EELNÕU 22.06.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 210 lõike 3, väärteomenetluse seadustiku § 81¹ lõike 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruses nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku

süsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. E-toimiku süsteemi asutamine ja eesmärk

(1) Määrusega asutatakse menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu ametliku nimetusega e-toimiku süsteem.

(2) E-toimiku eesmärk on:

1) tagada ülevaade kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusmenetluses menetletavatest asjadest ning

seaduses sätestatud juhtudel alustamata jäetud menetlustest;

2) kajastada menetluste käigus tehtud toiminguid;

3) võimaldada menetlejate, kohtute ja teiste seaduses sätestatud asutuste töö korraldamist;

4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist;

5) tagada kriminaal-, karistus- ja õiguspoliitiliste otsuste tegemiseks ning süsteemi sisemise

töökorralduse analüüsimiseks ja planeerimiseks vajaliku statistika ja analüüsi koostamine.“;

2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-toimiku süsteem koosneb järgnevatest osadest:

1) põhisüsteem;

2) avalik liides;

3) kriminaalmenetluse liides;

4) väärteomenetluse liides;

5) digitaalne toimik;

6) statistikakeskkond;

7) muud e-toimiku süsteemiga liidestatud infosüsteemid ja tehnilised komponendid.“;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Statistikakeskkond koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest andmetest, mida

töödeldakse pseudonüümitud kujul, välja arvatud ametniku nimi, isikukood ja tema töötamise

andmed, mida töödeldakse isikustatud kujul.“;

4) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) E-toimiku süsteemi andmeid töötlevad volitatud töötlejad on:

1) kohus;

2) prokuratuur;

3) uurimisasutused;

4) kohtuvälised menetlejad;

5) julgeolekuasutused;

6) vanglad ja arestimajad;

7) kriminaalhooldusametnikud;

8) muud seaduses sätestatud asutused nende pädevuse piires.“;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Väärteomenetluse liidese tehniliseks volitatud töötlejaks on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus.“;

7) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) korraldab järelevalvet e-toimiku süsteemi kasutamise, juurdepääsuõiguste ja logide kontrollimise

üle;“;

8) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) tagab, et andmeid töötlevad üksnes sellise õigusega isikud vastavalt õigusaktides sätestatud

eesmärgile ja ulatusele;“;

9) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Volitatud töötleja määrab oma pädevusse kuuluvate isikuandmete töötlemise eest vastutavad

isikud ning tagab andmesubjekti õiguste teostamise seaduses sätestatud korras.“;

10) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 13. Andmete säilitamine

(1) E-toimiku süsteemi andmeid säilitatakse seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud

tähtaja jooksul.

(2) Säilitamistähtaja möödumisel andmed:

1) kustutatakse;

2) anonüümitakse või

3) antakse üle Rahvusarhiivile vastavalt arhiiviseadusele ja Rahvusarhiivi hindamisotsusele.

(3) Vastutav töötleja tagab tehniliste ja korralduslike meetmete olemasolu andmete kustutamiseks

ning arhiveerimiseks.“;

3

11) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Juurdepääs e-toimiku süsteemi andmetele võimaldatakse üksnes seadusest tuleneva ülesande

täitmiseks ja ulatuses, mis on vajalik konkreetse ülesande täitmiseks.“;

12) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta kogutud andmetega võib piirata üksnes seaduses

sätestatud alusel ja ulatuses.

(7) Juurdepääsupiirang peab olema põhjendatud ja tähtajaline.

(8) Piirangu aluse äralangemise korral tuleb andmesubjektile võimaldada juurdepääs tema kohta

kogutud andmetele.“;

13) paragrahvi 18¹ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Rahapesu Andmebüroo ametnikule võimaldatakse juurdepääs e-toimiku süsteemi andmetele

ulatuses, mis on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks.“;

14) paragrahvi 191 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus esitatakse digitaalselt allkirjastatuna Justiits- ja

Digiministeeriumile.“;

15) paragrahvi 20 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) kontrollib logisid ja juurdepääsuõiguste kasutamist vähemalt üks kord aastas.“;

16) paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt:

㤠22. Logimine

(1) E-toimiku süsteemis logitakse kõik isikuandmetega tehtavad toimingud, sealhulgas andmete:

1) vaatamine;

2) sisestamine;

3) muutmine;

4) kustutamine;

5) edastamine.

(2) Logi sisaldab vähemalt:

1) toimingu teinud isiku ees- ja perekonnanime;

2) toimingu teinud isiku isikukoodi või muud unikaalset tunnust;

3) toimingu aega;

4) toimingu liiki;

5) töödeldud andmete viidet.

(3) Logisid säilitatakse kolm aastat, kui seadusest ei tulene pikemat tähtaega.“;

17) paragrahv 24 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 24. Andmekogu lõpetamine

4

E-toimiku süsteemi lõpetamine toimub seaduse alusel. Andmekogu lõpetamisel tagatakse

arhiiviväärtuslike andmete üleandmine Rahvusarhiivile ning muude andmete hävitamine või

üleandmine vastavalt õigusaktidele.“;

18) määruselisa 2 täiendatakse punktidega 20.5-20.11 järgmises sõnastuses: „20.5 Nõude koormus

20.6 Määramise koormus

20.7 Määramise erimärked

20.8 Ajutine menetlusprofiil

20.9 Kasutajaprofiili kehtivus

20.10 Kasutajaprofiili kehtivuse lõpp

20.11 Kasutaja roll“;

19) määruse lisa 3 täiendatakse punktidega 16.5-16.11 järgmises sõnastuses:

„16.5 Nõude koormus

16.6 Määramise koormus

16.7 Määramise erimärked

16.8 Ajutine menetlusprofiil

16.9 Kasutajaprofiili kehtivus

16.10 Kasutajaprofiili kehtivuse lõpp

16.11 Kasutaja roll“;

20) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär Lisa 4 Tsiviil- ja halduskohtumenetluses e-toimiku süsteemi kantavad andmed

6

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 «E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi

pidamise põhimäärus» lisa 4

TSIVIIL- JA HALDUSKOHTUMENETLUSES

E-TOIMIKU SÜSTEEMI KANTAVAD ANDMED 1 Kohtuasja alustamine 1.1 Menetlusliik Tsiviilkohtumenetlus Halduskohtumenetlus 1.2 Kohtuasja saabumise kuupäev 2 Üldandmed Kohtuasja nimetus Menetluse kaalukus Tsiviilasja hind Kohtueelse menetluse number Konfidentsiaalsus 3 Osalised 3.1 Füüsiline isik Eesnimi Perekonnanimi Sünniaeg Isikukood Sugu Töökoht/õppekoht Sünnikoht Menetlusosalise liik 3.2 Muu isik Asutuse või isiku nimi Registrikood Menetlusosalise liik Isiku tüüp 3.3 Esindaja Eesnimi Perekonnanimi Sünniaeg Isikukood Sugu Ametinimetus Menetlusosalise liik 4 Kontaktandmed 4.1 Sidevahend Sidevahendi liik Telefoninumber või e-posti aadress Sidevahendi staatus 4.2 Aadress Riik Maakond Linn/vald Alev/küla/linnaosa Tänav Maja Korter Sihtnumber Aadressi staatus Aadressi liik Asutuse nimetus

7

5 Nõuded Nõude sisu Tsiviilasja kategooria ja liik Nõude tüüp haldusasjas Menetluse alus haldusasjas Haldusasja kategooria ja liik 6 Kohtuasja jagamine Valitud menetleja Selgitus kohtuasja jagamise kohta 7 Menetlusgrupp Menetlusgrupi liikmed Menetlusgrupi nimetus 8 Dokumendid Dokumendi liik Dokumendi kuupäev Dokumendi koostaja Dokumendi lisa Dokumendifaili nimi Dokumendifail Dokumendi number Lahendi jõustumise staatus Jõustumise staatuse alguskuupäev Jõustumise staatuse lõppkuupäev Jõustumise märge Jõustunud osa kirjeldus Kaebused lahendi peale Mõjutatavad lahendid Kohtulahendi avalikustamise aste Avalikustamise alguskuupäev Isikuandmete varjamine avalikustatavas versioonis Avalikustatava dokumendifaili nimi Avalikustatav dokumendifail Kohtulahendi kohta koostatud märksõnad,

annotatsioonid ja lahendis käsitletud paragrahvid Kohtuistungi heli- ja videosalvestis 9 Sissetulev post Dokumendi liik Esitamise viis Saabumise kuupäev Postitamise kuupäev Tähtkirja kood Dokumendi number Dokumendi kuupäev Dokumendi esitaja (eesnimi, perekonnanimi, isikukood,

menetlusosalised) Dokumendifaili nimi Dokumendifail 10 Kohtulahendi andmed 10.1 Kohtulahendi liik Kohtuotsuse liik Määruse liik 10.2 Kohtulahendi tüüp Menetlust lõpetav lahend Menetluslik lahend 11 Sündmused Sündmuse liik Sündmuse nimetus Sündmuse toimumise kuupäev Sündmuse toimumise aeg Sündmuse kirjeldus Sündmuse staatus Sündmuse objekt

8

12 Staatused Kohtuasja staatus Menetluse staatus 13 Kohtunik 13.1 Menetlusliigi koormus 13.2 Alamliigi koormus 13.3 Vaikimisi menetlusgrupp 13.4 Kohtuniku äraolek Alguskuupäev Lõppkuupäev 13.5 Nõude koormus 13.6 Määramise koormus 13.7 Määramise erimärked 13.8 Ajutine menetlusprofiil 13.9 Kasutajaprofiili kehtivus 13.10 Kasutajaprofiili kehtivuse lõpp 13.11 Kasutaja roll 14 Istungi andmed Istungi number Toimumiskoht Istungisaal Kohtuistungi liik Toimumise kuupäev Planeeritav toimumisaeg Tegelik toimumisaeg Kohtuistungi pealkiri Kohtukoosseis Kohtuistungi kohtuametnikud Kutsutud isikud Istungi olek 15 Saadetiste andmed Saadetav dokument Adressaat Edastamise viis Aadress Väljastusteate tagastamise tähtaeg Adressaadile edastamise viis Saatmise kuupäev Hoiustamine postkontoris Väljastusteade Saadetise olek 16 Riigi nõude andmed Riigi nõude liik ja alaliik Riigi nõude selgitus Riigi nõude summa ja valuuta Makse saaja Kontonumber Viitenumber Makse selgitus Nõude saatmine kohtutäiturile, kui nõuet tähtaegselt ei

tasuta Riigi nõude jagamine Kohustatud isik

1

E-toimiku põhimääruse muutmise eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

1. Harju Maakohus

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Määruse § 2 lg 1 p 7 loetleb, et e-toimik koosneb muudest e-

toimiku süsteemiga liidestatud infosüsteemidest ja tehnilistest

komponentidest. Liidestatud süsteemid on arusaadavad, kuigi

selguse huvides oleks hea teada ka välisel kasutajal, milliste teiste

andmekogudega on e-toimik liidestatud. On mõistetav, et pidevalt

muudetavate või lisanduvate andmekogude nimetamine ei ole

määruses otstarbekas, kuid see võiks kajastuda näiteks RIKi

kodulehel ja see võiks määruses olla viidatud. Selgusetuks jääb

mida peetakse silmas tehniliste komponentide all.

Arvestatud. E-toimikuga seotud süsteemide loetelu

tehakse kättesaadavaks kõigile RIK-i

veebilehel.

2 Seletuskirja kohaselt muudetakse § 4 selliselt, et määruses

kajastatakse üldine nimekiri volitatud töötajatest mh täpsustatakse,

et volitatud töötlejate õigused ei tulene üksnes kõnesolevast

määrusest, vaid peavad põhinema vastava asutuse seadusest

tuleneval ülesandel ja pädevusel. Seetõttu on lõikes sätestatud, et

muud asutused võivad e-toimiku süsteemi andmeid töödelda

üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja oma pädevuse piires. Tuleks

siiski täpsustada, et ka teised volitatud töötlejad saavad kasutada e-

toimikut oma pädevuse piires. Või võiks e-toimikus olla kõigil

(ligipääsu omajatel) võimalik tutvuda, kes teised ligipääsu omavad

(ka sellisel juhul, kui seaduslik õigus on, aga reaalset ligipääsu pole

antud ja vastupidi.).

Selgitame ja mittearvestatud. Selgitame, et kõik volitatud töötlejad võivad

e-toimiku süsteemi andmeid töödelda üksnes

oma seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks ja pädevuse piires.

Ettepanekut muuta kõigile e-toimiku

süsteemi kasutajatele nähtavaks teave kõigi

juurdepääsuõigust omavate isikute või

asutuste kohta ei arvestata.

Juurdepääsuõiguste andmine ja haldamine

toimub vastavalt kasutaja ülesannetele ning

vajaduspõhisuse põhimõttele. Teave

juurdepääsuõiguste kohta on vajalik eelkõige

vastutavale ja volitatud töötlejale

2

Mõistlik oleks kui seal oleks ka selgelt välja toodud ligipääsu

ulatus. Sama ka tehniliste komponentide kohta (kasvõi selle jaoks

kui mõnes komponendis avastatakse kriitiline turvaauk {või

hiina/vene päritolu} ja mõni kasutaja märkab seda seost enne

RIK'i, sest AI ajal on nüüd juba küsimus tundides kui mõni

haavatavus laialt kasutusele võetakse)

juurdepääsuõiguste haldamiseks,

kontrollimiseks ja järelevalve tegemiseks.

Kõigile süsteemi kasutajatele täieliku

juurdepääsuõiguste ülevaate avaldamine ei

ole süsteemi kasutamise eesmärgi

saavutamiseks vajalik ega põhjendatud.

Seadusest tuleneva andmetöötlusõiguse

olemasolu ja tehniliselt antud

juurdepääsuõigus on eri küsimused.

Seadusest tulenev pädevus on juurdepääsu

andmise eeltingimus, kuid ei tähenda

automaatselt tehnilise juurdepääsu

olemasolu. Samuti ei anna tehniliselt

määratud juurdepääsuõigus iseseisvat

õiguslikku alust andmete töötlemiseks.

Juurdepääsuõiguste vastavust kasutaja

tegelikele ülesannetele kontrollitakse

juurdepääsuhalduse ja järelevalve käigus.

3 § 5 sätestab vastutava töötleja kohustuse korraldada järelevalvet.

Samas on järele valvatavad asutused ja organisatsioonid oma töös

sõltumatud. Kuidas selline järelevalve sisuliselt toimima hakkaks.

Vastutava töötleja (JDM) järelevalvel peaks olema ka mingi ajaline

(ja/või intsidendil põhinev) regulaarsus kirjas.

Selgitame. Vastutava töötleja järelevalve ei ole suunatud

volitatud töötlejate sisulise menetlustegevuse

ega nende seadusest tuleneva sõltumatuse

kontrollimisele. Järelevalve hõlmab e-

toimiku süsteemi kasutamise õiguspärasuse

ja turvalisuse kontrollimist, eelkõige

juurdepääsuõiguste andmise ja kasutamise,

logide kontrollimise ning andmete töötlemise

nõuetele vastavuse hindamist. Seega ei sekku

Justiits- ja Digiministeerium järelevalve

käigus menetluslike otsuste tegemisse ega

kontrolli asutuste sisulist tegevust.

3

Järelevalve toimub riskipõhiselt ja vajaduse

korral intsidendipõhiselt, muu hulgas

turvaintsidendi, võimaliku väärkasutuse või

muu rikkumise kahtluse korral. Regulaarse

kontrolli miinimumsagedus on sätestatud

põhimääruse § 20 lõikes 4, mille kohaselt

kontrollib vastutav töötleja logisid ja

juurdepääsuõiguste kasutamist vähemalt üks

kord aastas. Seetõttu ei ole vajalik §-s 5

järelevalve ajalist regulaarsust täiendavalt

sätestada.

4 Mida § 6 lg 1 p 5 ja 6 muudatus sisuliselt tähendab, kuidas peavad

kasutajad oma igapäevatööd ümber korraldama. Kas on vajalik

mingite formaalsuste kehtestamine näiteks ametijuhenditega vms.

Mida ja kuidas keegi tohib e-toimikus või milliseid liidestusi

kasutada.

Selgitame. Selgitame, et muudatus ei too kasutajatele

kaasa vajadust igapäevatöö

ümberkorraldamiseks ega uusi formaalseid

nõudeid. Muudatusega täpsustatakse

volitatud töötleja kohustust tagada, et e-

toimiku süsteemi andmeid töötlevad üksnes

selleks õigustatud isikud oma tööülesannete

ja seadusest tuleneva pädevuse piires.

Juurdepääsuõiguste määramine ja liideste

kasutamine korraldatakse asutuse

töökorralduslike ja tehniliste meetmetega

vastavalt kasutaja rollile ja tööülesannetele;

eraldi ametijuhendite muutmise kohustust

määrusest ei tulene.

5 Milline on § 6 lg 2 sisuline tähendus kohtutele. Kas on arvestatud,

kui palju toob selline muudatus juurde töökoormust, kui isikud

soovivad saada andmeid selle kohta, kes on nendega seotud

menetlustes andmeid töödelnud.

Selgitame. Selgitame, et § 6 lõige 2 ei loo kohtutele uut

andmete väljastamise kohustust ega anna

andmesubjektile senisest ulatuslikumat

õigust saada teavet selle kohta, kes on tema

andmeid töödelnud. Sätte eesmärk on

4

2. Registrite ja Infosüsteemide keskus

täpsustada volitatud töötleja vastutust

andmesubjekti õiguste teostamise

korraldamisel vastavalt kehtivatele

õigusaktidele. Seetõttu ei ole muudatusest

tulenevalt ette näha kohtute töökoormuse

olulist suurenemist.

6 § 6 subjekti andmepäring enda kohta võiks olla täielikult

automatiseeritud, et kohtud ega ministeerium ei peaks sinna sisulist

tööd panustama, aga see võib vajada täiendavat arendust. Kui sealt

päringust tuleb (pahatahtlik) jätkuküsimus "miks just see päring

tehti selle ametniku poolt", siis selle jaoks oleks hea viidata neid

täiendavaid regulatsioone kuhugi kirja panna, et just need

ametikohad ja selliste ülesannete jaoks. Siis ei peaks alati

juhtumipõhiselt lähenema, vaid saaks automaatvastust kasutada.

Arvestatud. Andmesubjekti päringutele vastamise

automatiseerimise võimalust ning selleks

vajalike tehniliste arenduste vajadust

hinnatakse edasise arendustöö käigus.

Selgitame, et konkreetse ametniku tehtud

andmetöötlustoimingu õiguspärasuse

hindamisel tuleb lähtuda ametniku seadusest

tulenevatest ülesannetest, pädevusest ja

konkreetsest tööülesandest. Vajaduse korral

töötatakse välja täiendavad ühtsed juhised,

mis võimaldavad tüüpiliste päringute puhul

anda ühetaolisi vastuseid, säilitades

võimaluse hinnata erandlikke juhtumeid

individuaalselt.

7 Kui kõik vaatamised peavad olema (selgemalt) põhjendatavad, siis

on vaja sisustada menetlusega mitte-seotud rollid (nt kui

infoturbejuht vaatab erinevaid lahendeid andmelekke sisu ja

ulatuse tuvastamiseks).

Selgitame. Selgitame, et andmete vaatamise

õiguspärasus ei eelda igal juhul seost

konkreetse menetlusega, vaid andmetöötlus

võib olla vajalik ka muude seadusest või

tööülesannetest tulenevate ülesannete,

sealhulgas infoturbe- ja

järelevalveülesannete täitmiseks.

Konkreetsete rollide ja tööülesannete

detailne määratlemine ei kuulu põhimääruse

reguleerimistasandile.

5

10 Kui määrusest eemaldatakse detailne tehniline kirjeldus, siis kas

need "detailid ja rakenduspõhimõtted" sätestatakse mujal, et

arendustel säiliks siiski ühtne joon, mitte ei kõiguks, kui tellija

vahetub.

Arvestatud. Detailid ja rakenduspõhimõtted on Registrite

ja Infosüsteemide Keskusel talletatud.

Jrk nr Ettepan ku/märkuse sisu t tud/mittearvestatud Kommentaarid

1 E lnõuga tunnist takse kehtetuks § 3 lõiked 3 ja 4. Kehtivas

määruses oli e-toimiku süstee ga liidestatud teiseks

andmekoguks § 3 lõike 4 punkt 4 alusel riigi õigusabi infosüsteem.

Kas määruses on arvestatud riigi õigusabi kolimist avaliku e-

toimiku osaks, arvestades paragrahvi 2 lõige 1 uut sõnastust?

Selgitame, et näeme võimalikku reguleerimata olukorda selles, kui

riigi õigusabi halduritele luuakse võimalusel andmeid muuta

avaliku e-toimiku vahendusel.

Selgitame. Määru e on arv tatud riigi õigusabi

kolimist avaliku e-toimiku osaks.

Kommentaaris viidatud reguleerimata

olukorraga tegeletakse järgmise etapi

raames.

2 Eelnõuga nähakse ette paragrahvi 6 muudatused. Paragrahvi 6

lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) tagab, et andmeid

töötlevad üksnes sellise õigusega isikud vastavalt õigusaktides

sätestatud eesmärgile ja ulatusele;“. Käesoleval juhul ei ole

arusaadav, millist punkti eelnõus soovitakse muuta, kuna

seletuskirjas öeldakse, et kehtiva § 6 punkti 5 kohaselt on volitatud

töötleja kohustatud tagama, et andmeid töötlevad üksnes selleks

õigustatud isikud ning kehtiva § 6 punkti 6 kohaselt tagab volitatud

töötleja andmete turvalisuse. Kas muudatusega plaanitakse

sõnastada ümber kehtiva põhimääruse § 6 punkt 5 või punkt 6?

Lisaks ei ole arusaadav, millise õigusega isikutele peab volitatud

töötleja tagama andmete töötlemise õigusaktides sätestatud

eesmärgil ja ulatuses.

Selgitame. Muudetakse § 6 lõike 1 punkti 6.

3 Eelnõuga sõnastatakse tervikuna ümber paragrahv 13. Eelnõuga

sõnastatakse § 13 lõige 2 selliselt, et säilitamistähtaja möödumisel

andmed kustutakse, anonüümitakse või antakse üle Rahvusarhviile

vastavalt arhiiviseadusele ja Rahvusarhiivi hindamisotsusele. RIK

on varasemalt Justiits- ja Digiministeeriumile teavitanud, et

analüüsi tulemusena ei ole tehniliselt võimalik pakkuda lahendust,

mis puudutab andmete üle andmist Rahvusarhiivile, kuna

Selgitme. Selgitame, et § 13 sätestab andmete

säilitamise ja säilitamistähtaja möödumisel

andmetega tehtavate toimingute õigusliku

raamistiku. Nõuete rakendamiseks vajalikud

tehnilised lahendused tuleb eelnevalt

analüüsida ning vajalikud arendused

planeerida analüüsi tulemuste, arenduste

6

andmesubjektid ja mudelid on olemuselt niivõrd erinevad.

Andmete kustutamine ja anonüümiseerimine on küll võimalik,

kuid see eeldab arendusi. Arenduste mahule ja ajakavale on

võimalik hinnang anda, kui sellele on koostatud analüüs.

mahu ja prioriteetide alusel. Rahvusarhiivile

andmete üleandmise tehniline lahendus tuleb

välja töötada koostöös Rahvusarhiivi ja

süsteemi tehnilise haldajaga, arvestades

andmemudelite ja andmekoosseisude erisusi.

Arhiveerimisega seotud tööd on pidevalt

olnud planeeritud arendustööde nimekirjas.

4 Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 16. Eelnõuga täiendatakse § 16

lõiget 7, millega sätestatakse, et juurdepääsupiirang peab olema

põhjendatud ja tähtajaline. Hetkel ei ole liidestatud süsteemides

võimalust, millega juurdepääsupiirang seatakse tähtajaliselt, lisaks

ei ole võimalust lisada põhjendust, kui põhjenduse lisamine

dokumendi juurdepääsupiirangu seadmiseks on vajalik. Kui

eelnõuga nähakse ette, et juurdepääsupiirangute seadmine toimuks

infosüsteemides, mis on liidestatud e-toimikuga, siis see eeldab

arendusi. Arenduste mahule ja ajakavale on võimalik hinnang

anda, kui sellele on koostatud analüüs.

Selgitame. Selgitame, et sätte eesmärk on kehtestada

juurdepääsupiirangu põhjendatuse ja

tähtajalisuse üldpõhimõte. Nõude

rakendamiseks vajalikud tehnilised

lahendused tuleb analüüsida ning vajalikud

arendused planeerida analüüsi tulemuste,

arenduste mahu ja prioriteetide alusel.

Eelnõu rakendamisel tuleb arvestada e-

toimikuga liidestatud infosüsteemide

tehniliste võimaluste ja arendusvajadustega.

5 Eelnõuga muudetakse paragrahvi 22. Selgitame, et e-toimiku ja

avaliku e-toimiku logid on täna x-tee teenuste põhised. E-toimikus

logitakse toimingu tegija andmed, millises liidestatud süsteemis on

toiming tehtud, millist x-tee teenust kasutati jne. Samas ei logita e-

toimikus otseselt andmete vaatamist, sisestamist, muutmist jne

kindla isiku andmete põhiselt. E-toimiku logimispoliitika on

kompleksne, kuna e-toimikusse on andmed, mis tulevad teistest e-

toimikuga liidestatud süsteemis, seega tuleb meie hinnangul väga

täpselt eristada, mida peab logima e-toimikus ning mida tuleb

logida liidestatud süsteemis. Lisaks on eraldiseisev

karistusregister, millest on võimalik teha päringuid e-toimikust,

kuid mille logimine tuleneb karistusregistri seadusest.

Selgitame. Täpsem tehniline lahendus ja vajalikud

arendused kavandatakse eraldi analüüsi

tulemusel.

7

3. Andmekaitse Inspektsioon

6 Edastame ettepaneku muuta kehtiva määruse § 26 punkti 4

järgmiselt: „võimaldada seaduses ja käesolevas määruses

sätestatud juhtudel ja mahus isikule juurdepääs maksekäsu

kiirmenetluse infosüsteemis sisalduvatele andmetele isiku enda

kohta.“ Praegu kehtiva sõnastuse alusel tuleks läbi e-toimiku

süsteemi avaliku liidese võimaldada isikule juurdepääs maksekäsu

kiirmenetluse infosüsteemile, mis on e-toimikust eraldiseisev

infosüsteem. Tegemist on maksekäsu kiirmenetluse elektroonilise

töökeskkonnaga, kelle kasutajad on reguleeritud maksekäsu

kiirmenetluse infosüsteemi asutamise ja infosüsteemi pidamise

põhimääruse §-s 6. Eeltoodust tulenevalt tuleks meie hinnangul

muuta põhimääruse tekst ajakohaseks, kus ligipääs isikule

võimaldatakse tema andmetele, mitte infosüsteemile.

Arvestatud osaliselt. Ettepanekuga arvestatakse. E-toimiku

süsteemi eesmärkide ning põhimääruse

kehtestamise volitusnormide tervikliku

ülevaatamise ja täpsustamisega tegeletakse

õigusraamistiku ajakohastamise järgmises

etapis.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Ettepaneku kohaselt ei ole e-toimiku süsteemi eesmärgi

laiendamine süsteemi sisemise töökorralduse analüüsimisele ja

planeerimisele kehtivate seaduste volitusnormidega piisavalt

kaetud. Seetõttu soovitatakse KrMS-i, VTMS-i ja TsMS-i

muutmisel täpsustada e-toimiku süsteemi eesmärke ning täiendada

põhimääruse kehtestamise volitusnormi, määrates seaduses

põhimäärusega reguleeritavate küsimuste raamid.

Arvestatud osaliselt. Ettepanekuga arvestatakse. E-toimiku

süsteemi eesmärkide ning põhimääruse

kehtestamise volitusnormide tervikliku

ülevaatamise ja täpsustamisega tegeletakse

õigusraamistiku ajakohastamise järgmises

etapis.

2 Kuigi e-toimiku süsteemi ülesehituse ajakohastamine on

põhjendatud, ei ole eelnõus piisavalt selgelt eristatud süsteemi osi,

liidestatud infosüsteeme, andmeandjaid, andmesaajaid ja tehnilisi

töötlejaid. Läbipaistvuse tagamiseks palutakse täiendada eelnõu ja

seletuskirja, kirjeldades iga süsteemiosa eesmärki ning

täpsustades, millised infosüsteemid edastavad e-toimikusse

Arvesatud osaliselt. Ettepanekuga arvestatakse. E-toimiku

süsteemi eesmärkide ning põhimääruse

kehtestamise volitusnormide tervikliku

ülevaatamise ja täpsustamisega tegeletakse

õigusraamistiku ajakohastamise järgmises

etapis.

8

andmeid, milliseid andmeid edastatakse ning kes täidavad tehnilise

töötleja ülesandeid. Samuti juhitakse tähelepanu, et AvTS kohaselt

peavad põhimääruses olema selgelt määratletud andmeandjad.

3 Eelnõu punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 2 lõikega 11 , mille

kohaselt koosneb statistikakeskkond keskandmekogust ja

andmeandjate edastatavatest andmetest. Ebaselgeks jääb, mida

tähendab keskandmekogu (sh milliseid andmeid see sisaldab) ning

milliste andmeandjate poolt edastatud andmed kantakse

statistikakeskkonda. Kehtiva põhimääruse § 191 lõikes 1 on juba

sätestatud, et statistikakeskkond e-toimiku süsteemi kuuluv ning

selle andmeid koondav keskkond, millest võib järeldada, et

tegemist on lähteandmekogu andmetest koosneva andmelaoga,

mille eesmärgiks on võimaldada statistika ja analüüside

koostamist. Seega ei ole selge, milline on plaanitava muudatuse

eesmärk.

Selgitame. Paragrahv § 191 sätestab, et

statistikakeskkond on e-toimiku süsteemi

kuuluv ning selle andmeid koondav

keskkond. E-toimiku süsteemi kuuluvad nii

keskandmekogus (andmekogussse, seadusest

tulenevate ülesannete täitmise kõigus

sisestatavad andmed) olevad, kui ka

andmeandjatelt edastatavad andmed.

Paragrahvi 2 lõike 11 eesmärk on täpsustada,

et statistikakeskkonnas analüüsitakse lisaks

keskandmekogu andmetele ka

andmeandjatelt edastatavaid andmeid, et

oleks arusaadav ja üheselt mõistetav, et seal

ei ole üksnes keskandmekogu andmetest

koosneva andmelaoga.

4 Samuti vajab seoses statistikakeskkonnaga täpsustamist ametnike

andmetega seonduv. Sätte sõnastusest võib välja lugeda, et

statistikakeskkond koosneb andmetest, mida töödeldakse

pseudonüümitud kujul, v.a ametnike andmed. Ametnike nime,

isikukoodi ja töötamise andmete isikustatud kujul töötlemine

statistikakeskkonnas on andmekaitseliselt oluline erand.

Seletuskirjas on selgitatud, et see võimaldab teha täpsemat

statistikat konkreetsete menetlejate menetluses olevate asjade üle,

kuid põhimääruse tasandil ei ole piisavalt selge, milliste ametnike

andmeid, millise ajavahemiku kohta, kellele nähtavalt ja milliste

otsuste tegemiseks kasutatakse. Siinjuures tuleks eriti vältida

olukorda, kus statistikakeskkond kujuneb sisuliselt isikustatud

töösoorituse või töökoormuse jälgimise vahendiks ilma selgete

Mittearvestatud Täpsed andmekoosseisud on sätestatud

määruse lisades. Sealt selgub, milliste

ametnike andmeid isikustatult hoitakse.

Täpsed ajavahemikud määratakse vastavalt

seadustes ja nende alusel antud õigusaktides,

s.t need ei peagi olema e-toimiku

põhimääruses eraldi sätestatud (vt § 13 lg 1).

Andmeid näevad vastavalt § 15 lg 1 vaid

need, kellel on neid seadusest tuleneva

ülesande täitmiseks vaja ning see on piiratud

vaid sellega, mida on konkreetse ülesande

täitmiseks vajalikud. Peamiselt on muudatus

suunatud kohtunike töökoormusandmete

9

õiguslike piiride ja kaitsemeetmeteta. Kuigi kohtute töökoormuse

analüüs võib olla õigustatud, peab põhimäärus eristama süsteemi

juhtimis- ja planeerimisanalüüsi individuaalse teenistujapõhise

hindamise andmetöötlusest.

analüüsimiseks, mida ei ole võimalik teha

ilma, et konkreetne kohtunik tema

kohtuasjadega kokku viiakse. Juhtimis- ja

planeerimisanalüüs on paratamatult seotud

ka teenistujapõhise andmetöötlusega. Eelnõu

loob tingimused, et analüüsida töökoormust,

mis omakorda võimaldab seda jaotada

vastavalt vajadusele, see ei loo võimalust

individuaalseks hindamiseks.

5 Töötlejate loetelu ajakohastamist peetakse vajalikuks, kuid

palutakse täpsustada volitatud töötlejate ringi ning vältida liiga

üldist viidet „muudele seaduses sätestatud asutustele“. Samuti

tuleb põhimääruses selgelt eristada sisulised andmetöötlejad ja

tehnilised töötlejad ning määrata iga töötleja roll, ülesanded,

juurdepääsu ulatus ja vastutus.

Mittearvestatud Eelnõus kasutatud volitatud töötlejate loetelu

lähtub menetlusseadustes ja eriseadustes

sätestatud ülesannetest ning pädevusest.

Sõnastus „muud seaduses sätestatud asutused

nende pädevuse piires“ ei anna määruse

tasandil täiendavat ega piiramatut õigust e-

toimiku süsteemi andmete töötlemiseks, vaid

võimaldab andmeid töödelda üksnes juhul ja

ulatuses, milles vastav õigus tuleneb

seadusest.

Samuti on eelnõus eristatud sisulised

volitatud töötlejad ja tehnilised volitatud

töötlejad. Sisulised volitatud töötlejad

töötlevad andmeid oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks, tehniliste töötlejate

ülesanded ja vastutus tulenevad

põhimäärusest, õigusaktidest ning vastutava

ja volitatud töötleja vahelisest ülesannete

jaotusest. Seetõttu ei ole vajalik kõigi

asutuste ülesannete, juurdepääsu ulatuse ja

vastutuse ammendav kordamine

põhimääruses.

10

6 Eelnõu punktiga 7 täiendatakse kehtiva põhimääruse § 5 punktiga

61, mille kohaselt korraldab andmekogu vastutav töötleja

järelevalvet e-toimiku süsteemi kasutamise, juurdepääsõiguste ja

logide kontrollimise üle. Sätte sõnastusest võib välja lugeda, et 4

(4) vastutav töötleja teostab järelevalvet nende üle, kes logisid

kontrollivad. Ilmselt ei ole seda silmas peetud, vaid pigem on

vastutava töötleja ülesandeks teostada järelevalvet logimise,

süsteemi kasutamise ja juurdepääsuõiguste üle. Palume eelnõu

sõnastust muuta selliselt, et oleks selgelt aru saada, mille üle

andmekogu vastutav töötleja järelevalvet teostab.

Selgitame. Selgitame, et sätte eesmärk on panna

vastutavale töötlejale kohustus korraldada

järelevalvet e-toimiku süsteemi kasutamise

õiguspärasuse, juurdepääsuõiguste andmise

ja kasutamise ning logimise nõuetekohasuse

üle. Sätte eesmärk ei ole teostada järelevalvet

logisid kontrollivate isikute üle.

7 Eelnõu punktiga 8 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 1 punkti 6

ning sätestatakse, et volitatud töötleja tagab, et andmeid töötlevad

üksnes sellise õigusega isikud vastavalt õigusaktides sätestatud

eesmärgile ja ulatusele. Lisaks täiendatakse § 6 lõikega 2, mille

järgi määrab volitatud töötleja oma pädevusse kuuluvate

isikuandmete töötlemise eest vastutavad isikud ning tagab

andmesubjekti õiguste teostamise seaduses sätestatud korras.

Leiame, et säte vajab täpsustamist. Sõnastus „tagab andmesubjekti

õiguste teostamise seaduses sätestatud korras“ on liiga üldine,

arvestades e-toimiku süsteemi mitme menetlusliigi, mitme asutuse

ja eri juurdepääsupiirangutega andmeid. Andmesubjektile peab

olema arusaadav, kelle poole ta saab pöörduda, milline asutus

hindab juurdepääsu võimaldamist või piiramist ning kuidas

lahendatakse olukorrad, kus andmed pärinevad ühest asutusest,

kuid neid töödeldakse või kuvatakse teise süsteemi kaudu.

Soovitame täiendada eelnõu ja seletuskirja selliselt, et oleks aru

saada, kuidas jaguneb andmesubjekti õiguste tagamise vastutus

vastutava töötleja, volitatud töötlejate ja tehniliste töötlejate vahel.

Võetakse teadmiseks. Andmesubjekti õiguste teostamisel

lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ning

vastutava töötleja, volitatud töötlejate ja

tehniliste töötlejate ülesannete jaotusest.

Vastutuse ja menetluskorra täpsemat

selgitamist kaalutakse edasise regulatsiooni

ja rakenduspraktika kujundamisel.

8 Juhime tähelepanu kehtiva põhimääruse § 2 lõigetele 2–4, mille

puhul on tegemist sisutühjade sätetega. AvTS § 439 lõike 5 järgi

Arvestatud osaliselt. Ettepanekuga arvestatakse. E-toimiku

süsteemi eesmärkide ning põhimääruse

11

toimub andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude

vahel läbi riigi infosüsteemi andmevahetuskihi ehk üle X-tee,

mistõttu selle kordamine põhimääruses ei ole vajalik. Samuti ei ole

vajalik põhimääruses rõhutada, et andmekogus kasutatakse

automatiseeritud andmetöötlust ja andmeid säilitatakse digitaalsel

kujul. Tegemist on sisutu sättega. Infosüsteem on defineeritud

küberturvalisuse seaduses ning selle järgi kujutabki infosüsteem

endast digitaalset andmetöötlust.

kehtestamise volitusnormide tervikliku

ülevaatamise ja täpsustamisega tegeletakse

õigusraamistiku ajakohastamise järgmises

etapis.

1

Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja

e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte ja määruse eesmärk

Eelnõu eesmärk on tõhustada kohtuhaldust ja vähendada bürokraatiat, ajakohastades e-toimiku

põhimäärust ning luues paremad eeldused kohtute töökoormuse ja töökorralduse

andmepõhiseks juhtimiseks.

Eelnõu kõige olulisemad muudatused

1. Kohtute töökoormuse ja kohtuasjade jagamise andmed liidetakse e-toimiku

statistikakeskkonnaga. See võimaldab paremini analüüsida kohtute töökoormust,

tööjaotusplaanide toimimist ja ressursikasutust.

2. E-toimiku süsteemi ülesehituse kirjeldus ajakohastatakse. Põhimääruses

kirjeldatakse süsteemi senisest üldisemalt ja funktsionaalsemalt, sh tuuakse välja

põhisüsteem, avalik liides, kriminaal- ja väärteomenetluse liides, digitoimik,

statistikakeskkond ning muud liidestatud infosüsteemid.

3. Põhimäärusest eemaldatakse aegunud ja liiga detailsed tehnilised kirjeldused. See

vähendab bürokraatiat, sest edaspidi ei ole vaja määrust muuta iga tehnilise muudatuse,

liidestatud infosüsteemi muutumise või töökorraldusliku täpsustuse tõttu.

4. Volitatud töötlejate ja andmetele juurdepääsu regulatsiooni täpsustatakse.

Andmete töötlemise õigus seotakse selgemalt asutuse seadusest tuleneva ülesande ja

pädevusega, mitte üksnes konkreetse asutuse nimetamisega põhimääruses.

5. Logimise, juurdepääsuõiguste kontrolli ja järelevalve nõudeid täpsustatakse.

Sätestatakse selgemalt, milliseid toiminguid logitakse, milliseid andmeid logi sisaldab

ning et logisid ja juurdepääsuõigusi tuleb kontrollida vähemalt kord aastas.

Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 210 lõike 3, väärteomenetluse

seadustiku § 81¹ lõike 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 601 lõike 3 alusel. Väljaspool

justiitssüsteemi töötavate inimeste ega ettevõtjate halduskoormust eelnõukohased muudatused

ei mõjuta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi nõunikud Margit Lauri

([email protected]), Georg Teiter ([email protected]), Kristel Niidas

([email protected]), Külli Luha (kü[email protected]) ja Sander Heinsoo

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Paragrahvi 1 muutmine Muudatusega ajakohastatakse e-toimiku süsteemi eesmärgi kirjeldust. Võrreldes kehtiva

regulatsiooniga sõnastatakse süsteemi eesmärgid terviklikumalt ja tehnoloogianeutraalselt.

Täpsustatakse, et süsteem toetab lisaks menetluste läbiviimisele ka statistika ja analüüsi

koostamist ning õiguspoliitiliste otsuste tegemist.

2.2. Paragrahvide 2 ja 3 muutmine Muudatustega ajakohastatakse e-toimiku süsteemi ülesehituse kirjeldust. Süsteemi koosseisu

kirjeldatakse funktsionaalselt, nähes ette põhisüsteemi, avaliku liidese, kriminaal- ja

väärteomenetluse liidese, statistikakeskkonna ning muud liidestatud infosüsteemid ja tehnilised

komponendid. Kehtivas redaktsioonis on e-toimiku süsteemi eesmärk kirjeldatud peamiselt menetluste

läbiviimise toetamise ja menetlusandmete koondamise kaudu. Uues sõnastuses täpsustatakse,

et e-toimiku süsteem on menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu. Sellega rõhutatakse e-toimiku süsteemi andmekogu

funktsiooni ning selle rolli riigi infosüsteemi osana.

Samuti täpsustatakse e-toimiku süsteemi eesmärke. Senisest selgemalt sätestatakse, et süsteem

võimaldab:

• pidada arvestust kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusmenetluste üle;

• kajastada menetluste käigus tehtud toiminguid;

• toetada menetlejate, kohtute ja teiste seaduses sätestatud asutuste töö korraldamist;

• võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist;

• koostada statistikat ja analüüse kriminaal-, karistus- ja õiguspoliitiliste otsuste

tegemiseks ning süsteemi töö korraldamiseks.

Lisaks täpsustatakse, et e-toimiku süsteemis võidakse kajastada ka seaduses sätestatud juhtudel

menetluse alustamata jätmisega seotud andmeid. Muudatus ei loo uut andmete töötlemise alust,

vaid kajastab olemasolevat praktikat ja seadustest tulenevaid ülesandeid. Paragrahvi 2 lõikega 1 ajakohastatakse e-toimiku süsteemi koosseisu kirjeldust. Kehtiva

regulatsiooni asemel loetletakse e-toimiku süsteemi peamised funktsionaalsed osad ning

tehnilised komponendid. Muudatusega nähakse ette, et e-toimiku süsteem koosneb

põhisüsteemist, avalikust liidesest, kriminaalmenetluse liidesest, väärteomenetluse liidesest,

digitoimikust, statistikakeskkonnast ning muudest e-toimiku süsteemiga liidestatud

infosüsteemidest ja tehnilistest komponentidest.

Muudatuse eesmärk on viia põhimäärus kooskõlla e-toimiku süsteemi tegeliku tehnilise

arhitektuuriga. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tuuakse eraldi välja statistikakeskkond kui

süsteemi iseseisev komponent ning nähakse ette võimalus käsitada e-toimiku süsteemi osana

ka muid liidestatud infosüsteeme ja tehnilisi lahendusi. See võimaldab paindlikumalt arvestada

süsteemi edasiarenduste ja tehnoloogiliste muudatustega ilma põhimäärust iga tehnilise

muudatuse korral muutmata. Statistikakeskkond on tehniliselt osa e-toimikust. Selleks et hinnata kohtuasjade töömahtu ja

analüüsida kohtute töökoormust ja -jõudlust, on oluline lisada kohtute infosüsteemi (KIS)

andmed e-toimikusse, sest kõik kohtuasjade menetluse käiguga seotud andmed asuvad

3

e-toimiku andmekogus ning kohtumenetluse töömahu ja jagamise andmed asuvad KIS-i

andmekogus. Tehniliselt on kõige lihtsam ja mugavam andmeid analüüsida selleks ettenähtud

analüüsikeskkonnas, mis on e-toimiku süsteemi osa ning mõeldud peamiselt e-toimiku andmete

analüüsimiseks. KIS-i andmete kasutamiseks on kõige lihtsam neid kuvada otse e-toimiku

analüüsikeskkonnas ilma neid vahepeal e-toimiku süsteemi keskandmekogusse salvestamata.

Nimetatud andmed aitavad paremini saada ülevaadet tööjaotusplaanide õigest rakendamisest ja

analüüsida, kas kohtunikele on tagatud võimalikult võrdne töökoormus. Seega on kohtuasjade

töömahu ja jagamise andmete e-toimiku süsteemi lisamine kooskõlas süsteemi ühe eesmärgiga.

KrMS-i § 210 lõige 2, VTMS-i § 811 lõige 2 ja TsMS-i § 601 lõige 2 sätestavad

andmekoosseisud, mis e-toimiku süsteemi kantakse. Kõigi viidatud sätete punkti 1 kohaselt

kantakse e-toimiku süsteemi ka andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud

kohtuasjade kohta. Töömahu andmed on seotud konkreetsete menetlustega, seega on need

andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud kohtuasjade kohta ning neid võib e-

toimiku süsteemi kanda.

Määruse § 3 kehtetuks tunnistatavad lõiked 3 ja 4 sisaldavad aegunud tehnilist kirjeldust, mis

ei vasta enam süsteemi tegelikule arhitektuurile. E-toimikuga on X-tee kaudu praegu liidestatud

ligikaudu 40 infosüsteemi, mille eraldi väljatoomine määruses ei ole otstarbekas. Liidestatud

süsteemide arv ja nimetused muutuvad pidevalt. Statistikakeskkonnas hoitavad andmed on pseudonüümitud, v.a ametnike andmed (nimi,

isikukood ja töötamise andmed), sest see võimaldab teha täpsemat ja paremat statistikat

konkreetsete menetlejate menetluses olevate asjade üle, mis aitab omakorda teha paremini

läbimõeldud poliitilisi otsuseid. 2.4. Paragrahvi 4 muutmine

Muudatus kajastab olemasolevat töökorraldust ja vastutuse jaotust infosüsteemi haldamisel. Paragrahvi 4 lõiget 2 muudetakse eesmärgiga ajakohastada ja täpsustada e-toimiku süsteemi

andmeid töötlevate volitatud töötlejate loetelu. Muudatus lähtub e-toimiku süsteemi tegelikest

kasutajatest ning viimaste aastate jooksul toimunud organisatsioonilistest ja õiguslikest

muudatustest menetlusasutuste struktuuris. Kehtiva regulatsiooni asemel sätestatakse üldisem ja selgem loetelu asutustest ning isikutest,

kes töötlevad e-toimiku süsteemis andmeid oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Volitatud töötlejatena nimetatakse kohtud, prokuratuur, uurimisasutused, kohtuvälised

menetlejad, julgeolekuasutused, vanglad ja arestimajad ning kriminaalhooldusametnikud.

Lisaks nähakse ette, et e-toimiku süsteemi andmeid võivad oma pädevuse piires töödelda ka

muud seaduses sätestatud asutused. Muudatuse eesmärk on vältida olukorda, kus põhimääruses tuleks iga üksiku asutuse või

organisatsioonilise muudatuse korral volitatud töötlejate loetelu eraldi ajakohastada. Säte seob

andmete töötlemise õiguse eelkõige asutuse seadusest tuleneva pädevuse ja ülesannetega, mitte

konkreetse asutuse nimetusega põhimääruses. Samuti täpsustatakse, et volitatud töötlejate õigused ei tulene üksnes kõnesolevast määrusest,

vaid peavad põhinema vastava asutuse seadusest tuleneval ülesandel ja pädevusel. Seetõttu on

lõikes sätestatud, et muud asutused võivad e-toimiku süsteemi andmeid töödelda üksnes

seaduses sätestatud juhtudel ja oma pädevuse piires.

4

Muudatus ei laienda e-toimiku süsteemi andmetele juurdepääsu omavate isikute ringi ega loo

uusi andmete töötlemise aluseid. Tegemist on olemasolevate kasutajate ja nende rollide

ajakohastamise ning regulatsiooni korrastamisega. 2.5. Paragrahvi 5 täiendus Vastutava töötleja ülesandeid täiendatakse kohustusega korraldada järelevalvet e-toimiku

süsteemi kasutamise, juurdepääsuõiguste ja logide kontrollimise üle. Paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 61, millega täpsustatakse vastutava töötleja ülesandeid

e-toimiku süsteemi kasutamise üle järelevalve tegemisel. Uue ülesandena sätestatakse, et

vastutav töötleja korraldab järelevalvet e-toimiku süsteemi kasutamise, juurdepääsuõiguste ja

logide kontrollimise üle. Muudatus on seotud eelnõus tehtavate täiendustega logimise ja

juurdepääsuõiguste kontrollimise regulatsioonis ning toetab vastutava töötleja võimet tagada

e-toimiku süsteemis töödeldavate andmete turvalisus, konfidentsiaalsus ja õiguspärane

kasutamine. Tegemist ei ole uue sisulise kohustuse loomisega, vaid vastutava töötleja senise

rolli ja vastutuse selgema sätestamisega põhimääruses. 2.6. Paragrahvi 6 muudatused Muudatused toetavad isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 nõuete rakendamist. Kehtiva § 6 punkti 5 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud tagama, et andmeid töötlevad

üksnes selleks õigustatud isikud. Muudatusega täpsustatakse seda kohustust ning sätestatakse,

et andmeid võivad töödelda üksnes sellise õigusega isikud ning üksnes õigusaktides sätestatud

eesmärgil ja ulatuses. Seega ei piisa üksnes formaalse juurdepääsuõiguse olemasolust, vaid

andmete töötlemine peab olema seotud konkreetse seadusest sätestatud ülesande täitmisega

ning piirduma selleks vajaliku ulatusega. Muudatus rõhutab eesmärgipärasuse ja minimaalsuse

põhimõtte järgimist isikuandmete töötlemisel. Lisatav lõige 2 paragrahvis 6 sätestab volitatud töötleja kohustused isikuandmete kaitse

korraldamisel. Selle kohaselt peab volitatud töötleja määrama oma pädevusse kuuluvate

isikuandmete töötlemise eest vastutavad isikud. Muudatuse eesmärk on tagada selge vastutus

andmetöötluse korraldamisel ning luua organisatsioonis kontaktpunktid, kes vastutavad

andmekaitsealaste kohustuste täitmise eest. Tegemist ei ole kohustusega määrata

andmekaitseametnik isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, vaid organisatsioonisisese

vastutuse määramisega e-toimiku süsteemi andmete töötlemisel. Lisaks sätestatakse volitatud töötleja kohustus tagada andmesubjekti õiguste teostamine

seaduses sätestatud korras. See hõlmab muu hulgas andmesubjekti õigust saada teavet tema

kohta töödeldavate andmete kohta, õigust tutvuda andmetega, taotleda andmete parandamist

või kasutada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi ulatuses, milles need on konkreetse

menetluse ja andmetöötluse puhul kohaldatavad. Kuigi vastavad kohustused tulenevad juba

kehtivatest andmekaitsealastest õigusaktidest, ei ole neid seni e-toimiku süsteemi põhimääruses

sõnaselgelt kajastatud. 2.7. Paragrahvi 13 muudatus Paragrahv sõnastatakse tervikuna ümber.Sätestatakse, et andmeid säilitatakse õigusaktides ette

nähtud tähtaja jooksul ning tähtaja möödumisel need kustutatakse, anonüümitakse või antakse

üle Rahvusarhiivile.

5

Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, et e-toimiku süsteemi andmeid säilitatakse

seadustes ja nende alusel antud õigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul. Kuna e-toimiku

süsteem sisaldab erinevate menetlusliikide andmeid ning andmete säilitamise tähtajad

tulenevad mitmest eriseadusest, võimaldab selline regulatsioon vältida olukorda, kus andmete

säilitamise tingimused on dubleeritud erinevates õigusaktides või võivad nende muutmisel

omavahel vastuollu minna. Muudatus tagab, et e-toimiku süsteemis lähtutakse alati konkreetses

valdkonnas kehtivatest säilitamisnõuetest. Lõikes 2 sätestatakse andmete edasise käitlemise põhimõtted pärast säilitamistähtaja

möödumist. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga nähakse selgemalt ette kolm võimalikku

lahendust. Andmed kas kustutatakse, anonüümitakse või antakse üle Rahvusarhiivile. Andmete

kustutamine toimub juhul, kui andmete säilitamiseks puudub edasine õiguslik alus. Andmete

anonüümimine võimaldab säilitada andmete statistilist või analüütilist väärtust olukorras, kus

isikuid ei ole enam võimalik tuvastada. Arhiiviväärtuslikud andmed antakse üle

Rahvusarhiivile vastavalt arhiiviseadusele ning Rahvusarhiivi hindamisotsustele. Anonüümimise võimaluse sõnaselge sätestamine loob selgema õigusliku aluse selliste

andmekogumite kasutamiseks statistilistel, teaduslikel või analüütilistel eesmärkidel pärast

seda, kui isikut tuvastavate andmete säilitamine ei ole enam vajalik ega lubatud. Seejuures ei

tohi anonüümimise tulemusena olla võimalik andmesubjekte otseselt ega kaudselt tuvastada. Lõikes 3 sätestatakse vastutava töötleja kohustus tagada tehniliste ja korralduslike meetmete

olemasolu andmete kustutamiseks ja arhiveerimiseks. Muudatuse eesmärk on rõhutada, et

andmete säilitamise tähtaja järgimine ei ole üksnes õiguslik kohustus, vaid selle täitmiseks

peavad olema loodud ka vastavad tehnilised lahendused ja töökorralduslikud protsessid.

Vastutav töötleja peab tagama, et andmete kustutamine, anonüümimine ja Rahvusarhiivile

üleandmine oleks tehtav ning toimuks kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. 2.8. Paragrahvide 15 ja 16 muudatus Täpsustatakse juurdepääsu võimaldamise põhimõtet ning andmesubjekti õiguste piiramise

tingimusi. Juurdepääs andmetele peab olema seotud konkreetse seadusest sätestatud ülesande

täitmisega ning piirangud peavad olema põhjendatud ja tähtajalised. Muudatused tugevdavad

proportsionaalsuse põhimõtte järgimist andmete töötlemisel.

2.9. Paragrahvi 181 täiendus Rahapesu Andmebüroo ametnikele nähakse ette juurdepääs e-toimiku süsteemi andmetele

ulatuses, mis on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. Muudatus toetab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

eesmärke ning tagab õigusliku aluse andmete kasutamiseks. Kehtiv põhimäärus ei sisalda Rahapesu Andmebüroo juurdepääsuõiguse kohta eraldi sätet,

kuigi Rahapesu Andmebüroo täidab seadusest tulenevaid ülesandeid, mille täitmiseks võib olla

vajalik juurdepääs e-toimiku süsteemis sisalduvatele menetlusandmetele. Muudatuse eesmärk

on luua sellele juurdepääsule selgem ja läbipaistvam õiguslik alus. Juurdepääsuõigus ei ole üldine ega piiramatu. Rahapesu Andmebüroo ametnik võib andmeid

töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Seega kohaldatakse ka Rahapesu Andmebüroo

6

suhtes eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid ning juurdepääs on piiratud konkreetsete

teenistusülesannete täitmiseks vajalike andmetega. Muudatus ei anna Rahapesu Andmebüroole uusi ülesandeid ega õigusi väljaspool kehtivates

seadustes sätestatut, vaid täpsustab e-toimiku süsteemi põhimääruses olemasolevate seadusest

tulenevate volituste rakendamist. 2.10. Paragrahvi 191 lõike 5 muudatus Statistikakeskkonnale juurdepääsu taotlus tuleb edaspidi esitada Justiits- ja

Digiministeeriumile. Kuna vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium, mitte Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, on koormuse vähendamiseks vaja, et taotlus esitataks otse Justiits- ja

Digiministeeriumile. 2.11. Paragrahvide 20 ja 22 muudatused Muudatustega kehtestatakse rangemad logimise ja järelevalve nõuded. Sätestatakse kohustus

kontrollida logisid ja juurdepääsuõigusi vähemalt kord aastas ning täpsustatakse logitavate

toimingute ja logiandmete koosseisu. Muudatused parandavad jälgitavust ja aitavad ennetada

lubamatut andmetöötlust. Paragrahvi 20 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt kontrollib vastutav töötleja

logisid ja juurdepääsuõiguste kasutamist vähemalt üks kord aastas. Kehtiv põhimäärus sisaldab nõudeid e-toimiku süsteemi turvalisuse tagamiseks ning logide

pidamiseks, kuid ei sätesta sõnaselgelt kohustust kontrollida regulaarselt logide kasutamist ega

juurdepääsuõiguste rakendamist. Muudatusega luuakse selge õiguslik alus regulaarse

järelevalve tegemiseks e-toimiku süsteemi kasutamise üle. Logide kontrollimise eesmärk on hinnata, kas süsteemi andmetele juurdepääs ja nende

töötlemine toimub õiguspäraselt ning kooskõlas kasutajatele antud õigustega.

Juurdepääsuõiguste kasutamise kontroll võimaldab tuvastada olukordi, kus kasutajale antud

õigused ei vasta enam tema tööülesannetele või kus süsteemi kasutamisel võib esineda

põhjendamatuid või ebaproportsionaalseid juurdepääse andmetele. Vähemalt kord aastas tehtav kontroll loob ühtse miinimumstandardi järelevalve

korraldamiseks. See ei välista vajaduse korral sagedasemaid kontrolle, näiteks turvaintsidendi,

rikkumiskahtluse või muu kõrgendatud riski korral. Muudatus on seotud eelnõus logimise ja juurdepääsuõiguste regulatsiooniga ning toetab

vastutava töötleja kohustust tagada e-toimiku süsteemis töödeldavate andmete turvalisus,

konfidentsiaalsus ja õiguspärane kasutamine. Paragrahv 22 sõnastatakse tervikuna ümber eesmärgiga ajakohastada logimise regulatsiooni

ning viia see kooskõlla ajakohaste infoturbe- ja andmekaitsenõuetega. Muudatus täpsustab nii

logitavate toimingute ulatust, logiandmete koosseisu kui ka logide säilitamise põhimõtteid. Lõikes 1 sätestatakse sõnaselgelt, et e-toimiku süsteemis logitakse kõik isikuandmetega

tehtavad toimingud. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga kirjeldatakse logitavate tegevuste ringi

oluliselt detailsemalt. Logimisele kuuluvad andmete vaatamine, sisestamine, muutmine,

kustutamine ja edastamine. Selline regulatsioon tagab täieliku jälgitavuse kogu isikuandmete

7

töötlemise elutsükli jooksul ning võimaldab hiljem tuvastada, milliseid toiminguid konkreetsete

andmetega on tehtud. Andmete vaatamise logimise sõnaselge sätestamine on eriti oluline, kuna isikuandmete kaitse

seisukohalt võib õigusvastane juurdepääs andmetele kujutada endast samaväärset rikkumist kui

andmete muutmine või kustutamine. Seetõttu peab olema võimalik kontrollida ka seda, kes,

millal ja milliste andmetega tutvus. Lõikes 2 täpsustatakse logi minimaalne andmekoosseis. Logi peab sisaldama toimingu teinud

isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või muud unikaalset tunnust, toimingu aega, toimingu

liiki ning viidet töödeldud andmetele. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga sätestatakse logi sisu

senisest detailsemalt ja üheselt mõistetavamalt. See võimaldab tagada logide piisava

tõendusväärtuse nii sisekontrolli, auditeerimise kui ka võimalike rikkumiste uurimise korral. Lõikes 3 sätestatakse logide säilitamise tähtaeg. Logisid säilitatakse kolm aastat, kui seadusest

ei tulene pikemat tähtaega. Säilitamistähtaja eesmärk on tagada piisav ajavahemik võimalike

rikkumiste avastamiseks, menetlemiseks ja kontrollimiseks, võttes samal ajal arvesse

isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Säte võimaldab kohaldada pikemaid

säilitamistähtaegu juhtudel, kus need tulenevad eriseadustest või muudest õigusaktidest. Muudatuse tulemusena muutub logimise regulatsioon senisest selgemaks ja detailsemaks ning

loob tugevama õigusliku aluse e-toimiku süsteemi kasutamise kontrollimiseks. Samuti toetab

muudatus vastutava töötleja võimet täita isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid

vastutuskohustusi ning tagada süsteemis töödeldavate andmete terviklus, konfidentsiaalsus ja

jälgitavus. 2.12. Paragrahvi 24 uus sõnastus Täpsustatakse andmekogu lõpetamise põhimõtteid. Võrreldes kehtiva paragrahviga lisatakse

sättesse uus lause, mille kohaselt andmekogu lõpetamisel tagatakse arhiiviväärtuslike andmete

üleandmine Rahvusarhiivile ning muude andmete hävitamine või üleandmine vastavalt

õigusaktidele. Termin “e-toimiku likvideerimine” asendatakse terminiga “andmekogu

lõpetamine”, et viia määrus vastavusse avaliku teabe seaduse terminoloogiaga. 2.13. Lisade 2–4 täiendused Lisasid 2, 3 ja 4 täiendatakse vastavalt punktidega 20.5-20.11, 16.5-16.11 ja 13.5-13.11, mis

lisavad andmekoosseisu järgmised andmed:

 nõude koormus – näitab kasutaja või menetlusprofiili töökoormust vastavalt

tööjaotusplaanis või süsteemi seadistustes määratud koormusnäitajatele. Andmeid

kasutatakse kohtuasjade ja ülesannete jaotamisel, et tagada menetluste võimalikult

tasakaalustatud jagunemine;

 määramise koormus – kajastab kohtuasjade või menetluste määramisel arvesse

võetavat koormustegurit. Selle abil saab süsteem arvestada eri menetlusliikide või

ülesannete erinevat ressursimahukust ning toetada töökoormuse õiglasemat

jaotamist;

 määramise erimärked – võimaldavad määrata kasutajale või menetlusprofiilile

lisatingimusi või -piiranguid, mida tuleb kohtuasjade automaatse määramise korral

arvesse võtta. Näiteks võivad need olla seotud kasutaja spetsialiseerumise, ajutiste

töökorralduslike piirangute või muude tööjaotusplaanis sätestatud asjaoludega;

8

 ajutine menetlusprofiil – võimaldab määrata kasutajale ajutiselt tavapärasest

erineva menetlusprofiili. Seda võib olla tarvis näiteks asendamise, töö

ümberkorraldamise või muude ajutiste töökorralduslike vajaduste korral;

 kasutajaprofiili kehtivus ja kasutajaprofiili kehtivuse lõpp – võimaldavad hallata

menetlusprofiilide ajalist kehtivust ning tagada, et ajutised või tähtajalised õigused

ja töökorralduslikud seadistused rakenduvad üksnes ettenähtud ajavahemikul;

 kasutaja roll – võimaldab määratleda kasutaja rolli süsteemis ning seostada selle

töökoormuse arvestamise, menetlusprofiili ja kohtuasjade määramise loogikaga.

Muudatuse peamine eesmärk on toetada kohtute tööjaotusplaanide rakendamist ning

võimaldada kohtuasjade ja menetluste määramisel kasutada senisest täpsemaid

töökoormusandmeid. Andmete lisamine loob ühtlasi võimaluse koguda ja analüüsida kohtute

töökoormust puudutavaid andmeid kogu menetluse vältel statistikakeskkonnas. See võimaldab

hinnata tööjaotusplaanide toimimist, kohtuasjade tegelikku jagunemist ning töökoormuse

tasakaalustatust nii kohtute sees kui ka kohtusüsteemiüleselt.

Muudatus ei too kaasa uute isikukategooriate kaasamist e-toimiku süsteemi ega muuda

menetlusosaliste andmete töötlemist. Lisatavad andmed puudutavad eelkõige e-toimiku

süsteemi kasutajate töökorraldust ning on vajalikud süsteemi töökorralduslike ja analüütiliste

funktsioonide täitmiseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679 ning

õiguskaitseasutuste andmetöötlust reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Määrusel on positiivne mõju kohtute tööle. Kohtumenetluste töömahu ja kohtuasjade jagamise

andmete lisamine keskandmekogusse võimaldab statistikakeskkonnas analüüsida andmeid

kogu kohtumenetluse vältel ning saada selle tulemusel paremat teavet kohtute

tööjaotusplaanide rakendamise ja töökoormuse jaotumise kohta.

4.2. Mõju infosüsteemidele Vajalik võib olla logimise, juurdepääsuhalduse ja arhiveerimisega seotud tehniliste lahenduste

täiendamine. Muudatused on valdavalt kooskõlas olemasoleva süsteemi toimimisega.

4.3. Mõju isikuandmete kaitsele

Muudatused parandavad andmekaitselist selgust ning tugevdavad andmesubjektide õiguste

tagamise aluseid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud Määruse rakendamisega võivad kaasneda infosüsteemide arendamise ja töökorralduslike

muudatustega seotud kulud. Vajalikud arendused kaetakse asjaomaste asutuste info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arendamiseks ettenähtud vahenditest. Statistikakeskkonna

arendused lisakulusid kaasa ei too.

9

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Puudub vajadus määrata määrusele tavapärasest hilisem

jõustumisaeg või näha ette üleminekusätteid. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, kohtutele ja

Riigiprokuratuurile.

Eelnõu kohta esitasid arvamuse Harju Maakohus, Registrite ja Infosüsteemide keskus ning

Andmekaitse Inspektsioon. Esitatud märkuste ja ettepanekute ning nendega arvestamise

ülevaade on esitatud seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 10.07.2026 nr 8-1/5293-1

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu esitamine Edastame Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e- toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Määruse eelnõu;

2. Määruse eelnõu seletuskiri; 3. Määruse eelnõu seletuskirja lisa.

[email protected] [email protected]