| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1062 |
| Registreeritud | 09.07.2026 |
| Sünkroonitud | 10.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Iris Pook |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1023058-5
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber KMIN-029
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10080313
Ärinimi / Nimi aktsiaselts Elva E.P.T.
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb ettevõte AS Elva E.P.T. turbatoomisalal maavara kaevandamise loa pikendamist 30 aasta võrra, et ammendada juba kasutusele võetud ressurss ning tagada ettevõtte tegutsemise jätkusuutlikus.
Parandustaotluse selgitus Seletuskirjale lisati seletus Transpordiametile, et tee kaitsevööndiga kattuvas osas ei ole tehtud ega pole planeeritud kaevandamistegevusi, kõrghaljastus on säilinud ja säilitatakse.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
AS Elva E.P.T. on turba tootmise ja töötlemisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast Sangla turbamaardlas AS Elva E.P.T. turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-029). Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks laiendada mäeeraldist mahus, mis hõlmab varasemalt kaevandatud ja mahajäetud alasid, mis sisuliselt kuuluvad antud tootmisala taristu koosseisu kuid on loastamata. Põhjus antud aladel loa puudumise kohta on seotud tõenäoliselt ebakõladest keskkonnalubade registrikannete tegemisel, mille raames on kehtiva loaga seotud piirid ja pindalad digitaliseeritud valesti. Antud taotlusega soovitakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir määrata selliselt, kuidas on tootmisala kunagi välja ehitatud. Olemasolev luba kehtib kuni 14.03.2026, selle pikendamiseks tehti 2023. aastal tootmisala jääkvaru koguse määramine. Uuringu tulemusena kinnitati AS Elva E.P.T. turbatootmisalale hästilagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 1 aT pindalaga 558,70 ha ja mahuga 2876 tuh t ning vähelagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 2 aT pindalaga 364,51 ha ja mahuga 533 tuh t.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Täpsemalt seletuskirjas ptk 6.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Elva E.P.T. turbatootmisalal
Aadress Sangla turbaraba, Väike-Rakke küla, Elva vald, Tartu maakond
Territoriaalkood 9633
Katastritunnus(ed) 66601:006:0001;66601:006:0002;66601:006:0010
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6468700, Y: 631084
Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Aiaturba (66601:006:0010), Sangla turbaraba (66601:006:0001), Sangla turbaraba (66601:006:0002). Puudutatud veekogud: Juusiku kraav (VEE1022808), Põdrakraav (VEE1023104), Sangla kraav (VEE1022807), Tarnakraav (VEE1036110), Tedrekraav (VEE1036109).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Elva vald, Tartu maakond 0171
4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega
Väljalaskme jrk nr 1.
Reoveepuhasti nimi
Reoveepuhasti kood
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6467879, Y: 629940
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026-2056 70 500 70 500 70 500 70 500 282 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lsiatud seletuskirjas.
Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta
Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lsiatud seletuskirjas.
Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid
Lisa 1: Selgitus.docx
Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 30 m. Kuivendusvesi juhitakse mäeeraldise põhjaosast lääne suunas Ubesoo ojja ja ida suunas Sangla (Puhja) peakraavi ning lõunaosast Juusiku kraavi ja Sanglasoo peakraavi kaudu lääne suunas Ubesoo ojja. Ilma eesvoole süvendamata on võimalik turbalasund isevoolselt kuivendada maanteest põhja pool oleval mäeeraldise osal hinnanguliselt 36 m (väikesel lahustükil 36,5 m) ning teest lõuna pool 36 - 35 m abs kõrguse tasemeni.
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus
Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lsiatud seletuskirjas.
Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: Elva_E.P.T_VELT_plaan.pdf
Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei
2/22
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026-2056 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
2026-2056 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2026-2056 Naftasaadused 5 mg/l
2026-2056 Heljum 40 mg/l
2026-2056 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg
Seire sagedus
Üksikproov X: 6467879, Y: 629940
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7),Keemiline hapnikutarve (KHT), Heljum, Naftasaadused, Üldlämmastik (Nüld), Üldfosfor (Püld)
Üks kord poolaastas
Suubla
Suubla nimetus Sangla kraav
Suubla kood VEE1022807
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood 1022800_1
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Väljalaskme jrk nr 2.
3/22
Reoveepuhasti nimi
Reoveepuhasti kood
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6468956, Y: 632312
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026-2056 79 250 79 250 79 250 79 250 317 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
2026-2056 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l
2026-2056 Heljum 40 mg/l
2026-2056 Naftasaadused 5 mg/l
2026-2056 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2026-2056 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg
Seire sagedus
Üksikproov X: 6468956, Y: 632312
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7),Keemiline hapnikutarve (KHT), Heljum, Naftasaadused, Üldlämmastik (Nüld), Üldfosfor (Püld)
Üks kord poolaastas
Suubla
Suubla nimetus Tarnakraav
Suubla kood VEE1036110
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
4/22
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Väljalaskme jrk nr 3.
Reoveepuhasti nimi
Reoveepuhasti kood
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6467456, Y: 632293
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026-2056 23 000 23 000 23 000 23 000 92 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
5/22
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
2026-2056 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l
2026-2056 Heljum 40 mg/l
2026-2056 Naftasaadused 5 mg/l
2026-2056 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2026-2056 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Suubla
Suubla nimetus Tedrekraav
Suubla kood VEE1036109
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Väljalaskme jrk nr 4.
Reoveepuhasti nimi
6/22
Reoveepuhasti kood
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6467122, Y: 629763
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026-2056 81 500 81 500 81 500 81 500 326 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
2026-2056 Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 mg/l
2026-2056 Heljum 40 mg/l
2026-2056 Naftasaadused 5 mg/l
2026-2056 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2026-2056 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg
Seire sagedus
Üksikproov X: 6467122, Y: 629763
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7),Keemiline hapnikutarve (KHT), Heljum, Naftasaadused, Üldlämmastik (Nüld), Üldfosfor (Püld)
Üks kord poolaastas
Suubla
Suubla nimetus Juusiku kraav
Suubla kood VEE1022808
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
7/22
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
Väljalaskme jrk nr 5.
Reoveepuhasti nimi
Reoveepuhasti kood
Väljalaskme nimi UUS
Väljalaskme kood UUS
Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask
Väljalaskme koordinaadid X: 6465194, Y: 629896
Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine
Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
2026-2056 53 500 53 500 53 500 53 500 214 000 Arvestuslik
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis
8/22
Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l
2026-2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 125 mg/l
2026-2056 Heljum 40 mg/l
2026-2056 Naftasaadused 5 mg/l
2026-2056 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l
2026-2056 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l
Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg
Seire sagedus
Üksikproov X: 6465194, Y: 629896
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7),Keemiline hapnikutarve (KHT), Heljum, Naftasaadused, Üldlämmastik (Nüld), Üldfosfor (Püld)
Üks kord poolaastas
Suubla
Suubla nimetus Sanglasoo peakraav
Suubla kood VEE1023100
Pinnaveekogumi nimi
Pinnaveekogumi kood
Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund
Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus
Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt
Heitvee juhtimisel pinnasesse
Pinnase iseloomustus
Asukoha L-EST97 koordinaadid
Immutusala pindala (ha)
Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)
Põhjaveekihi kaitstus
Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus
9/22
5.1. Heiteallikad
5.2. Käitise kategooria
Heite allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood
Nr plaanil või kaardil
Nimetus L-EST97 koordinaadid
Ava läbi mõõt, m
Väljumis kõrgus, m
Joon kiirus, m/s
Tempera tuur, °C
SNAP kood Lisategevuse SNAP kood
E_VAAK1 Tootmisväljak 1
X: 6468010, Y: 630964 X: 6469388, Y: 632003
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
E_VAAK2 Tootmisväljak 2
X: 6469056, Y: 632026 X: 6469424, Y: 632232
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
E_VAAK3 Tootmisväljak 3
X: 6467993, Y: 630022 X: 6469155, Y: 630906
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
E_VAAK4 Tootmisväljak 4
X: 6467467, Y: 631289 X: 6467962, Y: 632109
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
E_MEHH1 Tootmisväljak 5
X: 6466997, Y: 630323 X: 6467322, Y: 630756
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
E_MEHH2 Tootmisväljak 6
X: 6466094, Y: 629770 X: 6466953, Y: 631183
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
E_MEHH3 Tootmisväljak 7
X: 6465367, Y: 630046 X: 6466071, Y: 631070
10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine
Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08921 - Turba tootmine
Põletusseade Ei
Keskmise võimsusega põletus seade Ei
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Ei
10/22
5.4.1. Üldandmed
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel kütuste, kütuse komponentide või kütuse sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
Lubatud heitkoguste projekti koostaja
Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood/isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn
Telefon 53314567
E-posti aadress [email protected]
Sissejuhatus
Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025.
Tehnoloogilised kaardid Lisa 3: Elva_EPT_plokkskeem.jpg
Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed
Lähteandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast), seotud keskkonnamõju hindamise aruandest ning arendajalt saadud informatsioonist.
Käitise asukoha kirjeldus
11/22
Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus AS Elva E.P.T. turbatootmisala asub Tartu maakonnas Elva vallas Väike-Rakke ja Sangla külade territooriumitel, Elva linnast 11 km loode ja Tartust 25 km edela pool. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paikneb kolmel maaüksustel (katastritunnus: 66601:006:0001; 66601:006:0010).
Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks laiendada mäeeraldist mahus, mis hõlmab varasemalt kaevandatud ja mahajäetud alasid, mis sisuliselt kuuluvad antud tootmisala taristu koosseisu, kuid on loastamata. Põhjus antud aladel loa puudumise kohta on seotud tõenäoliselt ebakõladest keskkonnalubade registrikannete tegemisel, mille raames on kehtiva loaga seotud piirid ja pindalad digitaliseeritud valesti. Antud taotlusega soovitakse mäeeraldise ja selle teenindusmaa piir määrata selliselt, kuidas on tootmisala kunagi välja ehitatud.
Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freesmeetodil kokku kahel lahustükil. Tootmisväljakuid on käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKAS süsteemi keskkonnaloa taotluste mooduli tehnilistest piirangutest on käitise tootmisalale paigutatud indikatiivselt võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine.
Lähima majapidamise õueala asub mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~575 km kaugusel edelas kinnistul Jusiko (katastritunnus: 17101:001:2092) ja mäeeraldise lõunapoolsest lahustükist ~600 km kaugusel läänes kinnistul Aruotsa (katastritunnus: 66601:003:0140).
Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas
Lisa 4: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Elva.pdf
Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas
Lisa 5: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Elva.pdf
Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid
Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine.
Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam. Aastate 2020-2024 keskmised ilmastikuparameetrid Tartu-Tõravere MJ andmetel:
II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 11,6 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 16,3 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,3 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,5 m/s Aastate keskmine sademete summa: 648 mm
Tuulteroos, fail Lisa 6: Tartu_Toravere_MJ_2020_2024_aasta_tuulteroos.png
Lisa 7: Tartu_Toravere_MJ_2020_2024_II_kv_tuulteroos.png
Lisa 8: Tartu_Toravere_MJ_2020_2024_III_kv_tuulteroos.png
Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus
Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus
Puuduvad
Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn.
12/22
5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed
5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika
Heiteallikas Tootmisväljak 1 (E_VAAK1) Tootmisväljak 2 (E_VAAK2) Tootmisväljak 3 (E_VAAK3) Tootmisväljak 4 (E_VAAK4) Tootmisväljak 5 (E_MEHH1) Tootmisväljak 6 (E_MEHH2) Tootmisväljak 7 (E_MEHH3)
Koormus Tööstus üks vahetus E-R
Lisainfo heiteallika tööaja kohta
Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest
Jaanuar 0
Veebruar 0
Märts 0
Manused Lisa 9: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf
Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat
Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses.
Manused Lisa 10: KOTKAS_arvutuskaik_Elva__01.2026_.asice
Heite allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 1 (E_VAAK1) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 %
PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %
Tootmisväljak 2 (E_VAAK2) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %
Tootmisväljak 3 (E_VAAK3) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %
Tootmisväljak 4 (E_VAAK4) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %
Muud heite vähendamise meetmed
13/22
Aprill 0
Mai 100
Juuni 100
Juuli 100
August 100
September 100
Oktoober 0
November 0
Detsember 0
Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P
00 - 01 0 0 0
01 - 02 0 0 0
02 - 03 0 0 0
03 - 04 0 0 0
04 - 05 0 0 0
05 - 06 0 0 0
06 - 07 0 0 0
07 - 08 100 0 0
08 - 09 100 0 0
09 - 10 100 0 0
10 - 11 100 0 0
11 - 12 100 0 0
12 - 13 100 0 0
13 - 14 100 0 0
14 - 15 100 0 0
15 - 16 100 0 0
16 - 17 100 0 0
17 - 18 100 0 0
18 - 19 100 0 0
19 - 20 100 0 0
20 - 21 0 0 0
21 - 22 0 0 0
22 - 23 0 0 0
23 - 24 0 0 0
14/22
5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused
5.4.12. Välisõhus leviv müra
Heite allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5
Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik
Tootmisväljak 1 (E_VAAK1) PM-sum Osakesed 2.285 g/s 1.965 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.285 g/s 1.269 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.285 g/s 0.907 t Jah
Tootmisväljak 2 (E_VAAK2) PM-sum Osakesed 2.285 g/s 0.215 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.285 g/s 0.139 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.285 g/s 0.099 t Jah
Tootmisväljak 3 (E_VAAK3) PM-sum Osakesed 2.285 g/s 1.696 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.285 g/s 1.095 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.285 g/s 0.783 t Jah
Tootmisväljak 4 (E_VAAK4) PM-sum Osakesed 2.285 g/s 0.597 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.285 g/s 0.386 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.285 g/s 0.276 t Jah
Tootmisväljak 5 (E_MEHH1) PM-sum Osakesed 16.66 g/s 0.217 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 10.889 g/s 0.14 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 7.647 g/s 0.10 t Jah
Tootmisväljak 6 (E_MEHH2) PM-sum Osakesed 16.66 g/s 1.863 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 10.889 g/s 1.203 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 7.647 g/s 0.861 t Jah
Tootmisväljak 7 (E_MEHH3) PM-sum Osakesed 16.66 g/s 1.19 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 10.889 g/s 0.769 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 7.647 g/s 0.55 t Jah
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5
Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba vaakum- ja mehaanilist kogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute (heiteallikate) vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid.
Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Tootmisväljak 1 X: 6468694, Y: 631490 Tootmisväljak 2 X: 6469180, Y: 632092 Tootmisväljak 3 X: 6468545, Y: 630550 Tootmisväljak 4 X: 6467729, Y: 631709 Tootmisväljak 5 X: 6467130, Y: 630557 Tootmisväljak 6 X: 6466518, Y: 630468 Tootmisväljak 7 X: 6465720, Y: 630559
15/22
5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju
5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus
Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria
Kohalduv päevane müra normtase, dBA
Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta
Kohalduv öine müra normtase, dBA
Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB
Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta
II kategooria 60 30 Vastab 45 0
Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 11: Joonis_3._Elva_toostusmura.pdf
Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on piirkonnas paiknevad majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed.
Müra vähendamise meetmed
Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada
Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel.
Heite allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu kvaliteedi tase CAS nr
Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus
Ühik Keskmistamisaeg Õhu kvaliteedi piir- või siht väärtus
Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm
Suhe Cm / Keskmistamisaeg
E_VAAK1, E_VAAK2, E_VAAK3, E_VAAK4, E_MEHH1, E_MEHH2, E_MEHH3
PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)
32.081 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 6.67 0.267
E_VAAK1, E_VAAK2, E_VAAK3, E_VAAK4, E_MEHH1, E_MEHH2, E_MEHH3
PM10 Peened osakesed (PM10)
41.807 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 37.05 0.741 1 aasta 40 µg/m³ 9.45 0.236
Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi (mitte igapäevaselt) vastavalt tingimustele. Välisõhu modelleerimisel on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses. Seejuures on modelleeritud maksimaalsed arvutuslikud tasemed toodud lõunapoolsete lahustükkide sisepiiril ehk käitise sees. Väljaspool käitise välispiiri on saasteainete kontsentratsioonid madalamad.
Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused
Puuduvad
Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid
Airviro
16/22
Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025
Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam
Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile
Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)
Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid.
Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist
Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.
Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on manusena.
Manused Lisa 12: Airviro_hajumispildid_Elva_01.2026.rar
17/22
5.4.17. Järeldused ja ettepanekud
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.
Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Õhukvaliteedi tase piirkonnas olevate elumajade juures oluliselt mõjutatud ei ole.
Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta
Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine.
Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim
Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt (tootmisväljakud 1 - 7) turba kogumisega kaasnev osakeste heide.
Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta
Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise meetmed: 1. Jätkata turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse Elva E.P.T. turbatootmisala äärmistel tootmisväljakutel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole.
Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks
Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.13) ning müra normtasemed on tagatud (tabel 5.4.12).
Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral
Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö.
Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.
Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.
Muud heite vähendamise meetmed
18/22
5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas
6.1. Maavara kaevandamine
Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6
Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik
Tootmisväljak 5 (E_MEHH1) PM-sum Osakesed Tavaheide 16.66 g/s 0.217 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 10.889 g/s 0.14 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 7.647 g/s 0.10 t Jah
Tootmisväljak 3 (E_VAAK3) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.285 g/s 1.696 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.285 g/s 1.095 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.285 g/s 0.783 t Jah
Tootmisväljak 4 (E_VAAK4) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.285 g/s 0.597 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.285 g/s 0.386 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.285 g/s 0.276 t Jah
Tootmisväljak 7 (E_MEHH3) PM-sum Osakesed Tavaheide 16.66 g/s 1.19 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 10.889 g/s 0.769 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 7.647 g/s 0.55 t Jah
Tootmisväljak 1 (E_VAAK1) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.285 g/s 1.965 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.285 g/s 1.269 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.285 g/s 0.907 t Jah
Tootmisväljak 2 (E_VAAK2) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.285 g/s 0.215 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.285 g/s 0.139 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.285 g/s 0.099 t Jah
Tootmisväljak 6 (E_MEHH2) PM-sum Osakesed Tavaheide 16.66 g/s 1.863 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 10.889 g/s 1.203 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 7.647 g/s 0.861 t Jah
Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6
CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik
PM-sum Osakesed 7.743 t PM10 Peened osakesed (PM10) 5.001 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 3.576 t
19/22
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine
Registrikaardi nr 195
Maardla nimetus Sangla
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara turvas
Mäeeraldise nimetus Elva E.P.T. turbatootmisala
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 558.63
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 629.60
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põllumajandus ja aiandus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas
Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 2 875.55 tuh t 31.12.2023
2 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 524.70 tuh t 31.12.2023
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 58 2 654.55 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 58 524.70 tuh t
20/22
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Elva E.P.T. AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number -
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 07.12.2022
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sangla turbamaardla AS Elva E.P.T. turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.06.2023)
Geoloogiafondi number 9800
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2697
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.12.2023
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Geoloogilised uuringud
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve taastuv soo
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 13: Maeeraldise_plaan_2_2.pdf
Lisa 14: Maeeraldise_plaan_1_2.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 15: Geoloogilised_labiloiked_2_2.pdf
Lisa 16: Geoloogilised_labiloiked_1_2.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 17: Korrastatud_ala_plaan_1_2.pdf
Lisa 18: Korrastatud_ala_plaan_2_2.pdf
Lisadokumendid
Maavara jääkvaru arvutus Lisa 19: EGF9800.zip
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 20: Elva_EPT_turbatootmisala_SK.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 21: MA_korraldus_07.12.2023_nr_2697.asice
21/22
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
8. Taotluse lisad
GIS ja CAD failid Lisa 22: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
Lisa 23: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
Lisa 24: isojooned_lamam_EH.dgn
Lisa 25: isojooned_maapind_EH.dgn
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Täpsemalt seletuskirja ptk. 1 ja 5
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Täpsemalt seletuskirja ptk. 2 ja 6
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Täpsemalt seletuskirja ptk. 6
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Täpsemalt seletuskirja ptk. 6
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Täpsemalt seletuskirja ptk. 6
Nimetus Manus Elva E.P.T. turbatootmisala KLT materjalid Lisa 26: Elva_E.P.T._turbatootmisala.asice
22/22
Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613 - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2025 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid
Taotletava ala tööstusmüra
hajumine
Jusiko LpA = 30.3 dB
Kaasiku LpA = 25.7 dB
Lepiku LpA = 25.1 dB
Eha LpA = 28.3 dB
Aruotsa LpA = 24.3 dB
Nõgikikka LpA = 17.7 dB
Elva E.T.P tootmisala
Elva E.T.P tootmisala
Sangla tootmisala
Sangla III tootmisala
Line Source Road Building Foliage Ground Absorption Line of Fault Receiver Calculation Area Vertical Grid
Joonallikas Tee El - või ühiskondlik hoone Kõrval- või tootmishoone Ta tletava mäeeraldise piir Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir Majapidamise õueala Muu mäeeraldise piir Muu mäeeraldise teenindusmaa piir
> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB
Kuupäev 15.01.2026 Koostas: Priit Kallaste
Töö nr 26/5430 Kinnitas: Aadu Niidas
Mõõtkava 1 : 25 000
Elva E.P.T. turbatootmisala keskkonnaloa taotlus
Turba kogumine (vaakum ja mehaaniline)
Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018
Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)
Ld, dB(A)
Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:
- Tööprotsess toimub turbatootmisaladel kogu tööpäeva vältel kõikidel tootmisväljakutel. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.
Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB.
34
3 3
33
3 3
33
33
3 3
3 3
3 3
3 3
33
33
33
33
3 3
3 3
3 3
3 4
3 7
37
38
3 8
3 8
3 8
38
39
3 9
3 9
3 9
39
3 9
4 0
37
3 7
3 7
37
3 7
3 7
3 7
3 3
3 2
p in
n
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
pinn
A
põld
PRK0007494
6660 1:00
3:01 40
66601:003:0163
66601:006:0002
66601:006:0005
66601:003:0032
66601:006:0006
6660 1:00
3:00 48
66601:006:0010
66601:006:0011
66601:003:0128
66601:003:0124
66601:006:0013
66601:006:0016
Aruo tsa
Jusiko
Sangla turbaraba
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee
Kaasiku
Kopr auru
Aiaturba
Lehise
Elva metskond 188
Sangla maardla 2
Sangla maardla 4
Sangla maardla 9
66601:006:0015
Sangla maardla 8
66601:006:0014
Sangla maardla 7
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
tootmisala
Sangla kütteturba
37.64
37.26
37.39
37.30
36.05
36.06
36.07
37.38
36.71
36.38
36.38
38.11
37.47
36.21
36.41
36.00
35.80
36.90
38.73 39.24
39.49
38.78 38.59
39.83
39.27
40.16
38.55
39.82
38.69
38.18
39.86
39.77
39.45
38.49
39.46
39.44
38.54
38.64 37.20
37.25
36.91
37.18
36.84
37.11
37.80
37.74 36.65
36.29
36.12
36.10
38.85
38.60
36.54
37.10
37.44
36.16
37.44
36.00
36.62
36.06 36.30 38.71
36.07
36.07
38.86
38.02
36.01 35.95
35.99
35.90
39.00
36.13
36.04
36.33
36.09
36.29
36.37
36.26
36.34
36.19
36.02 36.19
36.08
36.06
36.00 35.85
36.06
35.87
36.67
35.77
35.90
36.08 39.03
36.29 35.99
36.08
36.07
36.73
37.12
36.81
36.79
36.97
37.18
37.05
37.25
36.06
36.23
35.98
36.09
36.24
36.05
36.03
35.94
36.18
36.01
35.93
36.47 35.98
36.25
35.85
36.00
36.40
36.14
39.21
37.93
35.97
36.05
36.05
35.48
36.46
35.32 36.22
35.79
35.11
35.70
34.50
34.92
34.03
37.13
37.17
37.16
37.18
37.03
37.03
35.97
36.09
36.07
36.27
36.65
36.33
36.35
36.22
36.31
36.51
36.65
36.35
36.34
36.02
36.38
36.45
36.16
36.23
35.97
35.97
38.08
36.17
36.15
36.01
36.05
36.05
36.07
35.99
36.19
39.07
38.18
37.89
38.88
38.71
37.88
36.06
36.42
36.25
36.01
35.98
36.64
36.48
35.87
36.05
36.02
36.24
36.21
38.52 36.03
36.02
35.89
36.54
37.58
38.26
37.44
36.08
36.42
36.10
36.17
36.10
36.23
37.16
36.18
35.87
35.81
35.84
35.88
36.44
36.21
36.24
37.42
36.98
37.66 37.76
35.98
35.83
34.03 36.19
36.64
36.09
36.28
36.36
36.23
36.13
36.26
35.76
35.85
36.20
35.86
35.84
36.72
35.81
35.93
36.24
36.08
36.12 38.23
37.58
38.40
38.65
37.98
39.13
38.89
37.77
36.23
38.27
38.86
39.07
35.87
36.18
36.51
36.64
35.64
36.62
36.30
35.71
35.49
35.86 38.17
36.07
36.70
36.70
36.16
36.00
36.02
36.72
35.92
37.05
35.93
35.81
36.08
38.62
37.44
36.37
36.22
36.93 35.83
35.89
38.51
38.52
35.91
35.65
36.55
36.25
35.94
36.23 37.13
37.18
38.31
38.49
37.41 36.01
35.76
37.70
37.03
36.82 35.85
35.69
35.70
37.25
35.74 36.37
36.68
36.20
35.94
35.76
37.56
38.57
37.77 35.67
35.45 35.74
35.69
37.91
38.72
35.78
35.45 35.95
36.88
36.83 38.20
38.13
37.68
35.88
36.14
38.43
39.41
39.18
38.13
38.17
36.07
35.96
36.49
37.18
36.54
36.80
36.11
36.11
36.88
36.03
38.18
35.99
37.93
37.82
35.79
35.90
36.23
35.97
35.65
35.93 37.68
37.73
35.99 35.61
35.77
35.90
35.56
37.79
37.60
37.62
37.32
37.91
37.09
36.99 36.87
37.61
37.84
38.24
38.82
38.58
39.67
40.04
38.98
39.44
40.23
40.03
40.16
39.47
40.07
39.65
39.64
40.08 39.94
39.75
39.70
39.68
39.43
39.32
38.77
38.19
37.63
37.38
38.64
39.21
39.25
37.70
37.19
37.16
37.12 38.65
39.53
39.47
39.71
39.67
36.81
38.30
38.10
36.84
36.70
36.78
36.68 38.59
36.63
38.36
36.37
36.17
36.18
36.37
36.80
37.67
36.29
36.24
36.03
36.39
39.72
39.73 36.41
36.21
36.23
36.40
36.38
36.63
36.33
36.28
36.68
39.57
39.38
39.12
36.42
34.27
36.22
37.12
36.12 37.91
36.58
37.26
36.12
36.26
36.34
37.40
37.73
37.24
36.61
36.09
36.29
36.93
36.58
37.01
37.01
38.77
37.75
38.67
38.64
38.04
36.76
36.03
35.70
35.84
35.53
35.68
35.74
35.77
37.98
38.12
35.91
35.81
37.54
36.75
35.49 35.53
36.12
35.71 35.51
35.95
35.73
37.63
37.91
36.35
35.55
36.85
37.70 37.77 37.30
36.69
36.49
35,08
24.05.2023
20.05.2023
35,32
20.05.2023
35,42
20.05.2023
35,91
20.05.2023
35,20
20.05.2023
34,97
20.05.2023
34,85
20.05.2023
35,91
Plokk 1 aT
Plokk 19 aR
Plokk 19 aR Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 12 aT
Plokk 6 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
63 pT 64 pT
IV'
IV
V
V'
VI
VI'
12-1 36,42
0,20 3,50
12-2 36,26
- 2,80
12-3 36,51
0,20 3,80
13-1 36,31
0,40 2,80
13-2 37,12
1,00 3,80
13-3 36,98
0,80 4,30
13-4 37,10
1,00 5,10 13-5
36,18
- 2,60
13-6 35,85
- 2,80
13-7 36,58
0,50 3,10
13-8 36,79
0,80 3,70
13-9 37,25
1,10 3,10
14-1 36,17
0,30 3,20
14-2 36,33
0,40 3,00
14-3 36,46
0,20 2,80
14-4 37,27
0,50 2,90
14-5 36,02
0,20 2,80
14-6 35,92
0,25 2,90
14-7 36,03
- 3,30
14-8 36,47
0,10 3,80
14-9 36,82
0,60 2,80
15-1 36,43
0,60 3,80
15-2 36,31
0,60 3,20
15-3 36,32
0,30 3,80
15-4 36,33
0,10 3,20
15-5 36,34
0,20 3,00
15-6 36,01
- 3,00
15-7 36,06
- 3,30 15-8
36,69
0,50 3,90
15-9 36,77
0,60 3,50
16-1 36,73
0,90 3,50
16-2 36,15
0,40 3,60
16-3 36,26
0,50 3,80
16-4 35,95
- 3,10
16-5 35,95
- 3,20 16-6
35,85
- 3,20
16-7 35,89
- 3,60
16-8 36,59
0,30 3,60
16-9 37,15
0,50 3,60
17-1 37,40
1,20 4,80
17-2 36,71
0,60 3,80
17-3 36,90
0,80 4,10 17-4
36,32
- 3,20
17-5 36,26
0,10 3,40 17-6
35,73
- 3,00
17-7 36,28
- 3,50
17-8 36,70
0,25 4,20
17-9 36,63
0,10 4,10
18-1 37,99
1,30 4,70
18-2 37,81
0,40 5,00
18-3 37,80
0,70 4,50 18-4
36,96
- 3,90
18-5 36,52
- 3,60
18-6 35,62
- 3,00
18-7 35,79
- 3,50
18-8 36,46
- 4,20 18-9
36,84
- 4,30
19-1 36,53
- 3,80
19-2 36,43
- 4,00
19-3 35,86
- 3,10
19-4 36,03
- 3,50
19-5 36,36
- 2,80
19-6 36,86
- 4,10
19-7 36,19
- 3,30
20-1 36,15
- 3,50
20-2 36,38
- 3,30
20-3 35,82
- 3,00
20-4 36,17
- 3,50
20-5 36,91
- 4,20 20-6
36,36
- 3,30
21-1 36,04
- 3,40
21-2 36,61
- 4,20
21-3 35,93
- 3,30 21-4
36,23
- 3,50
21-5 36,54
- 3,80
21-6 36,04
- 3,00
22-1 36,73
- 4,30
22-2 36,80
- 4,90
22-3 36,25
- 3,50
22-4 36,00
- 3,70
22-5 36,76
- 4,40
15-8 36,69
0,50 3,90
Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
16'
17'
18' 19'
20'
21'
22'
23'
24'
25' 26'
27'
28'
29'
30'
31'
32' 33'
34'
35'
36' 37'20
1
22
23
24
25
2627
28
29
30
31
32
33
34
35
36 37
38
3940
41
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
0 500 m250
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
Proovivõtupunkt
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
IV IV'
keskkonna registri andmetel
Puurkaevu PRK0007494 sanitaarkaitse ala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
0 200 m100
1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala Mäeeraldise plaan
Graafiline lisa 2/6
24/4722
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
20.02.2024
Olemasoleva mäeeraldise piir
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 465 500
6 466 000
6 466 500
6 467 000
6 467 500
6 2 9 5
0 0
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
N
39
33
3 5
3 5
3 5 3 6
36
3 6
3 7
3 7
3 4
3 4
3 4
34
3 4
34
34
3 4
3 4
34
3 5
3 5
35
3 5
3 5
35
35
35
35
35
3 8
3 8
39
39
3 9
3 7
3 7
3 8
38
39
39
39
39
39
39
39
39
3 9
3 9
39
3 9
40
40
40
4 0
4 0
40
41
4 1
39 40
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja linnuala
Alam-Pedja loodusala
Bet
Bet
Bet
B e t
B e t
Bet
Bet
B e t
Kr
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
K r
K r
60501:003:0405
66601:002:0062
66601:006:0001
66601:002:0305
66601:006:0004
66601:002:0018
66601:002:0059
66601:006:0014
66601:006:0015
66601:001:0243
66601:001:0244
17101:001:1959
66601:001:0241
66601:001:0242
Väljakaubi
Otsa
Sangla turbaraba
Jaska
Turbatsehhi
Hermani
Sooranna
Sangla maardla 7
Sangla maardla 8
Sangla maardla 6
Elva metskond 269
Rehemetsa
Sangla maardla 5
Elva metskond 268
66601:006:0016
Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 66601:006:0005
Sangla III turbatootmisala
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
39.77
39.82
39.80
39.96
40.07
39.69
39.95
39.90
39.59
39.77
40.17
40.25
40.09
39.68
40.11
39.74
40.28
40.31
40.42
40.43
40.43
40.45
40.05
40.04
40.49 39.74 39.89
39.22
40.17
39.87
39.97
39.82
39.83
40.21
37.92 37.98
37.86
37.69 37.59
37.75 37.77
38.32
37.83
37.75 37.66
37.55
37.59 37.67
38.00 37.58
37.87
37.91 37.67
37.64 38.39
37.89 37.54
37.85
38.14 37.70
37.74 38.33
37.60
37.99 38.06
38.25
39.52
39.67
39.61
39.45
39.17
38.53 37.78 37.52 37.38 37.33 37.58
37.14 37.37 37.77 38.27
38.60 38.24 38.08 38.06 37.87 38.59
39.51
39.69
39.40
39.68
39.18
39.02
39.14
38.87 38.55
38.64
38.48
37.76 38.50
38.78
38.60
38.06
39.18
39.22
39.82
37.45 37.44 37.66 37.75 38.14
38.51 37.69 37.56 37.55 37.39 37.36
37.48 37.71 37.78 38.12
38.72 37.73 37.60
37.52 37.48 37.42
38.53 37.94 37.72 37.73 37.73 37.73
37.38 37.51 37.45 37.62 38.03
38.72 37.51 37.55 37.59
38.00 37.90 38.02 38.25 39.25
38.07
38.56
38.59
38.16
38.53
38.36
38.90
38.95
38.62
39.19
38.84
38.72
38.95 38.78
39.43
38.99
38.98 39.39
39.48 39.94
39.58
39.81 39.28
39.48 40.09
39.94
39.75
39.66
38.81
39.65
39.09
39.50 39.76
38.85
39.71
39.19
39.99
39.43
40.66
39.87
38.39
38.28 38.10
37.87 37.62
37.60 37.61
37.71
37.83
37.56 37.77
37.90 38.88 38.32
38.68
38.41 38.23
38.22 38.06
39.45 37.53
37.47
37.63
37.58
37.51
37.43
37.46
37.48
37.51
37.53
38.85
37.50
38.94 39.01
37.68
37.54
37.42
37.48
37.34
37.70
39.15
37.44
38.93
37.84
37.30
37.82
37.88
37.90
37.81
39.25
38.95
38.07
38.14
39.01
38.13
38.25
38.24
38.27
38.19
39.21 39.06
38.27
38.05
38.35
38.10
38.22
38.84
38.35
38.68 38.69
38.56
38.24 38.28
38.46
38.40
38.43
38.30
39.03
39.50
39.64 39.75
39.73 39.74
39.65 39.62
39.26
38.44 38.63
38.54 38.27
38.32 38.72
38.73
38.70 38.87
39.03
39.16 39.34
39.46 39.20
39.30 39.41
39.08
38.91 38.94
38.37 38.50
38.49 38.83
38.71 38.62
38.62
38.60 38.68
38.46
38.59
38.45 38.35
38.25 38.37
38.36 38.42
38.75 38.56
38.20 38.44
38.38
38.52
38.36 38.57
38.46 38.49
38.55 38.33
38.30 38.14
38.08
38.88
38.82
38.98
38.97 39.05
38.79 39.10
38.69
38.85
38.81 38.68
38.54
39.11
38.76
39.13 39.04
38.71
39.01 38.74
38.66
38.89 38.66
39.06 38.38
38.52 38.62
38.64 38.85
38.67
38.18
38.01
38.27 38.05
38.53 38.44
38.13
38.63 38.70
38.74 38.34
38.24
38.53
38.42
38.14
37.98
38.39
38.00
38.22 38.26
38.23
38.41
38.43
38.21 38.40
38.54
38.47
38.36
38.58
38.12
37.97
38.66
38.59
38.28
38.32
38.25
38.17
38.78
38.86
39.57
38.85
39.27
38.13
39.95
39.75
39.49
39.69
39.39
39.21
39.15
38.56
38.94
38.64
38.60
38.61
38.19
38.49
38.27
38.22
38.59
38.05
37.97 37.53
38.32
37.71 38.04
38.44
37.94
38.07
38.15
38.33
38.76
39.27
38.62
38.20
38.28
38.31
38.99
39.14
38.91
38.47
38.46
38.22
38.18
38.50
38.91
38.57
38.16
38.16
38.19
38.08
38.13
39.35 39.70
39.53
38.80
39.17 39.30
39.52
39.25
39.49 39.71
39.64 39.67
39.67 39.78
38.23
38.17
38.12
38.44
38.24
38.48
38.43
38.36
38.33
38.60
38.70
38.43
38.36
37.83
38.34
37.91
37.93
38.15
38.20
38.02
38.09
38.16
38.06
38.63
38.20
38.21
38.21
38.30
38.35
38.28
38.69
38.29
38.23
38.31
38.29
38.36
38.85
38.20 38.57
38.40
38.41
38.52
38.45
38.80
38.45
38.42
38.91
38.34
38.21
38.79
38.85
38.08
38.44
38.57
38.42
38.52 38.26
38.10
38.20
38.69
38.27
38.21
38.74
40.70
40.57
41.30
40.57
41.12
40.53
40.77
41.03
41.28
41.27
41.23
41.35
41.07
40.61
40.53
40.87
40.95
41.40
40.96
41.32
41.04
40.85
40.50
39.63
38.71
39.76
39.95
39.48
39.02
39.53
39.28
40.45
38.61
38.55
38.48 37.11
38.29
37.99
38.25 37.74
36.96 36.59
36.80 36.67
37.38
36.89
37.29 37.88
38.46
36.63 36.72
37.01
38.56
38.61
39.03
36.64
37.09
37.68
37.06
38.31
37.04
36.74
36.86
38.54
37.20
36.75
38.22
37.06
36.96
36.95
38.56
37.01
36.94
37.83
37.85
38.78
37.54
37.91
39.44 39.54
39.47
36.81 36.36
36.26 36.28
37.54 36.27
36.40 36.28
36.94 36.29
36.36 36.27
36.82
36.61
36.52
38.14
36.93
39.03
37.67 37.82
37.66
36.60 36.98
36.41 36.51
37.27
38.71 38.32
38.56
38.36
37.11
37.70
37.86
37.05
37.27
37.01
37.29
36.94
37.18
37.29
37.76
37.49
37.99
37.86
37.68
37.88
37.63
37.14
37.66
37.77
37.74
38.05
37.96 37.59
37.16
37.87
38.80
38.48
39.35
39.27
39.55
39.53
38.21
39.51
39.58
39.73
39.51
39.38
38.83 38.90
39.38
38.67
39.44
39.40
39.54
39.47
39.75
38.26
39.80 39.47
39.59
39.97
39.87
39.81
39.54
40.61
40.47
40.06
39.11
40.32
40.36
40.60
40.54
40.68
40.53
40.46
40.35
40.55
40.62
40.54
40.48
40.50
40.20
40.33
40.23
38.93
39.78
40.02
37.99
38.50 38.91
38.47
38.62
38.95
39.27
39.20
39.41
40.14
39.19
39.25
39.17
38.74
38.53
38.83
38.48
38.73
39.17
39.96 39.26
39.28
39.16
38.77
38.64
38.98
38.67
38.64
38.81
38.96
39.07
39.22
39.06
39.22 39.39
39.34
39.52
39.23
39.63
40.18
39.79
39.59
38.35
38.27
38.19 38.19
38.32 38.11
38.30
38.45
38.49
38.41
38.68
38.93
38.75
39.17
38.74
38.61
38.33
38.34
38.18
38.23
38.51
38.29
38.53
38.92
39.29 38.93
39.16
39.37 38.91
40.31
38.88
38.54
38.13
38.06
37.99
38.35 37.86
37.54
37.81
37.83
37.91
37.82
38.07
37.83
38.21
38.29
38.10
38.83
38.63
38.69
38.56
38.54
38.13
38.38
38.24
39.31
38.62
38.61
38.32
38.13 38.45
39.00
39.29
38.25
38.64
38.10
38.04 38.76
38.57
38.19
38.57
39.69
39.48
39.28
39.72 38.68
38.35 38.67
38.50
38.30 38.81
38.54
38.16 38.53
38.42
38.87 38.84
38.39
38.36
38.24
38.52
38.66
38.39
38.26
38.51
38.47
38.68
38.89
38.99
38.17
38.37
37.99
38.70
38.12
37.84
38.21
38.11
37.98
38.02
38.17
38.75
37.96
37.94
37.97
38.05
37.06
36.72
38.69
36.59
37.09
38.26
37.61
38.08
38.38
39.44
39.24
38.43
37.54
36.53
36.51
36.97
36.20
36.48 36.59
36.08
36.37
37.54
38.30
39.01
37.35
36.13
36.27
36.81
38.14
38.10
38.10
36.54 36.52
36.74
36.44
36.18
35.80
35.97
36.23 35.93
35.95
35.67
35.89 36.18
36.16
36.64
37.09
36.53
36.42
36.72
38.85 38.75
38.85 39.11
38.26
38.33
36.79
36.85
36.51
36.47
37.74 37.59
37.83 37.44
38.08
36.93 36.71
36.77 36.92
36.53
36.55
36.91
36.56
36.39 36.57
36.59
37.78
36.52
36.60
36.47
36.59
36.88
37.57
37.56
37.65
36.44
36.50
36.54
37.37
36.85
36.88
38.24
38.20
37.03
37.02
37.67
37.64
36.18
36.23
37.45
36.49
36.18
36.33
38.13
36.98
36.21
36.15
36.90 36.94
36.31 36.20
36.09
36.58
36.79 37.40
37.35
35.86
35.89 35.93
36.01
36.01
36.03 36.19
36.18
36.66
36.96 37.52
38.00
36.11
35.81 36.57
36.51 36.37
36.37 36.56
36.32
36.42
36.36
36.24 36.34
36.12
35.66 36.37
36.42 36.54
37.00
36.79
38.56
38.53
37.38
36.55 36.98
36.43
36.13
37.40
36.98
36.92 37.27
37.36
38.36
38.25
37.88
38.09
37.94
38.36
37.65
36.75
36.72
37.07
36.91
37.04
36.70 36.56
36.67 36.63
36.95 36.69
36.79
37.11 36.84
36.94 37.59
37.42 37.45
36.68 36.60
36.72 36.84
36.71 36.95
36.61
20.05.2023
36,79
20.05.2023
36,78
20.05.2023
35,72
20.05.2023
36,92
20.05.2023
37,57
20.05.2023
35,63
20.05.2023
35,48
20.05.2023
35,46
35,46
20.05.2023
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Plokk 20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 38 aT
Plokk 38 aT
Plokk 37 aT
Plokk 46 aT
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
I
II
II
II'
I'
I'
1-1 38,37
1,90 3,30
1-2 38,66
2,10 3,80
1-3 38,55
1,90 4,00
1-4 38,50
1,90 3,90
1-5 39,50
1,40 4,60
1-6 39,60
2,70 4,80
1-7 39,45
2,70 4,70
2-1 35,83
- 1,40
2-2 36,56
0,70 1,80
2-3 36,12
0,50 1,00
2-4 36,98
1,00 2,40
2-5 38,10
1,50 3,10
2-6 37,90
1,40 3,10
2-7 38,07
1,40 3,10
2-8 38,11
1,40 2,90
2-9 38,07
1,70 3,00
2-10 38,85
1,40 2,80
2-11 39,22
2,10 3,90
2-12 39,17
1,80 3,80
3-1 35,85
0,30 1,00
3-2 36,31
1,00 3,60
3-3 36,26
0,20 1,70
3-4 36,87
0,50 2,40
3-5 38,00
0,70 3,80
3-6 38,20
1,75 3,50
3-7 38,18
1,40 3,90
3-8 37,68
1,10 3,00
3-9 37,74
0,90 2,70
3-10 38,32
1,40 2,70
3-11 38,80
1,10 3,20
3-12 38,20
1,40 3,00
4-1 36,08
0,10 1,30
4-2 36,71
0,80 3,10
4-3 36,74
0,60 3,10
4-4 37,26
0,80 3,00
4-5 38,63
1,50 3,20
4-6 38,44
1,30 3,60
4-7 38,24
1,20 3,40
4-8 37,77
1,10 3,20
4-9 37,84
1,40 2,60
4-10 38,95
1,40 3,20
4-11 38,43
1,20 3,00
4-12 37,97
1,20 2,60
5-1 35,95
- 0,70
5-2 36,48
0,50 2,80
5-3 36,69
0,70 2,80
5-4 37,02
0,70 3,00
5-5 38,63
1,40 3,10
5-6 38,31
1,10 3,50
5-7 38,23
0,80 4,00
5-8 37,55
0,40 1,20
5-9 38,76
0,70 2,10
5-10 38,15
1,30 2,80
5-11 39,08
1,70 2,90
6-1 35,68
- 1,40
6-2 36,76
0,70 3,00
6-3 36,91
0,40 3,00
6-4 37,29
0,70 3,10
6-5 38,55
1,40 4,20
6-6 38,27
1,60 4,10
6-7 38,40
1,70 4,00
6-8 38,20
0,70 1,50
6-9 38,65
0,50 1,20
7-1 36,07
0,60 2,40
7-2 36,50
0,30 2,80
7-3 36,78
0,30 3,10
7-4 37,03
0,30 3,00
7-5 38,47
0,70 4,20
7-6 38,35
0,80 2,40
7-7 38,43
1,00 4,00
7-8 37,97
0,75 3,90
7-9 37,62
- 0,30
7-10 37,42
0,40 2,80
8-1 36,48
- 1,80
8-2 36,72
0,30 2,80
8-3 37,23
1,00 3,70
8-4 37,44
1,20 3,30
8-5 38,97
2,2 4,80
8-6 39,48
2,00 5,30
8-7 38,49
1,60 4,30
8-8 38,19
1,30 4,00
8-9 37,60
0,80 2,60
8-10 37,60
0,40 3,30
9-1 37,62
0,60 3,80
9-2 37,85
0,70 4,20
9-3 37,51
0,80 3,40
9-4 37,44
0,40 3,50
9-5 37,67
0,70 3,50
10-1 37,83
1,00 4,10
10-2 37,91
1,10 4,10
10-3 37,94
0,80 3,90
10-4 37,22
0,50 3,50
10-5 37,78
0,90 3,60
11-1 37,65
0,70 3,60
11-2 38,11
1,00 3,90
11-3 37,77
0,40 3,30
11-4 37,28
0,40 3,00
11-5 37,48
0,50 2,60
8-2 36,72
0,30 2,80
Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
1'
2'
3'
4'
5' 6'
7'
8'
9'10'
11'
12'
13'14'
15'
1
2 3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14 15
16
1718 19
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
Proovivõtupunkt
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
0 500 m250
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Alam-Pedja looduskaitseala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala Mäeeraldise plaan
Graafiline lisa 1/6
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
20.02.2024
Olemasoleva mäeeraldise piir
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Sangla turbaraba
66601:006:0001
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 468 000
6 468 500
6 469 000
6 469 500
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
6 3 1 5
0 0
6 3 2 0
0 0
6 3 2 5
0 0
N
40
34
132
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
Piketi nr 14-1
Maapinna abs kõrgus, m 36,17 36,46 37,27 36,02 35,92 36,03 36,47 36,82
Lamami abs kõrgus, m 32,97 33,66 34,37 33,22 33,02 32,73 32,67 34,02
Turbalasundi kogupaksus, m 3,20 2,80 2,90 2,80 2,90 3,30 3,80 2,80
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 17-1
Maapinna abs kõrgus, m 37,40 36,71 36,90 36,32 36,26 35,73 36,28 36,70 36,63
Lamami abs kõrgus, m 32,60 32,91 32,80 33,12 32,86 32,73 32,78 32,50 32,53
Turbalasundi kogupaksus, m 4,80 3,80 4,10 3,20 3,40 3,00 3,50 4,20 4,10
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 21-1
Maapinna abs kõrgus, m 36,04 36,61 35,93 36,23 36,54 36,04
Lamami abs kõrgus, m 32,64 32,41 32,63 32,73 32,74 33,04
Turbalasundi kogupaksus, m 3,40 4,20 3,30 3,50 3,80 3,00
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 203 188 215 240 173
86 198 206 158 221 188 247 201135 161 220 226 232 191 220
14-3 14-4 14-5 14-6 14-7 14-8 14-9 17-2 17-3 17-4 17-5 17-6 17-7 17-8 17-9
21-2 21-3 21-4 21-5 21-6
0,30 0,20 0,50 0,20 0,25 0,10 0,60 1,20 0,60 0,80 0,10 0,25 0,10
36,33
33,33
3,00
14-2
0,40
134
- - - -
- - - - - -
19 aR
20 aR
2 0 a
R 1 9 a
R
2 0 a
R 1 9 a
R
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
12 aT
12 aT 12 aT
Läbilõige IV-IV' Läbilõige V-V'
Läbilõige VI-VI' E m
E m
E m
W m
W m
W m
14-6
132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143
17-8
144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160
14-6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
V 1 : 100
H 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Proovivõtupunkt
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
0 500 m250
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
IV-IV' ... VI-VI'
Geoloogilised läbilõiked
Graafiline lisa 4/6
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
20.02.2024
Kaevandamisel jäetav põhjatervik
66601:003:0124
Sangla maardla 2
66601:006:0002
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Sangla turbaraba 66601:006:0010
Aiaturba
6 6 6 0 1 :0
0 6 :0
0 0 8
S a n g la t u rb
a to
o tm is a la
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
tootmisala
Sangla kütteturba tootmisala
Sangla kütteturba
to o tm is a la
S a n g la k
ü tt e tu rb
a66601:003:0124
Sangla maardla 2
66601:003:0124
Sangla maardla 2
66601:006:0002
Sangla turbaraba
62
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
Piketi nr 3-1
Maapinna abs kõrgus, m 35.85 36.31 36.26 36.87 37.99 38.20 38.18 37.68 37.74 38.32 38.80 38.20
Lamami abs kõrgus, m 34.85 32.71 34.56 34.47 34.20 34.70 34.28 34.68 35.04 35.62 35.60 35.20
Turbalasundi kogupaksus, m 1.00 3.60 1.70 2.40 3.79 3.50 3.90 3.00 2.70 2.70 3.20 3.00
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 6-1
Maapinna abs kõrgus, m 35.68 36.76 36.91 37.29 38.55 38.27 38.40 38.20 38.65 39.08
Lamami abs kõrgus, m 34.28 33.76 33.91 34.19 34.35 34.17 34.40 36.70 37.45 36.18
Turbalasundi kogupaksus, m 1.40 3.00 3.00 3.10 4.20 4.10 4.00 1.50 1.20 2.90
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 10-1
Maapinna abs kõrgus, m 37.83 37.91 37.94 37.22 37.78
Lamami abs kõrgus, m 33.73 33.81 34.04 33.72 34.18
Turbalasundi kogupaksus, m 4.10 4.10 3.90 3.50 3.60
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 242 180 191 149
287 166 224 172 219 195 224 196 164
183 259 144 275 126 274 186 162 233 181 190
0.30 1.00 0.20 0.50 0.69 1.75 1.40 1.10 0.90 1.40 1.10 1.40
0.70 0.40 0.70 1.40 1.60 1.70 0.70 0.50 1.70
1.00 1.10 0.80 0.50 0.90
6-2 6-3 6-4 6-5 6-6 6-7 6-8 6-9 6-10
10-2 10-3 10-4 10-53-2 3-3 3-4 3-5 3-6 3-7 3-8 3-9 3-10 3-11 3-12
20 aR
19 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
37 aT
38 aT
Plokk 19 aR Plokk 20 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
19 aR
20 aR
19 aR
20 aR
20 aR
19 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
19 aR
20 aR
47 aT
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III' E m
E m
E m
W m
W m
W m
3-6
37 38 39 40 41 42 53 44 45 46 47 48 49 50
6-4
62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72
73
10-3
161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176
6-4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
V 1 : 100
H 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Proovivõtupunkt
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
0 500 m250
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
I-I' ... III-III'
Geoloogilised läbilõiked
Graafiline lisa 3/6
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
III kategooria kaitsealused liigid
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
20.02.2024
Kaevandamisel jäetav põhjatervik
6 6 6 0 1 :0
0 6 :0
0 1 5
S a n g la m
a a rd la 8
66601:006:0001
Sangla turbaraba
66601:001:0243
Sangla maardla 6
66601:006:0001
Sangla turbaraba
6 6 6 0 1 :0
0 1 :0
2 4 4
E lv a m
e ts
k o n d 2
6 9
66601:006:0014
Sangla maardla 7
6 6 6 0 1 :0
0 6 :0
0 1 5
S a n g la m
a a rd la 8
66601:006:0001
Sangla turbaraba 66601:001:0244
Elva metskond 269
66601:006:0001
Sangla turbaraba
3 8
3 8
39
3 7
3 7
3 8
38
39
39
39
39
39
39
39
3 9
3 9
39
3 9
40
40 40
4 0
4 0
40
41
4 1
39 40
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja linnuala Alam-Pedja loodusala
B e t
60501:003:0405
66601:002:0062
66601:006:0001
66601:002:0305
66601:006:0004
66601:002:0018
66601:002:0059
66601:006:0014
66601:006:0015
66601:001:0243
66601:001:0244
17101:001:1959
66601:001:0241
66601:001:0242
Väljakaubi
Otsa
Sangla turbaraba
Jaska
Turbatsehhi
Hermani
Sooranna
Sangla maardla 7
Sangla maardla 8
Sangla maardla 6
Elva metskond 269
Rehemetsa
Sangla maardla 5
Elva metskond 268
66601:006:0016 Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 66601:006:0005
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
39.77
39.82
39.80
39.96
40.07
39.69
39.95
39.90
39.59
39.77
40.17
40.25
40.09
39.68
40.11
39.74
40.28
40.31
40.42
40.43
40.43
40.45
40.05
40.04
40.49 39.74 39.89 39.22
40.17
39.87
39.97
39.82
39.83
40.21
39.51
39.69
39.40
39.68
39.18
39.02
39.14
38.87
38.55
38.64
38.48
37.76 38.50
38.78
38.60
38.06
39.18
39.22
39.82
38.07
38.56
38.59
38.16
38.53
38.36
38.90
38.95
38.62
39.19
38.84
38.72
38.95
38.78
39.43
38.99
38.98
39.39
39.48
39.94
39.58
39.81
39.28
39.48
40.09
39.94
39.75
39.66
38.81
39.65
39.09
39.50
39.76
38.85
39.71
39.19
39.99
39.43
40.66
39.87
38.86
39.57
38.85
39.27
38.13
39.95
39.75
39.49
39.69
39.39
39.21
39.15
38.56
38.94
38.64
38.60
38.61
38.19
38.49
38.27
38.22
38.59
38.05
37.97 37.53
38.32
37.71 38.04
38.44
37.94
40.70
40.57
41.30
40.57
41.12
40.53
40.77
41.03
41.28
41.27
41.23
41.35
41.07
40.61
40.53
40.87
40.95
41.40
40.96
41.32
41.04
40.85
40.50
39.63
38.71
39.76
39.95
39.48
39.02
39.53
39.28
40.45
38.61
38.55
38.48 37.11
38.29
38.56
38.36
37.11
37.70
37.86
37.05
37.27
37.01
37.29
36.94
37.18
37.29
37.76
37.49
37.99
37.86
37.68
37.14
37.77
37.74
38.05
37.96
37.59
37.16
37.87
38.80
38.48
39.35
39.27
39.55
39.53 38.21
39.51
39.58
39.73
39.51
39.38
38.83
38.90
39.38
38.67
39.44
39.40
39.54
39.47
39.75
38.26
39.80
39.47
39.59
39.97
39.87
39.81
39.54
40.61
40.47
40.06
40.32
40.36
40.60
40.54
40.68
40.53
40.46
40.35
40.55
40.62
40.54
40.48
40.50
40.20
40.33
40.23
38.93
39.78
40.02
37.99
39.96 39.31
39.29
20.05.2023
36,92
20.05.2023
37,57
20.05.2023
35,63
3 5
3 5
3 5
3 6
36
3 6
3 7
3 7
3 4
3 4
3 4
34
3 4
34
34
3 4
3 4
34
3 5
3 5
35
3 5
3 5
35
35
35
35
35
Plokk 20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 38 aT
Plokk 38 aT
Plokk 37 aT
Plokk 46aT
Plokk 47 aT
Plokk 4 7 aT
Plokk 47 aT
20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
1'
2'
3'
4'
5' 6'
7'
8'
9' 10'
11'
12'
13'14'
15'
1
2 3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15 16
171819
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Graafiline lisa 5/6
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
keskkonna registri andmetel
Puurkaevu PRK0007494 sanitaarkaitse ala
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
Taastuva soo kõlvik, pindala 629,60 ha
20.02.2024
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 468 000
6 468 500
6 469 000
6 469 500
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
6 3 1 5
0 0
6 3 2 0
0 0
6 3 2 5
0 0
N
39
4 0
37
38
3 8
38
39
3 9
3 9
3 9
3 9
4 0
37
3 7
3 7
37
3 7
3 7
3 7
K r
A
põld
PRK0007494
6660 1:00
3:01 40
66601:003:0163
66601:006:0002
66601:006:0005
66601:006:0006
6660 1:00
3:00 48
66601:006:0010
66601:006:0011
66601:003:0128
66601:003:0124
66601:006:0013
66601:006:0016
Aruo tsa
Jusiko
Sangla turbaraba
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee
Kaasiku
Kopr auru
Aiaturba
Lehise
Elva metskond 188
Sangla maardla 2
Sangla maardla 4
Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
tootmisala
Sangla kütteturba
40.05
40.04
40.49 39.74
40.17
39.87
39.97
39.82
39.83
40.61
40.53
37.64
37.26
37.39
36.71
36.38
36.38
38.11
37.47
38.73 39.24
39.49
38.78 38.59
39.83
39.27
40.16
38.55
39.82
38.69
38.18
39.86
39.77
39.45
39.46
39.44
38.54
38.64 37.20
37.25
36.91
37.18
36.84
37.11
37.80
36.73
37.12
36.81
36.79
36.97
37.18
37.05
37.25
35.48
36.46
35.32 36.22
35.79
35.11
35.70
34.50
34.92
34.03
37.13
37.17
37.16
37.18
37.03
37.03
37.42
36.98
37.66 37.76
37.79
37.60
37.62
37.32
37.91
37.09
36.99 36.87
37.61
37.84
38.24
38.82
38.58
39.67
40.04
38.98
39.44
40.23
40.03
40.16
39.47
40.07
39.65
39.64
40.08 39.94
39.75
39.70
39.68
39.53
39.47
39.71
39.67
39.72
39.73
39.57
39.38
39.12
37.91
36.58
37.26
36.58
37.01
37.01
38.77
37.75
38.67
38.64
38.04
37.70 37.77
35,08
24.05.2023
20.05.2023
35,32
20.05.2023
35,91
34
3 3
33
3 3
33
33
3 3
3 3
3 3
3 3
33
33
33
33
3 3
3 3
3 3
3 4
Plokk 19 aR
Plokk 19 aR Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 12 aT
Plokk 6 aT
10'
19
20'
21'
22'
23'
24'
25' 26'
27'
28'
29' 24
25
2627
28
29
30
31
32
17'
18' 19'
30'
31'
32' 33'
34'
22
23
33
34
35
36 37 38
39
40
16'
35'
36' 37'20
1
41
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
keskkonna registri andmetel
Puurkaevu PRK0007494 sanitaarkaitse ala
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 6/6
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
24/4722
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
Taastuva soo kõlvik, pindala 629,60 ha
20.02.2024
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 465 500
6 466 000
6 466 500
6 467 000
6 2 9 5
0 0 N
39
TT-1
TT-2
S-4-1
S-4-2
S-8
S-9 S-10A
S-4-4
S-3
S-2-1
S-6
S-7
TT-4
TT-3
TT-5
Räni
60501:003:0440
TT-2
66601:002:0102
60501:003:0405
66601:002:0062
66601:002:0139
66601:003:0163
66601:006:0001
66601:006:0002
66601:002:0305
66601:006:0004
66601:006:0006
6660 1:00
3:00 48
66601:006:0007
66601:006:0010
66601:006:0011
66601:006:0013
66601:006:0014
66601:006:0015
66601:006:0016
66601:001:0243
66601:001:0244
17101:001:1959
66601:001:0241 66601:001:0242
60501:003:0377
Veski
Väljakaubi
Otsa
Poodikoha
Jusiko
Sangla turbaraba
Sangla turbaraba
Turbatsehhi
Kaasiku
Kopr auru
Rabaääre
Aiaturba
Lehise
Sangla maardla 4
Sangla maardla 7
Sangla maardla 8
Sangla maardla 9
Sangla maardla 6
Elva metskond 269
Rehemetsa
Sangla maardla 5
Elva metskond 268
Külakaubi
66601:006:0015 Sangla maardla 8
66601:006:0014
Sangla maardla 7
66601:006:0016 Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 66601:006:0005
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
Sangla III turbatootmisala
S-5-1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 200 m100
+372 668 1011, [email protected]
1:10000
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Olemasolev kraav
Kuivenduskraavi voolusuund
Tootmisväljaku veevoolusuund
Valgalad
Seirepunkti koht
Seirepunkti koordinaadid
nr
Seirepunkti
X Y
629 896,06 465 194,55
629 763,86 467 122,14
632 293,06 467 456,93
632 312,96 468 956,02
629 940,36 467 879,31
S-5-1
VELT plaan
Graafiline lisa
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Settetiik ja selle tähis
Tuletõrjevee tiik ja selle tähis
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
24/4722
12.06.2026 Tauri Põldema
Erki Vaguri
6 467 500
6 468 000
6 468 500
6 469 000
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
6 3 1 5
0 0
6 3 2 0
0 0
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
N
5
4
3
2
1
1
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS Elva E.P.T. on turba tootmise ja töötlemisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast Sangla
turbamaardlas AS Elva E.P.T. turbatootmisalal (keskkonnaloa nr KMIN-029). Käesoleva
keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal
paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks laiendada mäeeraldist mahus, mis hõlmab
varasemalt kaevandatud ja mahajäetud alasid, mis sisuliselt kuuluvad antud tootmisala taristu
koosseisu kuid on loastamata. Põhjus antud aladel loa puudumise kohta on seotud tõenäoliselt
ebakõladest keskkonnalubade registrikannete tegemisel, mille raames on kehtiva loaga seotud
piirid ja pindalad digitaliseeritud valesti. Antud taotlusega soovitakse mäeeraldise ja selle
teenindusmaa piir määrata selliselt, kuidas on tootmisala kunagi välja ehitatud.
Olemasolev luba kehtib kuni 14.03.2026, selle pikendamiseks tehti 2023. aastal tootmisala
jääkvaru koguse määramine. Uuringu tulemusena kinnitati AS Elva E.P.T. turbatootmisalale
hästilagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 1 aT pindalaga 558,70 ha ja mahuga 2876 tuh t
ning vähelagunenud turvast aktiivse tarbevaru plokk 2 aT pindalaga 364,51 ha ja mahuga
533 tuh t.
Käesolevaga taotleb ettevõte AS Elva E.P.T. turbatoomisalal maavara kaevandamise loa
pikendamist 30 aasta võrra, et ammendada juba kasutusele võetud ressurss ning tagada ettevõtte
tegutsemise jätkusuutlikus.
Turbavaru kasutamist jätkakatakse aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
AS Elva E.P.T. turbatootmisala mäeeraldis asub Tartu maakonnas Elva vallas Väike- Rakke ja
Sangla külades, Elva linnast 13 km loode ja Tartust 24 km edela pool. Mäeeraldise pindala on
555,63 ha. See paikneb kahel Maa-ameti poolt hallataval katastriüksusel (KÜ 66601:006:0001
ja 66601:006:0002), mille sihtostarve on 100% turbatööstusmaa.
Väike-Rakke küla lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldisest 0,2 - 1 km ja Sangla küla
lähimad elamud 0,6 - 1 km lääne pool ning Tännassilma küla lähimad majad 0,8 - 0,9 km kagus.
Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme põhimaanteest nr 92 paiknevad mäeeraldise lahustükid 0,1
km põhja ja lõuna pool. Põhimaanteele on ehitusseadustiku § 71 alusel kehtestatud kaitsevöönd
laiusega 30 m äärmise sõiduraja servast. Mäeeraldisel olev teedevõrk on põhimaanteega
ühendatud kolme kruusakattega väljaveotee kaudu. Mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne
lahustükk kattub avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga ligikaudu 20 m ulatuses. Tee
kaitsevööndisse jääval teenindusmaa osal ei kavandata kaevandamisega seotud tegevusi ning
olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. Kaitsevööndi sisse jääb osaliselt mäeeraldise aktiivse
tarbevaru ploki kõrval paikneb kogujakraav, mille korrashoid ja puhastamine toimub vastavalt
vajadusele. Samuti on mäeeraldise põhjapoolsel teenindusmaa lahustükil ca 5 m ulatuses
kattuvus kaitsevööndiga. Sellel alal samuti ei kavandata tegevusi kaitsevööndi piires.
Mäeeraldise teest põhja pool paiknevate lahustükkide vahelt läheb läbi Tännassilma - Väike-
Rakke elektriõhuliin, mille kaitsevööndi laius on 10 m liini teljest. Maanteest lõuna pool oleva
lahustüki teenindusmaa põhjaosas paikneb 1969. aastal rajatud puurkaev nr 7494. Käesoleva
uuringu käigus selgus, et puurkaev ei paikne keskkonnaregistris märgitud asukohas, vaid sellest
umbes 120 m lääne pool, väljaveotee ja freesväljakute vahelisel alal.
Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega. Kuivendussüsteemi eesvooluks lääne suunas on
Ubesoo oja, millesse suubuvad mäeeraldise loodeosast lähtuv Sangla kraav, keskosast välja
voolav Juusiku kraav ja 200 m lõuna poolt mööduv Sanglasoo peakraav. Mäeeraldise kirdeosast
lähtuvate Tedrekraavi ja Tarnakraavi eesvooluks on 0,5 km ida poolt mööduv Sangla peakraav
(Puhja peakraav).
Maapinna absoluutsed kõrgused väljakutel on mäeeraldise põhjaosas valdavalt vahemikus 37 -
39 meetrit, lõunaosas 35 - 37 meetrit. AS Elva E.P.T. turbatootmisala mäeeraldis paikneb
Sangla turbamaardla (registrikaart nr 195) aktiivse tarbevaru plokkidel 1 aT (hästilagunenud
turvas) ja 2 aT (vähelagunenud turvas).
Looduskaitse all olevaid taimeliike mäeeraldise teenindusmaal keskkonnaregistri andmeil ei
esine. Mäeeraldise kõige väiksema lahustüki lääneserv kattub 8 - 11 m laiuse ribana III
kategooria kaitsealuste liikide tedre ja rästiku elupaikadega.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Vaadeldavat ala on korduvalt geoloogiliselt uuritud. Esimeseks uuringuks oli instituudi
Giprosovhozvodstroi 1955. a detailuuring (EGF 5046), mis hõlmas kogu praeguse AS Elva
E.P.T turbatootmisala ning seda ümbritseva Sangla turbamaardla osa. Umbes 400 ha suurusel
uuringualal sondeeriti turbalasundit 229 punktis ning võeti 11 punktist 50 proovi turba
üldanalüüsiks. Lasundi kännusus määrati 15 platsil.
Umbes samal alal tehti ka ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1979. a eeluuring (EGF 5187)
võrguga 1000 × 100 m. Turba üldanalüüsiks võeti 14 punktist 270 proovi ning lamami lõimise
määramiseks 18 punktist 34 proovi.
AS Elva E.P.T. turbatootmisalaga kagust piirnevat Sangla kütteturba tootmisala uuriti RPI Eesti
Tööstusprojekt 1970. a detailuuringuga (EGF 5126). Uuringuvõrgu tihedus oli 100 × 200 m,
proove turba üldanalüüsiks võeti 0,5 m intervalliga 27 punktist. Uuesti tegi Sangla kütteturba
tootmisala jääkvaru uuringu 2023. aastal OÜ Inseneribüroo Steiger (EGF 9773). Turbalasundit
sondeeriti 200 × 200 m võrguga, proove turba üldanalüüsiks võeti 12 punktist kokku 43 proovi.
Kogu Tartu-Viljandi maanteest lõuna pool paikneva mäeeraldise osa ning umbes poole teest
põhja pool paiknevatest lahustükkidest hõlmas Eesti Geoloogiakeskuse 1992. a jääkvaru uuring
(EGF 5271). Uuringuvõrgu moodustasid üksteisest 200 - 400 m kaugusel asetsevad
uuringusihid, millel uuringupunktid paiknesid 100 m intervalliga. Proove turba üldanalüüsiks
võeti 9 punktist 0,25 m intervalliga kokku 125.
AS Elva E.P.T. turbatootmisalast põhja poole jääva Sangla turbamaardla loodeosa uuris Eesti
Geoloogiakeskus 2003. aastal (EGF 7554). Uuringuruumi teenindusala kogupindala oli 2900,5
ha. Ala sondeeriti 200 × 200 m võrguga. Proove üldanalüüsiks võeti 76 punktist 766, lisaks
võeti 16 punktist 39 proovi turba raskemetallide sisalduse ning 24 proovi kütteväärtuse
määramiseks ja 63 punktist 86 proovi turba lamami lõimise analüüsiks.
Eelnevate uuringute tulemusena on Elva E.P.T. turbatootmisala turbavaru maavarade registris
arvel aktiivse tarbevaruna plokkides 1 aT (hästilagunenud turvas) ja 2 aT (vähelagunenud
turvas) ja 14 aT (hästilagunenud turvas).
Elva E.P.T. turbatootmisala paikneb Võrtsjärve madaliku edelaserval, mis hilisjääajal oli osa
Suur-Võrtsjärvest. Võrtsjärve madalik on jääaja-eelne kulutusnõgu, mida on hiljem kujundanud
liustikukeelte liikumine. Maapinna kõrgus on mäeeraldist ümbritseval alal valdavalt 38 - 40 m,
freesväljakutel on see kaevandamise tulemusena langenud 36 - 37 meetrini.
Elva E.P.T. turbatootmisala paikneb Kesk-Devoni Aruküla lademe (D2ar) avamusel. Aruküla
lademe paksus on vaadeldava piirkonnas on kuni 20 m (Ramst jt, 2003). See koosneb nõrgalt
tsementeerunud punakast liivakivist ja aleuroliidist, milles on mergli ja domeriidi vahekihte.
Aluspõhja kivimeid katva Kvaternaari vanusega setete kihi paksus on piirkonnas väga erinev
olenevalt tasemest, milleni aluspõhja kivimid on ära kulutatud. Elva E.P.T. turbatootmisalast
vahetult kagu pool paikneva Sangla kütteturba tootmisala põhjaosas olev puurkaev nr 6833
läbib keskkonnaregistri andmeil 52 m kvaternaarisetteid (5 m turvast ja 47 m moreeni) ning 48
m Kesk-Devoni vanusega setteid (30 m savi ja 18 m selle lamamis olevat liivakivi). Moreeni
katab paiguti ka mõne meetri paksune jääjärvelise savi või aleuriidi kiht. Soosetete (Q2_b) kihi
keskmine paksus Elva E.P.T. turbatootmisalal on 3,3 m. Turba lamami abs kõrgus on
mäeeraldise lõunaosas valdavalt 32 - 33 m, põhjaosas 34 - 35 m vahemikus.
Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on
mäeeraldise piires alandatud 0,5 - 1 meetrini maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub
peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 - 0,2 g/l).
Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata
soosetete vett joogi- või tarbeveena.
Turba lamamis paiknevad jääjärve- ja liustikusetted on suhteliselt suure savisisaldusega ja
seetõttu väikese veeandvusega. Majapidamiste veevarustuses seda veekihti siiski kasutatakse.
Veevarustuse seisukohast on piirkonnas kõige olulisem Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum
Ida-Eesti vesikonnas. Puurkaevu nr 6833 vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline ning kaevu
erideebit 11 m alanduse juures 0,151 l/s × m.
Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on 3,3 m. Suurem on lasundi paksus
väljaveoteede ning suurte kogumiskraavide läheduses. Vähelagunenud rabaturba kiht esineb
kõigil Tartu-Viljandi - Kilingi-Nõmme maanteest põhja pool paiknevatel väljakutel. Teest
lõuna poole jääval mäeeraldise osal esineb see väljapeetud kihina ainult ala loodeservas. Mujal
väljakute keskosas vähelagunenud turvas puudub, teede all aga esineb seda kohati üle meetri
paksuse kihina. Botaaniliselt koostiselt on vähelagunenud turba puhul tegemist eeskätt raba
sfagnumiturbaga. Hästilagunenud turba kiht koosneb peamiselt siirdesoo puu-rohuturbast ning
madalsoo pilliroo-tarnaturbast. Käesoleva uuringu andmeil on vähelagunenud turba keskmine
lagunemisaste Elva E.P.T. turbatootmisalal 13% ning keskmine looduslik 89,92% ja
hästilagunenud turbal vastavalt 26% ja 88,32%.
Tabel Elva E.P.T. turbatootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad
VaruplokkVaru jaotusLooduslik
niiskus, %
Tuhasus, %
kuivainest
Lagunemisaste
%Von
Post
2 aTvähelagunenud89,92 2,0 13 H3
1 aThästilagunenud88,32 5,0 26 H4
On tõenäoline, et Elva E.P.T. turbatootmisala turba raskemetallide sisaldus ei erine oluliselt
mäeeraldisest vahetult põhja pool paiknenud Eesti Geoloogiakeskuse 2003. a uuringu (EGF
7554) ala näitajatest. Nimetatud uuringu käigus võeti 16 punktist raskemetallide määramiseks
39 proovi. Raskemetallide sisaldus Sangla maardla lääneosa turbas on suhteliselt väike.
Tabelis 2 on võrdluseks toodud Eesti turvaste keskmised näitajad (Orru ja Orru, 2003).
Tabel 1 Raskemetallide sisaldus Sangla turbamaardla lääneosa turbas
Uuring
Näitajad
Cd Pb Sr Ni Cr Hg
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2003
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
0,06
0,04
5,9
3,9
13
39
0,5
2,6
0,36
1,16
0,062
0,078
(Orru ja Orru, 2003)
Keskmine sisaldus Eesti soode turbas
0,120
3,3
21,9
3,7
3,1
0,05
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Mäeeraldis kattub peaaegu täielikult Sangla turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 1 ja
2. Kattumine pole täielik, kuna piire on korrigeeritud vastavalt katastriüksuse piiridele, osa
plokist jääb katastriüksusest välja. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 1
lamam. Taotletava mäeeraldise pindala on 558,63 ha ja selle teenindusmaa pindala on
629,60 ha.
Mäeeraldis hõlmab aktiivse tarbevaru plokkide 1, 2 varu täielikult, plokkidest katastripiiri
paiknemise tõttu mäeeraldisega hõlmamata osa on pindalaliselt nii väike, et varu kogus on väiksem
kui 0,5 tuh t.
Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud
turbakihid kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik
jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks,
mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Maavaravaru kadu jääkkihis
on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala x jääkkihi paksus x hästilagunenud turba mahult
massile ülemineku koefitsent = jääkkihi maht. Hästilagunenud turba mahult massile ülemineku
koefitsient ploki 1 puhul on 0,189. Vähelagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient
ploki 2 puhul on 0,133
Tabel 2 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus AS Elva E.P.T. turbatootmisalal
(seisuga 31.12.2023. a.)
Plokk Maavara Pindala Keskmine
paksus, m
Mahult
kaalule
üle-
viimise
koefit-
sient
Aktiivne
tarbevaru,
tuh t
Kadu,
tuh t
Kaevandatav
varu, tuh t
2 aT
Vähe-
lagunenud
turvas
364,51 1,10 0,133 524,7 524,7
1 aT
Hästi-
lagunenud
turvas
558,63 2,72 0,189 2875,55 221 2654,55
AS Elva E.P.T. turbatootmisalale taotletakse keskkonnaluba 30 aastaks maksimaalse
aastase kaevandamise määraga 58 tuh t.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
AS Elva E.P.T. turbatootmisala piires asuv Sangla turbamaardla osa on täies ulatuses välja
töötatud. Kogu alalt on eemaldatud taimestik ja sugekiht ning rajatud kuivenduskraavid ja
väljaveoteed. Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldise piires on ligikaudu 3,3 m,
vähelagunenud turba kihi keskmine paksus 0,9 m. Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme maanteest
lõuna pool oleval mäeeraldise osal on vähelagunenud turba kiht säilinud peamiselt väljakute
otstes, väljaveoteede ja kogumiskraavide ääres.
Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil. Freesmeetodil kaevandamise
tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist.
Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud
turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest
õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus
oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi
freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse
freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas
kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad.
Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt
peenosakeste edasikandumist tootmisalal.
Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse
seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood
varieeruda.
Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine
ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. AS Elva E.P.T. turbatootmisala toodang
suunatakse AS Elva E.P.T. (Turbatsehhi, 66601:006:0004) tehastesse. AS Elva E.P.T
turbatootmisala väljaveoteena on planeeritud kasutada olemasolevat mäeeraldise kruuskattega
ja betoonplaatidest ehitatud väljaveoteed, mis on olemas kõigil lahutükkidel. Nimetatud teed
on rajatud turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses.
Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks
ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades
~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse
maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva
taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks.
Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on 30 m.
Kuivendusvesi juhitakse mäeeraldise põhjaosast lääne suunas Ubesoo ojja ja ida suunas Sangla
(Puhja) peakraavi ning lõunaosast Juusiku kraavi ja Sanglasoo peakraavi kaudu lääne suunas
Ubesoo ojja. Ilma eesvoole süvendamata on võimalik turbalasund isevoolselt kuivendada
maanteest põhja pool oleval mäeeraldise osal hinnanguliselt 36 m (väikesel lahustükil 36,5 m)
ning teest lõuna pool 36 - 35 m abs kõrguse tasemeni.
Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on rajatud kuivendusvõrk eesvooluga ühendatud
settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid
suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja
settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste konstruktsioonides.
Hinnanguliselt juhitakse Elva E.P.T turbatootmisalamäeeraldiselt suublasse ligikaudu
1109 tuh m3 vett aastas.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega
kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade
(ajutine) kadumine, piirkonna verežiimi mõjutamine, müra, tolm jm.
Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud
masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust
asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus
läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua
puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et
ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu.
Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva
müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad
lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016.
aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa
õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on
turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et
turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning
metsa olemasolul ~50 m kaugusel.
Tabel 5 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed1
Protsess Helivõimsustase LwA, dB
Freesimine 108
Pööramine 98
Vaalutamine 100
Freesturba pneumaatiline kogumine 104 - 113
Freesturba mehaaniline kogumine 104
Laadimine 107
Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse AS Elva E.P.T. mäeeraldise turbatootmisalal
mehaanilisi kogujaid, mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest ka suurim ehk kuni
113 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase
LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja
vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest.
Müratase on leitav järgneva valemiga:
= − 20 ∗ log − 8
Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik
müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud tabelis 6.
Tabel 6 Müratasemed allikatest vaakumkoguja töötamisest erinevatel kaugustel
1 Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän
Ylipisto
Kaugus r,
m 100 200 300 400 500 600 700 800
Müratase
LpA, dB 65 59 55 53 51 49 48 47
Väike-Rakke küla lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldisest 0,2 - 1 km ja Sangla küla
lähimad elamud 0,6 - 1 km lääne pool ning Tännassilma küla lähimad majad 0,8 - 0,9 km kagus.
Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine AS
Elva E.P.T turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate
majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei ole AS Elva
E.P.T turbatootmisalalt tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud.
Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva
tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub
ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest,
lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem,
kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika
kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning
mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi.
Aastatel 1985 - 1995 Soomes läbiviidud turbatolmu mõõtmistulemuste2 põhjal alaneb
turbatolmu osakeste arv 5 m kaugusel nende tekkekohast 50 % võrra ja 10 m kaugusel on
osakeste arv vähenenud juba 25 %-le. Sama uuring näitab, et olenevalt ilmastikutingimustes
levib turbatolm 0,4 - 5 km kaugusele tootmisalast, samas kui ülenormatiivne
tolmukontsentratsioon levib kuni 100 m kaugusele. Sarnane tolmukontsentratsiooni
mõõtetulemus saadi ka Tõnumaa KMH aruande koostamise3 kontrollmõõtmisel, kus allatuult
asuvas mõõtepunktis jäi mõõteperioodi tolmu kontsentratsioon seadusega kehtestatud normi
piiresse. Arvestades, et lähimad majapidamised jäävad tootmisalast ~200 m kaugusele on
ülenormatiivsete tasemete jõudmine sinna tavapärastel ilmastikutingimustel väga vähe
tõenäoline. Eriti mõjutab seda tootmisala ümbritsev mets ja asjaolu, et lähimad majapidamised
jäävad tootmisalast edelasse ning valdavalt puhuvad edelatuuled. See aga ei välista
ekstreemumeid ehk suured tuulekiirused (üle 12 m/s) pikaaegne põud, madal õhuniiskus, kus
ülenormatiivsed tolmukontsentratsioonid levivad kaugemale.
Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on
olemasolevatele tootmisaladele rajatud betoonplaatidega, mis vähendab turbamaterjali
kandumist veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri
ulatuses kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et
vältida tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport
toimuma valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu
transport mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju.
Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega
mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba-
2 Turvetuotannon ympäristövaikutusten arviointi. Ohjeita turvetuotannon luonto- ja naapuruussuhdevaikutusten
arvioimiseksi, Turveteollisuusliito ry, 2002 3 Rapla maakonna Vigala valla Tõnumaa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemise ning
kaevandamise lõpetamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, OÜ Inseneribüroo Steiger
2015, töö nr 14/1248
tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks
raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline
mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes.
Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil.
7. Kaevandatud maa korrastamine
AS Elva E.P.T. turbatootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks
taastuvaks sooks. Maavara ammendamisel moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on
558,63 ha.
Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba
jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi
olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja
stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast
saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks
(terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi
korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu
ala ühtlaselt üle ujutatud.
Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele
väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või
avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla
fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel
ka metsamaa) tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt
keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.
Arvestades taotletava tegevuse perioodi pikkust, on täna keeruline anda hinnangut
korrastamistööde maksumuse kohta, kuna vahepealsel perioodil võib muutuda senine
turbatootmisalade taastamise metoodika ja tehnoloogia.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Mihkel Karulaas / allkirjastatud digitaalselt /
AS Elva E.P.T.
Juhatuse liige
Taotluse koostas 20.02.2024 a.
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Tartu maakonnas asuva Sangla
turbamaardla registrikande muutmine
Aktsiaselts Elva E.P.T. esitas Maa-ametile Sangla turbamaardla vähe- ja hästilagunenud turba
aktiivse tarbevaru ja aktiivse reservvaru osalise ümberhindamise aruande „Sangla turbamaardla AS Elva E.P.T. turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne“ (saabunud 17.11.2023, kirja
registreerimise nr 9-3/23/15080-3, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku ja AS Elva E.P.T. turbatootmisala mäeeraldise piires 2023. a teostatud sondeerimise ja topograafilise mõõdistamise tulemuste põhjal.
Aruande koostamise eesmärgiks oli AS Elva E.P.T. turbatootmisala mäeeraldise jääkvaru koguse
täpsustamine. Jääkvaru ümberhindamiseks tehti mäeeraldise piires tarbevaru määramise tasemele vastava uuringuvõrguga turbalasundi sondeerimine ja võeti 160 punktist proove turba üldanalüüsiks.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1., 2., 63. ja 64. plokk), mis paiknevad Tartu
maakonnas Elva vallas Sangla ja Väike-Rakke külades riigile kuuluval Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olevatel katastriüksustel Sangla turbaraba (tunnus 66601:006:0001), Sangla turbaraba (tunnus 66601:006:0002) ja Aiaturba (tunnus
66601:006:0010), millede volitatud asutus on Maa-amet.
Ümberhindamiseks esitatud varuplokid hõlmavad Sangla turbamaardla hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru 1. ja 14. plokki, vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 2. plokki ning osaliselt vähelagunenud turba aktiivse reservvaru 19. plokki ja hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 20.
plokki.
Aruandes moodustatud varuplokid asuvad suures osas aktsiaseltsile Elva E.P.T. antud kaevandamisloa nr KMIN-029 AS Elva E.P.T. turbatootmisala mäeeraldise piires. Aruandes on kirjeldatud, et aruandes moodustatud 1. ja 2. ploki piirid moodustati selliselt, et need langeks
kokku olemasolevate freesväljakute piiridega ning külgneks erinevate piiranguvöönditega ja Sangla kütteturba tootmisala mäeeraldise piiriga. Sellest tulenevalt on varasemalt kogutud
geoloogilist infot kasutades 1. plokk ja 2. plokk moodustatud osaliselt väljapoole mäeeraldist: 1. ja 2. ploki põhjapoolse lahustüki lääneosa kuni 45 m ja keskmise lahustüki lõunaosa kuni 9 m ulatuses ning 1. ploki lõunapoolse lahustüki põhjaosa kuni 76 m ulatuses. Need alad asuvad
maavarana arvel oleva aktiivse reservvaru plokkidel.
KORRALDUS
7. detsember 2023 nr 1-17/23/2697
2
Aruandes moodustatud 63. ja 64. ploki alal asub puurkaev (Eesti looduse infosüsteemi kood (edaspidi EELIS kood) PRK0007494) ja selle sanitaarkaitseala. Aruandes on moodustatud
passiivse tarbevaru plokid puurkaevu ja selle sanitaarkaitsealaga kattuvale alale.
Aruandes moodustatud 1. ja 2. ploki keskmise lahustüki lääneosa kattub kuni 11 m ulatuses III kategooria kaitsealuste liikide Lyrurus tetrix (teder; EELIS kood KLO9106101) ja Vipera berus (harilik rästik; EELIS kood KLO9106134) elupaikadega. Aruandele on lisatud Keskkonnaameti
nõusolek varu aktiivse tarbevaruna arvele võtmiseks.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara vastas hästilagunenud ja
vähelagunenud turba kasutusala määramise nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 42 lõike 3 punkti 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 30.06.2023 maavarade registris Sangla turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1.1 hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 558,70 ha – 2876 tuh t (aruandes 1. plokk),
1.2 vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 364,51 ha – 533 tuh t (aruandes 2. plokk),
1.3 vähelagunenud turba passiivse tarbevaru pindalal 0,43 ha – 0,3 tuh t (aruandes 63.
plokk), 1.4 hästilagunenud turba passiivse tarbevaru pindalal 0,43 ha – 3 tuh t (aruandes 64.
plokk).
2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0195) kande muudatus sisse vastavalt korralduse
punktile 1.
3. Korraldus teha teatavaks aktsiaseltsile Elva E.P.T., OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja Elva Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes
62
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
Piketi nr 3-1
Maapinna abs kõrgus, m 35.85 36.31 36.26 36.87 37.99 38.20 38.18 37.68 37.74 38.32 38.80 38.20
Lamami abs kõrgus, m 34.85 32.71 34.56 34.47 34.20 34.70 34.28 34.68 35.04 35.62 35.60 35.20
Turbalasundi kogupaksus, m 1.00 3.60 1.70 2.40 3.79 3.50 3.90 3.00 2.70 2.70 3.20 3.00
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 6-1
Maapinna abs kõrgus, m 35.68 36.76 36.91 37.29 38.55 38.27 38.40 38.20 38.65 39.08
Lamami abs kõrgus, m 34.28 33.76 33.91 34.19 34.35 34.17 34.40 36.70 37.45 36.18
Turbalasundi kogupaksus, m 1.40 3.00 3.00 3.10 4.20 4.10 4.00 1.50 1.20 2.90
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 10-1
Maapinna abs kõrgus, m 37.83 37.91 37.94 37.22 37.78
Lamami abs kõrgus, m 33.73 33.81 34.04 33.72 34.18
Turbalasundi kogupaksus, m 4.10 4.10 3.90 3.50 3.60
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 242 180 191 149
287 166 224 172 219 195 224 196 164
183 259 144 275 126 274 186 162 233 181 190
0.30 1.00 0.20 0.50 0.69 1.75 1.40 1.10 0.90 1.40 1.10 1.40
0.70 0.40 0.70 1.40 1.60 1.70 0.70 0.50 1.70
1.00 1.10 0.80 0.50 0.90
6-2 6-3 6-4 6-5 6-6 6-7 6-8 6-9 6-10
10-2 10-3 10-4 10-53-2 3-3 3-4 3-5 3-6 3-7 3-8 3-9 3-10 3-11 3-12
20 aR
19 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
37 aT
38 aT
Plokk 19 aR Plokk 20 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
19 aR
20 aR
19 aR
20 aR
20 aR
19 aR
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
19 aR
20 aR
47 aT
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III' E m
E m
E m
W m
W m
W m
3-6
37 38 39 40 41 42 53 44 45 46 47 48 49 50
6-4
62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72
73
10-3
161 162 163 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 175 176
6-4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
V 1 : 100
H 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Proovivõtupunkt
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
0 500 m250
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
I-I' ... III-III'
Geoloogilised läbilõiked
Graafiline lisa 3/6
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
III kategooria kaitsealused liigid
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
20.02.2024
Kaevandamisel jäetav põhjatervik
6 6 6 0 1 :0
0 6 :0
0 1 5
S a n g la m
a a rd la 8
66601:006:0001
Sangla turbaraba
66601:001:0243
Sangla maardla 6
66601:006:0001
Sangla turbaraba
6 6 6 0 1 :0
0 1 :0
2 4 4
E lv a m
e ts
k o n d 2
6 9
66601:006:0014
Sangla maardla 7
6 6 6 0 1 :0
0 6 :0
0 1 5
S a n g la m
a a rd la 8
66601:006:0001
Sangla turbaraba 66601:001:0244
Elva metskond 269
66601:006:0001
Sangla turbaraba
132
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
Piketi nr 14-1
Maapinna abs kõrgus, m 36,17 36,46 37,27 36,02 35,92 36,03 36,47 36,82
Lamami abs kõrgus, m 32,97 33,66 34,37 33,22 33,02 32,73 32,67 34,02
Turbalasundi kogupaksus, m 3,20 2,80 2,90 2,80 2,90 3,30 3,80 2,80
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 17-1
Maapinna abs kõrgus, m 37,40 36,71 36,90 36,32 36,26 35,73 36,28 36,70 36,63
Lamami abs kõrgus, m 32,60 32,91 32,80 33,12 32,86 32,73 32,78 32,50 32,53
Turbalasundi kogupaksus, m 4,80 3,80 4,10 3,20 3,40 3,00 3,50 4,20 4,10
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m
Piketi nr 21-1
Maapinna abs kõrgus, m 36,04 36,61 35,93 36,23 36,54 36,04
Lamami abs kõrgus, m 32,64 32,41 32,63 32,73 32,74 33,04
Turbalasundi kogupaksus, m 3,40 4,20 3,30 3,50 3,80 3,00
Vähelag. turbakihi paksus, m
Vahekaugused, m 203 188 215 240 173
86 198 206 158 221 188 247 201135 161 220 226 232 191 220
14-3 14-4 14-5 14-6 14-7 14-8 14-9 17-2 17-3 17-4 17-5 17-6 17-7 17-8 17-9
21-2 21-3 21-4 21-5 21-6
0,30 0,20 0,50 0,20 0,25 0,10 0,60 1,20 0,60 0,80 0,10 0,25 0,10
36,33
33,33
3,00
14-2
0,40
134
- - - -
- - - - - -
19 aR
20 aR
2 0 a
R 1 9 a
R
2 0 a
R 1 9 a
R
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
12 aT
12 aT 12 aT
Läbilõige IV-IV' Läbilõige V-V'
Läbilõige VI-VI' E m
E m
E m
W m
W m
W m
14-6
132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143
17-8
144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 154 155 156 157 158 159 160
14-6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
V 1 : 100
H 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Vähelagunenud turvas
Hästilagunenud turvas
Liivsavi / saviliiv
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Proovi number
Proovivõtupunkt
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Külgneva mäeeraldise piir
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
0 500 m250
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
IV-IV' ... VI-VI'
Geoloogilised läbilõiked
Graafiline lisa 4/6
Uuringuaegne veetase
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
20.02.2024
Kaevandamisel jäetav põhjatervik
66601:003:0124
Sangla maardla 2
66601:006:0002
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Sangla turbaraba 66601:006:0010
Aiaturba
6 6 6 0 1 :0
0 6 :0
0 0 8
S a n g la t u rb
a to
o tm is a la
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
tootmisala
Sangla kütteturba tootmisala
Sangla kütteturba
to o tm is a la
S a n g la k
ü tt e tu rb
a66601:003:0124
Sangla maardla 2
66601:003:0124
Sangla maardla 2
66601:006:0002
Sangla turbaraba
3 8
3 8
39
3 7
3 7
3 8
38
39
39
39
39
39
39
39
3 9
3 9
39
3 9
40
40 40
4 0
4 0
40
41
4 1
39 40
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja linnuala Alam-Pedja loodusala
B e t
60501:003:0405
66601:002:0062
66601:006:0001
66601:002:0305
66601:006:0004
66601:002:0018
66601:002:0059
66601:006:0014
66601:006:0015
66601:001:0243
66601:001:0244
17101:001:1959
66601:001:0241
66601:001:0242
Väljakaubi
Otsa
Sangla turbaraba
Jaska
Turbatsehhi
Hermani
Sooranna
Sangla maardla 7
Sangla maardla 8
Sangla maardla 6
Elva metskond 269
Rehemetsa
Sangla maardla 5
Elva metskond 268
66601:006:0016 Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 66601:006:0005
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
39.77
39.82
39.80
39.96
40.07
39.69
39.95
39.90
39.59
39.77
40.17
40.25
40.09
39.68
40.11
39.74
40.28
40.31
40.42
40.43
40.43
40.45
40.05
40.04
40.49 39.74 39.89 39.22
40.17
39.87
39.97
39.82
39.83
40.21
39.51
39.69
39.40
39.68
39.18
39.02
39.14
38.87
38.55
38.64
38.48
37.76 38.50
38.78
38.60
38.06
39.18
39.22
39.82
38.07
38.56
38.59
38.16
38.53
38.36
38.90
38.95
38.62
39.19
38.84
38.72
38.95
38.78
39.43
38.99
38.98
39.39
39.48
39.94
39.58
39.81
39.28
39.48
40.09
39.94
39.75
39.66
38.81
39.65
39.09
39.50
39.76
38.85
39.71
39.19
39.99
39.43
40.66
39.87
38.86
39.57
38.85
39.27
38.13
39.95
39.75
39.49
39.69
39.39
39.21
39.15
38.56
38.94
38.64
38.60
38.61
38.19
38.49
38.27
38.22
38.59
38.05
37.97 37.53
38.32
37.71 38.04
38.44
37.94
40.70
40.57
41.30
40.57
41.12
40.53
40.77
41.03
41.28
41.27
41.23
41.35
41.07
40.61
40.53
40.87
40.95
41.40
40.96
41.32
41.04
40.85
40.50
39.63
38.71
39.76
39.95
39.48
39.02
39.53
39.28
40.45
38.61
38.55
38.48 37.11
38.29
38.56
38.36
37.11
37.70
37.86
37.05
37.27
37.01
37.29
36.94
37.18
37.29
37.76
37.49
37.99
37.86
37.68
37.14
37.77
37.74
38.05
37.96
37.59
37.16
37.87
38.80
38.48
39.35
39.27
39.55
39.53 38.21
39.51
39.58
39.73
39.51
39.38
38.83
38.90
39.38
38.67
39.44
39.40
39.54
39.47
39.75
38.26
39.80
39.47
39.59
39.97
39.87
39.81
39.54
40.61
40.47
40.06
40.32
40.36
40.60
40.54
40.68
40.53
40.46
40.35
40.55
40.62
40.54
40.48
40.50
40.20
40.33
40.23
38.93
39.78
40.02
37.99
39.96 39.31
39.29
20.05.2023
36,92
20.05.2023
37,57
20.05.2023
35,63
3 5
3 5
3 5
3 6
36
3 6
3 7
3 7
3 4
3 4
3 4
34
3 4
34
34
3 4
3 4
34
3 5
3 5
35
3 5
3 5
35
35
35
35
35
Plokk 20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 38 aT
Plokk 38 aT
Plokk 37 aT
Plokk 46aT
Plokk 47 aT
Plokk 4 7 aT
Plokk 47 aT
20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
1'
2'
3'
4'
5' 6'
7'
8'
9' 10'
11'
12'
13'14'
15'
1
2 3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15 16
171819
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Graafiline lisa 5/6
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
keskkonna registri andmetel
Puurkaevu PRK0007494 sanitaarkaitse ala
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
Taastuva soo kõlvik, pindala 629,60 ha
20.02.2024
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 468 000
6 468 500
6 469 000
6 469 500
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
6 3 1 5
0 0
6 3 2 0
0 0
6 3 2 5
0 0
N
39
4 0
37
38
3 8
38
39
3 9
3 9
3 9
3 9
4 0
37
3 7
3 7
37
3 7
3 7
3 7
K r
A
põld
PRK0007494
6660 1:00
3:01 40
66601:003:0163
66601:006:0002
66601:006:0005
66601:006:0006
6660 1:00
3:00 48
66601:006:0010
66601:006:0011
66601:003:0128
66601:003:0124
66601:006:0013
66601:006:0016
Aruo tsa
Jusiko
Sangla turbaraba
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee
Kaasiku
Kopr auru
Aiaturba
Lehise
Elva metskond 188
Sangla maardla 2
Sangla maardla 4
Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
tootmisala
Sangla kütteturba
40.05
40.04
40.49 39.74
40.17
39.87
39.97
39.82
39.83
40.61
40.53
37.64
37.26
37.39
36.71
36.38
36.38
38.11
37.47
38.73 39.24
39.49
38.78 38.59
39.83
39.27
40.16
38.55
39.82
38.69
38.18
39.86
39.77
39.45
39.46
39.44
38.54
38.64 37.20
37.25
36.91
37.18
36.84
37.11
37.80
36.73
37.12
36.81
36.79
36.97
37.18
37.05
37.25
35.48
36.46
35.32 36.22
35.79
35.11
35.70
34.50
34.92
34.03
37.13
37.17
37.16
37.18
37.03
37.03
37.42
36.98
37.66 37.76
37.79
37.60
37.62
37.32
37.91
37.09
36.99 36.87
37.61
37.84
38.24
38.82
38.58
39.67
40.04
38.98
39.44
40.23
40.03
40.16
39.47
40.07
39.65
39.64
40.08 39.94
39.75
39.70
39.68
39.53
39.47
39.71
39.67
39.72
39.73
39.57
39.38
39.12
37.91
36.58
37.26
36.58
37.01
37.01
38.77
37.75
38.67
38.64
38.04
37.70 37.77
35,08
24.05.2023
20.05.2023
35,32
20.05.2023
35,91
34
3 3
33
3 3
33
33
3 3
3 3
3 3
3 3
33
33
33
33
3 3
3 3
3 3
3 4
Plokk 19 aR
Plokk 19 aR Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 12 aT
Plokk 6 aT
10'
19
20'
21'
22'
23'
24'
25' 26'
27'
28'
29' 24
25
2627
28
29
30
31
32
17'
18' 19'
30'
31'
32' 33'
34'
22
23
33
34
35
36 37 38
39
40
16'
35'
36' 37'20
1
41
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
1:5000
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
keskkonna registri andmetel
Puurkaevu PRK0007494 sanitaarkaitse ala
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Graafiline lisa 6/6
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
24/4722
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
Taastuva soo kõlvik, pindala 629,60 ha
20.02.2024
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 465 500
6 466 000
6 466 500
6 467 000
6 2 9 5
0 0 N
39
3 5
3 5
3 5 3 6
36
3 6
3 7
3 7
3 4
3 4
3 4
34
3 4
34
34
3 4
3 4
34
3 5
3 5
35
3 5
3 5
35
35
35
35
35
3 8
3 8
39
39
3 9
3 7
3 7
3 8
38
39
39
39
39
39
39
39
39
3 9
3 9
39
3 9
40
40
40
4 0
4 0
40
41
4 1
39 40
Alam-Pedja looduskaitseala
Alam-Pedja linnuala
Alam-Pedja loodusala
Bet
Bet
Bet
B e t
B e t
Bet
Bet
B e t
Kr
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
K r
K r
60501:003:0405
66601:002:0062
66601:006:0001
66601:002:0305
66601:006:0004
66601:002:0018
66601:002:0059
66601:006:0014
66601:006:0015
66601:001:0243
66601:001:0244
17101:001:1959
66601:001:0241
66601:001:0242
Väljakaubi
Otsa
Sangla turbaraba
Jaska
Turbatsehhi
Hermani
Sooranna
Sangla maardla 7
Sangla maardla 8
Sangla maardla 6
Elva metskond 269
Rehemetsa
Sangla maardla 5
Elva metskond 268
66601:006:0016
Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 66601:006:0005
Sangla III turbatootmisala
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
39.77
39.82
39.80
39.96
40.07
39.69
39.95
39.90
39.59
39.77
40.17
40.25
40.09
39.68
40.11
39.74
40.28
40.31
40.42
40.43
40.43
40.45
40.05
40.04
40.49 39.74 39.89
39.22
40.17
39.87
39.97
39.82
39.83
40.21
37.92 37.98
37.86
37.69 37.59
37.75 37.77
38.32
37.83
37.75 37.66
37.55
37.59 37.67
38.00 37.58
37.87
37.91 37.67
37.64 38.39
37.89 37.54
37.85
38.14 37.70
37.74 38.33
37.60
37.99 38.06
38.25
39.52
39.67
39.61
39.45
39.17
38.53 37.78 37.52 37.38 37.33 37.58
37.14 37.37 37.77 38.27
38.60 38.24 38.08 38.06 37.87 38.59
39.51
39.69
39.40
39.68
39.18
39.02
39.14
38.87 38.55
38.64
38.48
37.76 38.50
38.78
38.60
38.06
39.18
39.22
39.82
37.45 37.44 37.66 37.75 38.14
38.51 37.69 37.56 37.55 37.39 37.36
37.48 37.71 37.78 38.12
38.72 37.73 37.60
37.52 37.48 37.42
38.53 37.94 37.72 37.73 37.73 37.73
37.38 37.51 37.45 37.62 38.03
38.72 37.51 37.55 37.59
38.00 37.90 38.02 38.25 39.25
38.07
38.56
38.59
38.16
38.53
38.36
38.90
38.95
38.62
39.19
38.84
38.72
38.95 38.78
39.43
38.99
38.98 39.39
39.48 39.94
39.58
39.81 39.28
39.48 40.09
39.94
39.75
39.66
38.81
39.65
39.09
39.50 39.76
38.85
39.71
39.19
39.99
39.43
40.66
39.87
38.39
38.28 38.10
37.87 37.62
37.60 37.61
37.71
37.83
37.56 37.77
37.90 38.88 38.32
38.68
38.41 38.23
38.22 38.06
39.45 37.53
37.47
37.63
37.58
37.51
37.43
37.46
37.48
37.51
37.53
38.85
37.50
38.94 39.01
37.68
37.54
37.42
37.48
37.34
37.70
39.15
37.44
38.93
37.84
37.30
37.82
37.88
37.90
37.81
39.25
38.95
38.07
38.14
39.01
38.13
38.25
38.24
38.27
38.19
39.21 39.06
38.27
38.05
38.35
38.10
38.22
38.84
38.35
38.68 38.69
38.56
38.24 38.28
38.46
38.40
38.43
38.30
39.03
39.50
39.64 39.75
39.73 39.74
39.65 39.62
39.26
38.44 38.63
38.54 38.27
38.32 38.72
38.73
38.70 38.87
39.03
39.16 39.34
39.46 39.20
39.30 39.41
39.08
38.91 38.94
38.37 38.50
38.49 38.83
38.71 38.62
38.62
38.60 38.68
38.46
38.59
38.45 38.35
38.25 38.37
38.36 38.42
38.75 38.56
38.20 38.44
38.38
38.52
38.36 38.57
38.46 38.49
38.55 38.33
38.30 38.14
38.08
38.88
38.82
38.98
38.97 39.05
38.79 39.10
38.69
38.85
38.81 38.68
38.54
39.11
38.76
39.13 39.04
38.71
39.01 38.74
38.66
38.89 38.66
39.06 38.38
38.52 38.62
38.64 38.85
38.67
38.18
38.01
38.27 38.05
38.53 38.44
38.13
38.63 38.70
38.74 38.34
38.24
38.53
38.42
38.14
37.98
38.39
38.00
38.22 38.26
38.23
38.41
38.43
38.21 38.40
38.54
38.47
38.36
38.58
38.12
37.97
38.66
38.59
38.28
38.32
38.25
38.17
38.78
38.86
39.57
38.85
39.27
38.13
39.95
39.75
39.49
39.69
39.39
39.21
39.15
38.56
38.94
38.64
38.60
38.61
38.19
38.49
38.27
38.22
38.59
38.05
37.97 37.53
38.32
37.71 38.04
38.44
37.94
38.07
38.15
38.33
38.76
39.27
38.62
38.20
38.28
38.31
38.99
39.14
38.91
38.47
38.46
38.22
38.18
38.50
38.91
38.57
38.16
38.16
38.19
38.08
38.13
39.35 39.70
39.53
38.80
39.17 39.30
39.52
39.25
39.49 39.71
39.64 39.67
39.67 39.78
38.23
38.17
38.12
38.44
38.24
38.48
38.43
38.36
38.33
38.60
38.70
38.43
38.36
37.83
38.34
37.91
37.93
38.15
38.20
38.02
38.09
38.16
38.06
38.63
38.20
38.21
38.21
38.30
38.35
38.28
38.69
38.29
38.23
38.31
38.29
38.36
38.85
38.20 38.57
38.40
38.41
38.52
38.45
38.80
38.45
38.42
38.91
38.34
38.21
38.79
38.85
38.08
38.44
38.57
38.42
38.52 38.26
38.10
38.20
38.69
38.27
38.21
38.74
40.70
40.57
41.30
40.57
41.12
40.53
40.77
41.03
41.28
41.27
41.23
41.35
41.07
40.61
40.53
40.87
40.95
41.40
40.96
41.32
41.04
40.85
40.50
39.63
38.71
39.76
39.95
39.48
39.02
39.53
39.28
40.45
38.61
38.55
38.48 37.11
38.29
37.99
38.25 37.74
36.96 36.59
36.80 36.67
37.38
36.89
37.29 37.88
38.46
36.63 36.72
37.01
38.56
38.61
39.03
36.64
37.09
37.68
37.06
38.31
37.04
36.74
36.86
38.54
37.20
36.75
38.22
37.06
36.96
36.95
38.56
37.01
36.94
37.83
37.85
38.78
37.54
37.91
39.44 39.54
39.47
36.81 36.36
36.26 36.28
37.54 36.27
36.40 36.28
36.94 36.29
36.36 36.27
36.82
36.61
36.52
38.14
36.93
39.03
37.67 37.82
37.66
36.60 36.98
36.41 36.51
37.27
38.71 38.32
38.56
38.36
37.11
37.70
37.86
37.05
37.27
37.01
37.29
36.94
37.18
37.29
37.76
37.49
37.99
37.86
37.68
37.88
37.63
37.14
37.66
37.77
37.74
38.05
37.96 37.59
37.16
37.87
38.80
38.48
39.35
39.27
39.55
39.53
38.21
39.51
39.58
39.73
39.51
39.38
38.83 38.90
39.38
38.67
39.44
39.40
39.54
39.47
39.75
38.26
39.80 39.47
39.59
39.97
39.87
39.81
39.54
40.61
40.47
40.06
39.11
40.32
40.36
40.60
40.54
40.68
40.53
40.46
40.35
40.55
40.62
40.54
40.48
40.50
40.20
40.33
40.23
38.93
39.78
40.02
37.99
38.50 38.91
38.47
38.62
38.95
39.27
39.20
39.41
40.14
39.19
39.25
39.17
38.74
38.53
38.83
38.48
38.73
39.17
39.96 39.26
39.28
39.16
38.77
38.64
38.98
38.67
38.64
38.81
38.96
39.07
39.22
39.06
39.22 39.39
39.34
39.52
39.23
39.63
40.18
39.79
39.59
38.35
38.27
38.19 38.19
38.32 38.11
38.30
38.45
38.49
38.41
38.68
38.93
38.75
39.17
38.74
38.61
38.33
38.34
38.18
38.23
38.51
38.29
38.53
38.92
39.29 38.93
39.16
39.37 38.91
40.31
38.88
38.54
38.13
38.06
37.99
38.35 37.86
37.54
37.81
37.83
37.91
37.82
38.07
37.83
38.21
38.29
38.10
38.83
38.63
38.69
38.56
38.54
38.13
38.38
38.24
39.31
38.62
38.61
38.32
38.13 38.45
39.00
39.29
38.25
38.64
38.10
38.04 38.76
38.57
38.19
38.57
39.69
39.48
39.28
39.72 38.68
38.35 38.67
38.50
38.30 38.81
38.54
38.16 38.53
38.42
38.87 38.84
38.39
38.36
38.24
38.52
38.66
38.39
38.26
38.51
38.47
38.68
38.89
38.99
38.17
38.37
37.99
38.70
38.12
37.84
38.21
38.11
37.98
38.02
38.17
38.75
37.96
37.94
37.97
38.05
37.06
36.72
38.69
36.59
37.09
38.26
37.61
38.08
38.38
39.44
39.24
38.43
37.54
36.53
36.51
36.97
36.20
36.48 36.59
36.08
36.37
37.54
38.30
39.01
37.35
36.13
36.27
36.81
38.14
38.10
38.10
36.54 36.52
36.74
36.44
36.18
35.80
35.97
36.23 35.93
35.95
35.67
35.89 36.18
36.16
36.64
37.09
36.53
36.42
36.72
38.85 38.75
38.85 39.11
38.26
38.33
36.79
36.85
36.51
36.47
37.74 37.59
37.83 37.44
38.08
36.93 36.71
36.77 36.92
36.53
36.55
36.91
36.56
36.39 36.57
36.59
37.78
36.52
36.60
36.47
36.59
36.88
37.57
37.56
37.65
36.44
36.50
36.54
37.37
36.85
36.88
38.24
38.20
37.03
37.02
37.67
37.64
36.18
36.23
37.45
36.49
36.18
36.33
38.13
36.98
36.21
36.15
36.90 36.94
36.31 36.20
36.09
36.58
36.79 37.40
37.35
35.86
35.89 35.93
36.01
36.01
36.03 36.19
36.18
36.66
36.96 37.52
38.00
36.11
35.81 36.57
36.51 36.37
36.37 36.56
36.32
36.42
36.36
36.24 36.34
36.12
35.66 36.37
36.42 36.54
37.00
36.79
38.56
38.53
37.38
36.55 36.98
36.43
36.13
37.40
36.98
36.92 37.27
37.36
38.36
38.25
37.88
38.09
37.94
38.36
37.65
36.75
36.72
37.07
36.91
37.04
36.70 36.56
36.67 36.63
36.95 36.69
36.79
37.11 36.84
36.94 37.59
37.42 37.45
36.68 36.60
36.72 36.84
36.71 36.95
36.61
20.05.2023
36,79
20.05.2023
36,78
20.05.2023
35,72
20.05.2023
36,92
20.05.2023
37,57
20.05.2023
35,63
20.05.2023
35,48
20.05.2023
35,46
35,46
20.05.2023
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
Plokk 1 aT
Plokk 20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 38 aT
Plokk 38 aT
Plokk 37 aT
Plokk 46 aT
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
20 aR
Plokk 19 aR
Plokk 20 aR
Plokk 47 aT
Plokk 47 aT
I
II
II
II'
I'
I'
1-1 38,37
1,90 3,30
1-2 38,66
2,10 3,80
1-3 38,55
1,90 4,00
1-4 38,50
1,90 3,90
1-5 39,50
1,40 4,60
1-6 39,60
2,70 4,80
1-7 39,45
2,70 4,70
2-1 35,83
- 1,40
2-2 36,56
0,70 1,80
2-3 36,12
0,50 1,00
2-4 36,98
1,00 2,40
2-5 38,10
1,50 3,10
2-6 37,90
1,40 3,10
2-7 38,07
1,40 3,10
2-8 38,11
1,40 2,90
2-9 38,07
1,70 3,00
2-10 38,85
1,40 2,80
2-11 39,22
2,10 3,90
2-12 39,17
1,80 3,80
3-1 35,85
0,30 1,00
3-2 36,31
1,00 3,60
3-3 36,26
0,20 1,70
3-4 36,87
0,50 2,40
3-5 38,00
0,70 3,80
3-6 38,20
1,75 3,50
3-7 38,18
1,40 3,90
3-8 37,68
1,10 3,00
3-9 37,74
0,90 2,70
3-10 38,32
1,40 2,70
3-11 38,80
1,10 3,20
3-12 38,20
1,40 3,00
4-1 36,08
0,10 1,30
4-2 36,71
0,80 3,10
4-3 36,74
0,60 3,10
4-4 37,26
0,80 3,00
4-5 38,63
1,50 3,20
4-6 38,44
1,30 3,60
4-7 38,24
1,20 3,40
4-8 37,77
1,10 3,20
4-9 37,84
1,40 2,60
4-10 38,95
1,40 3,20
4-11 38,43
1,20 3,00
4-12 37,97
1,20 2,60
5-1 35,95
- 0,70
5-2 36,48
0,50 2,80
5-3 36,69
0,70 2,80
5-4 37,02
0,70 3,00
5-5 38,63
1,40 3,10
5-6 38,31
1,10 3,50
5-7 38,23
0,80 4,00
5-8 37,55
0,40 1,20
5-9 38,76
0,70 2,10
5-10 38,15
1,30 2,80
5-11 39,08
1,70 2,90
6-1 35,68
- 1,40
6-2 36,76
0,70 3,00
6-3 36,91
0,40 3,00
6-4 37,29
0,70 3,10
6-5 38,55
1,40 4,20
6-6 38,27
1,60 4,10
6-7 38,40
1,70 4,00
6-8 38,20
0,70 1,50
6-9 38,65
0,50 1,20
7-1 36,07
0,60 2,40
7-2 36,50
0,30 2,80
7-3 36,78
0,30 3,10
7-4 37,03
0,30 3,00
7-5 38,47
0,70 4,20
7-6 38,35
0,80 2,40
7-7 38,43
1,00 4,00
7-8 37,97
0,75 3,90
7-9 37,62
- 0,30
7-10 37,42
0,40 2,80
8-1 36,48
- 1,80
8-2 36,72
0,30 2,80
8-3 37,23
1,00 3,70
8-4 37,44
1,20 3,30
8-5 38,97
2,2 4,80
8-6 39,48
2,00 5,30
8-7 38,49
1,60 4,30
8-8 38,19
1,30 4,00
8-9 37,60
0,80 2,60
8-10 37,60
0,40 3,30
9-1 37,62
0,60 3,80
9-2 37,85
0,70 4,20
9-3 37,51
0,80 3,40
9-4 37,44
0,40 3,50
9-5 37,67
0,70 3,50
10-1 37,83
1,00 4,10
10-2 37,91
1,10 4,10
10-3 37,94
0,80 3,90
10-4 37,22
0,50 3,50
10-5 37,78
0,90 3,60
11-1 37,65
0,70 3,60
11-2 38,11
1,00 3,90
11-3 37,77
0,40 3,30
11-4 37,28
0,40 3,00
11-5 37,48
0,50 2,60
8-2 36,72
0,30 2,80
Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
1'
2'
3'
4'
5' 6'
7'
8'
9'10'
11'
12'
13'14'
15'
1
2 3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14 15
16
1718 19
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
Proovivõtupunkt
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
0 500 m250
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Alam-Pedja looduskaitseala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala Mäeeraldise plaan
Graafiline lisa 1/6
Tauri Põldema
Erki Vaguri 24/4722
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
20.02.2024
Olemasoleva mäeeraldise piir
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Sangla turbaraba
66601:006:0001
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 468 000
6 468 500
6 469 000
6 469 500
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
6 3 1 5
0 0
6 3 2 0
0 0
6 3 2 5
0 0
N
40
34
34
3 3
33
3 3
33
33
3 3
3 3
3 3
3 3
33
33
33
33
3 3
3 3
3 3
3 4
3 7
37
38
3 8
3 8
3 8
38
39
3 9
3 9
3 9
39
3 9
4 0
37
3 7
3 7
37
3 7
3 7
3 7
3 3
3 2
p in
n
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
K r
pinn
A
põld
PRK0007494
6660 1:00
3:01 40
66601:003:0163
66601:006:0002
66601:006:0005
66601:003:0032
66601:006:0006
6660 1:00
3:00 48
66601:006:0010
66601:006:0011
66601:003:0128
66601:003:0124
66601:006:0013
66601:006:0016
Aruo tsa
Jusiko
Sangla turbaraba
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee
Kaasiku
Kopr auru
Aiaturba
Lehise
Elva metskond 188
Sangla maardla 2
Sangla maardla 4
Sangla maardla 9
66601:006:0015
Sangla maardla 8
66601:006:0014
Sangla maardla 7
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
tootmisala
Sangla kütteturba
37.64
37.26
37.39
37.30
36.05
36.06
36.07
37.38
36.71
36.38
36.38
38.11
37.47
36.21
36.41
36.00
35.80
36.90
38.73 39.24
39.49
38.78 38.59
39.83
39.27
40.16
38.55
39.82
38.69
38.18
39.86
39.77
39.45
38.49
39.46
39.44
38.54
38.64 37.20
37.25
36.91
37.18
36.84
37.11
37.80
37.74 36.65
36.29
36.12
36.10
38.85
38.60
36.54
37.10
37.44
36.16
37.44
36.00
36.62
36.06 36.30 38.71
36.07
36.07
38.86
38.02
36.01 35.95
35.99
35.90
39.00
36.13
36.04
36.33
36.09
36.29
36.37
36.26
36.34
36.19
36.02 36.19
36.08
36.06
36.00 35.85
36.06
35.87
36.67
35.77
35.90
36.08 39.03
36.29 35.99
36.08
36.07
36.73
37.12
36.81
36.79
36.97
37.18
37.05
37.25
36.06
36.23
35.98
36.09
36.24
36.05
36.03
35.94
36.18
36.01
35.93
36.47 35.98
36.25
35.85
36.00
36.40
36.14
39.21
37.93
35.97
36.05
36.05
35.48
36.46
35.32 36.22
35.79
35.11
35.70
34.50
34.92
34.03
37.13
37.17
37.16
37.18
37.03
37.03
35.97
36.09
36.07
36.27
36.65
36.33
36.35
36.22
36.31
36.51
36.65
36.35
36.34
36.02
36.38
36.45
36.16
36.23
35.97
35.97
38.08
36.17
36.15
36.01
36.05
36.05
36.07
35.99
36.19
39.07
38.18
37.89
38.88
38.71
37.88
36.06
36.42
36.25
36.01
35.98
36.64
36.48
35.87
36.05
36.02
36.24
36.21
38.52 36.03
36.02
35.89
36.54
37.58
38.26
37.44
36.08
36.42
36.10
36.17
36.10
36.23
37.16
36.18
35.87
35.81
35.84
35.88
36.44
36.21
36.24
37.42
36.98
37.66 37.76
35.98
35.83
34.03 36.19
36.64
36.09
36.28
36.36
36.23
36.13
36.26
35.76
35.85
36.20
35.86
35.84
36.72
35.81
35.93
36.24
36.08
36.12 38.23
37.58
38.40
38.65
37.98
39.13
38.89
37.77
36.23
38.27
38.86
39.07
35.87
36.18
36.51
36.64
35.64
36.62
36.30
35.71
35.49
35.86 38.17
36.07
36.70
36.70
36.16
36.00
36.02
36.72
35.92
37.05
35.93
35.81
36.08
38.62
37.44
36.37
36.22
36.93 35.83
35.89
38.51
38.52
35.91
35.65
36.55
36.25
35.94
36.23 37.13
37.18
38.31
38.49
37.41 36.01
35.76
37.70
37.03
36.82 35.85
35.69
35.70
37.25
35.74 36.37
36.68
36.20
35.94
35.76
37.56
38.57
37.77 35.67
35.45 35.74
35.69
37.91
38.72
35.78
35.45 35.95
36.88
36.83 38.20
38.13
37.68
35.88
36.14
38.43
39.41
39.18
38.13
38.17
36.07
35.96
36.49
37.18
36.54
36.80
36.11
36.11
36.88
36.03
38.18
35.99
37.93
37.82
35.79
35.90
36.23
35.97
35.65
35.93 37.68
37.73
35.99 35.61
35.77
35.90
35.56
37.79
37.60
37.62
37.32
37.91
37.09
36.99 36.87
37.61
37.84
38.24
38.82
38.58
39.67
40.04
38.98
39.44
40.23
40.03
40.16
39.47
40.07
39.65
39.64
40.08 39.94
39.75
39.70
39.68
39.43
39.32
38.77
38.19
37.63
37.38
38.64
39.21
39.25
37.70
37.19
37.16
37.12 38.65
39.53
39.47
39.71
39.67
36.81
38.30
38.10
36.84
36.70
36.78
36.68 38.59
36.63
38.36
36.37
36.17
36.18
36.37
36.80
37.67
36.29
36.24
36.03
36.39
39.72
39.73 36.41
36.21
36.23
36.40
36.38
36.63
36.33
36.28
36.68
39.57
39.38
39.12
36.42
34.27
36.22
37.12
36.12 37.91
36.58
37.26
36.12
36.26
36.34
37.40
37.73
37.24
36.61
36.09
36.29
36.93
36.58
37.01
37.01
38.77
37.75
38.67
38.64
38.04
36.76
36.03
35.70
35.84
35.53
35.68
35.74
35.77
37.98
38.12
35.91
35.81
37.54
36.75
35.49 35.53
36.12
35.71 35.51
35.95
35.73
37.63
37.91
36.35
35.55
36.85
37.70 37.77 37.30
36.69
36.49
35,08
24.05.2023
20.05.2023
35,32
20.05.2023
35,42
20.05.2023
35,91
20.05.2023
35,20
20.05.2023
34,97
20.05.2023
34,85
20.05.2023
35,91
Plokk 1 aT
Plokk 19 aR
Plokk 19 aR Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 20 aR
Plokk 12 aT
Plokk 6 aT
Plokk 2 aT
Plokk 1 aT
63 pT 64 pT
IV'
IV
V
V'
VI
VI'
12-1 36,42
0,20 3,50
12-2 36,26
- 2,80
12-3 36,51
0,20 3,80
13-1 36,31
0,40 2,80
13-2 37,12
1,00 3,80
13-3 36,98
0,80 4,30
13-4 37,10
1,00 5,10 13-5
36,18
- 2,60
13-6 35,85
- 2,80
13-7 36,58
0,50 3,10
13-8 36,79
0,80 3,70
13-9 37,25
1,10 3,10
14-1 36,17
0,30 3,20
14-2 36,33
0,40 3,00
14-3 36,46
0,20 2,80
14-4 37,27
0,50 2,90
14-5 36,02
0,20 2,80
14-6 35,92
0,25 2,90
14-7 36,03
- 3,30
14-8 36,47
0,10 3,80
14-9 36,82
0,60 2,80
15-1 36,43
0,60 3,80
15-2 36,31
0,60 3,20
15-3 36,32
0,30 3,80
15-4 36,33
0,10 3,20
15-5 36,34
0,20 3,00
15-6 36,01
- 3,00
15-7 36,06
- 3,30 15-8
36,69
0,50 3,90
15-9 36,77
0,60 3,50
16-1 36,73
0,90 3,50
16-2 36,15
0,40 3,60
16-3 36,26
0,50 3,80
16-4 35,95
- 3,10
16-5 35,95
- 3,20 16-6
35,85
- 3,20
16-7 35,89
- 3,60
16-8 36,59
0,30 3,60
16-9 37,15
0,50 3,60
17-1 37,40
1,20 4,80
17-2 36,71
0,60 3,80
17-3 36,90
0,80 4,10 17-4
36,32
- 3,20
17-5 36,26
0,10 3,40 17-6
35,73
- 3,00
17-7 36,28
- 3,50
17-8 36,70
0,25 4,20
17-9 36,63
0,10 4,10
18-1 37,99
1,30 4,70
18-2 37,81
0,40 5,00
18-3 37,80
0,70 4,50 18-4
36,96
- 3,90
18-5 36,52
- 3,60
18-6 35,62
- 3,00
18-7 35,79
- 3,50
18-8 36,46
- 4,20 18-9
36,84
- 4,30
19-1 36,53
- 3,80
19-2 36,43
- 4,00
19-3 35,86
- 3,10
19-4 36,03
- 3,50
19-5 36,36
- 2,80
19-6 36,86
- 4,10
19-7 36,19
- 3,30
20-1 36,15
- 3,50
20-2 36,38
- 3,30
20-3 35,82
- 3,00
20-4 36,17
- 3,50
20-5 36,91
- 4,20 20-6
36,36
- 3,30
21-1 36,04
- 3,40
21-2 36,61
- 4,20
21-3 35,93
- 3,30 21-4
36,23
- 3,50
21-5 36,54
- 3,80
21-6 36,04
- 3,00
22-1 36,73
- 4,30
22-2 36,80
- 4,90
22-3 36,25
- 3,50
22-4 36,00
- 3,70
22-5 36,76
- 4,40
15-8 36,69
0,50 3,90
Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Kogu lasundi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
16'
17'
18' 19'
20'
21'
22'
23'
24'
25' 26'
27'
28'
29'
30'
31'
32' 33'
34'
35'
36' 37'20
1
22
23
24
25
2627
28
29
30
31
32
33
34
35
36 37
38
3940
41
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Pindala 629,60 ha
Nr X Y
1' 6 469 169,73 629 936,12
2' 6 469 288,33 630 931,67
3' 6 469 415,67 630 922,19
4' 6 469 538,69 632 227,39
5' 6 468 915,15 632 286,00
6' 6 468 882,80 632 011,91
7' 6 468 071,56 632 073,97
8' 6 467 974,63 632 136,80
9' 6 467 377,28 632 183,97
10' 6 467 383,59 631 259,84
11' 6 467 979,70 631 193,84
12' 6 467 869,39 630 020,51
13' 6 468 168,01 629 990,09
14' 6 468 166,11 629 913,85
15' 6 468 817,08 629 883,37
0 500 m250
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Külgneva mäeeraldise piir
1
1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir
Maardla piir (asendiplaanil)
Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m
Proovivõtupunkt
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru)
Veehaarde sanitaarkaitseala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Eesvoolu kaitsevöönd
III kategooria kaitsealused liigid
Sideehitise kaitsevöönd
Maaparandussüsteemi maa-ala
Ranna või kalda piiranguvöönd
Tee kaitsevöönd
IV IV'
keskkonna registri andmetel
Puurkaevu PRK0007494 sanitaarkaitse ala
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected]
Loa omanik
(esindaja nimi ja allkiri) /Allkirjastatud digitaalselt/
0 200 m100
1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Keskkonnaregistri Sangla turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024).
- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.02.2024);
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.02.2024);
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER mai - juuni 2023.
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala Mäeeraldise plaan
Graafiline lisa 2/6
24/4722
Elva E.P.T. AS
Kirde tn 3, Elva linn, Tartu maakond
20.02.2024
Olemasoleva mäeeraldise piir
Tauri Põldema
Erki Vaguri
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
Sangla turbaraba
66601:006:0002
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 469 119,48 630 006,01
2 6 469 178,26 630 825,45
3 6 469 192,90 631 008,12
4 6 469 343,94 631 008,88
5 6 469 454,98 632 199,63
6 6 468 925,37 632 265,33
7 6 468 897,23 631 969,41
8 6 468 062,76 632 028,50
9 6 467 903,05 630 091,11
10 6 468 203,77 630 071,41
11 6 468 197,31 629 999,91
12 6 468 790,92 629 935,78
13 6 468 814,01 629 957,78
14 6 467 952,46 631 270,29
15 6 467 977,03 631 572,04
16 6 467 981,66 632 081,95
17 6 467 456,92 632 128,91
18 6 467 460,11 631 626,03
19 6 467 473,35 631 314,68
20 6 467 357,72 630 328,86
21 6 467 293,81 630 799,12
22 6 466 961,33 630 757,09
23 6 466 901,89 631 306,33
24 6 466 090,44 631 207,67
25 6 465 794,30 631 156,96
26 6 465 299,75 631 065,02
27 6 465 350,15 630 798,64
28 6 465 244,56 630 778,61
29 6 465 345,52 630 245,03
30 6 465 398,48 629 958,37
31 6 466 065,29 630 081,67
32 6 466 158,94 629 619,25
33 6 467 100,85 629 781,16
34 6 467 154,03 629 836,64
35 6 467 095,39 630 195,87
36 6 467 051,37 630 191,07
37 6 467 039,26 630 284,40
38 6 467 032,16 630 339,24
39 6 467 107,76 630 350,74
40 6 467 155,28 630 310,74
41 6 467 165,66 630 302,47
Pindala 558,63 ha
16' 6 467 340,86 630 849,89
17' 6 467 001,68 630 811,26
18' 6 466 952,27 631 234,82
19' 6 466 943,35 631 311,37
20' 6 466 090,44 631 207,67
21' 6 465 794,30 631 156,96
22' 6 465 299,75 631 065,02
23' 6 465 350,15 630 798,64
24' 6 465 244,56 630 778,61
25' 6 465 345,52 630 245,03
26' 6 465 314,46 630 239,20
27' 6 465 382,60 629 909,37
28' 6 466 032,03 630 029,22
29' 6 466 114,83 629 611,79
30' 6 467 075,22 629 774,31
31' 6 467 107,71 629 778,39
32' 6 467 174,55 629 833,90
33' 6 467 163,78 629 947,37
34' 6 467 123,85 630 242,68
35' 6 467 390,43 630 285,52
36' 6 467 364,87 630 426,51
37' 6 467 351,17 630 566,29
6 465 500
6 466 000
6 466 500
6 467 000
6 467 500
6 2 9 5
0 0
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
N
39
33
TT-1
TT-2
S-4-1
S-4-2
S-8
S-9 S-10A
S-4-4
S-3
S-2-1
S-6
S-7
TT-4
TT-3
TT-5
Räni
60501:003:0440
TT-2
66601:002:0102
60501:003:0405
66601:002:0062
66601:002:0139
66601:003:0163
66601:006:0001
66601:006:0002
66601:002:0305
66601:006:0004
66601:006:0006
6660 1:00
3:00 48
66601:006:0007
66601:006:0010
66601:006:0011
66601:006:0013
66601:006:0014
66601:006:0015
66601:006:0016
66601:001:0243
66601:001:0244
17101:001:1959
66601:001:0241 66601:001:0242
60501:003:0377
Veski
Väljakaubi
Otsa
Poodikoha
Jusiko
Sangla turbaraba
Sangla turbaraba
Turbatsehhi
Kaasiku
Kopr auru
Rabaääre
Aiaturba
Lehise
Sangla maardla 4
Sangla maardla 7
Sangla maardla 8
Sangla maardla 9
Sangla maardla 6
Elva metskond 269
Rehemetsa
Sangla maardla 5
Elva metskond 268
Külakaubi
66601:006:0015 Sangla maardla 8
66601:006:0014
Sangla maardla 7
66601:006:0016 Sangla maardla 9
92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee 66601:006:0005
66601:006:0008
Sangla turbatootmisala
Sangla III turbatootmisala
S-5-1
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 200 m100
+372 668 1011, [email protected]
1:10000
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Olemasolev kraav
Kuivenduskraavi voolusuund
Tootmisväljaku veevoolusuund
Valgalad
Seirepunkti koht
Seirepunkti koordinaadid
nr
Seirepunkti
X Y
629 896,06 465 194,55
629 763,86 467 122,14
632 293,06 467 456,93
632 312,96 468 956,02
629 940,36 467 879,31
S-5-1
VELT plaan
Graafiline lisa
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Settetiik ja selle tähis
Tuletõrjevee tiik ja selle tähis
Kaardileht nr 543 Kolga-Jaani
Elva vald, Tartu maakond
Sangla turbamaardla
AS Elva E.P.T. turbatootmisala
24/4722
20.02.2024 Tauri Põldema
Erki Vaguri
6 467 500
6 468 000
6 468 500
6 469 000
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
6 3 1 5
0 0
6 3 2 0
0 0
6 3 0 0
0 0
6 3 0 5
0 0
6 3 1 0
0 0
N
5
4
3
2
1
1
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku
Hindamismetoodika
Versioon 1
Tallinn, märts 2025
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
2
Sisukord 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 2 KASUTATUD LÜHENDID ......................................................................................................................... 4 3 METOODIKAS KASUTATAVAD MÕISTED ................................................................................................. 5 4 KÄESOLEVA METOODILISE ÜLEVAATE KASUTUSVALDKONNA PIIRITLEMINE .......................................... 7 5 TURBA TOOTMISEGA KAASNEVAD VÄLISÕHU SAASTEAINED ................................................................. 9 6 TURBA TOOTMISE TEHNOLOOGIAD .................................................................................................... 11
6.1 FREESTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 11 6.2 PLOKKTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 19 6.3 TÜKKTURBA TOOTMINE ........................................................................................................................... 20 6.4 OSAKESTE HEIDE TURBA TOOTMISELT ......................................................................................................... 21 6.5 HEITEKONTROLLI MEETMED ÕHUSAASTE VÄHENDAMISEKS VÕI VÄLTIMISEKS ....................................................... 22
7 SAASTEAINETE HEITE JA HEITKOGUSTE HINDAMISE ALUSED ............................................................... 25 7.1 OSAKESTE SUURUS ................................................................................................................................. 25 7.2 ERIHEITED TURBA TOOTMISELT .................................................................................................................. 26 7.3 HEITE HINDAMINE LAADIMISELT JA AUNATAMISELT ........................................................................................ 28 7.4 HEITEALLIKA KÕRGUS MAAPINNAST ............................................................................................................ 29 7.5 HEITE KESTUS ........................................................................................................................................ 30 7.6 OSAKESTE HAJUMINE VÄLISÕHUS .............................................................................................................. 30
8 TURBA TOOTMISELT SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTUSMETOODIKA .......................................... 33 8.1 AASTASE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS ÕHUSAASTELOA VAJADUSE HINDAMISEKS ......................................... 33
8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal ......................................................................................... 34 8.1.2 Tootmisefek:ivsus ja tootmisetappide eriheited .......................................................................... 35 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide ............................................................................. 35 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt ................................................................................................ 36 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus .................................................................................................... 37
8.2 HETKELISE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS HAJUMISARVUTUSTE JAOKS ......................................................... 38 8.2.1 Heiteallika pindala ........................................................................................................................ 39 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid ........................................................................................................ 39 8.2.3 Aeg ............................................................................................................................................... 40 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus ............................................................................. 41
8.3 OSAKESTE HAJUMISE MODELLEERIMINE ...................................................................................................... 42 9 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................... 43
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
3
1Sissejuhatus Käesolev metoodika turba tootmisel välisõhku paiskuvate osakeste heite hindamiseks on koostatud kirjalike allikate põhjal. Tegemist on metoodika esimese versiooniga, mida täiendavate andmete ning uuringute põhjal on võimalik edaspidi, tulevikus täiendada. Metoodikas käsitletakse heidet tegevustelt, mis on seotud turba tootmisega turbatootmisalal. Käesolev metoodika ei käsitle nende saasteainete heiteid, mis põhjustavad kliimamuutusi või on saaste kauglevi objek@ks. Töö tellija on MTÜ Ees@ Turbaliit ja selle on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Konsultandina on kaasatud OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaekspert Priit Kallaste. Ülevaates kasutatud pildimaterjal fotode näol on illustra@ivne, ilmestamaks erinevat turbatootmise tehnikat ning tehnoloogiat. Töö koostajad ei oma tehnoloogia tootjatega mingit seost.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
4
2Kasutatud lühendid
Üldised lühendid ja tehnilised terminid AAQD Ambient Air Quality Direc1ve. Direk@iv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu
puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EÜ) ja (EL) 2024/2881 AÕKS Atmosfääriõhu kaitse seadus CLRTAP Rahvusvaheline Saaste Kauglevi Konventsioon ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment EN Euroopa Standardiorganisatsioon EVS Ees@ Standardikeskus EÜ Euroopa Ühendus FDM Fugi1ve Dust Model, Osakeste heite ja hajumise arvutuseks kasutatud
mudel eriheite hindamiseks ISO Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KeÜS Keskkonnaseadus*ku üldosa seadus MTÜ Mi\etulundusühing NEC Na1onal Emission Ceilings. Direk@iv mis käsitleb teatavate õhusaasteainete
riiklike heitkoguste vähendamist (2016/2284/EL) OÜ Osaühing TTÜ Tallinna Tehnikaülikool USA Ameerika Ühendriigid US EPA Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuur WHO Maailma terviseorganisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ha hektar g gramm K kelvin kg kilogramm km kilomeeter kPa kilopaskal mm millimeeter µg mikrogramm m3 kuupmeeter m2 ruutmeeter s sekund PM2,5 eri@ peened osakesed PM10 peenosakesed PMsum osakesed, summaarselt TSP Total Suspended Par1culate, osakesedVDI Verein Deutscher Ingenieure, Saksa Inseneride Assotsiatsioon
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
5
3Metoodikas kasutatavad mõisted Järgnevalt on esitatud koondülevaade metoodikas kasutatavatest mõistetest ja terminitest. Sulgudes on esitatud viide termini või mõiste allikale. Juhul, kui selline viide puudub, on selgitatud terminit või mõistet, mida kasutatakse just käesolevas metoodikas. Eri@ peened osakesed (PM2,5) on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava. Peenosakesed (PM10) on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava (AÕKS). Osakesed summaarselt (PMsum) on osakeste kõik fraktsioonid kokku, sh peenosakesed PM10 ja eri@ peened osakesed PM2,5, v.a raskmetallid ja nende ühendid (AÕKS). Käesolevas metoodikas kasutatud mõisted ja terminid on lah@ selgitatud alljärgnevalt. Osaliselt pärinevad selgitused rahvusvahelisel standardil ISO 4225:2020 põhinevast standardist EVS-ISO 4225:2021 ja keh@vast seadusest. • Eriheide – välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus tooraine või toodangu ühiku kohta
(AÕKS). • Heiteallikas – punkt või ala, millest heide eraldub. • Heitkogus, heide – ainete eraldumine õhku või eraldunud aine kogus
(EVS ISO 4225:2021). • Hetkeline heitkogus – ajaühikus välisõhku viidava aine mass (EVS ISO 4225:2021). • Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju
keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (keskkonnaseadus@ku üldosa seadus).
• Koristus – tootmisväljakult ühe tsükliga kogutav turba kogus. • Saasteaine – igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne
mõju inimese tervisele või keskkonnale (AÕKS). • Tootmistsükkel – e\evalmistatud tootmisväljakult ühe koristuse saamiseks vajalikud
tehnoloogilised etapid, sõltuvalt tootmistehnoloogiast. • Tootmisetapp – e\evalmistatud tootmisväljakul teostatav tööprotsess, näiteks
freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine jne). • Tootmistehnoloogia – tsüklitest koosnev tootest ja kasutatavast tehnikast sõltuv
töövõtete ja tehnika kogum turba tootmiseks. • Turbatootmisala – mäeeraldis ehk kogu ala, mida kasutatakse turba tootmiseks.
Turbatootmisala jaguneb turbatootmisväljakuteks ehk lihtsalt tootmisväljakuteks.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
6
• Tootmisväljak – käesoleva metoodika kohaselt ala turbatootmisala sees, mis on tavaliselt üksteisest eraldatud juurdepääsuteedega või kogujakraavidega.
• Väljakusiil – tootmisväljakul kahe kraavi vaheline ala, millel toimuvad turba tootmisega seotud tööprotsessid.
• Välisõhk – hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (AÕKS). • Õhukvaliteedi tase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul
temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud @ngimustel (AÕKS).
• Õhukvaliteedi piirväärtus – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on väl@da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS).
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
7
4Käesoleva metoodilise ülevaate kasutusvaldkonna piiritlemine Saasteainete heide välisõhku on võimalik alates turba kaevandamisest ehk tootmisest kuni turba kasutamiseni kasvusubstraadina või energee@liselt (esmajoones põletamine soojus- ja või elektrienergia saamiseks). Heited on seotud nii mehhanismide kasutusega kaevandamise e\evalmistamisel, tootmisel kui ka veol. Käesolev metoodika koondab ainult info heite kohta turba tootmiselt turba osakeste lendumisest ja levimisest. Skemaa@liselt on metoodika ulatus esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 4.1). Käesolev saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika ei käsitle kliimagaase (süsihappegaas ja metaan) ega mehhanismide sisepõlemismootorite heitgaaside heidet. Metoodika ei hõlma sealhulgas teavet: • Eri etappides tegevustega seotud mehhanismide ja sõidukite heitgaase ning muid
mehhanismide tööga seotud saasteainete heitkoguseid. • Heiteid turba laadimiselt pakendamis-, töötlemis-, ümberlaadimise kohtades
(nt sadamad, punkrid jms). • Turba veoteedel väljaspool tootmisala, seda nii siseriiklikult kui ekspordil. • Heiteid turvast põletavatest raja@stest.
Joonis 4.1 Turbatootmise põhimõ\eline skeem ja käesoleva metoodika käsitlusala ulatus (punase joonega)
Turba tootmisel on tootmisterritooriumiks turbatootmisala koos turbatootmisväljakutega.
Turbavaru
Tootmisala ettevalmistus
Turba tootmine
Turba laadimine
Turba vedu
Turba kasutus
Tootmisala korrastamine
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
8
Välisõhu kvaliteedi mõjutamise potentsiaali seisukohast on oluline määratleda, mis on heide ja mis mi\e. Käesolevas metoodikas annavad heite suuruse arvutuslikud füüsikalised näitajad aluse välisõhu saasteloa vajaduse, keskkonnaloa @ngimuste ja keskkonnatasude määramiseks. Keskkonnaõiguse kohaselt käsitletakse keskkonda mõjutavate @ngimustena neid tegevusi, millel on potentsiaali keskkonnasaaste tekkeks. Selleks eristatakse e\evõ\e tootmispiirkond ja seda ümbritsev keskkond. AÕKSi kohaselt antakse keskkonnaloaga õigus saasteainete väljutamiseks välisõhku paiksest heiteallikast, milleks võib olla püsiva asukohaga, teatud aja tagant teisaldatav või tootmisterritooriumil asuv heiteallikas või heitallikate grupp. Keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimine (KeÜS). Kuna turba tootmisel lenduvad osakesed on seotud kogu tootmisala pinnalt õhku sa\uva materjali osakeste lendumise ja levikuga, siis tuleb silmas pidada, et mi\e kogu turba tootmisel õhku paisatavat materjali ei väljutata välisõhku, vaid see langeb maha tootmisterritooriumi sees. See tähendab, et heite ja välisõhu saastumise potentsiaal on ainult osal lenduvast materjalist. AÕKSi heite seost osakeste lendumise ja sadenemisega illustreerib alljärgnev joonis (Joonis 4.2).
Joonis 4.2 Heide välisõhu saaste (välisõhu kvaliteedi hindamise/loa seadmise) mõistes.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
9
5Turba tootmisega kaasnevad välisõhu saasteained Käesolev juhend on suunatud välisõhu saasteainetest nendele, mis võivad põhjustada olulisi muutusi välisõhu kvaliteedis turba tootmisalade naabruses. Saasteainete kontsentratsioone turbatootmisalal ja õhukvaliteedi taset tootmisalal tuleb käsitleda töökeskkonnana ja see ei ole käesoleva ülevaate osaks. Turba tootmisel tekib ja lendub välisõhku eri suurusega osakesi, mis suurtes kontsentratsioonides võivad põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme. Osakesed ehk turbatolm koosneb orgaanilisest ainest, mille moodustavad nende taimede jäänused, millest turvas on tekkinud. Kuna turba tootmisel kasutatakse mehhaanilisi protsesse, on iseloomulikuks suurema läbimõõduga osakeste teke. Turba tootmisega seotud välisõhu saasteaineteks on osakeste erinevad fraktsioonid: • peenosakesed (PM10) ja eri@ peened osakesed (PM2,5); • osakesed summaarselt (PMsum). Õhusaasteainete, sealhulgas osakeste, kahjulikku mõju hindab süstemaa@liselt Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Tulemused esitatakse asjakohastes uuringutes, kus analüüsitakse õhusaaste tervisemõju tuginedes kõige uuematele teaduslikele tõenditele. Värskeim taoline uuring pärineb aastast 2021, kus WHO esitab õhukvaliteedisuunised ainete ohutute sisalduste osas tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele. WHO soovituste alusel on kujundatud riiklikud olulise õhusaasteainete sisalduse piirväärtused välisõhus. Euroopa Liidus on asjakohaseks AAQD direk@iv, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Seni keh@vaks versiooniks on direk@iv (2008/50/EÜ). Alates 2030. aastast rakenduvad aga uue, uues@ sõnastatud direk@ivi (EL) 2024/2881, nõuded. Võrreldes keh@va direk@ivi õhukvaliteedi piirväärtustega, on uues direk@ivis õhusaasteainete sisaldus viidud vastavusse WHO õhukvaliteedisuunistega, rakendamiseks aga nähakse e\e pikaajaline strateegia aastani 2050. Turba tootmisega seotuna on asjakohased osakesed, milliste fraktsioonidest on piirväärtused kehtestatud peenosakestele (PM10) ja eri@ peenetele osakestele (PM2,5) sisalduse piirmääraga maapinnalähedases õhus (µg/m3). Uues direk@ivis käsitletakse ka ülipeeneid osakesi (läbimõõduga 100 nanomeetrit ja vähem), kuid nendele piirväärtusi veel ei seata. Piirväärtused on Ees@ õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusak@dega. Käesoleva metoodilise juhendi koostamise ajal on keh@vaks õhukvaliteedi piirväärtuste aluseks keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75. Uue direk@ivi rakendamiseks tuleb Ees@s üle võ\a ka uue direk@ivi nõuded (Tabel 5.1). Õhusaasteainetega seotud keskkonna- ja tervisemõju aspek@dest on lisaks terasuurusele oluline ka osakeste koos@s. Turbaosakeste mõju tervisele on vähe uuritud. Üks uuring on tuua näiteks Rootsist, kus uuri@ turbatolmu mõju uuringus 17 töötaja põhjal ning selle alusel hinna@ tolmu mõju olematuks või väikeseks. Katsete ajal oli paraku tolmu kontsentratsioon ka töötsoonis madal (alla 5 mg/m3). Enam on uuringuid turba põletamise mõjust, sealhulgas ka Ees@st. Samu@ on hinnatud kasvuturba kasutuse mõju aednike tervisele, kuid kasvuturbas on kaasnevaks kahjulikuks mõjuks hallitusseente eosed. Kumbki protsess ei ole seotud turba
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
10
kaevandamisega ning ei ole seetõ\u siinkohal asjakohane. Soome vastavates uuringutes on hinnatud, et turba tolm ise ökosüsteemidele ohtlik ei ole. Tabel 5.1. Osakestele seatud õhukvaliteedi keh@vad piirväärtused ning muutused aastast 2030
Välisõhu saasteaine
Kuni aastani 2030 Alates 2030
Piirväärtus, µg/m3
Keskmistamise ajavahemik
Aastas lubatud
ületamiste arv
Piirväärtus, µg/m3
Keskmistamise ajavahemik
Aastas lubatud
ületamiste arv kalendriaastas
Peenosakesed (PM10)
50 24 tundi 35 45 24 tundi 18
40 kalendriaasta - 20 kalendriaasta -
Eriti peened osakesed
(PM2,5)
Ei ole seatud 25 24 tundi 18
25 kalendriaasta - 10 kalendriaasta -
Turbatootmisel tekkiva osakeste, sealhulgas tolmu, heidet iseloomustavad lühiajalised episoodid kus tootmisel on turbaväljal mehhanismide juures suur turba sisaldus. Need vahelduvad pikkade, peaaegu heitevabade perioodidega, mille kestvus varieerub olenevalt tootmisest ja ilmas@ku@ngimustest. Suviste keskmiste kontsentratsioonide ja tasemete, ööpäevaste keskmiste ja lühiajaliste maksimumkontsentratsioonide kõikumised võivad olla ja ongi väga suured. Turbatootmisalad asuvad valdavalt hajaasustusega piirkondades kus tahkete osakeste allikad on suhteliselt häs@ tuvastatavad. Kuna tolm, milleks on osakeste silmaga nähtav fraktsioon on häs@ märgatav, siis on turba tootmise mõju kerges@ märgatav ja tuvastatav ka siis, kui osakeste sisaldus välisõhus ei ületa õiguslikult seatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusi. Summaarsed osakesed ehk tolm põhjustab pigem häiringu ja otsene oluline ebasoodne mõju tervisele või keskkonnale puudub. Lisaks asustusele võib häiring mõjutada puhkealasid ning maantee- ja raudteeliiklust. Avatud maastikul, näiteks järvel või põllul, võib tolm segamatult levida heiteallikast kaugele. Tolmuhäiringu tekkimist mõjutavad asulate või veekogude lähedus, maastik ning pinnamood üldiselt ja puistupuhvri olemasolu. Tähele tuleb panna aga asjaolu, et tolmu või osakeste häiringu allikaks maapiirkonnas võivad olla (ja sageli ongi) ka teised punkt- ja hajusheiteallikad nagu näiteks taimestikuga katmata põllupinnad, pindamata teed, jne.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
11
6Turba tootmise tehnoloogiad Turba kaevandamise ehk tootmise tehnoloogiatest on ees@ keeles antud põhjalik ülevaade Tallinna Tehnikaülikooli Mäeins@tuudi 2007. aasta kogumikus „Kaevandamine parandab maad“. Põhjalik inglisekeelne kirjeldus turba tootmisest on antud Ansis Šnore raamatus „Peat Extrac@on“. Alljärgnevalt on kirjeldatud kõiki peamisi turbatootmise tehnoloogiaid – frees-, plokk- ja tükkturba tootmist. Samu@ kirjeldab asjakohast turba tootmist Ees@s Turbaliit oma kodulehel. Turbatootmise tehnoloogia on sarnane kogu maailmas turvast tööstuslikult kaevandavates riikides. Lähi- ja keskpikas ajaraamis kasutatakse Ees@s turba tootmiseks nii kohapeal arendatud ja arendatavaid tehnikaid, kui kogu maailmas selles tootmissektoris kasutatavaid tehnikaid. Käesolevas ülevaates on kasutatud peamiselt Soome ja Rootsi näiteid, kuid sama tehnoloogiat rakendatakse ka nt Iirimaa, Saksamaa, Kanada jt riikides, kus turvast tööstuslikult toodetakse. Tehnoloogia kirjeldusel antakse ülevaade tootmisprotsessist üldiselt ja võimalusel sellega seotud nendest aspek@dest, millistest osakesed võivad lenduda ja ümbruskonda kanduda. Turba tootmine algab tootmisala ja tootmisväljakute e\evalmistusest. Nende tegevuste käigus osakesi olulisel määral ei lendu ning seetõ\u nendele siinkohal tähelepanu ei pöörata. E\evalmistatud ala koosneb tootmisväljakutest ja need omakorda kuivenduskraavide vahelistest siiludest. Kuivenduskraavid rajatakse ligikaudu iga 20 m järel. Kraavitatud turbaväljakud moodustavad turbatootmisala. Turba tootmisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja sellega haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, sõltuvalt tootest ja vastavalt kasutatavast tehnoloogiast. Allpool järgneb üksikasjalikum ülevaade turba tootmise tehnikatest ja tehnoloogiatest.
6.1Freesturba tootmine
Freesturba tootmisel on kasutusel olnud peamiselt kaks tootmismeetodit: Harvester (vaakum- ja mehaanilise kogujaga koristus) ja ümbervallitamise meetod (nimetatakse ka kui Peco meetod). Nendest on Harvester meetod valdav, hinnanguliselt toodetakse üle 90 % turbast just selle meetodiga. Kü\eturba tootmisel rakendatud Haku meetodit Ees@s enam ei kasutata, kuna kü\eturba tootmine on oluliselt vähenenud. Haku meetodit küll ülevaate mõ\es järgnevalt kirjeldatakse, kuid nagu mainitud, siis prak@liselt seda meetodit Ees@s enam ei kasutata. Freesturba tootmistsükkel turbatootmisalal koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kih@dena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Ülevaade tehnoloogilistest etappidest on esitatud allpool joonisel (Joonis 6.1).
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
12
Vaakumkogumise meetod Mehaaniline meetod sh HAKU
Joonis 6.1 Freesturba tootmistsükkel, tootmise tehnoloogilised etapid erinevate tootmistehnoloogiate korral (Tissari 2006).
Kuna turba kuivatamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuult, on turba kaevandamine otseselt ilmas@ku@ngimustest sõltuv. Kuivamist pärsivad sademed. Ees@ kliimas kestab turba ak@ivne kaevandamise hooaeg tavaliselt maist kuni augus@ lõpuni. Vahel harva algab tootmine aprillis ja väga üksikutel aastatel võib lõppeda ka oktoobris. Reeglina on Ees@s turba kuivamiseks pikad sademete vabad perioodid ning piisavalt päikesevalgust ainult suvel. Ühel freesimisel väljatud turba kogust nimetatakse koristuseks. Turba tootmismasinatena kasutatakse tootmisseadmete käitamiseks valdavalt traktoreid. Viimase aja uuringute põhjal on katsetatud ka mehitamata liikurvahendeid. Freesimine on turbatootmistsükli esimene etapp. Freesimisega eraldatakse turbalasundi pealmine kiht. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamis@ngimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15–20 mm ja häs@lagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Freesimiseks kasutatakse tüüpiliselt kas ak@iv- või passiivfreesi. Ak@ivfrees saab ülekande traktori jõuvõtu võllilt ja seda kasutatakse kuivema ja kõvema kihi lah@ freesimisel. Passiivfrees pöörleb vabalt ja pinnasesse surutud lõiketerad kangutavad väikseid turbatükikesi lasundist lah@.
Freesimine
Pööramine
Aunatamine
Kogumine/koristamine
Vallitamine
Suunamine tarbimisse
Kogumine
Aunatamine
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
13
Foto 6.1 Freesimine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)
Pärast turbakihi freesimist jäetakse lasundist lah@ freesitud turvas tootmisväljakutele kuivama. Freesimise ajal on turba niiskuse sisaldus umbes 70–80 %, mis kuivamisega viiakse 40–60 %-ni. Niiskussisaldus sõltub toote spetsifikatsioonist - kasutusotstarbest ja kuivamise ajast. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetest lähtuvalt (Foto 6.2). Kui kuivamistsükli ajal satub vihma sadama, tuleb kuivamistsüklit uues@ alustada ja teostada ka uus pööramine. Pööramiseks kasutatakse kuni 19 meetri laiust pöörajat, millel on plas@st või terasest pöördelabad.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
14
Foto 6.2 Pööramine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)
Koristamine ja kogumine Peamiseks kogumismeetodiks Ees@s on pneumaa@line kogumine vaakumkogujatega (Foto 6.3). Sellisel juhul freesitud ja kuivatatud turbaga rohkem töötsükleid läbi ei viida. Vaakumkogur ehk imur, tõmbab kuivanud kerge turba pinnalt koos õhuga sisse. Turvas ehk raskemad osakesed kogunevad punkrisse ja õhk suunatakse läbi väljalasketoru välja. Uuemad kogurid on varustatud juba tsüklonitega osakeste heite vähendamiseks. Sõltuvalt mudelist, seadme konstruktsioonist ja väljalaske suunast oleneb oluliselt osakeste õhku paiskamine. Vanematel mudelitel, mis ei ole varustatud tsüklonitega, on osakeste heide visuaalselt häs@ nähtav. Uuematel, tsüklonitega varustatud seadmetel, on see vaevu märgatav. Vähemal määral leiab kasutamist ka turba mehaaniline kogumine. Mehaanilisel kogumisel on mitmeid eri viise, millest sõltub siis ka kasutatav tehnoloogia. Tavalise mehaanilise kogumise korral vallitatakse kuivanud turvas, kas traktori taha haagitud spetsiaalse vallitajaga umbes 0,8 m laiusesse ja 0,4 m kõrgusesse turbaväljaku pikkustesse vaaludesse. Järele haagitava vallitaja laius on umbes 5 m (Foto 6.4). Viimaseid rakendatakse kahe või kolme kaupa. Pärast vallitamist kogutakse turvas kokku mehaanilise kogujaga (Foto 6.5). Turba vallitamiseks võib sõltuvalt järgnevast koristusmeetodist kasutada ka traktori e\e haagitavat hõlmvallitajat (Foto 6.6). Selle tööorgani laius on tavaliselt umbes 9 m ja sellega moodustatakse tootmisväljaku keskele üks suurem vall.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
15
Foto 6.3 Turba pneumaa@line kogumine vanemat tüüpi vaakumkoguriga (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)
Foto 6.4 Traktori järgi haagitud vallitajaga (Ees@ toodang) vallitamine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
16
Foto 6.5 Vallitatud turba mehaaniline kogumine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)
Foto 6.6 Traktori e\e haagitud hõlmvallitaja (Foto: Peatmax, 2024)
Keskne turba vall moodustatakse ümbervallitamise järgselt, kus 4–5 tootmisväljakult saadav turbakiht vallitatakse keskmisele tootmisväljakule ühte suurde vaalu, kus see hiljem vankritega tootmisalalt välja veetakse (nimetatakse ka Peco meetod). Ümbervallitamine toimub samu@ lintlaaduriga. Kü\eturba tootmise eriviis on kesksete vaalude kokku vedamine suurtesse aunadesse, mis masinatega @hendatakse, et õhk võimalikult suures ulatuses välja pressida. Sellistesse aunadesse saab korraga ladustada mitusada tuhat kuupmeetrit turvast. Kärudega sõidetakse sel juhul auna peale, kallatakse turvas maha ja @hendatakse buldooseriga, millega surutakse
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
17
turba osakeste vahelt liigne õhk välja, et ei tekiks turba isesüpmise ohtu. Sellist meetodit nimetatakse Haku meetodiks, kuid selle kasutamine on seoses kü\eturba kasutamise vähenemisega taandunud. Samas kui Peco meetodit kasutatakse edasi nii Ees@s kui mujal.
Foto 6.7 Keskse vaalu laadimine lintlaaduriga kärusse. Iirimaa (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)
Pneumaa@liste ja mehaaniliste kogujatega kogutud turvast viiakse tootmisväljaku otstesse, kuhu on rajatud väljaveotee (Foto 6.8). Turvas kallutatakse maha ja sellest moodustatakse turba aunad ehk puistangud. Aunades hoitakse turvast kuni väljavedamiseni.
Foto 6.8 Vaakumkoguja tühjendamine auna (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
18
Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunad võivad freesväljakutel olla väga pikad (kuni kilomeeter) ja mahutada mitukümmend tuhat kuupmeetrit turvast. Aunad võidakse ka\a sademete eest kaitseks kilega. Kuid kilega katmisega kaasneva kilejäätmete tekke ja madala tõhususe tõ\u ei ole see laialt levinud. Aunade moodustamisel ehk aunatamisel kasutatakse spetsiaalset, bageri tööpõhimõ\el toimivat seadet, millega aunaküljed tasandatakse ja antakse sellele op@maalne profiil (Foto 6.9).
Foto 6.9 Aunatamine (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)
Väljavedu Aunadest väljavedu võib toimuda reeglina kahel viisil: • kärudega, kui turvas veetakse näiteks otse tehasesse edasiseks töötlemiseks või • pealt kaetavate veoautodega, kui toimub freesturba vedu ja laadimine laevadele. Laadimine aunast toimub reeglina päri-kopp või greifer-kopp ekskavaatoriga (Foto 6.10). Välja veetavat freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energee@kas. Vastavalt vajadusele võib turbatootmisele järgneda erinevaid töötlemise etappe. Kasvusubstraa@de tootmisel näiteks fraktsioneerimine, segamine väe@stega, pakendamine jms. Väljaveol tootmisalalt puudub oluline täiendav saasteainete heide ja välisõhku osakesi olulisel määral ei väljutata.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
19
Foto 6.10 Vedu käruga. Laadimine aunast kopp-ekskavaatoriga. (Foto: Rakvere Põllumajandustehnika)
6.2Plokkturba tootmine
Plokkturba tootmise kohta on antud hea ülevaade TTÜ Mäeins@tuudi koostatud kogumikus. Plokkturvast toodetakse vähelagunenud turbast ning turba plokid lõigatakse ekskavaatoriga või spetsiaalse kombainiga (Foto 6.11). Turba plokid tõstetakse talveks kahekaupa virna, mis parandab turba omadusi. Kuivanud pätsid ladustatakse kevadel ühekordselt maapinnale kuivama aeg-ajalt neid pöörates, kuni nende niiskus on vähenenud ligikaudu 50 %. Seejärel plokid ladustatakse edasiseks kuivamiseks.
Foto 6.11 Plokkturba lõikamine. (Foto: Ramsi Turvas, 2024)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
20
Pärast kogutud turba aunatamist ja ladumist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt. Plokis kuivanud turvas säilitab häs@ oma struktuuri ja on õhulisem. Substraa@de valmistamiseks turba plokid purustatakse ja fraktsioneeritakse. Turba plokke võib ka tervena kasutada, näiteks peenrapiirete või dekora@ivelemen@dena haljastuses. Peamiselt skandinaavia riikides kasutatakse plokkide lõikamisel spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna turbaplokkide lõikamine ja kuivatamine on töömahukas, toodetakse plokkturvast kõige vähem. Plokkturba tootmiselt ei väljutata saasteaineid välisõhku olulisel määral.
6.3Tükkturba tootmine
Tükkturvast toodetakse häs@lagunenud turbast kasutamiseks energee@kas. Seoses turba energee@lise kasutuse vähenemisega, on tükkturba tootmise mahud väikesed. Tükkturba tootmiseks sobib paremini rabaturvas, mis tänu oma kiulisele struktuurile püsib turbatükina koos ka pärast kuivatamist, sõelumist ja laadimist. Tükkturba tootmine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga ris@ paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30–50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sen@meetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4–8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama (Foto 6.12). Värskete turba tükkide looduslik niiskus on ~80 %. Tükke kuivatatakse 1–2 nädalat ning pööratakse 1–3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35–40 %-ni. Kuivanud turba tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil (Foto 6.13). Tükkturba tootmisel ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist. Tükkturba tegemise tsükleid korratakse hooajal 1–3 korda. Tükkturba tegemine on vähem tundlik väiksemate sadude suhtes, kuna kuivades moodustub tükkide peale koorik, mis enam ve\ sisse ei võ\a. Kui aga sajud kestavad kauem, võivad tükid siiski uues@ ve\ sisse võ\a ja laiali laguneda. Sel juhul on vaja kogu tsüklit algusest peale korrata. Nii plokk- kui tükkturba tootmine toimub niisketes @ngimustes, kus turvast ei peenestata ning mõlema tootmisviisi puhul moodustub kuivamise käigus turba pinnale koorik või kõvem osa, mis takistab turbaosakeste lendumist ka laadimise ajal. Seetõ\u on heide välisõhku nende tootmistehnoloogiate puhul marginaalne. Ka kirjanduse andmetel ei väljutata tükkturba tootmisel saasteaineid välisõhku, mistõ\u käesolevas metoodikas antud tehnoloogiat ei käsitleta.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
21
Foto 6.12 Tükkturba lõikamine ja pressimine (Foto: MeriPeat, 2024)
Foto 6.13 Tükkturba pööraja vasakul ja vallitaja paremal (Foto: MeriPeat, 2024)
6.4Osakeste heide turba tootmiselt
Uuringute kohaselt põhjustab turbatootmine harva õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamist. Tolmuhäiringud keskkonnas on lühiajalised, mis põhjustavad ebamugavust ja pindade saastumist tolmukihiga. Suurimad tolmuheited tekivad freesturba kogumisel ja ümbervallitamisel. Turbatootmisest tekkiv terviserisk elanikele tootmisalade lähistel on marginaalne. Osakeste heite peamised allikad välisõhku turba tootmiselt on Soome riikliku tehnoloogia uurimis- ja arenduskeskuse turba tootmist- ja kasutust käsitleva ülevaate kohaselt järgmised:
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
22
• traktorite ja seadmete rataste poolt välisõhku keerutatav turbatolm, • töövahendite poolt välisõhku viidav turbatolm (Foto 6.14), • vaalude pinnalt tuulega kantav turbatolm ja • tuule poolt tootmisala pinnalt õhku tõstetav tolm.
Foto 6.14 Turba kogumine vanemat tüüp vaakumkogujatega, mis ei ole varustatud tsüklonitega (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)
Turba kaevandamiselt heiteid välisõhku mõjutavad: • turba niiskussisaldus ja lagunemisaste; • tootmisviis; • ilmas@ku@ngimused. Turbatolmu ja osakeste levimist ehk hajumist ümbruskonnas mõjutavad enim tuule suund ja kiirus. Väiksemad osakesed kanduvad kaugemale, samas kui silmale nähtava ja häiringut tekitava tolmu levik on piiratum. Välisõhku sa\unud osakesed sadenevad enamuses koos sademetega atmosfäärist maapinnale. Suures koguses põhjustavad need häiringut ning kas üksi või koos teistest allikatest atmosfääri kantud osakestega, välisõhu saastumist. Osakeste suurus ja nende sisaldus, millest alates loetakse välisõhk saastunuks (õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine), on käsitletud käesolevas juhendis eespool, peatükis 5.
6.5Heitekontrolli meetmed õhusaaste vähendamiseks või välAmiseks
Peaasjalikult on turba tootmisest @ngitud probleemiks visuaalselt nähtavate osakeste levik turbatootmisalalt väljapoole, mistõ\u kaasneb visuaalne häiring õhus hõljuva ja pindadele sadeneva tolmuna turbatootmisalade naabruses. Eelkõige põhjustab seda osakeste suurema läbimõõduga fraktsioon. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
23
Edasine on kokkuvõte saasteainete heite- ja hajumise tehnikatest ja tehnoloogiatest, mida esitavad erinevad turbatootmise keskkonnakorraldusjuhendid: Kanada juhend, Soome juhend, USA juhend. Neid tehnoloogiaid võib hajumise ja keskkonnamõju hindamisel arvestada, kuid iga üksiku tehnoloogia puhul tuleb arvestada teiste asjaoludega nagu tootmisala kuju ja asend, omandisuhted, jne. Esmaseks tolmuhäiringu vähendamise viisiks on tootmisalade ja -veoteede kavandamine inimasulatest eemale. Samu@ saab mõju vähendada tootmistehnoloogia valikuga ning nagu märgitud, tootmisala asendi valikuga piisaval kaugusel inimasustusest. Juhul kui kavandatava tegevuse eesmärk ei mõjuta tootmistehnoloogia valikut, saab võimalusel valida sellise tootmistehnoloogia, millega kaasnev koguheide on väiksem. Näiteks freesturba tootmisel vaakumkogujate kasutamine mehaanilise kogumise asemel ei vaja eelnevat turbakihi vallitamist. Mõju on võimalik vähendada tehniliste lahenduste rakendamisega, näiteks tsüklonite kasutamine vaakumkogujatel, mis aitab vähendada osakeste välisõhku väljutamist. Üheks tõhusaks viisiks olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on puistu/heki/metsariba tootmisala ja vastuvõtja vahel. Selle vööndi laius sõltub asukohast maas@kul ja pinnamoest. Soovituslikult loeb Soome juhend tõhusa vööndi laiuseks vähemalt 400 m. Tõhus puistu on selline, mis algab turbatootmisala servast, on kõrge ning @he ja koosneb erinevast puu- ja põõsarindest. Erinevad puuliigid, kõrged ning erinevas kasvujärgus puud takistavad saasteainete levikut. Reeglina sellised kaitsevööndid olemasolevatel turbatootmisaladel puuduvad. Uute alade puhul on selliste alade jätmine võimaluste piires soovituslik ning nende rajamist võib vabatahtliku meetmena soovitada ka olemasolevatele tootmisaladele, kuid sealjuures tuleb esmajoones tagada tuleohutus. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks selle tekkekohas. Freesimisel, pööramisel ja vallitamisel erilisi täiendavaid tolmu tekke ja leviku vähendamise meetmeid ei ole, välja arvatud töö peatamine olukordades, kus tundlikud alad jäävad väljakutest allatuult ja ilmas@k võib @ngida häiringu tekkimise. Olulist keskkonnahäiringut saab vähendada ka ilmas@ku@ngimuste jälgimisega. Arvestades tuule suunda ja selle tugevust, tuleks tolmavate tööde teostamisel tööd seisata, kui tuul puhub asustuse suunas. Üldise prak@ka kohaselt peatatakse tootmistegevus turbatootmisalal kui tuule kiirus on suurem kui 12 m/s. Eelnev on vajalik ka tuleohutuse nõuete täitmiseks. Aunadest ja koormast lähtuva tolmuheite mõju turbatootmisalal töökorraldusega võib vähendada aunade ja veoteede kavandamisega asustusest eemale ja koormate hoolika katmisega. Aunade soovitav vähim kaugus asulatest on 400 m. Laadimine tuleks peatada kui tuul kannab tolmu asustuse, veekogude või teiste häiringu osas tundlike objek@de suunas. Aunade asukoha võib kavandada nii, et veotee oleks lühike ning et laadimist planeerida tuule suunda arvestades (väl@des võimalusel laadimist tuule puhumisel tundlike alade suunas). Ka vedude aegsa planeerimisega saab olulisi keskkonnahäiringuid vähendada. Kui tootmisalalt toimub väljavedu lähedalasuvasse substraadi- või pakketehasesse või konkreetsele kliendile, on võimalik väl@da veoks ebasoodsate ilmaoludega perioode.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
24
Tootmisalal tuleb seirata tuule suunda ja kiirust. Lihtne ja odav viis on kasutada tuule suuna määramist tuuleko@ga ja tuule kiirust mõõta käsimõõteseadega. Kaebuste asjakohasuse hindamiseks ja edasiste meetmete vajaduse analüüsiks tuleks tuule suuna ja/või kiiruse mõõtmisel saadud tulemused turbatootjal talletada. Teiseks viisiks on ilmas@ku@ngimuste püsimõõtmine turbatootmisalale paigaldatava elektroonilise salvestusvõimekusega ilmajaama abil. Elektroonilisi seireandmeid saab kasutada samu@ tegevuse keskkonnamõju analüüsiks ja/või tõendusmaterjalina kolmandate osapoolte kaebuste puhul ja/või lubades seatud nõuete täitmise kontrolliks. Kõik eeltoodud meetmed on Ees@ @ngimustes rakendatavad peamiselt turbatootmise keskkonnamõju hindamisega (nii eel- kui täismahus hindamine). Suurem mõju esineb turba kogumiselt, kus tööprotsess on intensiivsem ja heide eraldub maapinnast suhteliselt kõrgemalt, mis loob osakeste levikuks paremad @ngimused. Tehnoloogiliselt on heite vähendamise võimaluseks, mida ka Ees@s järjest enam kasutatakse, kasutada tolmupüüduritega (tsüklonid) varustatud kogujaid ja/või laadijaid. Tänapäevased vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mis aitavad kogujast väljutatavat õhku turbatolmust puhastada (Foto 6.15). Tsüklonite tõhususe kohta tootjad paraku infot ei jaga. Indikatiivselt võib tuua näiteks, et OÜ Kruviks toodetud tsüklonitele on väljastatud sertifikaat, mille kohaselt vähendab tsüklon kogujast väljutatavas õhuvoos turbatolmu sisaldust kuni 70 %. Samuti on Soomes kahe sõltumatu uurija poolt loodud katseseadmetes vähendatud vaakumkogujatest pärinevat heidet vee pihustamisega õhusegusse enne selle välisõhku suunamist. Püüdeseadmete tõhususeks on mõõdetud ühel puhul vähemalt 70–80 %. Teises Soome katseseadmes aga hinnati tõhususeks 73 % (±10 %).
Foto 6.15 Turba kogumine uuemat tüüpi vaakumkogujaga (valmistatud Ees@s), mis on varustatud tsükloniga ning kus õhu väljalasketoru on toodud alla paremale küljele (Foto: Andrea Rotenberg, OÜ Elva E.P.T.)
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
25
7Saasteainete heite ja heitkoguste hindamise alused Välisõhu saasteainete heidet turbatootmisaladelt on kõige detailsemalt uuritud peamistes turvast tootvates riikides – Soomes ning Rootsis. Soome ja Rootsi hinnangud on ka käesoleva ülevaate aluseks, sest nii looduslikud tingimused kui ka kasutatav tootmistehnoloogia- ning tehnika on analoogsed Eestis kasutatavaga. Soome metoodika on turbatootmise välisõhu saasteainete heite hindamisel kasutusel ka Lätis. Kui välja arvata kliimagaasid (süsihappegaas ja metaan), siis peamistes turvast tootvates riikides ei peeta saasteainete heiteid ja väljutamist välisõhku turba tootmiselt oluliseks keskkonnaprobleemiks. Nii ei ole Kanada, Saksamaa, Poola, Iirimaa, Hollandi või teiste riikide turba tootmise keskkonnamõju ja selle vältimise ning vähendamise juures osakeste ega teiste saasteainete väljutamist välisõhku kirjeldatud ega hinnatud. Turba tootmisel tekkivate osakeste suurust ja heidet välisõhku on uuritud Soome (Tissari, 2001; Tissari, 2006; Nuutinen, 2007) ja Rootsi (Hansen, 2016) turbatootmisalade ning tehnikate näitel. Nende andmete analüüsil põhjal on koostatud vastavalt ülevaateid välisõhu saasteainete heitest ning heitekontrolli, sh püüdeseadmete rakendamise, meetmetest, mis on heite hindamise aluseks käesolevas metoodikas. Turba tootmisel tekib turbatolmu tootmisala teostatavate tööprotsesside käigus. Osakeste heide tekib töömasinate ratastelt maapinna lähistel ja punktheitena turba freesimisel, pööramisel, vallitamisel, kogumisel, aunatamisel jne. Enamik tolmu ja osakeste heite allikaid on mobiilsed. Rootsi uuringu kohaselt on osakeste heite intensiivsusel ja saasteainete leviku ulatuse määramisel kõige olulisemad tegurid ilmastikutingimused (eelkõige tuule kiirus ja sademete hulk), toodetav turba kogus ja kasutatav tootmismeetod. Soome uuringus on kindlaks tehtud, et hästilagunenud turvas moodustab kergema materjali, mis võib suhteliselt enam lenduda, kui lagunemata turvas. Turba tootmisprotsess on ajas muutuv nii nagu ka sellega kaasnev saasteainete heide. Nagu eelpool tootmistehnoloogiate kirjeldusel on näidatud, saab turvast toota vaid kuival aastaajal. Seega talvel, aga ka suure osa kevadest ja sügisest heide välisõhku turbatootmisalalt puudub. Lisaks sõltub heide kasutatavast tehnoloogiast ja heide on seotud tootmisetappide järgnevusega, mis on samuti ajas muutuv. Turba kaevandamise mõju hindamisel turbatootmisala lähiümbruse õhukvaliteedile tuleb eelnevate asjaoludega arvestada.
7.1Osakeste suurus
Suurema läbimõõduga osakesed sadenevad maha heiteallika lähedal, PM10 ja PM2,5 levivad laiemal alal. Näiteks US EPA AP-42 metoodika kohaselt (peatükk 13.2 Fugi1ve dust sources) langevad üle 100 mikromeetri läbimõõduga osakesed maha 6–9 meetri kaugusel tekkeallikast. Heite potentsiaal on suurem peenematel osakestel.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
26
Soome uuringus on hinnatud eri tootmisprotsessides tekkivate osakeste suurusi. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel 7.1). Tabel 7.1 Mõõdetud osakeste suuruse jaotus (määratuna massi alusel PMsum koostises) eri tootmisetappide heites Konnusuo turbatootmisalal 2000. aastal (Tissari 2001).
Tootmisetapp <2,5 µm, (%) 2,5-10 µm (%) >10 µm (%) Freesimine 10 15 75 Pööramine 38 23 38
Kogumine, HAKU 23 15 62 Aunade valmistamine 75 5 19
Laadimine veokile 20 12 68 Tuuleerosioon 74 6 20
Tulemustest on näha, et aunade moodustamisest ja üldise tuuleerosiooni tõttu lendub enim eriti peenete osakeste fraktsioon ning freesimiselt, kogumiselt ja laadimiselt osakeste jämedam fraktsioon. Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringus läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Mõõtmiste põhjal on tuletatud üleminekukoefitsiendid osakeste teiste fraktsioonide jaoks. Erinevate osakeste fraktsioonide üleminekukoefitsiendid põhinevad järgmistel seostel (Tissari 2001):
!" = 1,424 ∙ #,% [7.1]
&'( = 1,53 ∙ !" [7.2]
Toodud üleminekukoefitsiente saab kasutada osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmisel heitkoguste arvutamise järgmistes etappides.
7.2Eriheited turba tootmiselt
Heitkoguse suurust saab kirjeldada erinevate eriheidetega mitmel viisil: • heitkogus seotuna toodanguga (kg/m3) ehk heitkogus toodetud turbaühiku kohta; • heitkogus seotuna tootmisala pinnaühikuga (kg/ha) või • hetkelise heitena tööprotsessi põhiselt (g/s). Tuginedes Rootsi ja Soome metoodikatele, on neid kategooriaid allpool detailsemalt kirjeldatud koos võimalike eriheidetega. Eriheited on toodud Soome ja Rootsi metoodikate põhjal freesimise, pööramise, vallitamise ja kogumise kohta. Aunatamiselt ja laadimiselt heite jaoks on arvutuskäik esitatud allpool, peatükis 7.3. Toodangumahuga seotud eriheiteid on kasutatavad eelkõige saasteainete aastase koguheite arvutamiseks. Näiteks Soomes ja Rootsis kasutatakse neid riiklike saasteainete heitekoguste
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
27
arvutamisel rahvusvaheliseks saasteainete heitkoguste aruandluseks Saaste Kauglevi konventsiooni sekretariaadile või NEC direktiivi nõuete täitmise aruannete jaoks. Eestis võib seda vajadusel kasutada näiteks õhusaaste statistilise aruande koostamiseks. Rootsi uuring toob välja, et nii Rootsis kui Soomes kasutatakse riiklikus aruandluses osakeste (PMsum, PM10 ja PM2,5) eriheiteid ühikuna kg/m3, kus heitkogus arvutatakse kaevandatud freesturba koguse alusel. Erinevate freesturba tootmismeetoditega kaasneb erinev heide ja nii erinevad ka meetodist tulenevalt eriheited. Rootsi turbatootmise mõju uuring esitab kokkuvõtte 2010. aastal Rootsi riiklike saasteainete heitkoguste määramise töö raames väljapakutud eriheidetest. Selles töös on esitatud summaarsete osakeste, peenosakeste ning eriti peenete osakeste eriheited seotult aastase toodangumahtu ja konkreetse tootmistehnoloogiaga. Uuringus esitatud ja Rootsis kasutatavad eriheited tootmisviisist sõltuvalt aastase heitkoguse arvutamiseks on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7.2). Tabel 7.2 Eri osakeste fraktsioonide eriheide (kg/m3) freesturba kogumisel kolmel erineval meetodil (Nuutinen 2007, Jerksjö 2010).
Turba kogumisviis Saasteaine eriheide, kg/m3
PM2,5 PM10 PMsum HAKU meetod 0,042 0,046 0,09
Mehhaaniline kogumine 0,046 0,066 0,14 Vaakumkogumine 0,040 0,056 0,12
Eriheited näitavad, et kolm tootmistehnoloogiat on heitkoguste osas toodetud turbakoguse kohta enam-vähem samaväärsed ja see kehtib osakeste suurusest sõltumata. Soome uuringus on uuritud osakeste heitkoguseid Soomes turba kaevandamisel. HAKU meetod oli viidatud uuringute tegemise ajal keskne tootmismeetod, kuid kütteturba osakaalu olulise vähenemise tõttu enam mitte. Eestis kasutatakse käesoleval ajal turbatoomisel vaakumkogumist ja vähesemal määral mehaanilist kogumist. Uuringus kasutati osakeste heitkoguste hajumise hindamiseks USA EPA dispersioonimudelit (EPA-Fugitive Dust Model FDM). Erinevad turba kogumismeetodid näitasid suurt erinevust eriti peenete osakeste (PM2,5) heidete osas. Suurim heide esines vanade vaakumkogujate (kasutati ilma tsüklonita kogujat, mudel: JIK 35) kasutamisel, kui PM2,5 heide oli vahemikus 1,6–43 g/s (keskmiselt 13,2 g/s), samal ajal kui uuemate seadmetega (tsükloniga koguja, mudel: JIK 40) oli vaakumkogujast väljuvas õhus PM2,5 sisaldus vahemikus 0,3–5,8 g/s (keskmiselt 1,9 g/s). Turbatootmisalal toimuvate tootmisetappide heite täpsemaks hindamiseks on vajalik teada eriheiteid kõikide tööetappide kohta. Eestis levinuimaks tootmisviisiks on kogumine vaakumkogujaga, millele eelneb turbapinna freesimine ja pööramine. Juhul kui turvast kogutakse mehaanilisel meetodil, lisandub eeltöötlusena ka kuivanud turbapinnase vallitamine. Teises Soome uuringus teostatud peenosakeste (PM10) mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele osakeste hinnangulised eriheited väljendatuna heitekogusena tootmispinna ühiku kohta (kg/ha). Antud väärtused on rakendatud ka hilisemates uuringutes tootmisaladelt pärineva osakeste heitkoguste
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
28
arvutamisel. Uuringus esitatud PM10 eriheited on esitatud allolevas tabelis (Tabel 7.3). Lisaks on tabelis esitatud ka PMsum ja PM2,5 eriheited, tuginedes peatükis 7.1 toodud üleminekukoefitsientidele. Tabel 7.3. Turba tootmisetappide eriheited qetapp (Nuu@nen 2007)
Tootmisetapp PMsum* PM10 PM2,5*
qetapp (kg/ha) Freesimine 2,295 1,500 1,053 Pööramine 4,131 2,700 1,896 Vallitamine 1,377 0,900 0,632
Mehaaniline koguja 7,497 4,900 3,441 Vaakumkoguja (JIK 40) 8,568 5,600 3,933
* Arvutatud vastavalt valemitele [[7.1] ja [[7.2].
7.3Heite hindamine laadimiselt ja aunatamiselt
Osakeste heitkoguste arvutuseks laadimiselt ja aunatamiselt tuleb kasutada osakeste lendumise hinnanguid erinevatelt laadimisprotsessidelt. Heidet mõjutavad paljud erinevad tegurid. Järgnevalt on näiteks toodud osakeste heite moodustamise @ngimused Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodikast. Heite tekkel loetakse osakeste lendumise/heite tekke teguriteks osakeste koos@st, sealhulgas: • @hedust; • terasuuruse jaotust, sh savifraktsiooni sisaldust; • niiskuse/rasva sisaldust; • osakeste kuju; • osakeste pinna omadusi; • keemilisi ja füüsilisi omadusi. Metoodikates esitatud koefitsiente teistele materjalidele, nagu näiteks liiv, kruus, saepuru vms ei saa turba puhul otse kasutada, sest turba peenosakeste füüsikalis-keemilised omadused (nagu niiskuse sisaldus, terasuurus jne) võivad olla märkimisväärselt erinevad.
Joonis 7.1 Näide, osakestele mõjuvad jõud puistematerjali kuhilas. Allikas: VDI 3790.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
29
Kuna käesoleva metoodika koostamiseks tehtud kaardistamine näitas, et riikides, kus turvast on toodetud või toodetakse, ei loeta turba osakesi oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks, siis vahetult turba tootmisega seotud uuringud puuduvad. Seetõ\u kasutatakse käesolevas töös aunatamiselt ja laadimiselt heite hindamiseks lähimaid sobivaid analooge ning lähtutakse konserva@ivsuse põhimõ\est. Osakeste heite suuruse hindamiseks võib kasutada US EPA AP-42 metoodikat puistematerjalide käitlemiselt. Heite valem koos soovituslike kasutatavate näitajatega on esitatud allpool (peatükk 8.2.5).
7.4Heiteallika kõrgus maapinnast
Osakeste leviku hindamiseks on vajalik teada heiteallika kõrgusi. Turbatootmise eeltöötlusprotsessid toimuvad mehaaniliste seadmetega maapinna lähedal, kus mehaanilise töötluse seadmete kõrgus ulatub kuni poole meetrini. Kogu tootmistsükli lõikes toimuvad enamus tööprotsesse vahetult maapinna lähedal. Madal kõrgus pärsib suuremal määral osakeste heidet õhku ning edasi kandumist suuremate vahemaade taha. Seetõ\u sadestub valdav osa heitest maha töötsoonis ja selle vahetus ümbruses. Osakeste õhku sa\umise kõrgus on suurem aunatamisel ja laadimisel. Aunatamisel võib mahalaadimise kõrguseks arvestada 0,5 m, kus on heide kõige suurem ning aunast laadimisel veovahendisse (tootmisalalt äravedu), mis toimub tavaliselt ekskavaatoriga, võib osakeste moodustumise kõrguseks arvestada 3–4 m. Allolevas tabelis (Tabel 7.4) on toodud turba tootmisetappidel eralduvate osakeste heite kõrgused (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja kogumine vaakum- ja mehaaniliste kogujatega). Põhjalikum kirjeldus tootmistehnoloogiast on esitatud eespool peatükis 6. Tabel 7.4. Turbatootmise tööprotsesside heite kõrgus (Nuutinen 2007)
Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused
Freesimine 0,5 Tööorgani kõrgus maapinnast Pööramine 0,5
Vallitamine 0,5 Mehaaniline
kogumine 2 Kõrgus on sõltuv kasutatava koguja tüübist. Kui väljalasketoru on suunatud alla, on
heite kõrgus ~0,5 m. Kui väljalasketoru on suunatud üles, on heite eraldumise kõrgus
keskmiselt 2 m (mõnede kogujate puhul ulatub
maksimaalselt 4 m).
Vaakumkogumine 0,5–4
Aunatamine 0,5–4 Peamine osakeste heide õhku on koguri punkri tühjendamisel, mis toimub
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
30
Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused
maapinna lähedal. Auna profileerimisel on heide väiksem.
Laadimine 3–4 Laadimine võib toimuda iga ilmaga sh ka vihma või lumesajuga.
7.5Heite kestus
Osakeste teke/heide/levik toimub tööprotsesside läbiviimise ajal. Välisõhu kvaliteedi piirnormidega ületamise võrdlushindamise jaoks on vähim aeg üks ööpäev. Vähim välisõhu kvaliteedi piirväärtuste (PM10, PM2,5) keskmistatud aeg on üks ööpäev ehk 24-tundi. Töö toimub reeglina valgel ajal, kuid mi\e 24 h järjest. Juriidiliselt siduv välisõhu osakeste piirväärtus on seatud ööpäeva keskmisele sisaldusele tootmisterritooriumist väljapool (peatükk 5). PM10 ööpäeva keskmist piirväärtust on kuni aastani 2030 lubatud ületada 35 korda aastas, pärast seda AAQD direk@ivi kohaselt 18 ööpäeval aastas. PM2,5-le ööpäeva keskmist piirväärtust täna seatud ei ole, alates 2030. aastast aga on samu@ ööpäeva keskmist piirväärtust lubatud ületada 18 ööpäeval. Häiringut põhjustava heite hindamiseks (PMsum, aga ka PM10 ja PM2,5) osas võib loomulikult kasutada ka muid ajavahemikke. Arvu@modelleerimise kasutamisel on vähim mõistlik aeg ühe tunni keskmine heide. Sellisel juhul sobib väljutatud osakeste hajumise hindamise alusena kasutada teoree@liselt suurimat võimalikku tekkivat osakeste kogust, millel on potentsiaal levida tootmisalalt väljapoole (väljutatakse välisõhku).
7.6Osakeste hajumine välisõhus
Turba tootmiselt osakeste hajumist hinnatakse tänapäevalt valdavalt arvu@modelleerimisega, kasutades arvutatud heitkogust ajaühikus ja heidet mõjutavaid tehnoloogilisi @ngimusi, samu@ meteoroloogilisi näitajaid. Osakeste levik väljapoole tootmisala toimub tuule mõjul. Osakeste hajumine väljapoole tootmisala toimub ainult ebasoodsa tuulesuuna korral, kui tuul puhub piisava tugevusega väljapoole tootmisala. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodika kohaselt on meteoroloogilistest @ngimustest olulised välisõhu järgmised näitajad: • tuule suund; • tuule tugevus; • turbulents; • õhutemperatuur;
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
31
• õhuniiskus; • sademed. Illustreerimaks osakeste hajumist ja saasteallikast eemaldudes tekkivaid kontsentratsioone õhus, on siinkohal ära toodud Soomes mõõtmiste ja hajumisarvutustega osakeste hajumine erinevatelt tootmisprotsessi etappidelt, sõltuvalt hajumis@ngimustest. Kasutatud on turbatootmise\evõ\e VAPO uue tootmisala arenduse KMH aruande välisõhu kvaliteedi hindamise osa.
Joonis 7.2 Turbatootmise etapi põhjustatav tunnikeskmine peenosakeste (PM10) kontsentratsioon heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).
Märkus: Joonisel 7.2 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.
Kaugus heiteallikast, m
Pe en
os ak
es te
(P M
10 ) k
on ts
en tr
at sio
on , μ
g/ m
3
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
32
Joonis 7.3 Turbatootmise etapi põhjustatav peenosakeste (PM10) lisanduv kontsentratsioon ööpäeva keskmisele heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).
Märkus: Joonisel 7.3 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.
Pe en
os ak
es te
(P M
10 ) k
on ts
en tr
at sio
on , μ
g/ m
3
Kaugus heiteallikast, m
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
33
8Turba tootmiselt saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika Allpool esitatud saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika on sõltuv nende abil saavutatavatest eesmärkidest, täites kas keskkonnakaitselist või keskkonnakorralduslikku eesmärki. Keskkonnakaitseline eesmärk on saaste väl@mine, mille väljenduseks on saasteainete ohutu sisaldus välisõhus. Arvutusmetoodika eesmärk on anda lähteinformatsiooni saasteainete hajumiskaar@de koostamiseks, et prognoosida ja hinnata turba tootmise tootmisalast piirest väljaspool tekkivaid kontsentratsioone piirväärtustega. Saasteainete piirväärtused on esitatud tunnikeskmisena, nõnda aitab ka metoodika hinnata heidet ajaühikus, võimaldades arvutada heitkogused tunnis. Keskkonnakorralduslikud eesmärgid on Ees@s seotud eelkõige keskkonnaloa andmise, loas seatud heite @ngimustega, millele lisanduvad aruandluskohustused, mis omakorda on seotud keskkonnatasudega. Keskkonnakorralduslikult on heitkogused seotud nõuetega hetkelisele heitkogusele – g/s ning pikaajaliselt koguheitele – t/a, arvestuslikud ajaühikud aga on seotud veel kvartali ja aastaga, kus tootja peab hindama möödunud ajaperioodi heitkoguseid kg/kvartalis ja t/a. Mõlemad on aluseks saastetasu tasumiseks, põhinedes toimunud tegevusel ja heitkoguste arvutusel. Õhusaasteloa vajadus tuleb aga üldjuhul välja selgitada kavandatava tegevuse eelselt keskkonnaloa taotlemise käigus, mistõ\u siin on keskkonnakorralduslikuks eripäraks aastase heitkoguse prognoos. Eeltoodud eesmärke silmas pidades võimaldab järgnevalt esitatud metoodika leida: • saasteainete aastased heitkogused kehtestatud künniskogusega võrdlemiseks ja
keskkonnaloa vajaduse hindamiseks; • saasteainete aastased heitkogused aruandluseks ja keskkonnatasude tasumiseks; • saasteainete hetkelised heitkogused hajumise ja õhukvaliteedi taseme vastavuse
hindamiseks lubatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusega. Lisaks on metoodikas ka esitatud võimalikud meetodid lühiajalisemate , nt tunnikeskmiste heidete hindamiseks.
8.1Aastase saasteaine heitkoguse arvutus õhusaasteloa vajaduse hindamiseks
Lähtudes vajadusest hinnata turbatootmisalalt välisõhku eralduvate saasteainete koguheidet, on vajalik leida saasteainete aastane heitkogus. Arvutuse tulemus annab vastuse küsimusele, kas turbatootjal on vajalik taotleda õhusaasteluba saasteainete välisõhku viimiseks või mi?e. Nagu juba eelpool on selgitatud, on Ees@ keskkonnakorralduslikult unikaalne, sest üheski teises riigis, kus toimub tööstuslik turba tootmine, välisõhu saasteainete heidet otse ei reguleerita. Välisõhu kvaliteedi kontroll toimub läbi välisõhu saasteainete piirväärtuste tagamise välisõhus tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Põhirõhk on seega maapinnalähedase atmosfääriõhu seisundi kontrollil tootmisalalt väljas. Turbatootja peab
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
34
jälgima ja tagama, et välisõhus tootmisalade ümbruses ei ületataks seadusega lubatud osakeste sisalduse piirväärtust. Piirväärtuse ületamise suure tõenäosuse korral seiratakse ja või mõõdetakse õhukvaliteedi taset ja/või seda mõjutavaid tegureid (nt tuule suund, õhutemperatuur, jne). Soomes läbiviidud uuringute ja mõõtmistulemuste alusel välja töötatud metoodikat ja eriheiteid kasutatakse ka Soomes ja Rootsis ÜRO Saaste Kauglevi konventsiooni (CLRTAP) ja EL Õhusaasteainete riiklike piirkoguste direk@ivi (NEC) aruandluses. Heitkoguste arvutusel arvestatakse kolme levinuima meetodiga (HAKU, mehhaaniline ja pneumaa@line ehk vaakumkogumine). HAKU meetodi kasutamine on vähenemas ja nagu Ees@ski on valdavaks saanud pneumaa@line meetod. 8.1.1Aastane tootmismaht ja turba erikaal Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m3) on vajalik teada turbatootmisala erineva kaevandatava varu erikaalu (t/m3), mis häs@- ja vähelagunenud turbal on erinev. Ees@s peetakse sta@s@list arvestust toodetud turba erikaalude osas. Võimalusel tuleks kasutada vastava ala koefitsiente või selle puudumisel sta@s@lisi keskmisi näitajaid. Viimaste aastate keskmised väärtused Ees@ Turbaliidu andemetel on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.1. Turbalasundi erikaalude koefitsiendid (MTÜ Ees@ Turbaliit)
Toodetava turbalasundi erikaalu koefitsiendid
2021 2022 2023 2024 t/m3
Vähelagunenud turvas 0,146 0,140 0,140 0,142 Häs@lagunenud turvas 0,220 0,216 0,200 0,203
Arvestades metoodika üldistusastet, toodetava turba omadusi ja arvutuskäigu eesmärki, tuleb esmalt leida taotletava varu keskmine erikaal, kasutades järgmist valemit:
)*+' = ()ä-./. ∙ )ä-./.) + (-ä&12/. ∙ -ä&12/.)
)ä-./. + -ä&12/.
[8.1]
kus ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3
Qvähel. vähelagunenud turba maht, t Cvähel. vähelagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3
QhäsLl. häs@lagunenud turba maht, t ChäsLl. häs@lagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3
Aastane tootmismaht mahuühikutes (m3) on leitav järgmiselt:
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
35
= **&1*
)*+'
[8.2]
kus Q aastane taotletav tootmismaht, m3 maasta aastane taotletav kaevandamismaht, t
ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3
8.1.2Tootmisefek8ivsus ja tootmisetappide eriheited Peatükis 7.1 toodud eriheidete teisendamiseks vaadeldaval alal kaevandatavale turbale tuleb arvestada tootmisefek@ivsusega. Tootmisefek@ivsus näitab, kui palju turvast (m3) saadakse tootmisala ühe pinnaühiku (ha) kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Tavapäraselt jääb tootmisefektiivsus vahemikku 500–750 m3/ha. Juhul kui tootmisefektiivsus ei ole teada (näiteks kui tegemist on uue turbatootmisalaga või kaevandajaga), tuleb kasutada arvutuslikku väärtust, mis on leitav järgmiselt:
=
[8.3]
kus η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha
Q aastane taotletav tootmismaht, m3 P tootmisala pindala, ha Tootmisala põhised eriheited tootmisetappidele on leitavad peatükis 7.2 esitatud eriheidete ja vaadeldava ala tootmisefek@ivsuse kaudu järgmiselt:
.1*33 = .1*33
[8.4]
kus Cetapp tootmisetapi eriheide, kg/m3
qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha, (Tabel 7.3) η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha, valem [8.3]
Valemiga [8.4] leitud eriheite põhjal saab aastast tootmismahtu Q arvesse võ\es leida summaarsed aastased heitkogused. 8.1.3Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide Juhul, kui turba kogumise etapil rakendatakse vaakumkogujal püüdeseadmeid (tsüklonid), siis tuleb tootmisetapi heide läbi korrutada heite vähendamise koefitsiendiga, mis väljendab heite
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
36
vähendamise potentsiaali. Püüdeseadme koefitsient antakse tootmistehnoloogia tootja poolt või määratakse mõõtmistega. Tsüklonite osakeste eemaldamise tõhususe kohta on koostanud koondülevaate US EPA (EPA-452/F-03-005 Air Pollu1on Control Technology - Cyclones), mille kohaselt on klassikaliste tsüklonite tõhusus summaarsete osakeste (PMsum) eemaldamisel 70–90 %, peenosakeste (PM10) puhul 30–90 % ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) puhul 0–40 %. Ülevaates tuuakse välja, et kuigi tsüklonid töötavad eri@ tõhusalt osakestele terasuurusega alates 10 µm ja eri@ üle 200 µm (silmaga nähtav osa), siis saavutatakse tsükloni rakendamisel heites ka väiksemate osakeste vähenemine. Arvestades eeltoodud osakeste vähendamise potentsiaali ning Ees@s vaakumkogujatel kasutatavate tsüklonite ser@fikaa@, on summaarsete osakeste PMsum 70 % vähenemise kasutamine konserva@ivne ja tõenäoliselt on tõhusus alahinnatud. Püüdeseadme rakendamisel on korrigeeritud eriheide leitav järgmise valmiga:
)**4'(456'(27. 45++26..+21'8 = .1*33 ∙ 5
100 − 100 8
[8.5]
kus C9::;<=;>?<=@AB ;>CC@?BBC@D<E tootmisetapi eriheide püüdeseadme rakendamisel, kg/m3
Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/ha, valem [8.4] P heite vähendamise koefitsient
Ees@s kasutatavate vaakumkogujate püüdeseadmete ehk tsüklonite efek@ivsus on P = 70 % (vt ka peatükk 6.5). Seega moodustaks eeltoodud valemi põhjal korrigeeritud vaakumkogumise eriheide 30 % algsest, mida saab rakendada osakestele summaarselt PMsum. Heitkoguste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kindlas@ ei saa PM10 ja PM2,5 summaarne heitkogus olla suurem kui PMsum heitkogus, sest osakeste fraktsioonid sisalduvad üksteises. Seega, juhul kui puudub täpsem info puhastussüsteemi garanteeritud väljuvate osakeste eri fraktsioonide massi osas, võib konserva@ivselt eeldada, et PMsum = PM10 = PM2,5. 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt Laadimiselt ja aunatamiselt võib heite hindamiseks kasutada US EPA AP-42 metoodikat, kus puistematerjalide heidet käsitleb peatükk 13.2 ja kus heite hindamiseks on vaja ainult kahte lähtetegurit. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni, VDI meetodis 3790 on vajalik arvestada täiendavate teguritega, milliseid turba jaoks ei ole esitatud. US EPA AP-42 metoodikas on toodud erinevate materjalide heite potentsiaal ja heite hindamise aluseks on valemid, kus tegevusega seotud heite aspek@d on seotud töömaa pindala ja/või töö kestusega. Näiteks puistematerjalide laadimisel. Kuid kõigil nendel puhkudel on esitatud massi/mahu määramisel välisõhku sa\uva saasteaine heite koefitsient.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
37
Näiteks US EPA AP-42 peatükk 13.2.4 (Aggregate Handling and Storage Piles) on valem puistematerjalide heite arvutamiseks aine gravitatsioonilisel kuhjamisel veokist valli mahalaadimisel või frontaallaaduriga veokisse laadimisel. Meetodis on kirjeldatud tegevusi, mis on aunatamisele ja laadimisele sarnase iseloomuga ja mida võiks kasutada turba laadimisel ja aunatamisel osakeste heite hindamiseks. Tähele tuleb panna, et metoodikas on toodud puistematerjali niiskussisalduse vahemik, millele metoodikas toodud valem keh@b: 0,25–4,8 %. Seda valemit saab kasutada ka teiste materjalide puhul (mille niiskussisaldus on siiski maksimaalselt kuni 27 %), kuid siis väheneb valemi rakendamisel tulemuse usaldusväärus. Seetõ\u tuleb seda valemit kasutada vaid aunatamiselt ning laadimiselt heite suurusele ligilähedase hinnangu. Kuna aunatatav ja/või laaditav turvas on valemis käsitletust oluliselt niiskem, hinnatakse valemi rakendamisel heide suuremaks kui see tegelikult ehk on ehk arvutus on konserva@ivne. Eriheite leidmise valem on järgmine:
= (0.0016) ∙ > 2.2@
!.F
(2 ) !.G
[8.6]
kus E eriheide, kg/t (osakeste heide käideldava turba ühe tonni kohta); k osakese suuruse koefitsient (kordaja, lähtudes osakese suurusest) mikromeetrites
(valemit täpsustavast tabelist: kui <10 µm, siis k=0,35; kui <2,5 µm siis k=0,053); U keskmine tuule kiirus, m/s (lähimas Riigi Ilmateenistuse jaamas registreeritud) eelmise
kalendriaasta keskmine tuule kiirus; M niiskuse sisaldus, % (auna moodustamisel arvestuslikult 40 % ja turba laadimisel 55 %). 8.1.5Summaarne aastane heitkogus Juhul kui turbatootmisalal kasutatakse erinevaid tootmistehnoloogiaid (mehaaniline ja vaakumkogumine koos), tuleb esmalt leida mõlema tootmisviisi aastased tootmismahud.
= (.-**72/27. + )**4'( [8.7]
kus Q aastane toodangumaht, m3
Qmehaaniline toodetav turba kogus mehaanilisel kogumisel, m3 Qvaakum toodetav turba kogus vaakumkogumisel, m3 Aastase heitkoguse leidmisel iga tootmisviisi kohta peab arvestama selleks kasutatavate tootmisetappidega (Eetapp). Tootmisetapid on järgmised:
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
38
• Turba mehaanilisel kogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evallitamine + Emeh.kogumine + Eaunatamine
+ Elaadimine • Turba vaakumkogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evaakumkogumine+ Eaunatamine + Elaadimine
Tootmisetapi aastane heitkogus on leitav järgmiselt:
.1*33 = .1*33 ∙ .1*33
1000
[8.8]
kus Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/m3 Qetapp tootmisetappi läbiv aastane toodangumaht, m3/a
Aastase heitkoguse leidmiseks tuleb vaadeldaval alal teostatavate tootmisetappide heitkogused liita:
=A.1*33
7
4H"
[8.9]
kus M tootmisala aastane heitkogus, t/a Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t/a (valem [8.8]) Keskkonnaministri määrusega nr 67 seatud summaarsete osakeste künniskogusest 1 tonn suurema heitkoguse puhul on vajalik keskkonnaloa raames taotleda ka õhusaasteluba. Künniskogusest väiksema heitkoguse korral õhusaasteluba vajalik ei ole.
8.2Hetkelise saasteaine heitkoguse arvutus hajumisarvutuste jaoks
Üldiseks turbatootmise eelduseks on, et on püsinud sobivad ilmas@ku@ngimused – sademeteta kuiv ilm, mis on võimaldanud turba niiskusesisalduse viia tasemele, kus selle töötlemine või kogumine on tehnoloogiliselt võimalik. Tootmisetappe on võimalik läbi viia sõltuvalt turba niiskussisaldusest. Tootmine on tsükliline – tootmisetapp viiakse läbi võimalikult op@maalselt iga tootmistehnoloogia- või viisi puhul. Oluline välisõhu saasteainete heide välisõhku toimub ainult tootmisetapi ajal. Seetõ\u ei ole heide turba tootmisest püsiv, vaid perioodiline ja ajas ning ruumis muutuv. Turba tootmisel eraldub heide kindla suurusega tootmisväljakutelt, mistõ\u on tegemist pindallikaga.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
39
Hetkeliste heitkoguste (M) arvutamiseks on vajalik teada järgmisi lähteandmeid: • Kasutatav turbatootmise viis ning tootmisetapid - tootmisväljakul teostatavad tööetapid,
vaakumkogujate ja/või mehaaniliste kogujate kasutamine. • Heite kestus, mida iseloomustab tootmisetapi ajaline kestvus. Erinevad tootmisetapid on
erineva pikkusega, sõltudes ka kasutatavate seadmete parameetritest (tööorganite laiused), masinate liikumiskiirustest ja tootmisväljakute ja väljakusiilude mõõtmetest. Seetõ\u varieeruvad tootmisetapi pikkused ja heite kestvused.
• Pindallika suurus, millelt heide eraldub. Arvestades, et tootmisväljakud on pindallikad, tuleb leida heide pinnaühiku kohta.
Hetkeline heitkogus (pindallika puhul ühikuga g/s·m2) on sisendiks modelleerimiseks ja hajumise hindamiseks. 8.2.1Heiteallika pindala Turbatootmisalad koosnevad tootmisväljakutest, mis üldjuhul on ühesuguste sarnaste mõõtmetega, kuid olenevalt olukorrast võivad olla ka erinevas suuruses. Tootmisväljakute üldine laius sõltub tootmisala suurusest, selle paiknemisest ja väljaehitamise võimalustest. Seega tuleb iga tootmisala ja väljaku puhul arvestada just selle väljaku mõõtmetega. Tavapäraselt kraavitatakse tootmisväljak umbes 250 m pikkade siiludena, mille laiuseks on 20 m. Kahe kraavi vahelisel osal ehk väljakusiilul teostatakse tootmisega seotud tööprotsesse. Väljakusiilu pindala on leitav järgmiselt:
&22/ = ∙ [8.10]
kus ssiil väljakusiilu pindala, m2 või ha a siilu laius, m (üldjuhul 20 m) b siilu pikkus, m Tavapäraselt kujuneb ühe väljakusiilu pindalaks seega 5 000 m2 ehk 0,5 ha (1 ha = 10 000 m2). 8.2.2Tehnoloogilised parameetrid Sõltuvalt teostatavast tootmisetapist kasutatakse selleks erineva laiusega traktori külge haagitavaid tööorganeid (freesija, pööraja jne). Vaadeldava ala suhtes heitkoguste leidmisel tuleb kasutada seal rakendatava tehnika parameetreid. Tavapärased tööorganite laiused on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.2 Tüüpilised tööorganite laiused
Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Freesija 10 Pööraja 20
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
40
Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Vallitaja 10
Vaakumkoguja 5 Sõltuvalt tööorgani laiusest tuleb ühte väljakusiilu töödelda vastav arv kordi, mille alusel kujuneb tootmisetapi ja heite eraldumise ajaline kestvus. Seega ühel väljakusiilul läbitav distants (Lsiil) kujuneb järgmiselt:
&22/ = ∙
[8.11]
kus Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m a väljaksiilu laius, m d tööorgani laius, m b väljakusiilu pikkus, m Heite ajaline kestvus sõltub ka masinate liikumiskiirusest, mis tootmisetapi lõikes varieerub. Hetkeliste heitkoguste arvutamisel tuleb lähtuda vaadeldaval alal prak@kas välja kujunenud masinate liikumiskiirustest, kuid täpsema info puudumisel saab kasutada allpool esitatud tüüpiliste kiiruste keskmisi väärtusi. Tabel 8.3 Masinate liikumiskiirused erinevatel tööetappidel
Tootmisetapp Masina liikumiskiirus v, km/h
Keskmine väärtus vkesk, km/h
Freesimine 10–15 12 Pööramine 5–15 8 Vallitamine 5–10 7
Mehaaniline kogumine - 6 Vaakumkogumine - 7
Liikumiskiiruse km/h üle viimisel ühikule m/s, tuleb väärtus jagada 3,6. 8.2.3Aeg Tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg (tetapp) väljakusiilul sõltub sellel läbitavast distantsist (Lsiil) ning masina liikumiskiirusest (vkesk) ning on leitav järgmiselt:
.1*33 = &22/
4.&4 ∙ 3,6
[8.12]
kus tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m vkesk masina keskmine liikumiskiirus, km/h
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
41
8.2.4Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus Teades eespool toodud parameetreid ning eriheiteid qetapp (vt peatükk 7.2), on võimalik leida tootmisetapi hetkeline heitkogus järgmise valemi abil:
.1*33 = .1*33 ∙ &22/ ∙ 1000
.1*33
[8.13]
kus Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha ssiil väljakusiilu pindala, ha tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s (valem [8.12]) Hajumise modelleerimisel on otstarbekas tootmisväljakuid käsitleda pindallikatena. Tootmisväljakud koosnevad teatud arvust väljakusiiludest ning nende pindala on leitav järgnevast seosest:
)ä/I*4 = ∙ &22/ [8.14]
kus Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 ssiil väljakusiilu pindala, m2 (valem [8.10]) n väljakusiilude arv tootmisväljakul Pindallika hetkeline heitkogus on leitav tootmisetapi hetkelise heitkoguse ja pindala jaga@sena:
)ä/I*4 = .1*33
)ä/I*4
[8.15]
kus Mväljak tootmisväljaku hetkeline heitkogus, g/s·m2
Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s Sväljak tootmisväljaku pindala, m2
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
42
8.3Osakeste hajumise modelleerimine
Hetkelist heitkogust (g/s ja g/s·m2) saab kasutada sisendinfona saasteainete hajumise modelleerimiseks asjakohastes arvutusmudelites, näiteks Ees@s kasutatakse valdavalt AERMOD, ADMS või AirViro lahendusi. Modelleerimise tulemusena valmivad hajumisdiagrammid aitavad hinnata tootmisalade piiril osakeste sisalduse vastavust õhukvaliteedi piirväärtusele lähtuvalt keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatust. Arvestades asjaolu, et turba tootmisel ei toimu kõik tootmisetapid samaaegselt, vaid üksteisele järgnevalt, on halvima võimaliku olukorra hindamiseks otstarbekas modelleerida suurima heitega ja kõige kauem kestvat tootmisetappi, milleks üldjuhul on turba kogumine. Teiste tootmisetappide puhul on osakeste kontsentratsioonid madalamad ja levimine ümbruskonda väiksem, mistõ\u on mõju õhukvaliteedi tasemele seeläbi ka väiksem.
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
43
9Kasutatud kirjandus Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv (EL) 2024/2881, 23. oktoober 2024, mis käsitleb välisõhu kvalitee@ ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uues@ sõnastatud). Guide to Surface Materials Lease Informa@on Requirements for Peat Opera@ons. 2017. Alberta Government. 34 pp. Jerksjö, M. 2010. SMED Utredning: Beräkning av par@kelemissioner vid skördning, import och export av torv i Sveriges interna@onella rapportering. Hansen, Karin ; Hellsten, Sofie; Holmgren, Kris@na; Liljeberg, Marcus; Valley, Stephan; Wisell, Tomas; Ze\erberg, Therese; Olsson Öberg, Mona. 2016. Torvutvinningens miljöpåverkan. Raport C 198. Naturvårdsverket. IVL. 80 pp. Nuu@nen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon pöly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. RT I, 06.03.2019, 12. Keskkonnaministri 214.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käi@se tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. RT I, 14.12.2017, 10. Keskkonnaseadus@ku üldosa seadus. RT I, 28.02.2011, 1. Kruviks OÜ, Vortex Dust Collector Specifica@on 2020. Kägo, R., Vellak, P., Ehrpais, H., Noorma, M., and Olt, J. 2022. Assessment of power characteris@cs of unmanned tractor for opera@ons on peat fields. Agronomy Research 20(2), 261–274, 2022.
Leinonen, Arvo (toim.), 2010. Turpeen tuotanto ja käyttö. Yhteenveto selvityksistä. Espoo 2010. VTT Tiedotteita – Research Notes 2550. 104 s.
Lintunevan turvetuotantohankkeen ympäristövaikutusten arviointi, 2011 Vapo OY.
MTÜ Ees@ Turbaliit, h\ps://www.turbaliit.ee/kaevandamine (viima@ külastatud 11.02.2025). Sandström, T.; Kolmodin-Hedman, B., Ledin, M.C., Bjermer,L., Hörnqvist-Bylund, S., and Stjernberg, N. 1991. Exposure to peat dust: acute effects on lung func@on and content of
Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025
44
bronchoalveolar lavage fluid. Bri@sh Journal of Industrial Medicine. 1991 Nov; 48(11): 771-775. Schroderus, Ville. 2019. Pölynhallinta turvetuotannossa. Savonia Amma@korkeakoulu. Energiatekniikan tutkinto-ohjelma. Šnore, Ansis, Peat Extrac@on. 2017. Latvijas Kūdras asociācija.
US EPA. AP-42, Fih Edi@on Compila@on of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Sta@onary Point and Area Sources, US Environmental Protec@on Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air- emission-factors).
US. EPA. US EPA CICA Factsheet. EPA-452/F-03-005. Air Pollu@on Control Technology Fact Sheet. Cyclones. 5 pp. US EPA. 1981. Peat mining. An Ini@al Assessment of Wetlands Impacts and Measures to Mi@gate Adverse Effects. 52 pp. Väyrynen, Tarja; Aaltonen, Raija; Haavikko, Hannu; Juntunen, Mirja; Kalliokoski, Kirsi; Niskala, Anna-Liisa ja Tukiainen, Ossi. 2008. Turvetuotannon ympäristönsuojeluopas. Oulu. Pohjois- Pohjanmaan ympäristökeskus. Turunen, Isto. 2019. Turpeen keruukoneiten pölyämisen hallinta vesisumulla. Tampereen yliopisto. Teknis-luonnon@eteellinen @edekunta. Diplomintyö. 1-97. Turvetuotannon ympäristönsuojeluohje. 2015. Helsinki. Ympäristöministeriö. Ympäristöhallinin ohjeita 2 | 2015. Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuu@nen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristö@eteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristö@eteen laitos, Kuopio. Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tii\a, Petri T., Nuu@nen, Janne P., Willman, Penp K., Leh@nen, Kari E. J. 2006. Fine par@cle emissions from milled peat produc@on. Boreal Environment Research, 11, 283 293. Valgma, Ingo; Karu, Veiko; Õnnis, Ave ja Pukk, Siim. 2007. Turba kaevandamise tehnoloogiad. Kogumik: Kaevandamine parandab maad. TTÜ Mäeins@tuut. VDI, 2010. VDI 3790. Environmental meteorology - Emission of gases, odours and dusts from diffuse sources - Storage, transhipment and transporta@on of bulk materials. WHO, 2021. Par@culate ma\er (PM2.5 and PM10), ozone, nitrogen dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide (h\ps://www.who.int/publica@ons/i/item/9789240034228)