Anni Pavlenko

Unicorn Legals

[email protected]

Teie 06.07.2026 nr

Meie 09.07.2026 nr 6-1/261656/2605798

Töölepingu seaduse § 44 lõike 6 tõlgendamine

Lugupeetud Anni Pavlenko

Pöördusite õiguskantsleri poole, sest Te ei nõustu sellega, kuidas tõlgendavad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja Tööinspektsioon töölepingu seaduse § 44 lõiget 6. Nende

tõlgenduse järgi, mis omakorda tugineb mh Riigikohtu lahendile 2-22-16497, tuleb

ületunnitöö vaba ajaga kompenseerimise korral maksta töötajale töölepingus kokkulepitud

töötasu ületunnitöö eest ning ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses antud tööst vaba aja eest.

Selgitusi seadusesätete ja nende tõlgendamise kohta annab ministeerium, kes selle valdkonna

õigusaktide väljatöötamise eest vastutab (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Õiguskantsler seda teha ei saa.

Õiguskantsleril ei ole ka põhjust alustada kontrolli, kas töölepingu seaduse § 44 lõige 6 on

kooskõlas põhiseadusega, arvestades kohtupraktikat ning rahvusvahelist õigust (õiguskantsleri

seaduse § 151 lg 2).

Nii esimese kui ka teise astme kohtul on võimalik konkreetse kohtuasja lahendamisel algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus Riigikohtus, et kontrollida seadusesätte

kooskõla põhiseadusega. Sama on võimalik teha Riigikohtu tsiviilkolleegiumil, kui tekib

põhjendatud kahtlus asjassepuutuva seadusesätte põhiseadusele vastavuses

(põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3, § 9 lg 1). Viidatud

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 2-22-16497 ei algatanud ükski kohtuaste

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust töölepingu seaduse § 44 lõike 6 põhiseadusele

vastavuse kontrollimiseks. Seda pole tehtud ka üheski teises kohtuasjas, mis ületunnitöö eest

vaba aja andmist puudutab.

Eestile siduva parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 4 lõike 2 kohaselt tuleb

ületunnitööd kompenseerida üldjuhul suuremas määras töötasuga. Sotsiaalharta täitmist

kontrolliva Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee hinnangul on võimalik kompenseerida

ületunnitööd ka vaba ajaga, kuid sellisel juhul tuleb töötajale anda vaba aega rohkem, kui

töötaja tegi ületunnitöö tunde. Lisaks on komitee pidanud sotsiaalhartaga kooskõlas olevaks

sellist kombineeritud süsteemi, kus töötajale antakse ületundidele vastavas ulatuses vaba aega

ja seda tasustatakse. Komitee sõnul saavutatakse sellisel juhul sama tulemus, kui suurendatud

2

määras töötasu maksmisega. Kuna Eesti töölepingu seadus ei näe ette töötajale ületunnitöö

eest vaba aja andmist suuremas ulatuses, kui töötaja ületunde tegi, pidas komitee Eesti

töölepingu seadust sotsiaalhartaga kooskõlas olevaks vaid põhjusel, et ületunnitöö

kompenseerimiseks on töötajal õigus saada ületundidele vastavas ulatuses vaba ajaga, mis on

samuti tasustatud. Täpsemalt on võimalik Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitee Eestit

puudutava seisukoha kohta lugeda 2022. aasta järeldusest sotsiaalharta artikli 4 lõiget 2

täitmise kohta. Samuti on võimalik komitee kõikide selgitustega sotsiaalharta artikli lõike 2

kohta tutvuda järelduste kogumikus.

Ka Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni (ILO) ekspertide komitee rõhutab vajadust maksta

ületunnitöö eest igas olukorras ja mitte vähem kui 125% tavalisest töötasust, sõltumata sellest,

kas töötajale antakse hüvitisena ka tööajast vaba aega (komitee seisukoht põhineb

konventsioonidel nr 1 ja 30, mida Eesti ratifitseerinud ei ole, vt komitee raportit tööaja kohta,

p 152-158).

Juhul kui olete siiski seisukohal, et töölepingu seaduse § 44 lõige 6 on vastuolus

põhiseadusega, on Teil võimalik oma klienti esindades see küsimus kohtu ees tõstatada ning

kui kohus Teiega nõustub, algatada konkreetse kohtuasja alusel põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlus Riigikohtus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Aigi Kivioja

vanemnõunik sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja ülesannetes

õiguskantsleri volitusel

Angelika Sarapuu 6938411

[email protected]