Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei Teie: 26.06.2026 nr RK/26-0767/-1K

Meie: 07.07.2026 nr 1-7/198-3

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise

määruse eelnõu kooskõlastamine

Siseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruste muutmise määruse eelnõu

järgmiste märkustega.

1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse

kord“

1.1. Eelnõu § 1 punktis 3 täiendatakse määruse § 6 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui

objekti kohal olevat õhuruumi seiratakse, tagab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti valdaja ja

turvaettevõtja vastavalt turvategevuse seaduse § 10 lõike 1 punktile 11, et selle objekti kohal

oleva õhuruumi seireandmeid jagatakse Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe,

Transpordiameti ning lennundusseaduse alusel määratud sertifitseeritud

aeronavigatsiooniteenuse osutajaga.“.

Palume lisada sättes nimetatud asutuste loetellu ka Kaitsepolitseiameti, kuna eelnõu § 1 punkti

4 järgi on Kaitsepolitseiametil muu hulgas kohustus oma pädevuse piires nõustada mehitamata

õhusõidukist tuleneva ohu tõrjumist.

1.2. Eelnõu § 1 punktis 5 täiendatakse määruse § 7 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5)

Kaitsevägi edastab viivitamata Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 31 punkti 3 alusel A-, B-

, C- ja F-kategooria objekti valdajale Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teabe õhuruumis

ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud, objekti ohustavate mehitamata

õhusõidukite kohta.“.

Palume täiendada sätet ka E-kategooria objektide ehk julgeolekuasutuste objektidega.

Mehitamata õhusõidukitest lähtuv oht ei piirdu üksnes A-, B-, C- ja F-kategooria objektidega,

vaid võib samavõrra ohustada ka julgeolekuasutuste kasutuses olevaid objekte, mille kaitse on

riigi julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kaitseväe poolt Eesti õhuruumi valvamise

käigus saadud teabe õigeaegne edastamine võimaldab objekti valdajal rakendada viivitamata

vajalikke kaitse- ja julgeolekumeetmeid ning aitab tagada ühtse olukorrateadlikkuse kõigi

kõrgendatud kaitsevajadusega objektide puhul. E-kategooria objektide väljajätmiseks puudub

sisuline põhjendus ning nende kaasamine tagab regulatsiooni terviklikkuse ja võrdse

kaitsetaseme kõigile kõrgendatud riskiga objektidele.

2 (3)

1.3. Eelnõu § 1 punktis 8 täiendatakse määruse § 10 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11)

Kaitsepolitseiamet küsib enne turvaplaani kooskõlastamist § 7 lõikes 31 nimetatud asutuste

arvamust rakendatavate kaitseabinõude kohta.“.

Palume regulatsioon täiendavalt üle vaadata. Teeme ettepaneku muuta seda selliselt, et § 7

lõikes 3¹ nimetatud asutuste arvamuste küsimine toimuks objekti valdaja poolt juba

riskianalüüsi koostamise etapis ning need esitataks koos riskianalüüsi või sellele tugineva

turvaplaaniga Kaitsepolitseiametile. Riskianalüüsi koostamise eesmärk on tuvastada ja hinnata

objekti ohustavaid riske ning kaasata vajaduse korral nende hindamisse pädevad asutused.

Kuna turvaplaan koostatakse riskianalüüsi alusel, on menetluslikult ja sisuliselt põhjendatud, et

vajalikud arvamused on olemas juba enne turvaplaani koostamist. Selline lahendus võimaldab

objekti valdajal arvestada asjaomaste asutuste seisukohtadega kaitseabinõude kavandamisel

ning muudab Kaitsepolitseiameti kooskõlastamismenetluse tõhusamaks ja sisulisemaks.

2. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrust nr 301 „Raadioside piiramise kord“

Palume täpsustada eelnõu § 2 sõnastust. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu §-ga 2 muudetakse

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrust nr 301 „Raadioside piiramise kord“ ning

nähakse ette eraldi regulatsioon raadioside piiramiseks mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu

korral.

Eelnõu kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil õigus raadiosidet piirata üksnes politsei ja

piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 3 lõike 4 alusel kehtestatud objektidel. Siseministeeriumi

hinnangul on selline piirang põhjendamatult kitsas ega võimalda saavutada regulatsiooni

eesmärki.

Esiteks ei hõlma viide PPVS § 3 lõike 4 alusel kehtestatud objektidele kõiki neid objekte ja

rajatisi, mille kaitsmiseks võib olla vajalik rakendada mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu

tõrjemeetmeid. Politsei- ja Piirivalveameti riiklikult kaitstavate objektide hulka kuuluvad lisaks

ehitistele ka rajatised (näiteks radaripositsioonid), mille käsitlemine eelnõu sõnastuses ei ole

üheselt selge.

Teiseks ei sõltu mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu olemus ega selle tõrjumise vajadus

konkreetse objekti staatusest. Mehitamata õhusõiduk võib kujutada ohtu väga erinevates

asukohtades ning oht võib tekkida kiiresti ja ettearvamatult. Seetõttu peab pädevatel asutustel

olema võimalik rakendada raadioside piiramise meedet kõikjal, kus see on vältimatult vajalik

ohu ennetamiseks või tõrjumiseks, sõltumata sellest, kas tegemist on PPVS § 3 lõike 4 alusel

kehtestatud objektiga.

Kolmandaks on eelnõu seletuskirjas märgitud, et muudatuse eesmärk on luua õiguslik alus

mehitamata õhusõidukist lähtuvate ohtude tõrjumiseks. Kavandatud sõnastus seda eesmärki

täielikult ei toeta, kuna piirab meetme kohaldamise võimalusi olukordades, kus oht võib

realiseeruda väljaspool nimetatud objekte. Selline piirang võib praktikas takistada ohu tõhusat

tõrjumist ning vähendada loodava regulatsiooni praktilist väärtust.

Lisaks tuleb arvestada, et mehitamata õhusõidukist lähtuvate ohtude tõrjumine eeldab kiiret

reageerimist ning meetmete rakendamise võimalust vastavalt tegelikule ohupildile. Kui

raadioside piiramise õigus on seotud üksnes eelnevalt määratletud objektidega, võib see piirata

pädevate asutuste operatiivset tegutsemisvõimet olukorras, kus oht liigub või tekib väljaspool

selliseid objekte.

3 (3)

Samuti väärib tähelepanu, et Kaitseväele on seadusega antud korrakaitselised ülesanded

mehitamata õhusõidukist lähtuvate ohtude tõrjumisel. Ka Kaitseväe ülesannete nõuetekohane

täitmine eeldab, et raadioside piiramise õigus ei oleks põhjendamatult seotud üksnes kindlate

objektidega, vaid lähtuks ohu olemasolust ja meetme rakendamise vajadusest.

Eeltoodust tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku sõnastada säte selliselt, et raadioside

piiramise õigus oleks kohaldatav kõikides olukordades, kus see on vajalik mehitamata

õhusõidukist lähtuva ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. Meetme kohaldamise eelduseks peaks

olema ohu olemasolu ning seaduses sätestatud pädevus, mitte ohu seotus konkreetse objektiga.

3. Märkus seletuskirja kohta

Palume täiendada eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsi.

Seletuskirjas on märgitud, et määruse rakendamisega kulusid ei kaasne. Siseministeeriumi

hinnangul ei ole selline järeldus põhjendatud. Regulatsiooni jõustumisel suureneb eelduslikult

Politsei- ja Piirivalveameti roll mehitamata õhusõidukist lähtuvate ohtude ennetamise ja

tõrjumise alases nõustamises. Eelkõige puudutab see elutähtsate objektide ja riiklikult

kaitstavate objektide valdajaid ning teisi asutusi, kellel tekib vajadus hinnata raadioside

piiramise ning muude tehniliste kaitseabinõude rakendamise võimalusi.

Lisaks nõustamisele kaasneb regulatsiooni rakendamisega vajadus töötada välja metoodikad,

juhendmaterjalid ja koostöökorraldus ning arendada vastavat erialast pädevust. Samuti eeldab

uus regulatsioon täiendavat planeerimis-, koolitus- ja koordinatsioonitegevust. Tegemist on uue

sisulise ülesandega, mille täitmiseks vajalikku täiendavat tööjõu- ja tegevuskulu ei ole Politsei-

ja Piirivalveameti eelarves arvestatud.

Palume seletuskirja vastavalt täiendada ning hinnata realistlikult regulatsiooni rakendamisega

kaasnevat täiendavat ressursivajadust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister