Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Päästeamet

[email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 10-6/2603

Viimsi vallas, Äigrumäe külas, Männisaare katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks

esitamine

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 10 esitame Teile

kooskõlastamiseks Viimsi vallas, Äigrumäe külas, Männisaare katastriüksuse detailplaneeringu.

Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 08.12.2025 korraldusega nr 462, katastriüksuse

jagamiseks ning üksikelamukruntide ja teekrundi moodustamiseks. Detailplaneering on

üldplaneeringukohane.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 avaliku kasutusega teekrunt ja 4 üksikelamukrunti ning

määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks.

Naaberkruntide poolne hoonestusala kaugus on minimaalselt 7,5 m naaberkrundi piirist,

teepoolsest piirist on hoonestusala minimaalselt 5 m kaugusel. Abihooned on lubatud ehitada

krundipiirist 4 m kaugusele ning neile on määratud eraldi hoonestusala. Detailplaneering

võimaldab abihoone ehitamist krundipiirile lähemale kui 4 m, kuid selleks peab olema

naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

Üksikelamute suurim lubatud suhteline kõrgus on 8,5 m ja abihoonetel 5,0 m. Suurim lubatud

ehitisealune pind on kõikidel elamukruntidel 300 m². Tuleohutusnõudeid on käsitletud

detailplaneeringu seletuskirja p 4.7 ja 4.8.2 (lk 8).

Palume Teid kooskõlastada Männisaare katastriüksuse detailplaneering Teie tegevusvaldkonda

puudutavas osas. Detailplaneeringu seletuskiri (Marina Invest OÜ töö nr 133-25 DP, tel +372 508

3165), põhijoonis (joonise nr 4, kuupäev 04.2026) ja tehnovõrkude joonis (joonise nr 5, kuupäev

06.2026) on lisatud käesolevale kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Muiso

Planeeringute osakonna juhataja

Anne Siitan, [email protected]

602 8822

Marina Invest OÜ

MTR reg-nr EEP003428 Registrikood 12316820 Ülikooli 4A, 51003 Tartu

tel +372 508 3165 e-post [email protected] koduleht www.marina-invest.ee

Töö nr 133-25 DP

Äigrumäe küla, Viimsi vald, Harjumaa

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

I köide

Planeeringu koostamise korraldaja:

Viimsi Vallavalitsus

Huvitatud isik: Laura Kask Talvi Mäeunt Ülle Kuimet

Büroo juhataja: Urmas Makrjakov

Planeerija: Laura Andla diplomeeritud maastikuarhitekt MSc (diplomi nr MD 002413)

Tartu 2026

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 2

PLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ........................................................................................ 3

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................... 4

2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ...................................................................................... 4

2.1. Dendroloogiline hinnang .............................................................................................................. 4

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................................... 5

4. Planeeringu lahendus .......................................................................................................................... 6

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ......................................................................................... 6

4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................ 6

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................................. 6

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................................................... 7

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................................. 7

4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................................................ 8

4.7. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................................. 8

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................ 8

4.8.1. Veevarustus .......................................................................................................................... 8

4.8.2. Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 8

4.8.3. Heitvee kanalisatsioon .......................................................................................................... 8

4.8.4. Sademevesi .......................................................................................................................... 8

4.8.5. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 9

4.8.6. Sidevarustus ......................................................................................................................... 9

4.8.7. Soojavarustus ..................................................................................................................... 10

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ............................................. 10

4.9.1. Müra .................................................................................................................................... 10

4.9.2. Jäätmekäitlus ...................................................................................................................... 11

4.9.3. Radoon ............................................................................................................................... 11

4.9.4. A-katergooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala.......................................................... 11

4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.................................................................... 11

4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................................ 12

4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 12

4.13. Planeeringuga kaasnevad mõjud ............................................................................................. 13

4.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende

ulatus ................................................................................................................................................. 13

4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................................ 13

4.16. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................ 13

5. Kooskõlastuste ja koostöö koondtabel .............................................................................................. 15

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Tugiplaan M 1:500

3. Kontaktvööndi analüüs M 1:2000

4. Põhijoonis M 1:500

5. Tehnovõrgud M 1:500

6. Ruumiline illustratsioon

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala jagamine neljaks üksikelamukrundiks ja üheks teekrundiks ning üksikelamukruntide ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juudepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord.

Männisaare katastriüksus on moodustatud Viimsi Vallavolikogu 09.05.2017 otsusega nr 28 „Äigrumäe külas, kinnistu Männikusalu detailplaneeringu osaline kehtestamine“ kehtestatud Männikusalu detailplaneeringu alusel. Männikusalu detailplaneeringuga ei määratud planeeritud elamukrundile ehitusõigust, kuid elamukrundi moodustamisega loodi eeldus ehitusõiguse määramiseks üldplaneeringu kohase detailplaneeringu tingimusteta algatamiseks siis, kui maaomanikul sellekohane soov tekib. Käesoleva planeeringuga soovitakse Männisaare katastriüksus kruntideks jagada ja määrata üldplaneeringu kohane ehitusõigus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbega, milleks on väikeelamumaa (EV).

Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt on elamuid lubatud ehitada üksnes üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtotstarbega alale, üksikelamukrundi minimaalne suurus planeeringuala piirkonnas on 1500 m².

Üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt asub planeeringuala rohevõrgustiku puhveralal. Teemaplaneeringu ptk-s 2.2.1 sätestatu kohaselt tohib puhveralale uusehitisi lubada vastavalt erinõuetele, mis on toodud teemaplaneeringu ptk-s 2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“. Kuivõrd planeeringuala asub üldplaneeringu kohasel elamumaa juhtotstarbega alal, siis ei sisalda detailplaneering vastuolu rohevõrgustiku teemaplaneeringuga.

Lähtedokumendid Viimsi Vallavalitsuse 8. detsember 2025 a. korraldus nr 462 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Äigrumäe külas, Männisaare katastriüksusel“.

Alusplaan Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Nullpunkt Projekt OÜ tööd (töö nr 36, mõõdistatud detsembris 2025. a).

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid ▪ Harjumaa maakonnaplaneering 2030+; ▪ Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneering (kehtestatud

12. aprill 2011); ▪ Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“(kehtestatud 13. oktoober 2009); ▪ Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering “Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” (kehtestatud 13. september 2005);

▪ Planeerimisseadus; ▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide asjakohaste kehtivate määruste ja

õigusaktidega.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 4

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala hõlmab Männisaare (89001:001:0915, 7814 m2, 100% elamumaa) katastriüksust Viimsi vallas Äigrumäe külas Harju maakonnas. Planeeringuala on hoonestamata.

Planeeringuala piirneb loodest Männiveere katastriüksusega, idast Männikusalu katastriüksusega ja lõunast Allikmäe tee L1 katastriüksusega. Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve

Männiveere 89001:001:0914 maatulundusmaa 100%

Männikusalu 89001:001:0918 maatulundusmaa 100%

Allikmäe tee L1 89001:001:0916 transpordimaa 100%

Juurdepääs planeeringualale on tagatud Allikmäe teelt. Allikmäe tee ääres on olemasolev valgustatud kergliiklustee.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi kohaselt on planeeringuala piirkonnas esindatud sookurg, suurkoovitaja ja rukkirääk. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete kohaselt leidub piirkonnas rohkelt teisigi II ja III kategooria kaitsealuseid liike.

Planeeringuala näol on tegemist rohumaaga, mille idapoolses servas on kasvab vähesel määral kõrghaljastust (vt ptk 2.1.) Planeeringuala maapind on tasane. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 17,55 m – 18,80 m.

Ligikaudu pool planeeringualast jääb A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualale (AS DBT Muuga Terminal).

Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2.

2.1. Dendroloogiline hinnang Männisaare katastriüksusele on 2026. aasta jaanuaris koostatud dendroloogiline hinnang (Aktiniidia OÜ, töö nr 4/26). Välivaatlused viis läbi PhD botaanik-dendroloog Ülle Jõgar. Välitööde käigus hinnati vaadeldaval alal kokku 22 dendroloogilist objekti, millest 10 olid üksikpuud, viis koosnesid kahest ja üks kolmest lähestikku kasvavast puust, kaks olid puude read ja kolm põõsad ning üks puude ja põõsaste rühm. Dendroloogilise hinnangu koostamisel on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2020. a määruses nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ sätestatud nõuetest.

Praegune haljastuse olukord Männisaare kinnistul on rahuldav. Siin kasvab suhteliselt vähe erinevaid liike – inventuuri käigus registreeriti kuue taksoni leidumine. Segapuistus domineerivad kuldkased, mis on aru- ja sookase looduslik hübriid. Kuna puud kasvavad siin kohati väga tihedalt, on paljudel ühepoolsed või osaliselt kattuvad võrad. Siinsed puud on kõik suhteliselt noored ja sarnase haljastusliku väärtusega, mis on keskmine kuni madal.

I ja II väärtusklassi kuuluvaid dendroloogilisi objekte välitööde käigus ei leitud.

III väärtusklass määrati 12 dendroloogilist objekti, millest 8 on üksikpuud, üks koosneb kahest ja üks kolmest puust ning kaks on puude read. Keskmise haljastusliku väärtusega üksikpuud on 9 kuldkaske, üks harilik mänd ja üks harilik kuusk. Mõlemad puude read koosnevad kuldkaskedest.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 5

IV väärtusklass määrati 10 dendroloogilist objekti, millest kaks on üksikpuud, neli koosnevad kahest lähestikku kasvavast puust, kolm on põõsad ja üks puude ning põõsaste rühm. Madala haljastusliku väärtusega on üksikpuudest üks harilik kuusk ja üks kuldkask, kahekaupa kasvavatest puudest kaks on kuldkased, üks koosneb raagremmelgast ja kuldkasest ning üks raagremmelgast ning hallist lepast. Põõsad on pajud. Madala haljastusliku väärtusega puittaimi võib säilitada kui biomassi, aga need oleks soovitatav pigem eemaldada ja asendada väärtuslikumate istikutega.

V väärtusklassi kuuluvaid dendroloogilisi objekte välitööde käigus ei leitud.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Äigrumäe külas linnulennult ca 10 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Planeeritava ala asukoht Äigrumäe külas on toodud joonisel 1 „Situatsiooniskeem“.

Lähim toidupood jääb planeeringualast ca 700 m kaugusele lõunasse Muuga tee äärde. Lähimad koolid, lasteaiad ja muud teenused jäävad planeeringualast ca 5 km kaugusele Randvere ja Pärnamäe külla.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad peamiselt üksikelamud ning avatud niidualad ja metsamaad.

Planeeringualast läänes ca 70 m kaugusel on Viimsi Vallavolikogu 08.10.2002 otsusega nr 203 kehtestatud Käära maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli jagada maaüksus kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigused üksik- ja ridaelamute ehitamiseks. Planeeringuga kavandati 57 üksikelamu maa ja kaks ridaelamu maa krunti suurustega vahemikus 1200 – 2500 m2. Lisaks planeeriti krundid teede, tehnorajatiste ja haljasalade tarbeks. Elamumaa kruntide täisehitusprotsendiks on planeeritud 15%, lubatud hoonete maksimaalseks kõrguseks 9 m ning maksimaalseks korruselisuseks 2. Hoonete katusekaldeks on määratud 35o, katuse värvuseks tumepruun, tumepunane ning välisviimistlusena on ette nähtud heledas toonis puit või krohvipinnad või värvitud kivimüüritis. Planeeringu lahendust ei ole asutud ellu viima ning planeeringukohaseid krunte ei ole tänaseks moodustatud.

Planeeringualast loodes ca 350 m kaugusel on Viimsi Vallavalitsuse 27.09.2023 korraldusega nr 282 kehtestatud Äigrumäe külas, kinnistu Suure-Allikmäe detailplaneering.Planeeringu koostamise eesmärgiks oli planeeritava kinnistu maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine maatulundusmaast üksikelamumaaks, üksikelamukruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ning abihoonete ehitamiseks. Planeeringu alusel on moodustatud 33 üksikelamukrunti suurusega vahemikus 1500 – 2300 m2. Planeeringuga määrati üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe põhihoone ja kahe abihoone ehitamiseks. Põhihoone on lubatud ehitada kahe maapealse korrusega, suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest on 8,5 meetrit. Abihooned on lubatud ühe maapealse korrusega, suurima lubatud kõrgusega 5,0 meetrit. Üksikelamukruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m². Maa-aluseid korruseid ei ole hoonetele planeeritud. Ehitusõigust ei ole veel realiseerima asutud. Katusekalded on määratud kvartalite kaupa – 1. kvartal viilkatused 20-35o, 2. kvartal lamekatused 0-15o ning 3. kvartal viilkatused 30-45o. Katusekatte värvid on soovitatavalt tumedad.

Kehtiva teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt jääb planeeringuala kagunurka rohekoridor, mis lõuna pool on kõrghaljastusega ning kirde suunas kõrghaljastuseta. Nimetatud rohekoridoride funktsionaalne roll on seotud planeeringualal registreeritud kaitsealuste liikide leiukohtade kaitsega. Koostamisel oleva üldplaneeringu lahenduse kohaselt jääb Männisaare kinnistu tervikuna rohevõrgustikust välja.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 6

Käesolev planeeringu lahendus lähtub üldplaneeringust ning varemplaneeritud krundi- ja hoonestusstruktuurist ning arhitektuurinõuetest.

Kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid kajastab joonis 3.

4. PLANEERINGU LAHENDUS

Planeeringu ruumilise arengu eesmärk on kujundada piirkonda arhitektuuriliselt sobituv, terviklik ja funktsionaalselt toimiv neljast üksikelamust koosnev elamuala, mis arvestab ümbritseva keskkonna, kehtivate detailplaneeringute ning üldplaneeringus seatud põhimõtetega. Selle eesmärgi täitmiseks on planeeritud hoonestustingimuste ja arhitektuurinõuete osas aluseks võetud kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud (vt ptk 3). Vastavalt on planeeritud hoonete kõrguseks põhihoonel 8,5 m ning abihoonetel 5 m, hoonete arvuks 3 (1 põhihoone ning kuni 2 abihoonet) ning maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks 300 m2. Arhitektuurinõuetena on planeeritud katusekaldeks 20-35o ning katusetüübiks viilkatus. Arhitektuurinõuded on täpsemalt kajastatud peatükis 4.10. Planeeritud kruntide struktuur lähtub piirkonnas väljakujunenud struktuurist ning on planeeritud korrapärasena. Lähipiirkonnas on olemasolevate ja varemplaneeritud üksikelamu kruntide suurused vahemikus 1200 – 2500 m2. Üldplaneering näeb ette minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Planeeritud kruntide suurused (1513 - 1951 m2) lähtuvad piirkonnas olemasolevate kruntide suurustest ning üldplaneeringust.

Planeeringu lahendus on täpsemalt kirjeldatud edasistes peatükkides ja näidatud joonistel.

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringualale on kokku kavandatud viis krunti – neli üksikelamu maa krunti ja üks tee ja tänava maa krunt.

Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, 2) hoonete suurim lubatud arv krundil, 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, 4) hoonete suurim lubatud suhteline ja absoluutkõrgus.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus nelja üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis 4).

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad on antud suuremad kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Väljaspoole hoonestusalasid on ehitusõigusega määratud hoonete püstitamine keelatud.

Põhihoonete hoonestusalad on planeeritud naaberkrundipiirist minimaalselt 7,5 m kaugusele ning tänavapoolsest küljest 5 m kaugusele. Eraldi tingmärgiga on tähistatud abihoonete hoonestusala, mis on planeeritud naaberkruntide piirist 1 m kaugusele ning tänavapoolsest krundipiirist 5 m kaugusele. Abihoonete rajamisel naaberkrundile lähemal kui 4 m, on vajalik naaberkrundi omaniku kirjalik nõusolek. Abihooned ei tohi paikneda põhihoone esifassaadist eespool. Kavandatud hoonestusalade suurused, piiritlemine ning sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 7

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on planeeritud Allikmäe teelt. Kruntidele juurdepääsuks on planeeritud tee ja tänava maa krunt POS 5. Planeeritud teemaa koridori laius on 15 m. Planeeritud sõidutee on 5,5 m lai ning ühele poole sõiduteed on planeeritud haljasribaga eraldatud 2 m laiune kõnnitee (vt põhijoonisel lõige A-A’). Allikmäe teest ca 70 m kaugusele on planeeritud sõidutee laiend (mõõtudega 14,5 m x 12,0 m), mille abil on tagatud päästetehnika autode ümberpööramisvõimalus. Täpsed tänavaelementide parameetrid pannakse paika projekteerimisel.

Juurdepääsutee asukohta valikult on arvestatud liiklusohutust ning Männisaare krundi konfiguratsiooni. Põhijoonisel (joonis 4) on toodud planeeritava tee ja Allikmäe tee ristumiskohas nähtavuskolmnurk vastavalt Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ tabelile 18. Nähtavuskolmnurka ei jää nähtavust piiravaid takistusi.

Põhijoonisel on näidatud juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse hoonete projektiga. Parkimine lahendada oma kinnistu piirides vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud normatiividele, mille kohaselt tuleb väike-elamute alal elamu kohta ette näha vähemalt 3 parkimiskohta.

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette kokku kolme haljastusliku objekti likvideerimine: neist kaks on IV väärtusklassi objekti ja üks III väärtusklassi objekti. Tegemist on väheväärtuslike pajude ning keskmise haljastuliku väärtusega kuldkaskede reaga. Objektide likvideerimine on vajalik juurdepääsutee rajamiseks. Väljaspool hoonestusala tuleb säilitada kogu olemasolev kõrghaljastus. Hoonestusala sees on lubatud puid likvideerida hoonete püstitamiseks või tehnovõrkude (sh maaküttekontuuri) rajamiseks. Likvideeritavatele puudele tuleb teostada asendusistutus vastavalt kehtivale korrale. Ehitusprojekti staadiumis fikseeritakse muuhulgas ka säilitatav / likvideeritav haljastus, asendusistutuskohustus ning projekteeritav uushaljastus vastavalt Viimsi valla raie- ja hoolduslõikusloa andmise korrale.

Säilitatavate puude juurestiku kaitsealale hoonestust, kõvakatteid ega tehnovõrke mitte kavandada. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta.

Elurikkuse suurendamiseks on planeeritud täiendava kõrghaljastuse istutamine. Soovituslik on ka kavandada muid rohetegureid näiteks tiik, püsiv toitumiskoht talvituvatele lindudele, haljaskatus, rikkalik taimevalik erinevatele linnu-, putuka- ja liblikaliikidele jmt. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

▪ tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ▪ kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m; ▪ arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse

ja kohapealsete kasvutingimustega; ▪ eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega

ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku; ▪ lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.

Põhimõtteline planeeritava kõrghaljastuse paiknemine on toodud põhijoonisel. Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus.

Planeeritud teemaalt kokku kogutava lume võimalik ladustamisala on toodud põhijoonisel. Elamukruntidel kokku kogutav lumi tuleb ladustada oma krundi piirides. Vallitatud lumi ei tohi takistada jalakäijate, jalgratturite ja sõiduautode liikumist ega piirata sealset nähtavust.

Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Viimsi valla heakorraeeskirjast.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 8

4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuga ei ole ette nähtud üldise maapinna üldise kõrguse muutmist. Lubatud on maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimisel juhinduda printsiibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal on maapinna kõrguse muutmine keelatud. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone projektiga.

4.7. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tuleohutusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate ja istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele.

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

4.8.1. Veevarustus Veevarustus on lahendatud vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt 23.03.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 7091.

Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud olemasolevast Allikmäe tee peatorustikust De160mm väljavõte. Ühepereelamu maksimaalne veetarbimine on 0,3 m3. Planeeritud veetorustike võimalik paiknemine on toodud joonisel 5.

4.8.2. Tuletõrje veevarustus Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Tuletõrje veevarustus on tagatud planeeringuala piirist ca 20 m kaugusel Allikmäe tee ääres paikneva olemasoleva hüdrandi baasil.

4.8.3. Heitvee kanalisatsioon Heitvee kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt 23.03.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 7091.

Heitvee kanalisatsioon on lahendatud vaakumkanalisatsiooni baasil. Eesvooluks on planeeritud Allikmäe tee ääres paiknev olemasolev vaakumkanalisatsioonitorustik De200mm. Torustikku on planeeritud pikendada planeeringualani. Planeeringuala sisene torustik on planeeritud De110mm. Planeeritud kanalisatsioonitorustike võimalik paiknemine on toodud joonisel 5.

Sademe- ja pinnavee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud.

4.8.4. Sademevesi Sademevee ärajuhtimine on lahendatud vastavalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt 28.04.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr SV-1588-1.

Planeeringuala kinnistute sademevee ärajuhtimiseks on teemaa krundile POS 5 kavandatud sademeveekanalisatsioon. Alternatiivina on lubatud rajada kraav. Kõikidele planeeritud elamukruntidele on kavandatud liitumispunkt. Planeeringuala sademevee eesvooluks on planeeritud teemaa Allikmäe tee L1 (tunnus 89001:001:0916) sademeveekraav.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 9

Elamukruntide puhul üksikkinnistu kõva kattega pindadelt (sh parkla) koguda sademevesi kokku ning juhtida teemaa sademeveekanalisatsiooni läbi säästlike sademevee lahenduste, millega kogutakse vesi kokku olmetarbimise eesmärgil (tualettruumides WC loputuskastides kasutamiseks, muru kastmiseks vms) või aeglustatakse ning ühtlustatakse sademevee vooluhulk enne selle ärajuhtimist.

Elamukruntide puhul üksikkinnistul täiendava säästliku lahendusena on soovitatav kinnistule rajada kõva kattega pindadelt kokku kogutud sademevee käitlemiseks parkla puhul vett läbilaskev katend.

Lisainformatsiooni säästlike lahenduste kohta on võimalik leida järgmiselt lingilt: https://urbanstorm.viimsivald.ee/wpcontent/uploads/2021/08/urbanstormteavik_EST_veebifai l.pdf

Sademeveelahendus tuleb tuua välja tee projekti või eraldi kinnistu vee- ja kanalisatsiooni koosseisus. Kinnistu sademeveetorude rajamisel tuleb arvestada vooluhulkadega ning kõik käänakud, üleminekud ja ristumiskohad tuleb lahendada puhastus- ja seirekaevudega. Torustike läbimõõdud esitada projektis vastavalt arvutustele.

Elamukruntide puhul üksikkinnistu vertikaalplaneeringuga vältida sademevee valgumist naaberkinnistutele.

Sademe- ja drenaaživett ega pinnasevett ei tohi juhtida olmereovee kanalisatsioonisüsteemi.

4.8.5. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks AS-i Imatra Elekter poolt 27.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-34811H.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik uue kavandatava komplektalajaama baasil. Alajaam on ette nähtud planeeritava sõidutee POS 5 äärde krundile POS 4. Alajaama maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Alajaama teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliini sisselõikega alajaamade AJ13887:(Viimsi) ja AJ13888:(Viimsi) vahelisest kaablist KPL21885, mis asub Äigru teel. Uute kruntide elektrivarustuseks on planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaabelliinidega liitumisikilbid kruntide piirile. Liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad.

Krundisisene elektrivarustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

▪ päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;

▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.

Tänavavalgustus lahendatakse normides nõutud tingimustele vastavate valgustitega. Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid.

4.8.6. Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud operaatorineutraalse sidetaristu baasil. Selleks on transpordimaa krundile POS 5 kavandatud sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, mis võimaldab tarbijal liitumist erinevate sideoperaatoritega.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 10

4.8.7. Soojavarustus Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel.

Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust.

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

Tulenevalt Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 ja alal esinevate ning keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimise tingimustest, on keelatud alal esinevate kaitsealuste linnuliikide elupaigas häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb mürarikaste pinnase-, kaeve- ja raietööde teostamisel arvestada kaitsealuste liikide pesitsusperioodiga (suunised Keskkonnaametilt) ning teostada mürarikkad pinnase-, kaeve- ja raietööd enne pesitsusperioodi või selle järgselt.

4.9.1. Müra Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:

▪ hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga; ▪ akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;

▪ hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;

▪ õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 11

4.9.2. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse ning olmejäätme äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga.

4.9.3. Radoon Viimsi valla territoorium kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alale. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoone projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusest nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ning Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

4.9.4. A-katergooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala Planeeringuala jääb ca pooles ulatuses A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (AS DBT Muuga terminal) ohualasse. Ohuala raadiuseks on 2843 m. AS DBT Muuga terminalis käideldakse granuleeritud ammooniumnitraati, mis on põlemist soodustav ning teatud tingimustes võib ka plahvatada. Arvestades planeeringuala kaugust ohtlikkust ettevõttest, on otsese suurõnnetuse mõju tõenäosus madal. Projekteerimisel tuleb arvestada ohualast tulenevate nõuetega ning vajadusel kasutusele rakendada vastavaid meetmeid.

4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning sobituma ümbritsevasse keskkonda. Abihooned ja piirded peavad põhihoonega arhitektuuriliselt sobima ja moodustama terviku.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitistele

Katusekalle 20-35O, varikatuseid ning varjualuseid on lubatud rajada ka katusekaldega 0-20O

Katusetüüp viilkatus

Katusekatte materjalid kivi, plekk või muu kvaliteetne materjal

Katusekatte värv soovitavalt tumepruun, tumepunane, must

Harja suund Põhihoonel teega paralleelselt või risti. Abihoonetel vaba.

Harja suund Põhihoonel teega paralleelselt või risti. Abihoonetel vaba.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 12

Välisviimistlusmaterjalid

puitlaudis, tellis, kivi, betoon, krohv Eelistada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ja antud keskkonda sobivaid materjale. Lubatud ei ole kasutada odavaid imiteerivaid materjale (plastiklaudis, plekk-kivi vms) ega ümarpalki või ristseotisega freeskantpalki.

Hoonete minimaalne tuleohutusklass TP3

Piirded

Piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,2 m.

Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.

Piirdeaiaga paralleelselt võib rajada heki, mille kõrgus võib ületada 1,2 m, maksimaalselt kuni 2 m. Piirded peavad stiililt ja kasutatava materjali osas sobituma hoonetega. Lubatud piirete materjalid on puit-, metall- ja võrkpiire. Piirde liik täpsustatakse hooneprojekti koostamisel.

Piirdeid võib rajada mööda katastriüksuse piire. Piirded tuleb rajada minimaalselt 2 m kaugusele sõidutee servast. Piirde rajamine väljaspoole krundipiiri ei ole lubatud.

+/- 0.00 sidumine 0,3-0,7 m maapinnast

4.11. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Tabelis nr 3 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). Planeeritud teemaa krunt (POS 5) määratakse avalikku kasutusse ning võõrandatakse tasuta Viimsi vallale.

Tabel 3. Servituutide vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu

POS 4 Elektrivõrgu valdaja

(Imatra Elekter AS)

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada kinnisasjale planeeritud alajaama.

4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb detailplaneeringu rakendamisel jälgida järgmisi meetmeid:

▪ tagada rajatavate hoonete ning ümbritsevate elamute vaheline hea nähtavus; ▪ eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski; ▪ vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste

riski; ▪ tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve; ▪ selgelt eristatav juurdepääs; ▪ tagumiste juurdepääsude jmt murdvaraste jaoks kergesti ligipääsetavate uste ja akende

turvalisemaks muutmine.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 13

4.13. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus Planeeringu alale ulatub avalikult kasutatava tee (Allikmäe tee) kaitsevöönd 10 m. Tee kaitsevööndis tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest ja määrustest.

4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise egakasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

4.16. Planeeringu elluviimine Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeeringuala ehitusõigused realiseerib kinnistu igakordne omanik.

Detailplaneeringu realiseerimise ehitusetapid:

1. kruntideks jagamine; 2. servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine; 3. tehnovõrkude, rajatiste ja juurdepääsutee projekteerimine, ehitamine ja neile

kasutuslubade väljastamine; 4. transpordimaa (POS 5) tasuta üleandmine Viimsi vallale; 5. planeeritavate hoonete ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine;

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 14

6. ehituslubade väljastamine elamukruntide hoonetele; 7. planeeritud hoonete väljaehitamine; 8. kasutuslubade väljastamine elamukruntide hoonetele.

Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 15

5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Tabel 4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Jrk Kooskõlastav ettevõte/ isik

Kooskõlastuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse originaali asukoht

Nõusoleku andja nimi

1. Imatra Elekter AS 25.06.2026 nr 35484

Lisades Maie Erik

Märkused

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2. AS Viimsi Vesi 25.06.2026 nr 9616

Lisades Ilona Pärkna

Märkused

1. Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused.

2. Sademevee lahendus kooskõlastada Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonnaga.

3. Arvamus kehtib 2 aastat. Kui antud aja jooksul ei ole detailplaneeringut kehtestatud, kaotab käesolev arvamus kehtivuse ning alale arvestatud veeressurss vabaneb teistele kinnistutele.

3. Päästeamet

Märkused

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Päästeamet

[email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 10-6/2603

Viimsi vallas, Äigrumäe külas, Männisaare katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamiseks

esitamine

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktist 10 esitame Teile

kooskõlastamiseks Viimsi vallas, Äigrumäe külas, Männisaare katastriüksuse detailplaneeringu.

Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 08.12.2025 korraldusega nr 462, katastriüksuse

jagamiseks ning üksikelamukruntide ja teekrundi moodustamiseks. Detailplaneering on

üldplaneeringukohane.

Detailplaneeringuga moodustatakse 1 avaliku kasutusega teekrunt ja 4 üksikelamukrunti ning

määratakse elamukrundi ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks.

Naaberkruntide poolne hoonestusala kaugus on minimaalselt 7,5 m naaberkrundi piirist,

teepoolsest piirist on hoonestusala minimaalselt 5 m kaugusel. Abihooned on lubatud ehitada

krundipiirist 4 m kaugusele ning neile on määratud eraldi hoonestusala. Detailplaneering

võimaldab abihoone ehitamist krundipiirile lähemale kui 4 m, kuid selleks peab olema

naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek.

Üksikelamute suurim lubatud suhteline kõrgus on 8,5 m ja abihoonetel 5,0 m. Suurim lubatud

ehitisealune pind on kõikidel elamukruntidel 300 m². Tuleohutusnõudeid on käsitletud

detailplaneeringu seletuskirja p 4.7 ja 4.8.2 (lk 8).

Palume Teid kooskõlastada Männisaare katastriüksuse detailplaneering Teie tegevusvaldkonda

puudutavas osas. Detailplaneeringu seletuskiri (Marina Invest OÜ töö nr 133-25 DP, tel +372 508

3165), põhijoonis (joonise nr 4, kuupäev 04.2026) ja tehnovõrkude joonis (joonise nr 5, kuupäev

06.2026) on lisatud käesolevale kirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Muiso

Planeeringute osakonna juhataja

Anne Siitan, [email protected]

602 8822

Marina Invest OÜ

MTR reg-nr EEP003428 Registrikood 12316820 Ülikooli 4A, 51003 Tartu

tel +372 508 3165 e-post [email protected] koduleht www.marina-invest.ee

Töö nr 133-25 DP

Äigrumäe küla, Viimsi vald, Harjumaa

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

I köide

Planeeringu koostamise korraldaja:

Viimsi Vallavalitsus

Huvitatud isik: Laura Kask Talvi Mäeunt Ülle Kuimet

Büroo juhataja: Urmas Makrjakov

Planeerija: Laura Andla diplomeeritud maastikuarhitekt MSc (diplomi nr MD 002413)

Tartu 2026

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 2

PLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ........................................................................................ 3

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................... 4

2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ...................................................................................... 4

2.1. Dendroloogiline hinnang .............................................................................................................. 4

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ...................................................................... 5

4. Planeeringu lahendus .......................................................................................................................... 6

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ......................................................................................... 6

4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................................ 6

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................................. 6

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................................................... 7

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................................. 7

4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................................................ 8

4.7. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................................. 8

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................ 8

4.8.1. Veevarustus .......................................................................................................................... 8

4.8.2. Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 8

4.8.3. Heitvee kanalisatsioon .......................................................................................................... 8

4.8.4. Sademevesi .......................................................................................................................... 8

4.8.5. Elektrivarustus ...................................................................................................................... 9

4.8.6. Sidevarustus ......................................................................................................................... 9

4.8.7. Soojavarustus ..................................................................................................................... 10

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ............................................. 10

4.9.1. Müra .................................................................................................................................... 10

4.9.2. Jäätmekäitlus ...................................................................................................................... 11

4.9.3. Radoon ............................................................................................................................... 11

4.9.4. A-katergooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala.......................................................... 11

4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.................................................................... 11

4.11. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................................ 12

4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 12

4.13. Planeeringuga kaasnevad mõjud ............................................................................................. 13

4.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende

ulatus ................................................................................................................................................. 13

4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................................ 13

4.16. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................ 13

5. Kooskõlastuste ja koostöö koondtabel .............................................................................................. 15

JOONISED

1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

2. Tugiplaan M 1:500

3. Kontaktvööndi analüüs M 1:2000

4. Põhijoonis M 1:500

5. Tehnovõrgud M 1:500

6. Ruumiline illustratsioon

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala jagamine neljaks üksikelamukrundiks ja üheks teekrundiks ning üksikelamukruntide ehitusõiguse määramiseks ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka juudepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord.

Männisaare katastriüksus on moodustatud Viimsi Vallavolikogu 09.05.2017 otsusega nr 28 „Äigrumäe külas, kinnistu Männikusalu detailplaneeringu osaline kehtestamine“ kehtestatud Männikusalu detailplaneeringu alusel. Männikusalu detailplaneeringuga ei määratud planeeritud elamukrundile ehitusõigust, kuid elamukrundi moodustamisega loodi eeldus ehitusõiguse määramiseks üldplaneeringu kohase detailplaneeringu tingimusteta algatamiseks siis, kui maaomanikul sellekohane soov tekib. Käesoleva planeeringuga soovitakse Männisaare katastriüksus kruntideks jagada ja määrata üldplaneeringu kohane ehitusõigus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbega, milleks on väikeelamumaa (EV).

Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, mille kohaselt on elamuid lubatud ehitada üksnes üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtotstarbega alale, üksikelamukrundi minimaalne suurus planeeringuala piirkonnas on 1500 m².

Üldplaneeringu teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt asub planeeringuala rohevõrgustiku puhveralal. Teemaplaneeringu ptk-s 2.2.1 sätestatu kohaselt tohib puhveralale uusehitisi lubada vastavalt erinõuetele, mis on toodud teemaplaneeringu ptk-s 2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku puhveralal“. Kuivõrd planeeringuala asub üldplaneeringu kohasel elamumaa juhtotstarbega alal, siis ei sisalda detailplaneering vastuolu rohevõrgustiku teemaplaneeringuga.

Lähtedokumendid Viimsi Vallavalitsuse 8. detsember 2025 a. korraldus nr 462 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Äigrumäe külas, Männisaare katastriüksusel“.

Alusplaan Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Nullpunkt Projekt OÜ tööd (töö nr 36, mõõdistatud detsembris 2025. a).

Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid ▪ Harjumaa maakonnaplaneering 2030+; ▪ Äigrumäe küla, Laiaküla küla ja osaliselt Metsakasti küla üldplaneering (kehtestatud

12. aprill 2011); ▪ Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“(kehtestatud 13. oktoober 2009); ▪ Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering “Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted” (kehtestatud 13. september 2005);

▪ Planeerimisseadus; ▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Planeeringu koostamisel arvestatakse kõikide asjakohaste kehtivate määruste ja

õigusaktidega.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 4

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala hõlmab Männisaare (89001:001:0915, 7814 m2, 100% elamumaa) katastriüksust Viimsi vallas Äigrumäe külas Harju maakonnas. Planeeringuala on hoonestamata.

Planeeringuala piirneb loodest Männiveere katastriüksusega, idast Männikusalu katastriüksusega ja lõunast Allikmäe tee L1 katastriüksusega. Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve

Männiveere 89001:001:0914 maatulundusmaa 100%

Männikusalu 89001:001:0918 maatulundusmaa 100%

Allikmäe tee L1 89001:001:0916 transpordimaa 100%

Juurdepääs planeeringualale on tagatud Allikmäe teelt. Allikmäe tee ääres on olemasolev valgustatud kergliiklustee.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi kohaselt on planeeringuala piirkonnas esindatud sookurg, suurkoovitaja ja rukkirääk. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmete kohaselt leidub piirkonnas rohkelt teisigi II ja III kategooria kaitsealuseid liike.

Planeeringuala näol on tegemist rohumaaga, mille idapoolses servas on kasvab vähesel määral kõrghaljastust (vt ptk 2.1.) Planeeringuala maapind on tasane. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 17,55 m – 18,80 m.

Ligikaudu pool planeeringualast jääb A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualale (AS DBT Muuga Terminal).

Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2.

2.1. Dendroloogiline hinnang Männisaare katastriüksusele on 2026. aasta jaanuaris koostatud dendroloogiline hinnang (Aktiniidia OÜ, töö nr 4/26). Välivaatlused viis läbi PhD botaanik-dendroloog Ülle Jõgar. Välitööde käigus hinnati vaadeldaval alal kokku 22 dendroloogilist objekti, millest 10 olid üksikpuud, viis koosnesid kahest ja üks kolmest lähestikku kasvavast puust, kaks olid puude read ja kolm põõsad ning üks puude ja põõsaste rühm. Dendroloogilise hinnangu koostamisel on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse 20.06.2020. a määruses nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ sätestatud nõuetest.

Praegune haljastuse olukord Männisaare kinnistul on rahuldav. Siin kasvab suhteliselt vähe erinevaid liike – inventuuri käigus registreeriti kuue taksoni leidumine. Segapuistus domineerivad kuldkased, mis on aru- ja sookase looduslik hübriid. Kuna puud kasvavad siin kohati väga tihedalt, on paljudel ühepoolsed või osaliselt kattuvad võrad. Siinsed puud on kõik suhteliselt noored ja sarnase haljastusliku väärtusega, mis on keskmine kuni madal.

I ja II väärtusklassi kuuluvaid dendroloogilisi objekte välitööde käigus ei leitud.

III väärtusklass määrati 12 dendroloogilist objekti, millest 8 on üksikpuud, üks koosneb kahest ja üks kolmest puust ning kaks on puude read. Keskmise haljastusliku väärtusega üksikpuud on 9 kuldkaske, üks harilik mänd ja üks harilik kuusk. Mõlemad puude read koosnevad kuldkaskedest.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 5

IV väärtusklass määrati 10 dendroloogilist objekti, millest kaks on üksikpuud, neli koosnevad kahest lähestikku kasvavast puust, kolm on põõsad ja üks puude ning põõsaste rühm. Madala haljastusliku väärtusega on üksikpuudest üks harilik kuusk ja üks kuldkask, kahekaupa kasvavatest puudest kaks on kuldkased, üks koosneb raagremmelgast ja kuldkasest ning üks raagremmelgast ning hallist lepast. Põõsad on pajud. Madala haljastusliku väärtusega puittaimi võib säilitada kui biomassi, aga need oleks soovitatav pigem eemaldada ja asendada väärtuslikumate istikutega.

V väärtusklassi kuuluvaid dendroloogilisi objekte välitööde käigus ei leitud.

3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Äigrumäe külas linnulennult ca 10 km kaugusel Tallinna kesklinnast. Planeeritava ala asukoht Äigrumäe külas on toodud joonisel 1 „Situatsiooniskeem“.

Lähim toidupood jääb planeeringualast ca 700 m kaugusele lõunasse Muuga tee äärde. Lähimad koolid, lasteaiad ja muud teenused jäävad planeeringualast ca 5 km kaugusele Randvere ja Pärnamäe külla.

Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad peamiselt üksikelamud ning avatud niidualad ja metsamaad.

Planeeringualast läänes ca 70 m kaugusel on Viimsi Vallavolikogu 08.10.2002 otsusega nr 203 kehtestatud Käära maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli jagada maaüksus kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigused üksik- ja ridaelamute ehitamiseks. Planeeringuga kavandati 57 üksikelamu maa ja kaks ridaelamu maa krunti suurustega vahemikus 1200 – 2500 m2. Lisaks planeeriti krundid teede, tehnorajatiste ja haljasalade tarbeks. Elamumaa kruntide täisehitusprotsendiks on planeeritud 15%, lubatud hoonete maksimaalseks kõrguseks 9 m ning maksimaalseks korruselisuseks 2. Hoonete katusekaldeks on määratud 35o, katuse värvuseks tumepruun, tumepunane ning välisviimistlusena on ette nähtud heledas toonis puit või krohvipinnad või värvitud kivimüüritis. Planeeringu lahendust ei ole asutud ellu viima ning planeeringukohaseid krunte ei ole tänaseks moodustatud.

Planeeringualast loodes ca 350 m kaugusel on Viimsi Vallavalitsuse 27.09.2023 korraldusega nr 282 kehtestatud Äigrumäe külas, kinnistu Suure-Allikmäe detailplaneering.Planeeringu koostamise eesmärgiks oli planeeritava kinnistu maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine maatulundusmaast üksikelamumaaks, üksikelamukruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ning abihoonete ehitamiseks. Planeeringu alusel on moodustatud 33 üksikelamukrunti suurusega vahemikus 1500 – 2300 m2. Planeeringuga määrati üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe põhihoone ja kahe abihoone ehitamiseks. Põhihoone on lubatud ehitada kahe maapealse korrusega, suurim lubatud kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusest on 8,5 meetrit. Abihooned on lubatud ühe maapealse korrusega, suurima lubatud kõrgusega 5,0 meetrit. Üksikelamukruntide suurim lubatud ehitisealune pind on 300 m². Maa-aluseid korruseid ei ole hoonetele planeeritud. Ehitusõigust ei ole veel realiseerima asutud. Katusekalded on määratud kvartalite kaupa – 1. kvartal viilkatused 20-35o, 2. kvartal lamekatused 0-15o ning 3. kvartal viilkatused 30-45o. Katusekatte värvid on soovitatavalt tumedad.

Kehtiva teemaplaneeringu „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kohaselt jääb planeeringuala kagunurka rohekoridor, mis lõuna pool on kõrghaljastusega ning kirde suunas kõrghaljastuseta. Nimetatud rohekoridoride funktsionaalne roll on seotud planeeringualal registreeritud kaitsealuste liikide leiukohtade kaitsega. Koostamisel oleva üldplaneeringu lahenduse kohaselt jääb Männisaare kinnistu tervikuna rohevõrgustikust välja.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 6

Käesolev planeeringu lahendus lähtub üldplaneeringust ning varemplaneeritud krundi- ja hoonestusstruktuurist ning arhitektuurinõuetest.

Kontaktvööndi funktsionaalseid seoseid kajastab joonis 3.

4. PLANEERINGU LAHENDUS

Planeeringu ruumilise arengu eesmärk on kujundada piirkonda arhitektuuriliselt sobituv, terviklik ja funktsionaalselt toimiv neljast üksikelamust koosnev elamuala, mis arvestab ümbritseva keskkonna, kehtivate detailplaneeringute ning üldplaneeringus seatud põhimõtetega. Selle eesmärgi täitmiseks on planeeritud hoonestustingimuste ja arhitektuurinõuete osas aluseks võetud kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud (vt ptk 3). Vastavalt on planeeritud hoonete kõrguseks põhihoonel 8,5 m ning abihoonetel 5 m, hoonete arvuks 3 (1 põhihoone ning kuni 2 abihoonet) ning maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks 300 m2. Arhitektuurinõuetena on planeeritud katusekaldeks 20-35o ning katusetüübiks viilkatus. Arhitektuurinõuded on täpsemalt kajastatud peatükis 4.10. Planeeritud kruntide struktuur lähtub piirkonnas väljakujunenud struktuurist ning on planeeritud korrapärasena. Lähipiirkonnas on olemasolevate ja varemplaneeritud üksikelamu kruntide suurused vahemikus 1200 – 2500 m2. Üldplaneering näeb ette minimaalseks elamukrundi suuruseks 1500 m2. Planeeritud kruntide suurused (1513 - 1951 m2) lähtuvad piirkonnas olemasolevate kruntide suurustest ning üldplaneeringust.

Planeeringu lahendus on täpsemalt kirjeldatud edasistes peatükkides ja näidatud joonistel.

4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringualale on kokku kavandatud viis krunti – neli üksikelamu maa krunti ja üks tee ja tänava maa krunt.

Moodustatavate kruntide piirid on toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud:

1) krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, 2) hoonete suurim lubatud arv krundil, 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, 4) hoonete suurim lubatud suhteline ja absoluutkõrgus.

Planeeringuga määratakse ehitusõigus nelja üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Ehitusõigus on toodud põhijoonisel (joonis 4).

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad on antud suuremad kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Väljaspoole hoonestusalasid on ehitusõigusega määratud hoonete püstitamine keelatud.

Põhihoonete hoonestusalad on planeeritud naaberkrundipiirist minimaalselt 7,5 m kaugusele ning tänavapoolsest küljest 5 m kaugusele. Eraldi tingmärgiga on tähistatud abihoonete hoonestusala, mis on planeeritud naaberkruntide piirist 1 m kaugusele ning tänavapoolsest krundipiirist 5 m kaugusele. Abihoonete rajamisel naaberkrundile lähemal kui 4 m, on vajalik naaberkrundi omaniku kirjalik nõusolek. Abihooned ei tohi paikneda põhihoone esifassaadist eespool. Kavandatud hoonestusalade suurused, piiritlemine ning sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 7

4.4. Liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on planeeritud Allikmäe teelt. Kruntidele juurdepääsuks on planeeritud tee ja tänava maa krunt POS 5. Planeeritud teemaa koridori laius on 15 m. Planeeritud sõidutee on 5,5 m lai ning ühele poole sõiduteed on planeeritud haljasribaga eraldatud 2 m laiune kõnnitee (vt põhijoonisel lõige A-A’). Allikmäe teest ca 70 m kaugusele on planeeritud sõidutee laiend (mõõtudega 14,5 m x 12,0 m), mille abil on tagatud päästetehnika autode ümberpööramisvõimalus. Täpsed tänavaelementide parameetrid pannakse paika projekteerimisel.

Juurdepääsutee asukohta valikult on arvestatud liiklusohutust ning Männisaare krundi konfiguratsiooni. Põhijoonisel (joonis 4) on toodud planeeritava tee ja Allikmäe tee ristumiskohas nähtavuskolmnurk vastavalt Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ tabelile 18. Nähtavuskolmnurka ei jää nähtavust piiravaid takistusi.

Põhijoonisel on näidatud juurdepääsude orienteeruvad asukohad, mis täpsustatakse hoonete projektiga. Parkimine lahendada oma kinnistu piirides vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud normatiividele, mille kohaselt tuleb väike-elamute alal elamu kohta ette näha vähemalt 3 parkimiskohta.

4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette kokku kolme haljastusliku objekti likvideerimine: neist kaks on IV väärtusklassi objekti ja üks III väärtusklassi objekti. Tegemist on väheväärtuslike pajude ning keskmise haljastuliku väärtusega kuldkaskede reaga. Objektide likvideerimine on vajalik juurdepääsutee rajamiseks. Väljaspool hoonestusala tuleb säilitada kogu olemasolev kõrghaljastus. Hoonestusala sees on lubatud puid likvideerida hoonete püstitamiseks või tehnovõrkude (sh maaküttekontuuri) rajamiseks. Likvideeritavatele puudele tuleb teostada asendusistutus vastavalt kehtivale korrale. Ehitusprojekti staadiumis fikseeritakse muuhulgas ka säilitatav / likvideeritav haljastus, asendusistutuskohustus ning projekteeritav uushaljastus vastavalt Viimsi valla raie- ja hoolduslõikusloa andmise korrale.

Säilitatavate puude juurestiku kaitsealale hoonestust, kõvakatteid ega tehnovõrke mitte kavandada. Säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta.

Elurikkuse suurendamiseks on planeeritud täiendava kõrghaljastuse istutamine. Soovituslik on ka kavandada muid rohetegureid näiteks tiik, püsiv toitumiskoht talvituvatele lindudele, haljaskatus, rikkalik taimevalik erinevatele linnu-, putuka- ja liblikaliikidele jmt. Lisanduva kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

▪ tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ▪ kõrgekasvuliste ja laia võraga puude kaugus hoonetest peab olema vähemalt 5 m; ▪ arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse

ja kohapealsete kasvutingimustega; ▪ eelistada piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega

ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku; ▪ lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.

Põhimõtteline planeeritava kõrghaljastuse paiknemine on toodud põhijoonisel. Istutavate puude ja põõsaste konkreetne paiknemine, arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus.

Planeeritud teemaalt kokku kogutava lume võimalik ladustamisala on toodud põhijoonisel. Elamukruntidel kokku kogutav lumi tuleb ladustada oma krundi piirides. Vallitatud lumi ei tohi takistada jalakäijate, jalgratturite ja sõiduautode liikumist ega piirata sealset nähtavust.

Heakorra tagamisel tuleb lähtuda Viimsi valla heakorraeeskirjast.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 8

4.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuga ei ole ette nähtud üldise maapinna üldise kõrguse muutmist. Lubatud on maapinda tõsta üksnes vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimisel juhinduda printsiibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal on maapinna kõrguse muutmine keelatud. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone projektiga.

4.7. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tuleohutusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate ja istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele.

4.8. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

4.8.1. Veevarustus Veevarustus on lahendatud vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt 23.03.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 7091.

Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud olemasolevast Allikmäe tee peatorustikust De160mm väljavõte. Ühepereelamu maksimaalne veetarbimine on 0,3 m3. Planeeritud veetorustike võimalik paiknemine on toodud joonisel 5.

4.8.2. Tuletõrje veevarustus Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Tuletõrje veevarustus on tagatud planeeringuala piirist ca 20 m kaugusel Allikmäe tee ääres paikneva olemasoleva hüdrandi baasil.

4.8.3. Heitvee kanalisatsioon Heitvee kanalisatsioon on lahendatud vastavalt AS-i Viimsi Vesi poolt 23.03.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 7091.

Heitvee kanalisatsioon on lahendatud vaakumkanalisatsiooni baasil. Eesvooluks on planeeritud Allikmäe tee ääres paiknev olemasolev vaakumkanalisatsioonitorustik De200mm. Torustikku on planeeritud pikendada planeeringualani. Planeeringuala sisene torustik on planeeritud De110mm. Planeeritud kanalisatsioonitorustike võimalik paiknemine on toodud joonisel 5.

Sademe- ja pinnavee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud.

4.8.4. Sademevesi Sademevee ärajuhtimine on lahendatud vastavalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonna poolt 28.04.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr SV-1588-1.

Planeeringuala kinnistute sademevee ärajuhtimiseks on teemaa krundile POS 5 kavandatud sademeveekanalisatsioon. Alternatiivina on lubatud rajada kraav. Kõikidele planeeritud elamukruntidele on kavandatud liitumispunkt. Planeeringuala sademevee eesvooluks on planeeritud teemaa Allikmäe tee L1 (tunnus 89001:001:0916) sademeveekraav.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 9

Elamukruntide puhul üksikkinnistu kõva kattega pindadelt (sh parkla) koguda sademevesi kokku ning juhtida teemaa sademeveekanalisatsiooni läbi säästlike sademevee lahenduste, millega kogutakse vesi kokku olmetarbimise eesmärgil (tualettruumides WC loputuskastides kasutamiseks, muru kastmiseks vms) või aeglustatakse ning ühtlustatakse sademevee vooluhulk enne selle ärajuhtimist.

Elamukruntide puhul üksikkinnistul täiendava säästliku lahendusena on soovitatav kinnistule rajada kõva kattega pindadelt kokku kogutud sademevee käitlemiseks parkla puhul vett läbilaskev katend.

Lisainformatsiooni säästlike lahenduste kohta on võimalik leida järgmiselt lingilt: https://urbanstorm.viimsivald.ee/wpcontent/uploads/2021/08/urbanstormteavik_EST_veebifai l.pdf

Sademeveelahendus tuleb tuua välja tee projekti või eraldi kinnistu vee- ja kanalisatsiooni koosseisus. Kinnistu sademeveetorude rajamisel tuleb arvestada vooluhulkadega ning kõik käänakud, üleminekud ja ristumiskohad tuleb lahendada puhastus- ja seirekaevudega. Torustike läbimõõdud esitada projektis vastavalt arvutustele.

Elamukruntide puhul üksikkinnistu vertikaalplaneeringuga vältida sademevee valgumist naaberkinnistutele.

Sademe- ja drenaaživett ega pinnasevett ei tohi juhtida olmereovee kanalisatsioonisüsteemi.

4.8.5. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks AS-i Imatra Elekter poolt 27.03.2026 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-34811H.

Detailplaneeringu ala elektrivarustus on võimalik uue kavandatava komplektalajaama baasil. Alajaam on ette nähtud planeeritava sõidutee POS 5 äärde krundile POS 4. Alajaama maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Alajaama teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliini sisselõikega alajaamade AJ13887:(Viimsi) ja AJ13888:(Viimsi) vahelisest kaablist KPL21885, mis asub Äigru teel. Uute kruntide elektrivarustuseks on planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaabelliinidega liitumisikilbid kruntide piirile. Liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad.

Krundisisene elektrivarustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides.

Lubatud on päikesepaneelide kasutamine. Eelistada tuleb päikesepaneele, mis asendavad tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:

▪ päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;

▪ päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;

▪ päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.

Tänavavalgustus lahendatakse normides nõutud tingimustele vastavate valgustitega. Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid.

4.8.6. Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud operaatorineutraalse sidetaristu baasil. Selleks on transpordimaa krundile POS 5 kavandatud sidevarustuse tagamiseks reservtoru paigaldamine, mis võimaldab tarbijal liitumist erinevate sideoperaatoritega.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 10

4.8.7. Soojavarustus Soojavarustus on lahendatud lokaalselt. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel.

Õhksoojuspumpasid, ventilatsiooniseadmeid ning teisi sarnaseid tehnoseadmeid ei ole lubatud paigaldada tänava poolsele fassaadile, need tuleb paigutada sisehoovi ja kasutada varjestust.

4.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke.

Tulenevalt Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 ja alal esinevate ning keskkonnaregistrisse kantud kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegse häirimise vältimise tingimustest, on keelatud alal esinevate kaitsealuste linnuliikide elupaigas häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleb mürarikaste pinnase-, kaeve- ja raietööde teostamisel arvestada kaitsealuste liikide pesitsusperioodiga (suunised Keskkonnaametilt) ning teostada mürarikkad pinnase-, kaeve- ja raietööd enne pesitsusperioodi või selle järgselt.

4.9.1. Müra Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.

Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:

▪ hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga; ▪ akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende

heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;

▪ hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;

▪ õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 11

4.9.2. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavasse kinnisesse prügikonteinerisse ning olmejäätme äravedu tuleb korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga.

4.9.3. Radoon Viimsi valla territoorium kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alale. Radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoone projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja vastavalt mõõtmistulemustele rakendada meetmeid radooni hoonesse sisseimbumise tõkestamiseks.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleb tagada hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine. Radooniriski vähendamiseks tuleb ette näha esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimine vastava kilega. Hoones tagada nõuete kohane ventilatsioon. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusest nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ ning Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

4.9.4. A-katergooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala Planeeringuala jääb ca pooles ulatuses A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (AS DBT Muuga terminal) ohualasse. Ohuala raadiuseks on 2843 m. AS DBT Muuga terminalis käideldakse granuleeritud ammooniumnitraati, mis on põlemist soodustav ning teatud tingimustes võib ka plahvatada. Arvestades planeeringuala kaugust ohtlikkust ettevõttest, on otsese suurõnnetuse mõju tõenäosus madal. Projekteerimisel tuleb arvestada ohualast tulenevate nõuetega ning vajadusel kasutusele rakendada vastavaid meetmeid.

4.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et selle arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning sobituma ümbritsevasse keskkonda. Abihooned ja piirded peavad põhihoonega arhitektuuriliselt sobima ja moodustama terviku.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded planeeritud ehitistele

Katusekalle 20-35O, varikatuseid ning varjualuseid on lubatud rajada ka katusekaldega 0-20O

Katusetüüp viilkatus

Katusekatte materjalid kivi, plekk või muu kvaliteetne materjal

Katusekatte värv soovitavalt tumepruun, tumepunane, must

Harja suund Põhihoonel teega paralleelselt või risti. Abihoonetel vaba.

Harja suund Põhihoonel teega paralleelselt või risti. Abihoonetel vaba.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 12

Välisviimistlusmaterjalid

puitlaudis, tellis, kivi, betoon, krohv Eelistada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ja antud keskkonda sobivaid materjale. Lubatud ei ole kasutada odavaid imiteerivaid materjale (plastiklaudis, plekk-kivi vms) ega ümarpalki või ristseotisega freeskantpalki.

Hoonete minimaalne tuleohutusklass TP3

Piirded

Piirdeaia lubatud kõrgus kuni 1,2 m.

Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud.

Piirdeaiaga paralleelselt võib rajada heki, mille kõrgus võib ületada 1,2 m, maksimaalselt kuni 2 m. Piirded peavad stiililt ja kasutatava materjali osas sobituma hoonetega. Lubatud piirete materjalid on puit-, metall- ja võrkpiire. Piirde liik täpsustatakse hooneprojekti koostamisel.

Piirdeid võib rajada mööda katastriüksuse piire. Piirded tuleb rajada minimaalselt 2 m kaugusele sõidutee servast. Piirde rajamine väljaspoole krundipiiri ei ole lubatud.

+/- 0.00 sidumine 0,3-0,7 m maapinnast

4.11. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Tabelis nr 3 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). Planeeritud teemaa krunt (POS 5) määratakse avalikku kasutusse ning võõrandatakse tasuta Viimsi vallale.

Tabel 3. Servituutide vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu

POS 4 Elektrivõrgu valdaja

(Imatra Elekter AS)

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada kinnisasjale planeeritud alajaama.

4.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb detailplaneeringu rakendamisel jälgida järgmisi meetmeid:

▪ tagada rajatavate hoonete ning ümbritsevate elamute vaheline hea nähtavus; ▪ eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski; ▪ vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste

riski; ▪ tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve; ▪ selgelt eristatav juurdepääs; ▪ tagumiste juurdepääsude jmt murdvaraste jaoks kergesti ligipääsetavate uste ja akende

turvalisemaks muutmine.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 13

4.13. Planeeringuga kaasnevad mõjud Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa uute elanike lisandumise ning seeläbi suureneb ka kohalike teenuste tarbimine. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringulahenduse realiseerimine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, mis ei ületa normatiivseid tasemeid. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus Planeeringu alale ulatub avalikult kasutatava tee (Allikmäe tee) kaitsevöönd 10 m. Tee kaitsevööndis tegutsemisel peab lähtuma kehtivatest seadustest ja määrustest.

4.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise egakasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.

4.16. Planeeringu elluviimine Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeeringuala ehitusõigused realiseerib kinnistu igakordne omanik.

Detailplaneeringu realiseerimise ehitusetapid:

1. kruntideks jagamine; 2. servituutide, isiklike kasutusõiguste vms seadmine; 3. tehnovõrkude, rajatiste ja juurdepääsutee projekteerimine, ehitamine ja neile

kasutuslubade väljastamine; 4. transpordimaa (POS 5) tasuta üleandmine Viimsi vallale; 5. planeeritavate hoonete ehitusprojektide koostamine ning ehituslubade taotlemine;

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 14

6. ehituslubade väljastamine elamukruntide hoonetele; 7. planeeritud hoonete väljaehitamine; 8. kasutuslubade väljastamine elamukruntide hoonetele.

Ühendused tehnovõrkudega projekteerib, rajab ja rahastab kinnistu igakordne omanik kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõtetega.

ÄIGRUMÄE KÜLAS, MÄNNISAARE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Töö nr 133-25 DP, väljastatud 07.2026

DP

Marina Invest OÜ 15

5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Tabel 4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte

Jrk Kooskõlastav ettevõte/ isik

Kooskõlastuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse originaali asukoht

Nõusoleku andja nimi

1. Imatra Elekter AS 25.06.2026 nr 35484

Lisades Maie Erik

Märkused

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2. AS Viimsi Vesi 25.06.2026 nr 9616

Lisades Ilona Pärkna

Märkused

1. Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused.

2. Sademevee lahendus kooskõlastada Viimsi valla ehitus- ja kommunaalosakonnaga.

3. Arvamus kehtib 2 aastat. Kui antud aja jooksul ei ole detailplaneeringut kehtestatud, kaotab käesolev arvamus kehtivuse ning alale arvestatud veeressurss vabaneb teistele kinnistutele.

3. Päästeamet

Märkused