EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 29.6.2026 COM(2026) 340 final

2026/0182 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the conclusion of the Comprehensive Economic Partnership Agreement between the

European Union and Indonesia

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

Indonesia is the EU’s 30th largest trading partner for goods globally and the EU’s fifth trading

partner in the ASEAN in 2025, while the EU is Indonesia’s fourth largest trading partner,

accounting for 6% of its total trade. Bilateral trade between the two partners amounted to

EUR 28.9 billion in 2025, with EU exports worth EUR 10.2 billion and EU imports worth

EUR 18.7 billion. Indonesia exports to the EU include mainly agricultural products, base

metals, chemicals, machinery and appliances, fats and oils as well as footwear. The EU’s

exports to Indonesia are largely dominated by industrial products, including machinery and

appliances, transport equipment and chemical products. Bilateral trade in services between the

EU and Indonesia amounted to EUR 9.3 billion in 2024, with EU exports amounting to

EUR 5.8 billion and imports amounting to EUR 3.5 billion. In 2024, the EU’s foreign direct

investment stock in Indonesia amounted to EUR 24.7 billion, while Indonesia’s FDI stock in

the EU was EUR 1.3 billion.

Indonesia, a WTO member since 1995, currently enjoys trade preferences with the EU under

the Generalised Scheme of Preferences (“GSP”), of which it is the second largest beneficiary.

In 2024, 44% of its exports to the EU were eligible for reduced tariffs under the GSP.

Indonesia will however graduate out of the GSP on 1 January 2027, due to its upper-middle

income status over the last 3 years.

On 23 April 2007, the Council authorised the Commission to enter into negotiations for a Free

Trade Agreement with ASEAN countries. The objective at the time was to negotiate a region-

to-region free trade agreement. The authorisation however provided for the possibility of

bilateral negotiations in the event that it was not possible to reach agreement to negotiate

jointly, and where such bilateral negotiations were politically acceptable and economically

meaningful.

On 8 May 2009, the Commission reported to the Article 133 Committee – as it was known at

the time- on the difficulties encountered in the EU-ASEAN negotiations, which both sides

had agreed to pause. The Article 133 Committee asked the Commission to explore the

prospects of individual bilateral negotiations with a number of ASEAN countries and in

December 2009 the Council endorsed this approach.

Indonesian President Susilo Bambang Yudhoyono and European Commission President José

Manuel Barroso decided in late 2009 to examine how commercial relations between the EU

and Indonesia could be deepened. They tasked a Vision Group with representatives from

Indonesia and the EU to produce recommendations on how to take relations to the next level.

The Vision Group recommended on 4 May 2011 “the conclusion of a Comprehensive

Economic Partnership Agreement (CEPA) between the EU and Indonesia, based on a free

trade area and building on enhanced market access, capacity building and facilitation of trade

and investment”. Important consideration was given to Indonesia’s large potential in terms of

size, current and expected growth rates, the shift of its economy towards manufacturing

exports, emerging services, increasing openness and macro-economic stability. The

complementarity between the EU’s and Indonesia’s economies, with the EU exporting very

different products to Indonesia than Indonesia to Europe, also played a significant role.

EN 2 EN

The EU and Indonesia carried out a joint scoping exercise to determine the scope and the

level of ambition of a future trade agreement. This exercise was concluded in April 2016,

demonstrating that negotiations could lead to a trade agreement in both sides’ interest.

On 13 July 2016, the Council authorised the Commission to start bilateral FTA negotiations

with Indonesia. The negotiations for a Comprehensive Economic Partnership Agreement

(“CEPA” or the “Agreement”) between the EU and Indonesia were officially launched on 19

July 2016. The first negotiating round took place in Brussels from 20-21 September 2016.

The negotiations were supported by a Trade Sustainability Impact Assessment. Following a

nine-year negotiation process and 19 rounds of negotiations, the EU and Indonesia concluded

the negotiations for the CEPA on 23 September 2025.

From the broader geopolitical and geo-economic context, the conclusion of these negotiations

with the main ASEAN economy sends a strong signal of the joint commitment of the EU and

Indonesia to a rules-based trading system, and of the EU’s resolve to accelerate its trade

openness and diversification agenda.

The deal will eliminate tariffs on over 98% of tariff lines, and close to 100% in terms of

value. 80% will be liberalised already at entry into force, and after a 5-year phase out

liberalisation will reach 96% of bilateral trade. The CEPA also aims to remove technical

barriers to trade in goods between the EU and Indonesia. It creates a more transparent,

predictable, and cost-effective environment, enhanced market access and reduced costs. The

agreement will expand opportunities for EU and Indonesia services suppliers andinvestors,

and ensure amore predictable trade environment. While the CEPA promotes trade and

investment flows between the EU and Indonesia, it explicitly safeguards each party’s right to

regulate in pursuit of legitimate policy objectives. It also provides direct protection for 221

EU and 72 Indonesian geographical indications and contains robust commitments on trade

and sustainable development.

The legally reviewed texts of the CEPA have been made public and can be found at the

following link:

Text of the agreements - Trade and Economic Security - European Commission

The Commission is putting forward the following proposals for Council decisions:

– Proposal for a Council Decision on the signing of the Comprehensive

Economic Partnership Agreement between the European Union and Indonesia;

– Proposal for a Council Decision on the conclusion of the Comprehensive

Economic Partnership Agreement between the European Union and Indonesia;

– Proposal for a Council Decision on the signing of the Investment Protection

Agreement between the European Union and Indonesia;

– Proposal for a Council Decision on the conclusion of the Investment Protection

Agreement between the European Union and Indonesia.

The attached proposal for a Council Decision constitutes the legal instrument for the

conclusion of the CEPA between the European Union and Indonesia.

EN 3 EN

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

Prior to concluding the negotiations for an FTA, the EU and Indonesia had negotiated

Partnership Cooperation Agreement (“PCA”), which was signed in Jakarta on 9 November

2009 and entered into force on 1 May 2014. The Agreement provides the basis for

cooperating across a wide spectrum of policy fields, including human rights and trade, and for

holding regular political dialogue and sectoral cooperation.

Once the CEPA enters into force, it will coexist with the PCA as a specific agreement and an

integral part of the overall bilateral relations between the EU and Indonesia. The two

agreements have no conflicting provisions.

• Consistency with other Union policies

The CEPA is fully consistent with Union policies and will not require the EU to amend its

rules, regulations or standards in any regulated area. Furthermore, like all other trade

agreements the Commission has negotiated, the CEPA fully safeguards public services and

ensures that governments’ right to regulate in the public interest is fully preserved and

constitutes a basic underlying principle to them.

Furthermore, the provisions of the CEPA fully reflect the outcome of the EU’s recent

sustainable trade policy review communication (‘'The power of trade partnerships: together

for green and just economic growth’ of 22 June 2022).

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Substantive legal basis

Article 207 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) provides for the

negotiation and conclusion of trade agreements as part of the Union’s common commercial

policy. Articles 91 and 100(2) provide for the basis for agreeing international transport

provisions.

Given that the main objectives and components of CEPA are the common commercial policy

and the provision of transport, the substantive legal bases are Articles 207, 91 and 100(2)

TFEU.

• Procedural legal basis

Given that Articles 91(1), 100(2) and 207 TFEU are the substantive legal bases, the Council is

to adopt the decision concluding the agreement after obtaining the consent of the European

Parliament, in accordance with Article 218(6), second subparagraph, point (a) TFEU.

Therefore, the procedural legal basis for the proposed decision on concluding the agreement is

Article 218(6), second subparagraph, point (a) TFEU.

Article 218(7) TFEU should also be added as a legal basis as it is appropriate for the Council

to authorise the Commission to approve the position of the Union to rectify and/or modify

certain parts of the agreement.

• Union competence

In accordance with Opinion 2/15 on the EU-Singapore FTA of the Court of Justice of 16 May

2017, all the areas covered by the CEPA would fall within the exclusive competence of the

EU and, more particularly, within the scope of Articles 91, 100(2) and 207 TFEU. The Court

EN 4 EN

drew the EU exclusive competence from the scope of the Common Commercial Policy under

Article 207(1) TFEU and from Article 3(2) TFEU (based on the affectation of existing

common rules contained in secondary legislation).

• Subsidiarity

The FTA as presented to the Council does not cover any matters that fall outside the EU’s

exclusive competence.

• Proportionality

Trade agreements are the appropriate means to govern market access and the related areas of

comprehensive economic relations with a third country outside the EU. No alternative exists

to render such commitments and liberalisation efforts legally binding.

This initiative pursues directly the Union's objective in external action and contributes to the

political priority of 'EU as a stronger global actor’. It is in line with the EU Global Strategy’s

orientations to engage with others and revamp its external partnerships in a responsible way,

in order to attain the EU's external priorities. It contributes to the EU’s trade and development

objectives.

• Choice of the instrument

This proposal for a Council decision is submitted in accordance with Article 218(6) TFEU,

which envisages the adoption by the Council of a decision concluding the agreement. There

exists no other legal instrument that could be used in order to achieve the objective pursued

by this proposal.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Stakeholder consultations

Prior to and during the negotiations, the EU Member States were regularly informed and

consulted orally and in writing on the different aspects of the negotiation via the Council’s

Trade Policy Committee. The European Parliament was also regularly informed and consulted

via its Committee on International Trade (“INTA”). The texts progressively resulting from the

negotiations were circulated throughout the process to both institutions.

In parallel to the negotiations, the Commission commissioned a Sustainable Impact

Assessment (“SIA”) of the CEPA between the EU and Indonesia.

The SIA, which was completed in September 2019, examined how the trade and trade-related

provisions of the CEPA under negotiation could affect economic, social, human rights and

environmental issues in the EU and in Indonesia. It built on the analysis presented in the SIA

carried out in 2008 in support of the region-to-region negotiations for a EU-ASEAN trade

agreement, providing more up-to-date information and a clear focus on the specific features

and potential impacts of bilateral negotiations with Indonesia only. It notably examined more

in-depth the potential impacts of CEPA in a number of sectors of specific relevance for EU-

Indonesia trade relations, including vegetable oils and oilseeds, clothing and apparel, and

financial services.

Overall, the report concluded that an EU-Indonesia agreement was expected to have positive

impacts for both Parties and their societies, across all the key economic indicators (GDP,

EN 5 EN

welfare, global and bilateral trade), with their comparative magnitude being larger in

Indonesia than in the EU due to the differences in the relative size of the two economies. The

economic modelling projected a increase in EU welfare of EUR 2 to 2.4 billion and an

increase in EU GDP of EUR 2.5 to 3.1 billion. It showed that the higher the degree of trade

liberalisation achieved in the agreement, the larger the economic gains expected for both

sides, thereby making the case for pursuing the maximum degree of liberalisation possible in

the negotiations. The removal of non-tariff barriers (NTBs) to trade appeared to be a key

factor in determining the size of the expected economic gains, and the report stressed the

importance of paying specific attention to areas such as Sanitary and Phyto-Sanitary (SPS)

measures and Technical Barriers to Trade (TBT).

The Commission issued a position paper on the SIA carried out in supoprt of CEPA

negotiations, on 26 June 2020. It concluded that the SIA corroborated the case for negotiating

an ambitious trade and investment agreement and provided insights on specific sectors or

actors that could experience negative impacts, and to which special attention should be paid.

In the context of the SIA and throughout the negotiations, the Commission provided the

possibility for civil society organisations to have their voice heard, ask questions, and

contribute to a sound, evidence-based and transparent societal debate, including through

dedicated civil society dialogues, a workshop with local stakeholders in Indonesia, bilateral

meetings, interviews and web-based surveys.

Furthermore, during the negotiations and in line with its transparency policy, the Commission

has published on its website and regularly updated reports of the negotiating rounds, the text

proposals, press releases, facts sheets and background information materials.

• Collection and use of expertise

The SIA of the CEPA was carried out by a consortium of independent consultancy companies

led by Development Solutions and commissioned by the Commission’s Directorate-General

for Trade.

• Impact assessment

The negotiations for bilateral Free Trade Agreements between the EU and Southeast Asian

countries were covered by the August 2009 Impact assessment carried out at the time of the

Commission proposal for a negotiating mandate for and EU-ASEAN Free Trade agreement.

• Regulatory fitness and simplification

The CEPA is not subject to REFIT procedures. It nevertheless contains a number of

provisions that will simplify trade and related procedures, reduce export related costs and will

therefore enable more SMEs to do business in both markets. A dedicated chapter for SMEs

addresses in particular enhanced information exchange and cooperation with Indonesia on

SME-related issues. Tariff elimination including on electronic communications, simplified

and digitised customs procedures and more compatible technical requirements will lower

export related costs and allow SMEs with lower trade volumes to compete with larger

companies. This also enhances SMEs' ability to participate in supply chains, digital trade and

public procurement and to provide services on the Indonesian market. The CEPA also

promotes transparency and the use of international standards to facilitate market access and

lower costs of compliance.

EN 6 EN

• Fundamental rights

The proposal does not affect the protection of fundamental rights in the Union.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The CEPA will have a financial impact on the EU’s budget on the side of the revenues. It is

estimated that foregone duties could reach an amount of between EUR 630 million and EUR

700 million a year upon full implementation of the CEPA. The estimate is based on average

imports projected for 2041 in the absence of an FTA.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The CEPA includes institutional provisions that lay down the structure for the implementing

bodies to continuously monitor CEPA implementation, operation and impact of the CEPA.

The institutional chapter of the CEPA establishes a Trade Committee that has as its main task

to supervise and facilitate the implementation and application of the CEPA. The Trade

Committee will be in charge of supervising the work of all specialised committees and

working groups established under the CEPA.

The Trade Committee will exchange views on topics linked to the implementation of the

agreement with civil society representatives participating in a Civil Society Dialogue.

The CEPA also establishes Domestic Advisory Groups comprising of a balanced

representation of independent civil society organisations including non-governmental

organisations, business and employers' organisations as well as trade unions active on

economic, social and environmental matters. The Domestic Advisory Groups may submit

views and recommendations concerning the functioning and implementation of the FTA and

shall meet at least once a year.

As emphasised in the “Trade for All” Communication, the Commission is dedicating

increasing resources to the effective implementation and enforcement of trade and investment

agreements. In November 2025, the Commission published its fifth annual Implementation

and Enforcement Report. The main purpose of the report is to convey an objective picture on

the implementation of EU FTAs, highlighting the progress made and the shortcomings that

need to be addressed. The objective is for the report to serve as the basis for open debate and

engagement with Member States, the European Parliament and the civil society at large on the

functioning of the FTAs and their implementation. As an annual exercise, the publication of

the report will allow regular monitoring of developments, registering also how identified

priority issues have been addressed. The report will cover the EU-Indonesia CEPA as of its

entry into force

• Explanatory documents (for directives)

Not applicable.

• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal

As a result of Chapter 2 of the CEPA, the EU and Indonesia will eliminate tariffs on over 98%

of tariff lines, and close to 100% in terms of value. 80% will be liberalised already at entry

into force. After a 5-year phase-out, liberalisation will reach 96% of bilateral trade. For

EN 7 EN

example, Indonesia will remove high duties on industrial products, such as motor vehicles

(current tariffs up to 50%), machinery and electrical equipment, pharmaceuticals and

chemicals, agri-food products. The agreement will also eliminate or substantially reduce EU

duties on most Indonesian goods exported to the EU.

Chapter 3 of the CEPA contains rules of origin that ensure that only products that have been

significantly processed in the EU or Indonesia can benefit from the tariff preferences of the

agreement.

Chapter 4 of the CEPA will help companies trading goods between the EU and Indonesia get

their products easier and faster through customs. It will help to ensure effective customs

control, so that imported goods meet all the rules of the importing country including

requirements related to safety, security and respect of intellectual property rights. The

agreement notably includes provisions on customs procedures to be complied with at the

border, commitments to provide easy access to information on applied tariffs, and common

principles for customs legislation.

Chapter 5 of the CEPA also includes a bilateral safeguard mechanism, which allows the EU

and Indonesia to impose temporary measures in case a significant increase of preferential

imports causes, or threatens to cause, serious injury to their domestic industry.

Chapter 6 of the CEPA on Sanitary and Phytosanitary (SPS) matters, covers food safety and

animal and plant health. It preserves the way the EU adopts and enforces its food safety rules,

be it for domestically produced or imported products. The agreement reaffirms the principles

of the WTO SPS Agreement. The EU and Indonesia will reinforce joint work on SPS matters

to ensure rapid intervention in emergencies related to imports and exports of agriculture and

fishery products.

Chapter 7 of the CEPA aims to remove technical barriers to trade in goods between the EU

and Indonesia. For key sectors like electronics, machinery, and energy-efficient products,

certificates and test reports from EU-based, accredited bodies are recognised, which

eliminates the need for expensive and time-consuming re-testing and re-certification in

Indonesia. The CEPA also contains streamlined labelling procedures. The CEPA provides for

better regulatory transparency and predictability improving the possibilities for stakeholders

and authorities to provide feedback on draft technical regulations of the other party and

leaving sufficient time to adapt before their entry into force. It also mandates that both parties

adopt and apply relevant internationally recognised standards as the basis for their technical

regulations. A dedicated automotive annex to the CEPA ensures that EU vehicles with UN

type-approval certificates identified in the agreement do not face additional testing or marking

requirements in Indonesia, reducing costs and time-to-market.

Chapter 8 of the CEPA will also expand opportunities for EU and Indonesian services

suppliers and investors, and ensure a more predictable trade environment. It will in particular

guarantee that EU service providers and investors in sectors identified in the CEPA will not

be discriminated vis-a-vis their Indonesian counterparts. It will make it easier for EU

operators to acquire the licenses or qualifications necessary to supply their services, through

clear, fair, and timely processes. It will ensure that EU service suppliers in certain sectors

will not be required to have local presence (such as a branch), a certain number of operators

or a certain value of transactions in Indonesia.

EN 8 EN

While the CEPA promotes trade and investment flows between the EU and Indonesia, it

explicitly safeguards each party’s right to regulate in pursuit of legitimate policy objectives.

Chapter 9 of the CEPA ensures that the capital needed to carry out the transactions liberalised

under the agreement – for example, setting up a foreign-owned business – is in practice

allowed to move from the EU to Indonesia and vice versa. At the same time, both sides can

still apply their own laws and rules where necessary, for example in cases of bankruptcy or

when dealing with securities.

Chapter 10 of the CEPA creates a predictable, secure, and fair digital trade environment. It

notably ensures free cross-border data flows by prohibiting unjustified localisation

requirements and prohibits customs duties on electronic transmissions. It provides for binding

rules that build consumer trust and ensure legal certainty for business and support innovation.

Chapter 11 of the he CEPA sets out rules ensuring that procedures to award public contracts

are transparent, fair and non-discriminatory for EU businesses.

The EU and Indonesia have agreed on the effective protection and enforcement of intellectual

property rights in Chapter 12. The CEPA notably provides direct protection for 221 EU and

72 Indonesian Geographical Indications (“GIs”), covering agri-food products such as EU

meats and cheeses and Indonesian spices and coffees. This high level of GI protection

strengthens the export potential in high-value agri-food sectors, ensuring exclusive

designation and helping producers market premium products.

Chapter 13 of the CEPA ensures that effective competition laws are maintained in both

jurisdictions, which are implemented by operationally independent authorities, that are to act

in a transparent and non-discriminatory manner, respecting the rights of defence. The

agreement also foresees cooperation between the authorities. It contains rules on subsidies,

antitrust and state-owned enteprises.

Chapter 14 of the CEPA also represents a major step in opening trade and investment and

securing supply chains between the EU and Indonesia in energy and raw materials.

Chapter 15 provides a comprehensive framework on trade and sustainable growth and

development, with legally binding commitments enforceable through the CEPA’s dispute

settlement mechanism. The CEPA also provides for a platform for dialogue and cooperation

on trade-related environmental and climate issues, including in the palm oil sector. It includes

dedicated provisions on the protection and management of natural resources, setting

commitments with respect to forest conservation, biodiversity, combatting illegal wildlife

trade, and combatting Illegal, Unreported, and Unregulated (IUU) fishing.

Chapter 16 of the CEPA creates a framework for the EU and Indonesia to cooperate on

strengthening policies and defining programmes that contribute to the development of

sustainable, inclusive, healthy and resilient food systems.

The Agreement in its chapter 17 sets out basic principles and operational guidelines for

economic cooperation and capacity building in areas covered under its scope.

It also has a chapter 18 dedicated to SMEs and a number of other provisions which benefit

such undertakings, e.g setting-up of a single publicly-accessible digital platform providing

information on how to access and do business on each other’s markets, creation of SME

contact points, digitization of commercial operations, etc.

EN 9 EN

Chapter 19 of the CEPA promotes transparent, coordinated, and evidence-based regulations

that respect domestic laws, support public policy goals, and consider the interests of

businesses and stakeholders. Parties must notably publish an annual list of major planned

regulations, explaining their purpose and timelines.

Chapter 20 of the CEPA enhances predictability, accountability, and fairness in trade-related

regulation. By guaranteeing timely publication, open access to information, fair administrative

processes, and independent avenues of appeal, it strengthens trust in regulatory systems and

lowers uncertainty for businesses operating across borders.

• Text of the Agreement and notifications

The text of the Agreement is submitted to the Council together with this proposal.

In accordance with the Treaties, it is for the Commission to proceed to the notification

provided for in Article 25.2 of the Agreement, in order to express the consent of the Union to

be bound by the Agreement.

EN 10 EN

2026/0182 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the conclusion of the Comprehensive Economic Partnership Agreement between the

European Union and Indonesia

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Articles 91(1), 100(2) and 207 in conjunction with Article 218(6), second subparagraph, point

(a) and Article 218(7) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Having regard to the consent of the European Parliament1,

Whereas:

(1) In accordance with Council Decision No [XX] of XX/XX/XXXX2, the

Comprehensive Economic Partnership Agreement between the Union and Indonesia

(the “Agreement”) was signed on [XX XX 2026], subject to its conclusion at a later

date.

(2) The Agreement should ensure the furtherance of the Union’s common commercial

policy by putting in place a comprehensive economic partnership with Indonesia.

(3) The Agreement should be approved.

(4) In accordance with Article 218(7) of the Treaty, it is appropriate to authorise the

Commission to approve, on the Union’s behalf, modifications to the Agreement that

are to be adopted by means of a simplified procedure pursuant to Articles 11.20, 12.37

or points (x) or (xi) of Article 24.2(2), following consultation of the Trade Policy

Committee.

(5) The Agreement, in accordance with Article 25.7(1) thereof, does not, within the

Union, confer rights or impose obligations on persons, other than those created

between the Parties under public international law,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The Comprehensive Economic Partnership Agreement between the European Union and

Indonesia (the “Agreement”) is hereby approved.

Article 2

For the purposes of Article 11.20 and point (x) of Article 24.2(2) of the Agreement, any

modification or rectification of Annexes 11-A and 11-B of the Agreement shall be approved

1 OJ C, , p. . 2 [Reference to be inserted].

EN 11 EN

by the Commission, on behalf of the Union, following consultation of the Trade Policy

Committee.

Article 3

For the purposes of Article 12.37 and point (xi) of Article 24.2(2) of the Agreement, any

amendment to Annexes 12-A and 12-C of the Agreement shall be approved by the

Commission on behalf of the Union, following consultation of the Trade Policy Committee.

Article 4

This Decision shall enter into force on the day of its adoption3.

Done at Brussels,

For the Council

The President

3 The date of entry into force of the Agreement will be published in the Official Journal of the European

Union.

EN 12 EN

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT ‘REVENUE’- FOR PROPOSALS

HAVING BUDGETARY IMPACT ON THE REVENUE SIDE OF THE BUDGET

1. NAME OF THE PROPOSAL:

Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion of the Comprehensive Economic

Partnership Agreement between the European Union and Indonesia

2. BUDGET LINES:

Revenue line (Chapter/Article/Item): Chapter 12, Article 120

Amount budgeted for the year concerned: (2026) EUR 21 368 300 000. Budget available

here: Draft budget 2026 - GENERAL STATEMENT OF REVENUE

(only in case of assigned revenues):

The revenues will be assigned to the following expenditure line (Chapter/Article/Item):

3. FINANCIAL IMPACT

 Proposal has no financial implications

x Proposal has no financial impact on expenditure but has a financial impact on

revenue

 Proposal has a financial impact on assigned revenue

The effect is as follows:

(EUR million to one decimal place)

Revenue line Impact on revenue45 12 monthsYear 2027

Chapter 12/Article 120 EUR 630 mn Entry into force expected

in the first half of 2027

0

Situation following action

Revenue line [N+10] [N+11] [N+12] [N+13] [N+14]

Chapter/Article/Item … EUR 700 mn EUR 700 mn EUR 700 mn EUR 700 mn EUR 700

mn

(Only in case of assigned revenues, under the condition that the budget line is already

known):

Expenditure line6 Year N Year N+1

4 The amounts per year need to be an estimation based on the formula or method defined under section 5.

For the starting year, the yearly amount is normally paid without a reduction or prorata. 5 The indicated amounts are customs duties (gross amounts). As regards the corresponding traditional

own resources due to the EU budget, the collection costs need to be deducted (25 % retained by

Member States until 2027 included, and of 10% afterwards, as proposed in COM(2025)574).

EN 13 EN

Chapter/Article/Item

…

Chapter/Article/Item

…

Expenditure line [N+2] [N+3] [N+4] [N+5]

Chapter/Article/Item

…

Chapter/Article/Item

…

4. ANTI-FRAUD MEASURES

5. OTHER REMARKS

The proposal does not incur additional costs (expenditure) in the EU budget.

The CEPA will have a financial impact on the EU’s budget on the side of the revenues. It is

estimated that foregone duties could reach an amount of between EUR 630 million and EUR

700 million a year upon full implementation of the CEPA. The estimate is based on average

imports projected for 2042 in the absence of an FTA.

Indirect positive impacts are expected in terms of increases in resources linked to value added

tax and gross national income.

6 To be used only if necessary.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.6.2026 COM(2026) 340 final

2026/0182 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu

sõlmimise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Indoneesia oli 2025. aastal ELi suuruselt 30. kaubanduspartner maailmas ja ELi viies

kaubanduspartner ASEANis, samas kui EL oli Indoneesia suuruselt neljas kaubanduspartner ,

kelle arvele langes 6 % riigi kogu kaubandusest. Kahe partneri kahepoolse kaubanduse maht

oli 2025. aastal 28,9 miljardit eurot, kusjuures ELi ekspordi rahaline väärtus oli 10,2 miljardit

eurot ja ELi impordi rahaline väärtus 18,7 miljardit eurot. Indoneesia ekspordib ELi peamiselt

põllumajandustooteid, mitteväärismetalle, kemikaale, masinaid ja seadmeid, rasvu ja õlisid

ning jalatseid. ELi ekspordis Indoneesiasse on tähtsaimal kohal tööstustooted, sealhulgas

masinad ja seadmed, transpordivahendid ja keemiatooted. ELi ja Indoneesia vahelise

kahepoolse teenustekaubanduse maht oli 2024. aastal 9,3 miljardit eurot, kusjuures ELi

ekspordi maht oli 5,8 miljardit eurot ja ELi impordi maht 3,5 miljardit eurot. 2024. aastal oli

ELi välismaiste otseinvesteeringute maht Indoneesias 24,7 miljardit eurot, samal ajal kui

Indoneesia välismaiste otseinvesteeringute maht ELis oli 1,3 miljardit eurot.

Indoneesia on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige alates 1995. aastast ja saab

praegu üldiste tariifsete soodustuste kava (edaspidi „GSP“) raames ELiga

kaubandussoodustusi ning on suuruselt teine soodustatud riik. 2024. aastal kohaldati

Indoneesia ekspordist ELi 44 % suhtes GSP raames vähendatud tariife. Ent Indoneesia ei

kuulu 1. jaanuarist 2027 enam üldiste tariifsete soodustuste kava alla, kuna ta on viimase

kolme aasta jooksul olnud üle keskmise sissetulekuga riik.

23. aprillil 2007 volitas nõukogu komisjoni alustama ASEANi riikidega läbirääkimisi

vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Toonane eesmärk oli pidada läbirääkimisi

piirkondadevahelise vabakaubanduslepingu üle. Volitusega nähti siiski ette kahepoolsete

läbirääkimiste võimalus juhul, kui ei ole võimalik jõuda kokkuleppele ühistes läbirääkimistes

ning kui sellised kahepoolsed läbirääkimised on poliitiliselt vastuvõetavad ja majanduslikult

mõttekad.

Komisjon esitas 8. mail 2009 artikli 133 komiteele (komiteel oli tol ajal selline nimi) aruande

ELi ja ASEANi läbirääkimistel tekkinud raskuste kohta, kusjuures mõlemad pooled olid

nõustunud tegema läbirääkimistes vaheaja. Artikli 133 komitee palus komisjonil uurida

väljavaateid individuaalseteks kahepoolseteks läbirääkimisteks mitme ASEANi riigiga ning

2009. aasta detsembris kiitis nõukogu selle lähenemisviisi heaks.

Indoneesia president Susilo Bambang Yudhoyono ja Euroopa Komisjoni president José

Manuel Barroso otsustasid 2009. aasta lõpus uurida, kuidas saaks süvendada ELi ja

Indoneesia vahelisi kaubandussuhteid. Nad moodustasid koos Indoneesia ja ELi esindajatega

visioonirühma, kellele anti ülesandeks koostada soovitused selle kohta, kuidas viia suhted

järgmisele tasandile. 4. mail 2011 soovitas visioonirühm sõlmida ELi ja Indoneesia vahel

laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu, mis põhineks vabakaubanduspiirkonnal ning mille

aluseks oleks parem turulepääs, suutlikkuse suurendamine ning kaubanduse ja investeeringute

hõlbustamine. Tähelepanuväärseks peeti Indoneesia suurt potentsiaali seoses riigi suuruse,

praeguste ja eeldatavate kasvumääradega, sellega, et riigi majanduse raskuskese on nihkumas

töötleva tööstuse ekspordile, samuti seoses uute teenuste, suureneva avatuse ja

makromajandusliku stabiilsusega. Oluline roll oli ka ELi ja Indoneesia majanduse

vastastikusel täiendavusel, kuna EL ekspordib Indoneesiasse hoopis teistsuguseid tooteid kui

Indoneesia Euroopasse.

ET 2 ET

EL ja Indoneesia tegid ühise analüüsi, et määrata kindlaks tulevase kaubanduslepingu

kohaldamisala ja ambitsioonikuse tase. See analüüs valmis 2016. aasta aprillis ja näitas, et

läbirääkimised võivad viia kaubanduslepingu sõlmimiseni mõlema poole huvides.

13. juulil 2016 volitas nõukogu komisjoni alustama Indoneesiaga kahepoolseid

vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Läbirääkimised ELi ja Indoneesia vahelise

laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) üle algasid ametlikult 19. juulil

2016. Läbirääkimiste esimene voor toimus 20.–21. septembril 2016 Brüsselis. Läbirääkimisi

toetas kaubanduse jätkusuutlikkuse mõjuhinnang. Pärast üheksa-aastast läbirääkimisprotsessi

ja 19 läbirääkimisvooru viisid EL ja Indoneesia 23. septembril 2025 läbirääkimised lepingu

üle lõpule.

Laiemas geopoliitilises ja geomajanduslikus kontekstis annab nende läbirääkimiste

lõpuleviimine ASEANi peamise majandusjõuga selge signaali ELi ja Indoneesia ühisest

toetusest reeglitel põhinevale kaubandussüsteemile ning ELi kindlast tahtest muuta oma

kaubandus avatumaks ja mitmekesisemaks.

Lepinguga kaotatakse tollimaksud enam kui 98 %-l tariifiridadest (väärtuse järgi arvestades

peaaegu 100 %-l tariifiridadest). 80 % vabastatakse tollimaksudest juba lepingu jõustumisel ja

pärast viieaastast järkjärgulist tollimaksudest vabastamist jõutakse 96 %-ni kahepoolsest

kaubandusest. Samuti on lepingu eesmärk kõrvaldada tehnilised tõkked ELi ja Indoneesia

vahelises kaubavahetuses. See loob läbipaistvama, prognoositavama ja kulutõhusama

keskkonna, parandab turulepääsu ja vähendab kulusid. Lepinguga laiendatakse ELi ja

Indoneesia teenuseosutajate ja investorite võimalusi ning tagatakse prognoositavam

kaubanduskeskkond. Kuigi leping edendab ELi ja Indoneesia vahelisi kauba- ja

investeeringuvooge, kaitseb see sõnaselgelt kummagi poole õigust kehtestada õigusnorme

õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti pakub see otsest kaitset 221 ELi ja

72 Indoneesia geograafilisele tähisele ning sisaldab kindlaid kohustusi kaubanduse ja kestliku

arengu valdkonnas.

Lepingu õiguslikult läbivaadatud tekst on avalikustatud ja kättesaadav järgmise lingi kaudu:

lepingute tekstid – kaubanduse ja majandusjulgeolek – Euroopa Komisjon

Komisjon esitab järgmised nõukogu otsuste ettepanekud:

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta;

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta;

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute

kaitse lepingu allkirjastamise kohta;

– ettepanek: nõukogu otsus Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise investeeringute

kaitse lepingu sõlmimise kohta.

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek on õigusakt Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise

laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta.

ET 3 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Enne vabakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimist pidasid EL ja

Indoneesia läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu üle, millele kirjutati alla Jakartas 9.

novembril 2009 ja mis jõustus 1. mail 2014. Leping on aluseks koostööle paljudes

valdkondades, sealhulgas inimõiguste ja kaubanduse valdkonnas, ning korrapärasele

poliitilisele dialoogile ja valdkondlikule koostööle.

Kui laiaulatuslik majanduspartnerlusleping jõustub, kehtib see koos ELi ja Indoneesia

vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga kui erileping ning sellest saab ELi ja Indoneesia

vaheliste üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa. Kahes lepingus ei ole vastuolulisi

sätteid.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping on täielikult kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega ega

nõua ELi reeglite, õigusnormide ega standardite muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.

Nagu kõik muud kaubanduslepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud, kaitseb ka

laiaulatuslik majanduspartnerlusleping täielikult avalikke teenuseid ning tagab, et valitsuste

õigus kehtestada avalikkuse huvides õigusnorme säilib täielikult ja moodustab selle

aluspõhimõtte.

Lisaks kajastavad laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sätted täielikult ELi hiljutise

kestliku kaubanduspoliitika läbivaatamist käsitleva teatise tulemusi (22. juuni 2022. aasta

teatis „Kaubanduspartnerluste jõud: ühiselt rohelise ja õiglase majanduskasvuni“).

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Materiaalõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et liidu ühise kaubanduspoliitika osaks on

kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamine ja nende sõlmimine. Artiklis 91 ja artikli 100

lõikes 2 on sätestatud alus rahvusvahelise transpordi sätete kokkuleppimiseks.

Arvestades, et laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu peamised eesmärgid ja komponendid

on ühine kaubanduspoliitika ja transpordi pakkumine, on materiaalõiguslikud alused ELi

toimimise lepingu artiklid 207 ja 91 ning artikli 100 lõige 2.

• Menetlusõiguslik alus

Võttes arvesse, et materiaalõiguslikud alused on ELi toimimise lepingu artikli 91 lõige 1,

artikli 100 lõige 2 ja artikkel 207, võtab nõukogu lepingu sõlmimist käsitleva otsuse vastu ELi

toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a kohaselt pärast Euroopa Parlamendilt

nõusoleku saamist.

Seepärast on lepingu sõlmimist käsitleva otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu

artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkt a.

Õigusliku alusena tuleks lisada ka ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 7, sest on

asjakohane, et nõukogu volitaks komisjoni kiitma heaks liidu seisukohta lepingu teatavate

osade muutmise ja/või parandamise küsimuses.

ET 4 ET

• Liidu pädevus

Vastavalt Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamusele 2/15 ELi ja Singapuri

vabakaubanduslepingu kohta kuuluksid kõik laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga

hõlmatud valdkonnad ELi ainupädevusse ning täpsemalt ELi toimimise lepingu artikli 91,

artikli 100 lõike 2 ja artikli 207 kohaldamisalasse. ELi ainupädevuse tuletas kohus ELi

toimimise lepingu artikli 207 lõike 1 alusel ühise kaubanduspoliitika kohaldamisalast ja ELi

toimimise lepingu artikli 3 lõikest 2 (lähtudes sellest, kas leping mõjutab olemasolevaid

ühiseeskirju, mis sisalduvad teisestes õigusaktides).

• Subsidiaarsus

Vabakaubandusleping nõukogule esitatud kujul ei hõlma küsimusi, mis ei kuulu ELi

ainupädevusse.

• Proportsionaalsus

Kaubanduslepingud on sobivad vahendid selleks, et reguleerida turulepääsu ja sellega seotud

valdkondi, kus ELil on väljaspool ELi asuva kolmanda riigiga ulatuslikud majandussuhted.

Puuduvad alternatiivid, mis võimaldaksid sellised kohustused ja liberaliseerimispüüdlused

õiguslikult siduvaks muuta.

Algatusega taotletakse otseselt välistegevuse valdkonnas seatud liidu eesmärki ja toetatakse

poliitilist prioriteeti „EL kui tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil“. Algatus on kooskõlas

ELi üldise strateegia suunaga teha teistega koostööd ja töötada vastutustundlikult ümber oma

välispartnerlussuhted, et saavutada ELi välistegevuses seatud sihid. See aitab saavutada ELi

kaubandus- ja arengueesmärke.

• Vahendi valik

Käesolev nõukogu otsuse ettepanek esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218

lõikega 6, kus on sätestatud, et otsuse lepingu sõlmimise kohta võtab vastu nõukogu.

Käesolevas ettepanekus esitatud eesmärgi saavutamiseks ei ole võimalik kasutada muud

õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Enne ja pärast läbirääkimisi teavitati ELi liikmesriike korrapäraselt ning nendega konsulteeriti

nõukogu kaubanduspoliitika komitee vahendusel suuliselt ja kirjalikult läbirääkimiste

erinevate aspektide üle. Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kaudu hoiti

Euroopa Parlamenti korrapäraselt kursis läbirääkimiste tulemustega ja konsulteeriti temaga.

Läbirääkimiste tulemusena jooksvalt koostatud teksti levitati kogu protsessi vältel mõlemas

institutsioonis.

Paralleelselt läbirääkimistega tellis komisjon ELi ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu.

Jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus, mis valmis 2019. aasta septembris, uuriti, kuidas

läbiräägitava laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu kaubandus- ja kaubandusega seotud

sätted võivad mõjutada majanduslikke, sotsiaalseid, inimõigusalaseid ja keskkonnaküsimusi

ELis ja Indoneesias. Mõjuhinnang tugines analüüsile, mis esitati 2008. aastal tehtud

jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus, millega toetati piirkondadevahelisi läbirääkimisi ELi-

ET 5 ET

ASEANi kaubanduslepingu üle, kuid selles esitati ajakohasemat teavet ning keskenduti selgelt

üksnes Indoneesiaga peetavate kahepoolsete läbirääkimiste eripärale ja võimalikule mõjule.

Eelkõige uuriti põhjalikumalt laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu võimalikku mõju

mitmes ELi ja Indoneesia kaubandussuhete seisukohast eriti olulises sektoris, sealhulgas

taimeõlide ja õliseemnete, rõivaste ja riideesemete ning finantsteenuste sektoris.

Üldiselt jõuti aruandes järeldusele, et ELi-Indoneesia lepingul peaks olema positiivne mõju

mõlemale lepinguosalisele ja nende ühiskonnale kõigi peamiste majandusnäitajate (SKP,

heaolu, ülemaailmne ja kahepoolne kaubandus) lõikes, kusjuures nende suhteline ulatus

Indoneesias on kahe osalise majanduse suhtelise suuruse erinevuste tõttu suurem kui ELis.

Majandusmudelite abil prognoositi ELi heaolu suurenemist 2–2,4 miljardi euro võrra ja ELi

SKP kasvu 2,5–3,1 miljardi euro võrra. See näitas, et mida rohkem lepinguga kaubandust

liberaliseeritakse, seda suurem on mõlemale poolele oodatav majanduslik kasu, mis toetab

läbirääkimistel võimalikult suure liberaliseerimise poole püüdlemist. Ilmnes, et mittetariifsete

kaubandustõkete kõrvaldamine on peamine tegur eeldatava majandusliku kasu suuruse

kindlaksmääramisel, ning aruandes rõhutati, kui oluline on pöörata erilist tähelepanu sellistele

valdkondadele nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ning tehnilised kaubandustõkked.

Komisjon avaldas 26. juunil 2020 seisukoha laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu

läbirääkimiste toetuseks koostatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kohta. Selles jõuti

järeldusele, et jätkusuutlikkuse mõjuhinnang kinnitas vajadust pidada läbirääkimisi

ambitsioonika kaubandus- ja investeerimislepingu üle, ning anti ülevaade nendest sektoritest

ja osapooltest, keda leping võib negatiivselt mõjutada, et nende olukorda erilise tähelepanuga

jälgida.

Jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu kontekstis ja läbirääkimiste vältel andis komisjon

kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimaluse teha oma hääl kuuldavaks, esitada

küsimusi ning aidata kaasa usaldusväärsele, tõenduspõhisele ja läbipaistvale ühiskondlikule

arutelule. Selleks korraldati spetsiaalsed kodanikuühiskonna dialoogid, seminar Indoneesia

kohalikele sidusrühmadele, kahepoolseid kohtumisi, küsitlusi ja veebipõhiseid uuringuid.

Lisaks on komisjon läbirääkimiste käigus ja oma läbipaistvuspoliitikat järgides oma

veebisaidil avaldanud ja korrapäraselt ajakohastanud läbirääkimisvoorude aruandeid,

tekstiettepanekuid, pressiteateid, teabelehti ja taustteabe materjale.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu mõjuhinnangu koostas komisjoni kaubanduse

peadirektoraadi tellimusel sõltumatute konsultatsiooniettevõtete konsortsium, mida juhtis

Development Solutions.

• Mõjuhinnang

ELi ja Kagu-Aasia riikide vaheliste kahepoolsete vabakaubanduslepingute üle peetavaid

läbirääkimisi käsitleti 2009. aasta augustiks mõjuhinnangus, mis koostati ajal, mil komisjon

esitas ettepaneku läbirääkimisvolituste ning ELi ja ASEANi vabakaubanduslepingu kohta.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu suhtes ei kohaldata õigusloome kvaliteedi ja

tulemuslikkuse programmi menetlusi. Sellele vaatamata sisaldab leping sätteid, mis

lihtsustavad kaubandust ja sellega seotud menetlusi, vähendavad ekspordikulusid ja

võimaldavad seega suuremal arvul VKEdel tegutseda mõlemal turul. VKEdele pühendatud

peatükis käsitletakse eelkõige tõhustatud teabevahetust ja Indoneesiaga tehtavat koostööd

ET 6 ET

VKEdega seotud küsimustes. Tollimaksude kaotamine, sealhulgas elektroonilise side suhtes,

lihtsustatud ja digiteeritud tolliprotseduurid ning omavahel paremini kokkusobivad tehnilised

nõuded vähendavad ekspordiga seotud kulusid ja võimaldavad väiksema kaubandusmahuga

VKEdel konkureerida suuremate äriühingutega. See suurendab ka VKEde suutlikkust osaleda

tarneahelates, digikaubanduses ja riigihangetes ning osutada teenuseid Indoneesia turul.

Samuti edendatakse laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga läbipaistvust ja

rahvusvaheliste standardite kasutamist, et hõlbustada turulepääsu ja vähendada nõuete

täitmisega seotud kulusid.

• Põhiõigused

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset liidus.

4. MÕJU EELARVELE

Laiaulatuslikul majanduspartnerluslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Pärast

laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu täielikku rakendamist võib saamata jäävate

tollimaksude summa olla hinnanguliselt vahemikus 630–700 miljonit eurot aastas. See

hinnang põhineb 2041. aastaks vabakaubanduslepingu puudumise korral prognoositud

keskmisel impordil.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping sisaldab institutsioonilisi sätteid, millega nähakse ette

lepingu rakendamist, toimimist ja mõju pidevalt jälgivate rakendusasutuste struktuur.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu institutsiooniliste sätete peatükiga luuakse

kaubanduskomitee, mille peamine ülesanne on jälgida ja lihtsustada lepingu rakendamist ja

kohaldamist. Kaubanduskomitee ülesanne on valvata kõikide laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu alusel loodud erikomiteede ja töörühmade töö üle.

Kaubanduskomitee vahetab lepingu rakendamisega seotud teemadel arvamusi

kodanikuühiskonna dialoogis osalevate kodanikuühiskonna esindajatega.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga luuakse sisenõuanderühmad, kus on

tasakaalustatult esindatud sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas

valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonid ning majandus-,

sotsiaal-, keskkonnaküsimustega tegelevad ametiühingud. Sisenõuanderühmad võivad esitada

arvamusi ja soovitusi vabakaubanduslepingu toimimise ja rakendamise kohta ning kohtuvad

vähemalt kord aastas.

Nagu on rõhutatud teatises „Kaubandus kõigile“, kulutab komisjon üha rohkem ressursse

kaubandus- ja investeerimislepingute tulemuslikule rakendamisele ja täitmise tagamisele.

2025. aasta novembris avaldas komisjon viienda lepingute rakendamist ja täitmise tagamist

käsitleva aastaaruande. Selle aruande peamine eesmärk on anda ELi vabakaubanduslepingute

rakendamisest objektiivne ülevaade, milles tuuakse välja tehtud edusammud ja käsitlemist

vajavad puudused. Aruanne peaks olema aluseks liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja

laiemalt kodanikuühiskonnaga peetavale avatud arutelule ja koostööle

vabakaubanduslepingute ja nende rakendamise teemal. Kuna aruanne esitatakse igal aastal,

võimaldab see arenguid regulaarselt jälgida ja dokumenteerib ka seda, kuidas on käsitletud

ET 7 ET

prioriteetseid küsimusi. Aruanne käsitleb ka ELi ja Indoneesia laiaulatuslikku

majanduspartnerluslepingut alates selle jõustumisest.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 2. peatükiga kaotavad EL ja Indoneesia tollimaksud

enam kui 98 %-l tariifiridadest (väärtuse järgi arvestades peaaegu 100 %-l tariifiridadest).

80 % vabastatakse tollimaksudest juba lepingu jõustumisel. Pärast viieaastast järkjärgulist

tollimaksudest vabastamist jõutakse 96 %-ni kahepoolsest kaubandusest. Näiteks kaotab

Indoneesia kõrged tollimaksud tööstustoodetelt, nagu mootorsõidukid (praegused tollimaksud

kuni 50 %), masinad ja elektriseadmed, ravimid ja kemikaalid ning põllumajanduslikud

toiduained. Lepinguga kaotatakse ka enamiku ELi eksporditavate Indoneesia kaupade suhtes

kohaldatavad ELi tollimaksud või vähendatakse neid oluliselt.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 3. peatükk sisaldab päritolureegleid, millega

tagatakse, et lepingus sätestatud tariifseid soodustusi kohaldatakse üksnes toodete suhtes,

mida on ELis või Indoneesias märkimisväärselt töödeldud.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 4. peatükk aitab ELi ja Indoneesia vahelise

kaubavahetusega tegelevatel ettevõtjatel oma tooted lihtsamalt ja kiiremini tollist läbi saada.

See aitab tagada tulemusliku tollikontrolli, et imporditud kaubad vastaksid kõigile importiva

riigi eeskirjadele, sealhulgas ohutuse, turvalisuse ja intellektuaalomandi õiguste austamisega

seotud nõuetele. Leping sisaldab eelkõige sätteid piiril järgitavate tolliprotseduuride kohta,

kohustusi tagada lihtne juurdepääs teabele kohaldatavate tariifide kohta ning tollialaste

õigusaktide ühiseid põhimõtteid.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 5. peatükk sisaldab ka kahepoolset

kaitsemehhanismi, mis võimaldab ELil ja Indoneesial kehtestada ajutisi meetmeid, kui

sooduskorra alusel toimuva impordi märkimisväärne suurenemine põhjustab või ähvardab

põhjustada tõsist kahju nende omamaisele tootmisharule.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 6. peatükk, mis käsitleb sanitaar- ja

fütosanitaarküsimusi, reguleerib toiduohutust ning looma- ja taimetervist. EL võtab ka

edaspidi vastu toiduohutuseeskirju ja kontrollib nende täitmist, olgu siis tegemist kodumaiste

või imporditud toodetega. Lepingus kinnitatakse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete

lepingu põhimõtteid. EL ja Indoneesia tugevdavad ühist tööd sanitaar- ja

fütosanitaarküsimustes, et tagada kiire sekkumine põllumajandus- ja kalandustoodete impordi

ja ekspordiga seotud hädaolukordades.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 7. peatüki eesmärk on kõrvaldada tehnilised tõkked

ELi ja Indoneesia kaubavahetuses. Olulistes sektorites, nagu elektroonika, masinad ja

energiatõhusad tooted, tunnustatakse ELis asuvate akrediteeritud asutuste sertifikaate ja

katsearuandeid, mis tähendab, et kulukas ja aeganõudev korduskatsetamine ja -

sertifitseerimine Indoneesias ei ole enam vajalik. Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping

sisaldab ka ühtlustatud märgistamismenetlusi. Laiaulatuslik majanduspartnerlusleping tagab

parema regulatiivse läbipaistvuse ja prognoositavuse, kuna sellega parandatakse

sidusrühmade ja ametiasutuste võimalusi anda tagasisidet teise lepinguosalise tehniliste

normide eelnõude kohta ning jäetakse piisavalt aega nendega kohanemiseks enne nende

jõustumist. Samuti nähakse lepinguga ette, et mõlemad lepinguosalised võtavad oma

ET 8 ET

tehniliste normide alusena vastu asjakohased rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja

kohaldavad neid. Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu spetsiaalse mootorsõidukeid

käsitleva lisaga tagatakse, et lepingus kindlaks määratud ÜRO tüübikinnitustunnistustega ELi

sõidukite suhtes ei kohaldata Indoneesias täiendavaid katsetamis- või märgistamisnõudeid,

mis vähendab kulusid ja turulejõudmiseks kuluvat aega.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 8. peatükiga laiendatakse ELi ja Indoneesia

teenuseosutajate ja investorite võimalusi ning tagatakse prognoositavam kaubanduskeskkond.

Eelkõige tagatakse sellega, et laiaulatuslikus majanduspartnerluslepingus kindlaks määratud

sektorites ei diskrimineerita ELi teenuseosutajaid ja investoreid Indoneesia teenuseosutajate ja

investoritega võrreldes. Tänu selgetele, õiglastele ja õigeaegsetele menetlustele on ELi

ettevõtjatel lihtsam saada oma teenuste osutamiseks vajalik litsents või kvalifikatsioon.

Sellega tagatakse, et teatavates sektorites tegutsevatelt ELi teenuseosutajatelt ei nõuta

Indoneesias kohalikku esindust (näiteks filiaali), teatavat arvu ettevõtjaid või teatavat

tehingute väärtust.

Kuigi leping edendab ELi ja Indoneesia vahelisi kauba- ja investeeringuvooge, kaitseb see

sõnaselgelt kummagi poole õigust kehtestada õigusnorme õiguspäraste poliitiliste eesmärkide

saavutamiseks.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 9. peatükiga tagatakse, et kapital, mida on vaja

lepingu alusel liberaliseeritud tehingute tegemiseks, näiteks välisomandis oleva ettevõtte

loomiseks, saab tegelikult liikuda EList Indoneesiasse ja vastupidi. Samal ajal võivad

mõlemad pooled vajaduse korral kohaldada oma seadusi ja eeskirju, näiteks pankroti korral

või väärtpaberitega tegelemisel.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 10. peatükiga luuakse prognoositav, turvaline ja

õiglane digikaubanduse keskkond. Eelkõige tagatakse sellega andmete vaba piiriülene

liikumine, keelates põhjendamatud asukohanõuded, ja keelatakse elektroonilise edastuse

tollimaksud. Lepinguga nähakse ette siduvad õigusnormid, mis suurendavad tarbijate usaldust

ja tagavad ettevõtjatele õiguskindluse ning toetavad innovatsiooni.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 11. peatükis on sätestatud eeskirjad, millega

tagatakse, et riigihankelepingute sõlmimise menetlused on ELi ettevõtjate jaoks läbipaistvad,

õiglased ja mittediskrimineerivad.

EL ja Indoneesia leppisid 12. peatükis kokku intellektuaalomandi õiguste tulemuslikus kaitses

ja jõustamises. Laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga tagatakse eelkõige otsene kaitse

221 ELi ja 72 Indoneesia geograafilisele tähisele, mille hulka kuuluvad sellised

põllumajanduslikud toiduained nagu ELi liha ja juust ning Indoneesia vürtsid ja kohvid.

Geograafiliste tähiste kõrgetasemeline kaitse tugevdab ekspordipotentsiaali väärtuslike

põllumajanduslike toiduainete sektorites, tagades ainunimetuse ja aidates tootjatel turustada

kvaliteettooteid.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 13. peatükiga tagatakse, et mõlemas

jurisdiktsioonis säilitatakse tulemuslikud konkurentsialased õigusaktid, mida rakendavad oma

tegevuses sõltumatud asutused, kes peavad tegutsema läbipaistval ja mittediskrimineerival

viisil, austades kaitseõigust. Lepinguga nähakse ette ka koostöö ametiasutuste vahel. Leping

sisaldab eeskirju subsiidiumide, konkurentsi ja riigiettevõtete kohta.

ET 9 ET

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 14. peatükk on oluliseks sammuks kaubanduse ja

investeeringute avamisel ning ELi ja Indoneesia vaheliste energia- ja toorainetarneahelate

kindlustamisel.

15. peatükis esitatakse kaubanduse ning kestliku majanduskasvu ja arengu terviklik raamistik

koos õiguslikult siduvate kohustustega, mis on jõustatavad laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu. Lisaks luuakse

laiaulatusliku majanduspartnerluslepinguga platvorm dialoogiks ja koostööks kaubandusega

seotud keskkonna- ja kliimaküsimustes, sealhulgas palmiõlisektoris. See sisaldab erisätteid

loodusvarade kaitse ja majandamise kohta, millega kehtestatakse kohustused seoses

metsakaitse, elurikkuse, looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise ning

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisega.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 16. peatükiga luuakse ELi ja Indoneesia

koostööraamistik, et tugevdada poliitikameetmeid ja määrata kindlaks programmid, mis

aitavad kaasa kestlike, kaasavate, tervislike ja vastupidavate toidusüsteemide arendamisele.

Lepingu 17. peatükis on sätestatud majanduskoostöö ja suutlikkuse suurendamise

aluspõhimõtted ja tegevussuunised lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades.

Samuti on selles VKEdele pühendatud 18. peatükk ja muid sätteid, mis on sellistele

ettevõtjatele kasulikud, näiteks ühtse üldsusele juurdepääsetava digiplatvormi loomine, mis

annab teavet selle kohta, kuidas pääseda mõlema lepinguosalise turgudele ja seal tegutseda,

VKEde kontaktpunktide loomine, äritegevuse digiteerimine jne.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 19. peatükiga edendatakse selliste läbipaistvate,

koordineeritud ja tõenduspõhiste eeskirjade kehtestamist, milles järgitakse riigisiseseid

õigusakte, toetatakse avaliku poliitika eesmärke ning võetakse arvesse ettevõtjate ja

sidusrühmade huve. Eelkõige peavad lepinguosalised avaldama igal aastal peamiste

kavandatavate eeskirjade loetelu, milles selgitatakse nende eesmärki ja ajakava.

Laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 20. peatükk suurendab kaubandusega seotud

reguleerimise prognoositavust, vastutust ja õiglust. Tagades õigeaegse avaldamise, avatud

juurdepääsu teabele, õiglased haldusmenetlused ja sõltumatud õiguskaitsevahendid,

suurendab see usaldust õigusraamistike vastu ja vähendab piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate

ebakindlust.

• Kokkuleppe tekst ja teatised

Lepingu tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama lepingu artiklis 25.2 ettenähtud teate, et

väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

ET 10 ET

2026/0182 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu

sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1, artikli 100

lõiget 2 ja artiklit 207 koostoimes artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a ja artikli 218

lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut1,

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas nõukogu XX/XX/XXXX otsusega nr [XX]2 allkirjastati liidu ja Indoneesia

vaheline laiaulatuslik majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“) [XX XX 2026],

eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2) Leping peaks tagama liidu ühise kaubanduspoliitika edendamise, luues laiaulatusliku

majanduspartnerluse Indoneesiaga.

(3) Leping tuleks heaks kiita.

(4) Aluslepingu artikli 218 lõike 7 kohaselt on asjakohane volitada komisjoni kiitma liidu

nimel heaks lepingu muudatused, mis võetakse pärast kaubanduspoliitika komiteega

konsulteerimist vastu artiklite 11.20, 12.37 või artikli 24.2 lõike 2 punkti x või xi

kohase lihtsustatud menetluse teel.

(5) Lepingu artikli 25.7 lõike 1 kohaselt ei anta lepinguga liidu piires isikutele muid õigusi

ega määrata muid kohustusi peale nende, mis lepinguosaliste vahel tekivad

rahvusvahelise avaliku õiguse alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia vaheline laiaulatuslik

majanduspartnerlusleping (edaspidi „leping“).

Artikkel 2

Lepingu artikli 11.20 ja artikli 24.2 lõike 2 punkti x kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel

heaks lepingu 11-A lisa ja 11-B lisa muutmise või parandused pärast konsulteerimist

kaubanduspoliitika komiteega.

1 ELT C , , lk. . 2 [Lisada viide]

ET 11 ET

Artikkel 3

Lepingu artikli 12.37 ja artikli 24.2 lõike 2 punkti xi kohaldamisel kiidab komisjon liidu

nimel heaks lepingu 12-A lisa ja 12-C lisa muudatused pärast konsulteerimist

kaubanduspoliitika komiteega.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval3.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

3 Lepingu jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

ET 12 ET

FINANTSSELGITUS „TULUD“ – EELARVE TULUDE POOLELE MÕJU

AVALDAVATE ETTEPANEKUTE JAOKS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku

majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta

2. EELARVEREAD

Tulude eelarverida (peatükk/artikkel/punkt): 12. peatükk, artikkel 120

Asjaomaseks aastaks eelarves ette nähtud summa: (2026) 21 368 300 000 eurot. Eelarve on

kättesaadav siin: 2026. aasta eelarveprojekt - TULUDE KOONDARVESTUS

(ainult sihtotstarbeliste tulude puhul):

Tulud määratakse järgmisele kulude reale (peatükk/artikkel/punkt):

3. FINANTSMÕJU

 Ettepanekul puudub finantsmõju

x Ettepanek ei avalda finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele.

 Ettepanekul on finantsmõju sihtotstarbelistele tuludele

Mõju on järgmine:

(miljonites eurodes ühe komakohani)

Tulude eelarverida Mõju tuludele45 12 kuudAasta 2027

Peatükk 12, artikkel 120 630 miljonit eurot Jõustumine eeldatavasti

2027. aasta esimesel

poolel

0

Olukord pärast meetme rakendamist

Tulude eelarverida [N+10] [N+11] [N+12] [N+13] [N+14]

Peatükk/artikkel/punkt

…

700 miljonit

eurot

700 miljonit

eurot 700 miljonit

eurot 700 miljonit

eurot 700 miljonit

eurot

(Ainult sihtotstarbelise tulu puhul, tingimusel et eelarverida on juba teada):

Kulude eelarverida6 Aasta N Aasta N+1

4 Aastasummade prognoos peab põhinema 5. punktis märgitud valemil või meetodil. Aastane summa

makstakse esimesel aastal üldjuhul ilma mahaarvamisteta ja mitte proportsionaalsel alusel. 5 Märgitud summad on tollimaksud (brutosumma). ELi eelarvesse laekuvatest vastavatest

traditsioonilistest omavahenditest tuleb maha arvata kogumiskulud (25 % jätavad liikmesriigid endale

kuni 2027. aastani (kaasa arvatud) ja hiljem 10 %, nagu on kavandatud dokumendis COM(2025)574). 6 Kasutada ainult vajaduse korral.

ET 13 ET

Peatükk/artikkel/punkt

…

Peatükk/artikkel/punkt

…

Kulude

eelarverida

[N+2] [N+3] [N+4] [N+5]

Peatükk/artikkel/pun

kt …

Peatükk/artikkel/pun

kt …

4. PETTUSEVASTASED MEETMED

5. MUUD MÄRKUSED

Ettepanek ei põhjusta täiendavaid kulusid ELi eelarvest (kulude poolel).

Laiaulatuslikul majanduspartnerluslepingul on finantsmõju ELi eelarve tulude poolel. Pärast

laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu täielikku rakendamist võib saamata jäävate

tollimaksude summa olla hinnanguliselt vahemikus 630–700 miljonit eurot aastas. See

hinnang põhineb 2042. aastaks vabakaubanduslepingu puudumise korral prognoositud

keskmisel impordil.

Oodata on kaudset positiivset mõju, mis seisneb käibemaksu ja kogurahvatuluga seotud

vahendite suurenemises.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Välisministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/26-01419

Resolutsiooni teema: EL– Indoneesia partnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu allkirjastamine ja sõlmimine.

Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja otsuste eelnõud järgmiste algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:

- Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion of the Comprehensive Economic Partnership Agreement between the European Union and Indonesia,COM(2026)340 - Proposal for a COUNCIL DECISION on the signing of the Comprehensive Economic Partnership Agreement between the European Union and Indonesia, COM(2026)341 EISi toimiku nr: 26-0249

- Proposal for a COUNCIL DECISION on the signing of the Investment Protection Agreement between the European Union and Indonesia, COM(2026)342 - Proposal for a COUNCIL DECISION on the conclusion of the Investment Protection Agreement between the European Union and Indonesia, COM(2026)343 EISi toimiku nr: 26-0249

Tähtaeg: 03.09.2026

Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks COM(2026) 340 ja COM(2026)341 kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 10.08.2026

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Välisministeeriumile seisukohtade kujundamiseks COM(2026) 342 ja  COM(2026)343 kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 10.08.2026

Lisainfo: Eelnõusid on kavas arutada valitsuse 17.09.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (09.09.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 03.09.2026. 

Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 09.07.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],  

.