigused

G35-G37

Neuroloogiline haigus või seisund,

mis mõjutab hingamist (nagu näiteks

insult , insuldi jääknähud, Parkinsoni

tõbi, tserebraalparalüüs)

G20; I60-I64; I69, G81

Dementsus F00-F09

Psühhoos F23

Terviseseisund Diagnoosikoodid

Patsiendid, kes on saanud viimase

aasta jooksul immuunsupresseerivat

ravi

299R; 224R; 225R; 345R; 242R; 346R; 349R; 393R; 206R; 247R; 270R Soodusretsept väljastatud eelneva 1 aasta

jooksul ravimitele: ATC koodid: L01, L03, L04 (sh metotreksaat

L01BA01, L04AX03 , asatiopriin L04AX01,

tsüklofosfamiid L01AA01, tsükosporiin

L01AA01, takroliimus L04AD02, siroliimus

L04AA10, monoklonaalsed antikehad L01XC ja

vähemalt 2 nädalat kestnud süsteemne

kortikosteroidravi H02).

Raske krooniline maksahaigus K70 - K74; K75.8 Q44; E83.0

Diabeet E10-E14

Püsiravi vajav astma J45

Anamneesis astmaatiline seisund J46

Krooniline bronhiit, KOK, emfüseem,

bronhietelektaasiatõbi,

bronhopulmonaalne düsplaasia vm

raske krooniline kopsuhaigus

J41-J44; J47; J60-J66, J70, J84, D86.0; I27,

P27.1

Rasvumus E66

Krooniline südamehaigus I50; I11; I12; I13; I20-I25; I42; I48

Raske geneetiline/metaboolne

haigus, sh Downi sündroom

E70-E72; E74-E77; E80 (v.a E80.4); E81-E82;

E83 (v.a E83.4 ja E83.5);E84-E85; E88 (v.a

E88.1 ja E88.2); Q90-Q99

Uneapnoe G47.3

Hingamisteede kaasasündinud

väärarendid

Q30-Q34

Südame kaasasündinud väärarendid Q20-Q26

Süsteemsed sidekoehaigused M30-M36

Põletikulised spondülopaatiad M45, M46

Juveniilne idiopaatiline artiit M08

Krooniline mittebakteriaalne

osteomüeliit

M86.3

Mittenakkuslikud peen- ja

jämesoolepõletikud

K50-K52

Reumatoidartriit M05, M06

Psoriaatiline ja enteropaatiline

artropaatia

M07

Pärilikud ja degeneratiivsed

närvisüsteemi või lihashaigused

G12, G60, G70, G71

Peaaju ja ajukelmete healoomulised

kasvajad

D32, D33, D36.1, D42, D43, D48.2

Terviseseisund Diagnoosikoodid või raviteenuste ja ravimite

koodid

PCI, autism, epilepsia, lihasdüstroofia G80-G82, F84, G40, F80.3, G71

Raske vaimne alaareng F72

Sügav vaimne alaareng F73

Muu täpsustatud vaimne alaareng F78

Täpsustamata vaimne alaareng F79

Hüdrotsefaalia G91

Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse

haigestumise andmete edastamine“ Lisa

(muudetud sõnastuses)

Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta edastatakse tervise infosüsteemi volitatud töötleja kaudu teave Terviseametile

Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid

1 Acinetobacter baumannii Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

2 Acinetobacter baumannii karbapeneem R

Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

3 adenoviirus Hingamiselundkonna ja seedetrakti nakkustekitajad

4 A-gripiviirus

5 A-hepatiidiviirus

6 ahvirõugete viirus

7 Anaplasma phagocytophilum

8 Ascaris lumbricoides

9 astroviirus Seedetrakti nakkustekitajad

10 Bacillus anthracis

11 Balantidium coli

12 B-gripiviirus

13 B-hepatiidiviirus

14 bokaviirus

15 Bordetella parapertussis

16 Bordetella pertussis

17 Borrelia burgdorferi

18 Brucella sp.

19 Campylobacter sp.

20 Candidozyma auris

21 C-hepatiidiviirus

22 Chlamydia trachomatis

23 Chlamydophila pneumoniae

24 Chlamydophila psittaci

25 Clostridium botulinum

26 Clostridioides difficile

27 Clostridium tetani

28 Corynebacterium diphtheriae

29 Coxiella burnetii

30 Cryptosporidium sp.

31 D-hepatiidiviirus

32 Diphyllobothrium latum

33 Echinococcus sp.

Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid

34 E-hepatiidiviirus

35 Ehrlichia sp

36 Entamoeba histolytica

37 Enterobacterales selts Ravimtundlikkus sõltumata uuringumaterjalist

38 Enterococcus faecalis Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

39 Enterococcus faecium Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

40 Enterococcus faecalis faecium (VRE)

Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

41 Escherichia coli STEC

42 Escherichia coli Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

43 Escherichia coli (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist Giske klassifikatsiooni järgi

44 Fasciola hepatica

45 Francisella tularensis

46 Giardia lamblia

47 Haemophilus influenzae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

48 HIV

49 Hymenolepis nana

50 Klebsiella pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

51 Klebsiella pneumoniae (ESBL) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

52 koroonaviirus

53 leetrite viirus

54 Legionella sp.

55 Leptospira sp.

56 Listeria monocytogenes Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

57 lülijalgse levitatavad viiruspalavike ja hemorraagiliste viiruspalavike tekitajad

58 metapneumoviirus

59 mumpsiviirus

60 Mycoplasma genitalium

61 Mycoplasma pneumoniae

62 Mycobacterium bovis

63 Mycobacterium leprae

64 Neisseria gonorrhoeae

65 Neisseria meningitidis

Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid

66 Noroviirus

67 papilloomiviirus

68 paragripiviirus

69 parvoviirus

70 Plasmodium sp.

71 polioviirus ja teised enteroviirused

72 Pseudomonas aeruginosa Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

73 Pseudomonas aeruginosa (MDR) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist; resistentne vähemalt kolme antibiootikumiklassi suhtes

74 punetiste viirus

75 puukentsefaliidiviirus

76 respiratoor-süntsütiaalne viirus

77 Rickettsia sp.

78 rinoviirus

Tekitaja Lisainfo, kriteeriumid

79 rotaviirus

80 Salmonella paratyphi

81 Salmonella typhi

82 Salmonellad, teised

83 sapoviirus

84 Shewanella sp

85 Shigella sp.

86 Staphylococcus aureus Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

87 Staphylococcus aureus (MRSA, VISA, VRSA)

Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

88 Streptococcus agalactiae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

89 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

90 Streptococcus pneumoniae Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad, millest tuleb teavitada vastavalt EARS-Net nõuetele

91 Streptococcus pneumoniae (penNS) Ravimresistentsed nakkustekitajad sõltumata uuringumaterjalist

92 Streptococcus pyogenes Verest ja liikvorist isoleeritud nakkustekitajad

93 Strongyloides stercoralis

94 zika viirus

95 Taenia saginata

96 Taenia solium

97 Toxoplasma gondii Vastsündinutel

TekitajaLisainfo, kriteeriumid

98 Treponema pallidum

99 Trichomonas vaginalis

100 Trichinella spiralis

101 Trichuris trichiura

102 Ureaplasma urealyticum

103 Vibrio sp. Kõikidest materjalidest

104 Yersinia sp.

MINISTRI MÄÄRUS

07.07.2026 nr 32

Nakkushaigustega seotud ministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3, § 17 lõike 3 punkti 4, § 20 lõike 2 ning § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 57 ja 58 järgmises sõnastuses: „57) ahvirõuged (B04); 58) kaasasündinud Zika viirushaigus (P35.4).“; 2) paragrahvi 4 lõike 5 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas andmed tervise infosüsteemist hospitaliseeritud raskete ägedate hingamisteede nakkuste (RHK-10 koodid J09–J22) ning COVID-19-t põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (U07.01) ja kinnitamata (U07.02) haigusjuhtude kohta järgmises andmekoosseisus:“; 3) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) hoolekandeasutuse nimi ja tegevuskoha aadress;“; 4) paragrahvi 4 lõike 5 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „4) andmed hospitaliseerimise kohta (hospitaliseerimise kuupäev ja selle lõpu kuupäev, intensiivravi osakonnas hospitaliseerimise kuupäev, intensiivraviosakonnast lahkumise kuupäev); 5) andmed välja kirjutatud viirusevastaste ravimite kasutamise kohta (ATC kood, nimetus ja väljakirjutamise kuupäev);“; 5) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) COVID-19 vastu vaktsineerimise staatus, vaktsiini nimetus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev;“;

2

6) paragrahvi 4 lõiget 5 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „71) RS-viiruse vastase vaktsineerimise staatus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev ning monoklonaalsete antikehade kasutamine (ATC kood, nimetus ja kuupäev) 72) Streptococcus pneumoniae vastase vaktsineerimise staatus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev;“; 7) paragrahvi 4 lõike 5 punktid 8 ja 9 sõnastatakse järgmiselt: „8) laboratoorne kinnitus ja proovimaterjali võtmise kuupäev (gripiviirus, SARS-CoV-2, RSV); 9) haiglaravi lõppe põhjus (üleviimine teise raviasutusse, surm (surmapõhjuse RHK-10 kood), väljakirjutamine).”. 8) paragrahv 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 9) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). § 2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „vastutav “ sõnaga „volitatud“; 2) paragrahvi 7 lõike 2 sissejuhatav lause ja punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab registrile viivitamata mikrobioloogia labori edastatud saatekirja vastuselt kõikide positiivsete uuringutulemuste andmed järgmises koosseisus: 1) uuringutulemuste esitaja ja labori andmed (täitja nimi, telefon, e-post, labori nimi ja aadress); 2) uuringutulemuste registreerimise koht ja täitmise kuupäev; 3) patsiendi üldandmed (isikukood, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, vanus, sugu, elukoht, kontaktandmed);“; 3) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 7 ja 8 sõnastatakse järgmiselt: „7) laborianalüüsi number, proovinõu ID, referentlabori kood; 8) andmed ravimi tundlikkuse kohta (ravim, uurimismeetod, -tulemus ja väärtus);“; 4) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 35 ja 36 järgmises sõnastuses: „(35) Referentlabori kinnitatud HIV-positiivse uuringutulemuse korral edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja registrile isiku CD4 analüüside ja HIV RNA määramise tulemused. (36) Süüfilise, gonokokknakkuse, suguliselt leviva klamüüdiahaiguste ja ahvirõugete nakkushaiguse diagnoosimise korral edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja registrile isiku viimase negatiivse HIV uuringutulemuse andmed.”; 6) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–10 järgmises sõnastuses: „7) sünniriik;

3

8) kodakondsuse andmed; 9) rahvus; 10) riiki saabumise aeg.“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Terviseameti labori infosüsteem edastab registrile Terviseameti labori teostatud uuringute tulemused käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus.“; 8) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt; „(1) Vastutav töötleja kannab registrisse epidemioloogilise ja puhangu uuringu andmed kahe tööpäeva jooksul alates teabe saamisest.”. § 3. Terviseministri 27. augusti 2024. a määruse nr 32 „Immuniseerimiskava“ muutmine Terviseministri 27. augusti 2024. a määruses nr 32 „Immuniseerimiskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „COVID-19 vastu“ sõnadega „ja alates 8. eluaastast gripi vastu“; 2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) isikule, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda ja kelle terviseseisund on sätestatud määruse lisas 2.“; 3) paragrahvi 5 senine sõnastus loetakse lõikeks 1 ja §-i täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse § 3 lõike 2 punkti 4 rakendatakse alates 1. septembrist 2026. a."; 4) lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega (lisatud). § 4. Sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määruse nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“ muutmine Sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määruses nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kinnipidamisasutuses kopsude radiograafilise uuringu kord“; 2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vahistatule ja kinnipeetavale tehakse kopsude radiograafiline uuring esimese viie tööpäeva jooksul pärast vanglasse paigutamist, kui isikul puudub viimase 12 kuu jooksul tehtud uuringu tulemus või esinevad haiguse sümptomid ja riskitegurid.“; 3) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

4

4) paragrahvis 4 jäetakse välja sõnad „vähemalt üks kord aastas“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa „Nakkustekitajad, mille uurimistulemuste kohta edastatakse tervise infosüsteemi volitatud töötleja kaudu teave Terviseametile“ Lisa 1 „Laste immuniseerimiskava“ Lisa 2 „Terviseseisundite loetelu gripi ja COVID-19 vastasel immuniseerimisel“

Nakkushaigustega seotud ministri määruste muutmise määruse seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse nelja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel antud määrust. Seda põhjusel, et senised nakkushaigustega seotud reeglid ja töökorraldus ei vasta enam tänastele vajadustele. Osa andmeid on keeruline koguda ja edastada, vaktsineerimise sihtrühmad ei hõlma kõiki riskirühmi ning tervisekontroll vanglates on kohati ebaotstarbekas. Nakkushaiguste nimekirja uuendatakse, lisades uued haigused (ahvirõuged ja kaasasündinud Zika viirushaigus) ning lihtsustatakse andmete edastamist Terviseametile tänu uuele infosüsteemile (NAKIS 2.0). Nakkushaiguste registri andmekoosseisu muudetakse, võimaldades laboritel edaspidi automaatselt ja seega hõlpsamalt edastada mikrobioloogia uuringutulemusi. Lisaks kaob laboritel igakuine HIV-aruandlus, sest vajalikud andmed jõuavad registrisse tervise infosüsteemist otse nakkushaiguste registrisse. Samuti täpsustatakse registrisse kantavaid andmeid, et paremini jälgida HIV levikut ja hinnata nakkushaiguste levikut sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes. Immuniseerimiskavas laieneb gripivastase vaktsineerimise võimalus immuunpuudulikkusega täiskasvanutele, kellel on suurem risk raskelt haigestuda. Vanglates loobutakse korralistest kopsude röntgenuuringutest, mis ei pruugi olla vajalikud kõigile, ning edaspidi tehakse uuringuid riskipõhiselt. Kavandatud muudatuste mõjul väheneb tervishoiutöötajatel ja asutustel halduskoormus. Näiteks peab esitama vähem aruandeid ja andmed liiguvad automaatselt. Kokkuvõttes muutub töökorraldus tõhusamaks ja bürokraatiat väiksemaks.

1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Piret Eelmets (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi osakonna analüütik Evelin Tähtväli (e-post [email protected]). Määruseväljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti ning Tervisekassa esindajad ja immunoprofülaktika ekspertkomisjon. 1.3. Märkused Muudetakse nelja määrust:

1. Tervise- ja tööministri 3. juuli 2023. a määrus nr 24 “Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine” (RT I, 29.06.2023,2).

2. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrus nr 25“Nakkushaiguste registri põhimäärus” (RT I, 08.02.2022,2).

3. Terviseministri 27. augusti 2024. a määrus nr 32 “Immuniseerimiskava” (RT I, 29.08.2025, 3).

4. Sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määrus nr 115 “Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” (RTL 2010, 19, 346).

Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Määruse §-ga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 3. juuli 2023. a määrust nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“.

Punktiga 1 lisatakse nakkushaiguste loetellu ahvirõuged (B04) ja kaasasündinud Zika viirushaiguse (P35.4).

Ahvirõuged on zoonootiline nakkushaigus, mida põhjustab ahvirõugete viirus ning mis avaldub inimestel palaviku, nahalööve ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib kokkupuutel nakatunud loomade või inimestega ning võib kulgeda raskemalt immuunpuudulikkusega patsientidel.

Zika viirus on sääskede kaudu leviv flaviviirus, mis põhjustab inimestel sageli kergekujulist palavikku, löövet, liigesevalu ja silmapõletikku. Eriti ohtlik on viirus rasedatele, kuna võib põhjustada loote kaasasündinud väärarenguid. Muudatus on vajalik, et viia riiklik seiratavate haiguste nimekiri vastavusse muutuva epidemioloogilise olukorra ja rahvusvaheliste seiresüsteemidega, mis võimaldab Terviseametil teostada nimetatud haiguste seiret ning rakendada vajadusel asjakohaseid tõrjemeetmeid.

Punktide 2–7 muudatused puudutavad tervise infosüsteemi (TIS) volitatud töötleja (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)) poolt andmete edastamist Terviseametile TIS-ist. Muudatuse kohaselt tuleb iga haiglasse hospitaliseeritud raskete ägedate hingamisteede nakkuste (RHK-10 koodid J09–J22) haigusjuhu kohta edastada andmed pseudonüümitult. Muudatuse eesmärk on võimaldada Terviseametil teostada raskete ägedate hingamisteede nakkuste (mitte üksnes gripi) laiendatud seiret. Pseudonüümitud andmed tagavad, et andmeid ei ole võimalik seostada konkreetse isikuga ilma lisateabeta. Sarnaselt gripile ja COVID-19-le koormavad nimetatud nakkused oluliselt tervishoiusüsteemi. Seireandmed on vajalikud haiglaravi vajaduse prognoosimiseks, tõrjemeetmete tõhususe hindamiseks ning riikliku immuniseerimisstrateegia kujundamiseks. Andmekogumise vajadus tuleneb ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) rahvusvahelisest seiretegevusest, millega Eesti on liitunud. Kuna andmed kogutakse ja edastatakse Terviseametile otse TIS-ist TEHIK-u kaudu, ei kaasne muudatusega tervishoiuteenuse osutajatele täiendavat andmesisestuse ega aruandluse koormust.

Andmekoosseisu lisatakse ka hoolekandeasutuse andmed, et oleks võimalik hinnata haigestumist ja võimalikku nakkushaiguse puhangu ohtu hooldekodudes, kus viibivad nõrgema immuunsüsteemiga inimesed. Kaotatakse nõue edastada patsiendi haiglasse saabumise viis. Ühtlasi täpsustatakse, et kogu ravi asemel edastatakse andmed vaid välja kirjutatud viirusevastaste ravimite kohta. Nii vähendatakse ebavajalike andmete hulka. Täpsustatakse ka COVID-19-vastase vaktsineerimise kohta edastatavaid andmeid. Kuna vaktsineerimine on muutunud sarnaselt gripile hooajaliseks ja tõhustusdoose enam ei loendata, ei ole edaspidi vaja edastada dooside arvu ega vaktsiini nimetust. Lisatakse kohustus edastada teavet ka RS-viiruse ja Streptococcus pneumoniae vastase vaktsineerimise kohta. Need andmed on vajalikud, et hinnata vaktsineerimise efektiivsust raske haigestumise vältimisel. Edaspidi edastatakse ka RSV laboratoorsed kinnitused ja täpsustatakse haiglaravi lõppe põhjusena esitatavaid andmeid. Punktiga 8 lõpetatakse ära laborite kohustus saata Terviseametile aruandeid HIV-analüüside kohta, kuna edaspidi saab Terviseamet neid andmeid TIS-ist. See vähendab laborite halduskoormust ja võimaldab andmete edastamise automatiseerimist. Punktiga 9 uuendatakse määruse lisa, kus on toodud nakkustekitajate loetelu, mille uuringutulemusi edastatakse TIS-ist Terviseametile. Vastavalt punkt 1 muudatusele lisatakse

3

nakkushaiguste loetellu ahvirõuged (B04) ja kaasasündinud Zika viirushaiguse (P35.4) ja täpsustatakse olemasolevate nakkustekitajate nimetusi.

Määruse §-ga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määrust nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“. Punktiga 1 asendatakse viide tervise infosüsteemi vastutav töötlejale (Terviseamet) viitega tervise infosüsteemi volitatud töötlejaga (TEHIK), sest silmas on peetud volitatud töötlejat. Punktidega 2 ja 3 täpsustatakse andmekoosseisu, mida TIS-i volitatud töötleja edastab nakkushaiguste registrile mikrobioloogia labori uuringutulemuste korral. Andmekoosseisu täpsustamine on eeldus uue nakkushaiguste registri (NAKIS 2.0) kasutuselevõtuks. Nakkushaiguste registri põhimääruse õiguslik alus nakkushaige andmete töötlemiseks tuleneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõikest 4.1 Andmekoosseisu lisanduvad patsiendi sünniaeg, elukoht ja kontaktandmed. Need andmed on olulised, kuna isikukood üksi ei pruugi alati piisav olla, eriti vanemate andmete puhul. Andmed elukoha kohta on samuti vajalikud, et analüüsida tervise ja tervishoiuteenuste kättesaadavust erinevates piirkondades. Kontaktandmeid kogutakse selleks, et saaks patsiendiga ühendust võtta ja selgitada välja, kuidas nakkus tekkis ja kas see võib edasi levida. Samuti üldistatakse andmete kogumist nakkustekitaja ravimi tundlikkuse kohta, et see hõlmaks nii antimikroobse kui ka antiviraalse ravimi tundlikkuse andmeid. Samuti asendatakse sõna „teatis“ sõnaga „uuringutulemused“, kuna tegemist on laborianalüüsi vastusega. Lisaks eemaldatakse sissejuhatavast lausest HIV-andmete saatmise erisus, kuna edaspidi liiguvad need andmed TIS-i kaudu otse registrisse. Punkti 4 kohaselt ei tule enam mikrobioloogia laboritel esitada Terviseametile igakuiseid HIV- analüüside aruandeid. Edaspidi saab Terviseamet vastavad koondaruanded otse TEHIK-u vahendusel TIS-ist, mis vähendab laborite halduskoormust ja topeltaruandlust. Punkti 5 täiendusega kohustatakse TIS-i volitatud töötlejat edastama registrile koos kinnitatud positiivse HIV uuringutulemusega ka isiku CD4 analüüside tulemused ja HIV RNA määramise tulemused. See on vajalik HIV nakkuse leviku täpsemaks seireks. CD4 väärtus on immuunrakkude arvu näitaja, mis peegeldab haiguse staadiumit. Kui patsient oli eelnevalt HIV-ravil, on adekvaatse ravi korral viiruskoormus alla määratava ja CD4 rakkude arv üle 500. Kui CD4 rakkude arv on väiksem, on tegu AIDS-i haigestumisega. Samuti peegeldab HIV RNA määramise tulemus (sh 0- väärtusega tulemus) ravi efektiivsust. Samuti tuleb TIS-i volitatud töötlejal edastada registrile süüfilise (RHK A50–A53), gonokokknakkuse (RHK A54), suguliselt leviva klamüüdiahaiguste (RHK A55–A56) ning ahvirõugete (RHK B04) nakkushaige kohta isiku viimase negatiivse HIV uuringutulemuse andmed. Süüfilise, gonorröa, ahvirõugete ja klamüüdia diagnooside puhul küsitakse rahvusvahelistes aruannetes ka HIV staatust, kuna HIV suurendab inimese vastuvõtlikkust paljudele nakkushaigustele ning on oluliseks riskiteguriks paljude nakkushaiguste suhtes. Negatiivset HIVi staatust teame kindla peale vaid siis, kui meil on olemas negatiivse HIVi analüüsi vastused. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 8 lõiget 1 punktidega 7–10, lisades registrisse kantavate andmete hulka isiku sünniriigi, kodakondsuse, rahvuse ja riiki saabumise aja. Need sotsiaaldemograafilised andmed, mis saadakse rahvastikuregistrist, on vajalikud terviklikuma HIV- ja muude nakkushaiguste seiresüsteemi rakendamiseks ning nakatumise riskirühmade täpsemaks

kaardistamiseks. Andmeid on vaja selleks, et paremini mõista HIV-nakkuse levikut Eestis ja täita

rahvusvahelisi aruandluskohustusi, kuna praegu puudub piisavalt täpne info, eriti välismaalaste ja sõjapõgenike kohta. Punktiga 7 täiendatakse §-i 8 lõikega 31, kus nimetatakse Terviseameti labori infosüsteem andmeandjana nakkushaiguste registrile. Referentteenuse või seire raames teostatud uuringute tulemusi enamasti ei edastata TISile, kuna need ei mõjuta diagnoosi ega ravi. Need andmed on

1 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 20 lõige 4

4

aga vajalikud nakkushaiguste seireks ja tõrjeks. Kontaktandmeid ja elukohta on vaja, et kiiresti uurida nakkuse levikut ja rakendada õigel ajal tõrjemeetmeid. NAKIS 2 arenduste raames loodi võimalus automaatseks andmevahetuseks Terviseameti labori infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel. Punktiga 8 muudetakse §-i 9 lõiget 1, millega täpsustatakse, et üksnes epidemioloogilise ja puhangu uuringu andmed kannab registrisse vastutav töötleja (Terviseamet) ise. Senine sõnastus, mille kohaselt Terviseamet kannab kõik laekunud andmed registrisse, ei ole enam kohane, kuna muud andmed tulevad registrisse üle edaspidi TIS-ist. Määruse §-ga 3 muudetakse terviseministri 27. augusti 2024. a määrust nr 32 „Immuniseerimiskava“. Punktiga 1 lisatakse § 2 lõikesse 3, et edaspidi on lisaks laste COVID-19 vastase vaktsineerimise riskirühmadele toodud ära ka laste gripi vastase vaktsineerimise riskirühmad määruse lisas 2. Siiani olid laste gripi riskirühmad esitatud lühikese loeteluna lisas 1 ehk laste immuniseerimiskalendris. Nüüd sätestame need pikema ja detailsema nimekirjana lisas 2 eraldi. Punktiga 2 täiendatakse § 3 lõiget 2 punktiga 4, nähes ette, et laiendatakse täiskasvanute gripi vastase vaktsineerimise riskirühmi. Edaspidi oleks riigi poolt tagatud ka immuunpuudulikkusega täiskasvanute gripi vastane vaktsineerimine. Vastava ettepaneku tegi immunoprofülaktika ekspertkomisjon Tervisekassale 21. augustil 2025, mille kinnitas Tervisekassa 9. detsembril 2025. Muudatus on oluline, kuna immuunpuudulikkusega täiskasvanutel on gripi puhul suurem risk raskeks haigestumiseks, tüsistusteks ja hospitaliseerimiseks ning gripi põdemine võib süvendada põhihaiguse kulgu või katkestada raviskeeme. Vaktsineerimise laiendamine sellele riskirühmale aitab ennetada raskeid haigusjuhte, vähendada tervishoiusüsteemi koormust gripihooajal ning tagada parema kaitse ka nendele patsientidele, kellel immuunsus on nõrgem. Punktiga 3 nähakse ette ülemineku aeg gripi vastase vaktsineerimise riskirühmade laiendamisele, vastav muudatus § 3 lõike 2 punktis 4 rakendub alates 1. septembrist 2026. Põhjuseks on see, et gripivastane vaktsineerimine toimub hooajaliselt ning uuele gripiviirusele kohandatud vaktsiini pakkumine algab sügisel. Punktiga 4 uuendatakse immuniseerimiskava määruse lisa 1 ja lisa 2, et eemaldada laste immuniseerimiskava lisast viide gripi vastasel vaktsineerimise erandile ja uuendatakse gripi ja COVID-19 vastase vaktsineerimise riskirühmade nimekirja vastavalt eelnevalt toodud muudatustele. Määruse § 4 muudab sotsiaalministri 30. oktoober 2003. a määrust nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, asendades selle lühema versiooniga, et oleks kiiremini arusaadav, mis on määruse fookus. Määruse pealkiri kajastab praegu volitusnormi sisu, mis on kirjas ka määruse §-s 1 määruse reguleerimisesemena. Normitehnika eeskirja § 8 lõike 1 kohaselt, mis kohaldub ka määrustele, ei oleks vaja isegi reguleerimisala sätet esitada, kui pealkiri avab piisavalt seaduseelnõu reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada. Antud muudatusega valitakse pigem pealkirja lühendamise tee. Punktiga 2 muudetakse § 2 lõiget 1 selliselt, et vahistatule ja kinnipeetavale tehakse vanglasse paigutamisel kopsude radiograafiline uuring esimese viie tööpäeva jooksul vaid juhul, kui isikul puudub viimase 12 kuu jooksul tehtud uuringu tulemus või kui tal esinevad tuberkuloosile viitavad sümptomid ja riskitegurid. Senise absoluutse uuringukohustuse paindlikumaks muutmine väldib dubleerivaid uuringuid ja põhjendamatut kiirguskoormust olukorras, kus isiku terviseseisundit on hiljuti juba kontrollitud.

5

Punktiga 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks § 2 lõige 2 ja muudetakse § 4, mis reguleerivad vahistatule ja kinnipeetavale ning kinnipidamisasutustes teenistujate kopsude radiograafilisi uuringute tegemist üks kord aastas. Kuna rahvusvahelised soovitused rõhutavad kiirguskoormuse vähendamist ja tänapäevane praktika näeb ette riskipõhist lähenemist tervise kontrollimisel. Samuti on Eesti jõudnud madala tuberkuloosihaigestumisega riikide sekka, kus haigestumus on alla 10 juhu aastas 100 000 inimese kohta. Tuberkuloosiregistri andmetel registreeriti 2025. aastal Eestis 87 tuberkuloosijuhtu, neist 73 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 12 tuberkuloosi retsidiivi- ja 2 muud korduvravi juhtu.2 Samuti on vangistusseaduse alusel kehtestatud justiitsministri määrus 04.06.2024 nr 17 “Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded”3 ja Vabariigi Valitsuse määrus 10.06.2024 nr 23 “Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine”4, mis reguleerivad vangla ja arestimajas kinni peetava isiku ning vanglateenistuse ametniku tervisekontrolle. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesoleva määrusega tehakse muudatusi kehtivates määrustes, mille sisu ja eesmärgid on kirjeldatud seletuskirja vastavates peatükkides. Muudatuste üldiseks eesmärgiks on kehtiva regulatsiooni ajakohastamine ning selle rakendamise selguse parandamine, arvestades kehtivat praktikat ja vajadusi ning säilitades regulatsiooni eesmärgid. Muudatuste peamine oodatav mõju on regulatsiooni rakendamise selguse paranemine ja ajakohastamine ning halduskoormuse vähenemine tehniliste muudatuste puhul, samuti mõju konkreetsetele sihtrühmadele sisuliste muudatuste kaudu. Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüs tugineb määruse sisule ja selle praktilisele rakendumisele ning kasutab Terviseameti, Statistikaameti ja rahvusvaheliste uuringute andmeid. Lähtudes muudatuste erinevast sisust ja sihtrühmadest on käsitletud mõjusid muudatuste kaupa

ning analüüsitud asjakohaseid mõjuvaldkondi iga muudatuse lõikes eraldi.

4.1. Nakkushaiguste seire andmete ja esitamise korra ajakohastamine Muudatusega täpsustatakse nakkushaiguste seires kogutavate andmete koosseisu ja esitamise korda, et tagada ajakohasem ja parem andmete kasutatavus nakkushaiguste seireks ja ennetamiseks. Muudatusel on peamiselt haldus- ja andmekorralduslik iseloom ning see puudutab eelkõige andmete esitajaid ja riigiasutusi. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Muudatus mõjutab riigiasutuste tööd seireandmete vastuvõtmise ja töötlemise korralduses ning toetab nakkushaiguste seiresüsteemi NAKIS 2.0 kasutuselevõttu. Muudatusega korrastatakse andmete liikumist, täpsustatakse seireandmete edastamise korda ja edastatavate andmete andmekoosseisu ning vähendatakse dubleeriva andmetöötluse vajadust. Sihtrühm: Terviseamet ja tervise infosüsteemi volitatud töötleja (TEHIK) Terviseamet kui nakkushaiguste seire, epidemioloogia ja levikutendentside hindamise ning epideemiatõrje meetmete rakendamise eest vastutav asutus on seisukohal, et raskete ägedate

2 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas 3 Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded–Riigi

Teataja 4 Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine–Riigi Teataja

6

respiratoorsete hingamisteede haiguste terviklikuks seireks tuleb RS-viirust ja Streptococcus

pneumoniae põhjustatud pneumooniat käsitleda sarnaselt gripi ja COVID-19-ga. Nende haiguste

kohta vajab Terviseamet oma ülesannete täitmiseks pseudonüümitud kujul edastatavaid juhupõhiseid andmeid, et võimaldada haiglaravi vajavate raske kuluga haigusjuhtude analüüsi, tervishoiusüsteemi koormuse prognoosimist ning ennetus- ja tõrjemeetmete, sealhulgas immuniseerimiskava vajaduse hindamist. Lisaks täiendatakse nakkushaiguste loetelu ahvirõugete ja kaasasündinud Zika viirushaigusega, et tagada ajakohane riiklik seire. Määruse muudatuste tulemusena saab Terviseamet täita oma kohustust osaleda Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) rahvusvahelistes seireprojektides, sealhulgas raskete ägedate respiratoorsete haiguste seirevõrgustiku (rÄRH) rakendamises, ning täita Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni ees rahvusvahelises kokkuleppes (International Health Regulations 2005) sätestatud teavitamiskohustusi. Kehtiva määruse §4 lg5 alusel edastab TEHIK Terviseametile juba praegu üks kord nädalas pseudonüümitud detailandmeid gripi ja COVID-19 hospitaliseeritud juhtumite kohta. Muudatusega laiendatakse sama loogikat kõikidele haiglasse hospitaliseeritud rasketele ägedatele hingamisteede nakkustele RHK-10 vahemikus J09–J22, et võimaldada terviklikumat respiratoorsete nakkuste seiret. Mõju riigiasutustele on mõõdukas, kuna tegemist on regulaarse andmevoo (üks kord nädalas) jätkamisega, kuid edastatavate haigusjuhtude ulatus suureneb oluliselt (laiem diagnoosivahemik), mis eeldab andmeväljastuse kohandamist ja andmekvaliteedi seiret ning toob kaasa püsiva halduskoormuse. Sihtrühm: tervishoiuteenuste osutajad ja laborid

Muudatusel on sihtrühmale halduskoormust vähendav mõju. Vajalik andmestik RS-viiruse,

Streptococcus pneumoniae ja teostatud HIV-uuringute kohta on tervise infosüsteemis suures osas

juba olemas. Määruse muudatusega kaob mikrobioloogia laboritel senine kohustus esitada

Terviseametile teostatud HIV-analüüside kohta igakuiseid aruandeid. Sellega väheneb oluliselt

laborite ja tervishoiuteenuse osutajate halduskoormus, kuna andmeid esitatakse ühekordselt tervise infosüsteemi, kust edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja vajalikud andmed otse Terviseametile. Lisaks laiendatakse nakkushaiguste loetelu, mille korral tuleb teatis esitada, lisades ahvirõuged ja kaasasündinud Zika viirushaiguse; see võib üksikjuhtude korral tuua tervishoiuteenuse osutajatele ja laboritele täiendava teavitamiskohustuse, kuid juhtumite harvuse tõttu on mõju eeldatavalt väike - Statistikaameti andmetel diagnoositi näiteks Eestis ahvirõugeid viimati 2022. aastal (11 juhtu); 2023. ja 2024. aastal haigestumisi ei registreeritud.5 Zika viirushaigusesse võib nakatuda peamiselt viiruse levikupiirkondadesse reisimisel. Lapseootel naiste puhul võib viirus kanduda edasi lootele ja põhjustada kaasasündinud raskeid tervisekahjustusi, mistõttu on oluline rakendada reisimisel ettevaatusabinõusid ning võimalusel vältida Zika viiruse levikupiirkondi. Euroopas on registreeritud üksikuid ja harvaesinevaid haigusjuhte, mis põhjendab Zika viirushaiguse lisamist teavitatavate nakkushaiguste loetellu.6 Arvestades, et Eestis ei ole Zika viirushaiguse ega kaasasündinud Zika viirushaiguse juhte seni registreeritud, on muudatuse praktiline mõju tervishoiusüsteemile eeldatavalt minimaalne. Samas võimaldab nende haiguste lisamine teavitatavate nakkushaiguste loetellu tagada juhu ilmnemisel varajase avastamise ja asjakohase epidemioloogilise seire. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale väike valdavalt halduskoormust vähendav mõju (HIV kuuaruande kadumise tõttu), kuid sisaldab ka piiratud ulatuses lisakohustust uute seiratavate haiguste juhtumite korral.

5 Statistikaamet. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja

maakonna järgi. PxWeb 6 ECDC. Zika virus disease - annual epidemiological report 2022.

7

4.2. Nakkushaiguste registri andmeedastuse ja andmekoosseisu täpsustamine Muudatusega täpsustatakse ja täiendatakse laboratoorsete uuringutulemuste ning muude seireks vajalike tervise- ja taustandmete edastamise korda ja andmekoosseisu. Muudatuse eesmärk on ühtlustada andmeedastuse praktikat ja vähendada dubleerivat andmetöötlust, tagades samal ajal seireks vajaliku teabe õigeaegse ja kvaliteetse kättesaadavuse. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Peamine mõju avaldub riigivalitsemises, kuna täpsustatakse registri andmeedastuse ja andmekoosseisu reegleid ning korraldatakse ümber seireandmete liikumine ja töötlemine. Sihtrühm: Terviseamet, TEHIKTegemist on tehnilist laadi muudatusega, mille eesmärk on parandada nakkushaiguste registrisse jõudvate seireandmete kvaliteeti ja ajakohasust ning ühtlustada andmevahetuse toimimist tervise infosüsteemi ja nakkushaiguste registri vahel. Terviseameti labori infosüsteemi liidestamine registriga suurendab seireandmete täielikkust (sh referent- ja seireuuringute osas), kuid eeldab rakendusetapis arendus- ja kohandustegevusi ning andmeväljade standardiseerimist. Muudatuse rakendamine nõuab andmeedastuse lahenduste kohandamist, andmekoosseisu rakendamist ning andmekvaliteedi seiret. Registri volitatud töötleja ülesannete hulka kuuluvad arendustööde ja testimise korraldamine, mistõttu on rakendusetapis vajalik tehniline valideerimine. Mõju Terviseametile avaldub seireandmete vastuvõtu ja töötlemise protsesside täpsustumises ning registriandmete paremas kasutatavuses seire- ja epidemioloogiliste ülesannete täitmisel. Mõju TEHIKule seisneb andmevahetuse lahenduste tehnilises kohandamises, andmekoosseisu rakendamises ning püsivas kvaliteedikontrollis ja teenuse toimimise tagamises. Mõju riigiasutustele on hinnanguliselt mõõdukas, kuna tegemist on registri püsiprotsessidega seotud tehnilise muudatusega, mis toob kaasa täiendavaid rakendustegevusi ja suurendab rakendusetapis ning püsiprotsessides riigiasutuste halduskoormust. 4.3. Immuniseerimiskava riskirühmade ajakohastamine Muudatusega ajakohastatakse immuniseerimiskavas määratletud riskirühmade loetelu, laiendades gripivastase vaktsineerimise riiklikke riskirühmi ning täpsustades riskirühmade esitamise loogikat. Muudatusel on sisuline mõju, kuna see mõjutab sihtrühmade juurdepääsu riiklikult tagatud vaktsineerimisele ning aitab vähendada raskete haigusjuhtude ja hospitaliseerimise riski gripihooajal. Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: täiskasvanud ja lapsed, kes kuuluvad riskirühma ning tervishoiuteenuste pakkujad Riskirühma kuuluvate täiskasvanute täpset osakaalu elanikkonnast on keeruline määratleda, kuna näiteks immuunpuudulikkus ei ole üksik diagnoos, vaid hõlmab erinevaid seisundeid ja ravisituatsioone (sh pahaloomuliste kasvajate ravi, elundisiirdamise järgne ravi, primaarne immuunpuudulikkus jm). Ühe kliiniliselt olulise alarühmana kuuluvad immuunpuudulikkusega täiskasvanute hulka aktiivset vähiravi saavad patsiendid, keda lisandub Eestis tööealiste (20–

59-aastaste) hulka keskmiselt ligikaudu 2000 uut esmajuhtu aastas.7 Aktiivse ravi perioodil võib

neil patsientidel esineda kliiniliselt oluline immuunpuudulikkus. Arvestades, et tööealiste

täiskasvanute (20–59-aastased) gripivastase vaktsineerimise hõlmatus oli samal hooajal 10,0%6,

on põhjendatud eeldada, et ka riskirühma kuuluvate täiskasvanute vaktsineerimise tase on

7 Statistikaamet. PK10: Pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi. PxWeb.

(10.04.2026)

8

ebapiisav, mistõttu parandab vaktsineerimise riikliku rahastamise laiendamine selle riskirühma kaitset gripihooajal. Muudatusel on otsene mõju elanikkonna tervisekaitsele, kuna riskirühma kuuluvatele täiskasvanutele tagatakse edaspidi riigi poolt rahastatud gripivastane vaktsineerimine. See parandab riskirühma kuuluvate isikute ligipääsu vaktsineerimisele võrreldes olukorraga, kus gripivastane vaktsineerimine tuleb sihtrühma mittekuuluvatel täiskasvanutel tasuda omaosaluse korras vastavalt kehtivale hinnakirjale (gripihooajal 2025/2026 ligikaudu kuni 30 eurot8). See vähendab nende haigestumise, tüsistuste ja hospitaliseerimise riski. Muudatus ei kehtesta uusi vaktsineerimiskohustusi ega piira olemasolevaid õigusi ning ei halvenda teenuste kättesaadavust. Gripihooajal 2025/2026 oli gripivastase vaktsineerimise hõlmatus 0–19-aastaste laste seas kokku 8,3%, kusjuures vaktsineerimise tase oli kõrgem nooremates vanuserühmades ja madalam vanematel lastel.9 Laste gripivastase vaktsineerimise puhul ei kaasne muudatusega uusi vaktsineerimiskohustusi, vaid täpsustatakse olemasolevate riskirühmade kirjeldust ja esitamise loogikat, et tagada selgem ja ühtlasem rakendamine. Laste gripivastase vaktsineerimise riskirühmade detailsem sätestamine parandab vaktsineerimispraktika ühtsust ja selgust ning toetab riskipõhist ennetust. Kaudne mõju avaldub tervishoiuteenuse osutajatele, kelle jaoks muutub riskirühmade määratlemine ja vaktsineerimise pakkumine selgemaks, ilma et kaasneks uusi halduskohustusi. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmadele mõõdukas ja positiivne mõju, parandades immuunpuudulikkusega täiskasvanute ligipääsu gripivastasele vaktsineerimisele ning ühtlustades laste riskirühmade käsitlust, aidates seeläbi vähendada raskete haigusjuhtude ja hospitaliseerimise riski gripihooajal. Muudatusega ei kaasne teadaolevaid negatiivseid mõjusid sihtrühmadele. 4.4. Vanglate tervisekontrolli korra täpsustamine Muudatusega nähakse ette riskipõhine lähenemine tuberkuloosi sõeluuringule, loobudes senisest absoluutse ja iga-aastase radiograafilise uuringu kohustusest. Eesmärk on vältida dubleerivaid uuringuid ja põhjendamatut kiirguskoormust olukorras, kus isiku terviseseisund on hiljuti kontrollitud või puuduvad tuberkuloosile viitavad riskitegurid ja sümptomid. Muudatus ei mõjuta tuberkuloosi kahtlusega isikute viivitamatut käsitlemist ega eraldamist sümptomite ilmnemisel. Mõjuvaldkond: riigivalitsemine Sihtrühm: kinnipidamisasutused Tuberkuloosi esmasjuhtude arv on Eestis viimase kahekümne aasta jooksul järjepidevalt ja märkimisväärselt vähenenud, langedes 424 juhult 2005. aastal 73 juhuni 2025. aastal.10 Langustrend toetab üleminekut regulaarselt radiograafiliselt sõeluuringult riskipõhisele lähenemisele, võimaldades vähendada põhjendamatut kiirguskoormust ilma tuberkuloosi varajase avastamise võimekust kahjustamata. Eestis on 2025. aasta lõpu seisuga kolm vanglat: Tartu, Viru ja Tallinna vangla. Arestimaja teenust osutavad Tartu ja Viru vangla ning alates 2025. aasta aprillist ka Tallinna vangla. PPA haldusalasse kuulub 13 arestimaja ja üks kinnipidamiskeskus koos arestimajaga. Muudatus säilitab uuringute senise korralduse arestimajades, mistõttu vanglasse paigutamisel on kinnipeetaval suure tõenäosusega kopsude radiograafiline uuring juba tehtud ning vanglas ei ole muudatuse jõustumisel vaja seda dubleerida. Seega on muudatusel kinnipidamisasutustele halduskoormust vähendav mõju, kuna vanglates optimeeritakse läbiviidavate kopsude

8 Tervisekassa. Tänasest saavad üle Eesti gripi vastu tasuta vaktsineerida kõik ... (13.10.2025) 9 Terviseamet. Vaktsineerimise statistika | Terviseamet. (31.03.2026) 10 Statistikaamet. TB10: Tuberkuloosi esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi. PxWeb

9

radiograafiliste uuringute mahtu, vähendades dubleerivaid ja regulaarseid uuringuid ning nendega seotud korralduslikku ja rahalist koormust. Muudatus ei nõua täiendavate infosüsteemide arendamist ega uute menetluste kasutuselevõttu. Kokkuvõttes on muudatusel kinnipidamisasutustele mõõdukas ja positiivne mõju, kuna väheneb halduskoormus, paraneb tervisekontrollide proportsionaalsus ning välditakse põhjendamatut kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega, säilitades samas tuberkuloosi varajase avastamise võimekuse. Mõjuvaldkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: kinnipeetavad, vanglaametnikud ja valve- ning tervishoiutöötajad Kokku viibis 2025. aastal vanglates 4133 unikaalset kinnipeetavat.11 Kinnipeetavad moodustavad vanematest kui 14-aastest elanikest, keda 2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli 1 156 26712, umbes 0,4%, seega on sihtrühma suurus väike. 2025. aasta lõpu seisuga töötas vanglateenistuses kokku 1095 inimest.13 Vanglateenistuse koosseisu kuulub lisaks vanglaametnikele ka märkimisväärne hulk töötajaid, kelle tööülesanded ei hõlma vahetut kokkupuudet kinnipeetavatega, sealhulgas administratiivtöötajad.14 Seetõttu ei puuduta muudatus kõiki vanglateenistujaid. Kinnipeetavatele ja nendega vahetult kokku puutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele on muudatusel positiivne sotsiaalne ja tervisekaitseline mõju, kuna väheneb põhjendamatu kokkupuude ioniseeriva kiirgusega ning tervisekontrollide läbiviimisel lähtutakse isiku tegelikest terviseriskidest. Samas säilib tuberkuloosi varajase avastamise võimalus sümptomite või riskitegurite esinemisel, mistõttu ei halvene kinnipeetavate tervisekaitse ega nakkushaiguste varajase tuvastamise võimekus. Muudatusega ei ole tuvastatud olulisi negatiivseid riske, kuna kinnipeetavate kokkupuude väliskeskkonnaga on piiratud ning esmased tervisekontrollid, sealhulgas vajadusel kopsude radiograafiline uuring, viiakse praktikas läbi juba süsteemi sisenemisel arestimajas. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühmale mõõdukas mõju, mis tuleneb eelkõige esmase uuringu vajaduspõhisest teostamisest ning rutiinsete iga-aastaste uuringute vähendamisest. Nende asendumine vajaduspõhiste uuringutega vähendab põhjendamatut kokkupuudet ioniseeriva kiirgusega. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse muudatusega luuakse õiguslik alus RS-viiruse ja S. pneumoniae andmete edastamiseks ning täpsustatakse uue nakkushaiguste registri (NAKIS 2.0) kasutuselevõtuks vajalikku andmekoosseisu. NAKIS 2.0 terviklikuma seire tagamiseks täiendatakse HIV-positiivsete leidude puhul edastatavaid andmeid eelnenud negatiivsete uuringutulemustega ning lisatakse registrisse kantavate andmete hulka rahvastikuregistrist saadav sotsiaaldemograafiline lisainfo (sünniriik, kodakondsus, rahvus, riiki saabumise aeg). Minimaalsuse põhimõtte järgimiseks loob vajalikud seosed TIS-is TEHIK, kes edastab Terviseametile hospitaliseeritud juhtude kohta pseudonüümitud andmestiku. See tähendab, et rÄRH seire eesmärgil Terviseamet nimetatud hingamisteede haigusi puudutavaid isikuandmeid ei töötle ega neile ligi ei pääse.

11 Vanglateenistus. Päring: 24.03.2026. 12 Statistikaamet. RV0212: RAHVASTIK AASTA ALGUSES JA AASTAKESKMINE RAHVAARV SOO JA VANUSE JÄRGI. Statistika andmebaas. 13 Vanglateenistus. Vanglateenistuse aasta ülevaade | Vanglad 14 Vanglateenistus. Vanglateenistujate ülevaade | Vanglad

10

Nakkushaiguste registrisse (NAKIS) kantavate isikustatud andmete töötlemine on vajalik seadusest tulenevate nakkushaiguste seire, valmisoleku ja tõrje ülesannete täitmiseks. Isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutavad nii TEHIK kui ka Terviseamet. Terviseametile edastatavad andmed tehakse kättesaadavaks turvalise keskkonna vahendusel ning neile pääsevad ligi vaid need Terviseameti töötajad, kellele on loodud vastav juurdepääsuõigus ja kes kasutavad andmeid oma otseste tööülesannete täitmiseks. Täienevate andmekoosseisude puhul vaadatakse Terviseametis üle ja uuendatakse andmete töötlemise kord ning säilitamise tähtajad. Kokkuvõtlikult on määruse muudatusega kaasnev andmekaitsealane mõju eesmärgipärane ja proportsionaalne. Isikuandmete töötlemisel rakendatakse asjakohaseid turvameetmeid ja järgitakse andmete minimaalsuse põhimõtet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrused „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ ja „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ reguleerivad nakkushaiguste seiret. Määrustega tehakse muudatused, mis on vajalikud uue NAKIS-süsteemi kasutusele võtmiseks. NAKIS-süsteemi arendamisel on kavandatavate muudatustega juba arvestatud. Samuti on töös Terviseameti labori infosüsteemi ja NAKIS-süsteemi vaheline liides. Struktuurivahendite toetuse andmise tingimuste „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ raames kaetakse määrustega kaasnevad NAKIS-süsteemi arendamiskulud summas 898 538 euro ulatuses. Määruse „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ ja määruse „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muudatusega ei kaasne eelarvele täiendavat lisakulu. Määruse „Immuniseerimiskava“ muudatusega laienevad gripi vastase vaktsineerimise riskirühmad. Tervisekassa hindas riskirühmade suurendamise ettepanekut ja kinnitas selle võimaldamise enda eelarvest 2025. aasta detsembris.15 Tervisekassa gripi vastase vaktsineerimise kogukulu 2026/2027 viiruste hooajal on ligikaudu 1,8 miljonit. Määruse „Immuniseerimiskava“ muudatusega kaasnev lisakulu kaetakse Tervisekassa eelarvest ning täiendavat lisakulu riigi eelarvele ei lisandu. Määrusest „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” tulenevat radiograafilisi uuringuid korraldavad Justiitsministeerium ja Siseministeerium vastavalt kinnipidamisasutustes ning arestimajades. Kohustuslikud iga-aastased uuringud asendatakse riskipõhise lähenemisega, mis vähendab uuringute arvu ja kulusid. Määruse „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” muudatusega ei kaasne eelarvele täiendavat lisakulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervisekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule ja

15 Tervisekassa kiri Sotsiaalministeeriumile.09.12.2025

11

Andmekaitse Inspektsioonile. Eelnõule esitatud kommentaarid ja nendega arvestamine ülevaade on seletuskirja lisas.

Sotsiaalministri 07.07.2026 määrus nr 32

„Nakkushaigustega seotud ministri määruste muutmine“

Seletuskirja lisa

Tagasiside tabel sotsiaalministri määruse “Nakkushaigustega seotud ministri

määruste muutmine” eelnõule

Tagasiside Sotsiaalministeeriumi seisukoht

Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ § 4 lõike 5 sissejuhatavat lauset. Juhime tähelepanu, et sõnastusest on välja jäänud sõna „andmed“, mille koosseisu säte peaks täpsustama.

Arvestatud.

Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse tervise- ja sotsiaalministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimääruus“ § 7 lõike 2 punkte 1–3. Muudatuse kohaselt hakkab tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastama nakkushaiguste registrile lisaks täna edastatavatele andmetele (isikukood, ees- ja perekonnanimi, vanus, sugu) edastama ka patsientide sünniaega, elukohta ja kontaktandmeid. Seletuskirjas on selgitatud, et need andmed on olulised, kuna isikukood üksi ei pruugi alati piisav olla, eriti vanemate andmete puhul. Andmed elukoha kohta on samuti vajalikud, et analüüsida tervise ja tervishoiuteenuste kättesaadavust erinevates piirkondades. Samas jääb aga kontaktandmete lisamise vajadus seletuskirja põhjal ebaselgeks. Samuti jääb ebaselgeks elukoha täisaadresside kogumise vajadus. IKÜM artikli 5 kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema alati eesmärgipärane ning andmed peavad olema asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt. See tähendab, et iga täiendava andmeliigi lisamisel tuleb selgelt näidata, millise konkreetse eesmärgi täitmiseks seda

Kontaktandmete kogumine on vajalik, kuna registreeritud haigusjuhu puhul teostatakse epidemioloogiline uuring nakatumise asjaolude väljaselgitamiseks, levikufaktori ja nakkusallika tuvastamiseks ning rühmaviisiliste haigestumiste avastamiseks. Selleks on vaja võtta ühendust patsiendiga (või lapse puhul vanematega) ja küsitleda teda. Kontaktandmete kogumise õigus tuleneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lg 4 p 2.

vajatakse ja miks ei ole eesmärki võimalik saavutada vähemate andmetega. Seletuskirjast aga ei nähtu, millisel konkreetsel eesmärgil on nakkushaiguste registri ülesannete täitmiseks vajalik töödelda patsiendi kontaktandmeid. Samuti ei ole selgitatud, kas kontaktandmeid kasutatakse registriandmete kvaliteedi tagamiseks, isikute üheseks tuvastamiseks, isikutega ühenduse võtmiseks või mõnel muul eesmärgil. Ühtlasi jääb selgusetuks täisaadresside kogumise eesmärk. Kui eesmärgiks on analüüsida tervishoiuteenuste kättesaadavust erinevates piirkondades, siis ilmselt saaks seda teha ka vähemate andmetega, ilma täisaadresse kogumata. Põhjenduste puudumisel ei ole aga võimalik hinnata, kas kontaktandmete ja täisaadresside lisamine registri andmekoosseisu on kooskõlas eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Samuti tekitab küsimusi nii kontaktandmete kui ka täisaadresside säilitamisega seonduv, kuna nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 20 lõige 5 näeb ette, et registri andmeid säilitatakse tähtajatult. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, millest nähtuks andmete töötlemise konkreetne eesmärk ning miks ei ole vastavat eesmärki võimalik saavutada ilma kontaktandmeid, aga ka täisaadresse töötlemata. Juhul kui põhjendust ei ole võimalik esitada, tuleb andmete lisamise vajadust uuesti hinnata ja kaaluda nende andmete andmekoosseisust väljajätmist Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse nakkushaiguste registri põhimääruse § 8 lõiget 1 punktidega 7–10, millega nähakse ette rahvastikuregistrist saadavate andmete koosseisu täiendamine järgmiste andmetega: sünniriik, kodakondsuse andmed, rahvus, riiki saabumise aeg. Seletuskirjas on selgitatud, et need sotsiaaldemograafilised andmed, mis saadakse rahvastikuregistrist, on vajalikud terviklikuma HIV ja muude nakkushaiguste seiresüsteemi rakendamiseks ning nakatumise riskirühmade täpsemaks kaardistamiseks.

Andmed on vajalikud HIV nakkuse/AIDSi registreerimisel. Viimaste aastate jooksul on muutunud olukord HIV-nakkusega Eestis. Seoses Ukraina sõjaga, umbes kolmandik aasta jooksul tuvastatud HIV-positiivsetest on sõjapõgenikud. Samuti on suurenenud teiste välismaalaste osakaal. Täpsed andmed puuduvad, mis ei võimalda objektiivselt hinnata olukorda nakkuse kohaliku leviku suhtes. Selleks ongi vaja saada lisainfo Eestis tuvastatud juhtumite kohta. Samuti Eestil on kohustus edastada andmeid ECDC-le, mille aruande andmekoosseisus on uute HIV-positiivsete ja AIDSi haigete kohta andmed sünniriigi,

Taaskord märgime, et seletuskiri ei põhjenda piisava täpsusega, miks on kõigi loetletud andmete töötlemine selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Nagu juba eelnevalt selgitasime, siis IKÜM artikli 5 kohaselt peavad isikuandmed olema piiratud sellega, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik ning iga täiendava andmeliigi puhul tuleb eraldi selgitada selle eesmärki, vajadust ja minimaalsust. Eriti tuleb siinjuures arvestada sellega, et eriliiki isikuandmete hulka kuuluvad andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, nt rahvus. IKÜM artikli 9 järgi on keelatud töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, välja arvatud juhul, kui kohaldub mõni artiklis 9 sätestatud erand. Seetõttu ei piisa üksnes üldisest viitest „riskirühmade täpsemale kaardistamisele“, vaid seletuskirjas tuleb selgelt avada, miks on rahvuse kogumine vältimatult vajalik, millisele konkreetsele õiguslikule alusele tuginetakse ning millised kaitsemeetmed on sellise andmetöötluse puhul ette nähtud. Leiame, et seletuskiri on selles osas ebapiisav, mistõttu palume seletuskirja täiendada ja põhjendada eraldi iga uue andmeliigi – sünniriigi, kodakondsuse andmete, rahvuse ja riiki saabumise aja – vajalikkust. Eriti tuleb rahvuse osas selgitada, miks ei ole eesmärki võimalik saavutada vähemsekkuvate andmetega.

Eestisse saabumise kuupäeva kohta ja riigi kohta, kust isik saabus (reeglina võrdub kodakondsusega). Eesti andmekvaliteet tänapäeval on väga madal. Mainitud andmed on kättesaadavad rahvastikuregistrist, aga andmepäring on võimalik ainult paketina, kus on 4 tunnust - sünniriik, kodakondsus, rahvus ja riiki saabumise aeg.

Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse nakkushaiguste registri põhimääruse § 8 uue lõikega 31, mille järgi edastab Terviseameti infosüsteem nakkushaiguste registrile Terviseameti labori teostatud uuringute tulemused põhimääruse § 7 lõikes 2 sätestatud andmekoosseisus. Ka antud muudatuse puhul tekitab küsimusi andmekoosseis, mis näeb lisaks isikukoodi, ees- ja perekonnanime, vanuse ning soo andmete edastamisele ette ka sünniaja, elukoha ja kontaktandmete edastamise. Seletuskirjas on selgitatud, et need andmed on aga vajalikud nakkushaiguste seireks. Samas tekib küsimus, kas seletuskirjas toodud eesmärgil on ikka vajalik sellises ulatuse andmete töötlemine ning miks ei ole võimalik eesmärki täita vähemate andmetega. Palume seletuskirja täiendada

Kontaktandmed ja elukoht on vajalikud epidemioloogilise uuringu läbiviimiseks ja tõrjemeetmete õigeaegseks rakendamiseks ehk tõrjeks. Laborivastus tuleb enne lõpliku diagnoosi panemist ja nakkushaiguse teatise registrisse saatmist. Epidemioloogilise uuringu alustamiseks on tihti laborivastus ning sel juhul on vajalikud kontaktandmed nakatumise asjaolude väljaselgitamiseks, rühmaviisiliste haigestumiste tuvastamiseks ja tõrjemeetmete õigeaegseks rakendamiseks.

põhjendustega või kaaluda nende andmete andmekoosseisust eemaldamist, märkides sättes eesmärgist lähtuv konkreetne andmekoosseis, mida terviseameti infosüsteemist nakkushaiguste registrisse edastatakse. Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Eelnõu § 2 punktiga 8 muudetakse põhimääruse § 9 lõike 1 sõnastust selliselt, et nakkushaiguste registri vastutav töötleja kannab registrisse epidemioloogilise ja puhangu uuringu andmed. Seletuskirjas on selgitatud, et sõnastust muudetakse, kuna muud andmed tulevad edaspidi registrisse üle tervise infosüsteemist. Samas eemaldati sättest ka see osa, mis puudutab tähtaega, mille jooksul on vastutav töötleja kohustatud andmed andmekogusse kandma. Seletuskirjas tähtaja eemaldamist põhjendatud ei ole. NETS § 20 lõike 2 punkt 2 näeb aga ette, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete andmekogusse kandmise kord ehk protsess, kuidas tegevus toimub, sh millise ja jooksul. Palume täiendada põhimääruse § 9 lõiget 1 selliselt, et oleks aru saada, millise tähtaja jooksul on andmekogu vastutav töötleja kohustatud saadud andmed andmekogusse kandma või täiendada seletuskirja põhjendusega selle kohta, miks tähtaja määramine ei ole enam vajalik.

Arvestatud.

Ravimiamet Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Ravimiametil ei ole märkuseid eelnõule, kuid tekkisid mõned küsimused: § 4 lg 5 – kas pseudonüümitud andmete puhul välistatakse teatiste võimalikud duplikaadid? § 4 lg 5 p 7 muudatuse kohaselt ei edastata edaspidi andmeid ka vaktsiini nimetuse kohta – Ravimiameti jaoks on oluline teada, millise vaktsiiniga on inimene vaktsineeritud.

§ 4 lg 5 Tegemist ei ole nakkushaiguse teatistega. Need on pseudonüümitud andmed TISi andmelao pealt, mis tehakse kättesaadavaks Terviseametile tableau kaudu. St TEHIK koostab need aruanded. Andmete kontrollimiseks, sealhulgas duplikaatide tuvastamiseks, on kehtestatud eraldi reeglid, mis sätestavad, milliste andmete alusel kontroll toimub ning millised kirjed eemaldatakse. Seetõttu ei tohiks andmestikus duplikaate esineda. Arvestatud ja lisame tagasi vaktsiini nimetuse.

Justiits- ja Digiministeerium Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et määruse muudatusega luuakse õiguslik alus RS-viiruse ja S. pneumoniae andmete edastamiseks ning täpsustatakse uue

Arvestatud. Nakkushaiguste registri põhimääruse õiguslik alus nakkushaige üldandmete, terviseandmete ja sotsiaaldemograafiliste andmete

nakkushaiguste registri (NAKIS 2.0) kasutuselevõtuks vajalikku andmekoosseisu. NAKIS 2.0 terviklikuma seire tagamiseks täiendatakse HIV- positiivsete leidude puhul edastatavaid andmeid eelnenud negatiivsete uuringutulemustega ning lisatakse registrisse kantavate andmete hulka rahvastikuregistrist saadav sotsiaaldemograafiline lisainfo (sünniriik, kodakondsus, rahvus, riiki saabumise aeg). Juhime tähelepanu, et seletuskirjas puuduvad viited seadustele, millest tuleneb õigus määrusega ette nähtud andmeid töödelda. Määrusega on võimalik üksnes täpsustada andmete töötlemise õiguslikke aluseid, mitte neid luua. Palume täiendada seletuskirja viidetega seaduse vastavatele sätetele, mille alusel isikuandmeid on lubatud töödelda.

töötlemiseks tuleneb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lg 4.

Justiits- ja Digiministeerium Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Sotsiaalministri 30. oktoobri 2003. a määruses nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord“ tehakse erinevaid muudatusi, sealhulgas tunnistatakse kehtetuks § 4, mis sätestab teenistujatele radiograafilise uuringu tegemise korra. Määruse § 1 lg-t 2, mis sätestab, et määrust rakendatakse asutuse juhi poolt määratud vanglaametnike ja valve- ning tervishoiutöötajate suhtes, kes puutuvad vahetult kokku arestialuste, vahistatute või kinnipeetavatega, ei muudeta. Arvestades, et määruses nähakse jätkuvalt ette selle kohaldamine teenistujatele, kuid määruses puudub regulatsioon, mis teenistujatele radiograafilise uuringu tegemise korra sätestab, on määruses vastuolu. Palume eelnõu täpsustada.

Arvestatud.

Eesti Perearstide Selts Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Määruse 32 lisas 1 „Laste immuniseerimiskava“ on sätestatud muuhulgas HPV vastane vaktsineerimine. Vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 2023. a antud soovitustele on HPV vastase vaktsineerimise skeem vanuserühmas 12-18 aastat ühedoosililine,

Arvestatud.

v.a. immuunpuudulikud, keda soovitatakse vaktsineerida HPV vaktsiini kolme doosiga. Praegusest määruse 32 lisas 1 toodud laste immuniseerimiskavast ei selgu immuunpuudulike erisus vaktsineerimisskeemi osas ja see, et i12- 18-aastastele immuunpuudulikele on immuniseerimiskava raames võimaldatud vaktsineerimiskuur kolm vaktsiinidoosi. Soovitame määruse lisas ja eelnõu seletuskirjas seda täpsustada.

Eesti Perearstide Selts Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Juhime tähelepanu väiksele trükiveale määruse 32 lisa 1 testis: tähiste seletustes tuleks HPV tähise seletus tuua eraldi reale. Praegu on HPV vaktsiini tähise seletus DTaP-IPV vaktsiini seletusega samal real.

Arvestatud.

Eesti Perearstide Selts Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Määruse 32 lisas 2 toodud terviseseisundite loetelu gripi vastasel immuniseerimisel vajab vormistuslikke ja sisulisi parandusi. Sellekohased ettepanekud on edastatud EPS juhatuse liikme Marje Oona poolt Maia-Triin Kanarbikule e-kirja teel 08. juunil 2026.

Arvestatud osaliselt.

Eesti Perearstide Selts Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Määruse eelnõu seletuskirjas lk 7-8 kasutatakse immuniseerimiskava riskirühmade ajakohastamisel selgitamisel mõistet „immuunpuudulikkusega täiskasvanud“. Rangelt võttes ei kuulu laiendatud gripivastase vaktsineerimise riskirühmadesse ainult immuunpuudulikkusega täiskasvanud, vaid ka mõnede teiste krooniliste haigusseisunditega täiskasvanud, mille korral on suur risk gripitüsistuste tekkimiseks, nendeks on teatud krooniliste kopsuhaigustegapatsiendid ja aspiratsiooniriskiga patsiendid. Seletuskirjas soovitame vastavat sõnastust täpsustada.

Arvestatud.

Eesti Perearstide Selts Sotsiaalministeeriumi kommentaar

Käesolevas määruste muutmise eelnõus ei ole kavandatud COVID-19 vaktsineerimise sihtrühmade ajakohastamist. Soovitame võimalikult kiiresti üle vaadata ja ajakohastada COVID-19 vastase vaktsineerimise sihtrühmad.

Teadmiseks võetud.