Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 26.06.2026 nr 7-1.2/26-01324-2

Riigikogu Kantselei

Lossi plats 1a Meie: 10.07.2026 nr 2-2/26/47-2

[email protected]

Vastuskiri Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikele küsimustele kaitseministrile (KK569)

Riigikogu Kantselei edastas Kaitseministeeriumile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikud

küsimused seoses Eesti õhuruumi kaitse ning drooniohu käsitlemisega. Alljärgnevalt esitan vastused

Teie küsimustele.

Esmalt pean rõhutama, et Rõuge vallast avastati mehitamata õhusõiduki (UAS) rusud, mitte mehitamata

õhusõiduk kui selline. Samuti hindab kaitsevägi, et tulenevalt lõhkeaine kogusest, oli pigem tegemist

peibutusdrooniga.

1. Millal täpselt fikseerisid Eesti vaatlus- ja õhutõrjesüsteemid kõnealuse mehitamata õhusõiduki

riigipiiri ületamise?

Esmase hinnangu kohaselt võib olla tegu sama seadmega, mille kaitseväe radarid tuvastasid 03.06.2026

varahommikul1. Lõpliku hinnangu intsidendile kujundab uurimine, mida juhib prokuratuur.

2. Kas see mehitamata õhusõiduk tuvastati vaatlus- või õhutõrjevahenditega enne selle kukkumist

Eesti territooriumile?

Konkreetne sõiduk tuvastati kohaliku elaniku poolt. On võimalik, et tegu võis olla sama seadmega, mille

kaitseväe radarid tuvastasid 03.06.2026 varahommikul. Lõpliku hinnangu intsidendile kujundab

uurimine, mida juhib prokuratuur.

3. Kui droon tuvastati, siis miks ei rakendatud meetmeid selle hävitamiseks või

sundmaandumiseks?

3. juuni varahommikul tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu sisenemise Eesti õhuruumi. Ohu

kontrollimiseks aktiveeriti nii maa peal paiknevad kaitseväe üksused kui ka Balti õhuturbemissioonil

teenivad liitlaste üksused, mis olid vajadusel valmis ohtu elimineerima. Ohu kontrollimise käigus

õhuohtu ei tuvastatud, mistõttu saadeti välja ka õhuohu lõppemise teavitus. Piirkonda käisid

kontrollimas ka PPA patrullid, kuid mingeid jälgi või rususid võimalikust droonist ei avastatud.

4. Kui drooni vaatlus- ja õhutõrjevahendid ei tuvastanud, siis millised järeldused tegi

Kaitseministeerium sellest intsidendist?

Olukord annab kindluse, et kaitseväe õhupildi arendamine on jätkuvalt vajalik ning senised otsused uute

radarite hankimiseks on olnud õiged. Kaitsevägi jätkab õhukaitse tugevdamisega vastavalt planeeritule.

1 Kaitsevägi: drooniohtu kontrollimisel ei tuvastatud | Eesti | ERR

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

5. Miks ei teavitatud Eesti elanikkonda õigeaegselt lõhkeainega mehitamata õhusõiduki riiki

tungimisest?

Juhul kui tegu oli sama drooniga, mis sisenes Eestisse 3. juuni algul, siis elanikkonnale vastav teavitus

ka anti2.

6. Kui palju sarnaseid Eesti riigipiiri ületamise juhtumeid mehitamata õhusõidukitega on viimase

kolme aasta jooksul fikseeritud?

Kolme aasta jooksul on fikseeritud kokku seitse juhtumit (üks juhtum 2025. ning kuus juhtumit 2026.

aastal), mille käigus ületasid UAS-id ilma loata Eesti Vabariigi õhupiiri.

7. Milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb Kaitseministeerium võtta Eesti õhuruumi

kaitsmiseks mehitamata õhusõidukite eest, arvestades droonitehnoloogia kiiret arengut ja nende

aktiivset kasutamist tänapäeva sõjalistes konfliktides?

Õhukaitsevõime on pidevas ja kiires arendamises. Muuhulgas arendatakse seirevõimet (radarid) kui ka

mõjutusvõimet (õhukaitsebrigaadi loomine, uute relvasüsteemide kasutusele võtmine, sh nii

kineetiliseks kui ka elektrooniliseks mõjutamiseks). Oluline on tulevikus tagada, et Eesti kaitsetööstus

suudaks vajadusel jätkusuutlikult, pidevalt ja kiirelt toota droonitõrjes kasutavaid ajakohaseid seadmeid.

8. Kas kaitseminister peab Eesti praegust valmisolekut löökdroonidega seotud ohtude tõrjumiseks

piisavaks?

Sõjalise riigikaitse arendamine on pidev protsess. Nii nagu vastane arendab oma võimeid, peame ka meie pidevalt täiendama oma olemasolevaid võimeid ning vajadusel looma uusi, et tulla toime muutuva ohupildiga. 9. Kas pärast seda intsidenti viidi läbi ametlik järelevalvekontroll vastutavate asutuste tegevuse

üle ja millised on selle tulemused?

Lõpliku hinnangu intsidendile annab prokuratuuri juhitav uurimine.

10. Kas kaitseminister näeb alust poliitilise vastutuse võtmiseks seoses selle intsidendiga, kui

tuvastatakse, et mehitamata õhusõidukit ei tuvastatud õhuruumi seirevahenditega õigeaegselt?

Ei Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister

2 Kaitsevägi: drooniohtu kontrollimisel ei tuvastatud | Eesti | ERR

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 26.06.2026 nr 7-1.2/26-01324-2

Riigikogu Kantselei

Lossi plats 1a Meie: 10.07.2026 nr 2-2/26/47-2

[email protected]

Vastuskiri Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikele küsimustele kaitseministrile (KK569)

Riigikogu Kantselei edastas Kaitseministeeriumile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikud

küsimused seoses Eesti õhuruumi kaitse ning drooniohu käsitlemisega. Alljärgnevalt esitan vastused

Teie küsimustele.

Esmalt pean rõhutama, et Rõuge vallast avastati mehitamata õhusõiduki (UAS) rusud, mitte mehitamata

õhusõiduk kui selline. Samuti hindab kaitsevägi, et tulenevalt lõhkeaine kogusest, oli pigem tegemist

peibutusdrooniga.

1. Millal täpselt fikseerisid Eesti vaatlus- ja õhutõrjesüsteemid kõnealuse mehitamata õhusõiduki

riigipiiri ületamise?

Esmase hinnangu kohaselt võib olla tegu sama seadmega, mille kaitseväe radarid tuvastasid 03.06.2026

varahommikul1. Lõpliku hinnangu intsidendile kujundab uurimine, mida juhib prokuratuur.

2. Kas see mehitamata õhusõiduk tuvastati vaatlus- või õhutõrjevahenditega enne selle kukkumist

Eesti territooriumile?

Konkreetne sõiduk tuvastati kohaliku elaniku poolt. On võimalik, et tegu võis olla sama seadmega, mille

kaitseväe radarid tuvastasid 03.06.2026 varahommikul. Lõpliku hinnangu intsidendile kujundab

uurimine, mida juhib prokuratuur.

3. Kui droon tuvastati, siis miks ei rakendatud meetmeid selle hävitamiseks või

sundmaandumiseks?

3. juuni varahommikul tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu sisenemise Eesti õhuruumi. Ohu

kontrollimiseks aktiveeriti nii maa peal paiknevad kaitseväe üksused kui ka Balti õhuturbemissioonil

teenivad liitlaste üksused, mis olid vajadusel valmis ohtu elimineerima. Ohu kontrollimise käigus

õhuohtu ei tuvastatud, mistõttu saadeti välja ka õhuohu lõppemise teavitus. Piirkonda käisid

kontrollimas ka PPA patrullid, kuid mingeid jälgi või rususid võimalikust droonist ei avastatud.

4. Kui drooni vaatlus- ja õhutõrjevahendid ei tuvastanud, siis millised järeldused tegi

Kaitseministeerium sellest intsidendist?

Olukord annab kindluse, et kaitseväe õhupildi arendamine on jätkuvalt vajalik ning senised otsused uute

radarite hankimiseks on olnud õiged. Kaitsevägi jätkab õhukaitse tugevdamisega vastavalt planeeritule.

1 Kaitsevägi: drooniohtu kontrollimisel ei tuvastatud | Eesti | ERR

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

5. Miks ei teavitatud Eesti elanikkonda õigeaegselt lõhkeainega mehitamata õhusõiduki riiki

tungimisest?

Juhul kui tegu oli sama drooniga, mis sisenes Eestisse 3. juuni algul, siis elanikkonnale vastav teavitus

ka anti2.

6. Kui palju sarnaseid Eesti riigipiiri ületamise juhtumeid mehitamata õhusõidukitega on viimase

kolme aasta jooksul fikseeritud?

Kolme aasta jooksul on fikseeritud kokku seitse juhtumit (üks juhtum 2025. ning kuus juhtumit 2026.

aastal), mille käigus ületasid UAS-id ilma loata Eesti Vabariigi õhupiiri.

7. Milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb Kaitseministeerium võtta Eesti õhuruumi

kaitsmiseks mehitamata õhusõidukite eest, arvestades droonitehnoloogia kiiret arengut ja nende

aktiivset kasutamist tänapäeva sõjalistes konfliktides?

Õhukaitsevõime on pidevas ja kiires arendamises. Muuhulgas arendatakse seirevõimet (radarid) kui ka

mõjutusvõimet (õhukaitsebrigaadi loomine, uute relvasüsteemide kasutusele võtmine, sh nii

kineetiliseks kui ka elektrooniliseks mõjutamiseks). Oluline on tulevikus tagada, et Eesti kaitsetööstus

suudaks vajadusel jätkusuutlikult, pidevalt ja kiirelt toota droonitõrjes kasutavaid ajakohaseid seadmeid.

8. Kas kaitseminister peab Eesti praegust valmisolekut löökdroonidega seotud ohtude tõrjumiseks

piisavaks?

Sõjalise riigikaitse arendamine on pidev protsess. Nii nagu vastane arendab oma võimeid, peame ka meie pidevalt täiendama oma olemasolevaid võimeid ning vajadusel looma uusi, et tulla toime muutuva ohupildiga. 9. Kas pärast seda intsidenti viidi läbi ametlik järelevalvekontroll vastutavate asutuste tegevuse

üle ja millised on selle tulemused?

Lõpliku hinnangu intsidendile annab prokuratuuri juhitav uurimine.

10. Kas kaitseminister näeb alust poliitilise vastutuse võtmiseks seoses selle intsidendiga, kui

tuvastatakse, et mehitamata õhusõidukit ei tuvastatud õhuruumi seirevahenditega õigeaegselt?

Ei Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister

2 Kaitsevägi: drooniohtu kontrollimisel ei tuvastatud | Eesti | ERR