Egert Belitšev

Politsei- ja Piirivalveamet

[email protected]

Teie nr

Meie 08.07.2026 nr 7-4/261050/2605764

Pangakonto väljavõtete nõudmine elamisloataotluse menetluses

Austatud peadirektor

Õiguskantslerile esitatud avaldustest on selgunud, et Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud

nõuavad inimestelt elamisloataotluse menetlustes pangakontode täielike väljavõtete esitamist

filtreerimata kujul. Ametnikud on nõudnud neid andmeid inimestelt isegi rohkem kui kahe aasta

kohta.

Leian, et PPA seesugune tegevus on õigusvastane, sest elamisloataotluse menetluses ei ole lubatud

nõuda inimeselt tema pangakontode täielikke väljavõtteid. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette

eraelu kaitse põhimõtte. Inimese pangaandmed on põhiseaduse alusel rangelt kaitstud andmed.

Nende andmete põhjal on võimalik saada väga palju teavet inimese eraelu kohta. Selliste andmete

nõudmine piirab intensiivselt inimese õigusi ning elamisloataotluse menetluses ei ole selliste

andmete küsimine seaduslik. Elamisloataotluste üle otsustamisel tohib küsida vaid otsustamiseks

tõepoolest vajalikke andmeid.

PPA ametnikud on põhjendanud pangakonto väljavõtete nõudmist vajadusega kontrollida, kas

inimesel on piisav legaalne sissetulek, kas ta on kasutanud varem elamisluba eesmärgipäraselt ja

tegelikult elanud Eestis, ning uurida inimestevaheliste suhete kohta. Vajadusel on võimalik paluda

inimesel esitada konto väljavõte konkreetsete maksete kohta, mis puudutavad neid asjaolusid,

mida on vajalik menetluse käigus kontrollida. Pangakontode täielikke väljavõtteid filtreerimata

kujul ei ole põhiseaduse, seaduste ja Euroopa Liidu õiguse kohaselt lubatud küsida.

Elamisloataotluse üle otsustamiseks vajalikke asjaolusid on võimalik kontrollida ka muude

tõendite alusel. Näiteks saab kontrollida Maksu- ja Tolliameti andmeid või paluda inimesel esitada

tööandja tõend sissetuleku kohta või tõend konkreetse sissetuleku laekumise kohta. Samuti on

võimalik küsida muid tõendeid Eestis elamise või peresuhete kohta. Nõnda ei kohustata inimest

avaldama andmeid, mis on tundlikud ja mille avaldamine rikub inimese eraelu puutumatust, kuid

mis ei ole elamisloataotluse üle otsustamisel vajalikud.

Demokraatliku õigusriigi põhimõttega ei ole kooskõlas, et ametnikud nõuavad elamisloataotluse

lahendamisel inimestelt pangakonto täielikke väljavõtteid ja uurivad pangaandmete kaudu nende

eraelu üksikasju.

Palun viige PPA halduspraktika kooskõlla põhiseaduse ja seadustega ning lõpetage elamisloa

taotlejatelt pangakontode väljavõtete nõudmine.

2

Asjaolud

1. Õiguskantslerile esitatud avaldustest on selgunud, et PPA ametnikud nõuavad elamisloataotlusi

puudutavates menetlustes inimestelt süsteemselt nende pangakontode väljavõtteid filtreerimata

kujul. Andmeid on küsitud kõigi pangakontode kohta (sh isiklike, ettevõtte pangakontode,

investeerimiskontode kohta). PPA on nõudnud inimestelt pangakonto väljavõtteid isegi enam kui

kahe aasta kohta. Kui inimesed on keeldunud neid andmeid esitamast, on PPA jätnud

elamisloataotluse läbi vaatamata.

2. PPA vastas 02.06.2026 Õiguskantsleri Kantseleile, et pangakonto väljavõtteid küsitakse

elamisloa menetluses tavaliselt selleks, et tuvastada, kas inimene on elanud Eestis või mis seosed

on tal teiste inimestega (nt perekonnaelu ehtsuse kontrollimisel). PPA vastuse kohaselt kontrollib

PPA Eestis teenitavat sissetulekut Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmete alusel ja selleks inimeste

pangakonto väljavõtet ei küsita. Kui on kahtlus, et inimene elab püsivalt mõnes muus riigis, kuigi

väidab, et elab Eestis, siis on üks võimalus tema elukoha tuvastamiseks vaadata, kus ta teeb oma

igapäevaseid kulutusi ja pangatehinguid. PPA märkis, et Eestis elamine on üks elamisloa andmise

tingimus ja seega on asjakohane seda kontrollida ning vajaduse korral selle tõendamiseks

dokumente küsida.

Isikuandmete töötlemise üldised põhimõtted

3. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja

kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

4. Põhiseaduse § 19 järgi on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Põhiseaduse § 26 kohaselt on

igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja

nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud

juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,

kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

5. Nendest põhiseaduse sätetest tuleneb inimese õigus eraelu ja tema isikuandmete kaitsele. Riigil

peab olema legitiimne eesmärk inimese eraellu sekkumiseks ning isikuandmete töötlemiseks.

Seejuures tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet (põhiseaduse § 11). Isikuandmeid on lubatud

töödelda minimaalses ulatuses, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks.

6. PPA on märkinud, et välismaalaste seaduse (VMS) § 31 kohaselt on inimene kohustatud

haldusorgani nõudmisel esitama täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses

tähtsust omavate asjaolude kohta. Kui inimene seda kohustust ei täida, võib PPA jätta taotluse läbi

vaatamata või toimingu sooritamata.

7. VMS § 293 lõige 2 sätestab, et PPA-l on õigus välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis

elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise ja

kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks küsitleda välismaalast, tema

perekonnaliikmeid ja muid asjassepuutuvaid isikuid ja asutusi ning siseneda inimese loal tema

eluruumi või muusse ruumi või alale.

8. VMS § 31 ja § 293 lõige 2 annavad PPA-le näivalt väga ulatusliku aluse andmete nõudmiseks.

Nendest sätetest ei tulene siiski õigust nõuda igasuguseid andmeid, mida võib kuidagi seostada

elamisloataotluse asjaoludega. PPA peab andmete nõudmisel alati järgima ka muid õigusakte, mis

seavad olulised piirangud sellele, mis andmeid ja kui suures ulatuses inimestelt võib nõuda.

3

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõige 1 näeb ette, et menetlustoimingu vormi ja muud

haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes

põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

10. Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda, mis on sätestatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679, direktiivis 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse

üldmäärus; ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seaduses, arvestades seaduses

sätestatud erisusi (HMS § 7 lg 4). Haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti andmise,

toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas

asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud

teisiti (HMS § 7 lg 5).

11. Isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab isikuandmete töötlemise üldised nõuded.

Isikuandmete töötlemisel tuleb tagada, et isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega,

mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt („võimalikult väheste andmete kogumine“;

isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punkt c).

Pangakonto väljavõtte nõudmise õigusvastasus

12. Põhiseaduse kohaselt on inimeste pangaandmed väga rangelt kaitstud andmete liik. Nende

andmetega tutvumisel on võimalik saada väga palju teavet inimese majandusliku seisu, kohustuste,

harjumuste, ajaveetmise viiside, suhete jms kohta, mis moodustavad inimese eraelu tuuma.

13. Riigil peab olema inimese pangaandmete küsimiseks äärmiselt kaalukas eesmärk. Seejuures

tuleb järgida põhimõtet, et kui taotletavat eesmärki on võimalik saavutada inimese õigusi vähem

piiraval viisil, tuleb kasutada andmete kontrollimiseks sellist viisi. Elamisloa asjaolude

kontrollimiseks piisab reeglina sellest, kui inimene esitab haldusorganile konkreetsed tõendid.

14. Mitmetest õiguskantslerile esitatud avaldustest ja edastatud dokumentidest on nähtunud, et

PPA on nõudnud pangakontode väljavõtteid legaalse sissetuleku kontrollimiseks (vt ka

õiguskantsleri soovitus PPA-le 14.04.2025, nr 6-3/250657/2502711). Ka siseministri määruse nr

7 muutmise seletuskirjas on öeldud, et PPA nõuab elamisloa taotlejatelt pangakonto väljavõtet

nende sissetuleku tõendamiseks. Seletuskirjas on märgitud, et „esitamisele kuuluvate dokumentide

loetelu täiendatakse kõigis nimetatud sätetes dokumendiga taotleja legaalse sissetuleku kohta

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuue kuu jooksul, millest nähtub vähemalt sissetuleku

suurus, regulaarsus ja allikad. Praktikas küsib PPA tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise

taotlejatelt üldjuhul sissetuleku tõendamiseks pangakonto väljavõtet viimase kuue kohta. Vastava

dokumendi põhjal on haldusorganil võimalik hinnata taotleja rahaliste vahendite olukorda. Samuti

kontrollida, kas taotleja elab püsivalt Eestis“.1

15. Inimesel on võimalik tõendada sissetulekuid konkreetsete tõenditega. Kui andmed on olemas

MTA andmebaasis, siis ei ole PPA-l põhjust nõuda sama sissetuleku kohta lisatõendeid. Kui MTA

andmebaasist nähtuvad sissetulekud ei ole piisavad õigusaktidega kehtestatud sissetulekunõude

täitmiseks, siis võib inimeselt küsida lisatõendeid konkreetsete sissetulekute kohta. Juhul kui

inimene alles asub Eestisse elama, ei pruugigi olla võimalik sissetulekut kontrollida MTA andmete

alusel, vaid inimene saab esitada konkreetsed tõendid varasema sissetuleku kohta. Mitte mingil

1 Vt eelnõude infosüsteemi toimik nr 25-0181, siseministri määruste muutmine, seletuskiri, lk 24.

4

juhul ei ole lubatud ametnikel nõuda välja pangakontode täielikke väljavõtteid sissetulekunõude

täitmise kontrollimiseks. Demokraatlikus õigusriigis ei ole ametnikel voli uurida inimeste

pangakontosid, et saada üldist ülevaadet nende majanduslikust olukorrast.

16. Samuti ei ole põhjendatud nõuda pangakontode täielikke väljavõtteid selleks, et uurida, kas

inimene viibis eelmise elamisloa kehtivusajal Eestis. Ametnikud ei või nõuda inimestelt

pangakontode väljavõtteid ka selleks, et uurida inimestevahelisi suhteid. Põhiseadus kaitseb

inimest just sellist laadi riigivõimu sekkumise eest. Neid asjaolusid saab inimene samuti tõendada

muude tõenditega või vajadusel väljavõtetega konkreetsete ülekannete või laekumiste kohta. Kui

PPA-l on küsimusi näiteks peresuhete ehtsuse kohta, siis on võimalik küsida konkreetseid

tõendeid. Niisiis on võimalik vajadusel paluda inimesel esitada väljavõte konkreetsete maksete

kohta, mis puudutavad neid asjaolusid, mida on vajalik menetluse käigus kontrollida.

17. Ilmselgelt ebaproportsionaalne on ka see, et inimestelt on nõutud pangakontode väljavõtteid

enam kui kahe aasta kohta.

18. Kokkuvõtvalt: elamisloataotluste menetluses ei ole PPA ametnikel lubatud nõuda inimestelt

pangakontode täielikke filtreerimata väljavõtteid. Kui on vaja kontrollida seda, kas inimene on

täitnud sissetulekunõude, toetanud majanduslikult oma pereliikmeid või mõnd muud asjaolu, siis

saab inimeselt küsida selle kohta konkreetseid tõendeid või väljavõtet konkreetsete maksete

teostamise kohta. Mõistagi peavad ka konkreetsed päringud vastama põhiseaduse,

haldusmenetluse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele ehk olema kooskõlas

proportsionaalsuse ning andmete töötlemise minimaalsuse nõudega.

19. Palun viivitamata muuta PPA halduspraktikat ja mitte nõuda inimestelt elamisloataotlusi

puudutavates menetlustes pangakontode täielike väljavõtete esitamist. Selline tegevus on

ilmselges vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ‒ nõnda rikutakse põhiseadust ja

haldusmenetluse seadust ning eiratakse isikuandmete töötlemise peamisi nõudeid. Ka

pooleliolevates menetlustes tuleb taotlejatele teada anda, et PPA sellekohased nõuded on alusetud

ning inimesed ei pea neid andmeid esitama. Ebaseaduslikult kogutud andmed tuleb kustutada.

Palun teatage kümne tööpäeva jooksul, kuidas olete soovitust järginud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Siseministeerium

Kristiina Albi 693 8404

[email protected]