Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-3/24/199 |
Registreeritud | 25.03.2024 |
Sünkroonitud | 06.04.2024 |
Liik | Korraldus |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-3 Korraldused |
Toimik | 1.1-3/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kristi Moisto (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 52
Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42
asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/24/199
Tee ehitusloa andmise kuupäev 25.03.2024
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused:
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi lõigu rekonstrueerimiseks
ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“.
2. Veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel (ka ehitusloa
alusel lammutamisel) avalikul või avalikult kastutataval veekogul tegevus registreerida
Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata mahtudest. Käesoleval
juhul on tegemist avalikult kasutatavate veekogudega, seega on registreeringu taotlemine
vajalik.
3. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi Anni oja (maaparandussüst. kood
3020838000072, ehitise kood 002) toimimist.
4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks
ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning
vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla
tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist
2
pinnasesse ja vette.
5. Ehitusaegset ülevalgustamise mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, eriti
pimedal ajal nahkhiire leiukohas (vt eelhinnang ptk 4.3) ning elumajade vahetus läheduses.
6. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja
kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sel juhul
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
9. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel
jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
10. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate
nõuetega. Samuti tuleb arvestada Viljandi valla jäätmehoolduskirja nõuetega.
11. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda
tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed
tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida
omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada
ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
12. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
13. Nahkhiirte olemasolu korral tuleb silla rekonstrueerimistööd peatada. Nahkhiirte leidmisel
ehitamise käigus teavitada Keskkonnaametit telefonil nr 1247.
14. Teeääres Teisepitsu katastriüksusel 79704:004:0340 on registreeritud III kategooria
valgetoonekure (Ciconia ciconia) KLO9105626 pesakoht. Liikide puhul arvestada, et
looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 alusel rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste
liikide elupaikades isendi kaitse.
15. Raadamise vajadusel saata enne tööde teostamist avaldus koos raadamist vajava ala
plaaniga RMK-le.
1. Andmed tee kohta Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuv
Mustla–Kaubi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 79701:004:1390)
Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla asula piiril, Soe ja Suislepa keskuses ning Porsa,
Tinnikuru, Jakobimõisa, Tarvastu, Soe, Unametsa, Järveküla, Suislepa, Marjamäe, Maltsa ja Kaubi
külas. Käsitlevale lõigule jäävad ka kaks silda – Suislepa ja Tarvastu sillad.
3
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 7979
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 –
41,42 Mustla – Kaubi lõik
2.7 Tee ehitusprojekti number 23009
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud
kooskõlastaja
Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet
Kiri 18.12.2023 nr 6-
2/23/13797-4
Esitasite Keskkonnaametile seisukoha saamiseks
keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg
2² alusel ja kooskõlastamiseks vastavalt KeHJS § 11
lg 10 riigitee 52 Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42
Mustla–Kaubi lõigu rekonstrueerimise ehitusloa
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
eelnõu koos eelhinnanguga.
Keskkonnaamet on varasemalt 14.07.2023 kirjaga nr
6-3/23/13797-2 esitanud arvamuse „Riigitee 52
Viljandi-Rõngu km 25,093 –41,42 Mustla –Kaubi
lõik rekonstrueerimise projekt“.
Projektiga kavandatakse tee katendi ning muldkeha
remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud
ja mahasõidud, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite
asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet
ning määrata tehniliselt vajalik teemaa.
Rekonstrueeritav tee ületab Suislepa silda, mida
samuti plaanitakse rekonstrueerida. Eesti looduse
infosüsteemi andmetel on asukohas Õhne jõgi
(EELIS kood VEE1013700) II kategooria
veelendlasele (Myotis daubentonii) KLO9114112 ja
põhja-nahkhiirele (Eptesicus nilssonii)
KLO9114113 toitumisalaks.
Otsus:
1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
2. Täiendada ehitusluba järgnevate Keskkonnaameti
tingimustega:
2.1.Nahkhiirte olemasolu korral tuleb silla
rekonstrueerimistööd peatada. Nahkhiirte leidmisel
ehitamise käigus teavitada Keskkonnaametit telefonil
nr 1247.
2.2.Teeääres Teisepitsu katastriüksusel 79704:004:0340
on registreeritud III kategooria valgetoonekure
(Ciconia ciconia) KLO9105626 pesakoht. Liikide
puhul arvestada, et looduskaitseseaduse § 48 lõike 4
alusel rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste
liikide elupaikades isendi kaitse.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2
Selguse huvides palume kajastada ehitusloas meie
varasemas 14.07.2023 kirjas viidatud asjaolud:
1. Kaitsealuse loomaliigi tahtlik häirimine
paljunemise ja poegade kasvatamise ajal on keelatud
(LKS § 55 lg 6). Palume seada tingimus, et
nahkhiirte olemasolu korral tuleb silla
rekonstrueerimistööd peatada. Nahkhiirte leidmisel
ehitamise käigus palume teavitada Keskkonnaametit
telefonil nr 1247.
2. Teeääres Teisepitsu katastriüksusel
79704:004:0340 on registreeritud III kategooria
valgetoonekure (Ciconia ciconia) KLO9105626
pesakoht. Liikide puhul palume arvestada, et
looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 alusel rakendub
piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide
elupaikades isendi kaitse.
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast
ning teadaolevast informatsioonist, on
Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju ning KMH algatamine ehitusloa
taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Sellest
tulenevalt kooskõlastab Keskkonnaamet KeHJS § 11
lg 10 alusel KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu
ning palume ehitusloas arvestada nimetatud
tingimustega.
2 Põllumajandus- ja
Toiduamet
Kiri 19.12.2023 nr
6.2-1/10961-1
Transpordiamet on esitanud Põllumajandus- ja
Toiduametile seisukoha saamiseks riigitee 52
Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti (töö nr 23009)
ehitusloa menetlusele ja KMH algatamata jätmisele.
Otsus:
1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
3
Projektiga kavandatud tööd paiknevad või piirnevad
osaliselt maaparandussüsteemi maa-aladel.
Põllumajandus- ja Toiduamet on 18.08.2023
otsusega 6.2-2/36215 kooskõlastanud Roaplan OÜ
koostatud riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 -
41,42 Mustla-Kaubi lõik põhiprojekti (töö nr 23009
köide 5).
Tulenevalt eeltoodust ja võttes asuseks
maaparandusseaduse (MaaParS) §5, §44, §47, § 48,
§49 lg 1 p1, §52 ja §53 ning ehitusseadusliku (EhS)
§72 lg 1p5 nõustub Põllumajandus- ja Toiduamet
riigitee 52 Viljandi-Rõngu m 25,093-41,42 Mustla-
Kaubi lõigu rekonstrueerimise ehitusloa
menetlusega ja KMH algatamata jätmisega
tingimusel, et ehitustööde käigus jälgitakse
Põllumajandus- ja Toiduameti poolt esitatud
nõuetega projektis ja tagatakse
maaparandussüsteemide toimimine.
2. Ehitustööde käigus arvestada Põllumajandus- ja
Toiduameti poolt esitatud nõuetega projektis ning
tagada maaparandussüsteemide toimimine.
3 Maa-amet
Kiri 13.12.2023 nr 6-
3/23/17796-2
Teavitasite Maa-ametit 11.12.2023 kirjaga nr 8-
1/21-112/25407-1, et Transpordiamet algatas
ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi–
Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad
orienteeruvalt aastatel 2025–2026 vastavalt
projektile „Riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 –
41,42 Mustla – Kaubi lõik“ (töö n 23009, koostaja
Roadplan OÜ). Maa-amet on nõustunud
projekteerimistingimuste väljastamisega 29.09.2020
kirjaga nr 6-3/20/13113-2 ja krundijaotuskavadega
05.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/14025-6. Projektiga on
hõlmatud pos 187 Singa (katastritunnus
Otsus:
1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks.
2. Singa kinnisasjal mitte alustada ehitustegevusega enne
kui vajalik äralõige on Kliimaministeeriumile üle antud.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
4
79701:001:0551) kinnisasi. Vajaliku äralõike suurus
on 981 m2 . Transpordiamet on 17.11.2023 nr 8-
4/23/23977-1 edastanud Maa-ametile taotluse Singa
katastriüksuse jagamiseks vastavalt
krundijaotuskava joonisele ning riigivara
üleandmiseks Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemiselt
Kliimaministeeriumi valitsemisele riigivaraseaduses
sätestatud korras. Maa-amet nõustub ehitusloa
väljastamisega tingimusel, et ehitamisega Singa
kinnisasjal ei alustata enne kui vajalik äralõige on
Kliimaministeeriumile üle antud.
4 Muinsuskaitseamet
Kiri 29.12.2023 nr
5.1-17.6/1254-5
Muinsuskaitseamet kooskõlastas projekti „Riigitee
52 Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi
lõik. Viljandi vald, Tõrva vald, Viljandimaa,
Valgamaa“ 07.08.2023, kultuurimälestiste registris
kk nr 46803.
Otsus:
Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt
kooskõlastatuks
5 Viljandi Vallavalitsus - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et kooskõlastaja
ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada ning seega
loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks.
6 Tõrva Vallavalitsus - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et kooskõlastaja
ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada ning seega
loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
5
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
osas
1 Eesti Lairiba
Arenduse Sihtasutus
(edaspidi ELASA) e-
kiri 19.12.2024
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA)
sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab
ehitusloa eelnõu.
Põhjendus:
ELASA on projekti kooskõlastanud ilma märkusteta.
Otsus:
Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.
2 Telia Eesti AS
Kiri 15.12.2023 nr
EC.1-5.1/1331-1
Telia vastus: Telia on väljastanud antud projektile
kooskõlastuse nr 38131001 kehtivusega 02.08.2024. Põhjendus:
Telia Eesti AS on projekti kooskõlastanud ilma
märkusteta.
Otsus:
Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.
3 Riigimetsa
Majandamise Keskus
(RMK)
Kiri 27.12.2023 nr 3-
1.1/2023/7654
Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele
(edaspidi RMK) arvamuse avaldamiseks riigitee 52
Viljandi-Rõngu km 25,093-41,42 Mustla-Kaubi
lõigu rekonstrueerimise ehitusloa.
Ehitusluba puudutab RMK katastriüksust Õisu
metskond 39 (katastritunnus 79704:004:0028) kus
on ette nähtud teostada maaeraldus pindalas 352 m2
ja raadamine.
Eesmärgiks on ohutuse tagamiseks vaja mineva vaba
ruumi ja teemulde lisamine teemaa koosseisu.
RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning
kooskõlastab ehitusloa eelpool nimetatud
katastriüksuse osas.
Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata
avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga dwg.
Põhjendus:
Riigimetsa Majandamise Keskus on projekti
kooskõlastanud ilma märkusteta.
Otsus:
1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa
eelnõuga.
2. Raadamise vajadusel saata enne tööde teostamist
avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga RMK-le.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
6
formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97)
RMK Edela regioonile [email protected] raieks
vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja
raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid
peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt
4 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust
avaldada.
5 MTÜ Viljandimaa
Ühistranspordikeskus
- Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust
avaldada.
6 OÜ Ramsi VK - Põhjendus:
*Vt märkus.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust
avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk
nr
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
esitatud arvamuse osas
1 Lepiku 79703:002:0400 seose tee remondiga saatsime mulle digidokumendi
mida allkirjastada aga ma pole saanud eelnevaid e- Põhjendus:
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
7
maile kus on näidatud kinnistu uut piiri ja Teie poolset
kompensatsiooni.
Projekteerimistööde ajal on puudutatud
isikutele saadetud infot kinnistu vahetus
läheduses plaanitavate tööde osas.
Kinnistu piirid Lepiku on ebaselged ning
Transpordiamet tellib lähiajal
maamõõtjalt lähtetingimused piiride
asukoha kindlaks tegemiseks maastikul.
Maaomanikule saadetud selgitav e-kiri
(21.02.2024) väljaspool ehitusloa
menetlust. Kuna maade menetlust
puudutavad teemad ei kuulu ehitusloa
menetluse juurde ning arvamuse avaldaja
ei ole esitanud arvamust projektlahenduse
osas, siis lugeda et puuduvad vastuväited
projektlahenduse ja ehitusloa eelnõu osas.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus
ehitusloa eelnõuga.
2 Liiva 79703:002:0431 Sain Teie kirja kätte, pretentsioone pole?
Tahan teada:
1.Kas Liiva bussipetusesse tuleb paviljon?
2.Kas Liiva tee mahasõit uue teega teakse korda siiani
on see ainukesena tegemata siinkandis
Põhjendus:
1. Arvestades antud piirkonda ja
ühistranspordi kasutatavust, ei ole
ootepaviljoni ette nähtud. Liiva
bussipeatusesse on ettenähtud
istepingi paigaldus.
2. Antud projektiga on ettenähtud
kõikide olemasolevate ristmike
rekonstrueerimine seal hulgas ka
Liiva-Kaariku tee, mis
rekonstrueeritakse ca 25 m ulatuses.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus
ehitusloa eelnõuga
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
8
Aia-8 79704:002:0850 Saatsite kirja,et avaldaks oma arvamuse.
Palun,taastage või projekteerige mahasõit Aia-8-
sald riigiteele nr.52.
Praegune olemasolev mahasõit riigiteele nr.52 on seal
olnud aastast 1981 ja sellega on arvestatud .
Aia tänavald ei pääse transportima kinnistule
küttepuid ja harima aiamaad traktoriga.
Soovin Teile Head vana-aasta lõppu ja mõistvat
suhdumist ,sellesse mahasõitu.
Antud mahasõit on meile vajalik.
Põhjendus:
Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium on oma kirjades vastanud
(24.01.2023 nr 1.15-5/2023/238-2,
03.novembri 2022, nr 1.15-5/2022/6523-
2 ja 06.detsembri 2022.a. nr 1.15-
5/2022/7157-2) ja Tranpordiamet e-
kirjana, et mahasõitu Aia tn 8 kinnistule
riigitee 52 Viljandi– Rõngu km 25,093-
41,42 Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimise ehitusprojekti raames
ei rajata. Seisukoht mahasõidu osas ei ole
muutunud.
Otsus:
Arvamusega mitte arvestada, mahasõitu
Aia tn 8 kinnistule mitte ehitada.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
9
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
79704:004:0028 Õisu metskond 39
79704:004:0132 Madise
89901:001:1811 Saare
89901:001:1812 Saaremetsa
89901:001:1814 Saare-Silgi tee
89901:001:1813 Kiili
79704:004:0322 Saare
79701:001:0466 Männisalu
79701:001:0465 Suurevälja
79704:004:0211 Pitsu
79704:004:0055 Lohu-Pitsu
79704:004:0370 Pitsupõllu
79704:004:0074 Väike-Purika
79704:004:0430 Purika
79704:004:0054 Mäeotsa
79704:004:0079 Solli
79704:004:0521 Mägiste
79704:004:0380 Tangu
79704:004:0081 Marjamäe
79704:004:0641 Maasikmäe
89901:001:0719 Randa tee
79704:004:0030 Rulli
89901:001:0076 Kooli tee
79704:004:0016 Nurga
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
79704:004:0032 Lohu
79701:001:0581 Jõeääre
79704:002:0109 Aia tn 14
79704:002:0064 Aia tn 12
79704:002:0780 Aia tn 10
79704:002:0910 Aia tn 6
79704:002:0002 Aia tn 4
79704:002:0800 Aia tn 2
79701:001:0572 Veski tänav
79704:002:0048 Veski tn 1a
79701:001:0499 Veski tn 1
79701:001:0498 Hellenurme
79704:002:0731 Lillemäe
79704:002:0470 Peetripõllu
79704:002:0713 Oja
79704:002:0662 Kamsi
79704:002:0403 Kamsipõllu
89901:001:0730 Kamsi-Retsniku
tee
79704:002:0402 Kamsipõllu
89901:001:0209 Jüripõllu
89901:001:0208 Jürimetsa
89901:001:0860 Paabo-Anni tee
89901:001:0857 Mitimetsa
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
89901:001:0856 Käärdi
79701:001:0397 Annilaane
79704:002:0122 Annimetsa
79703:003:1761 Soo
89901:001:1023 Paabo-Anni tee
79703:003:0380 Varese
79703:003:0161 Varese
79701:001:0368 Sillu
79703:003:0930 Uue-Solo
79703:003:1331 Tilsi
79703:003:1371 Tilsi-Tamme
79703:003:0035 Matkuri
79703:003:0950 Retsniku
79703:003:0156 Tilsipõllu
79703:003:1820 Pedastiku
79703:003:0155 Kalmetu
79703:003:0702 Villatüki
89901:001:1336 Villaniidu
89901:001:1116 Villa-Anni tee
79703:003:1470 Villalauda
79703:003:0940 Laoplatsi
79703:003:0711 Vana-Villa
79703:003:0703 Ritsoni
79703:003:1724 Kivistiku
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
10
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
79703:003:0712 Villapõllu
79703:003:0983 Ronni
79703:003:1381 Soe-Kõrtsi
79703:003:1383 Soe-Kõrtsi
79703:003:0087 Tankla
79701:001:0574 Järveääre
79703:003:0057 Soe kauplus
79703:003:0086 Kikka
79703:003:0460 Karoliina
89901:001:1230 Soe tn 2a
79703:003:1610 Soe tn 2
79703:003:0115 Soe tn 1a
89901:001:0026 Pargi
89901:001:0824 Pargipõllu
79703:003:0752 Suur-Aarandi
79703:003:0210 Piiri
79701:001:0302 Lille
79703:002:0115 Poldri tee
79703:002:0682 Tündre
79703:002:0169 Kipiku
79703:003:0930 Uue-Solo
79703:003:1381 Soe-Kõrtsi
79701:001:0465 Suurevälja
79701:001:0498 Hellenurme
79704:002:0402 Kamsipõllu
79703:003:0930 Uue-Solo
79701:001:0498 Hellenurme
79703:003:0950 Retsniku
79704:004:0017 Imbi
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
79704:004:0312 Suurkivi
79703:003:0930 Uue-Solo
79704:004:0023 Härma
79704:004:0230 Kasemetsa
79701:003:0061 Tarvastu kirik
79701:003:0044 Kase
79704:004:0641 Maasikmäe
79701:003:0099 Partsi
79703:003:0210 Piiri
89901:001:0532 Peedu
79704:002:0055 Saeveski
79704:004:0089 Õunapuu
79704:002:0800 Aia tn 2
79704:004:0074 Väike-Purika
79703:002:0160 Aru
79704:004:0015 Nurga
79704:004:0211 Pitsu
79703:003:0155 Kalmetu
79704:004:0055 Lohu-Pitsu
79703:003:1820 Pedastiku
79704:004:0270 Sillaotsa
79703:002:0158 Risti
79704:004:0340 Teisepitsu
79704:004:0521 Mägiste
79704:002:0611 Peetri
79703:003:0930 Uue-Solo
89901:001:0217 Varepõllu
79703:002:0630 Tasuja
79703:003:0017 Taimeaia
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
79704:003:0420 Roti
79701:001:0499 Veski tn 1
79704:004:0340 Teisepitsu
79703:003:1820 Pedastiku
79703:003:1724 Kivistiku
79701:001:0249 Paabo
79704:002:1140 Mardi
79703:003:0161 Varese
79703:003:0711 Vana-Villa
79703:003:0034 Matkuri
79704:004:0010 Metsa
79703:003:1820 Pedastiku
79704:004:0032 Lohu
79704:004:0211 Pitsu
79704:004:0081 Marjamäe
89901:001:0532 Peedu
79703:003:0146 Võidu
79703:003:0148 Aarandi
79704:003:0071 Lohu
79704:002:0064 Aia tn 12
79703:003:0150 Aarandi silohoidla
79703:003:0984 Ronni
89901:001:0572 Vana-Kamsi
61301:004:0281 Ligimõtsa
79704:004:0260 Saare
79704:002:0661 Kamsi
79704:002:0280 Saadrepõllu
79704:004:0054 Mäeotsa
79704:003:0071 Lohu
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
11
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
89901:001:0573 Kamsimetsa
79704:004:0032 Lohu
79704:004:0055 Lohu-Pitsu
79703:003:0146 Võidu
79704:002:0910 Aia tn 6
79703:003:0703 Ritsoni
79704:004:0030 Rulli
79703:003:1331 Tilsi
79703:003:1734 Kivi
79704:004:0211 Pitsu
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
89901:001:0209 Jüripõllu
79703:003:0930 Uue-Solo
79704:003:0003 Roosu
79703:003:1761 Soo
79703:003:0002 Lennu
79704:004:0028 Õisu metskond 39
79704:004:0470 Kulli
79704:003:0653 Lillemäe
79704:004:0211 Pitsu
89901:001:0641 Rähni
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
79704:004:0530 Kõrge
79704:004:0211 Pitsu
79703:003:0930 Uue-Solo
79704:004:0430 Purika
89901:001:2186 Suure-Kamsi
79701:001:0302 Lille
79704:003:0032 Suislepa
teenindusmaja
79704:004:0270 Sillaotsa
89901:001:0856 Käärdi
79704:002:0109 Aia tn 14
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada
(EhS § 42 lg 9).
Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 –
41,42 Mustla – Kaubi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekt
Keskkonnamõjude eelhinnang
Avalikuks kasutamiseks
Transpordiamet, 15.12.2023
Töö nr 20003799 Tartu-Tallinn 2022
V e rs
io o n 2
- 2 2 .0
3 .2
0 2
2 /// T
Ö Ö
N R
2 0 0
0 3 7
9 9
Ethel Simmul
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
2
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 13
Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,
mõju maakasutusele ............................................................................................................... 13
Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16
Kaitstavad loodusobjektid............................................................................................ 18
Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 19
Müra, vibratsioon ja õhukvalteet ................................................................................. 20
Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 22
Avariiolukorrad ............................................................................................................ 22
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 23
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
3
1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu
km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile, mis hõlmab
endas ka (riigiteel 52 Viljandi – Rõngu) km 25,315 ja 37,098 asuvate Tarvastu ja Suislepa
sildade remondi või ümberehituse põhiprojekti koostam ist. Projekteeritav 16,327 km
pikkune teelõik paikneb Viljandi maakonnas, Viljandi vallas (joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Jaak Järvekülg
(Hendrikson & Ko OÜ) 09.10.2021.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju
omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata
jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti
tehniline kirjeldus, sildade tehniline kirjeldus ja projekteerijalt saadud rekonstrueeritava
teelõigu joonis seisuga 01.12.2021 ning sildade joonised seisuga 10.01.2022.
Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Allikas: Projekti tehnilise kirjelduse Lisa 2
Projekteeritava teelõigu asukoha skeem
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
4
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus;
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “2.
Vastavalt VV määrusele:
§ 11. Vee erikasutus
Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse
valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;
7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust
100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punk tides 17 ja 171 nimetatud
juhtudel;
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
§ 15. Muud tegevusvaldkonnad
8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole
selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega
eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti .
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,
p 10). Lisaks on tegu VV määruse nr 224 §13 p 8 tegevusega (kavandatava tegevusega
toimub uue teelõigu rajamine (uute sildade ehitamise kujul)). Täiendavalt paikneb
projektiala osaliselt kaitstavate loodusobjektide alal ning kavandatav tegevus liigitub ülal
nimetatud määruse § 15 lg 8 alla.
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
6
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
7
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasoleva riigitee nr 52
Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla - Kaubi lõigu rekonstrueerimine, mis sisaldab
tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja
mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite
asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi
kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Lisaks kuulub projekti koosseisu riigiteel 52 Viljandi - Rõngu km 25,315 ja 37,098 asuvate
Tarvastu ja Suislepa sildade remondi või ümberehituse põhiprojekti koostamine
(vt joonis 3.1).
Vastavalt projektlahendusele tee trass ei muutu, telg ja pikiprofiil jäävad samaks, mis
praegu, muldkeha ei laiene ja uus katend jääb olemasolevasse laiusesse.
Tarvastu sild vajab ümberehitust (vt joonis 3.2 ja 3.3), Suislepa silla puhul säilib
olemasolev sild, talastik on heas seisukorras ning laialdast betoonikahjustuste remonti
vaja ei ole, va. üksikud kohad (vt joonis 3.4 ja 3.5).
Sildade rekonstrueerimisega ei paigaldata veekogusse uusi konstruktsioone ega tahkeid
aineid. Tarvastu silla rekonstrueerimise puhul eemaldatakse jõest ainult olemasolev silla
keskmine sammas mahuga 3 m3 (vaia pikkus arvestatuna jõe põhjast, vt joonis 3.2). Uue
Tarvastu silla sambad ehitatakse kaldale, väljapoole normaalveepinda (vt joonis 3.3). Uue
sillaga muudetakse maantee pikiprofiil jõe oru ületamisel sujuvamaks, ülemiste nõgusate
vertikaalkõverate suurendamise teel. Selle tulemusel uue Tarvastu silla sõidutee kerkib
praegusest 30-40 cm võrra kõrgemale.
Sildade betoneerimine toimub vee kohal, nii et midagi ei kukuks jõkke (uus Tarvastu
avaehitus ja Suislepa silla uued servaprussid).
Tarvastu silla ümberehituse ajal suunatakse lõigul olev liiklus ajutisele ümbersõidule
(ajutisele rajatisele või ajutisele sillale) vahetult olemasoleva silla kõrval, st liiklust ei tohi
suunata teistele riigi- ega kohalike omavalitsuste teedele. Suislepa silla puhul tehakse
dekiplaadi pealispinna remont ja servaprusside ehitus liikluse all ½ silla laiuse kaupa.
Alternatiivse võimalusena võib ehitaja kasutada võimalust rajada vahetult olemasoleva
silla kõrvale ajutise rajatise (ajutise silla).
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade
täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju
puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu
ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
8
Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2022
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
9
Joonis 3.2 Vaade olemasolevale Tarvastu sillale. Allikas: Hendrikson & Ko, 09.10.2021
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
10
Joonis 3.3 Rajatava Tarvastu silla lõige. Allikas: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
11
Joonis 3.4 Vaade olemasolevale Suislepa sillale. Allikas: Hendrikson & Ko, 09.10.2021
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
12
Joonis 3.5 Rajatava Suislepa silla lõige. Allikas: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
13
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 52
Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla - Kaubi lõigu rekonstrueerimine põhiprojekti
ning lõigul paiknevate Tarvastu ja Suislepa sildade remondi või ümberehituse
põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva
liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal
ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud lõigul
liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendam ise,
looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on
kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise
oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju
leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE
Kavandatav tegevus asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Viljandi maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu
arendamisele: liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on vaja
rekonstrueerida olemasolevaid teelõike; Keskenduda tuleb maanteevõrgu kvaliteedi
parandamisele ja liikluse turvalisuse tagamisele. Haldusterritoriaalse korralduse
muutmise tulemusena moodustunud Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni
kehtivad ühinenud valla territooriumil Viiratsi, Pärsti, Saarepeedi, Paistu, Tarvastu ja
Kolga-Jaani valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist
kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala Tarvastu vallas, mille üldp laneering
kehtestati 2008. aastal. Tarvastu valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on vallas
olemasolev teedevõrk piisava tihedusega, kuid siiski tuleb pidada tähtsaks kohalike teede
seisukorra ja sõidetavuse parandamist.
Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on
maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega
4 Kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
14
kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse
turvalisust.
Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus
osaliselt maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule (Mustla lähistel) ning osaliselt
väärtusliku maastiku reservalale (Suislepa lähistel) . Samuti jääb kavandatav tegevus
osaliselt (Suislepa lähistel) rohevõrgustiku alale (vt joonis 4.1). (10 aastat vanema)
üldplaneeringu alusel jääb kavandatav tegevus samuti osaliselt rohevõrgustiku alale,
Mustla lähistel I klassi väärtuslikule maastikule ning osaliselt väärtusliku põllumaa
vahetusse lähedusse.
Arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu ja sildade
rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha ebasoodsa
mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele , olulisi visuaalseid mõjusid
maastikulistele väärtustele ei kaasne.
Rohekoridori (Suislepa silla piirkonnas, vt joonis 3.4 ja 4.2) toimivusele samuti olulist
ebasoodsat mõju pole, kuna olemasolev Suislepa sild ja selle alused kallasrajad säilivad ,
eluslooduse jaoks barjääri oluliselt ei suurendata ega laiendata. Tarvastu silla puhul pole
tegemist rohekoridori ega loomade jaoks olulise liikumiskoridoriga, silla ümbruse maastik
on tugevalt inimese poolt kujundatud/mõjutatud, vt joonised 3.2 ja 4.3. (Lisaks ei
halvendata projektiga oluliselt ka Tarvastu silla all mööda jõge liikumise võimalusi
võrreldes praegusega.)
Kuna tegevus toimub olemasoleval teel ning sildadel, ei kaasne sellega ka olulist mõju
ala maakasutusele.
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku ning väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
15
Joonis 4.2 Vaade olemasolevale Suislepa sillale ning rohevõrgustiku koridorile. Allikas:
Hendrikson & Ko, 09.10.2021
Joonis 4.3 Vaade olemasolevale Tarvastu silla ümbrusele, mis on tugevalt inimese poolt
kujundatud. Allikas: Hendrikson & Ko, 09.10.2021
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
16
MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Rekonstrueeritav teelõik ristub Tarvastu jõe (VEE1016500), Soe ojaga (VEE1016400),
Anni ojaga (VEE1016200) ja Õhne jõega (VEE1013700, vt joonis 4.4). Kavandatava
tegevuse koosseisu kuulub ka teelõigul olevate Tarvastu (Tarvastu jõge ületav sild) ja
Suislepa (Õhne jõge ületav sild) sildade rekonstrueerimine. Mõlemad vooluveekogud
kuuluvad ka avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Samuti kehtib mõlemal
vooluveekogul veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m.
Anni ning Soe ojal kehtib veekaitsevöönd 10 m ulatuses, ehituskeeluvöönd 25 m ning
piiranguvöönd 50 m.
Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga
kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist
olemasoleva tee ning sildadega (mis kajastuvad ka üldplaneeringus), seega konflikti
ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.
Sildade rekonstrueerimisega ei paigaldata veekogusse uusi konstruktsioone ega tahkeid
aineid. Suislepa silla talastik on heas seisukorras ning laialdast betoonikahjustuste
remonti vaja ei ole, va. üksikud kohad . Tarvastu silla rekonstrueerimise puhul
eemaldatakse jõest ainult olemasolev silla keskmine sammas mahuga 3 m 3 (vaia pikkus
arvestatuna jõe põhjast). Uue Tarvastu silla sambad ehitatakse kaldale, väljapoole
normaalveepinda. Sildade betoneerimine toimub vee kohal, nii et m idagi ei kukuks jõkke
(uus Tarvastu avaehitus ja Suislepa silla uued servaprussid).
Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui
toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või
vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.
Käesoleva projektiga ei nähta ette vooluveekogudes süvendustöid ega ka tahkete ainete
uputamist. Seega ei ole kavandatava tegevuse korral vajalik keskkonnamõju
hindamise algatamine.
Veeseaduse (§ 196 lg (2) p 4)) kohaselt tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel (ka
ehitusloa alusel lammutamisel) avalikul või avalikult kastutataval veekogul tegevus
registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata
mahtudest. Käesoleva l juhul on tegemist avalikult kasutatavate veekogudega, seega on
registreeringu taotlemine vajalik.
Anni oja (maaparandussüst. kood 3020838000072, ehitise kood 002) kuulub
maaparandussüsteemi registri andmetel maaparandusehitise eesvoolude hulka.
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi toimimist ning projekt tuleb
kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Sademeveed juhitakse teelt ja rajatistelt ära põik- ja pikikalletega. Teedelt ja tänavatelt
ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt
raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest
15 000 autot ööpäevas5. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (vastavalt
Inseneribüroo STRATUM poolt koostatud liiklusuuringu 6 andmetele oli antud lõigu
5 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 6 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093-41,42 Mustla-Kaubi lõigu liiklusuuring. Töö nr T148-2020
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
17
liiklussagedus vahemikus 596-1248 sõidukit päevas), pole põhjust eeldada olulist
reostuskoormust rekonstrueeritavalt teelt ja sildadelt ära juhitava sajuvee tulemusena.
Kavandatav tegevus paikneb suuremas osas keskmiselt kaitstud põhjaveega alal .
Tarvastu silla lähistel on põhjavesi kaitsmata ning nõrgalt kaitstud, Roosilla küla lähistel
nõrgalt kaitstud ning lõigu lõpp asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale
tegevusele lähim puurkaev PRK0006267 jääb ca 60 m kaugusele ning selle on
moodustatud 30 m ulatuse sanitaarkaitseala (vt joonis 4.4). Teised piirkonda jäävad
puurkaevud jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale. Puurkaevude
sanitaarkaitsealadel projektiga töid ette ei nähta.
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022
Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma
selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde
teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumist pinnasesse ja vette.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi
arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
18
KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Andmebaasi EELIS andmetel asub rekonstrueeritav lõik osaliselt ning Suislepa sild
tervenisti II kategooria kaitsealuste liikide /avalikust versioonist välja jäetud AvTS § 35 lg
1 p 8 alusel/ leiualal. Samuti jääb EELIS andmetel rekonstrueeritavast teelõigust ca 10 m
kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi valge-toonekure (KLO9105626) leiukoht.
Keskkonnaportaali andmetel jääb rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse
projekteeritav kaitsealune ala, milleks on Tarvastu mõisa park (PLO1000098,
vt joonis 4.5).
Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Kullamäe loodusala (RAH0000261) jääb
rekonstrueeritavast teelõigust enam kui 900 m kaugusele. Piirkonda jäävad ka Võrtsjärve
linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusala (RAH0000595), mis jäävad
rekonstrueeritavast teelõigust enam kui 1,4 km kaugusele.
Keskkonnaportaali andmetel jääb rekonstrueeritavast teelõigust ning Suislepa sillast ca
15 m kaugusele metsaseadusega kaitstav vääriselupaik (ala, kus kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) VEP nr.L00908.
Teised piirkonnas paiknevad vääriselupaigad jäävad rekonstrueeritavast teelõigust
kaugemale.
/Avalikust versioonist välja jäetud AvTS § 35 lg 1 p 8 alusel /
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022
Ainukesteks kaitstavateks loodusobjektideks, mida kavandatav tegevus võib
potentsiaalselt mõjutada, on lõigu piirkonnas paiknev nahkhiirte leiukoht ning sellega
seotud nahkhiire liigid.
Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks
hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust on
vähestest uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist aina
suureneva ohuga, sest teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb. Arvestades
aga, et projektiga ette nähtud tegevus asub juba olemasoleval sõiduteel , liiklussagedus
teel pole suur ning projektiga ei kavandata ka tegevusi, mis otseselt tooks kaasa
liiklustiheduse kasvu, ei ole projekti elluviimise järgselt liiklussagedusega seotud olulise
ebasooda mõju kaasnemine tõenäoline.
Teiseks nahkhiirte ohuteguriks on „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ nimetatud
valgusreostust. Öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti
talvitumispaikade sissepääsude ja varjepaikade juures) on nahkhiirtele häiriv ja nad
väldivad liigvalgustatud piirkondi. Kui tugev valgustus tekitatakse nahkhiirte kolooniate
sissepääsuavade lähedale, võib see ligi meelitada röövlinde, kes nii lihtsa vaeva ga
nahkhiiri püüda saavad.
Kavandatava tegevusega ei nähta ette täiendava valgustuse lisamist. Seega ehituse
järgselt valgustuse mõju nahkhiirtele puudub. Ehitusaegset ülevalgustamise mõju tuleb
vältida sobivate töömeetodite valikuga, eriti pimedal ajal nahkhiire leiukohas ning
elumajade vahetus läheduses.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus ning
kahe olemasoleva silla rekonstrueerimine) ning loetletud loodusobjektide paiknemist
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
19
projektiala suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist ka teistele looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele (sh
Natura 2000 võrgustiku alale) ega vääriselupaikadele.
MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb lähim ehitismälestis Uue-
Suislepa mõisa park, 19. saj. (registri kood 14682, vt joonis 4.6) projektiga kavandatavast
tegevusest ca 10 m kaugusele. Samuti jääb projekti piirkonda arheoloogiamälestis
Kalmistu (registri kood 13348) - kavandatavast tegevusest ca 50 m kaugusele, antud
kultuurimälestisele on kehtestatud kinnismälestise kaitsevöönd, mis ulatub sõidutee
servani.
Kuna tegevus leiab osaliselt aset Kalmistule kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndis
tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestis te kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja
kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sel juhul
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
Keskkonnaportaali andmetel ristub kavandatav tegevus pärandkultuuri joonobjektiga -
Tee (Nevski prospekt). Samuti jääb mõjupiirkonda Alatare vallamaja, mis jääb
rekonstrueeritavast teelõigust ligikaudu 5 m kaugusele (vt joonis 4.6). Teised
pärandkultuuri objektid jäävad enam kui 10 m kaugusele. Riigimetsa Majandamise
Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina
nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid
kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud,
objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba
voli ja väärikuse küsimus7. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida
pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on
religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav
võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.
7 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
20
Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine kultuurimälestiste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 20221
MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALTEET
Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Olemasolevate teede äärsete
alade mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest, mis
müratundlike eluhoonete (II kategooria alad) puhul on järgmised: II kategooria alade
liiklusmüra piirväärtus8 on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel
lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Vaadeldavas teelõigus ei nihku tee
rekonstrueerimisprojekti järgselt müratundlikele objektidele märkimisväärselt
lähedamale.
Lähtudes teeprojekti raames koostatud liiklusprognoosist9 võib teele lähimate eluhoonete
teepoolsel küljel perspektiivses olukorras (hinnanguliselt aasta 2042) esineda
arvutuslikult10 järgmine müra hinnatud tase:
8 Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) ja öösel (Ln, 23.00-7.00) 9 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093-41,42 Mustla-Kaubi lõigu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, 2021 10 Liiklusmüra levik arvutati käesoleva eelhinnangu käigus spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa
Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
21
• Km 25,04 Partsi kinnistu (Porsa küla) eluhoone ca 3 m kaugusel äärmise sõiduraja
servast (liiklusprognoos 1482 autot ööpäevas, 10,7% raskeliiklust, kiiruspiirang
50 km/h) – arvutuslik müra hinnatud tase päeval ca 64 dB;
• Km 25,1 Kase kinnistu (Porsa küla) eluhoone ca 5-6 m kaugusel äärmise sõiduraja
servast (liiklusprognoos 1482 autot ööpäevas, 10,7% raskeliiklust, kiiruspiirang
50 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 62…63 dB;
• Km 35,45 Kamsi kinnistu (Suislepa küla) eluhoone ca 10-12 m kaugusel äärmise
sõiduraja servast (liiklusprognoos 866 autot ööpäevas, 11,4% raskeliiklust,
kiiruspiirang 90 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 61…62 dB;
• Km 39,4 Teisepitsu kinnistu (Marjamäe küla) eluhoone ca 6-8 m kaugusel äärmise
sõiduraja servast (liiklusprognoos 700 autot ööpäevas, 8% raskeliiklust,
kiiruspiirang 90 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 62 dB;
• Km 39,57 Pitsu kinnistu (Maltsa küla) eluhoone ca 12 m kaugusel äärmise
sõiduraja servast (liiklusprognoos 700 autot ööpäevas, 8% raskeliiklust,
kiiruspiirang 90 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 60 dB.
Seega vastab perspektiivse olukorra (ehitusjärgse olukorra liiklusprognoos ca 20 a
perspektiivis) müratase teele lähimate hoonete teepoolsel küljel liiklusmüra piirväärtuse
nõuetele, kuigi kohati võib prognoositav müratase küündida ka suhteliselt piirväärtuse
lähedale. Projektiala teistes piirkondades jäävad eluhooned juba teest mõnevõrra
(valdavalt 20 m ja enam) kaugemale ning müratase päeval/öösel jääb selgemalt
piirväärtusest väiksemaks. Samuti on müratase 1-2 dB väiksem olemasolevas ja
ehitusjärgses olukorras. Öise piirväärtuse (60 dB) lähedast mürataset hoonete teepoolsel
küljel ei esine, öise piirväärtuse ületamise ala jääb vaadeldavate liikluskoormuste korral
sisuliselt tee-alale.
Hoonete teepoolse külje liiklusmüra piirväärtuse ületamise korral tuleb müraalase
seadusandluse kohaselt11 rakendada müra vähendamise abinõusid (nt müratõkked või
täiendavad kiiruspiirangud) vähendamaks müra vähemalt pii rväärtusest madalamale
tasemele, kuid antud juhul (olemasolevad ja perspektiivsed liikluskoormused ei ole
kriitiliselt suured) ei ole nõuete täitmiseks täiendavate meetmete rakendamine otseselt
vajalik.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamisel ümbritsevatele
aladele tuleb lähtuda eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid on soovitatav teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.
Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdu b reeglina tee-
ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000
sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva
kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete
11 Atmosfääriõhu kaitse seadus kohaselt on müra piirväärtus suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
22
efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal - kui ka
vertikaalsuunas) välisõhus.
Antud liikluskoormuste tingimustes (põhi- ja tugimaanteede kontekstis on tegemist
keskmisest selgelt väiksema liikluskoormusega teega) ei ole põhjust eeldada
õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsnetratsioone teele lähimate
eluhoonete alal.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Viljandi valla jäätmehoolduskirja 12
nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik
jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,
tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine
väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Energia- ja ressursimahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille puhul
ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist .
AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
12 https://www.riigiteataja.ee/akt/408112019026
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
23
5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 52 Viljandi -Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla
–Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille
koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti
tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik,
kuna vastavalt KeHJS-s ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole
alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Samuti puudub kavandataval tegevusel
piiriülene mõju ning vajadus täiendavate keskkonnauuringute järele. Olulise
keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega .
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid:
◼ Veeseaduse (§ 196 lg (2) p 4)) kohaselt tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel (ka ehitusloa alusel lammutamisel) avalikul või avalikult kastutataval veekogul tegevus registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata mahtudest. Käesoleval juhul on tegemist avalikult kasutatavate veekogudega, seega on registreeringu taotlemine vajalik.
◼ Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi Anni oja (maaparandussüst. kood 3020838000072, ehitise kood 002) toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.
◼ Ehitusaegset ülevalgustamise mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, eriti pimedal ajal nahkhiire leiukohas (vt ptk 4.3) ning elumajade vahetus läheduses.
◼ Kuna tegevus leiab osaliselt aset Kalmistule kehtestatud kultuurimälestise kaitsevööndis, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
◼ Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse
T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
24
tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, m ille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Viljandi valla jäätmehoolduskirja13 nõuetega.
◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik l adustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/408112019026
KORRALDUS
25.03.2024 nr 1.1-3/24/199
Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu
tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 27.11.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi–Rõngu
tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi
EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuv
Mustla–Kaubi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 79701:004:1390)
Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla asula piiril, Soe ja Suislepa keskuses ning Porsa,
Tinnikuru, Jakobimõisa, Tarvastu, Soe, Unametsa, Järveküla, Suislepa, Marjamäe, Maltsa ja Kaubi
külas.
Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane)1 26.10.2020 korraldusega nr 1-3/20/197 on antud
projekteerimistingimused riigitee 52 Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.
Tee ehitustööd toimuvad orienteeruvalt aastatel 2024–2026 vastavalt projektile nr 23009 „Riigitee
52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõik“. Projekti asendiplaani joonised ja
seletuskiri on kuni 01.12.2025 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/qc9Ihpb3Q3aDw57.
Projekti eesmärk on riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused,
olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,
liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja
1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti
ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.
2
parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga muutub
sõidutee laius, rekonstrueeritakse Suislepa sild ja lammutatakse olemasolev Tarvastu sild ning
ehitatakse uus sild asemele.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub sõidutee
laius. Rajatakse sild ning selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093–41,42 asuva lõigu
rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele
alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei
ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju
suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust
ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,
Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Viljandi Vallavalitsus ja Tõrva Vallavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
3
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva
osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093–41,42 asuva Mustla–Kaubi
lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata „Riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõik (töö
nr 23009)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest
KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse
elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel
järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse lääne osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu
rekonstrueerimiseks tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõju eelhinnang.
4
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus