Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 10.07.2026 nr 2-6/26-01412-1

      Seaduseelnõu algatamine

  Vabariigi Valitsus  algatab maagaasiseaduse  ja maksukorralduse  seaduse muutmise  seaduse  eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2026. a istungil.   Riigikogus  esindab  seaduseelnõu  menetlemisel  Vabariigi  Valitsust  energeetika-  ja  keskkonnaminister.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht     Lisad:  1. Seaduseelnõu viiel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  2. Seletuskiri 18 lehel (PDF- ja DOCX-failid)  3. Lisa 1 seletuskirja juurde kahel lehel (PDF- ja DOCX-failid)  4. Lisa 2 seletuskirja juurde kuuel lehel (PDF- ja DOCX-failid)   Heili Tõnisson [email protected]

.

1

EELNÕU

Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise

seadus

§ 1. Maagaasiseaduse muutmine

Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:

„25) kontrolliaruande koostaja on käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu

juriidiline isik, kes teostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787, milles

käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL)

2019/942 (ELT L, 2024/1787, 15.07.2024), kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes

on kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja

turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ)

nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), kohaselt.“;

2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus saada käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud andmevahetusplatvormile kantud andmeid, kui see on vajalik riskipõhise järelevalve

tegemiseks või ohu ennetamiseks.“;

3) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasikoguste mõõtmise,

mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. See kohustus ei hõlma teise

võrguettevõtja võrgust tema võrku sisenenud gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja

töötlemist ega sellekohase arvestuse pidamist.“;

4) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Nõuded gaasikoguse mõõtmise protseduurile ja mõõteandmete töötlemisele kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 373 järgmises sõnastuses:

„§ 373. Riiklik järelevalve metaaniheite vähendamise üle energeetikasektoris

(1) Keskkonnaamet teostab pädeva asutusena järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 kohaselt.

(2) Keskkonnaametil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud

nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses ja käesolevas seaduses

sätestatud õigused. Keskkonnaamet avaldab teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2024/1787 sätestatud kohustuse rikkumise eest määratud jõustunud karistuse kohta oma

veebilehel sama määruse artikli 33 lõike 8 kohaselt. Karistusandmed on veebilehel kuni nende

karistusregistrist kustutamiseni karistusregistri seaduse kohaselt.“;

2

6) paragrahvi 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve

teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve

erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

7) paragrahvi 381 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Keskkonnaametil on õigus teha gaasiettevõtjale ettekirjutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks.“;

8) paragrahvi 382 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 381 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib

Konkurentsiamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses

sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule

100 000 eurot.

(2) Käesoleva seaduse § 381 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib

Keskkonnaamet rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses

sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule

100 000 eurot.“;

9) seadust täiendatakse §-dega 448–4418 järgmises sõnastuses:

„§ 448. Järelevalve- ja kontrollitoiminguteks abi osutamata jätmine

(1) Keskkonnaametile või kontrolliaruande koostajale, kes kontrollib Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruses (EL) 2024/1787 sätestatud nõuete täitmist, järelevalve- ja kontrollitoiminguteks

artikli 5 lõike 2 ning artikli 8 lõike 5 kohaselt abi osutamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 449. Teabe esitamise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 27 lõikega 1 ning artikli 28

lõigetega 1 ja 2 impordiga tegelevale ettevõtjale kehtestatud sama määruse IX lisas sätestatud teabe

esitamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4410. Maagaasi tootmise metaaniheitemahukuse andmete esitamise nõude rikkumine ja

metaaniheitemahukuse piirnormi järgimata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

andmete esitamise nõude rikkumise ja artikli 29 lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusaktides esitatud

sätestatud metaaniheitemahukuse piirnormi järgimata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

3

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4411. Metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva kontrolliaruande esitamise nõude

rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artiklis 12 nimetatud

metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva kontrolliaruande esitamata jätmise või aruandes

teadlikult ebaõigete andmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4412. Lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning kokkuvõtva aruande esitamise nõude

rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 14 lõikes 14 nimetatud lekete

kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul

tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused, esitamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4413. Lekete tuvastamise ja kõrvaldamisega seotud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 6 lõigetes 5 ja 6 nimetatud

inspekteerimisaruandes kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise, artikli 14 lõikes 1 nimetatud

lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata jätmise, lõigetes 2, 5 ja 6 nimetatud lekete

tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise eest ning lõigetes 8–13 nimetatud lekete

tuvastamise ja kõrvaldamise ning komponentide parandamise ja asendamise nõuete rikkumise eest

–

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4414. Metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute rikkumine

(1) Metaaniheite atmosfääri laskmise või tõrvikpõletamise, sealhulgas rutiinse tõrvikpõletamise

eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 15 lõigetes 2

ja 3 sätestatud juhtudel, ning artiklis 17 sätestatud nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või

põletusseadmete kasutamise eest, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

4

§ 4415. Tõrvikpõletamise vajalikkuse tõendamise nõude rikkumine

(1) Tõrvikpõletamise vajalikkuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787

artikli 15 lõigete 4 ja 6 kohaselt tõendamata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4416. Metaaniheite atmosfääri laskmise mõju leevendamise meetmete rakendamise nõuete

rikkumine

(1) Metaaniheite atmosfääri laskmise seadmete asendamata jätmise või nende kasutamise eest

viisil, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 15 lõigetes 5

ja 7 sätestatud nõuetele, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4417. Aruandlus- ja teatamiskohustuse rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 artikli 16 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud

juhtudel metaaniheite atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 protsenti gaasiettevõtja eelmise majandusaasta käibest.

§ 4418. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive

(1) Käesoleva peatüki §-des 448–4417 nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive

vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Kui

juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama

konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, on eespool nimetatud kogukäive aastane kogukäive või

asjaomane tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille

on heaks kiitnud emaettevõtja kõrgeima taseme juhtimisorgan.“;

10) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva peatüki §-des 42–447 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Konkurentsiamet.

(2) Käesoleva peatüki §-des 448–4417 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Keskkonnaamet.“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

5

Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 401 järgmises sõnastuses:

„401) Keskkonnaametile maagaasiseaduse § 373 lõike 1 alusel riikliku järelevalve teostamiseks;“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–2 ja 5–10 ning § 2 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01412

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Karp

Büroo- ja dokumendihalduse juht

1

Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärgiks on riigisisesesse õigusesse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse 2024/1787 sätted, et otsekohalduv EL õigus Eestis rakendatav oleks. Eelnõuga

kavandatavad muudatused toovad energeetikasektoris tegutsevate ja fossiilkütuste (Eesti

mõistes eelkõige maagaasi) tootmise, transpordi ja impordiga seotud Eesti ettevõtjate jaoks

kaasa maagaasi ülekande- ja jaotussüsteemide metaaniheite seire, aruandluse ja metaaniheite

vähendamisega seotud kohustused. Metaaniheite vähendamine toob pikas perspektiivis

energeetikasektori ettevõtjatele kaasa kulude kokkuhoiu ja tagab konkurentsivõime. Samuti

soodustab eelnõu innovatsiooni ja uusi ärivõimalusi seoses vajadusega metaaniheite seire ja

lekete vähendamise ja parandamisega seotud spetsiaalsete teenuste ja lahenduste järele. Gaasi

võrguettevõtjate jaoks täpsustatakse eelnõuga kavandatavate muudatustega olemasolevat

kohustust gaasikoguste mõõtmisel ja arvestusel, suurendades gaasituru läbipaistvust ja

usaldusväärsust.

Eelnõu rakendamisega kaasneb halduskoormuse kasv gaasiettevõtjatele. Halduskoormuse kasv

on seotud metaaniheite määrusest tulenevatest kohustustest, mis kehtivad juba alates määruse

kohaldamisest ehk 2024. aasta 4. augustist. Halduskoormuse tasakaalustamiseks on kavandatud

muuta MGSi § 25 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust

nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse

määramise põhimõtted“. Määruse muutmise eesmärgiks on ajakohastada ja lihtsustada (s.t

vähendada halduskoormust nii gaasiettevõtetele kui ka gaasi tarbijatele) määrusest tulenevaid

nõudeid. Täpsemalt on mõju halduskoormusele selgitatud seletuskirja mõjuanalüüsis (vt

ptk 6.3).

Maksukorralduse seaduse muutmisega antakse Keskkonnaametile õigus küsida Maksuametilt

riikliku järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ning seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]), energiaturgude

ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected]) ja nõunik Regina

Hermandi ([email protected]). Samuti osales eelnõu koostamisel

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve osakonna peainspektor Rave Vahemets

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegid

õigusosakonna nõunik Kristel Soodla (teenistussuhe peatunud) ja jurist Kaili Kuusk

([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ja sellega tagatakse eelkõige kooskõla

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2024/1787. Kuigi tegemist on otsekohalduva

määrusega, tuleb selle terviklikuks kohaldamiseks kehtestada riigisisesed rakendusmeetmed.

Eelnõus kavandatud meetmed on vajalikud metaaniheite määruse kohaldamiseks ning

2

täiendavaid meetmeid ette ei nähta. Eesti seisukohtade kokkuvõte määruse kohta on toodud

peatükis 2.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse maagaasiseadust avaldamismärkega

RT I, 08.10.2024, 12 ja maksukorralduse seadust avaldamismärkega RT I, 15.04.2026, 6.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega, Eesti suhtes jõustunud välislepingute ning Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on seotud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (892 SE)1,

kuna ka selle seaduse eelnõuga muudetakse maagaasiseadust. Seega tuleb jälgida antud eelnõus

paragrahvide numeratsiooni.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seadusega tagatakse metaaniheite määruse rakendamine. Metaaniheite määruse

rakendamine eeldab riiklikku järelevalvet teostava pädeva asutuse määramist ning määruse

nõuete rikkumiste korral kohaldatavate sanktsioonide kehtestamist.

Lisaks suurendatakse eelnõuga tehtavate täpsustustega gaasituru läbipaistvust ja

usaldusväärsust seeläbi, et ajakohastatakse ning viiakse tegeliku praktikaga vastavusse

gaasivõrgus sisestatud ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Seaduse

muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse

valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete

töötlemise nõuded gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on seega läbi

kohustuste täpsustumise tagada õiguslik selgus, ühtne mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus

kogu gaasivõrgus.

Metaaniheite määrusest tulenevad nõuded, millega nähakse ette energeetikasektori metaani

heitkoguste mõõtmine, aruandlus ja kontroll ja heitkoguste viivitamatu vähendamine

kohustusliku lekete avastamise ja kõrvaldamise ning metaaniheite atmosfääri laskmise ja

tõrvikpõletamise keelamise kaudu. Metaaniheite määrus aitab vähendada ka imporditud

fossiilkütustest põhjustatud metaaniheidet, sest sellega kehtestatakse järk-järgult rangemad

nõuded eesmärgiga tagada, et ka ELi välised eksportijad kohaldavad samu seire-, aruandlus- ja

kontrollikohustusi nagu ELi ettevõtjad. Eelnõukohase seadusega määratakse Eestis pädev

asutus, mis hakkab tegema järelevalvet metaaniheite määruse jõustamise üle ehk nähakse ette

karistusnormid selleks, et tagada metaaniheite määrusest tulenevate nõuete täitmine.

Maagaasiseaduse § 24 regulatsiooni muudatuse eesmärgiks on, et arvestataks ka biometaani

tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud ja väljunud

gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse võrguettevõtja roll

võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale ministrile

volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded gaasituru

1Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 892 SE,

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9aa6adac-e716-4dbf-a80e-

990bc41dbd35/Elektrituruseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus/

3

toimimise võrgueeskirjaga. Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus, ühtne

mõõtemetoodika ja andmete võrreldavus kogu gaasivõrgus.

Metaaniheite määruses sätestatakse nõuded EL energeetikasektoris tekkiva metaaniheite

täpseks mõõtmiseks, seireks, selle kohta aru andmiseks ja sellise heite vähendamiseks ning

nende kohustustega seoses suurema läbipaistvuse tagamist. Kuna metaaniheite määrus ei

reguleeri iseenesest seadmete tehnilist ohutust ega seadmete konstruktsiooninõudeid, siis ei

kuulu selle sisu seadme ohutuse seaduse (SeOS) reguleerimisalasse ning määruse sisuline

reguleerimisese kuulub maagaasisektori tegevuse korraldamise valdkonda, mis on hõlmatud

maagaasiseaduse reguleerimisalaga (s.o gaasivõrgu kaudu maagaasi impordi, ülekande,

jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused). Metaaniheide võib esineda (ja normaalolukorras

esinebki) ka selliste seadmete kasutamisel, mis vastavad seadme ohutuse seaduse nõuetele,

mille kohta on ettenähtud juhul läbi viidud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade

tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Gaasiseadmed

peavad kehtiva SeOSe kohaselt ka täna vastama sama seaduse §-le 4, milles on sätestatud, et

ohutuse tagamiseks tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl tagada inimese elu ja tervise, asja

ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral

negatiivsete tagajärgede vähendamiseks.

MGS reguleerib maagaasi turgu, maagaasi ülekande- ja jaotusvõrke, LNG terminale, gaasi

ülekannet, gaasitaristut ja sama seadusega reguleeritud subjektid (gaasi võrguhaldurid, gaasi

importijad ja LNG-terminali haldurid) on ka metaaniheite määruse adressaadid. MGS § 22 lg 2

näeb ette, et võrguettevõtja vastutab oma võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Selle igapäevatöö

raames ka seirab võrguettevõtja lekkeid eelkõige majanduslikel põhjustel, et vältida kadusid

ning ka keskkonnahoiu eesmärgil – metaaniheite määruse järgi lisanduks korraline aruandlus

nii oma normaal- kui eriolukordades (sh tõrvikpõletamine või metaani atmosfääri laskmine)

toimunud heite kohta.

Samuti katab MGS maagaasi impordiga seonduvaid tegevusi. Seega rakendatakse MGSis

metaaniheite määrusest tulenevad nõuded nagu pädeva asutuse määramine, järelevalve ja

sanktsioonid, kuna see reguleerib juba niigi gaasiettevõtjate ehk vastava valdkonna tegevust

ning nende suhtes teostatavat riiklikku järelevalvet. Asjaolu, et metaaniheite vähendamine

teenib ka keskkonnakaitselist eesmärki, ei muuda regulatsiooni olemust ka otseselt

keskkonnaõiguslikuks normistikuks, sest metaaniheite määrusega ei kehtestata üldisi

keskkonnanõudeid, õhukvaliteedi või metaaniheite piirnorme või eesmärke.

Maksukorralduse seaduse muutmine tagab Keskkonnaametile õiguse küsida Maksuametilt

andmeid metaaniheidete üle järelevalve toestamiseks. Tagatakse õiguslik alus andmete

küsimiseks ja nende esitamiseks.

Eelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsus. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole

vaja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on

sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Metaaniheite määrus on otsekohalduv, selle

eesmärk ja mõju on selgelt piiritletud ning see ei sisalda poliitilise valikuvabaduse elemente,

vaid täidab Eesti kui liikmesriigi kohustust tagada ELi õigusnormide kohaldamine.

Metaaniheite määruse läbirääkimistel lähtuti Euroopa Komisjoni avalikusatud

4

mõjuanalüüsist2,3 ning Eesti seisukohtadest4. Läbirääkimistel pidas Eesti oluliseks metaani

heitkoguste mõõtmise, seire ja aruandluse edasiarendamist, lähtudes sealjuures

rahvusvahelistest suunistest ning vältides topeltaruandlust. Samuti pidas Eesti oluliseks, et

liikmesriikidele jääks lekete tuvastamise ja kõrvaldamise nõuete rakendamisel piisav

paindlikkus, arvestades riiklikke eripärasid ning tagades nõuete praktilise teostatavuse ja

vältides liigset halduskoormust.

Juba 2025. aasta veebruariks oodati, et liikmesriigid määraksid pädeva asutuse määruse nõuete

täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks ning teavitaksid sellest Euroopa Komisjoni. 2026.

aasta mai alguseks ei ole määratud pädevast asutusest (või asutustest) teada andnud kolm

liikmesriiki – peale Eesti veel Soome ja Iirimaa. 2025. aasta augustiks oodati, et liikmesriigid

teavitaksid Euroopa Komisjoni riiklikult sätestatud vastutusnormidest, mis on seotud

metaaniheite määruse nõuete rikkumisega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 on kavandatud maagaasiseaduse muudatused.

Punktiga 1 (§ 2 p 25) täiendatakse §-i 2 punktiga 25, milles määratletakse kontrolliaruande

koostaja mõiste. Kehtivas seaduses seda ei ole. Eelnõus täpsustatakse kontrolliaruande koostaja

rolli metaaniheite määruse kohaste kohustuste täitmisel. Kontrolliaruande koostaja on MGS

§-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatest sõltumatu juriidiline isik, kes teostab metaaniheite määruse

kohaseid kontrollitoiminguid üldsuse huvides ja kes on kontrolliaruande väljaandmise ajal

akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 765/2008 kohaselt. Kuigi metaaniheite määruses on kasutusel mõiste ’kontrollija’, siis

võetakse täiendatud mõiste kasutusel seoses sellega, et sama mõiste võib tekitada

valdkondlikku segadust ja põhjustaks edaspidi seadmeohutuse teemadel tavapärases

väljenduses kontrollist ja metaaniheitega seotud kontrollist rääkimise eksitavaks.

Seadmeohutuse valdkonnas nimelt kasutatakse sõna „kontrollija“ väga erinevate olukordades,

mis ei ole seotud metaaniheite valdkonnaga. Kontrollija mõiste kasutuspraktika on välja

kasvanud SeOS § 3 lõikest 8, milles on läbi gaasipaigaldise kontrolli mõiste defineeritud ka

kontrollija mõistet. Selle sätte tähenduses on kontrollija gaasitööd tegev isik.

Punktiga 2 (§ 102 lg 11) antakse TTJA-le järelevalve teostamiseks ja ennetustegevuseks

gaasituru andmevahetusplatvormilt andmete saamise õigus. Täiendus on vajalik, kuna

andmevahetusplatvormil olemasolevad mõõtepunktide- ja tarbimisandmed on TTJA-le

vajalikud teostamaks järelevalvet SeOS-iga reguleeritud kasutusel olevate gaasipaigaldiste

2Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kommenteeritud kokkuvõte, lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ning millega muudetakse määrust

(EL) 2019/942 (https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/67eceff1-4a47-44f7-821a-

78919ae36f80/komisjoni-talituste-toodokument-moju-hindamise-aruande-kommenteeritud-kokkuvote-lisatud-

dokumendile-ettepanek-euroopa-parlamendi-ja-noukogu-maarus-milles-kasitletakse-metaaniheite-vahendamist-

energeetikasektoris---sec2021-432-swd2021-459-swd2021-460-com2021-805/) 3Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs, lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekule, milles

käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/942

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0459) 4Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist

energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942, eelnõu kohta

(https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/0f32423e-0f37-4404-87ee-de1380ade05a/eesti-

seisukohad-energeetikasektoris-metaaniheite-vahendamise-maaruse-kohta---com2021-805/)

5

ohutuse üle. Nende andmete abil saab TTJA teostada tõhusamat riskipõhist järelevalvet

gaasipaigaldiste ohutuse üle. MGS § 102 lõike 1 kohaselt loob süsteemihaldur

andmevahetusplatvormi ning võimaldab selle andmetele ligipääsu turuosalisele, kellel selleks

on seadusjärgne kohustus ja õigus. TTJA ei ole MGS-i tähenduses turuosaline, mistõttu ei ole

TTJA õigustatud osapool andmevahetusplatvormilt andmete saamiseks. SeOS ja

korrakaitseseadus võimaldavad küll andmeid juhtumipõhiselt pärida, kuid selget õiguslikku

alust riskipõhise järelevalve teostamise eesmärgil andmete küsimiseks seni TTJA-l olnud ei ole.

Punktiga 3 (§ 24 lg 1) täpsustatakse seadust selliselt, et see arvestaks biometaani tootmise ja

võrku sisestamise senisest laiemat kasutuselevõttu. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud

eeldusel, et gaas liigub üksnes ühes suunas – ülekandevõrgust tarbijani – ega arvesta olukorda,

kus gaasi, eelkõige biometaani, sisestatakse võrku erinevatest sisestuspunktidest. Seetõttu on

vajalik üheselt sätestada võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasikoguste mõõtmisel ja

arvestuse pidamisel. Praktikas on selline korraldus juba kasutusel, kuid arvestades valdkonna

kiiret arengut ja eeldatavat sisestusmahtude suurenemist, on oluline vastav põhimõte seaduses

selgelt sätestada, et tagada õigusselgus ja ühtne käsitlus edaspidi. Vältimaks topelt mõõtmist ja

sellest tekkivaid ebatäpsusi, säilitatakse võrguettevõtjate vaheliste piirimõõtepunktide puhul

seni kehtinud põhimõte, et gaasikoguse mõõdab võrguettevõtja, kelle võrgust gaas väljub.

MGS-i § 24 tehtavate muudatuste eesmärk on täpsustada regulatsiooni, et see arvestaks

biometaani tootmise ja võrku sisestamise laienevat kasutust ning tagaks gaasivõrgus sisestatud

ja väljunud gaasikoguste mõõtmisel ühtsed põhimõtted. Muudatusega sätestatakse

võrguettevõtja roll võrku sisestatud gaasi mõõtmisel ning antakse valdkonna eest vastutavale

ministrile volitusnorm kehtestada gaasi mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded

gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. Antud muudatus ei tähenda uue määruse koostamist,

täiendused lisatakse 28.07.2027. a kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusesse nr 41

„Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ (vt punkti 4).

Muudatuse eesmärk on tagada õiguslik selgus luues ühtne mõõtemetoodika ja andmete

võrreldavus kogu gaasivõrgus. Muudatusega tagatakse turuosaliste võrdne kohtlemine ning

tehakse oluline samm gaasituru mõõteandmete korrastamiseks. Ühtse mõõtemetoodika

loomisega paraneb ja täpsustub ka metaaniheitealase statistika kogumine.

Punktiga 4 (§ 24 lg 15) tehtava muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile

volitusnorm kehtestada mõõtmise ning mõõteandmete kogumise ja töötlemise nõuded gaasituru

toimimise võrgueeskirjaga. Kehtivas võrgueeskirjas on juba määratletud gaasi kvaliteedi

määramisel kasutatavad leppetingimused, kuid praegu ei ole selgelt sätestatud, et samu

leppetingimusi tuleb järgida ka gaasivõrgus gaasikoguste mõõtmisel ja mõõteandmete

töötlemisel. Muudatus loob õigusliku aluse vastava põhimõtte kehtestamiseks, tagades, et

mõõtmine ja andmete töötlemine toimuksid samadel alustel kogu ühtses bilansisüsteemis

(gaasivõrgus), mis omakorda tagab andmete võrreldavuse ja usaldusväärsuse. Tegemist on

tehnilise muudatusega, mis tagab normide kooskõla ja võimaldab tulevikus täpsustada tehnilisi

nõudeid paindlikumalt alamastme õigusaktiga.

Punktiga 5 (§ 373) kavandatudmuudatusega määratakse Keskkonnaamet riiklikuks

järelevalveasutuseks gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheite määruse kohaselt ehk luuakse

õiguslik alus Keskkonnaameti järelevalve tegevusele. Muudatusega luuakse õiguslik alus teha

järelevalvet valdkondades, mis on seotud metaaniheite määruse kohustuste täitmise

kontrollimisega, ning tagatakse, et järelevalvet teeb asutus, kes on pädev keskkonnaõiguse,

heitkoguse kontrolli ja seire korraldamise valdkonnas. Keskkonnaametile nähakse ette selged

järelevalvevolitused gaasiettevõtjate suhtes, kes tegelevad maagaasi tootmise, transpordi,

6

ladustamise või jaotamisega ning kelle tegevusele laieneb metaaniheite määruse

reguleerimisala.

Paragrahvi 373 lõikes 2 nähakse läbipaistvuse suurendamiseks Keskkonnaametile ette kohustus

avalikustada metaaniheite määruses sätestatud kohustuse rikkumise eest ja käesoleva seaduse

alusel tehtud otsuste ja ettekirjutuste kohta teave Keskkonnaameti veebilehel sama määruse

artikli 33 punkti 8 kohaselt. Avalikku tähelepanu väärib info, et rikkumistele järgneb karistus.

Eesmärk on parandada teadlikkust ja seeläbi aidata hoida ära nii esmakordseid kui ka korduvaid

rikkumisi. Kuna rikkumisi võivad toime panna ka füüsilised isikud ning igasugune

isikuandmete töötlemine kujutab endast põhiõiguste riivet, siis Keskkonnaamet isikuandmeid

andmete veebilehel avalikustamise käigus ei avalda. Keskkonnaamet saab peale karistuse

jõustumist info avalikustada ning info on leitav sama kaua kui karistus karistusregistris.

Metaaniheite määrus näeb ette energiavarustuskindluse kaitse põhimõte järelevalve- ja

karistusmeetmete rakendamisel. Eraldi sellekohast sätet maagaasiseadusesse ei lisata, kuna

riiklikku järelevalvet reguleerivas üldseaduses – korrakaitseseaduses – on vajalik

proportsionaalsuse põhimõtte järgmise säte olemas (KorS § 7).

See tähendab, et pädeva asutuse rakendatavad järelevalve- ja karistusmeetmed ei või põhjustada

olukorda, mis seaks ohtu Eesti energiavarustuskindluse või -julgeoleku ehk järelevalve- ja

karistusmeetmete kohaldamine ei tohi tuua kaasa ohtu Eesti energiavarustuskindlusele.

Keskkonnaametil tuleb meetmeid rakendades hinnata nende mõju energiasüsteemile (nii

elektri- kui gaasivarustuskindlusele). Laiemalt on eesmärgiks leida tasakaal

keskkonnakaitseliste eesmärkide ja energiavarustuskindluse tagamise vahel kooskõlas

metaaniheite määruses toodud põhimõttega, mille järgi metaaniheite vähendamise meetmeid

tuleb rakendada proportsionaalselt – energiajulgeolekut kahjustamata. Selle hindamine, kas

varustuskindlus on tagatud, on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (OJ L 280, 28.10.2017, lk 1–56), mis aitab

määrata seda, kas või kuivõrd on energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud määruse

artikli 14 lõige 6 kirjeldab, missugust kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse

olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku riskihinnangut koostades neid andmeid

arvestada. Hinnata tuleb seda, kas karistusmeetme rakendamine võib oluliselt näiteks importi

vähendada, mõjutada gaasihoidla täitmise kohustust vmt. Samuti seda, kuidas oleks mõjutatud

naaberriigid või kas on parajasti välja kuulutatud kriis gaasi varustuskindluse määruse alusel.

Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule

ligipääsu piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise tarbimistipu katmist ohustada.

Energiavarustuskindlus sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb karistusi määrates

igal korral läheneda juhtumipõhiselt.

Punktiga 6 (§ 38) täpsustatakse, missuguseid korrakaitseseaduses sätestatud järelevalve

erimeetmeid võivad Konkurentsiamet ja Keskkonnaamet MGS alusel oma pädevuse piires

järelevalvet tehes ja seaduses sätestatud korras kasutada. Muudatus on vajalik, kuna

Keskkonnaametile lisandus järelevalvekohustus metaaniheite määruse rakendamisel. Nii on

järelevalveasutuste õigused selgemalt piiritletud ja kooskõlas nende ülesannetega.

Muudatusega täpsustatakse olemasolevat õigusraamistikku, seejuures ei looda uusi

järelevalvemeetmeid, vaid viidatakse korrakaitseseaduses juba sätestatud meetmetele, tagades

õigusselguse ja vältides tõlgendusprobleeme järelevalvepädevuse ulatuses. Riikliku järelevalve

erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja

selle alusel kehtestatud või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks.

Korrakaitseseaduse alusel on võimalik kohaldada korrakaitse üldmeetmeid (ettekirjutus,

sunniraha), kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kui eriseadus seda ei sätesta.

7

Erimeetmete (eelkõige valdusse sisenemise, dokumentide nõudmise jm jõulisemate meetmete)

rakendamiseks võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb eriseaduses selline võimalus

sätestada. Valdusse sisenemine võimaldab kontrollida gaasitaristut ja tuvastada võimalikke

metaanilekkeid kohapeal. Isikusamasuse tuvastamine, kutse ja sundtoomine ning küsitlemine

ja dokumentide nõudmine on vajalikud vastutavate isikute kindlakstegemiseks ning määrusest

tulenevate seire-, aruandlus- ja lekete kõrvaldamise kohustuste täitmise kontrollimiseks. Kuna

metaaniheite määrus põhineb suures osas gaasiettevõtjate esitataval teabel ja tegelikul tegevusel

rajatistes, on nimetatud meetmed vältimatult vajalikud järelevalve tõhususe tagamiseks.

Meetmete kohaldamine on seega põhjendatud ja proportsionaalne metaaniheite määruse

eesmärkide saavutamiseks.

Punktiga 7 (§ 381 lg 3) täiendatakse seadust uue sättega täpsustamaks Keskkonnaameti

järelevalvevolitusi. Paragrahvi § 381 lõike 3 lisamisega antakse õigus teha ettekirjutusi

rikkumiste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse tegemise õigus on vajalik, et Keskkonnaamet saaks

esmalt anda võimaluse rikkumine kõrvaldada karistusmeetmeid koheselt rakendamata. Ettekirjutuse kirjutamise pädevus tuleneb järelevalve pädevuse sättest ning juba praegu on

Keskkonnaametil õigus rakendada õiguserikkujate suhtes riikliku sunni vahendeid: määrata

rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamist, samuti teha

ettekirjutusi keskkonda mõjutava ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks ning

nõuda ja kontrollida kohustuslike keskkonnakaitseliste abinõude rakendamist.

Punktiga 8 (§ 382) sätestatakse, et MGS §-is 381 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata

jätmise korral võib Keskkonnaamet rakendada sunniraha ja asendustäitmist juhul, kui

ettekirjutust ei täideta. Muudatusega eristatakse kahe järelevalveorgani pädevus ehk seadusesse

lisatakse Keskkonnaameti õigust kohaldav säte. Konkurentsiameti pädevusi puudutavaid

norme eelnõuga ei muudeta, muutub § 382 lõigete numeratsioon. Lõike 1 sõnastus jääb § 382

kehtiva sõnastusega, lisandub lõige 2. Lõikega 2 nähakse ette Keskkonnaameti poolt rakendatav

sunniraha maksimummäär füüsilisele ja juriidilise isikule. Sunniraha määra on rakendatud

sarnaselt Keskkonnaameti poolt rakendatava sunniraha määraga. Füüsilisele isikule saab

sunniraha määrata kuni 1300 eurot ning juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.

Seadusemuudatuse eesmärk on tagada järelevalveasutusele tõhusad ja proportsionaalsed

vahendid kohustuste täitmise tagamiseks. Samal ajal peavad need vahendid metaaniheite

määruse nõuetest lähtudes olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, jätma vastutavad

isikud ilma vähemalt rikkumisest tegelikult saadud majanduslikust kasust ning suurenema järk-

järgult korduvate tõsiste rikkumiste korral.

Sunniraha võib määrata maksimaalselt kuni nimetatud määras, see tähendab üksnes juhul kui

haldusorgani kaalutlusõigus seda konkreetsel juhul õigustab. Siinkohal tuleb haldusorganil

arvestada mitme kumuleeruva teguriga. Üks peamisi tegureid on rikkumise raskus ja selle mõju

turu terviklikkusele või tarbijatele ning teiseks tuleks arvesse võtta rikkumise kestust.

Pikemaajalised või korduvalt toime pandud rikkumised võivad õigustada sunniraha määramist

ülemmääras. Samuti on olulise tähtsusega isiku varasem koostöövalmidus ja järelevalveasutuse

ettekirjutustele reageerimine. Kui on alust arvata, et isik on tegutsenud sihilikult või süsteemselt

või mõlemal viisil, tuleks kaaluda sunniraha määramist maksimaalses ulatuses, et tagada

meetme heidutav mõju. Rakendatavad sunniraha määrad peavad heidutama rikkujaid ja võtma

ära võimaluse teenida rikkumiste arvelt kasu.

Punktiga 9 (§ 448–4418) nähakse ette sanktsioonid ja rahatrahvid juhtudeks, kui gaasiettevõtjad

ei täida metaaniheite määruse kohaseid andmete esitamise, koostöö või kontrolliga seotud

nõudeid. Sätete lisamine seadusesse on vajalik metaaniheite määruse artiklis 33 sätestatud

trahvide rakendamiseks. Metaanheite määrus kohustab liikmesriike kehtestama tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed, et tagada määruses sätestatud kohustuste täitmine

8

kõigis energiasektori tegevusvaldkondades. Eestis puudutab see eelkõige gaasi ülekande ja

jaotamise ning gaasi impordiga tegelevaid ettevõtteid. Kuna Eesti õigusruumis seni puuduvad

karistusmäärad metaaniheite määruse nõuete rikkumiste eest, on vaja need lisada, samuti

juriidilise isiku vastutuse arvutamise põhimõtted, et kohtuväline menetleja saaks tuvastada

juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi käibe karistusmäära määramiseks. Nõuete täitmata

jätmise või rikkumise korral on ette nähtud karistusmäär nii juriidilisele kui ka füüsilisele

isikule. Lisaks sõnastatakse, kuidas kohtuväline menetleja peab leidma käibe, millest määrata

trahvi suuruseks 20%. Karistusmeetmete määramisel sealjuures näeb metaaniheite määrus

artikli 33 paragrahvi 7 lõikes c ette võimaluse arvestada ka asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik

või tulenes hooletusest. Näiteks valeandmete esitamine võib olla nii tahtlik kui tuleneda

hooletusest ning seda saab pädev asutus hinnata karistust määrates kergendava või raskendava

asjaoluna.

Paragrahvi 448 alusel kehtestatakse trahvid selle eest, kui Keskkonnaametile või sõltumatule

kontrolliaruande koostajale jäetakse abi osutamata. Ehk metaaniheite määruse nõuete täitmise

üle kontrolli, järelevalve- ja kontrollitoiminguid teostavatele asutustele abi, mida on vaja nende

ülesannete täitmiseks kooskõlas metaaniheite määrusega, osutamata jätmise eest karistatakse

rahatrahviga. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse metaaniheitearuandele ja selle

koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele kontrolliaruandele kehtivad

nõuded. Muuhulgas on nõue vaadata läbi heitearuannetes kasutatud andmeallikad ja metoodika,

et hinnata nende usaldusväärsust, tõepärasust ja täpsust. Eelkõige on oluline jälgida

heitekoefitsientide valikut ja nende kasutust, metaani heitkoguste kindlakstegemiseks kasutatud

metoodikat, tehtud arvutusi. Seda, missugused proovid või statistilised jaotused on kasutusele

võetud ning kas nendeks on kasutusele võetud sobilikud mõõtmised või aruandlus. Hinnata

tuleb ka seda, kas või missuguseid kvaliteedikontrolli või kvaliteedi tagamise süsteeme

võrguettevõtjad või importijad kasutusele võtnud on.

Paragrahviga 449 kehtestatakse trahvid teabe esitamisega seotud nõuete rikkumise eest.

Metaaniheite määruse artikli 27 lõikes 1, artikli 28 lõigetes 1 ja 2 ning IX lisas on sätestatud

nõuded fossiilse gaasi impordiga tegelevate ettevõtjate esitatavale teabele selle kütuse päritolu

ning selle tootmisega seotud metaaniheite kohta. Esitada tuleb muu hulgas andmed tootja või

eksportija poolse metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja juhul kui aruandeid on kontrollitud,

info sõltumatu kontrolli kohta, tootjate poolt rakendatavate heite vähendamise meetmete kohta,

tarnelepingutes kasutatavate vastavusmeetmete kohta ning liidu turule lastud maagaasi

metaanimahukuse kohta. Nõuete eesmärgiks on hinnata, kas imporditud kütuste tootmisel

rakendatakse metaaniheite määrusega samaväärseid seire-, aruandlus- ja kontrollimeetmeid.

Paragrahvi 4410 alusel kehtestatakse trahvid maksimaalse metaanimahukuse väärtuste nõuete

järgimata jätmise ja maagaasitootmise metaanimahukuse andmete edastamise nõuete rikkumise

eest. Metaaniheite määruse artikli 29 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud nõuded tootjate ja importijate

esitatavatele andmetele ning sama artikli lõikes 6 nähakse ette, kuidas määratakse kindlaks

järgitavad maksimaalse metaanimahukuse väärtused.

Paragrahviga 4411 kehtestatakse trahv metaaniheitearuande ja selle koosseisu kuuluva

sõltumatu kontrolliaruande koostaja koostatud kontrolliaruande tähtaegselt esitamata jätmise

või teadlikult ebaõigete andmete esitamise eest. Metaaniheite määruse artiklis 12 sätestatakse

metaaniheitearuandele ja selle koosseisu kuuluvale sama määruse artikli 8 lõike 4 kohasele

kontrolliaruandele kehtivad nõuded. Aruannetes esitatakse heiteallikate liigid ja asukohad ning

nende kaupa metaani heitkogused nii tonnides kui ka CO₂ ekvivalendina. Samuti kirjeldatakse

kasutatud heitkoguste mõõtmise ja arvutamise metoodikat. Lisaks hõlmab aruanne vähemalt

kõigi kasutusel varadega seotud metaani heitkoguseid, ning omandiosa suurust ja omandiosale

vastavat osa heitkogustest mittekasutatavate varade puhul, lisaks ka teavet nende varade üle

9

kontrolli omavate isikute kohta. Aruandevormina on soovitatav kasutada OGMPi5 uusimaid

tehnilisi juhenddokumente ja aruandevorme kuni Euroopa Komisjon pole sätestanud

rakendusaktiga muid aruandevorme.

Vajalik on näha ette väärteovastutus, sest tulemuse saavutamine järelevalve käigus rakendatava

ettekirjutuse ning sunnirahaga ei pruugi olla võimalik.

Keskkonnaamet lähtub riikliku sunni rakendamisel nii proportsionaalsuse kui ka ultima ratio

põhimõttest. Senine praktika aruandekohustuslastega on olnud järgmine:

1. Enne tähtaja saabumist teavitatakse ettevõtteid sellest, et x kuupäeval saabub aruande

esitamise tähtaeg.

2. Ettevõtetele, kes tähtajaks aruannet ei esitanud, saadetakse meeldetuletus, et tähtaeg on

käes ja palutakse esitada aruanne x päeva jooksul.

3. Nende ettevõtete suhtes, kes ei ole ka meeldetuletuse peale aruannet esitanud,

alustatakse järelevalvemenetlust eesmärgiga koostada ettekirjutus.

Seega ettevõtete suhtes, kes esitavad aruande meeldetuletuse saamise järel, Keskkonnaamet

haldus- ega väärteomenetlust ei alusta. Juhul, kui ettevõte meeldetuletustele ei reageeri, on

tegevusplaan teistsugune. Järelevalvemenetluse raames selgitatakse välja, kas on alust lisaks

haldusmenetlusele ka väärteomenetluse alustamiseks.

Eeltoodust lähtudes on väärteokoosseisu olemasolu lisaks ettevõtte korrale kutsumise

mehhanismile ühtlasi ka preventiivse iseloomuga. Rahvusvaheliste tehingute puhul

kontrollitakse sageli tehingupartneri tausta ja kehtiv karistus süüteo toimepanemise eest võib

olla ajendiks tehingust loobumisel. Samuti on erinevate toetuste saamine sageli seotud

õiguskuuleka käitumisega.

Paragrahviga 4412 nähakse ette trahv lekete kõrvaldamise ja seire ajakava ning aruande, milles

võetakse kokku kõigi eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute

tulemused, esitamata jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 14 lõikes 14 kirjeldatakse

nõuded lekete kõrvaldamise ja seire ajakavale ning aruandele, milles võetakse kokku kõigi

eelneva aasta jooksul tehtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute tulemused. Kuni

puuduvad valdkondlikud standardid või tehnilised nõuded, tuleks gaasiettevõtjatel kasutada

selleks uusimaid tööstusharu tavasid ja asjakohast parimat kaubanduslikult kättesaadavat

tehnoloogiat. Gaasiettevõtjad esitavad pädevale asutusele ja kontrolli aruande koostajele teabe

kasutatud standardite, sealhulgas rahvusvaheliste standardite, või vastava metoodika kohta.

Paragrahviga 4413 kehtestatakse trahv lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmi esitamata

jätmise, lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringu tegemata jätmise, inspekteerimisaruandes

kirjeldatud meetmete kohaldamata jätmise ning lekete tuvastamise ja kõrvaldamise ning

komponentide jälgimise ja asendamise nõuete täitmata jätmise eest. Metaaniheite määruse

artikli 14 lõikes 1 kirjeldatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmile kehtivaid

nõudeid, sama artikli lõigetes 2, 5 ja 6 täpsustatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise

uuringule kehtivaid nõudeid ning lõigetes 8–13 sätestatakse lekete tuvastamise ja kõrvaldamise

5OGMP - nafta- ja gaasisektori metaaniheite vähendamise partnerlus, oluline sektorisisene algatus, mis kujutab

endast metaaniheite mõõtmise ja selle kohta aru andmise vabatahtlikku algatust, mille käivitasid 2014. aastal

UNEP ning kliima ja puhta õhu kaitse koalitsioon ning mille juhatuses on esindatud komisjon. OGMP keskendub

parimate tavade kehtestamisele, et parandada metaaniheite kvantifitseerimist ja haldamist käsitleva ülemaailmse

teabe kättesaadavust ning edendada leevendusmeetmeid metaaniheite vähendamiseks. OGMP töösse standardite

ja metoodika väljatöötamisel on kaasatud nii valitsused, kodanikuühiskond kui ka äriühingud. OGMP 2.0 raamistik

on metaaniheite dünaamilise standardi viimane versioon, mida võib käsitada sobiva alusena usaldusväärsetel

teaduslikel standarditel põhinevate metaaniheite standardite jaoks.

10

ning komponentide jälgimise ja asendamise nõuded. Metaaniheite määruse artikli 6 lõiked 5

ja 6 näevad ette inspekteerimisaruandele kohaldatavad nõuded.

Paragrahviga 4414 kehtestatakse trahv mittenõuetekohase metaaniheite atmosfääri laskmise või

tõrvikpõletamise eest ning nõuetele mittevastavate tõrvikpõletustornide või põletusseadmete

kasutamisel. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud juhud, millal

metaaniheite atmosfääri laskmine või rutiinne tõrvikpõletamine on lubatav ning artiklis 17

kirjeldatakse tõrvikpõletustornidele ja põletusseadmetele kehtivaid nõudeid.

Paragrahviga 4415 kehtestatakse trahv tõrvikpõletamise vajaduse nõuetekohaselt tõendamata

jätmise eest. Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 4 ja 6 on sätestatud tõrvikpõletamise

vajaduse tõendamise ja lubatavuse nõuded.

Paragrahviga 4416 kehtestatakse trahv metaaniheite atmosfääri laskmise seadmete asendamata

jätmise või nende kasutamise eest viisil, mis ei vasta metaaniheite määruse nõuetele.

Metaaniheite määruse artikli 15 lõigetes 5 ja 7 on sätestatud nõuded, millele peab vastama

atmosfääri laskmise seadmete kasutamisviis.

Paragrahviga 4417 nähakse ette trahv metaaniheite määruses sätestatud juhtudel metaaniheite

atmosfääri laskmise juhtumitest teatamata ja aru andmata jätmise eest. Juhud, millest tuleb

teatada ning mille kohta aru anda, on sätestatud metaaniheite määruse artikli 16 lõigetes 1 ja 2.

Paragrahviga 4418 täpsustatakse, mida võtta aluseks juriidilise isiku või konsolideerimisgrupi

käibe puhul karistusmäära määramisel, et tagada proportsionaalne ja õiglane karistuse määr.

Eesmärk on tagada, et rahatrahvi arvutamisel oleks alus ühtne ja läbipaistev ning sanktsioonid

oleksid proportsionaalsed ettevõtte suurusega. Käibepõhise trahvi määramine tagab

õiguspärase karistuse juriidilistele isikutele, sõltumata ettevõtte suurusest. Kuna juriidiliste

isikute puhul on ette nähtud nõue, et haldustrahvide summa ei tohi olla suurem kui 20% eelmise

majandusaasta käibest siis see tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik

0-20%, mitte kohustus rakendada 20% määra.

Sätted on seotud metaaniheite aruannete õigeaegse esitamisega ning lekete süsteemse

kõrvaldamise ja ennetamise hindamiseks vajalike dokumentide esitamisega. See on oluline

läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks. Samuti nähakse ette vastutus juhuks, kui ettevõtja ei

tee koostööd pädeva asutuse või sõltumatu kontrolliaruande koostajaga, kuna koostöö on

määrusekohase kontrollisüsteemi toimimiseks hädavajalik. Sealjuures on oluline tähele panna,

et antud juhul sätete eesmärk on tagada eelkõige järelevalve- ja kontrollitoimingute tõhusus

ning vältida tahtlikku järelevalvetegevuse takistamist, mida käsitleb karistusseadustiku § 279,

samal ajal täpsustades koosseisu, mis puudutab passiivsust ehk abi osutamata jätmist. Ühel

juhul on tegemist riikliku ja haldusjärelevalve teostamise takistamisega - takistamine üldjuhul

on nt dokumentide hävitamine, peitmine. Aga antud juhul on katmata olukord kui ei ole

tegemist otseselt näiteks dokumentidele aktiivselt ligipääsu takistamisega, vaid näiteks

põhjendamatu viivitamisega või näiteks merel asuvale objektile küll ligipääsu lubamine, kuid

nt kontrollija sinna kohapeale toimetamisele ise mitte kuidagi kaasa aitamine jne. Abi

osutamata jätmine on seega mõnevõrra pehmem rikkumine kui aktiivne ja tahtlik järelevalve

või kontrolli takistamine.

Karistusmäärad on ette nähtud lekete tuvastamise ja kõrvaldamise programmide ja uuringute

ning võimalike leevendusmeetmete kasutuselevõtmise nõuete rikkumise korral, kuna see võib

tuua kaasa metaaniheite suurenemise ja seeläbi otsese keskkonnakahju. Ehk olukordades, kus

võrguettevõtjad ei rakenda ette nähtud parandus- või leevendusmeetmeid pärast seda, kui

gaasitaristus on tuvastatud metaanileke. Võrguettevõtjatel on kohustus viia ettenähtud

11

sagedusega läbi lekete tuvastamise uuringuid ning kõrvalda tuvastatud lekkeid ettenähtud

tähtaja jooksul. Võrguettevõtjatel on ka juba üldine hoolsuskohustus jälgida ja parandada või

asendada lekkivaid või kõrge metaaniheite riskiga komponente (nt ventiile, tihendeid vm.).

Nimetatud nõuete üldine eesmärk on tagada metaanilekete varajane avastamine ja nende kiire

kõrvaldamine, et tagada minimaalne keskkonnamõju. Sätestatakse piirangud ja nõuded

metaaniheite atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise kohta, et vähendada tahtmatut heidet ning

tagada kasutatavate tehniliste lahenduste vastavus ELi nõuetele.

Metaaniheite määrus näeb ette kohtuvälisele menetlejale ka teenitud kasumi või välditud

kahjumi konfiskeerimise õiguse, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha,

kuid see on Eestis juba tagatud karistusseadustiku § 831 lõikega 1 ning väärteomenetluse

seadustiku § 83 punktiga 1. Eelmainitud sätetest tuleneb, et ainult kohtu pädevuses on

konfiskeerimine ja Keskkonnaametile ei saa anda õigust konfiskeerida süüteoga saadud vara,

vaid saab anda õiguse konfiskeerida ainult väärteo vahendi või vahetu objekti (vt

karistusseadustiku § 83 lg 6). Selleks, et kohtuväline menetleja saaks otsustada väärteo vahetu

objekti või vahendi konfiskeerimise üle, peab seaduses olema sätestatud ka asjakohane

pädevusnorm (RKÜK 3-1-1-88-07 p 50). Sellise normi näevad ette näiteks ASi § 53 lõige 3;

RelvSi § 8926; TSi § 78 lõiked 1 ja 2 jpt. Kohtuvälise menetleja otsusega (VTMS § 74) ei saa

väärteoga saadud vara konfiskeerida (ehk menetleja pädevuses võib olla üksnes väärteo

vahendi või vahetu objekti, mitte aga väärteoga saadud vara konfiskeerimine).

Väärteomenetluses on süüteoga saadud vara konfiskeerimine küll võimalik, kuid seda üksnes

VTMSi § 107 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohtuotsusega väärteoasjas. Süüteoga saadud vara

konfiskeerimist ei saa kohaldada ettevaatamatusdeliktide puhul. Kui tegemist on

väärteokoosseisuga, mis hõlmab nii tahtlikke kui ka ettevaatamatuid tegusid, võib väärteoga

saadud vara konfiskeerida üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et isik pani teo toime vähemalt

kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4), ehkki tema karistamiseks selle teo eest piisaks ka üksnes

ettevaatamatuse (KarS § 18) tuvastamisest (KarS § 15 lg 3).

Seega juhul kui on vaja otsustada metaaniheite määruse mõistes süüteoga saadud vara

konfiskeerimist, peab selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1).

Näide: Eleringi kui ainsa Eesti gaasi ülekandevõrgu halduri puhul gaasivõrgu teenuse

müügitulu aastal 2024 oli 28 miljonit eurot, millest 20% on 5,6 miljonit eurot. Eesti suurima

gaasi jaotusvõrguettevõtja Gaasivõrk AS tulu gaasi jaotusteenuse müügist 2024. aastal oli 41

miljonit eurot, millest 20% on 8,2 miljonit eurot. Ühe väiksema gaasi jaotusvõrguettevõtja

puhul oli 2024. aasta raamatupidamise aruande järgi maagaasi müügitulu 11 092 eurot, millest

20% on 1220 eurot.

Lisatakse sanktsioonid teabe õigeaegselt esitamata jätmise eest, et tagada läbipaistvus ja teabe

õigeaegne esitamine, samuti metaanimahukuse andmete esitamata jätmise ja metaanimahukuse

maksimaalsete väärtuste järgimata jätmise eest, millega suureneb keskkonnarisk ning on oht, et

gaasiettevõtjad ei järgi kasvuhoonegaasidega seotud nõudeid. Sealhulgas need

väärteokoosseisud ei välista esmalt haldussunni kasutamist ehk järelevalveasutus võib esmalt

kasutada ka haldussundi.

Punkti 10 (§ 45) muudatusegasätestatakse, millised asutused toimivad MGS-i 6. peatükis

sätestatud väärtegude kohtuväliste menetlejatena. Muudatus loob seaduses selge ja üheselt

mõistetava aluse, milline asutus vastutab konkreetsete väärtegude menetlemise eest, ning

selgelt on eristatud järelevalveorganite pädevus. Eelnõuga Konkurentsiametit puudutavaid

lõikeid kohtuvälise menetluse osas ei muudeta.

12

Eelnõu §-ga 2 muudetakse maksukorralduse seadust ja täiendatakse §-i 29 „Maksusaladust

sisaldava teabe avaldamine“ punktiga 401, mille kohaselt võib maksuhaldur avaldada

maksusaladust sisaldavat teavet Keskkonnaametile selleks, et oleks võimalik teostada riikliku

järelevalvet, mis on seotud sama eelnõu § 1 punktiga 5 maagaasiseaduse muudatusega § 373.

Selleks, et Keskkonnaametil oleks võimalik teostada pädeva asutusena järelevalvet

gaasiettevõtjate tegevuse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787

kohaselt, on neil õigus saada andmeid gaasiettevõte impordi, ekspordi, lähte- ja sihtriigi, kauba

kirjelduse, kauba koguse ja impordi või ekspordi kuupäeva. Nii andmete esitaja kui ka andmete

saaja peavad järgima maksukorralduse seadusest ja vajadusel ka isikuandmete kaitse seadusest

tulenevaid nõudeid andmete töötlemise ja avalikustamise osas.

Eelnõu §-ga 3 määratakse seaduse metaaniheite määrusega seotud sätete jõustumise ajaks

2027. aasta 1. jaanuar, gaasivõrgus gaasikoguste mõõtmise ja mõõteandmete töötlemisega

seotud sätted on märgitud jõustuma üldises korras.

4. Eelnõu terminoloogia

Seaduse eelnõus kasutatakse mõisteid metaaniheite määruses toodud tähenduses. Juhul kui on

olemas sama tähendust omav sobiv eestikeelne termin, siis kasutatakse viimast. Eelnõuga

võetakse kasutusele järgmised terminid:

1) kontrolliaruande koostaja on juriidiline isik, kes teeb kontrollitoiminguid ja kes on

kontrolliaruande väljaandmise ajal akrediteeritud riiklikus akrediteerimisasutuses vastavalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 765/2008, või ilma et see piiraks

metaaniheite määruse artikli 5 lõike 2 kohaldamist, füüsiline isik, kes on muul viisil volitatud

kontrolli tegema. Terminit on kirjeldatud määruse (EL) 2024/1787 artikli 2 punktis 14.

2) metaaniheite atmosfääri laskmine on põletamata jääva metaani otsene õhkuheide, millel on

suur mõju kasvuhoonegaaside heitele. Termin on kirjeldatud määruse (EL) 2024/1787 artikli 2

punktis 31.

3) pädev asutus teostab riiklikku järelevalvet metaaniheite määruses kehtestatud nõuete

täitmise üle.

4) tõrvikpõletamine on metaani kõrvaldamine kontrollitud põletamise kaudu selleks ette nähtud

seadmes. Termin on kirjeldatud määruse (EL) 2024/1787 punktis 32.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud metaaniheite määrusega ning eelnõuga tagatakse antud määruse rakendamine.

Kuigi ELi määruse nõudeid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta, on liikmesriigil kohustus

kehtestada rakendusmeetmed – näiteks kui määruse rakendamiseks tuleb luua pädev asutus,

kelle ülesandeks on riikliku järelevalve teostamine ja tagada sanktsioonid määrusest tulenevate

kohustuste täitmata jätmise puhuks. Kehtivad Eesti seadused ei reguleeri energeetikasektoris

metaaniheite vähendamist, mistõttu on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1787, milles käsitletakse metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja millega

muudetakse määrust (EL) 2019/942 (ELT L, 2024/1787, 13.06.2024) rakendamiseks vaja

eelnõukohase seadusega täiendada MGSi.

13

Metaanheite määruse artikli 4 alusel peab iga liikmesriik määrama riikliku pädeva asutuse, kelle

ülesandeks on muu hulgas planeerida ja teha korralisi ja erakorralisi inspektsioone, analüüsida

ja hinnata metaaniheite määruses sätestatud kohustuste täitjatelt laekunud aruandeid, võtta

vastu otsuseid järelevalvet ja aruandlust puudutavates küsimustes, määrata sanktsioone

metaaniheite määruse nõuete täitmata jätmise eest ning teha koostööd teiste liikmesriikide

pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoniga.

Metaaniheite määruse mõistes määratakse riiklikuks pädevaks asutuseks Eestis

Keskkonnaamet ning sätestatakse eelmainitud seaduses vastutussätted metaaniheite määruses

toodud nõuete rikkumise eest.

6. Seaduse mõjud

Kavandatavad muudatused: muudatusega aidatakse vähendada metaani (CH4) heitkoguseid

energiasektoris. See aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning suurendab Eesti

ja Euroopa Liidu võimalusi saavutada võetud kliimaeesmärgid ning parandab õhukvaliteeti,

mõjutades positiivselt inimeste tervist. Metaanheite määruses ette nähtud (näiteks lekete

varajase tuvastamise ja kõrvaldamisega seotud) meetmed aitavad vähendada metaanikadusid,

vähendades seeläbi Eesti jaoks maagaasi impordi vajadust ning parandades Eesti

energiajulgeolekut ja geopoliitilist positsiooni.

Maagaasiseaduse muudatustel, mis on seotud § 24 muutmisega ei ole otsest mõju turuosalistele,

riigieelarvele ega halduskoormusele. Paragrahvi 24 lõike 1 täpsustusega viiakse seadusesse

sisse praktikas juba rakendatud korraldus, millega võrguettevõtja tagab võrku sisestatud

gaasikoguste mõõtmise ja arvestuse pidamise. Lõike 15 lisamisega antakse valdkonna eest

vastutavale ministrile volitus kehtestada mõõtmise ja mõõteandmete töötlemise nõuded

gaasituru toimimise võrgueeskirjaga, kuid muudatus ise ei too kaasa uusi kohustusi ega kulusid.

Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on tagada õigusliku regulatsiooni selgus ja

sidusus. Ülejäänud maagaasiseaduse eelnõukohastel muudatustel on mõjud riigieelarvele

seoses järelevalveasutusele lisanduvate tööülesannete täitmiseks vajamineva rahastusega ning

mõju gaasiettevõtjate halduskoormusele.

Sihtrühmad: gaasi ülekande- ja jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG terminali

operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud gaasi importijad.

Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat, üks gaasi ülekandevõrguettevõtja,

2025. aasta 11. novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks registreeritud

LNG-terminali haldurit.

Seadus ei puuduta maagaasi lõpptarbijaid, sest kuigi metaaniheite määruse nõuete täitmisega

seotud kulud kajastuvad kaudselt võrguteenuse tasus või imporditava ja edasi müüdava

energiaühiku hinnas, siis olulist mõju lõpptarbija kuludele ei ole näha.

Seadus toob kaasa positiivse mõju keskkonnale. Majanduslik mõju ettevõtjatele ning

riigieelarvele on mõõdukas, samas toob see kaasa metaaniheite vähenemise

energeetikasektoris.

Maksukorralduse seaduse muutmise mõju on minimaalne, sest Keskkonnaamet saab

Maksuametilt andmeid küsida ja Maksuamet andmeid esitada e-kirja teel ja selleks ei ole

vajadust täiendavateks andmetöötlusprogrammideks ega tarkvaraarendusteks.

Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta:

14

6.1. Mõju riigiasutustele

Riikliku pädeva asutuse määramise kohustus tuleneb metaaniheite määrusest ning pädevaks

asutuseks võib määrata ühe või mitu asutust, sest metaaniheite määrus käsitleb erinevaid

tegevusi, näiteks metaani kui ühe õhusaasteaine õhku laskmise mõõtmist, gaasitaristu seiret,

impordilepingute kontrollimist, mida tõenäoliselt mõne riigi allasutused juba teevad. Kui

määrata mitu pädevat asutust, tuleks tagada nende töö tõhus koordinatsioon ning ühele

konkreetsele asutusele tuleks siiski määrata põhikoordinaatori roll. Seega on töökorralduslikult

tõhusam määrata üks riiklik pädev asutus, kellel on õigus vajaduse korral osa metaaniheite

määrusest tulenevatest tegevustest ka teenusena sisse osta. Keskkonnaameti kliimabüroo, kes

hakkab ülesannet täitma, täidab hetkel ELi õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja büroos ei ole

mitte ühtegi ülesannet, mille rakendamisest oleks võimalik loobuda. Metaaniheite määruse

rakendamisega seotud ajakulu on hinnatud märkimisväärseks ja kuna tegemist on regulaarse

ülesandega, on määruse rakendamiseks vaja lisaressurssi nii sisuosakonnas kui ka järelevalve

poolel. Pädeval asutusel on vaja erialase pädevusega tööjõudu, et väliste teenusepakkujate tööd

kontrollida.

Metaaniheite määruse põhjenduse 11. punkti6 kohaselt on liikmesriigid kohustatud määrama

vähemalt ühe pädeva asutuse ning tagama neile nende ülesannete täitmiseks vajalikud piisavad

rahalised vahendid ja inimressursid. Sellise riikliku pädeva asutuse loomine põhjustab

lisakulusid, mis on seotud asutuses uute nõuetega tegelevate spetsialistide palkamise või

võimaliku täiendõppega, töö mõningase ümberkorraldamisega. Sõltuvalt sellest, millised

pädevused ja ressursid on asutuses eelnõu seadusena jõustumise ajal juba olemas, võib osa

kuludest osutuda püsivateks (nt spetsialistide tööjõukulud) ning osa olla ajutise iseloomuga (nt

töökorralduse kohandamine). Keskkonnaamet ei plaani metaaniheite määruse aruandlust

hakata vastu võtma keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, sest KOTKAS on loodud

eelkõige keskkonnakaitselubade menetlemiseks ja aruannete vastuvõtmiseks, kuid antud juhul

ei loastata metaaniheite määruse kohustuslasi ning seos KOTKASega puudub ja andmekogu

regulatsiooni muutmine ei ole vajalik.

Eesti Akrediteerimiskeskuse töökoormust võib suurendada kontrolliaruande koostajate

akrediteerimine, kuid see jääb senise tegevusvaldkonna piiresse. Kui Eestis ei ole selliseid

kontrolliaruande koostajaid, võib kasutada välismaiseid kontrolliaruande koostajaid, kelle on

akrediteerinud oma riigi akrediteerimisasutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 765/2008. Ka kontrolliaruande koostajate järelevalve võib suurendada

töökoormust, vajaduse korral tehakse seda koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Maksu- ja Tolliameti töökoormuse suurenemine on minimaalne, sest Keskkonnaametile

esitatakse andmed gaasi impordi ja ekspordi kohta – kes on importija, kes eksportija, milline

on lähte- ja sihtriik, kauba kirjeldus, kogus ja impordi või ekspordi kuupäev. Antud andmeid

on võimalik esitada e-kirja teel.

Juriidilise isiku käibe tuvastamiseks on Keskkonnaametil kui kohtuvälisel menetlejal võimalik

kasutada raamatupidamise aastaaruandeid, mille põhjal arvutatakse karistuse ülemmäär.

Järelevalvemeetmetega seotud muudatused on kooskõlas keskkonnajärelevalve seaduse,

asendustäitmise ja sunniraha seaduse, väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ning

korrakaitseseaduse põhimõtetega. Ettevõtjatele küll tekib uute aruannete esitamise ja seirega

6Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1787, 13. juuni 2024, milles käsitletakse metaaniheite

vähendamist energeetikasektoris ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/942. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1787

15

seotud nõuete korrektse täitmise kohustus, kuid seatud karistusmäärade eesmärk on

motiveerida nõuete järgimist ehk toimida preventatiivselt, mitte koguda trahve.

Keskkonnaametil juba on volitused keskkonnaõiguse rikkumiste menetlemiseks, neile lisandub

energeetikasektoris metaaniheite vähendamise nõuete rikkumisega seotud väärtegude

menetlemise õigus. Keskkonnaametile antavad õigused täiendavad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalvet Ameti senist rolli tehnilise ohutuse järelevalves. Seeläbi paraneb järelevalve

süsteemsus ning samal ajal tagatakse, et karistus- või sunnimeetmeid rakendatakse

proportsionaalselt ning energiavarustuskindlust ohustamata. Keskkonnaameti määramine

pädevaks asutuseks osas, mis puudutab järelevalvet metaaniheite vähendamise üle

energeetikasektoris, on põhjendatud, sest määrusest tuleneva pädeva asutuse ülesanded

vastavad Keskkonnaameti, kelle ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise,

looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud

seaduste ja normide täitmist, vastavalt keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus“ §-s 7 sätestatud ameti tegevusvaldkonna ja ülesannetega.

6.2. Keskkonnamõju

EEA (European Environment Agency) avaldatud ülevaate järgi on metaaniheite kontrollimiseks

ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure

kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks

peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja

kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme ning põllumajandustoodangut. Metaan (CH₄) võib

pärineda nii inimtekkelistest kui ka looduslikest allikatest. Põllumajandus, jäätmekäitlus ja

energeetikasektor on suurimad inimtekkeliste heidete allikad, moodustades hinnanguliselt 60%

ülemaailmsest heitest. Peamine looduslik allikas on märgalad.

Kuigi metaaniheide Euroopas üldiselt on vähenemas, on ülemaailmne metaaniheide ja selle

panus globaalsesse soojenemisse suurenemas. Metaan on eelühend maapinnalähedase osooni

(O₃) tekkeks, millel on negatiivne mõju õhukvaliteedile, tervisele ja ökosüsteemidele.

Eesti ei erine metaaniheite päritolu poolest teistest Euroopa riikidest − suurem osa heitest on

põllumajandusliku päritoluga, millele järgneb jäätmekäitlus. 2022. a Eesti inimtekkelistest

kasvuhoonegaasidest moodustas metaan terve riigi kogu heitkogustest 8% (suurima osakaaluga

oli CO2, moodustades 84%). Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab kogu Eesti

metaaniheitest 70% põllumajandus, 20% jäätmed, 7% maakasutus, maakasutuse muutus ja

metsandus ning 3% energiavarustusega seotud sektor. Kuigi energeetikasektoris tekkiva

metaaniheite osakaal on Eestis väike, aitab igal juhul tõhusamate järelevalve- ja

sanktsioonimehhanismide sisseseadmine vähendada metaaniheidet, parandada õhukvaliteeti

ning toetada Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamist. Metaaniheitmete peatamine

ei peata mitte ainult metaani kontsentratsiooni suurenemist meie atmosfääris – see võib selle

tagasi pöörata, andes aega puhtale majandusele üleminekuks.

Riikliku pädeva asutuse määramine aitab kaasa metaaniheite määrusest tulenevate nõuete

täitmisele, edendades metaaniheite vähendamist energeetikasektoris ja keskkonnasäästlikkust.

Parem järelevalve ja aruandlus aitavad keskkonnaalaste eesmärkide kiiremale saavutamisele

kaasa, samuti leevendada kliimamuutusi. Metaanilekete vähendamine on üks kiiremaid ja

kulutõhusamaid viise kliimamõju vähendamiseks, kuna iga vähendatud metaanileke tähendab

suuremat energiatõhusust ja väiksemat sõltuvust impordist, mistõttu on metaaniheite ohjamine

otseselt seotud ka Eesti energiajulgeolekuga.

16

Metaanheite määruse järgi valmistab komisjon ette metaani läbipaistvuse andmebaasi, mis

hõlmab teabe kogumist ja selle ülesehituse viimistlemist ning selle andmebaasi avalikustamine

on kavas 2026. aasta septembris.

Maksukorralduse seaduse muutmisel keskkonnamõju puudub.

6.3. Majanduslik mõju

Ettevõtjate majandustegevuse mõistes on oluline ära märkida, et biometaani tootmine ja

tarbimine ei kuulu määruse kohaldamisalasse.

Gaasi ülekandmise ja impordiga tegelevatele ettevõtetele tekib kohustus kasutada ainult

akrediteeritud ja sõltumatut kontrolliaruande koostajat, mis suurendab aruandluse läbipaistvust

ja andmete usaldusväärsust, kuid ei muuda oluliselt kulustruktuuri.

Sõltumatu kontrolliaruande koostaja osutab kontrolliteenust turupõhiselt, akrediteering tagab

kvaliteedi ja sõltumatuse. Metaaniheite määruse järgi on kontrolliaruande koostaja (kes peab

olema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 akrediteeritud)

ülesanne hinnata võrguettevõtja või importija koostatud metaaniheitearuannet enne kui see

esitatakse liikmesriigi pädevale asutusele. Kontrolliaruande koostaja teenuse kasutamise kulu

katab vastav võrguettevõtja või importija ning see sisaldub võrguteenuse tariifis või

imporditava ja edasi müüdava energiaühiku hinnas, kuid mõju on eeldatavalt marginaalne.

Teenitud kasumi või välditud kahjumi konfiskeerimist on kirjeldatud seletuskirjas eespool. Kui

on vaja metaaniheite määruse mõistes otsustada süüteoga saadud vara konfiskeerimist, siis peab

selle otsuse tegema kohus (VTMS § 83 lg 1). Ootus on, et karistusmäärad töötavad eelkõige

preventatiivselt ning eeldatakse, et erinevaid karistusmeetmeid rakendama ei tule hakata.

Eelnõu sisaldab muudatusi, millega juriidiliste isikute (gaasiettevõtete) halduskoormus

suureneb, kuid on kavandatud ka õigusaktide muudatusi, millega nõudeid leevendatakse ja

halduskoormust vähendatakse.

Halduskoormuse vähendamiseks on kavandatud muuta MGSi § 25 lõike 4 alusel kehtestatud

majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust nr 54 „Ebaseaduslikult kasutatud

maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“. Määruses

lihtsustatakse ja leevendatakse määrusest tulenevaid nõudeid. Määruse muudatuse sihtrühmaks

on kõik gaasi ülekande, jaotamise või müügiga tegelevad gaasiettevõtjad ja ka gaasi tarbijad.

Määruse muudatus on ettevalmistamisel ja selle jõustamine on planeeritud käesoleva aasta II

poolaastasse.

Lisaks vähendatakse halduskoormust kogu energeetikasektoris planeerimisseaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega7, mille eesmärk on lihtsustada ja

kiirendada üldiselt riigi eriplaneeringutega seotud menetlusi, sh loobuda eraldi algatamise

otsusest, tuua riigi eriplaneeringu algatamise ja kehtestamise otsustamine Vabariigi Valitsusest

ministeeriumi tasandile, vähendada dubleerivaid hindamisi ning võimaldada varasemat ja

paindlikumat keskkonnamõju hindamist.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

7Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste

investeeringute ekspressrada) EISi toimiku number 26-0394

17

Riigieelarvele kaasneb kulu Keskkonnaametile kui pädevale asutusele seaduse rakendamisega

lisanduvate ülesannetega, mille täitmiseks on vaja lisaraha. Keskkonnaametis suureneb

personalivajadus, kuid uute IT-arenduste tellimise vajadust eelnõu koostamisel ette näha ei ole.

Ameti töökoormus suureneb mõõdukalt, sealjuures tõenäoliselt metaaniheite määruse

rakendamise alguses rohkem ning hiljem rutiinse töö käigus koormus väheneb. Ühe ametikoha

kulu on 47 000 eurot personalikuluna ning ligikaudu 13 000 eurot majanduskuluna, millele

lisandub arvutitöökoha maksumus. Ligilähedane ühe ametikoha kulu on eelnõu koostamise ajal

62 000 eurot aastas, kuid ametikoha maksumus võib aasta-aastalt muutuda. Samuti ei ole

võimalik täna prognoosida metaaniheite määruse nõuete täitmiseks vajalike välislähetuste

kulusid.

Hinnanguliselt 1,5 ametikohta (üks ametikoht Keskkonnaameti kliimabüroosse ja 0,5

järelevalvesse) on miinimum, mida sisulise töö jaoks püsivalt vaja on. Esialgse hinnangu järgi

piisab aruandluskohustuse täitmiseks dokumendihaldussüsteemi võimekusest ning aruannete

vastuvõtmine saab toimuma e-posti kaudu nagu praegu. Samuti on Maksu- ja Tolliameti

hinnangul lihtne välja võtta maagaasi impordile metaaniheite määrusega kehtestatud nõuete

täitmise kontrollimiseks vajalikku raportit (peamiselt ristkontrolliks, et tuvastada kas kõik

maagaasi importijad on esitanud nõuetekohase aruande Keskkonnaametile) ning selleks

tõenäoliselt täiendavaid IT-arendusi vajalik teha ei ole. Maksu- ja Tolliametil antud eelnõuga

seonduvalt täiendavate töökohtade vajadust ei teki.

Muudatuse jõustumisega on alates 2027. aastast vaja riigi eelarvest täiendavaid vahendeid

Keskkonnaametile summas 93000 eurot aastas. Samas tasub arvestada et tõenäoliselt

ametikoha maksumus aasta-aastalt muutub ning võib kasvada ning samuti ei ole võimalik

hetkel hinnata pädeva asutuse välislähetuste kulusid. Täiendavaid kulusid menetletakse 2027.

aasta riigieelarve protsessis, juhul kui täiendavaid vahendeid ei eraldata, leiab

Kliimaministeerium vahendid olemasolevate ressursside ja eelarve piires.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määrust nr 41

„Gaasituru toimimise võrgueeskiri“. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1.

Võrgueeskirja muudatuste eesmärk on kehtestada gaasikoguse mõõtmise ja mõõtetulemuste

töötlemise ühtsed põhimõtted jaotusvõrgus, tagamaks andmete võrreldavus ja usaldusväärsus

ühtses bilansisüsteemis. Muudatustega täpsustatakse, et gaasikogus mõõdetakse

leppetingimustel ning sätestatakse metoodika juhtudeks, kus mõõtesüsteem ei arvesta rõhku

või temperatuuri. Samuti määratakse leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg, et tagada

sujuv ja majanduslikult põhjendatud üleminek ühtsele mõõtmispõhimõttele. Võrgueeskirja

muudatuste tulemusel on tagatud bilansiarvutuste suurem usaldusväärsus ning õiglasem jaotus

tarbijate vahel. Ühtlustatud mõõtemetoodika rakendamine vähendab bilansigaasi koguseid ja

kõrvaldab mõõtmisviiside erinevustest tulenevad ebatäpsused.

Võrguettevõtjatel võib tekkida vajadus kohandada oma mõõteandmete töötlemise

infosüsteeme, kuid eelnõus ette nähtud üleminekuperiood võimaldab muudatused ellu viia

mõistliku aja ja kuludega. Muudatus ei too kaasa uusi kohustusi tarbijatele ega mõjuta

võrguettevõtjate tegevuse üldpõhimõtteid.

18

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud metaaniheitemääruse rakendamisega seonduvad

sätted, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril, et Keskkonnaametil oleks piisavalt aega

lisanduvate ülesannetega kohanemiseks, kuna tegemist on ülesannetega, mida praktikas veel ei

täideta.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0566 ning

ettepanekute esitamiseks Elering Asile ja Eesti Gaasiliidule.

Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Karp

Büroo- ja dokumendihalduse juht

Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

KAVAND

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

2026. a nr…………………

Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „Gaasituru toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 61 lõike 3, § 102 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja

13, § 122 lõike 3, § 173 lõike 2 ja § 24 lõigete 12 ja 6 ning § 361 lõike 2 ja § 363 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruses nr 41 „Gaasituru toimimise

võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) määrust täiendatakse peatükiga 4¹ järgmises sõnastuses:

„4¹. Peatükk

Gaasikoguse mõõtmine ja mõõtetulemuste töötlemine

§ 19¹. Nõuded gaasikoguse mõõtmisele ja mõõtetulemuste töötlemisele jaotusvõrgus

(1) Gaasikogus jaotusvõrgus mõõdetakse § 19 lõikes 6 nimetatud leppetingimustel

kuupmeetrites. Kui gaasikoguse mõõtmine ei toimu leppetingimustel, siis määratakse

mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites vastavalt käesolevas määruses toodud korrale.

(2) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi rõhku, siis määratakse mõõdetud

gaasikogus järgmise valemi alusel:

V = K × Vm

kus:

V – mõõdetud gaasikogus kuupmeetrites;

K – staatilise rõhu koefitsient 1,02;

Vm – gaasi maht kuupmeetrites mõõtesüsteemi andmetel.

(3) Kui mõõtesüsteem ei arvesta gaasikoguse mõõtmisel gaasi temperatuuri, siis loetakse

gaasikoguse määramisel gaasi temperatuur võrdseks leppetingimustega.“.

2) määrust täiendatakse paragrahviga 25 järgmises sõnastuses:

„§ 25. Jaotusvõrgus leppetingimustel mõõtmisele ülemineku tähtaeg

Võrguettevõtja peab oma tegevuse paragrahvis 191 sätestatud nõuetega vastavusse viima

hiljemalt 01. novembriks 2026. a.“.

Andres Sutt

Minister Marten Kokk

Kantsler

1

Maagaasiseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Esitaja ja ettepaneku/märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus

Eesti Gaasiliit

1. Üldised tähelepanekud metaanimääruse olemuse ja rakendamise osas

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1787 (edaspidi

metaaniheitemäärus) rakendamine impordi osas on jõudnud faasi, kus liikmesriikide

praktilised otsused määravad, kas tegemist on toimiva kliimameetme või pigem

Euroopa energiajulgeolekut kahjustava regulatsiooniga. Eesti peab selles küsimuses

võtma selge seisukoha. Oleme seisukohal, et Eestil tuleb metaaniheitemääruse

riigisisesel rakendamisel hoiduda minimaalselt vajalikest nõuetest rangemate nõuete

kehtestamisest. Samuti tuleb Eestil tagada, et pädeval asutusel on võimalik

aktsepteerida võimalikult paindlikke ja Eesti energiajulgeolekut mittekahjustavaid

määrusele vastavaid lahendusi. Leiame ka, et Eestil tuleb nõuda Euroopa Liidu

tasandil metaaniheitemääruse rakendustähtaegade edasi lükkamist lähtudes Eesti

energiajulgeoleku tagamise vajadusest ning Eesti gaasiettevõtjate ning ka pädeva

asutuse reaalsest suutlikkusest määrust rakendada;

Selgitame

Eelnõuga rakendatakse määruse nõudeid Eestis nii, et ei

kehtestata määrusega nõutavatest minimaalselt vajalikest

nõuetest rangemaid nõudeid ja võetakse arvesse nii

gaasiettevõtjate kui pädeva asutuse reaalset suutlikkust.

2) Kuigi metaaniheitemäärus eeldab sõltumatut kontrolli ja ulatuslikku mõõtmist (nt

art 12, 28), ei ole paljudes eksportivates riikides akrediteeritud kontrollijaid ega

tehnilisi võimalusi OGMP 2.0 või samaväärse taseme rakendamiseks. See olukord ei

ole importijate kontrolli all, kuid vastutus metaaniheitemääruse rikkumise eest langeb

neile. Nõudes eksportivate riikide tootjalt rangete reeglite täitmist on tekkimas

olukord, kus paljude riikide tootjad pole nõus neid täitma ja keelduvad gaasi

Euroopasse müümisest;

3) Metaaniheitemääruse art-d 27 ja 28 panevad importijatele ulatusliku teabe

esitamise ja samaväärsuse tõendamise kohustuse. Samas ei tulene määrusest ja

seetõttu pole selge, milliseid dokumente ja tõendeid peab Eesti pädev asutus

praktikas piisavaks ning kuidas hinnatakse näiteks „mõistlikke jõupingutusi“

olemasolevate lepingute puhul (määruse art 28(2)). Ka Euroopa Liidu tasandil on

tööstusorganisatsioonid rõhutanud, et on vaja üleeuroopalist, ühtset ja praktilist

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud.

EL tasandil sellise ühtse ja praktilise juhendi koostamine

käib, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid

impordinõudeid ühtviisi rakendada.

Mis puudutab energiavarustuskindluse riskide hindamist,

siis selle hindamine, kas varustuskindlus on tagatud, on

kõige paremini välja toodud gaasi varustuskindluse

määruses EL 2017/1938 (käsitleb gaasivarustuskindluse

tagamise meetmeid), mis aitab määrata seda, kas/kui on

energiavarustuskindlus ohus. Näiteks eelmainitud

määruse artikli 14 lõike 6 all on kirjas, missugust

kaubanduslikku infot saab kaaluda varustuskindluse

2

juhendit, mille alusel kõik liikmesriigid saaksid impordinõudeid ühtemoodi

rakendada;

4) Määruse art 33 lg 2 sätestab, et halduskaristusi võib kohaldada ainult juhul, kui

need ei ohusta energiavarustuskindlust. Määrus ei täpsusta aga kuidas hinnatakse

varustuskindluse riski, kas arvesse võetakse ka prognoositavaid riske (nt impordi

alternatiivide kadumine, mõju gaasi hinnale) ning millal on põhjendatud karistuste

kohaldamata jätmine või edasilükkamine.

Leiame, et antud eelnõu menetlemise raames tuleb probleeme metaaniheitemääruse

rakendamisel ning nende võimalikku mõju Eesti ja Euroopa energiajulgeolekule

Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse tasandil käsitleda. Eesti ees seisvad reaalsed

probleemid tuleb välja tuua eelnõu seletuskirjas ning nende võimalikku mõju ka

eelnõu seletuskirjas realistlikult ja kõikehaaravalt hinnata.

olukorra hindamiseks ning pädev asutus saab riiklikku

riskihinnangut koostades neid andmeid arvestada.

Hinnata tuleb seda, kas meetme rakendamine võib

oluliselt näiteks importi vähendada, mõjutada gaasihoidla

täitmise kohustust vmt. Samuti seda, kuidas oleks

mõjutatud naaberriigid või kas on parajasti välja

kuulutatud kriisitase gaasi varustuskindluse määruse

alusel. Arvestada tuleb ka seda, kas karistusnormide

rakendamine võiks kriitilisele imporditaristule ligipääsu

piirata, kaitstud tarbijate varustamist või hooajalise

tarbimistipu katmist ohustada. Energiavarustuskindlus

sõltub riigiti tugevalt eri näitajatest ja seega tuleb ka Eesti

puhul igal korral juhtumipõhiselt läheneda.

2. Märkused eelnõu ja seletuskirja kohta:

1) Eelnõuga nähakse ette trahvid metaaniheitemääruse nõuete rikkumise eest ja

juriidilisele isikule on suurim võimalik rahatrahv kuni 20% juriidilise isiku käibest.

Nii maagaasiseadusesse (edaspidi MGS) kui ka seadme ohutuse seadusesse (edaspidi

SeOS) kavandatakse lisada säte (vastavalt MGS § 4411 ja SeOS § 179), mille kohaselt

kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab

koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, lähtutakse trahvi

maksimaalse suuruse arvutamisel ettevõtja konsolideeritud käibest. Oleme

seisukohal, et konsolideeritud käibega sidumine pole metaaniheitemääruse

rikkumiste puhul põhjendatud, sest metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste

täitmine on iga gaasiettevõtja tavapärane majandustegevus. Lisaks jääb MGS § 4411

ja SeOS § 179 sõnastustest selgusetuks, kes otsustab, kas lähtuda tuleb

konsolideeritud kogukäibest või asjaomasest tululiigist.

2) Seletuskirja lk 5 esitatud näitest nähtub ilmekalt konsolideeritud käibest lähtumise

mõju, sest Eesti suurima võrgu omaniku AS-i Elering maksimaalne trahv oleks sellise

käsitluse puhul 26 korda väiksem kui AS-i Gaasivõrk võimalik suurim trahv.

Seejuures annaks eelnõu pädevale asutusele võimaluse otsustada, kas määrata AS-ile

Gaasivõrk rahatrahvi maksimaalseks suuruseks 148,7 miljonit eurot (lähtudes

konsolideerimisgrupi maagaasi ja veeldatud maagaasi müügiga seotud kogukäivest)

Arvestatud

Selgitused nelja punkti osas:

Punktide 1) ja 2) osas selgitame, et seletuskirja on

täiendatud tekstiosaga, et lähtuda tuleb konkreetse

juriidilise isiku majandusaasta käibest. Oleme arusaamal,

et eelistatud on lihtsad koosseisud ja kohtuvälisele

menetlejale ning kohtule ulatuslikuma

diskretsiooniõiguse andmine karistuse määramisel ning et

eriseaduses peaksid karistuste arvestamise alused olema

võimalikult ühetaolised.

Sarnane vastutussäte on sisse viidud ka elektrituruseaduse

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse järgmises

sõnastuses: „…karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti

juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi

konsolideeritud käibest, kuid mitte vähem kui väärteo

tulemusel teenitud kasule vastav summa.“. Selline säte on

kirja pandud lähtudes EL määruse 1227/2011 sõnastusest:

"Olenemata lõike 3 punktist e ei ületa haldustrahvi

summa 20 % asjaomase juriidilise isiku eelmise

majandusaasta aastasest kogukäibest.“

3

või 21,4 miljonit eurot (lähtudes konsolideerimisgrupi maagaasi võrguteenuse

müügist).

3) Metaaniheitemääruse art 33 lg 2 sätestab, et liikmesriigid tagavad kooskõlas

riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on õigus määrata trahve, sätestades ühtlasi,

et juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa suurem kui 20% eelmise

majandusaasta käibest. Metaaniheitemääruse põhjenduspunktid 78 ja 80 rõhutavad

karistuste mittediskrimineerivat laadi ja järjekindlat (ühetaolist) kohaldamist,

sealhulgas ühetaolise kohaldamise vajalikkust kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Eelnevast tulenevalt palume selgitada:

• millisest metaaniheitemääruse sättest tuleneb võimalus lähtuda riigisisesel

maksimaalse võimaliku rahatrahvi suuruse määramisel mitte juriidilise isiku käibest,

vaid konsolideerimisgrupi käibest;

• kes ja millest lähtudes otsustab, kas kogukäibe määramisel lähtutakse

kogukäibest või asjaomasest tululiigist;

• kuidas on teised liikmesriigid sätestanud rahatrahvide maksimaalsed suurused

– kas ettevõtja või konsolideerimisgrupi käibest lähtudes;

• kuidas tuleb mõista ja kuidas hakatakse praktikas rakendama

metaaniheitemääruse eestikeelses tekstis kasutatud sõnastust, mille kohaselt ei tohi

haldustrahvide summa olla suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest.

Punkt 3) osas selgitame, et sellist kokkuvõtet praegu ei

ole, ka teised liikmesriigid alles lisavad määruse

rakendamiseks vajalikke sätteid oma õigusesse.

Punkt 4) osas selgitame, et määruse sõnastus näeb ette, et

juriidiliste isikute puhul ei ole haldustrahvide summa

suurem kui 20% eelmise majandusaasta käibest. See

tähendab, et pädeva asutuse jaoks siin on otsustusvahemik

0–20%, mitte kohustus rakendada 20% määra.

4) Eelnõu eesmärk on määrata pädev asutus ja tagada sanktsioonid

metaaniheitemäärusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisel. Kuigi liikmesriik ei

tohi Euroopa Liidu määruse reguleerimisalal vastu võtta siseriiklikke õigusakte, siis

määrusest tuleneva pädeva asutuse määramisel ja talle riikliku järelevalve ning

karistuste määramise õiguse andmisel peab olema selge, kes on järelevalve subjektid

ning siseriikliku õigusega ei saa kitsendada ega laiendada Euroopa Liidu määrusest

tulenevat subjektide ringi.

5) Eelnõu § 1 p-s 3 esitatud MGS § 373 annab Keskkonnaametile pädevuse teostada

järelevalvet gaasiettevõtjate tegevuse üle metaaniheitemääruse kohaselt. Eelnõu § 1

p 5 annab Keskkonnaametile õiguse teha gaasiettevõtjatele ettekirjutus

metaaniheitemääruses sätestatud nõuete täitmise tagamiseks. Samuti reguleerivad

seadme ohutuse seaduse muudatused (eelnõu § 2 p) (SeOS) Keskkonnaameti

pädevust läbi viite MGS §-s 4 nimetatud gaasiettevõtjatele.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud

5) osas lisatud selgitus, et kuigi määruse artikkel 2, kus on

lahti seletatud mõisted, käsitleb ka füüsilisi isikuid, siis

eelnõus on viited füüsilisele isikule üldiselt välja jäetud,

kuna Eestis füüsilised isikud teadaolevalt gaasivõrku ei

opereeri ja gaasi ei impordi. Ka maagaasiseaduse §-is 4

sellist täpsustust ei ole. Vastavalt maagaasiseaduse § 4

lõikele 1 on gaasiettevõtja ettevõtja, kes tegutseb

vähemalt ühel tegevusalal, milleks on gaasi tootmine,

import, ülekanne, jaotamine, hoiustamine või müük, ning

kes vastutab selle tegevusega seonduva kaubandusliku

või hooldusküsimuse lahendamise eest (MGS § 4).

4) ja 6) osas lisatud selgitus,et metaaniheite määruse

mõistes sihtrühmaks Eesti mõistes on: gaasi ülekande- ja

4

6) Gaasiettevõtja on MGS § 4 kohaselt ettevõtja, kes tegutseb gaasi tootmise,

impordi, ülekande, jaotamise, hoiustamise või müügi tegevusalal, ning kes vastutab

selle tegevusega seonduva kaubandusliku või hooldusküsimuse lahendamise eest.

Metaaniheitemäärus reguleerib käitaja, ettevõtja ja importija kohustusi ja määruses

esitatud terminite kohaselt võivad käitajaks, ettevõtjaks ja importijaks olla ka

füüsilised isikud. Selliselt on MGS-i gaasiettevõtja termin erinev

metaaniheitemääruse subjektide ringist. Seetõttu pole selge, kas eelnõus

Keskkonnaametile antud pädevus järelevalveks, ettekirjutuste tegemiseks ja ka

näiteks riikliku järelevalve meetmete rakendamiseks on piiritletud MGS-i tähenduses

gaasiettevõtjateks olevate isikute või metaaniheitemääruse subjektide kaudu.

Eelnevast tulenevalt palume eelnõu seletuskirja täiendada ja selgitada, kes on

metaaniheitemääruse subjektid Eestis ning ka seda, kelle üle riikliku järelevalve

tegemiseks Keskkonnaametile pädevus antakse.

jaotustaristu käitajad ehk gaasivõrguettevõtjad, LNG

terminali operaatorid ning Eesti äriregistrisse kantud

gaasi importijad.

Sihtrühma suurus: 21 tegevusloaga gaasi võrguettevõtjat,

üks gaasi ülekandevõrguettevõtja, 2025. aasta 11.

novembri seisuga 9 tegevusloaga gaasi importijat, kaks

registreeritud LNG-terminali haldurit. Seaduseelnõu ei

puuduta maagaasi lõpptarbijaid.

• Jääb selgusetuks, millisel põhjendusel jäetakse eelnõu § 1 p-s 6 tehtava MGS

§ 382 muudatusega Konkurentsiameti poolt füüsilisele isikule määratava sunniraha

ülemmääraks 1300 eurot, kuid Keskkonnameti füüsilisele isikule määratava

sunniraha ülemmäärana sätestatakse 5000 eurot. Palume seletuskirja vastava

põhjendusega täiendada;

• Samuti palume MGS § 382 käsitlevas seletuskirja osas täpsemalt selgitada

näidet „näiteks juhul, kui turuosaline hoidub sihilikult avaldamast siseteavet, mis

mõjutab energia hinda“ ja tuua välja, milline metaanimääruse säte paneb turuosalisele

kohustuse sellise info avaldamiseks;

• Palume eelnõu § 1 p-des 1 ja 2 esitatud MGS § 24 lg 1 muutmisel ja lõikega

15 täiendamisel kasutada sõnastust, mis lepiti kokku Eesti Gaasiliidu ja

Kliimaministeeriumi kohtumisel ning esitati Kliimaministeeriumile 11.11.2025:

„1) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Võrguettevõtja tagab võrku sisestatud ja võrgust väljunud gaasikoguste

mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust.

Käesolev kohustus ei hõlma teise võrguettevõtja võrgust tema võrku sisestatud

gaasikoguste mõõtmist, mõõteandmete kogumist ja töötlemist ega sellekohase

arvestuse pidamist.

2) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

Arvestatud

Sunniraha määramise osas eelnõu muudetud.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Arvestatud ja eelnõu sõnastust muudetud. § 24 lg 1

muudatus ja lisatav lõige 15 sattusid eelnõusse inimliku

eksituse tõttu esialgse ettepaneku sõnastuses. Muudetud

sõnastust eelnõus vastavalt Gaasiliidu tehtud

ettepanekule.

5

„(15) Nõuded mõõtmisele, mõõteandmete kogumisele ja töötlemisele võib kehtestada

valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga.“.

7) Metaaniheitemäärusesse on kirjutatud nõudeid, mida praktikas pole siiani

võimalik täita. Nii peab 05.02.2027 olema emissioonide mõõtmine vastav OGMP 2.0

reeglistiku tasemele 5, aga praktikas sellist mõõtetehnikat veel ei eksisteeri ehk

käitajad ei ole võimelised neid nõudeid täitma. Seletuskirja majandusliku mõju osas

on välja toodud (osa 6.3 lk 11), et kui Eestis ei ole metaaniheitemäärusele vastavaid

kontrollijaid, võib kasutada välismaiseid kontrollijaid, kelle on akrediteerinud oma

riigi akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EL) nr 765/2008 ja samas on lisatud,

et teadaolevalt ei ole Euroopas veel ühtegi määrusele (EÜ) nr 765/2008 vastavalt

akrediteeritud sõltumatut kontrollijat. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada,

kuidas peaksid metaaniheitemääruse subjektid käituma ning kuidas kavatseb riik

(täpsemalt Keskkonnaamet) läheneda riiklikule järelevalvele ning võimalikule

sunniraha ning rahatrahvi määramisele olukorras, kus gaasiettevõtjatel pole

reaalsuses võimalik metaaniheitemäärusest tulenevaid kohustusi täita.

Selgitame, et juba praegu peabhaldusmenetluse seaduse

§ 3 lg 2 ja § 4 lg 2 kohaselt haldusorgan kaalutlusõigust

teostama eesmärgipäraselt ja mõistlikult. Riiklik

järelevalve peab seega arvestama tegelikku tehnilist ja

turuolukorda ning tagama õigusselguse ja õiguskindluse.

Riiklik järelevalve keskendub käesoleval

üleminekuperioodil sellele, et gaasiettevõtjad, pädev

asutus ja kontrolliaruande koostajad tegutseksid heas usus

ning rakendaksid kõiki reaalselt võimalikke meetmeid

nõuete täitmiseks.

Sunniraha või rahatrahvi ei kohaldata olukorras, kus on

tuvastatav kohustuse objektiivne täitmise võimatus.

8) Eelnõu on kavandatud jõustuma 01.01.2027, samas kui metaaniheitemäärusest

tuleneb importijatele kohustus esitada aruandeid ja teavet alates juba alates 2025. a

maist. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas rakendatakse

otsekohalduvat metaaniheitemäärust olukorras, kus Eesti pole määranud pädevat

asutust. Ühtlasi palume kaaluda eelnõusse kirjeldatud olukorra lahendamiseks

vajalike rakendussätete lisamist, mis tagaksid Eesti gaasiettevõtjatele õigusselguse

olukorras, kus neile tulenevad metaaniheitemäärusest kohustused, kuid riik on

viivitanud nende rakendamiseks vajalike siseriiklike regulatsioonide koostamisega.

Selgitame

Tegemist on otsekohalduva määrusega. Kuni Eesti ei ole

pädevat asutust määranud, suhtleb Kliimaministeerium

energeetikasektori ettevõtjatega, kellele määrus

kohaldub, et tagada määrusest tulenevate kohustuste

täitmine ja nõuetekohaste aruannete edastamine Euroopa

Komisjonile.

9) Halduskoormuse tasakaalustamise reegli kohaselt (Vabariigi Valitsuse hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 41) tuleb juhul kui seaduseelnõuga

kavandatavate nõuete tõttu kasvab halduskoormus, näha ette muudatused

halduskoormuse vähendamiseks. Sealjuures peab halduskoormuse vähendamise

lahendusettepanek omama vähendavat mõju olemasolevale halduskoormusele (hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 41 lg 2 p 3). Halduskoormusena käsitletakse

ettevõtjale õigustloovatest aktidest tulenevaid kohustusi.

Eelnõu seletuskirja kohaselt leiti halduskoormuse tasakaalustamise reegli

rakendamiseks, et bürokraatia vähendamiseks energeetika valdkonnas on vajadus

kehtetuks tunnistada majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määrus nr 17

Arvestatud

Seletuskiri muudetud ja halduskoormuse kasvule on

leitud tasakaalustamise meede ning seda on kirjeldatud

seletuskirjas.

6

„Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise

tingimused ja kord”, põhjusel, et määrus ei ole enam asjakohane, sest ajaline piirang

osalise hinna kompenseerimise osas on lõppenud.

Sellisena ei vasta eelnõu halduskoormuse tasakaalustamise reeglile, mille kohaselt

tuleb esitada ettepanek olemasoleva, mitte juba reaalselt ammu lõppenud ja ka

formaalselt enne seaduseelnõu algatamist kehtetuks tunnistatud (25.02.2022. a

määrus nr 17 on kehtetu juba alates 12.01.2026) halduskoormuse vähendamiseks.

Lisaks ei kattu majandus- ja taristuministri 25.02.2022. a määruse nr 17 ja käesoleva

eelnõu subjektid: määrus puudutas vaid kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse

müüjaid, kuid käesoleva eelnõu subjektide, kelle halduskoormus suureneb, ring on

hoopis erinev hõlmates gaasivõrguettevõtjaid, gaasi importijaid ja LNG terminali

haldureid.

Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks seoses käesoleva eelnõuga

palume gaasivõrguettevõtjad eemaldada kompleksse majandusaasta aruande

(EKOMAR) valimist. EKOMAR-i aruandes küsitavatest andmetest suurem osa on

kättesaadavad ettevõtte majandusaasta aruandest ja osa riiklikest statistilistest

aruannetest „Majandustegevus“ ja „Finantsnäitajad“. Analoogseid dubleerivate

andmete küsimisi on kahtlemata veelgi ja igati kohane oleks metaaniheitemäärusest

tulenevate täiendavate ulatuslike aruandekohustuste tasakaalustamiseks mitte küsida

aruandeid, milles sisalduvaid andmeid on riigil võimalik saada neid ettevõtjatelt

täiendavalt küsimata.