Vastuvõtmise kuupäev : 09/07/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

07/07/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1374313.6 BG

Eelotsuse asi C-546/26

Ministar na zdraveopazvaneto

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Varhoven administrativen sad - Bulgaaria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Radostina Stefanova-Kamisheva

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 09/07/2026

Kokkuvõte C-546/26 – 1

Kohtuasi C-546/26*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

26. mai 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Varhoven administrativen sad (Bulgaaria kõrgeim halduskohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

21. mai 2026

Kassaatorid:

Ministar na zdraveopazvaneto

FB

NY

Muu menetlusosaline:

Varhovna kasatsionna prokuratura

Põhikohtuasja ese

Kassatsiooniastme halduskohtuasi Varhoven administrativen sadis (kõrgeim

halduskohus) (halduskohtuasi 11030/2025), mille algatamine tuleneb madalama

tasandi õigusakti, nimelt riikliku terviseinfosüsteemi käitamist käsitleva

21. detsembri 2022. aasta määruse nr N-6 (Naredba no N-6/21.12.2022 g. za

funktsioniraneto na Natsionalnata zdravnoinformatsionna sistema)

vaidlustamisest.

Eelotsuse küsimused

1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta

määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja

* Kohtumenetluse keel: bulgaaria.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

2

selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artiklit 9 koostoimes Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et

nende sätetega ei ole vastuolus riigisisene kord, mille puhul ei ole isikupõhiste

terviseandmete tsentraliseeritud töötlemise olulised parameetrid sätestatud

seaduses, vaid madalama tasandi õigusaktis, mille on täitevasutus vastu võtnud

seadusest tuleneva üldise volituse alusel?

2. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkte c, g, h ja i ning

harta artikleid 7 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad luua ja käitada ühtset

riiklikku infosüsteemi, millesse kohustuslikus korras sisestatakse isiku

tuvastamiseks vajalikud andmed (nimi, isikukood, isikut tõendav dokument,

kodakondsus) ning kõik isiku meditsiinilised andmed, nagu tehtud arstlikud

läbivaatused, arsti väljastatud saatekirjad, meditsiinilis-diagnostiliste meetmete

tulemused, haiglaravi, vaktsineerimised, väljastatud retseptid, riskirühma kuuluva

isiku ennetav ravi, veregrupp, allergiad, läbipõetud ägedad nakkushaigused,

diagnoositud kroonilised haigused või puuded, läbiviidud ravimravi, kasutatud

meditsiiniseadmed jne, muu hulgas ka andmed meditsiinikeskustes läbiviidud

esteetilise kirurgia protseduuride kohta, sealhulgas patsientide intiimpiirkondades

tehtud protseduuride kohta?

3. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkte c, g, h ja i ning

harta artikleid 7 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et „hädaolukordades“, mil patsiendi

nõusolekut ei ole võimalik õigel ajal saada, lubavad need ilma patsiendi

nõusolekuta anda täieliku õiguse tutvuda eespool kirjeldatud tunnustega

infosüsteemiga?

4. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkte c, g, h ja i ning

harta artikleid 7 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et patsientide nõusoleku korral lubavad

need anda täieliku õiguse tutvuda teises küsimuses kirjeldatud tunnustega

infosüsteemiga, kusjuures patsiendi nõusolekut ei ole võimalik anda osaliselt

(elektroonilises toimikus sisalduva teabe vaid ühe osa suhtes, mis piirdub

asjaomase uuringu, ravi või muu meditsiinilise protseduuri jaoks vajalike

andmetega, või ainult kindlaksmääratud ajavahemikuks) ning nõusolek hõlmab

õiguslikult järgmist:

a. Esmatasandi tervishoius tegevatele tervishoiutöötajatele „nende ülesannete

täitmisel ja täitmiseks“ piiramatu õiguse andmine tutvuda kõikide isiku

elektroonilisse tervisetoimikusse tehtud kannetega, ilma et süsteem kasutaks

„filtrit“, mis tähendab, et tervishoiutöötaja hindab üksnes oma kaalutlusõiguse

alusel, millise osaga andmetest on tal vaja tutvuda (riikliku terviseinfosüsteemi

käitamist käsitleva 21. detsembri 2022. aasta määruse nr N-6 (Naredba

no N-6/21.12.2022 g. za funktsioniraneto na Natsionalnata zdravnoinformatsionna

sistema) artikli 27 lõige 2 koostoimes artikli 27 lõikega 8).

b. Ambulatoorse ravi asutuste tervisehoiutöötajatele „nende ülesannete

täitmisel ja täitmiseks“ piiramatu õiguse andmine tutvuda kõikide elektroonilises

MINISTAR NA ZDRAVEOPAZVANETO

3

tervisetoimikus sisalduvate kannetega kõige rohkem 30 kalendripäeva jooksul

alates nende tehtud esimesest läbivaatusest, ilma et süsteem kasutaks „filtrit“, mis

tähendab, et tervisehoiutöötaja hindab üksnes oma kaalutlusõiguse alusel, milliste

andmetega ta tutvub ja kui tihti ta 30 päeva jooksul toimikut avab (määruse nr N-6

artikli 27 lõige 3 koostoimes artikli 27 lõikega 8).

c. Statsionaarse ravi asutuste tervisehoiutöötajatele „nende ülesannete täitmisel

ja täitmiseks“ seoses haiglaraviga piiramatu õiguse andmine tutvuda kõikide

elektroonilises tervisetoimikus sisalduvate kannetega kõige rohkem

30 kalendripäeva jooksul alates patsiendi haiglast väljakirjutamisest, ilma et

süsteem kasutaks „filtrit“, mis tähendab, et tervisehoiutöötaja hindab üksnes oma

kaalutlusõiguse alusel, milliste andmetega ta tutvub ja kui tihti ta 30 päeva jooksul

toimikut avab.

d. Tervishoiuasutuste tervishoiutöötajatele piiramatu õiguse andmine tutvuda

kõigi patsiendi elektroonilises tervisetoimikus sisalduvate kannetega, mis

puudutavad nende konkreetset protseduuri patsiendi suhtes, ilma et see oleks siiski

ajaliselt piiratud ja ilma et süsteem kasutaks „filtrit“, mis tähendab, et

tervisehoiutöötaja hindab üksnes oma kaalutlusõiguse alusel, millise osaga

andmetest ta tutvub ja kui tihti ta 30 päeva jooksul toimikut avab (määruse nr N-6

artikli 27 lõige 5 koostoimes artikli 27 lõikega 8).

e. Kindlustusseltsidele piiramatu õiguse andmine tutvuda kõigi patsiendi

elektroonilises tervisetoimikus sisalduvate kannetega osas, mis puudutab

„patsiendi asjakohaseid terviseandmeid ja kindlustusseltsi ülesannete täitmist

konkreetse kindlustusjuhtumi käsitlemisel“, ilma et süsteem kasutaks „filtrit“, mis

tähendab, et kindlustusselts hindab üksnes oma kaalutlusõiguse alusel, milliste

andmetega ta tutvub (määruse nr N-6 artikli 27 lõige 6 koostoimes artikli 27

lõikega 8).

5. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkte c, g, h ja i ning

harta artikleid 7 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et nende põhjal on lubatud, et pooleli

oleva uurimise või kohtumenetluse raames saavad uurimist juhtiva prokuröri

määruse alusel uurimisasutused ilma patsiendi nõusolekuta täieliku õiguse tutvuda

teises küsimuses kirjeldatud tunnustega infosüsteemiga, kusjuures süsteem ei

kasuta „filtrit“, mis tähendab, et uurimist juhtiv prokurör hindab üksnes oma

kaalutlusõiguse alusel, milliste andmetega ta tutvub (määruse nr N-6 artikli 27

lõige 9)?

6. Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkte c, g, h ja i ning

harta artikleid 7 ja 8 tuleb tõlgendada nii, et nendega on kooskõlas, et patsientidele

ei anta infosüsteemis sisalduvate andmetega tutvumise kohta, nagu seda on tehtud

põhikohtuasjas, teavet alati, vaid vastavalt määruse nr N-6 artikli 27 lõike 11

kolmandale lausele üksnes „vajaduse korral“, kusjuures „vajalikkuse“ juhtumeid

ei ole seaduses ega määruses nr N-6 loetletud?

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

4

Viidatud õigusnormid

Riigisisesed õigusnormid

Tervishoiuseadus (Zakon za zdraveto, Darzhaven vestnik [ametlik teadaanne,

edaspidi „DV“], nr 70, 10.08.2004, kehtiv alates 1. jaanuarist 2005): artikli 28d

lõiked 6 ja 7 ning artikli 28e lõige 2. Eelkõige:

Artikli 28d lõige 6:

„Kodanike elektrooniliste tervisetoimikute koostamiseks ja käigushoidmiseks

edastavad meditsiini- ja tervishoiuasutused teavet Ministerstvo na

Zdraveopazvanetole (tervishoiuministeerium), kusjuures tervishoiuministri

määrusega sätestatakse teabe laad, selle edastamise viis ning edastamise

tingimused ja kord.“

Artikli 28e lõige 2:

„Õiguse andmine tutvuda kodaniku elektroonilises tervisetoimikus sisalduvate

andmetega […] toimub ainult sõnaselge kirjaliku nõusoleku alusel vastavalt

artikli 28d lõikes 6 viidatud määruses sätestatud tingimustele ja korrale.“

Riikliku terviseinfosüsteemi käitamist käsitlev 21. detsembri 2022. aasta määrus

nr N-6 (Naredba no N-6 ot 21.12.2022 g. za funktioniraneto na Natsionalnata

zdravnoinformatsionna sistema), mille on vastu võtnud tervishoiuminister,

avaldatud DV nr 103, 24.12.2022, kehtiv alates 1. jaanuarist 2023, muudetud ja

täiendatud nr 57, 5.07.2024 […]: artiklid 1, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 22, 25, 27,

28, 29, 31 ja 32, § 7. Täpsemalt:

Artikli 1 lõiked 1 ja 2:

„(1) Käesolev määrus reguleerib järgmist:

1. teave, mille peavad meditsiini- ja tervishoiuasutused edastama

tervishoiuministeeriumile, et tervishoiuministeeriumi hallatavasse ja käigus

hoitavasse riiklikku terviseinfosüsteemi (Natsionalna zdravnoinformatsionna

sistema) saaks sisestada kodanike elektroonilised terviseregistrikanded, selle teabe

edastamise viis, tingimused ja kord;

2. riiklikus terviseinfosüsteemis sisalduvate registrite, andmebaaside ja

infosüsteemide säilitamise tingimused ja kord;

3. elektroonilises terviseregistrikandes sisalduva teabega tutvumise õiguse

andmise tingimused ja kord;

4. infoturve ja isikuandmete kaitse riiklikus terviseinfosüsteemis;

5. teabevahetus teiste registrite, andmebaaside ja süsteemidega.

MINISTAR NA ZDRAVEOPAZVANETO

5

(2) Lõike 1 kohaldamisel reguleerib määrus ka riikliku terviseinfosüsteemi

ülesehitust ja kodanike elektrooniliste terviseregistrikannete sisu.

Artikli 13 lõige 1:

„Elektrooniline terviseregistrikanne on andmete kogum, mis hõlmab meditsiini- ja

tervishoiuasutuste tervishoiu- ja muude töötajate tehtud mis tahes toimingut ning

mille kaudu koostatakse kodanike terviseandmed või neid kasutatakse või mis

käsitleb kodaniku terviseseisundit, olenemata tema tervisestaatusest ja asjaomase

tegevuse rahastamise allikast.“

Artikli 15 lõiked 1, 3 ja 4:

„(1) Riiklikus terviseinfosüsteemis kodaniku kohta sisalduvad

terviseregistrikanded moodustavad üheskoos isiku elektroonilise tervisetoimiku.

Elektrooniline tervisetoimik luuakse automaatselt kodaniku kohta esimese

elektroonilise terviseregistrikande tegemisega. Esimene elektrooniline

terviseregistrikanne elusalt sündinud vastsündinu kohta on teave sünni kohta.

[…]

(3) Elektroonilise tervisetoimiku ülesehitus on järgmine:

1. Isiku tuvastamise andmed: nimed; isikukood või välisriigi kodanike puhul

isiklik number; kui tegemist on välisriigi kodanikuga, kellel isiklik number

puudub: sünnikuupäev isikukoodi suhtes kohaldatavas vormingus või

sotsiaalkindlustusnumber või isikut tõendava dokumendi number; kodakondsus;

2. teave vastsündinu kohta;

3. arstlikud läbivaatused, sealhulgas teave isiku kontaktide kohta

nakkushaigusi põdevate isikutega;

4. saatekirjad;

5. meditsiinilis-diagnostiliste uuringute tulemused;

6. haiglaravi;

7. vaktsineerimised;

8. retseptid (elektroonilised retseptid);

9. riskirühma kuuluvate isikute ennetav ravi;

10. ajutise töövõimetuse arstlik hindamine, töövõime püsiva vähenemise

hindamine / puude liik ja aste;

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

6

11. teave elundidoonorlusest keeldumise kohta vastavalt elundite, kudede ja

rakkude siirdamise seadusele (Zakon za transplantatsia na organi, takani i kletki)

[…];

12. muu teave isiku kohta: alaline ja praegune aadress, teave riigis elamise

õiguse kohta, telefoninumber ja muud kontaktandmed;

13. lähedaste kontaktandmed (nimed, telefoninumbrid jne);

14. surma kuupäev.

(4) Elektrooniline tervisetoimik võimaldab isiku kohta hädaolukorras vajalike

terviseandmetega kiiresti tutvuda järgmises ulatuses:

1. nimi ja isikuandmed;

2. veregrupp;

3. allergiad;

4. kohustuslikud ja muud tehtud vaktsineerimised;

5. läbipõetud ägedad nakkushaigused;

6. tuvastatud kroonilised haigused või puuded;

7. lõpetatud või käimasolev medikamentoosne või muu ravi;

8. kasutatud meditsiiniseadmed;

9. lähedaste kontaktandmed (nimed, telefoninumbrid jne).“

Artikli 25 lõige 1:

„Õigus tutvuda andmetega tööalastel eesmärkidel antakse kodaniku või tema

vanema, eestkostja või hooldaja nõusoleku alusel.“

Artikkel 27:

„(1) Kui patsiendi ravi on vajalik hädaolukorras, on meditsiiniasutuste

tervishoiutöötajatel õigus tutvuda patsiendi elektroonilises tervisetoimikus

artikli 15 lõike 4 alusel sisalduva teabega ka ilma artikli 25 lõike 1 kohase

nõusolekuta, kui nõusolek elektroonilises tervisetoimikus puudub ja seda ei ole

võimalik õigel ajal saada. Pädev arst teatab andmetega tutvumise vajadusest

elektrooniliselt riikliku terviseinfosüsteemi kaudu, kasutades selleks

kvalifitseeritud e-allkirja. Patsienti teavitatakse andmetega tutvumisest.

(2) Esmatasandi ambulatoorse ravi asutuste tervishoiutöötajatel on oma

ülesannete täitmisel ja täitmiseks õigus piiranguteta tutvuda kõigi

MINISTAR NA ZDRAVEOPAZVANETO

7

terviseregistrikannetega nii nende registris sisalduvate patsientide elektroonilistes

tervisetoimikutes kui ka selliste patsientide terviseregistrikannetega, kes on

pöördunud nende poole, kuid keda nende registrites ei sisaldu. Pädev arst teatab

vajadusest tutvuda nende patsientide terviseregistrikannetega, keda tema registris

ei sisaldu, elektrooniliselt riikliku terviseinfosüsteemi kaudu, kasutades selleks

kvalifitseeritud e-allkirja.

(3) Oma ülesannete täitmisel ja täitmiseks on ambulatoorset eriarstiabi

pakkuvate tervishoiuasutuste tervishoiutöötajatel õigus tutvuda kõigi patsiendi

elektroonilises tervisetoimikus sisalduvate terviseregistrikannetega kõige rohkem

30 kalendripäeva jooksul alates nende tehtud esimesest läbivaatusest.

(4) Oma ülesannete täitmisel ja täitmiseks on statsionaarse ravi asutuste

tervishoiutöötajatel seoses patsiendi haiglaraviga õigus tutvuda kõigi patsiendi

elektroonilises tervisetoimikus sisalduvate terviseregistrikannetega kõige rohkem

30 kalendripäeva jooksul alates patsiendi haiglast väljakirjutamisest ning ajal, mil

patsiendi suhtes, kes haiglaravi ei vaja, viiakse läbi meditsiinilisi protseduure.

(5) Tervishoiuasutuste tervishoiutöötajatel on oma ülesannete täitmisel ja

täitmiseks õigus tutvuda patsiendi terviseregistrikannetega, mis on seotud

konkreetse protseduuriga, mida nad on patsiendi suhtes teinud.

(6) Kindlustusandjatel […], kes käsitlevad patsiendi konkreetset

kindlustusjuhtumit seoses vabatahtliku ravikindlustusega, mille raames on patsient

sõlminud ravikindlustuslepingu kindlustusseadustiku (Kodeks za zastrahovaneto)

40. peatüki IV jao tähenduses, on õigus oma ülesannete täitmisel ja täitmiseks

tutvuda patsiendi asjaomaste terviseregistrikannetega.

[…]

(8) Lõigete 2–7 kohane õigus teabega tutvuda tagatakse vastavalt artikli 25

lõikele 1. Teabega tutvumise õigus piirdub vajalike andmetega.

(9) Uurimisasutustel, kohtutel ja nende määratud ekspertidel on käimasoleva

uurimise või kohtumenetluse käigus kohtumääruse või uurimist läbiviiva juhtiva

prokuröri määruse alusel õigus tutvuda terviseregistrikannetega, mis sisalduvad

selle kodaniku elektroonilises tervisetoimikus, mis on seotud kande teinud

asjaomase meditsiini- või tervishoiuasutusega.

[…]

(11) Kodaniku elektroonilises tervisetoimikus sisalduvate andmetega tutvumise

korral tagab riiklik terviseinfosüsteem iga kasutaja toimingute jälgitavuse

(juurdepääsuprotokoll). Sellistel juhtudel tuleb andmetega tutvumise õiguse

andmise ajal säilitada vähemalt järgmised andmed: tegevuse kuupäev/kellaaeg,

süsteemimoodul, kus tegevust teostatakse; tegevus; objekt, mille suhtes tegevust

rakendati; IP-aadress. Vajaduse korral teavitatakse kodanikke andmetega

tutvumisest.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

8

[…]“.

Õigusaktide seadus (Zakon za normativnite aktove; DV nr 27, 3.04.1973):

artiklid 3 ja 10.

Liidu õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus): põhjendused 2, 4, 35, 36, 53, 54, 63, 71 ja 73, artikkel 1,

artikli 4 punkt 1 ja artikkel 9

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“): artiklid 7, 8 ja 52

Rahvusvahelise õiguse normid

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon: artikkel 8

Viidatud kohtupraktika

Liidu kohtute praktika

5. juuli 2011. aasta kohtuotsus V vs. parlament (F-46/09, EU:F:2011:101)

9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Land Hessen (C-272/19, EU:C:2020:535)

2. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Norra Stockholm Bygg (C-268/21,

EU:C:2023:145)

6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt (C-511/18, C-512/18

ja C-520/18, EU:C:2020:791)

22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Latvijas Republikas Saeima (karistuspunktid)

(C-439/19, EU:C:2021:504)

16. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus (Deutsche Post, C-496/17, EU:C:2019:26)

20. mai 2003. aasta kohtuotsus Österreichischer Rundfunk jt (C-465/00, C-138/01

ja C-139/01, EU:C:2003:294)

13. mai 2014. aasta kohtuotsus Google Spain ja Google (C-131/12,

EU:C:2014:317)

4. mai 2017. aasta kohtuotsus Rigas satiksme (C-13/16, EU:C:2017:336)

MINISTAR NA ZDRAVEOPAZVANETO

9

11. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Asociatia de Proprietari bloc M5A-ScaraA,

(C-708/18, EU:C:2019:1064)

7. novembri 2013. aasta kohtuotsus IPI (C-473/12, EU:C:2013:715)

11. detsembri 2014. aasta kohtuotsus Ryneš (C-212/13, EU:C:2014:2428)

19. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus Breyer (C-582/14, EU:C:2016:779)

24. novembri 2011. aasta kohtuotsus Asociación Nacional de Establecimientos

Financieros de Crédito (C-468/10 ja C-469/10, EU:C:2011:777)

Rahvusvaheliste kohtute praktika

Euroopa Inimõiguste Kohtu 23. veebruari 2016. aasta kohtuotsus Y. Y. vs.

Venemaa, CE:ECHR:2016:0223JUD004037806

Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. aprilli 2014. aasta kohtuotsus L. H. vs. Läti,

CE:ECHR:2014:0429JUD005201907

Euroopa Inimõiguste Kohtu 7. juuli 1989. aasta kohtuotsus Gaskin vs.

Ühendkuningriik, CE:ECHR:1989:0707JUD001045483

Euroopa Inimõiguste Kohtu 2. augusti 1984. aasta kohtuotsus Malone vs.

Ühendkuningriik, ECLI:CE:ECHR:1984:0802JUD000869179

Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. veebruari 1997. aasta kohtuotsus Z vs. Soome,

CE:ECHR:1997:0225JUD002200993

Asjaolude ja põhikohtuasja lühikokkuvõte

1 Tervishoiuministri 15. veebruari 2022. aasta määrusega moodustati töörühm, kelle

ülesanne oli välja töötada riikliku terviseinfosüsteemi käitamise määruse eelnõu;

eelnõu eesmärk oli kehtestada vajalik kord riikliku terviseinfosüsteemi

ülesehitamiseks ja toimimiseks olulistes küsimustes, nagu on kirjeldatud

tervishoiuseaduses.

2 Tervishoiuministeeriumi juhtkond andis 5. aprilli 2022. aasta otsusega määruse

eelnõule heakskiidu. 7. aprillil 2022 avaldati see koos põhjendustega

ministeeriumi veebisaidil ja ministrite nõukogu avaliku arutelu portaalis,

kusjuures märkuste esitamiseks anti 30päevane tähtaeg. Saadud märkuste kohta

koostas tervishoiuministri asetäitja 17. juunil 2022 aruande.

3 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 36 alusel esitas tervishoiuminister 8. juulil

2022 määruse eelnõu andmekaitsekomisjoni (Komisia za zashtita na lichnite

danni) esimehele eelnevaks konsulteerimiseks, lisades eelnõu seletuskirja ja

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

10

andmekaitsealase mõjuhinnangu. Eelnõule saadi heakskiit ka digihalduse

ministrilt.

4 Tervishoiuministeeriumi juhtkond võttis eelnõu 13. detsembril 2022 vastu ja

edastas määruse nr N-6 avaldamiseks riigi ametlikus väljaandes. Kõnealuse

madalama tasandi õigusaktiga võeti kasutusele tervishoiuseadusega loodud riiklik

terviseinfosüsteem, kus kodanike elektrooniliste terviseregistrikannete tegemise ja

haldamise kaudu kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse teavet elanike

terviseseisundi kohta (mõiste „elektrooniline terviseregistrikanne“ määratluse

kohta vt eespool, määruse nr N-6 artikli 13 lõige 1).

5 FB ja NY vaidlustasid määruse nr N-6 kohtus ja nad väidavad, et ilma nende

sõnaselge nõusolekuta andmete töötlemiseks ja ilma nende teadmata kogutakse,

salvestatakse ja töödeldakse riiklikus terviseinfosüsteemis nende terviseseisundit

puudutavaid andmeid, mis kujutavad endast isikuandmete eriliike isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses.

6 FB märgib, et 2023. aastal käis ta hambaarsti vastuvõtul ja tal tõmmati välja

tarkusehambad. Need toimingud on registreeritud ambulatoorse ravi raportites,

mis sisaldavad teavet tema terviseseisundi kohta. Kooskõlas vaidlustatud

määrusega edastas asjaomane meditsiiniasutus selle teabe riiklikule

terviseinfosüsteemile, hoolimata asjaolust, et osutatud raviteenuseid ei rahastanud

riiklik haigekassa (Natsionalna zdravnoosiguritelna kasa, edaspidi „NZOK“), vaid

teenuse eest tasus kassaator ise. Lisaks väidab FB, et tal ei ole täielikku ja tõhusat

juurdepääsu kõigile tema elektroonilises tervisetoimikus sisalduvatele andmetele

ning et tal ei ole ka võimalust nende töötlemist ja nendega tutvumist piisaval

määral jälgida.

7 NY väidab, et 2023. aastal käis ta mammoloogi ja günekoloogi vastuvõtul, mille

käigus tuvastati tema reproduktiivse ja günekoloogilise tervisega seotud asjaolud.

Ta väidab, et asjaomastes meditsiinilistes dokumentides sisalduv teave, sealhulgas

andmed tema terviseseisundi ja anatoomiliste eripärade kohta, edastati ilma tema

sõnaselge nõusolekuta riiklikule terviseinfosüsteemile, kus neid säilitatakse.

8 Kõrgeim halduskohus (viiest liikmest koosnev kolleegium) tühistas sama kohtu

kolmest liikmest koosneva kolleegiumi otsuse, millega jäeti rahuldamata FB ja

NY-i kaebus määruse nr N-6 peale. Madalama astme otsuse tühistamise põhjus oli

menetlusnormide oluline rikkumine, mistõttu saadeti kohtuasi uueks arutamiseks

tagasi kõrgeima halduskohtu kolmest liikmest koosnevale kolleegiumile.

9 Kõrgeim halduskohus (kolmest liikmest koosnev kolleegium) tunnistas uue

otsusega kehtetuks määruse nr N-6 artikli 1 lõike 1 punkti 1 osas „teave ja selle

edastamise viis“, artikli 1 lõike 1 punkti 4 ja artikli 1 lõike 2 osas „ja kodanike

elektrooniliste terviseregistrikannete sisu“ ning artikli 27 lõike 11 kolmanda lause.

Määruse teiste sätete osas jäeti FB ja NY-i vaidlustus rahuldamata.

10 Menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus algatati eespool nimetatud otsuse peale

esitatud kahe kassatsioonkaebuse alusel. Esimese esitas tervishoiuminister ainult

MINISTAR NA ZDRAVEOPAZVANETO

11

selle osa peale, millega tunnistati kehtetuks määruse nr N-6 teatavad artiklid.

Teise esitasid FB ja NY selle osa peale, millega jäeti nende kaebus rahuldamata.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

11 FB ja NY väidavad, et vaidlustatud määrusega kehtestatakse aluseks olev kord,

mis reguleerib kodanike terviseseisundit puudutavate eriliiki isikuandmete

kogumist, säilitamist, töötlemist, nendega tutvumist ja nende vahetamist

(isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9), ilma et selleks oleks piisavalt selget

ja ettenähtavad õiguslikku alust. Eelkõige ei ole tervishoiuseaduses piisavalt

määratletud töödeldavate terviseandmete liigid, nende andmetega tutvumise

õiguse ulatus ega andmesubjektide kaitse tagatised; need küsimused on valdavalt

reguleeritud madalama tasandi õigusaktidega.

12 Lisaks on FB ja NY seisukohal, et selline kord kahjustab otseselt eraelu

puutumatuse õigust ja isikuandmete kaitse õigust, mis on tagatud harta

artiklitega 7 ja 8, kuna see lubab kogu elanikkonna kohta tsentraliseeritult koguda

ja säilitada tundlikku meditsiinilist teavet, sealhulgas isikute reproduktiivse,

vaimse ja seksuaalse tervise andmeid. Lisaks võimaldab määrus nr N-6

terviseandmetega liiga suures ulatuses tutvuda paljudel organisatsioonidel,

sealhulgas eri haldusasutustel ja kindlustusseltsidel. Kodanike teavitamine nende

terviseandmetega tutvumisest ei ole alati tagatud ja nende võimalused andmete

töötlemist tõhusalt kontrollida on piiratud.

13 Tervishoiuminister väidab, et määrus nr N-6 võeti vastu tervishoiuseaduses

sisalduva sõnaselge seadusjärgse volituse alusel ning see üksnes täpsustab riikliku

terviseinfosüsteemi tehnilisi ja korralduslikke eeskirju. Määruses nr N-6 on

üksikasjalikumalt ja praktilisest aspektist kindlaks määratud: 1) milline teave

kujutab endast terviseandmeid ja puudutab isikute terviseseisundit, 2) kuidas

lisatakse see teave isiku elektroonilisse tervisetoimikusse riiklikus

terviseinfosüsteemis ning 3) vajadus, et kõik tervishoiutöötajad ja muud töötajad

sisestavad andmed kõigi patsiendiga seotud toimingute kohta, kusjuures need

andmed koostatakse elektroonilise dokumendina, mis on osa riiklikus

terviseinfosüsteemis sisalduvast elektroonilisest tervisetoimikust. Lõpuks näeb

määrus nr N-6 ette, et kodanikke võib teavitada, et nende elektroonilise

tervisetoimikuga on tutvutud.

Eelotsusetaotluse põhjendused

Eelotsusetaotluse vastuvõetavuse tingimused

14 Määrus nr N-6 reguleerib riikliku terviseinfosüsteemi raames terviseandmete

kogumise, säilitamise, töötlemise, nendega tutvumise ja nende vahetamise

tingimusi, korda, ulatust ja eesmärke. Sellega on loodud ulatuslik mudel tegelikult

kõigi Bulgaaria Vabariigi territooriumil arstiabi saanud kodanike terviseteabe

tsentraliseeritud töötlemiseks.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

12

15 Seetõttu tekivad põhikohtuasjas, niivõrd kui tegemist on füüsiliste isikute

terviseseisundit puudutavate eriliiki isikuandmete töötlemisega isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 9 tähenduses, küsimused, mis puudutavad isikuandmete

kaitse üldmääruse artikli 9 koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8

tõlgendamist ning eriliiki isikuandmete töötlemisel piisavate tagatiste vajalikkuse,

proportsionaalsuse, ettenähtavuse ja olemasolu tingimusi.

Eelotsuse küsimused

16 Kõigepealt viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtu ja Euroopa

Inimõiguste Kohtu1 otsustele, mis toetavad tema seisukohta, et inimeste

terviseseisundit puudutavaid andmeid, mis kujutavad endast tundlikke

isikuandmeid, tuleb kaitsta suuremal määral (5. juuli 2011. aasta kohtuotsus V vs.

parlament, F-46/09, EU:F:2011:101, punktid 111–143, Euroopa Inimõiguste

Kohtu 23. veebruari 2016. aasta kohtuotsus Y. Y. vs. Venemaa,

CE:ECHR:2016:0223JUD004037806, punktid 38–40, ja Euroopa Inimõiguste

Kohtu 29. aprilli 2014. aasta kohtuotsus L. H. vs. Läti,

CE:ECHR:2014:0429JUD005201907, punktid 56–59).

17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vastavalt isikuandmete kaitse

üldmääruse artiklile 9 on isikuandmete eriliikide kehtestamise eesmärk tagada

suurem kaitse, millest tulenevalt on vaja sätestada erilised kohustused selliste

andmete töötlemisega tegelevatele töötajatele ning tagada eriline kaitse

andmesubjektidele endile.

18 Kõnealuse suurema kaitse kontekstis on eriti olulised isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 5 põhimõtted („eesmärgi piirang“, „võimalikult väheste

andmete kogumine“, „säilitamise piirang“, „usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“),

mis on peamised tagatised, et hoida ära tundlike isikuandmete ülemäärane,

määratlemata või ebaproportsionaalne töötlemine.

19 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud küsimus, kas põhikohtuasjas kõne

all olev määrus pakub piisavaid tagatisi nende põhimõtete tegelikuks järgimiseks.

Selles puuduvad konkreetsed sätted, mis määraksid selgelt kindlaks kõnealuste

põhimõtete tagamiseks vajalikud mehhanismid ja meetmed. Selle asemel sisaldab

see vaid üldist viidet isikuandmete kaitse seaduse (Zakon za zashtita na lichnite

danni; edaspidi „ZZLD“) ja isikuandmete kaitse üldmääruse sätetele. Tagatised on

sõnastatud pigem üldiste kohustustena, mitte andmetega tutvumise ja nende

edasise kasutamise konkreetsete, tehniliselt ja õiguslikult jõustatavate

piirangutena. Konkreetsete mehhanismide puudumine tõstatab küsimuse, kas

riikliku korraga on „sobivad ja konkreetsed meetmed“ isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 9 lõike 2 tähenduses tegelikult tagatud.

1 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et isikuandmete, eelkõige terviseandmete kaitsega

seoses tuleb arvesse võtta EIÕK artiklit 8, mis reguleerib era- ja perekonnaelu kaitset.

MINISTAR NA ZDRAVEOPAZVANETO

13

20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus võtab arvesse, et elektroonilise

terviseinfosüsteemiga võidakse taotleda olulisi üldise huvi eesmärke: ravi

kvaliteedi parandamine, ravi järjepidevuse tagamine, ravivigade vältimine,

andmetele juurdepääsu lihtsustamine hädaolukordades ja tervishoiusüsteemi

parem haldamine.

21 Need eesmärgid ei vabasta siiski kohustusest kujundada riigisiseseid õigusnorme

selliselt, et oleks takistatud andmete kogumine ja otsing vajalikust kaugemale

minevas ulatuses. Üldine huvi tõhusate tervishoiuteenuste vastu peab olema

tasakaalus üksikisiku põhiõigusega säilitada kontroll oma kõige tundlikumate

isikuandmete üle. Just see tasakaal ongi isikuandmete kaitse üldmääruse alus, mis

ei keela terviseandmete töötlemist, vaid nõuab, et töötlemine oleks piiratud,

põhjendatud, jälgitav, ettenähtav ja et sellega kaasneksid konkreetsed tagatised.

22 Neil kaalutlustel leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kohtuasja õigeks

lahendamiseks on vaja Euroopa Kohtu tõlgendust järgmistes punktides:

1) tervisandmete tsentraliseeritud töötlemise õiguslikule alusele esitatavad

miinimumnõuded; 2) isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 2 sätestatud

„sobivate ja konkreetsete meetmete“ nõude sisu; 3) võimalikult väheste andmete

kogumise, eesmärgi piirangu ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamine

riiklikes elektroonilistes terviseinfosüsteemides; 4) ulatuslik õigus tutvuda

elektrooniliste tervisetoimikutega ilma tehniliste filtriteta ja selle lubatavus ning

5) andmesubjekti tõhusa teavitamise ja tema teostatava kontrolli tähtsus.

Täpsemalt:

Esimene küsimus

23 Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on tekkinud kahtlus, kas määruse tasandil

kehtestatud õigusnormid võtavad arvesse tundlike isikuandmete puhul vajaliku

kaitse taset, arvestades asjaolu, et madalama tasandi (täitevvõimu) õigusakti

vastuvõtmise, muutmise ja täiendamise kord on võrreldes seadusandja vastu

võetud seaduste ja seadustike vastuvõtmise korraga vähem keerukas.

24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei sea kahtluse alla võimalust kehtestada tehnilisi

ja korralduslikke õigusnorme madalama tasandi õigusaktiga. Kahtlusi tekitab

küsimus, kas eriliiki isikuandmete töötlemise põhielemendid võivad olla

reguleeritud valdavalt madalama tasandi õigusaktidega. Nende elementide hulka

kuuluvad vähemasti: andmete liigid, töötlemise eesmärgid, vastuvõtjate

kategooriad, andmetega tutvumise tingimused, andmete säilitamise tähtajad ja

kaitsetagatised. Vastasel juhul tekib oht, et täitevvõim määrab madalama tasandi

õigusaktiga ilma piisava parlamentaarse legitiimsuseta ja õiguskorra piisava

stabiilsuseta kindlaks põhiõiguste riive faktilise ulatuse.

Teine küsimus

25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasjas on tekkinud

põhimõttelise tähtsusega küsimus, millistes piirides võib toimuda füüsiliste isikute

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

14

terviseseisundit puudutavate eriliiki isikuandmete tsentraliseeritud, kohustuslik ja

ulatuslik töötlemine riiklikus elektroonilises terviseinfosüsteemis.

26 Tegemist ei ole meditsiinilise teabe ühekordse või juhusliku töötlemisega, vaid

normatiivse mudeliga, mille alusel kogutakse, säilitatakse ja struktureeritakse

terviseandmeid ning mille kaudu saab tegelikult piiramatu isikute ring

järjepidevalt terviseandmetega tutvuda ja terviseandmeid vahetada. Seetõttu on

harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õiguste riive eriti ulatuslik.

27 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõige 1 näeb ette terviseandmete

töötlemise põhimõttelise keelu; artikli 9 lõikes 2 nimetatud juhtumid on erandid,

mida tuleb tõlgendada kitsalt. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei saa

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõike 2 punkte g, h ja i tõlgendada üldise

loana terviseandmete igasuguseks tsentraliseeritud kogumiseks ja säilitamiseks.

Nende sätete kohaselt on töötlemine lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik

kindlaksmääratud eesmärgil ning kui riigisiseses õiguses on ette nähtud sobivad ja

konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.

28 Käesoleval juhul näeb vaidlustatud määrus ette, et luuakse elektrooniline

tervisetoimik, mis sisaldab mitmesuguseid andmeid: arstlikud läbivaatused,

saatekirjad, laboriuuringute tulemused, haiglaravi, vaktsineerimised, retseptid,

kroonilised haigused, allergiad, tehtud raviprotseduurid, meditsiiniseadmed ja

muud andmed, mis on seotud isiku terviseseisundiga. Osa nendest andmetest võib

paljastada isiku eraelu väga intiimseid aspekte: reproduktiivtervis, vaimne tervis,

seksuaaltervis, esteetilised või kirurgilised protseduurid.

29 Seetõttu leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigisisesed õigusnormid, mis

lubavad selliste andmete tsentraliseeritud töötlemist, peavad tagama õigusselguse

eelkõige järgmistes punkides: 1) millist liiki andmeid kogutakse; 2) millistel

konkreetsetel eesmärkidel andmeid töödeldakse; 3) kellel on õigus nende

andmetega tutvuda; 4) millistel tingimustel antakse õigus andmetega tutvuda;

5) millise ajavahemiku jooksul andmeid säilitatakse; 6) kuidas tagatakse

võimalikult väheste andmete kogumine; 7) kuidas andmesubjekti teavitatakse;

8) millised kontrolli- ja kaitsemeetmed on andmesubjekti käsutuses.

30 Lõpuks tuleb arvesse võtta, et tsentraliseeritud süsteem suurendab riske. Mida

rohkem andmeid säilitatakse ühes kohas ja mida suurem on isikute ring, kellel on

õigus andmetega tutvuda, seda suurem on loata tutvumise, töötlemise

funktsionaalse laiendamise, vigade, väärkasutuse või andmete väljaspool algset

konteksti kasutamise oht. Seetõttu nõuab juba süsteemi suurus kõrgemat

kaitsetaset. Terviseandmete massiline töötlemine ei ole samaväärne isikuandmete

tavapärase töötlemisega, mida teeb haldusasutus.

Kolmas, neljas ja viies küsimus

31 Tekib küsimus, kas on vaja, et kõik isiku terviseregistrikanded oleksid eri juhtudel

tervishoiutöötajatele, haldusasutustele või kindlustusandjatele ulatuslikult

MINISTAR NA ZDRAVEOPAZVANETO

15

kättesaadavad või kas liidu õiguse kohaselt peab süsteem olema üles ehitatud nii,

et see võimaldab diferentseeritud, kontekstipõhist ja tehniliselt piiratud

juurdepääsu üksnes asjakohastele andmeliikidele.

32 Esiteks ei piisa terviseandmete töötlemisel märkimisest, et juurdepääs piirdub

vajalikuga (vt määruse nr N-6 artikli 27 lõige 8). Õigusnormid peavad sisaldama

selle piirangu tegelikku rakendamist tagavat mehhanismi, mis seisneb järgmises:

andmete tutvumise õiguse kategooriad, rolliprofiilid, ajalised piirangud, eelnevalt

kindlaks määratud andmerühmad, automatiseeritud filtrid, andmetega tutvumise

õiguse kohustuslik põhjendamine ja andmesubjekti tõhus teavitamine.

33 Teiseks on eriti problemaatiline küsimus, mis puudutab asjaomaste isikute õigust

andmetega tutvuda „ülesannete täitmisel ja täitmiseks“. Terviseandmete puhul

ei piisa sellest, et õigus andmetega tutvuda on funktsionaalselt seotud asjaomase

isiku tegevusega. On vaja kindlaks teha, kas õigus teatavat liiki andmetega

tutvuda on konkreetse tegevuse, uuringu, ravi või haldusliku kontrolli jaoks

tegelikult vajalik.

34 Sama probleem tekib ka seoses kindlustusseltside õigusega andmetega tutvuda.

Kuigi konkreetsete terviseandmete töötlemine võib konkreetse kindlustusjuhtumi

kontekstis vajalik olla, peaks andmetega tutvumise õigus piirduma üksnes asjasse

puutuvate andmetega ja sellega peaksid kaasnema selged tagatised muul eesmärgil

kasutamise vastu, sealhulgas riskihindamine, kindlustuskaitsest keeldumine või

tulevane profiilianalüüs.

35 Kolmandaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas patsient on

andnud andmetega tutvumiseks nõusoleku. Määruses on selline nõusolek ette

nähtud, kuid seda ei saa anda osaliselt, st teatavat liiki andmete jaoks,

konkreetseks ajavahemikuks või teatud meditsiinilisel eesmärgil, mistõttu on

kaheldav, kas nõusolekut saab isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses pidada

vabatahtlikult, konkreetselt ja teadlikult antuks ning ühemõtteliseks.

36 Nõusolekut ei tohiks kasutada vormilise loana tutvuda kogu elektroonilise

tervisetoimikuga, kui konkreetseks meditsiiniliseks tegevuseks on vaja ainult

piiratud osa teabest. Vastasel korral tekib oht, et saadakse nõusolek võimalikult

väheste andmete kogumise põhimõttest kõrvalehoidmise mehhanismile. Sellega

seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohus peaks kindlaks

tegema, kas liidu õigus näeb elektrooniliste terviseinfosüsteemide puhul ette

võimaluse anda osaline nõusolek või tagada tehniliselt piiratud juurdepääs, mis

vastab konkreetsele meditsiinilisele vajadusele.

37 Lõpuks on oluline märkida, et paljudel juhtudel on õigus andmetega tutvuda

ilmselt reguleeritud tagantjärele protokollimisega, mitte kättesaadava teabe

ulatuse eelneva tehnilise piiramisega. Juurdepääsuprotokoll on oluline tagatis,

kuid see ei takista andmetega tutvuda ülemäära suures ulatuses, vaid võimaldab

üksnes järelkontrolli.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-546/26

16

Kuues küsimus

38 Kahtlused tekivad ka kodanike teavitamise suhtes. Teavitamine „vajaduse korral“

(vt määruse nr N-6 artikli 27 lõige 11) ei ole samaväärne andmesubjektile

korrapärase, tõhusa ja kergesti kättesaadava teabe andmisega selle kohta, kes,

millal ja millisel alusel on milliste andmetega tutvunud.

39 Eriti tundlike andmete puhul on teavitamiskohustus ja õigus saada teavet vastavalt

isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitele 12–15 oma olemuselt õigusi kaitsev.

Kui tõhus teavitamine või andmetega tutvumise lihtne kontroll puudub, on

andmesubjektil raske kasutada oma õigust esitada vastuväiteid, nõuda andmete

parandamist või töötlemise piiramist või saada kaitset andmetega ebaseadusliku

tutvumise vastu. Seetõttu peab eelotsusetaotluse esitanud kohus vajalikuks

selgitada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitega 5, 9, 12, 13, 14 ja 15

koostoimes harta artiklitega 7 ja 8 on kooskõlas õigusnormid, mille kohaselt

teavitamine terviseandmetega tutvumisest ei toimu tingimusteta ja automaatselt,

vaid sõltub täiendavast vajalikkuse kontrollist.