| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-3/26-1067 |
| Registreeritud | 09.07.2026 |
| Sünkroonitud | 10.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-3 Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuste lubamine |
| Toimik | 13-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Lüganuse Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lüganuse Vallavalitsus |
| Vastutaja | Mihkel Annusver |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Lüganuse Vallavalitsus [email protected]
Meie: 09.07.2026 nr 13-3/26-1067
Tingimusliku kooskõlastuse andmine detailplaneeringule
(VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõud)
Kaasasite 24.06.2026 Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) e-ehitus keskkonnas
detailplaneeringu toimikule nr.2614101/42273 arvamuse avaldamiseks. Menetluse kaudu on
viidatud VKG Wind tuulepargi detailplaneeringu (DP) ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) aruande eelnõudele ning avalikule väljapanekule (edaspidi planeering).
Planeeringu ala asub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas ning algatati Lüganuse
Vallavolikogu 26.06.2024 otsusega nr 196. Ala hõlmab seitset katastriüksust: Heina
(44201:001:1189), Karu (43701:003:0990), Turba (43701:003:0980), Varjeli
(43701:003:0851), Kivi (43701:003:1100), Kaldapealse (43701:002:0740), Lille
(44201:001:1196). Kõigi käesoleva DP-ga haaratud maaüksuste omanik on VKG Wind OÜ.
Planeeringu eesmärk on ruumilise terviklahenduse loomine tuulepargi ja selle toimimiseks
vajalike rajatiste ehitamiseks. Planeeringuga määratakse ehitusõigused 270 ha suurusel alal
kuni seitsme elektrituuliku rajamiseks maksimaalse kõrgusega kuni 260 m (positsioonid VKG1,
VKG2, VKG4, VKG5, VKG6, VKG7) ning maksimaalse kõrgusega kuni 239 m (VKG3).
Planeeringuga muudetakse maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja
jaotamise alaks ning määratakse ehitusõigus tuulikute rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse
ka kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning heakorra küsimused. Lisaks
määratakse kitsendustega alad ja vajadus servituutide seadmiseks.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering
koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
PlanS § 133 lõike 1 kohaselt esitatakse detailplaneering kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse
§ 127 lõikes 1 nimetatud asutustele.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla
või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või
kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või
kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus.
Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute
kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,
kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.
2 (4)
MaaPS § 14 lõike 2 alusel, võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust
üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:
1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva
iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas
tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille
jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses
taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.
Planeeringu ja KSH seletuskirjades on korrektselt välja toodud planeeringuala osaline kattuvus
Aseri fosforiidimaardlaga (registrikaardi number 191). Täpsemalt on kattuvus passiivse
tarbevaru plokkidega 28 ja 29. Samuti on viidatud osalisele kattuvusele Väo kihistu
perspektiivse lubjakivilasundi levialaga. Viimaks kattub ala kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö
loaga „Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade üldgeoloogiline uurimistöö“ (YGUL/523069,
Eesti Geoloogiateenistus). Planeeringualal on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mis on
põllumajanduslikus kasutuses. Alal puudub hoonestus.
Kehtivad õigusaktid annavad võimaluse lubada maavara kaevandamisväärsena säilimise või
maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra halvenemist, kui tegemist on taastuvenergia
rajatisega (sh tuulepargid). MaaPS §14 lg 2¹ sätestab taastuvenergia ehitise ehitamise
võimalikkuse maardlaalale maavara tüübi kaupa. Antud olukorras rakendub lõige 3:
3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise
uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa
taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas
lõikes sätestatud loa andjaks, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.
Kliimaministeerium on oma 04.07.2025 kirjaga nr 14-6/25/3100 palunud arvestada EGT töös
„Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika taristu rajamise
analüüs. Kirde- ja Kesk-Eesti“ (EGT analüüs) toodud seisukohtadega.
Eesti Geoloogiateenistus on materjalidega tutvunud ja märgib järgmist:
Märgime, et planeeringuga hõlmatud ala kattub EGT töös analüüsitud alaga „Viru 16“. Alal
lasuva fosforiidimaardla kohta on märgitud, et EGT geoloogilise ruumimudeli järgi on maardla
selles piirkonnas fosforiidi kasulik kiht õhuke ja madala kvaliteediga. Seetõttu on EGT
hinnangul kavandatava tuulepargiga kattuval alal Aseri fosforiidimaardla majanduslik
perspektiiv madal ning töös on tehtud ettepanek mitte piirata Viru 16 ajutist rajamist.
Eelnevat arvestades ei ole tõenäoline, et maardla piirkonnas leiduvat fosforiiti hakatakse
lähiaastatel kasutama ja EGT hinnangul ei piira Aseri fosforiidimaardlaga antud alal
kavandatavate tuulikute ajutist rajamist MaaPS-s sätestatud kujul (§ 14 lg 2¹ p 3).
Samuti märgitakse töös, et Viru 16 kattub Väo kihistu lubjakivi perspektiivse alaga (äärmiselt
oluline kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagamiseks lähitulevikus), mis on olulise
tähtsusega, kui kattuvuse pindala on vähemalt viis hektarit. Käesoleva planeeringulahenduse
kohaselt kattuvad mitmed tuulikud Väo kihistu lubjakivi perspektiivse alaga olulisel määral.
3 (4)
Sellise lahenduse puhul on alust arvata, et VKG Wind OÜ tuulepargi planeeringu lahendus
halvendab paiguti maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda.
Kuivõrd mõlemad DP alad jäävad künnisest suuremal alal Väo kihistu lubjakivi perspektiivsele
alale, soovitab EGT mitte rajada tuulegeneraatoreid Väo kihistu perspektiivse alaga kattuvale
osale. See halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise (tuulegeneraatori maasisene
vundament) või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda.
Eelnevat arvestades on tuulepark on võimalik kooskõlastada tingimuslikult. Tingimuseks
seatakse:
- EGT kooskõlastab VKG tuulepargi vastavalt VKG WIND tuulepargi DP ja KSH
eelnõude lahendusele Aseri fosforiidimaardlaga kattuval alal 35-ks aastaks, soovitusega
vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale alale.
Tingimus ei laiene maardlaga mittekattuvale alale (st tuulikud VKG1, VKG5, VKG 6 ja VKG
7).
Järgnevalt toome välja materjalide ülevaatamisel tuvastatud puudused:
1. KSH punktis 4.5.2 on viidatud § 14 lõike 2¹ punktile 3, kuid on jäetud välja „/…/ ning
kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes
sätestatud loa andjaks, /…/“. Palume täiendada.
2. KSH punktis 4.5.2 on viidatud sama seaduse § 15 lõikele 7 ning märgitud, et: „Antud
juhul on volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet.“. Täpsustame, et valitatud asutuseks
on Eesti Geoloogiateenistus.
3. KSH punktis 4.5.3 on märgitud, et: „Kavandatava tuulepargi asukohast tulenevalt ei
kaasne tuulepargi rajamisega olulist ebasoodsat mõju maavaradele, sh nende
kaevandamise potentsiaalile.“.
EGT on seisukohal, et KSH ei tohiks järeldada, et tuulepargi rajamisega ei kaasne
ebasoodsat mõju maavaradele, sh nende kaevandamise potentsiaalile. Palume
parandada.
Lähtuvalt eelnevast võib väita, et VKG WIND tuulepargi DP ja KSH eelnõude lahendus
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda.
Eesti Geoloogiateenistus on kaalutlenud planeeritava tegevuse mõju ning nõustub Ida-Viru
maakonnas Lüganuse vallas VKG WIND tuulepargi DP ja KSH eelnõude lahendusega
tingimuslikult.
Tingimused:
1. Parandatakse käesolevas kirjas väljatoodud puudused.
2. EGT kooskõlastab alal VKG tuulepargi vastavalt VKG WIND tuulepargi DP ja KSH
eelnõude lahendusele Aseri fosforiidimaardlaga kattuval alal 35-ks aastaks,
soovitusega vältida tuulegeneraatorite ja taristu rajamist Väo kihistuga kattuvale
alale.
4 (4)
Palume hoida EGT-d kursis planeeringu edasise menetlemisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
Maavarade registri osakonna juhataja
Mihkel Annusver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5331 7112 [email protected]