1

Lepingu 7-6/4977-1lisa 1

ANDMETÖÖTLUSE LEPING

Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa

riigihanke „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” viitenumbriga 305533tulemusena sõlmitud lepingust (edaspidi: leping),

mis sõlmitakse Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja Aus Mood OÜ

(edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas

(edaspidi: andmesubjektid).

1. Lisa eesmärk

1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Käesolev lisa kujutab

endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse

(edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava

töötleja antud juhised on välja toodud lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides.

Vajadusel võib vastutav töötleja anda isikuandmete töötlemiseks täiendavaid dokumenteeritud

juhiseid.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid

ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või

Euroopa Liidu asutuse poolt ning seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel

töödeldakse.

2. Mõisted

2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,

sealhulgas:

2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt

tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave,

võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise,

vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav

automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine,

dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine,

päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel

kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine,

kustutamine või hävitamine;

2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab

edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku

hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu;

2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline

tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava

tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega.

3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt käesolevas lisas nimetatud ja

teistele asjakohastele õigusaktidele, juhenditele ja lepingule (sh vastutava töötleja antud

dokumenteeritud juhistele) ning ainult sellisel määral, mis on vajalik lepingu täitmiseks. Kui

2

see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide

isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:

3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise

vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.

3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja

tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.

3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja

kättesaadavaks tegemise eest.

3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja

jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma.

Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest dokumenteeritud

juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid

(edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja eelneval nõusolekul, mis on antud

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ilma vastutava töötleja kirjalikku

taasesitamist võimaldava nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete

töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja info- ja

sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma isikuandmeid töötlemata pole

võimalik.

3.5.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda

tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud

lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, mis on käesolevas lepingus

sätestatuga vähemalt samaväärsed.

3.5.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele

küsimustele vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja

ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu

nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja

võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud

töötlejaid.

3.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid

konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil.

Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad,

volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele

isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet.

3.7. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvalisuse tagamise meetmeid, muu

hulgas tehnilisi ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli

32 nõuetele, sealhulgas:

3.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele

andmetöötlusseadmetele;

3.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid

isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt vms).

3.8. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja

korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses

kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik

andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse

keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3

3.9. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud

kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat

teavet.

3.10. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja

käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et:

3.10.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja ja/või kolmas isik,

keda vastutav töötleja on selleks volitanud;

3.10.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja

dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist;

3.10.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud

teavet konfidentsiaalsena.

3.11. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale,

kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada

ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud

töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel.

4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda

4.1. Käesoleva lepingu esemeks olevaid isikuandmeid ei tohi töödelda väljaspool Euroopa Liitu

ega Euroopa Majanduspiirkonda, sh ei tohi nimetatud isikuandmeid edastada kolmandale riigile

või rahvusvahelisele organisatsioonile.

4.2. Juhul, kui käesoleva lepingu esemeks olevate isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa

Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sh nende edastamine kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile, on vajalik lepingu täitmiseks, lepivad pooled sellises

andmetöötluses eelevalt kirjalikult kokku. Kirjalikku kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui

volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele

organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi

õiguse alusel. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja sellise õigusliku aluse olemasolust enne

isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi

tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine

5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud

rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma

põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine

volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda,

et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada

saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava

asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest

teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul,

kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja

vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga

rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale esimesel võimalusel pärast

esialgsete andmetega vormi esitamist.

5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja

täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja peab

tegema kõik võimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada.

5.4. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

4

6. Vastutus

6.1. Lisaks lepingus sätestatud vastutusele:

6.1.1. vastutab volitatud töötleja kahju eest, mida ta on tekitanud vastutavale töötlejale,

andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel, mis

on tekitatud käesoleva lisa nõudeid, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud

juhiseid, rikkudes.

6.1.2. kohustub volitatud töötleja, kui ta on isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle

tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama vastutavale

töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.1.3. kui volitatud töötleja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise

nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide

sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on vastutaval töötlejal õigus leping ette teatamata üles

öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui:

6.1.3.1 isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliva järelevalveasutuse või

kohtu menetluses selgub, et volitatud töötleja või teine volitatud töötleja ei täida

isikuandmete töötlemise põhimõtteid;

6.1.3.2 vastutav töötleja leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et volitatud

töötleja või teine volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis

tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest.

7. Muud sätted

7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutava töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad

vastavalt vastutava töötleja antud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb

isikuandmed tagastada või hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale

lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt

nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud

töötleja.

7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku

kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud eelnevas

punktis nimetatud toimingud.

7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad

mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava

töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates

täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa

kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva lisa

kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas ei ole

kokku lepitud teisiti.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

5

Lisa

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed

Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:

___________________________________________________________________________

______

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐ Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)

Millal sain rikkumisest teada

(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________

Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja

lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed

Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või

õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

☐ Muud (palun täpsusta):

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

6

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema

juures):_____________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed

Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis

sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides

vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu

valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

7

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja

need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud

Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi

„pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun

selgita):_________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast,

üks või mitu valikut)

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

8

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

8. Rikkumisega seotud järeltegevused

Isikute teavitamine

Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________

Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

9

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

Mis oli teavituse

sisu:________________________________________________________________

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et

rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude

leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:

___________________________________________________________________________

______

___________________________________________________________________________

______

9. Rikkumise piiriülene mõju

Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi

nimi):___________________________

Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud

isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):

___________________________________________________________________________

______

TÖÖVÕTULEPINGU NR 7-6/4977-1 Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Aus Mood OÜ, registrikood 12069913, asukoht Müürivahe tn 19-4, Tallinn 10140, keda esindab juhatuse liige Reet Aus (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits-

ja Digiministeerium)” (viitenumber 305533) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on juhendatud tööhõive programmi läbiviimine noortele Viru vanglas(edaspidi

töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses.

1.3. Tööd kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond+ projektist nr 2021-2027.4.07.23- 0009 „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ tegevusest „Tööturule sisenemise toetamine“ 70% ulatuses ja riiklikust kaasfinantseeringust 30% ulatuses (edaspidi rahastaja). Projekti tingimused on kättesaadavad: Noorte korduvkuritegevuse ennetamine | Justiits- ja Digiministeerium.

1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. lepingu muudatused; 1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei

muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.4. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.5. töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.

1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – Andmetöötluse leping; 1.6.2. Lisa 2 –Tehniline kirjeldus.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused2.1. Tellija tasub töövõtjale töö eest vastavalt töövõtja esitatud pakkumuses fikseeritud

kogumaksumusele 236 540,00 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.2. Tellija tasub lepingu hinna igakuiste maksetena järgmiselt: 2.2.1. kogumaksumuse alusel ühes kalendrikuus 7391,88 eurot, mis ei sisalda käibemaksu

(lepingu hind). 2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu

intellektuaalomandiõiguste eest. 2.4. Töö eest tasutakse igakuiselt töövõtja esitatud arve alusel eeldusel, et täidetud on tehnilise

kirjelduse punkti 4.6.1 nõuded. 2.5. Töövõtja esitab tellijale igas kalendrikuus arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke

viitenumber 305533, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.2.7. Tellija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 3. Töö teostamine ja üleandmine

3.1. Lepingu sõlmimisest arvates 20 tööpäeva jooksul lepitakse poolte vahel kokku avakohtumise koosoleku aeg lepingu täitmisega alustamise sammude kokkuleppimiseks.

3.2. Töö teostamise lõpptähtpäev on 32 kuud lepingu sõlmimisest. Kõik töö teostamisega kaasnevad lepingulised tegevused peavad nimetatud tähtajaks olema lõpetatud ja tellijale üle antud.

3.3. Töö teostatakse vastavalt pakkumuses esitatud tööhõiveprogrammile ja kokku lepitud ajakavale. 3.4. Põhjendatud vajaduse korral võivad pooled teha lepingu täitmise perioodil kokku lepitud ajakavas

kohandusi jooksvalt, kohandades ajakava näiteks üks kord kuus. Ajakava kohandamine lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.

3.6. Pooled lepivad tööhõiveprogrammis osalejate arvu (gruppide suuruse) kokku lepingu täitmise käigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3.7. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.8. Töövõtja peab kord kuus allkirjastama juhendatud töö töötabeli, mille arvestust peab vangla esindaja ja mis edastatakse tellijale vangla esindaja poolt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

3.9. Töövõtja peab viima läbi tagasisideküsitluse nende osalejate hulgas, kes osalevad tööhõive programmis kokku vähemalt 80 tundi. Tagasiside küsitluse küsimused koostab töövõtja ja kooskõlastab küsimustiku tellijaga.

3.10. Töövõtja koostab ja esitab enne viimast üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist tellijale tööhõive programmi ja läbi viidud tegevuste kohta kokkuvõtte vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.6.3. Tellija kontrollib kokkuvõtte vastavust lepingus ja pakkumuses sätestatule.Kokkuvõte tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile.

3.11. Tellijal on õigus teha töövõtjale parandusettepanekuid esitatud kokkuvõtte kohta 10 tööpäeva jooksul kokkuvõtte esitamisest arvates ja määrata puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

3.12. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, ajakava ja/või töö teostamise metoodika kohandamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest.

3.13. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

3.14. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.

3.15. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.

3.16. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

3.17. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Kui meeskonnaliikmete kvalifikatsioon ja/või kogemus oli riigihankes pakkumuste hindamise kriteeriumiks, peab töövõtja meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavate meeskonnaliikmete kvalifikatsioon ja/või kogemus jääb/jäävad hinnatud osas vähemalt samaväärseks riigihankes esitatud pakkumuses välja toodud andmetega. Konkreetse isiku kvalifikatsiooni ja/või kogemust arvestatakse ja kontrollitakse vahetumisel kooskõlastamisele saatmise seisuga (näiteks kooskõlastamisele saatmisele eelneva aja jooksul omandatud kvalifikatsioon või kogemus, kui asjakohane). Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.17.1. Kui lepinguperioodil lisandub meeskonda uusi töö läbiviijaid, tuleb see tellijaga kirjalikult

kooskõlastada. 3.17.2. Kui töövõtja meeskonda on kaasatud täiendavaid meeskonnaliikmeid, keda riigihanke

alusdokumentides nõutud ei olnud, kuid kelle eest sai pakkumus hankes hindamisel

punkte, siis peab vastava meeskonnaliikme vahetumise korral olema tagatud, et tööd teostab meeskonnaliige, kes on vähemalt samaväärse rolli ja kogemusega (st hankes hindamisel punkte saanud rolli ja kogemuse osas) kui sama rolli täitev meeskonnaliige, kes oli nimetatud töövõtja pakkumuses.

3.17.3. Kui töövõtja meeskonda on kaasatud liikmeid, keda riigihanke alusdokumentides nõutud ei olnud ja kelle eest hankes pakkumuse hindamisel punkte ei antud, siis kooskõlastab töövõtja vastavate liikmete vähendamise/asendamise/täiendamise samuti tellijaga, kuid nõuetele vastavust ei kontrollita.

3.17.4. Tellijal on õigus küsida töövõtjalt täiendavaid selgitusi, tõendeid ja/või informatsiooni meeskonnaliikmete vastavuse kohta.

3.18. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui isik ei läbi taustakontrolli või kui isiku sissepääsuluba tühistatakse. Meeskonnaliikme asendamisel lähtutakse lepingu punktist 3.17. Juhul, kui töövõtjal ei õnnestu vastavalt lepingu punktile 3.17 tagada meeskonnaliiget, kes läbiks taustakontrolli või kellele antaks sissepääsuluba, on tellijal õigus leping erakorraliselt üles öelda.

3.19. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.

3.20. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt sujuvaks suhtluseks piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

3.21. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.

3.22. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab tellija sellest töövõtjat ning töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kui pool ei teavita teist poolt sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab pool õiguse nõuda teise poole tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist.

3.23. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). Nõuded (nt logode kasutamine materjalidel, ruumis teavitusnõuetele vastav A3 plakat jne) on kättesaadavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“1.

3.24. Töövõtja tagab lepinguga seotud dokumentide säilitamise vähemalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse2 § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul.

3.25. Töövõtja peab tagama tööks vajalikud täiendavad vahendid ja seadmed koos nende transpordiga vangla territooriumile arvestades tehnilises kirjelduses nimetatud võimaluste ja piirangutega.

3.26. Töö üleandmine fikseeritakse tehnilise kirjelduse punkti 4.6.3 kohase kokkuvõtte ja üleandmise- vastuvõtmise aktiga.Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 3.26.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

3.26.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.

3.26.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107022025010 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056

etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga.

3.26.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.27. Töö vastuvõtmisestläheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.

4. Alltöövõtt. Tarnijad 4.1. Töövõtja kohustub esitama pärast lepingu sõlmimist riigihangete registri töölehel „Alltöövõtjad“

iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

4.2. Töövõtja ei kaasa hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid ega tarnijaid, kelle elu- või asukoht on mujal kui Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.

4.3. Tellijal on õigus nõuda hankelepingu täitmisele kaasatavate alltöövõtjate või tarnijate andmete esitamist.

4.4. Sõltumata alltöövõtjaga sõlmitava lepingu maksumusest või käesolevas lepingus sätestatud tellija informeerimise kohustustest võib töövõtja lepingu täitmisel kasutada ainult RHS § 3 p-s 2 viidatud riikidest pärit alltöövõtjaid. Kui tellijale saab teatavaks eelmises lauses nimetatud piirangu rikkumine, on tellijal õigus töövõtjalt nõuda, et töövõtja viivitamata eemaldaks lubamatu alltöövõtja käesoleva lepingu esemeks olevate tööde teostamiselt ning vajadusel asendaks lubamatu alltöövõtja lubatavaga. Kui töövõtja ei täida eelnimetatud nõuet mõistliku aja jooksul, on tellijal õigus lepingust taganeda.Lisaks lubamatu alltöövõtja eemaldamise nõudele võib tellija töövõtjalt nõuda lubamatu alltöövõtja kaasamise eest leppetrahvi summas kuni 1000 eurot.

5. Töö läbiviimise koha nõuded 5.1. Töövõtja peab töö teostamisel arvestama vangla ruumiliste, tehniliste jm võimaluste ja

piirangutega (vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 3).5.2. Tellija tagab töövõtjale vangla territooriumil töö teostamiseks vajalikud ruumid ja turvameetmed

ning vangla poolse esindaja, kes tagab tööhõiveprogrammis osalejad ja vajaliku infovahetuse.5.3. Tellija taotleb töövõtjale vanglasse sisenemiseks sissepääsuload. Taustakontrolli teostab vangla

teabe- ja uurimisosakond. Töövõtja kohustub tellijale teatama kirjalikult vangla territooriumile siseneva(te) töövõtja või tema alltöövõtja transpordivahendi(te) andmed (transpordivahendi mark, mudel/modifikatsioon, registreerimisnumber ja VIN-kood) ja tööd teostavate isiku(te) andmed konkreetse(te) transpordivahendi(te)ga (eesnimi, perekonnanimi ja isikukood, telefon), et vormistada territooriumile sisenemiseks sissepääsuload. Vanglal on õigus mitte lubada oma territooriumile transpordivahendeid/isikuid, mille/kelle andmeid ei ole nõuetekohaselt vanglale edastatud või kelle sisenemist ei pea vangla julgeoleku kaalutlustel võimalikuks.

5.4. Töövõtja ja tema alltöövõtja kohustub järgima vangla territooriumil vangistusseadusest, selle alusel antud määrustest, vangla kodukorrast või töökorraldusreeglitest tulenevaid nõudeid ja piiranguid ning täitma vangla korraldusi.

5.5. Töövõtjal ja tema alltöövõtjal on keelatud tööde teostamise käigus tuua vangla territooriumile mistahes iseloomuga kõrvalisi esemeid. Töövõtja või tema alltöövõtja kohustub viivitamatult informeerima vanglat temale teatavaks saanud katsetest toimetada vangla territooriumile selleks mitte ettenähtud esemeid ning rakendama omalt poolt vajalikke meetmeid sellise tegevuse takistamiseks.

5.6. Vangla kontrollib igal sissesõidul vangla territooriumile sisenevaid transpordivahendeid ja isikuid, eesmärgiga tagada, et tööde teostamise käigus ei satuks vangla territooriumile keelatud esemeid või aineid, sh narkootilisi või alkohoolseid aineid.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega

teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. 6.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude

õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 % lepingu hinnast iga rikkumise kohta.

6.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

6.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.

6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05%tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.

6.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda.

6.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumise lõppemisest.

6.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

6.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist.

6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

6.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 6.11.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et

töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 6.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele

kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

6.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul;

6.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

6.11.5. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

6.11.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 6.11.7. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või

nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.

6.12. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.

6.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

6.14. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.6.14.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega

kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

6.14.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud.

6.14.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks.

6.14.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7. Intellektuaalomandiõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale.

7.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all- litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

7.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi.

7.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

7.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

7.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

7.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele ainuisikuliselt tellijale.

7.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

7.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.

8. Teadete edastamine 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval.

9. Poolte kontaktisikud

9.1. Tellija kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on kriminaalpoliitika osakonna tiimijuht Stanislav Solodov, tel 53098229, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

9.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Reet Aus, tel 56456633, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

10.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10.2. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus teineteiselt saadud teabe, mis on kas kirjalikus või digitaalses vormis varustatud märkega "konfidentsiaalne" või millel on märge juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel), konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. Vastavasisulise informatsiooni müümist, pakkumist või levitamist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

10.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

10.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik pakkumuses esitatud tööhõiveprogrammist/ töö teostamisest tulenevalt.

10.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

11. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

11.1. Leping jõustub poolte poolt allkirjastamisele järgnevast kalendrikuu esimesest päevast ja kehtib 32 kuud. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.11.2. Pooltel on õigus pikendada lepingut kuni 30.11.2029, sõlmides selleks eraldi lepingu lisa.

11.2.1. Tellijal on õigus lepingu täitmiseks eraldatud rahaliste vahendite jäägi korral või täiendavate rahaliste vahendite olemasolul või eraldamisel töö teostamiseks, töövõtja nõusolekul, lepingu tähtaega pikendada kuni 30.11.2029. Lepingut võib pikendada mitmel korral.

11.2.2. Lepingu tähtaja pikendamisel täpsustatakse noorte arv. Vajadusel suurendatakse vastavat arvu proportsionaalselt osas, kellele tagatakse tööhõive programmis osalemise võimalus.

11.2.3. Lepingu tähtaja pikendamisel on lubatud muuta pikendatud perioodiks proportsionaalselt pikendatud perioodile ja tööhõiveprogrammis osalevate noorte arvu suurendamisele (kui asjakohane) lepingu punktides 2.1 ja 2.2.1 sätestatud maksumust.

11.2.4. Lepingu pikendatud perioodiks on lubatud lepingu maksumust tõsta tähtaja pikendamisele eelneva kvartali tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Tarbijahinnamuutuse aluseks võetakse Statistikaameti poolt avaldatud andmed ja muutus arvutatakse Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatoriga.

11.3. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava.

11.4. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 11.4.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest

vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad.

11.4.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude teostamine jms) lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra.

11.4.3. lepingu punktis 10.2 märgitud juhul.

11.5. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra.

11.5.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega.

11.5.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest.

11.6. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

12. Lõppsätted

12.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

12.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

12.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Uudeberg Reet Aus kantsler juhatuse liige

Riigihange: „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” (viitenumber 305533)

1/6

Tehniline kirjeldus

1. Teenuse eesmärk

Eesmärk on pakkuda teenuse sihtrühmale (vt punkt 2) juhendatud tööd (edaspidi

tööhõiveprogramm), mille raames õpetatakse uusi tööoskusi ja kujundatakse tööharjumust.

Teenus toetab kogukonda naasmisel sihtrühma sisenemist tööturule, sh töö leidmist ja seal

püsimist.

Pakkuja peab osutama teenust Viru vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi).

Hanke tulemusena sõlmitakse leping edukaks osutunud ühe pakkujaga.

Teenust tellitakse Euroopa Liidu kaasrahastatud toetuse andmise tingimuste „Noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“1 tegevuse „Tööturule sisenemise toetamine“

raames.

2. Sihtrühm ja osalejate arv

Tööhõiveprogrammis saavad osaleda kuni 29aastased (k.a.) kinnipeetavad ja vahistatud

(edaspidi noored), kes on nõus osalemise tingimustega2, mis töötatakse välja pakkuja ja hankija

koostöös.

Tööhõiveprogrammis osalemise võimalus tuleb lepingu perioodi jooksul tagada vähemalt 50

noorele.

Täpne osalejate arv grupis (noorte arv, kes on korraga tööl) ja jaotus lepitakse edukaks osutunud

pakkuja ja vangla esindajate vahel kokku lepingu täitmise ajal. Hankija jätab endale õiguse

suurendada tööhõiveprogrammis osalejate arvu. Arvu suurendamise korral vormistatakse selle

kohta lepingu lisa.

Vangla esindaja ülesanne on tagada tööhõiveprogrammis osalejad. Vangla seab eesmärgina

võimalusel tagada igale osalejale vähemalt 20 tundi nädalas3 tööga hõivatust. Pakkuja peab

arvestama, et programmis osalevad noored vahetuvad, mis on tingitud peamiselt vanglast

vabanemisest, muudes hõivetegevustes osalemisest, ümberpaigutamisest vms.

Hankija ja teenuseosutaja lähtuvad tegevuses võrdse kohtlemise põhimõttest ja tagavad isiku

osalemise sõltumata inimese soost, rahvusest, keelest, haridusest, rassist, etnilisest päritolust,

1 https://www.justdigi.ee/noorte-oigusrikkujate-retsidiivsuse-vahendamine 2 Tingimused peavad mh sisaldama: a) pakkuja kohustused ja vastutus; b) programmis osaleja kohustused ja vastutus; c) programmi eesmärk; d) programmi rahastamise allikas; e) programmis osaleja kinnitus selle kohta, et temaga võidakse peale teenuse lõppu tagasiside küsimise eesmärgil ühendust võtta. 3 Piirmäär, millest loetakse isik vanglas tööga hõivatuks.

Riigihange: „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” (viitenumber 305533)

2/6

usutunnistusest või muust veendumusest, varalisest ja sotsiaalsest seisundist, tervisest, puudest,

seksuaalsest sättumusest või muude asjaolude tõttu.

3. Programmi läbiviimise koht

Programm viiakse täies ulatuses läbi vangla territooriumil, võttes sealjuures arvesse p 3.1.

vangla võimalusi ja piiranguid. Pakkuja peab oma aja- ja tegevuskava planeerimisel ja

programmi tegevuste läbiviimisel arvestama vanglate tööd reguleerivatest õigusaktidest

tulenevate nõuetega, eelkõige vangistusseadus4, vangla sisekorraeeskiri5 ja justiitsministri

05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas6“ (edaspidi määrus). Määruse § 2

alusel teostatakse vanglas järelevalvetoiminguid, nt:

 isikute ja ruumide üle peetakse visuaalset või elektroonilist jälgimist (p 1);

 sisenemisel ja väljumisel kontrollitakse isikute ja sõidukite seaduslikkust (p 3);

 sisenemisel ja väljumisel teostatakse isikute ja sõidukite läbiotsimine (p 6).

Hankija taotleb pakkuja meeskonnaliikmetele vanglasse sisenemiseks sissepääsuload (määruse

§ 19 lg 1), mis eeldab igalt liikmelt nõusolekut teostada tema suhtes taustakontroll.

Taustakontrolli teostab vangla teabe- ja uurimisosakond. Vanglasse sisenemisel peab arvestama

määruse §-ga 21 (vanglasse sisenemisel kaasa võtta lubatud asjad). Nimekiri

tööhõiveprogrammi läbiviimiseks vajalikest vahenditest (p 4.5.) kooskõlastatakse ja lepitakse

eelnevalt vangla esindajatega kokku.

3.1. Võimalused ja piirangud

Pakkuja peab pakkumuse koostamisel ja tööhõiveprogrammi läbiviimisel arvestama vangla

ruumiliste, tehniliste jm võimaluste ja piirangutega. Siin nimetamata võimaluste ja piirangute

osas on pakkujal võimalik esitada täpsustavaid küsimusi.

3.1.1. Viru vanglas on:

3.1.1.1. Puiduõppe klass 288 m2 koos sisustusega, mahutavusega kuni 7 osalejat või

kokkuleppel rohkem;

3.1.1.2. liimpuidupress, höövelpink, paksusmasin, puurpink, freespink, tapipuur,

servapealistusseade, mitmespindiline puurpink, formaatsaag, lintlihvimasin,

lintsaag, treipink, lauad osalejatele;

3.1.1.3. võimalik jääkmaterjalina kasutada vanglateenistuse ettevõtluskeskuses

tekkivaid puidujääke.

4. Tööhõiveprogramm

Tööhõiveprogramm peab sisaldama puidujääkide ringlussevõtu juurutamist, ringlussevõtu

erinevate etappide koolitusi ja juhendatud töötamise läbiviimist.

Pakkuja ülesanneteks on mh:

 viia läbi juhendatud puidujääkide sorteerimine ja materjalide tutvustamine;

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12772547?leiaKehtiv 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/12876858?leiaKehtiv 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032021013?leiaKehtiv

Riigihange: „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” (viitenumber 305533)

3/6

 jääkmaterjalist puittoodete disainimise ja konstrueerimise õpetamine;

 tekkinud ja sorteeritud puidujäätmete ringlussevõtu juhendamine läbi disaini (meened,

seinaplaadid jne);

 12-kuulise perioodi jooksul koostöös noorte ja vangla esindajatega disainida (alates

ideest kuni tootmiseni) 3 toodet ning disainitud toodete tootmise juurutamine vangla

puidutsehhis. Toote disain kuulub juhendatud töö aja hulka. Toodete valmistamisel peab

muuhulgas kasutama vanglateenistuse ettevõtluskeskuse pakutavaid (jääk)materjale.

Tooteid peab olema võimalik vanglal realiseerida (nt meened).

4.1. Nõuded tööhõiveprogrammile ja läbiviimisele

Tööhõiveprogrammis osalemisel peavad paranema noore teoreetilised teadmised ja praktilised

oskused. Samas panustab programmis osalemine ka üldoskuste arendamisele, nagu näiteks

koostöö- ja meeskonnatööoskus, suhtlemisoskus, probleemide lahendamise oskus,

kohanemisvõime ja õpioskus, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskus, tervikpildi nägemise

oskus vms.

4.1.1. Juhendatud töös osalemise raskusaste peab arvestama osalejate algaja tasemega,

mis ei eelda eriettevalmistust. Töö peab olema lihtsasti õpetatav, kus piisab

kohapeal lühiajalisest juhendamisest (sh näitamisest ja suunamisest), et noorel

oleks võimalik tööülesandeid iseseisvalt täita.

4.1.2. Pakkuja tööhõiveprogrammi läbiviija(te) ülesanne on vastavalt p 4 kirjeldusele viia

läbi juhendatud töötamist jt sellega seonduvaid tegevusi. Pakkuja peab arvestama,

et juhendatud töötamises osalejad on eesti ja vene emakeelega noored.

Pakkuja esitab pakkumuses kirjelduse tööhõiveprogrammist, selle läbiviimise aja- ja

tegevuskavast, mis peab andma tervikuna ülevaate kõikidest tegevustest, sealhulgas

ettevalmistavad sammud, vahendite kasutamine (vajadusel nende soetamine ja transportimine),

disainimisega seotud tegevused, kohtumised eri osapooltega jms, mis on vajalik programmi

edukaks läbiviimiseks.

4.2. Tööhõiveprogrammi läbiviijad (meeskond)

Pakkuja meeskonda kuuluvad vähemalt üks projektijuht ja juhendatud töö läbiviija, kelle kohta

esitab pakkuja allkirjastatud CV-d. Pakkuja võib meeskonnas näha ette täiendavaid liikmeid (nt

disainer, erialaekspert, tudengid). Täpsem meeskonna suurus, koosseis, tööülesannete jaotus ja

töökoormus sõltub pakkuja nägemusest.

Projektijuht vastutab tööhõiveprogrammi ettevalmistamise, läbiviimise korralduse, osapoolte

vahel infovahetuse, aja- ja tegevuskavast kinnipidamise, nõuetekohase dokumentatsiooni

koostamise ja hankijale esitamise eest ning muude lepingus sätestatud kohustuste täitmise ees.

Juhendatud töö läbiviija viib vastavalt kokkulepitud töö kirjeldusele, ajakavale ja mahule läbi

juhendatud töötamist jt sellega seonduvaid tegevusi.

Riigihange: „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” (viitenumber 305533)

4/6

Pakkuja kohustub teenuse osutamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes

esitatud pakkumuses. Meeskonnaliikmeid võib asendada eelnevalt hankijaga kirjalikult

kooskõlastades.

Kui meeskonnaliikme kogemus oli riigihankes pakkumuste hindamise kriteeriumiks, peab

pakkuja meeskonnaliikme vahetumise korral tagama, et teenust osutava meeskonnaliikme

kogemus jääb hinnatud osas vähemalt samaväärseks riigihankes esitatud pakkumuses välja

toodud andmetega. Konkreetse isiku kogemust arvestatakse ja kontrollitakse vahetumisel

kooskõlastamisele saatmise seisuga. Kui lepinguperioodil lisandub uusi läbiviijaid, tuleb see

hankijaga kirjalikult kooskõlastada.

4.3. Maht ja ajakava

Pakkuja peab arvestama, et juhendatud töö ühe päeva kestus on kuni 6 tundi (kui ei ole kokku

lepitud teisiti). Ühes kuus peab olema läbiviidud juhendatud tööd vähemalt 80 tundi.

Põhjendatud juhul, kui jooksval kuul jääb läbiviidud juhendatud tööd alla ettenähtud mahu,

peab puuduvad tunnid planeerima järgmis(t)e kuu(de) (välja arvatud lepingu viimane kuu)

ajakavas ja need tagasi töötama. Pakkuja esitab pakkumuses oma esialgse nägemuse ajakavast

(võimalusel nädala- ja kuu täpsusega). Täpsem nädala- ja kuu ajakava lepitakse hankija ja

vanglate esindajaga kokku pärast lepingu sõlmimist, mida kohandatakse (nt kord kuus) lepingu

täitmisel jooksvalt. Nädala- ja kuu ajakava lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

4.4. Osalejate ettevalmistamine

Vangla esindaja vastutab osalejate vajaliku ja nõuetekohase ettevalmistamise eest

tööhõiveprogrammis osalemiseks. Näiteks, kui töö eeldab tööohutusnõuete tutvustamist ja

järgimist, siis vangla esindaja vastutab selle nõude täitmise eest, mis puudutab p 3.1. nimetatud

seadmete kasutamist kogu programmi läbiviimise aja jooksul.

4.5. Vahendid programmi läbiviimiseks

Pakkuja tagab juhendatud töö läbiviimiseks (sh toodete disainimiseks) kõik vajalikud

täiendavad vahendid (sh seadmed, tehnika, isikukaitsevahendid jms) koos nende

transportimisega vangla territooriumile. Vajalike täiendavate vahendite planeerimisel peab

pakkuja arvestama p 3.1. kirjeldatud vangla võimaluste ja piirangutega.

Pakkuja peab pakkumuses kirjeldama: millised on pakkuja vajadused vanglas olemasolevatele

täiendavate vahendite kasutamiseks juhendatud töö (sh toote disaini) läbiviimiseks; millised

vahendid antakse osalejatele kasutamiseks või iseseisvaks tööks.

4.6. Aruandlus ja kokkuvõte

Pakkujalt oodatakse tööhõiveprogrammi läbiviimisel tihedat koostööd ja infovahetust hankija

ja vangla esindajaga. Pakkuja peab:

4.6.1. kord kuus allkirjastama juhendatud töö töötabeli, mis kinnitab osalejate ja läbiviija

osaluse. Töötabelis on mh kirjas juhendatud töö toimumise kuupäevad, kõigi

Riigihange: „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” (viitenumber 305533)

5/6

osalejate nimed ja tunnid vastavalt osalusele, läbiviija ja vangla esindaja nimed,

tegevuste rahastamisallikas koos projekti nimetusega. Töötabeli arvestust peab

vangla esindaja (kui ei ole kokku lepitud teisiti), kes edastab kinnitatud töötabeli

hankija esindajale;

4.6.2. viima koostöös vangla esindajaga läbi tagasisideküsitluse nende osalejate hulgas, kes

osalevad tööhõiveprogrammis kokku vähemalt 80 tundi. Küsitlus tuleb läbi viia

võimalusel vahetult peale 80 tunni osaluse täitumist. Tagasisideküsitlus annab

ülevaate osalejate hinnangutest tööhõiveprogrammile (vastavus eesmärgile,

omandatud erialased- ja üldoskused, ettepanekud jms). Tagasiside küsimused

koostab pakkuja ja need kooskõlastatakse hankija esindajaga peale hankelepingu

sõlmimist;

4.6.3. tööhõiveprogrammi lõppemisel koostama kokkuvõtte, mis annab ülevaate pakkuja

hinnangutest programmi eesmärgi saavutamisele (sh tagasisideküsitluste

kokkuvõte), programmi ettevalmistamise ja läbiviimise käigus esinenud suurematest

kitsaskohtadest ning ettepanekud sarnase programmi korraldusele tulevikus.

Kokkuvõte esitatakse enne viimast teenuse üleandmise vastuvõtmise akti

kinnitamist.

4.7. Indikatiivne tegevuskava

Indikatiivne tegevuskava peale eduka pakkuja selgumist:

7 tööpäeva jooksul Lepitakse kokku ühine kohtumise aeg hankija ja vangla esindajatega.

Kohtumisel lepitakse kokku esimestes sammudes, mis on vajalikud

lepingu täitmisega alustamiseks, sh aja- ja tegevuskavas.

15 tööpäeva jooksul Lepingu sõlmimine

Vastavalt ajakavale tegevuste elluviimine

5. Teenuse osutamise periood (lepingu kestus)

Alates lepingu sõlmimisest vastavalt kokkulepitud aja- ja tegevuskavale. Teenuse osutamise

periood on 32 kuud lepingu sõlmimisest.

6. Taust

2024. aasta lõpu seisuga oli vanglates kokku 1635 kinnipeetavat, neist 76 olid naised. Eesti

emakeelega vangide osakaal on 44% ning vene emakeelega 51%. Kuni 29aastaseid (k.a) noori

oli Tallinna vanglas oli 129, Tartu vanglas 47 ja Viru vanglas 73.

2020. aastal läbiviidud uuring näitas, et ligikaudu 23% vanglast vabanenutest töötavad.

Tulemustest nähtub, et tugiteenuse abiga jõuavad vanglast vabanenud 11% suurema

tõenäosusega töötukassasse ja registreerivad end töötuna. Samas väheneb nende hulgas

tööhõivesse jõudnute osakaal kahe aasta perspektiivis alla 20%7. 2023. aastal vabanes vanglast

7 Eelmaa et. al. (2020) „Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine“. Tartu Ülikool. Kättesaadav: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vanglast-vabanenute-tugiteenuse-tulemuslikkuse-hindamine

Riigihange: „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” (viitenumber 305533)

6/6

128 kuni 29aastast noort, kellest 46 kvalifitseeriti vanglas tööga hõivatuks ja 82 hõivamata.

Vanglast vabanemisest 6. kuu möödumisel olid vanglas tööga hõivatutest töötajana

registreeritud 33% ja vanglas hõivamata noortest 23%. Töötukassas töötuna registreeritud oli

vastavalt 30% ja 44% noortest8.

Kvalifikatsiooni puudumine ning vähesed tööoskused ja -kogemused mõjutavad kinnipeetavate

konkurentsivõimet tööturul, lisaks sellele ka kaasuvad tegurid, nagu mured eluasemega,

puudulikud sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), stigma jne. Mitme

ja omavahel seotud tegurite tõttu on vabanemisjärgselt keeruline tööhõives püsima jääda.

Tekitades tööharjumust ja pakkudes vabanemisjärgselt tugiteenuseid, saab toetada noorte

sisenemist tööturule ja seeläbi ennetada korduvkuritegevust9.

Retsidiivsus

Noorte, alla 18aastaste retsidiivsus on teistega võrreldes märksa suurem – kohtusse jõuab alla

kolmandiku alaealiste kriminaalasjadest ja reaalse vangistusega karistatakse alaealisi vähestel

juhtudel, kus üldjuhul on alaealine juba varem kriminaalkorras karistatud. 80% vanglast

vabanenud alaealisi satub kahe aasta jooksul uuesti ülekuulamisele, kusjuures umbes 60% neist

satub uuele ülekuulamisele juba esimese poole aasta jooksul pärast vabanemist. Aja jooksul see

vahe teiste vanuserühmadega väheneb.10

Kõige retsidiivsemad (kahe aasta retsidiivsusnäitajad jõustunud kohtuotsuste alusel) on reaalse

vangistusega karistatud: nende keskmine retsidiivsusmäär on 31%. Vanglast karistuse lõpuga

vabanenute retsidiivsus on 43%, tingimisi enne tähtaega vabanenutel 29% ja šokivangistuse ära

kandnutel 21%.Vanglast vabanenute puhul on suurim tõenäosus uuesti sama liiki kuritegu

toime panna varavastase kuriteo eest karistatutel (uutest kuritegudest 68% olid varavastased

kuriteod), järgnevad liikluskuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 51% olid liikluskuriteod,

valdavalt joobes sõidukijuhtimine) ning narkokuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 35%

olid narkokuriteod). Kõige väiksem on isikuvastase kuriteo eest (v.a kehaline väärkohtlemine)

karistatud isikute retsidiivsusrisk. Kehaline väärkohtlemine on levinuim isikuvastane kuritegu,

näiteks aastatel 2014-2016 moodustasid need kuriteod 80% kõigist isikuvastastest

kuritegudest.

Meeste retsidiivsus kahe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist kahtlustatavana ülekuulamise

järgi on olnud 49%, naistel 41%. Aja jooksul meeste ja naiste erinevus kuigivõrd ei suurene.

Mida madalam on vanglast vabanenute haridustase, seda suurem on retsidiivsus. Kui vaadata

ajalist dünaamikat, siis kuni kolmanda kuuni pärast vanglast vabanemisest kõrgharidusega

inimeste retsidiivsus muu haridusega inimeste retsidiivsusest ei erine, aga peale seda jääb

muudest rühmadest märksa väiksemaks. Kõige suuremaks jääb aja jooksul põhiharidusega

8 Justiits- ja Digiministeeriumi päringuandmed 9 Aerts, S. (2024) „Reducing recidivism“. EUCPN, Brussels. 10 Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018). Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27.

Justiitsministeerium. http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017

Riigihange: „Juhendatud tööharjutuse läbiviimine noortele Viru vanglas (Justiits- ja

Digiministeerium)” (viitenumber 305533)

7/6

inimeste retsidiivsus. Noorte, alla 18-aastaste vanglast vabanenute retsidiivsus on teistega

võrreldes märksa suurem. Kõige vanema vanuserühma retsidiivsus on teistest rühmadest

väiksem, kuid eripäraks on asjaolu, et enamik ülekuulamisi toimub paari nädala jooksul peale

vabanemist; edasi kasvab selles vanuserühmas retsidiivsus juba palju aeglasemalt. Ligikaudu

esimese saja päeva jooksul pärast vabanemist on kõige vanem vanuserühm alaealiste kõrval

suurima retsidiivsusega, aga siis lähevad teised vanuserühmad mööda. Mida vanema

earühmaga on tegu, seda suurem on tõenäosus toime panna varasemaga sama liiki kuritegu.