Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Viljandi mnt 17

79511, Rapla maakond, Rapla vald,

Rapla linn

Teie 03.07.2026 nr 555341

Meie 08.07.2026 nr 7.1-2/26/11593-2

Kirsipõllu kinnistu

projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonna Rapla valla Kuimetsa küla

Kirsipõllu kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 555341).

Kinnistu (katastritunnus 27701:001:0440) asub riigitee nr 20130 Vaopere-Tamsi-Kuimetsa tee

(edaspidi riigitee) km 6,22-6,54 kaitsevööndis.

Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused kahe 300 m2 PVC kattega viilhalli

(lihaveisete talviste varjualuste) rajamiseks.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame

projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist ning ehitada ehitusloakohustuslikku

teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Antud riigitee lõigu kaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut

ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. Nõustume eelnõu kohase hoonete

paigutusega väljapoole teekaitsevööndit.

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi.

5. Juurdepääs kinnistule.

Maa- ja Ruumiameti teeregistri andmetel nähtub, et kinnistule lõunapoolse osa juurdepääsuks

on kasutatud riigitee ristumiskohti ligikaudu km 6,53 ja 6,46. Kumbki ristumiskoht ei ole

kantud riiklikku teeregistrisse, mistõttu on alust järeldada, et need on rajatud ilma teeomaniku

nõusolekuta.

2 (5)

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti teeregistrist

Oleme hinnanud olemasolevate ristumiskohtade sobivust ning meie hinnangul on kinnistule

juurdepääsu tagamiseks sobiv lahendus riigitee km 6,46 olemasoleva ristumiskoha

kasutamine.

Riigitee km 6,53 ristumiskoha kasutamine ei ole liiklusohutuse seisukohast vastuvõetav

järgmistel põhjustel.

- 2023 aasta teevideolt on näha, et riigitee km 6,53 on ilma teeomaniku nõusolekuta veetud

arvestatavas mahus killustikku.

Väljavõte teevideost

Selgitame, et me ei saa nõustuda ristumiskoha lahendusega, mis ei vasta meie

näidislahenduse tüüpjoonisel esitatud geomeetriale. Ristumiskoht ei ole rajatud riigitee

telje suhtes risti, mistõttu ei ole sellelt võimalik tagada ohutuid sisse- ja

väljasõidumanöövreid. Sellest tulenevalt ei saa Transpordiamet pidada olemasolevat

lahendust liiklusohutuse seisukohast vastuvõetavaks.

Väljavõte näidislahendusest

3 (5)

- 2025 aasta aerfotolt nähtub, et kõnealust ristumiskohta ei kasutata enam igapäevaselt ning

see on osaliselt kinni kasvanud.

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti aerofotost

Arvestades eeltoodut nõustume lahendusega, mille kohaselt nimetatud ristumiskoht

jäetakse kasutusest välja ning seda edaspidi ei kasutata.

Juhul kui kinnistu omanik soovib tulevikus sellesse asukohta ristumiskohta rajada, tuleb

eelnevalt maaomanikul taotleda Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti

koostamiseks [email protected].

Saame anda nõusoleku riigitee km 6,46 olemasoleva ristumiskoha seadustamiseks järgmistel

tingimustel.

- Juurdepääs projekteeritavatele hoonetele tuleb kavandada riigitee km ca 6,46 olemasoleva

ristumiskoha kaudu.

Väljavõtted Maa- ja Ruumiameti kaldaerofotost (aastal 2025) ja teevideost (aastal 2023)

4 (5)

Palume arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu,

mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. Seetõttu tuleb olemasolev ilma

teeomaniku nõusolekuta rajatud ristumiskoht seadustada.

Ristumiskoha seadustamine ja ümberehitamine riigiteele (sh asukoha valik ja geomeetria)

saab toimuda üksnes kokkuleppel Transpordiametiga ning kooskõlas meie poolt esitatud

nõuetega. Ristumiskoha väljaehitamisel tuleb lähtuda käesoleva kirja lisas 1 toodud

nõuetest.

- Ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne kinnistul PVC

kattega viilhallide ehitamise alustamist.

6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha.

8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti

koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte

kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende

rajamine kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -

rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 p 5 ja § 70 lg 2 p 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Sademevee juhtimine riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse on keelatud.

11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis

võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,

liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele.

12. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui projekteerimistingimusi ei

ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti menetlusse. Lähtudes EhS § 31 lg 5

palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa 1. EhS § 99 lg 3 kohased riigitee ristumiskoha nõuded

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskoht kavandada riigitee ligikaudu km 6,46. (X: 65475.68, Y: 563234.80). Joonisel

1 näidatud asukohas on tagatud nõuetekohane kaugus olemasolevatest ristumiskohtadest

(50,0 m) ja vajalikud nähtavusalad (3x190 m).

Joonis 1. Ristumiskoha asukoht tähistatud oranži tingmärgiga

2. Oleme valmis kaaluma ristumiskoha ehitamist näidislahenduse alusel. Selle eelduseks on

geodeetilise alusplaani koostamine (vastavalt p 9) võimalike olemasolevate tehnovõrkude

ja kitsenduste väljaselgitamiseks. Geodeetilise alusplaani koostamise ning meile

[email protected] esitamise järgselt kaalume ristumiskoha ehitamiseks

näidislahenduse väljastamist. Kui näidislahendust kasutada ei saa, tuleb koostada nõuete

alusel p 3 nimetatud projekt. Ristumiskoha ehitamiseks (nii näidislahenduse kui projekti

alusel) sõlmime huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise kulud

kannab huvitatud isik.

3. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

4. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

5. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid).

6. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.

7. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

8. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

9. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

2 (3)

9.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti peadirektori 31.07.2024 käskkirjaga nr

1.1-1/24/117 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilisele uuringule

teede projekteerimisel“.

9.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

9.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

9.4. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

10. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I

põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki

pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

11. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

Joonis 2. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

12. Ristumiskoha katteks projekteerida kruusakate.

13. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

14. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

15. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

16. Kanda joonisele normide lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

21. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

3 (3)

22. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

23. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks

[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise

lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.