Olulise kliimamõju määratlemine kliimamõju hindamise lihtsustamiseks KMH ja KSH protsessides

Lõpparuanne Hankeleping nr. 4-1/25/159

Jaanuar 2026

Valdur Lahtvee Marko Kaasik Ivo Krustok Terje Tammekivi

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Sisukord

Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus .................................................................................................................................. 4 1. Olulise kliimamõju määratlemine Eesti õigusruumis ..................................................... 6 2. Teiste riikide kogemus olulise kliimamõju määratlemisel ja selle tarbeks künnisvõimsuste seadmisel ...................................................................................................... 9 2.1 Läti .............................................................................................................................................. 9 2.2 Soome ..................................................................................................................................... 12 2.3 Rootsi ....................................................................................................................................... 13 2.4 Taani ........................................................................................................................................ 16 2.5 Ühendkuningriik ...................................................................................................................... 17 2.6 Saksamaa ............................................................................................................................... 21 3. Olulise kliimamõju määratlemine ....................................................................................... 24 3.1 Olulise kliimamõju künnistasemed ja nende eri tasemete rakendamisel mõjutatud sektorid ja ettevõtted .................................................................................................................... 25 3.2 Künnisväärtuse valiku põhjendus ........................................................................................ 32 4. Tundlikkuse analüüs .............................................................................................................. 34 5. Ettepanekud seaduste ja määruste muutmiseks ............................................................ 45 5.1 Kliimakindla majanduse seadus (eelnõu) ........................................................................... 45 5.2 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus ................................................................................. 46 5.3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus .............................. 47 5.4 Keskkonnaministri määrus nr 34 “Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded” ................................................................................................. 49 6. Kaasamine ............................................................................................................................... 51 Viited .............................................................................................................................................. 54 Lisa 1. Kaasamiskoosolekule registreerunute nimekiri ................................................... 56 LISA 2. KHG heite (CO₂ ekv) künnisväärtust 20 000 tonni ületanud turbatootmis- ettevõtted- ja alad 2024. aastal ............................................................................................... 58

Olulise kliimamõju määratlemine

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 1

Kokkuvõte

Analüüsi tulemusena soovitame „olulise kliimamõju“ Eesti seadusandluses määratleda. Lähtudes aruteludest, mis on viimaste aastate jooksul Eesti kliimapoliitikas toimunud, on raporti autorite hinnangul kõige sobilikum koht selle määratlemiseks koostamisel olev kliimakindla majanduse seadus.

Samuti leiavad autorid, et olulise kliimamõju piiritlemiseks vajalikud künnis- või sihttasemed on kasulik kehtestada ja ajakohastada kliimapoliitika eest vastutava ministri määrusega, lähtudes seaduses antavast volitusest. See võimaldab tasemeid paindlikult uuendada kooskõlas riiklike kliimaeesmärkide perioodilise muutumisega ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse trajektooriga.

Kuna töö lähteülesandes piiritleti analüüs ja selle analüüsi põhjal ettepanekute tegemine KMH ja KSH protsessi muutmisega, siis on autorite hinnangul otstarbekas täiendada ka Keskkonnaministri määrust nr 34, lisades künnistasemed ning juhised, kuidas eri künnistega tegevuste kliimamõju hinnata. Määratluse sõnastusena soovitame käsitleda olulise kliimamõjuga tegevusena tegevust, mille käigus kasvuhoonegaaside heide (või sidumise vähenemine) ületab kehtivad künnised. Vajadusel saab lisada või jätta välja eraldi elemendi kliimakindluse/haavatavuse kohta, arvestades soovi hoida leevendamise ja kohanemise käsitlus õigusselguse huvides eristatuna. Ka KSH korral peaks lähtuma samast määrusest.

Analüüsi koostanud ekspertide hinnangul on „olulise kliimamõju” mõiste sisseviimisel kliimakindla majanduse seadusesse see senisest märksa selgemalt määratletud ja kliimapoliitika eest vastutaval ministril on volitus kehtestada ning vajaduse korral muuta olulise kliimamõju piirtaset (piirtasemeid). Ettepanekutena toodud muudatustega täpsustatakse ühtlasi, millises ulatuses tuleb keskkonnamõju hindamisel (KMH) ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (KSH) kliimamõju arvesse võtta ning millist metoodikat kasutada tegevusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel.

Nii ELi taksonoomiamääruste rakendamisjuhistes kui ka rahvusvahelises praktikas kasutatakse ISO standardite kõrval laialdaselt kasvuhoonegaaside protokolli (Greenhouse Gas Protocol) standardeid, mis pakuvad hindamiseks kolme erinevat taset. Tegemist on maailma enimkasutatavate vabatahtlike kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamise ja aruandluse standarditega, mis hõlmavad heite hindamist ettevõtete ja organisatsioonide, toodete ning näiteks ka linnade tasandil. KHG protokolli standardid võtavad arvesse nii otseseid kui ka kaudseid heiteid ning jagavad need kolme erineva mõjuala ehk skoobi (scope) vahel.

Mõjuala/skoop 1 alla kuuluvad otsesed heited, mis tekivad ettevõtte omanduses olevatest või kontrollitud allikatest. Näiteks heitkogused, mis tekivad kohapeal fossiilkütuste põletamisest (nt ettevõtte kohtküttesüsteemid, diiselgeneraatorite kasutus, bensiini/diiselkütuse kasutus tööstusmasinates ja ettevõtte sõidukites).

Mõjuala/skoop 2 all hinnatakse kaudseid emissioone, mis on seotud sisseostetud energia tarbimisega (ostetud elekter, küte, jahutus). Seda heidet võetakse arvesse, kuna ettevõttel/arendajal on otsene kontroll energiatarbimise üle, näiteks võimalus

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 2

vähendada energiatarbimist energiatõhususe meetmetega või minna üle fossiilenergialt taastuvenergia (elektri) tarbimisele.

Mõjuala/skoop 3 on kõige laiem valdkond, kuhu kuuluvad muud kaudsed heited, mis tekivad projekti/tegevuse/toote väärtusahela algus- ja lõpuosas (ingl k upstream ja downsteam KHG heited). Näiteks tooraine või lähtematerjalide tootmisel või maavarade kaevandamisel tekkiv heide, sisseostetud materjalide töötlemise ja transpordiga seotud kaudne KHG heide, toote kasutamisest tekkiv KHG heide, jäätmete ja tarbitud vee (reovee) käitlemisega kaasnev KHG heide. KMH-des võib kaudse heite all hinnata ka modaalse nihke (positiivset kliima)mõju, st transpordiliikide muutuse mõju (nt kaubaveo üleviimisel maanteelt raudteetranspordile) või asendusefekti, nt taastuvenergia tootmisel fossiilkütuste kasutamisega ära hoitud KHG heidet.

Sama KHG protokolli metoodikal põhineb ka Kliimaministeeriumi soovitatav Organisatsioonide kasvuhoonegaaside jalajälje arvutamise mudel ja juhend.

Ka käesoleva töö tulemusel ette pandud olulise kliimamõju määratluse künnise 20 000 tCO₂ekv/a kõrval teeme ettepaneku olulise kliimamõju kõrval eristada kahe lisatasemena ka mõõdukat kliimamõju, kuhu alla kuuluksid tegevused, mille tulemusena heidetakse välisõhku KHG vahemikus 5000-20 000 tCO₂ekv/a ja vähest kliimamõju, kuhu alla jääksid tegevused, mille heide aastas on alla 5000 tCO₂ekv.

Selline kolmetasandiline mõju määratlus loob KMH ja KSH käigus kliimamõju hindamiseks selgema piiri ning võimaldab rakendada KHG protokolli metoodikat selgelt eristatud kolmes eri mahus. Olulise kliimamõjuga tegevustele on vaja teha mõjualade 1-3 hindamine, mõõduka kliimamõjuga tegevustele mõjualade 1-2 hindamine ja vähese kliimamõjuga tegevustel mõjuala 1 hindamine. KHG protokolli metoodika järgimist on lihtsam kavandada ja läbi viia nii keskkonnamõju hindajatel kui ka KMH protsessi kõigil teistel osapooltel ja KMH/KSH aruannete kvaliteet on seeläbi parem ja hindamised üle riigi ühtlasemad.

Pakutud täienduste sisseviimine Eesti regulatsioonidesse ei tähenda automaatselt, et kliimamõju hindamise selgemaks muutumise tõttu väheneks KMH või KSH läbiviimise vajadus, kuna enamikul juhtudest tuleneb selle vajadus kavandatava tegevusega kaasnevatest muudest kui kliimamõjudest.

Ka eelhindamise etapis saab otsustaja kasutada sama KHG protokolli metoodikat hindamaks, kas kliimamõjust tulenevalt on vajalik KMH läbi viia ja mis tasemel:

 Kui tegevusega kaasneb KHG heide 20 000 ja enam tonni CO₂ekv/aastas

- oluline mõju, KMH on kohustuslik ja selle läbiviimise käigus vaja läbi viia põhjalik (mõjuala 1-3) kliimamõjude hindamine riiklikke kliimaeesmärke silmas pidades.

 Kui tegevusega kaasneb KHG heide 5 000–20 000 tonni CO₂ekv/aastas - mõõdukas mõju, KMH on kohustuslik ja selle käigus on vaja läbi viia osaline (mõjualade 1 ja 2) kliimamõjude hindamine (kui tegevus toimub tundlikul alal, siis põhjalik kliimamõjude hindamine)

 Kui tegevusega kaasnev KHG heide on alla 5 000 tonni CO₂ekv/aastas - tõenäoliselt väheoluline mõju, KMH-d pole vaja algatada, sest loa taotluses on loa taotleja juba esitanud andmed mõjuala 1 kliimamõjude hindamine. Kui see väheolulise kliimamõjuga tegevus toimub aga kliimamuutuste suhtes tundlikul alal, siis on vaja algatada KMH ja viia läbi osaline mõjualade 1 ja 2

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 3

KHG heite inventuur ja hinnata nii tegevust mõjutada võivaid kliimariske kui ka võimalikku kliimariskide võimendamist tegevuse tagajärjel.

Kliimamuutuste suhtes tundlikuks alaks loetakse riigi tellitud kliimariskide kaardistamise tulemusel leitud alad, kus kaardistuse subjektiks olnud muutused avalduvad. Nii on täna riiklikult kaardistatud üleujutusohuga alad, mille kaardirakendus on nähtaval Maa- ja Ruumiameti geo-portaali üleujutuste kaardirakenduses, kui ka ekstreemse kliimasündmuse, näiteks kuumasaarte, tekkealad, mis on nähtavad sama portaali soojussaarte kaardirakenduses.

Mitmes ELi riigis on kaardistatud kliimariskidena lisaks eelpoolmainituile ka intensiivsete sademete, kaldaerosiooni, põua ja tuleohuriskiga alad. Hea näide on Taani kaldaerosiooni riskide kaardistus, kus lisaks riskialade esiletoomisele näidatakse ka iga ala kohta, mis meetmeid riskide leevendamiseks ja minimeerimiseks rakendada. Ka Eesti Keskkonnagentuuri ilmateenistus peab vastavalt ilmastikule kujunevat tuleohu prognoosi kaarti.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 4

Sissejuhatus

Kliimaministeeriumi tellimusel Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) ja Tartu Ülikooli (TÜ) koostatud uurimistöö eesmärk oli defineerida ja piiritleda oluline kliimamõju. Olulise kliimamõju määratlus peaks tulevikus andma keskkonnamõju hindajajatele suunise hindamismetoodika valimiseks – seda nii kavandatavale tegevusele eelhinnangu andmisel, KMH/KSH vajalikkuse üle otsustamisel kui tegevuse mõju hindamisel. Samuti peaks määratlus tegema keskkonnakaitseloa andjale selgemaks loa andmise üle otsustamise. Uuringu aruandes toodud olulise kliimamõjuga valdkondade ja tegevuste künnisvõimsuste ettepanekud aitavad vastavates õigusaktides eeldatavasti ühtsustada ja kiirendada kliimamõju hindamist keskkonnamõju hindamise (KMH) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessides.

Ettepanekute tegemisel võeti arvesse, et KMH ja KSH reguleerivates seadustes ning Vabariigi Valitsuse ega valdkonna ministri määrustes pole oluline kliimamõju ega selle künnised seni sätestatud. Riiklikesse regulatsioonidesse piirmäära lisamine siintoodud ettepanekute alusel on eraldi seadusandlik protsess ja ei ole antud uuringu koostamise osa.

Olulise kliimamõjuga tegevuste määratlemine ja nende tegevuste künnisvõimsuste täpsustamine võimaldab KMH ja KSH käigus selgemini valida kliimamõju hindamise metoodika. Põhjalikult hinnatakse vaid neid tegevusi ja strateegilisi planeerimisdokumente, millel on tõenäoliselt oluline kliimamõju. Uuringus on analüüsitud, kuidas kasutada mõjuhindamistes selgemaid kliimamõjude künniseid, et keskenduda olulisematele kasvuhoonegaaside (KHG) heite allikatele, määratledes ja täpsustades olulise kliimamõju mõistet. See võimaldab vältida ja/või lihtsustada kliimamõju hindamist juhtudel, kus kavandatava tegevuse mõju on ebaoluline või olematu. Nii on võimalik vähendada ettevõtete halduskoormust, riigiasutuste töökoormust ning muuta hindamisprotsessid sihipärasemaks ja tõhusamaks.

Olulise kliimamõju määratlemine aitab tegevusloa andjal otsustada, kas uue keskkonnakaitseloa andmisel või olemasoleva loa pikendamisel mahuvad kavandatud tegevuse KHG heitkogused riiklike kliimaeesmärkide raamidesse ning kas keskkonnakaitseloas on vaja seada tingimused leevendusmeetmeiks või jätta luba andmata. Olulise kliimamõju piirmäära ületamine ei ole alus loa välja andmata jätmiseks, vaid näitab vajadust teha põhjalik KMH. Kui KMH/KSH käigus selgub, et olulist kliimamõju pole võimalik vältida või leevendada tasemeni, mis jääb alla olulise kliimamõju künnise, siis on see alus keskkonnakaitseloa väljaandmisest keeldumiseks või strateegilise arengudokumendi kehtestamata jätmiseks.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 5

Töö käigus on läbi viidud järgmised tegevused:

 Eesti õigusaktide analüüs;  analüüs selle kohta, kuidas on teised riigid käsitlenud KMH ja

keskkonnakaitselubade menetluses kliimamõju olulisust ning künnisvõimsuste rakendamist;

 Eestile sobiliku olulise kliimamõju määratluse ja võimalike künnisvõimsuste ettepaneku sõnastamine;

 arutelu huvigruppidega olulise kliimamõju määratlusele ja künnisvõimsuste sobivusele tagasiside saamiseks;

 kaardistus nii heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1 ja HKS2) kui ka jagatud jõupingutuste määruse (JJM) alla käivatest ettevõtetest ja valdkondadest, mida võivad väljapakutud olulise kliimamõju piiritlemise künnised mõjutada;

 tundlikkuse analüüs, et määrata kui paljudele ettevõtetele/valdkondadele langeb kohustus enne tegevusloa andmist koostada põhjalik KMH pakutud künnisvõimsuste eri tasemete rakendamisel;

 ettepanekute sõnastamine konkreetsete seaduste ja määruste muutmiseks, et rakendada olulise kliimamõju määratlust ja künnisvõimsuseid KMH ja KSH protsessides ning võtta aluseks keskkonnakaitselubade välja andmisel.

Kõik käesolevas töös esitatud seisukohad olulise kliimamõju määratlemiseks, künnistasemete seadmiseks ning ettepanekud Eesti seaduste ja määruste täiendamiseks lähtuvad töö koostanud ekspertide kogemusest ja parimast arusaamast, kuidas tuleks kliimamõju määratlus ja olulise kliimamõju künnistaseme väärtused eri variantidena kehtivasse keskkonnakaitsevaldkonna regulatsiooni lisada. Need ettepanekud ei ole siduvad tellijale ega kolmandatele osapooltele rakendamiseks.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 6

1. Olulise kliimamõju määratlemine Eesti õigusruumis

Eesti Vabariigi õigusaktides pole olulist kliimamõju otseselt määratletud. Seadustes on sõnastatud, mida mõeldakse keskkonnamõju all, kuid kliimamõju pole muudele keskkonnaaspektidele avalduva mõju kõrval eraldiseisvana välja toodud. Kliimamõju on muude keskkonnaaspektide kõrval eraldi sõnastatud määrustes. Ka olulise keskkonnamõju määratlus pole seadustes selgelt sõnastatud.

Eestil on seatud riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 („Eesti 2035“ ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“) ning vahe-eesmärk vähendada aastaks 2035 heidet kuni tasemeni 8 mln tonni CO₂ekv. Keskkonnamõjuga tegevuste kavandamisel tuleb juba praegu hinnata tegevuse kooskõla nimetatud riiklike eesmärkidega.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) mainib olulist keskkonnamõju kui üht põhjust olulise keskkonnahäiringu tekkimiseks.

KeÜS § 3. Keskkonnahäiring

(1) Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist:

1) käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 sätestatud keskkonna kvaliteedi

piirväärtuse ületamisel; 2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud saastatuse põhjustamisel; 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000

(edaspidi Natura) võrgustiku alale.“

KeÜS § 52. sätestab keskkonnakaitseloa andmisest keeldumise alused. Selle paragrahvi lõikes 1 on toodud, et keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui:

tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud ohu vähendamise meetmed (punkt 6);

keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel oleks keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud. Erandina võib keskkonnaloa anda juhul, kui keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatakse, kuid üksnes kuni kuue kuu vältel ning huvi loa andmiseks kaalub üles keskkonnariski (punkt 8);

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 7

keskkonnaloa alusel kavandatava tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel tekkiv keskkonnahäiring tooks kaasa vajaduse keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimiseks edaspidi keelduda keskkonnaloa andmisest teisele isikule ning avalik huvi keskkonnahäiringu vältimiseks mitte anda taotletud luba on kaalukam kui huvi taotletava keskkonnaloa andmiseks (punkt 9).

Paraku ei rakendu KeÜS sätestatud keskkonnakaitseloa keeldumise alused kasvuhoonegaaside heitele, sest kasvuhoonegaaside sisaldusele välisõhus pole Eestis piirväärtusi kehtestatud.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 sätestab, et „Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara“. Keskkonnamõjuna on muude aspektide kõrval eeldatavalt mõeldud ka mõju kliimale, kuna kliimamuutused avalduvad pikaajaliste protsessidena, mis ühe inimpõlve ajaskaalal on pöördumatud.

KeHJS § 6 lõige 1 loetleb rea tegevusi ja nende künnisvõimsusi, mille puhul eeldatakse automaatselt, et nende tegevuste elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju. Samas ei täpsustata, milline neist olulise keskkonnamõjuga tegevustest omab olulist kliimamõju.

KeHJS § 6 lõige 2 loetleb valdkonnad, mille puhul on otsustajal vaja anda eelhinnang, kas nende tegevuste elluviimisel on oluline keskkonnamõju. Sama paragrahvi lõike 4 alusel on täpsustatud nimistu kehtestanud Vabariigi Valitsus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise osas pole KeHJS samuti kliimamõju olulisust määratlenud. On loetletud valdkonnad, mille strateegilistele arengudokumentidele on vaja KSH teha, ja planeeringuliigid, mille KSH läbiviimise kohustuse sätestab planeerimisseadus (PlanS).

KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” sätestab tegevused, mille korral vaja anda eelhinnang selle kohta, kas oluline keskkonnamõju võib kaasneda või mitte. See määrus ei sätesta mingeid piir- ega künnisväärtusi olulisuse piiritlemiseks, vaid jätab eelhinnangu koostajale otsustusõiguse, kas tegevusega kaasnev keskkonnamõju (sealhulgas ka mõju kliimale) on oluline või mitteoluline.

KeHJS § 20 lõike 2 alusel välja antud keskkonnaministri määrus nr 34 “Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavate täpsustatud nõuded” annab KMH aruande sisunõuded. , Määruses on muuhulgas kirjas, et muude keskkonnaelementide ning -aspektide seas võib tegevusel olla oluline keskkonnamõju ka “kasvuhoonegaaside heitest atmosfääri, ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste tundlikkusest kliimamuutuse korral”.

Maapõueseaduse (MaaPS) § 13 sätestab keskkonnahäiringute vähendamise põhimõtte järgmiselt: „Maapõue kasutamist suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 8

lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud.“ Kliimamõju pole MaaPS-s eraldi keskkonnahäiringuna välja toodud.

Ehitusseadustiku (EhS) § 44 punkti 10 järgi peab ehitusloa andmisest keelduma, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Sama ka projekteerimistingimuste või kasutusloa puhul ( EhS § 55). EhS-i seletuskirja kohaselt seostub EhS § 44 punktis 10 sätestatud keeldumise alus KMH-ga, mida reguleerib KeHJS (ehitusseadustiku eelnõu, 555 SE, Riigikogu XII koosseis, algataja seletuskiri, lk 87). EhS § 2 lõige 6 kinnitab, et ehitamisega kaasnevale KMH-le kohaldatakse KeHJS-e sätteid. KeHJS § 31 lõike 2 järgi tuvastatakse keskkonnamõju hindamisel kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. KeHJS § 24 lõike 1 kohaselt peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi. KeHJS § 7 punkti 1 kohaselt tähendab tegevusluba ka ehitusluba ja ka kasutusluba.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lõige 3 sätestab järgmist: “Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal ja piiriülesel keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ettenähtud menetlusest. Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.”

PlanS käsitleb tegevusi, millega võivad kaasneda olulised mõjud erinevatele keskkonnaaspektidele, sh oluline kliimamõju. Eriti oluline on see tegevuste puhul, mis on toodud riigi eriplaneeringutes.

PlanS § 53 lõige 7 sätestab: “Riigi eriplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte riigi eriplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda riigi eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale”, samas PlanS ei täpsusta neid mõjusid ega piiritle mõjude tasemeid.

Kliimamõju olulisust on võrreldes õigusaktides sätestatuga konkreetsemalt käsitlenud Riigikohus 11. oktoobril 2023 kohtuasja 3-20-771 lahendis, kus kohus on öelnud, et tegevusel on kindlasti oluline keskkonnamõju, sh just kliimamuutustele kaasaaitamisel, kui tegevus takistab riiklike kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmist. Ühtlasi leiab Riigikohus samas kohtulahendis, et keskkonnamõju on vaja hinnata ka tegevuse kliimatundlikkuse osas. Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et tegevuspiiranguid saab seada vaid seadusandja.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 9

2. Teiste riikide kogemus olulise kliimamõju määratlemisel ja selle tarbeks künnisvõimsuste seadmisel

Töö käigus vaadati lähemalt eri riikide regulatsioone ja praktikaid olulise kliimamõju määratlemisel ja arvestamisel keskkonnakaitselubade väljaandmise ja KMH menetluse protsessis. Analüüsitud riigid on Soome, Rootsi, Taani, Läti, Ühendkuningriik ja Saksamaa. Läti valiti võrdlusse, kuna on läbinud Eestiga sarnase ülemineku ELi õigusruumi. Soome, Rootsi ja Taani on kliimaeesmärkide püstitamisel ja elluviimisel ELi eesrindlikemad liikmesriigid. Ühendkuningriik paistab Euroopas silma uuenduslike poliitikainstrumentide kasutuselevõtul.

2.1 Läti

Praeguse seisuga ei ole Lätis eraldi seadusandlikku nõuet kliimamõju hindamise kohta, mis põhineks konkreetsetel sektoritel või künnistel. ELi KMH direktiivi lisa 1 valdkonnad ja künnised, mille puhul tuleb KMH kohustuslikult läbi viia, on sarnaselt Eestiga täies mahus üle võetud.

Kliimamõju mõiste on integreeritud laiemasse KMH/KSH raamistikku, mis sisaldab nii õigusakte kui juhendmaterjale. Mõju "kliimale" hinnatakse Lätis osana keskkonnast, sarnaselt mõjuga õhule, veele, pinnasele, bioloogilisele mitmekesisusele jne. Valitsuse kiitis 2024. aasta 1. oktoobril heaks kliimaseaduse eelnõu, mis kutsub integreerima kliimapoliitikat kõigisse sektoritesse, näiteks transport, energeetika, põllumajandus, tööstus ja jäätmekäitlus, ning edendab leevendus- ja kohanemismeetmeid, ei täpsusta eelnõus praegu sektorite kliimamõju hindamise künniseid ega kriteeriume.

Kuigi kliimamõju hindamiseks ei ole Lätis kehtestatud konkreetseid künniseid, tunnistatakse kliimariskide ja nendega kohanemise raamistikes asjakohaseks järgmisi sektoreid: põllumajandus, metsandus, veevarud, energeetika, transport, infrastruktuur, tervishoid, bioloogiline mitmekesisus, rannikualade majandamine, linnaplaneerimine, turism, kodanikukaitse, väliskoostöö. Neid võetakse arvesse kliimariskide hindamisel või kohanemise planeerimisel, kuid mitte ametliku KMH tüüpi mehhanismi alusel, millel on fikseeritud künnised.

Riiklik kohanemiskava aastani 2030 toob selgesõnaliselt välja kliimamuutuste mõjud, nagu meretaseme tõus ja äärmuslikud ilmastikuolud, kutsudes üles vastupidavale planeerimisele, riskihindamisele ja kohanemisstrateegiatele. Riiklik kliimaneutraalsuse strateegia aastaks 2050 sätestab eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, suurendada CO₂ sidumist ja tagada vastupanuvõime kliimamuutustele, integreerides vähese süsinikdioksiidi heite põhimõtted põllumajandusse, metsandusse, linnaarengusse ja ressursikasutusse.

Mõlemad strateegiadokumendid sisaldavad kaudselt kliimariski kaalutlusi kohanemisele suunatud meetmetega sektorites nagu põllumajandus, metsandus, infrastruktuur ja rannikualade majandamine, kuid ei kehtesta sektoripõhiseid hindamiskünniseid ega ametlikke riskihindamise kohustusi.

Läti valitsuse poolt oktoobris 2024 heaks kiidetud kliimaseaduse eelnõu eesmärk on koondada olemasolevad kliimaga seotud õigusnormid ühtsesse raamistikku ning

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 10

tutvustada uusi elemente kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks kõigis sektorites – transpordis, põllumajanduses, tööstuses, energeetikas, jäätmekäitluses jne.

Seaduse peamised eesmärgid on järgmised:

1) Kliimaneutraalsuse saavutamisel edusammude tagamine ja kliimamuutustele

vastupanuvõime suurendamine 2050. aastaks. 2) Kliimaeesmärkide integreerimine kõikidesse planeerimis- ja

poliitikatasanditesse, sealhulgas kohalike omavalitsuste ja valdkondlike strateegiate hulka.

3) Riikliku eesmärgi seadmine – vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 17% võrreldes 2005. aastaga, mida kohaldatakse ELi HKSi mittekuuluvate sektorite suhtes, nagu energeetika, transport, väikesemahuline tööstus, põllumajandus ja jäätmed.

Seadus rõhutab kliimakaalutluste tähtsust kõigis sektorites ja juhtimistasanditel, viidates sellele, et kliimamuutuste tagajärjed, sealhulgas riskid, tuleks integreerida planeerimisse ja poliitikasse. Kliimamuutustega kohanemise ja haavatavuse minimeerimise vajadust seotakse ELi kliimapoliitika rakendamise ja rahvusvaheliste lepetega vastavusse viimise kontekstis, et suurendada vastupanuvõimet ja integreerida kliimariskide mõtteviis arengu planeerimisse.

Läti kliimaseaduse eelnõu ei anna kliimariskide tuvastamise, hindamise või juhtimise osas konkreetseid määratlusi või kriteeriume, nagu künnised, mille ületamisel kliimamõju saab lugeda või peab lugema oluliseks. Seaduseelnõu ei sisalda klausleid, mis kohustaksid süstemaatilist kliimariskide hindamist läbi viima ega täpsusta, kuidas selliseid hindamisi läbi viiakse või juhitakse.

Lätis on olulise kliimamõju arvestamine keskkonnaloa menetluses (ehk tegevuse keskkonnamõju hindamisel ja loa andmise otsustamisel) reguleeritud selgelt Euroopa Liidu direktiivi 2011/92/EL (mida muudetud direktiiviga 2014/52/EL) põhimõtete alusel ning integreeritud nii KMH kui ka keskkonnaloa (A/B kategooria tegevused) protsessidesse.

Loamenetluse ja KMH õiguslikud alused on lühidalt kirjeldatud allpoololevas tabelis 1.

Tabel 1. Loamenetluse ja KMH õiguslikud alused Lätis.

Tase

Põhiseaduslik raam

Õigusakt / dokument

Likums “Par ietekmes uz vidi novērtējumu” (KMH seadus, konsol. red. 2021)

Sisu

Kohustab hindama kliimamõju (kasvuhoonegaaside heide, kliimarisk) iga tegevuse puhul, millel võib olla oluline mõju keskkonnale.

Keskkonnaloa süsteem

Likums “Par piesārņojumu” (Saasteseadus, konsol. red. 2023)

Nõuab kasvuhoonegaaside ja energiakasutuse hindamist A- ja B-kategooria tegevuste

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 11

puhul (sarnane IPPC/IED- süsteemile).

Kliimapoliitika Likums “Par klimata likumu” Kehtestab 2050. aasta raamistik (Climate Law, jõustub 2024, kliimaneutraalsuse eesmärgi

põhineb Ministru kabineta ja 2030. aasta vähenduse noteikumi nr. 792, 2022) 55% võrreldes 1990. aastaga.

EL õiguse Ministru kabineta noteikumi Sisaldab eraldi punkti ülevõtmine Nr. 239 (2021) – KMH kord kliimamõjude (KHG heite,

ja hindamiskriteeriumid kliimariski ja energiatõhususe) hindamiseks.

Loamenetluses loetakse üldpõhimõttena kliimamõju oluliseks, kui tegevus võib:

 märgatavalt suurendada kasvuhoonegaaside heidet või  suurendada kliimariski ja haavatavust (nt üleujutused, põud, äärmusilm), või  takistada Läti riiklike kliimaeesmärkide saavutamist vastavalt kliimaseaduse

eelnõu §-dele 3 ja 4.

Hindamiskohustus tekib, kui tegevus kuulub keskkonnamõju hindamise seaduse lisas 1 või 2 nimetatud kategooriate hulka (nt energia-, transpordi-, põllumajandus-, jäätmekäitlusprojektid) või kui piirkondlik keskkonnaamet (Valsts vides dienests - VVD) leiab, et kliimamõju võib olla oluline isegi väiksemahulise projekti puhul.

Läti Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeerium (VARAM) ja VVD on kehtestanud juhised (2023, “Metodika par klimata ietekmes novērtējumu EIA procesā”), milles toodud kriteeriumid kliimamõju hindamiseks on kirjas tabelis 2.

Tabel 2. Läti Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeeriumi kehtestatud juhises toodud kriteeriumid kliimamõju hindamiseks.

Kriteerium Tüüpiline künnis / selgitus Allikas

Otsene KHG heide

Kui projekt põhjustab üle 25 000 tCO₂ekv/a, tuleb mõju käsitleda olulisena ja koostada detailne CO₂ekv-analüüs.

VARAM 2023 juhend, ptk 4.2

Kaudne heide Kui tegevuse olelusringi heide ületab 5 VVD 000 tCO₂ekv/a, nõutakse täiendavat tehniline selgitust ja võimalikke suunis, 2023 vähendusmeetmeid.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 12

Kliimariski tase Kui tegevus paikneb piirkonnas, mis

kuulub üleujutusriskiga alasse (Läti riiklik üleujutuseohuga alade kaart), on kliimamõju automaatselt oluline.

MK noteikumi Nr. 239 § 14

Energiamahukus Kõik projektid > 1 MW nimivõimsusega või energiatarbega > 10 000 MWh/a peavad taotluses kirjeldama kuidas kliimaeesmärke silmas peetakse.

VARAM 2022

Kumulatiivne mõju

Kui piirkonnas on mitu süsinikumahukat tegevust, hinnatakse nende koondmõju vastavalt KMH seaduse § 11 lõikele 2.

VVD praktika

Olulise kliimamõju oletamine ei ole iseenesest aluseks keskkonnaloa väljaandmisest keeldumiseks. Lätis võib keelduda kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist lubava keskkonnakaitseloa andmisest, kui taotlus:

 ei näita, kuidas heitkoguseid mõõdetakse ja kontrollitakse;  ei täida seire- ja aruandlusnõudeid (sealhulgas ei kuulu tegevus nõutavate ETS-

lubade alla);  ei näita piisavalt meetmeid heitkoguste vähendamiseks vastavalt kliimaseaduse

eesmärkidele.

2.2 Soome

Soome KMH-raamistik nõuab kliimamõjude hindamist juhul, kui need on osa märkimisväärsetest keskkonnamõjudest, kuid riiklikult ühtset numbrilist KHG-künnist pole - otsus tehakse juhtumipõhiselt, kasutades standardseid hindamiskriteeriume ja sektorispetsiifilisi regulatsioone (nt põletusseadmele, mille koguvõimsus on ≥50 MW). Soome KMH ja KSH (Laki ympäristövaikutusten arviointimenettelystä nn YVA laki ja vastavalt Suunnitelmien ja ohjelmien ympäristövaikutusten arviointi e. SOVA Laki) menetlustes lähtutakse eelkõige küsimusest, kas kavandatav tegevus on kooskõlas piirkondlike või riiklike kliimaeesmärkidega. Näiteks hinnatakse, kas KHG heited seonduvad piirkonna või sektori üldise heite tasemega või kas hankega kavandatud tegevus toetab või takistab kliimaeesmärkide saavutamist. Oluline ei ole ainult otsene, vaid ka kaudne heide, mis vallandub tarneahelas, energiakasutuses jne. Arvestatakse ka mõju süsiniku sidumisele (metsad, muld jne) ja tegevuse vastuvõtlikkust kliimariskidele, nagu üleujutused, kuumalained või tormid. Seega hinnatakse ka kohanemisvõimet.

Soome Keskkonnaministeerium on 2021. aastal välja andnud juhendi kliimamõjude hindamiseks KMH ja KSH protsessides. Juhendis on toodud erinevat tüüpi projektide hindamiseks kontrollnimekirjad, mis on nii hindajatele kui keskkonnakaitseloa andjale abiks kliimamõju hindamiste juhendamisel ja järelevalvel. Nimekirjad käsitlevad kliimamõju nii kliimamuutuste leevendamise kui ka kliimamõjudega kohanemise vaatenurgast. KMH/KSH käigus on vaja hinnata projektide otsest ja kaudset mõju KHG heitkogustele ja süsiniku sidumisele ning kuidas mõjutavad kavandatavat tegevust erakorralised kliimasündmused, nagu kuumaperioodid, üleujutused, tormid, põuad ja

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 13

võõrliigid, mida kliimamuutus võib põhjustada. Hindamisel tuleb arvestada pikaajalisi kliimamõjusid, KHG vähendamise eesmärke ja eesmärkide kohaseid heitetrende ning kohanemiseesmärke. Hindamisel tuleb välja tuua kliimariskid ja võimalused vähendada mõjusid, mis on vastuolus leevendamise ja kohanemise eesmärkidega. Soome kliimaseadus (Ilmastolaki 423/2022) sätestab siduvad KHG vähendamise sihid: -60% (2030), -80% (2040), -90% kuni -95% (2050) võrreldes 1990. aastaga.

Kui projektide elluviimisega kaasneb suur otsene CO₂-heide (nt tuhandeid tonne CO₂- ekv/a), või mõjutab oluliselt energia-/kütusesüsteemi, siis nõutakse KMH ja väga põhjaliku kliimaanalüüsi läbi viimist. Hindamisel võrreldakse nii absoluutkoguseid kui ka osakaalu nii piirkonna kui sektori koguheitest ja hinnatakse kumulatiivseid mõjusid. Kliimamõju olulisuse piiriks on KMH praktikas loetud eri projektide puhul nt ≥20 000 või 25 000 tCO₂ekv/aastas lisanduvat heidet või ≥10 ha süsinikumahuka elupaiga kadumist.

Kuigi Soome seadustekst ise otseselt keeldumise üksikosalusi alati nimekirjana ei esitle, on praktikas ja õiguses välja toodud põhimõtted, mille alusel luba ei anta (või taotlus tagasi lükatakse), kui tingimused pole täidetud.

1. Kui taotlus ei täida seaduses ettenähtud tingimusi. Kui taotlus ei vasta

nõuetele, mida keskkonnakaitseseadus ja sellega seotud määrused nõuavad – nt kui tegevus, mis tekitab oluliselt keskkonnamõju, ei näita piisavaid meetmeid keskkonnareostuse vältimiseks. Seadus ise ütleb, et luba antakse, kui keskkonnakaitse nõuded on täidetud, ning lubade menetlus põhineb kõigi kehtivate nõuete ja parimate praktikate rakendamisel.

2. Kui tegevus põhjustaks oluliselt kahjulikku keskkonnamõju. Lubade andmisest võib keelduda, kui tegevus võib põhjustada oluliselt negatiivset reostust või keskkonnakahju, mida ei ole võimalik piisavalt piirata või vähendada.

3. Kui taotlus/tegevus on vastuolus teiste õigusaktidega. Näiteks kui see rikub veeseadust, looduskaitseseadust või ELi direktiive (nt nii veekaitse kui õhusaastega seotud direktiivid), võib loa tagasi lükata. Sellise olukorra praktika tõi välja ka Soome ülemkohtu praktika, kus veeseaduse kohased veekvaliteedi nõuded takistasid loa andmist.

4. Kui puuduvad vajalikud lisadokumendid või hinnangud. Keskkonnaluba ei anta sageli puuduliku keskkonnamõju hindamise (EIA) aruande või muude seaduses nõutavate dokumentide puudumise korral, mis on vajalikud tegevuse mõju piisavaks hindamiseks.

5. Kui seadusega ette nähtud standardeid ei saavutata. Kui tegevus rikub näiteks keskkonnakvaliteedi piirmäärasid (nt õhu, vee või pinnase kvaliteet) või parimate tehniliste standardite nõudeid, võib keskkonnaloast keelduda.

Kuigi see ei ole ülevaatlik nimekiri, tuleneb selline nõue keskkonnakaitseseaduse ja Euroopa direktiivide rakendamisest ning kohaldamisest lubade menetluses.

2.3 Rootsi

2017. aastal võttis Rootsi vastu kliimaseaduse (2018:1428), mille eesmärk on saavutada kliimaneutraalne majandus hiljemalt 2045. aastaks. See tähendab, et kasvuhoonegaaside heide peab vähenema vähemalt 85% võrreldes 1990. aasta tasemega ning ülejäänud heite saab tasakaalustada täiendavate meetmete, sealhulgas süsiniku eemaldamise kaudu. Seadus määrab, et valitsus peab iga-aastaselt esitama

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 14

kliimaaruande ja iga nelja aasta tagant koostama kliimapoliitika tegevuskava, mis kirjeldab meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Rootsi kliimapoliitika raames on määratud järgmised vaheetapid:

 2020. aastaks: heide peab olema vähemalt 40% madalam kui 1990. aastal.  2030. aastaks: heide peab olema vähemalt 63% madalam kui 1990. aastal.  2040. aastaks: heide peab olema vähemalt 75% madalam kui 1990. aastal

Need eesmärgid kehtivad sektoritele, mis ei ole hõlmatud ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS), nagu transport, põllumajandus, ehitus ja jäätmed.

Vastavalt kliimaseadusele (2018:1428) peavad 32 riiklikku ametkonda ning kõik maakonna administratsioonid (länsstyrelser) läbi viima kliimariskide ja haavatavuse analüüsi. See sätestab kohustusliku tegevuse tasandi, kus hinnatakse, kuidas kliimamuutused mõjutavad nende vastutusalas olevaid valdkondi ja tulevikku. Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut (SMHI) on määratud koordineerima kliimamuutustega kohanemist riiklikul tasandil. Samuti on SMHI ülesandeks aidata ametkondi, näiteks põllumajandus-, metsandus-, ja tervishoiuasutusi, kohanemisstrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Lisaks töötab kliimakohanemise riiklik eksperdinõukogu (Nationella Expertrådet för Klimatanpassning), mis esitab valitsusele iga viie aasta järel aruande kohanemisstrateegiatest ja arengupotentsiaalidest.

Rootsi keskkonnakoodeks (Miljöbalken, SFS 1998:808) käsitleb kliimamuutusi kaudselt, keskendudes keskkonna kaitsmise üldpõhimõtetele, nagu säästev areng, ressursikasutuse optimeerimine ja energiaefektiivsus. Näiteks teise peatüki üldised kaalutlusreeglid, nagu ettevaatusprintsiip, saastaja maksab põhimõte ja ressursikasutuse põhimõtted, võivad aidata vähendada tegevuste keskkonnamõjusid, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kuigi keskkonnakoodeks ei käsitle kliimamuutusi otseselt, on Rootsis arutatud vajadust kohandada seadusandlust kliimamuutustega toimetulekuks. Näiteks 2021. aasta valitsuse komisjoni aruandes "En klimatanpassad miljöbalk för samtiden och framtiden" (SOU 2021:21) soovitati, et kõik, kes kohaldavad keskkonnakoodeksi nõudeid, peaksid töötama kliimamuutuste minimeerimise nimel. Rootsi on loonud sektoripõhise lähenemise kasvuhoonegaaside heite piiramiseks ja kliimaeesmärkide täitmise hindamise süsteemi, mis tugineb kohustuslikule õigusraamistikule, sektorispetsiifilistele eesmärkidele, aastasele aruandlusele ja iseseisvale hindamisele. KHG vähendamise eesmärgid kehtivad sektoritele, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), nagu transport, põllumajandus, ehitus ja jäätmed. Sektoritevahelise tasakaalu tagamiseks on iga sektori jaoks määratud rahastamispiirangud ja täiendavad meetmed, sealhulgas süsiniku eemaldamine, et täita eesmärke. Rootsi suunab oma ELi HKS tulud kliimameetmetesse ja energiaülemineku projektidesse peamiselt siseriiklike algatuste kaudu, nagu programm "Kliimahüpe" ning Bio-CCSi ja transpordi süsinikdioksiidiheite vähendamise erirahastamine. Kuigi tulud ei ole ametlikult sihtotstarbelised, on kõik vahendid eraldatud kliimaga seotud eesmärkidele.

Peamised finantseeritud sektorid ja programmid:

Kliimahüpe (Klimatklivet): see on esimene programm, mis saab märkimisväärse osa heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. See pakub Rootsi Keskkonnakaitseagentuuri juhtimisel rahalist toetust kohalikele ja piirkondlikele

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 15

investeeringutele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks erinevates sektorites.

Bio-CCS (süsiniku kogumine ja säilitamine) programm: Rootsi valitsus plaaniv eraldada bio-CCS-projektidele 36 miljardit Rootsi krooni (umbes 3,3 miljardit eurot). Vahendeid jagatakse vähempakkumiste kaudu, et toetada osalejaid, kes suudavad koguda ja säilitada biogeenset süsinikdioksiidi madalaima hinnaga.

Transpordisektor: Rootsi sotsiaalne kliimaplaan, mille Euroopa Komisjon on heaks kiitnud, keskendub täielikult transpordisektorile. See koondab üle 500 miljoni euro, et aidata maapiirkondade haavatavatel majapidamistel ja mikroettevõtetel lubada endale elektriautosid ja keskkonnasõbralikke transpordivõimalusi. Seda rahastatakse nii uue ETS2 tuludest (sotsiaalse kliimafondi kaudu) kui ka riiklikest sissemaksetest.

Keskkonnamõju hindamine on reguleeritud keskkonnakoodeksi ja keskkonnamõju hindamise määrusega (Förordning 2017:966). Need määrused kehtestavad, millised tegevused ja projektid peavad kohustuslikus korras läbima KMH, lähtudes tegevuse liigist, suurusest ja võimalikest keskkonnamõjudest.

Rootsis käsitletakse olulist kliimamõju (betydande klimatpåverkan) ning kliimamõjude ja -riskide põhjal keskkonnamõju hindamise (MKB) või strateegilise keskkonnahindamise (SMB) koostamise nõuet üldise keskkonnamõju osana, nagu Eestiski. Keskkonnahindamises (MKB) tuleb hinnata nii KHG heidet kui ka muid võimalikke kliimaga seotud keskkonnamõjusid (näiteks mõju süsiniku sidumisele (kolsänknas). Strateegilises keskkonnahindamises peab kliimaarvestus hõlmama:

 kliimamuutuste piiranguid (näiteks KHG heide, süsinikku siduvate alade

kaotus või taastamine),  kohanemist kliimamuutustega (näiteks riskid, mis mõjutavad kavandatavat

plaani või tegevust) ning kliimariske, mis mõjutavad kavandatavat tegevust nii lühi- kui pikaajaliselt.

Rootsis ei ole kliimamõjude puhul nimetatud konkreetseid sektoreid ega künniseid, mis automaatselt käivitaksid hindamise. Samas põhineb Rootsi kliimariskihindamise süsteem laial kaasamistasandil ja koosneb paljudest vastutajatest – alates riiklikest ametkondadest ja planeerimisest kuni kohaliku omavalitsuse ja omaniku tasandini. Ei ole ühte universaalset metoodikat, aga on selge ülesehitus ja tööriistad:

 Riiklike analüüside ja kohustuslike aruannete kaudu tagatakse vastutus ja

plaanide koordineeritus.  Keskkonnakoodeks nõuab kliimamõjude ja riskide integreerimist

strateegilisse keskkonnahindamisse.  Kohalikul tasandil toetavad tööriistad ja kaardistused riskipõhiste otsuste

tegemist.  Tulevikus aitab riiklik riskiaruanne (kavas läbi viia aastal 2026) siduda sektori-

ja omavalitsuse strateegiad ühtseks raamistikuks.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 16

2.4 Taani

Taanis on olulise kliimamõju arvestamine loamenetluses (miljøvurdering/miljøgodkendelse) selgelt reguleeritud nii seaduse kui ka juhendite tasandil. Kliimamõju on käsitletud nii KMH kui ka keskkonnaloa väljaandmise menetluses. Taani seaduste kohaselt on kliimamõju oluline, kui kavandatav tegevus:

 põhjustab märkimisväärset KHG heidet võrreldes sektori keskmise või riikliku

kliimaeesmärgiga; või  suurendab kliimariski või haavatavust (nt üleujutused, meretaseme tõus,

äärmusilm); või  takistab riikliku kliimaeesmärgi täitmist.

See põhimõte on sätestatud keskkonnalubade seaduse (Miljøvurderingsloven) §-de 6 20 lõigetes ning kliimaseaduse (Klimaloven) §-des 1 ja 3.

Taani praktika on pigem juhtumipõhine - Taani KMH-süsteem ei toimi pelgalt üldiste riiklike künniste komplektina:

 KMH direktiivi lisa I-projektid nõuavad alati KMH-d;  KMH direktiivi lisa II-projektide puhul tehakse eelhindamine juhtumipõhiselt.

Samas on Taanis teatud sektorites selge praktika/õigusaktidega seotud künnised (eriti loomakasvatus/loodusvarad ning suured maismaa-/meretuuleenergia projektid).

Kliimaga kohanemise seadus (Klimatilpasningsloven, 2012, uuendatud 2020) kohustab arvestama kliimamuutuste mõju kõigis riiklikes ja kohalikes otsustes, sh planeeringutes ja lubades. KMH seadus (Miljøvurderingsloven, konsol. nr. 1976/2021) nõuab kliimamõju hindamist ja selle olulisuse määratlemist igas KMH-s. Keskkonnakaitse seadus (Miljøbeskyttelsesloven, konsol. nr. 1218/2023) reguleerib saasteainete ja KHG heite piiranguid ettevõtetele. Kliimaseadus (Klimaloven, nr. 965/2020, muudetud 2023) sätestab heite 70% vähendamise eesmärgi aastaks 2030 (võrreldes 1990 tasemega) ja kliimaneutraalsuse 2050. aastaks.

Taani Keskkonnaagentuuri (Miljøstyrelsen) ja Energiaagentuuri (Energistyrelsen) juhendite järgi toimub kliimamõju olulisuse hindamine alljärgnevalt toodud sammudena:

1. Heite kvantifitseerimine: tehakse CO₂ekv arvutused kogu elutsüklis (ehitus,

tegevus, transport) vastavalt juhendile (Miljøvurderingsvejledning (2023), peatükk 7.1). Oluliseks loetakse, kui kavandatav tegevus põhjustab > 25 000 tCO₂ekv/a või > 0,05% riiklikust süsinikueelarvest vastavalt Energistyrelsen, 2022. a. juhendile

2. Kliimariski hindamine: Tuleb analüüsida, kas projekt on haavatav kliimamuutustele (üleujutus, torm, soojus) vastavalt kliimakohanemise seadusele (Miljøvurderingsloven § 20(1)(4))

3. Leevendusmeetmete kirjeldus: Projektis peab esitama CO₂ vähendamise ja kompenseerimise meetmed vastavalt Keskkonnameti juhendile (Miljøstyrelsen, 2023).

4. Kvalitatiivne olulisuse hinnang antakse mõju skaalal: väheoluline/mõõdukas/oluline/väga oluline vastavalt KMH juhendi § 7.2.2.

Kokkuvõttes loetakse Taanis oluline kliimamõju selliseks, mis:

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 17

 põhjustab > 25 000 tCO₂ekv/a või > 0,05 % riiklikust süsinikueelarvest,  suurendab kliimariski piirkonnas, või  takistab kliimaseaduse eesmärkide saavutamist.

Luba ei anta, kui mõju ei ole piisavalt leevendatud või kompenseeritud. Kõik planeeringu- ja keskkonnaloa otsused peavad sisaldama selget põhjendust kliimamõju kohta.

Alates 2026. aastast kompenseerivad Taani arendajad negatiivseid kliimamõjusid peamiselt uute täiendatud ehituseeskirjade (BR18) ja uute turupõhiste bioloogilise mitmekesisuse vahendite range järgimise kaudu. Regulatiivne keskkond on nihkunud vabatahtlikult "kompenseerimiselt" kohustuslike olelusringi hindamiste (LCA) ja otseste heite piirmäärade poole.

Kohustuslikud heitkoguste piirnormid (BR18)

Alates 2026. aastast peavad arendajad täitma rangelt kehtestatud CO₂ekv (süsinikdioksiidi ekvivalent) künniseid, et saada ja säilitada lubasid:

 Uusehitised ei tohi ületada keskmist piirmäära 7,1 kg CO₂ekv/m²/ aastas.  Ühepereelamutele ja ridaelamutele on seatud rangem piirmäär 6,7 kg

CO₂ekv/m²/aastas.  Väikeste puhkemajade (<150 m²) puhul on piirang 4,0 kg CO₂ekv/m²/

aastas.  Ehitusetapi spetsiaalne piirmäär on 1,5 kg CO₂ekv/m²/aastas. See kehtib

konkreetselt kohapealse ehitustegevuse, sealhulgas materjalide transpordi ja jäätmete käigus tekkida võivale KHG heitele.

KHG heite kompenseerimine looduspõhiste lahendustega ja krediitidega

2026. aastal käivitus Taani bioloogilise mitmekesisuse krediiditurg, mis võimaldab ettevõtetel investeerida tõestatud looduspositiivsetesse tegevustesse, et kompenseerida ökoloogilise seisundi halvenemist enda tegevuse tagajärjel . Taani kliimametsafondi (Klimaskovfonden) kaudu saavad arendajad osta süsiniku vähendamise ja eemaldamise krediite projektidest, millega istutatakse uusi metsi või muudetakse süsinikurikkad madalad mullad märgaladeks.

2.5 Ühendkuningriik

Ühendkuningriigis (UK) peetakse kliimamõju olulisuse väljaselgitamist planeeringu ja loa andmise lahutamatuks osaks.

Luba ei anta, kui:

 heited on märkimisväärsed ja leevendusmeetmed ei ole piisavad;  projekt on vastuolus riikliku 2050. a süsinikuneutraalsuse eesmärgiga.

Oluline kliimamõju tähendab UK kontekstis mõju, mis võib takistada riikliku süsinikueesmärgi täitmist või suurendab kliimariski piirkonnas märkimisväärselt.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 18

UK kliimamõju arvestamisel õiguslikus raamistikus on 3 taset:

1. Põhiseaduslik tase (Environmental Impact Assessment Regulations 2017

(Inglismaa), The Town and Country Planning (EIA) (Scotland) Regulations 2017, EIA (Wales) Regulations 2017, The Planning (EIA) Regulations (Northern Ireland) 2017), kus kõigis halduspiirkondades on üle võetud ELi direktiivi 2014/52/EL nõue arvestada kliimamuutusi ja kliimaga seotud mõjusid.

2. Riiklik strateegiline tase (UK Climate Change Act 2008), mis seadustab süsinikuneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ja CO₂ekv eelarved ja loob aluse kliimamõju kui olulise keskkonnamõju hindamisele.

3. Ruumiplaneerimise tase (Planning and Compulsory Purchase Act 2004, National Planning Policy Framework (NPPF, 2023 versioon)), kus on nõutud, et kõik planeeringud ja nende KMH-d/SMH-d arvestavad süsinikuheidet ja kliimariski.

UK KMH protsessis ei ole seatud üht ainsat kindlat CO₂ künnisväärtust, vaid olulisust hinnatakse kontekstipõhiselt, tuginedes riiklikus planeerimisjuhises (Planning Practice Guidance – Climate Change, 2023) toodud kriteeriumidele, mis on lühidalt esitatud tabelis 3.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 19

Tabel 3. Ühendkuningriigi riiklikus planeerimisjuhises toodud kriteeriumid olulise kliimamõju hindamiseks.

Kriteerium

Otsene KHG heide

Kirjeldus

Kui kavandatav tegevus põhjustab olulise otsese KHG-de heite (nt üle 50 000 tCO₂ekv/a), loetakse see potentsiaalselt oluliseks.

Kaudne heide ja elutsükli mõju

Arvestatakse ka ehitusmaterjalide, energiatarbe, transpordi ja tegevuseaegse heite mõju.

Võrdlus riikliku süsinikueelarvega

Projekti mõju hinnatakse osana UK süsinikueelarvest (Carbon Budget), nt kui projekt tarbib > 0,1% eelarvest, peetakse mõju oluliseks.

Kliimariski ja vastupanuvõime mõju

Kas projekt on haavatav kliimamuutustele (tõusvad temperatuurid, üleujutused)? Kui jah, peab hindamine käsitlema ka kliimariski mõju.

Eelnev koondmõju (cumulative impact)

Kui piirkonnas on mitu süsinikumahukat tegevust, hinnatakse nende kumulatiivset mõju koos.

Tegevusega kaasneda võiva kliimamõju olulisuse hindamine toimub neljas etapis:

1. KHG emissioonide kvantifitseerimine (mõjuala 1–3, CO₂ekv/a) 2. Võrdlus lähteolukorra ja riikliku eelarvega 3. Kvalitatiivne olulisuse hinnang (madal/mõõdukas/kõrge) 4. Leevendusmeetmete analüüs (leevendamine ja järelejäänud mõju)

Lähtuvalt käimasolevast protseduurist rakendatakse kliimamõjude hindamisel ühte või mitut allpoolnimetatud juhendit:

 IEMA Guidance: Assessing Greenhouse Gas Emissions and Significance

(2022)  Planning Practice Guidance – Climate Change  Greenhouse gas reporting: conversion factors  UK Climate Change Risk Assessment 2022  Climate-related financial disclosures for companies and limited liability

partnerships (LLPs)

IEMA (Institute of Environmental Management & Assessment) juhend soovitab kasutada suhtelise olulisuse (relative significance) lähenemist: „Oluline kliimamõju on selline, mis takistab riikliku või piirkondliku süsinikueesmärgi saavutamist või nõuab leevendusmeetmeid eesmärgi saavutamiseks.”

UK-s on olulise kliimamõju arvestamine loamenetluses (development consent/environmental permit/planning permission) lahutamatu osa nii planeeringu- kui

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 20

ka keskkonnalubade andmise protsessist. Seda tehakse kolmes peamises menetlusliigis, sõltuvalt tegevuse iseloomust ja mahust:

Planeeringu- ja arendustegevuse lubade menetlus

Õiguslikuks aluseks on Town and Country Planning Act 1990, Planning Act 2008 (Nationally Significant Infrastructure Projects – NSIP), EIA Regulations 2017 ja National Planning Policy Framework (NPPF, 2023).

Kliimamõjude hindamisel peavad kõik projektid, millel võib olla oluline kliimamõju, läbima KMH protsessi enne loa andmist. Kohalik või riiklik planeerimisasutus (nt Planning Inspectorate või Local Planning Authority) ei tohi anda luba, kui kliimamõju on oluline ja leevendusmeetmed ei ole piisavad, et tagada vastavus UK kliimaseaduses (Climate Change Act, 2008) toodud KHG vähendamise eesmärkidele.

Hindamise käigus viiakse läbi järgmised tegevused:

 KHG heite analüüs (vastavalt IEMA ja teistele juhistele).  Kliimariski ja kohanemisvõime hindamine (nt üleujutus, kuumalaine,

meretaseme tõus).  Leevendusmeetmete planeerimine – peab näitama, kuidas projekt viib

kasvuhoonegaaside heite vähendamiseni või kompenseerimiseni.  Kvantitatiivne olulisuse hinnang (nt kui heide ületab 50 000 tCO₂ekv/a, on see

olulise mõjuga).

Praktikas tähendab see, et planeeringu kehtestamise otsuses tuleb selgelt näidata, kuidas kliimamõju on arvesse võetud ja millised meetmed tagavad süsinikuneutraalsuse põhimõtte järgimise. Kui mõju jääb oluliseks ka pärast leevendamist, tuleb otsust põhjendada riikliku süsinikueelarve kontekstis.

Keskkonnalubade menetlus

Loamenetluse õiguslikeks alusteks on Environmental Permitting (England and Wales) Regulations 2016; Environmental Protection Act 1990 ja The Climate Change Act 2008. Neid rakendavad regionaalsed keskkonnagentuurid: Environment Agency (EA) Inglismaal, SEPA Šotimaal, NRW Wales’is ja DAERA Põhja-Iirimaal.

Lubade menetluses hinnatakse kliimamõju osas järgmist:

 Otseseid (mõjuala 1) kasvuhoonegaaside heiteid (CO₂, CH₄, N₂O).  Energiakasutuse tõhusust (parim võimalik tehnoloogia).  Kliimariski ja üleujutuse ohte (üleujutuseriski hinnang).

Kui tegevus kuulub ELi HKS või UK KHS süsteemi alla, loetakse kliimamõju juba osaliselt arvestatuks, kuid see ei välista täiendavat KMH-kohustust.

Luba antakse vaid siis, kui projekti KMH aruandes näidatakse, et heited on minimeeritud tehniliselt ja majanduslikult teostatava tasemeni ning kliimariski maandamiseks on olemas kohanemismeetmed (nt kõrgemad vundamendid, tormivee juhtimine, energiavarustuse kindlus).

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 21

Suuremahulised infrastruktuuriprojektid

Menetluse õigusliku aluse sätestavad planeerimisseadus (Planning Act 2008, Part 5) ja vastava riikliku poliitika rakendusakti (National Policy Statement NPS EN-1 to EN-6, 2023) uuendused.

Eripäraks on võrreldes kahe eelneva protseduuriga see, et kõik suuremahulised infrastruktuuriprojektid (nt elektrijaamad, suured teed, lennujaamad) vajavad ehitusluba. Kliimamõju on juba ette määratletud olulisena, mis tähendab, et seda hinnatakse automaatselt põhjalikult. Planeerimissekretär ei tohi anda luba, kui projekt ei ole kooskõlas kliimaseaduses sätestatud süsinikuneutraalsuse eesmärgiga.

2.6 Saksamaa

Keskkonnamõjude hindamise (Gesetz über die Umweltverträglichkeitsprüfung, lühend UVP-Änderungsrichtlinie 2014/52/EU) raames on Saksamaa Liitvabariigis alates 2014. aasta muudatusest sätestatud, et hinnata tuleb mitte ainult traditsioonilisi keskkonnamõjusid (nt õhk, vesi, bioloogiline mitmekesisus jms), vaid ka mõjusid kliimale („Klima“) ning projekti/võimaliku planeeringu vastuvõtlikkust kliimamuutuste riskidele (nt üleujutused, tugevad sademed, kuumalaine).

Seega kliimamõju tähendab laiemalt nii: a) heitkoguste või muude kliimamuutusi soodustavate mõjude arvestamist või b) projekti hindamist kliimamuutustega kaasnevate negatiivsete mõjude suhtes: kas projekt on vastuvõtlik tulevastele kliimariskidele ning kas projekti elluviimine ka suurendab neid riske.

“Oluline” (saks k. signifikant/erheblich) on mõiste, mida tuleb tõlgendada konteksti- ja juhtumipõhiselt: kas mõju on piisavalt suur/tähtis (või potentsiaalselt suur), et nõuda põhjalikumat hindamist ning sobivaid leevendusmeetmeid. Täpne formaalne definitsioon “olulisele kliimamõjule” seadusandluses puudub: seadus (UVPG) ei sisalda konkreetset kvantitatiivset heite või muu mõju künnist, mille ületamisel klassifitseeritakse mõju automaatselt olulisena. Selle asemel on nõue, et iga projekti tuleb hinnata juhtumipõhiselt, võttes arvesse selle iseloomu, asukohta, tundlikkust ja võimalikku riski.

Seega ei ole oluline kliimamõju Saksamaal riiklikul tasandil ühtse arvulise väärtusena defineeritud, vaid sõltub hindamisprotsessi tulemusest: kas heide, riskid või nende kombinatsioon võivad viia märkimisväärse negatiivse mõju või ohuni.

2.6.1 Normatiivne raamistik ja kuidas kliimamõjusid hinnatakse

Olulised regulatsioonid ja dokumendid:  Saksa KMH määrus (Gesetz über die Umweltverträglichkeitsprüfung - UVPG)

kodifitseerib KMH protsessi ning tagab, et KMH hõlmab lisaks tavalistele keskkonnateguritele ka kliimat kui üht hinnatavat faktorit.

 Analüüsid ja juhendid: näiteks Umweltbundesamt (UBA) uuring “CLIMATE CHANGE – UVP-Änderungsrichtlinie 2014/52/EU und Klimawandel”, nõuab, et nii projekti mõju kliimale kui ka tegevusele avalduvaid kliimamuutuste riske (nt üleujutused, tormid, tugev sademete hulk) peab KMH-s arvestama.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 22

Hindamisprotsess koosneb järgmistest etappidest:

1. Eelhindamine - juba varases faasis tuleb hinnata, kas projekt “võib avaldada olulist mõju” keskkonnale (sh kliimale). Kui võimalik mõju ei ole välistatav, viiakse läbi põhjalik KMH.

2. KMH (UVP-bericht) käigus viiakse läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mis hõlmab ka: planeeringu/rajatise heitkoguseid, energiakasutust, mõju kohalikule kliimale (nt mikrokliima, lokaalne soojenemine), kuid samuti riskianalüüsi: kas hooned/infrastruktuur on vastuvõtlikud kliimamuutuse tagajärgedele (nt üleujutused, tugevad sademed, tormid, liustiku sulamine, veetaseme tõus jms).

3. Õiguse ja regulatiivse normatiivse nõuete vastavuse kontroll - projekt peab olema kooskõlas ka sektorispetsiifiliste nõuetega (nt veemajandus, infrastruktuur, ehitusnormid, veekaitse jm), ning neid hinnatakse nüüd kliimamuutuste kontekstis: kas normid, mis kehtisid “vana kliima” tingimustes, on jätkuvalt adekvaatsed uue kliima ja riskide kontekstis.

4. Lõppotsus/luba + võimalikud kohustused - vastavalt KMH tulemusele võib loaandja nõuda kohandusi, leevendusmeetmete rakendamist, riskimaandamist jne; ja kui riskid on liiga suured, siis ei lubata projekte ellu viia.

Seega kliimamõjude arvestamine ei ole eraldiseisev protsess, vaid integreeritud osa keskkonnamõjude hindamisel - nii heitkoguste kui ka kohanemise aspektis.

2.6.2 Künnisvõimsused, millal loetakse mõju "oluliseks"

Saksamaal puudub heterogeenne või riiklik üleriigiline künnis - st ei ole üldist CO₂ heite künnist, mille puhul klassifitseeritakse kõik heitjad automaatselt olulisteks kliimamõju allikateks. Hindamine on alati juhtumipõhine.

Kuigi see annab teoreetiliselt vabaduse arvestada konteksti (asukoht, regionaalne tundlikkus, riskid), tähendab see ka suurt ebakindlust ja erisusi rakendamise praktikas - erinevad mõjuhinnangud võivad viia väga erinevate järeldusteni. Saksamaa eri liidumaades on halduspraktikas kasutusel mitmeid metodoloogilisi lähenemisi kliimamõju arvestamiseks KMH läbiviimisel: näiteks riskikaardistused (üleujutused, tormid, liikumised), klimatoloogilised- ja sademete stsenaariumid, ohutegurite integratsioon infrastruktuuri planeerimisel jne, kuid puudub ühine standard, mida peab igal liidumaal/regioonis järgima.

Seega on Saksamaa “künnisvõimsused” pigem kvalitatiivsed (riski suurus, tundlikkus, kontekst) kui kvantitatiivsed (nt üle X tonni CO₂ = oluline mõju). Selline regulatiivne lahendus annab paindlikkuse ja eri valdkondade (transport, ehitus, energia, vee- ja maastikuhaldus jne) eriilmeliste projektide hindamisel saab kliimamuutuste mõju arvesse võtta nii heitkoguste, riskide kui ka kohanemise vajadust arvestades, lähtudes kohapealsetest tingimustest. Samas, kuna puudub ühtne künnis või standard, sõltub hindamise tulemus tugevalt ekspertide valikutest, hindamismetoodikast ja õiguspraktikast.

“Oluline kliimamõju” on juhtumipõhine hinnang, mitte eeldefineeritud kvantitatiivne kategooria. Hinnatakse nii projekti mõju kliimale (heited, energiakasutus, mikrokliima jt) kui ka projekti vastuvõtlikkust kliimamuutustest tulenevatele riskidele. ELi direktiivi muudatus aastast 2014 koos Saksamaa UVPG-ga loovad selleks regulatiivse aluse. Lisaks on olemas valdkondlikud juhendid, mida koostab ja mille täitmist jälgib föderaalne keskkonnaamet (Umweltbundesamt (UBA). Puuduvad riiklikud standardid ja künnised heitkoguste või mõjude osas - kõik sõltub projektist, kontekstist, asukoha tundlikkusest ning valitud hindamismetoodikast.

Allpool on tabelina esitatud vaatluse all olnud riikide KMH regulatsioonide võrdlus.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 23

Tabel 4. Valitud riikide erinevused olulise kliimamõju määratlemisel KMH ja lubade menetluses võrreldes Saksamaa Liitvabariigiga

Riik Saksamaa

Kliimamõju käsitlus KMHs Kliimamõju on osa „õhust ja kliimast“; hinnatakse nii heidet kui kliimamuutuste mõju projektile

Olulisuse määratlemis e lähenemine Kvalitatiivne hindamine PVT, kooskõla kliima- eesmärkidega , kumulatiivne mõju

KHG heite künniste olemasolu Ei ole CO₂ künniseid; kasutatakse sektoripõhiseid PVT võrdlusi

Erinevused Saksamaa süsteemist –

Soome Kliimamõju kohustuslik osa KMHs; käsitletakse nii heidet kui vastupanu- võimet kliima- muutustele

Kombineeritu d kvantita- tiivne ja kvalitatiivne; kasutatakse CO₂ bilanssi ja tundlikkuse hindamist

Ei ole õiguslikke künniseid, kuid praktikas >25 kt CO₂/a loetakse oluliseks

Lisab kliimariski ja vastupanu- võime (haavatavus e) hindamise eraldi etapina

Rootsi Kliimamõju hinnatakse kui osa õhu- ja energia- kasutuse mõjudest; nõuab kooskõla riikliku kliima- poliitikaga

Kvalitatiivne; hinnatakse panust riiklikku netoheite vähenda- misse ja süsiniku- neutraalsuse eesmärki

Ei ole kindlaid numbrilisi piire, kuid keskkonna- amet soovitab kvantifitseerida >50 kt CO₂/a projektid

Rootsi lisab hindamis- kriteeriumiks „kas projekt toetab kliima- neutraalsuse saavutamist“

Taani Kliimamõju osa KMHs ja loamenetluses; hinnatakse nii KHG heidet kui süsiniku- sidumise muutust

Poolkvalitatiiv ne: kas mõju suurendab või vähendab Taani 70% vähendamise eesmärgi saavutamist

Ei ole ühte üldkehtivat künnist, kuid KMH juhend toob välja tüüpilised „olulise mõju“ juhtumid (>25 kt CO₂/a)

Hindamine seotakse otse riikliku kliima- eesmärgiga (70% vähenda- mine 2030)

Läti Kliimamõju hinnatakse eraldi komponendina alates 2023. aastast; kohustuslik kasvuhoone- gaaside analüüs

Kvalitatiivne koos kvantitatiivse alusarvutuseg a; oluline, kui projekt muudab oluliselt piirkondlikku KHG bilanssi

Juhendis soovituslik künnis: >10 kt CO₂ekv/a loetakse „potentsiaalsel t oluliseks“

Läti on ainus, kus juhendis toodud arvuline suunis (10 kt CO₂ekv/a)

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 24

Ühend- Kliimamõju Kvalitatiivne, Puudub Lisab nõude kuning- hinnatakse kuid kasutab seaduslik hinnata mõju riik kohustuslikult kvantifit- künnis, kuid riiklikule

kui osa seeritud CO₂ praktikas >25 kliimaneutra õhumõjudest bilanssi ja kt CO₂/a alsuse ja süsiniku- võrdlust käsitletakse teekonnale jalajäljest kliima- olulisena ja tuua välja

neutraalsuse „heite- eesmärgiga vähenduse

alternatiivid“

3. Olulise kliimamõju määratlemine

Leiame, et olulise kliimamõju määratlus on mõistlik defineerida seadusega. Arvestades kliimavaldkonnas toimuvaid seadusandlike protsesse, on kõige mõistlikum määratleda see kliimakindla majanduse seaduses, mille eelnõu Kliimaministeerium ette valmistab. Ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tuleb olulise keskkonnamõju määratlus senisest selgemini sõnastada.

Olulise kliimamõju piiritlemiseks vajalikud künnis- või sihttasemed, eriti mis puudutab tegevusega kaasneva otsese KHG heite mõju riiklike kliimaeesmärkide täitmisele, on tõenäoliselt kõige sobilikum sätestada kliimakindla majanduse seadusega antava delegatsiooni alusel kliimapoliitika eest vastutava ministri määrusega. Kehtivatest KMH/KSH elluviimist reguleerivatest määrustest on sobilikem täiendada keskkonnaministri määrust nr 34 “KMH aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded”, lisades sinna künnistasemed, millest alates loetakse tegevusega kaasnevat kliimamõju oluliseks. Samuti võiks määrusesse lisada,kuidas täpsemalt hinnata eri künnistasemete alla käivate tegevuste kliimamõju, lähtudes nende eeldatavast mõju suurusest. Künnistasemete kehtestamise delegeerimine kliimapoliitika eest vastutavale ministrile (mitte seadusega kehtestamine) on mõistlik, arvestades et riiklikke kliimaeesmärke uuendatakse perioodiliselt lähtuvalt vajadusest püsida 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise trajektooril.

Arvestades teiste riikide kogemust, rahvusvahelist praktikat ja Eesti huvigruppide tagasisidet siinse töö osana korraldatud kaasamisseminaril soovitame sõnastada olulise kliimamõju järgmiselt:

Olulise kliimamõjuga tegevus on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille käigus heidetakse välisõhku kasvuhoonegaase või vähendatakse kasvu- hoonegaaside sidumist mahus, mis ületab kehtivaid künnistasemeid [või mis vähendab kliimakindlust erakorralise kliimasündmuse riskiga aladel].

Olulise kliimamõju sõnastusettepanekus on kandiliste sulgudega eraldatud lauseosa, mille võib vajadusel ära jätta või ümber sõnastada lähtuvalt sellest, millisesse normdokumenti olulise kliimamõju künnistase(med) sisse viiakse ja kas olulise kliimamõju all peab seadusandja vajalikuks arvesse võtta ka haavatavust kliimamuutustele. Nimelt tõid mitmed kaasamiskoosolekul osalejad esile, et õigusselgust silmas pidades peaks kliimamuutuste leevendamise (mitigation) hoidma lahus kliimamuutustega kohanemisest (adaptation).

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 25

3.1 Olulise kliimamõju künnistasemed ja eri tasemete rakendamisel mõjutatud sektorid ja ettevõtted

Keskkonnamõju ja strateegilise keskkonnamõju hindaja, keskkonnakaitseloa andja ning strateegilise arengudokumendi kehtestaja peavad arvesse võtma järgmisi hindamiskriteeriume, et määrata tegevuse olulisus kliimamõjude seisukohalt:

I. Tegevusega kaasneb KHG heide õhku või süsiniku loodusliku sidumise kadumine

Näited: põletusseadmega tootmise rajamine kui kasutatakse fossiilkütust; Turba või muu loodusvara avakaevandamine, kus hävib süsinikuvaru ja seda siduv biomass; suuremahuline metsa raadamine või lageraie, kus süsinikusidumine oluliselt väheneb; uue tiheasustuse rajamine põllu- või rohumaale.

II. Tegevusega kaasneb kliimariskide suurendamine (haavatavuse lisamine) s.t.

Tegevus toimub aladel, kus esineb (riigi poolt kaardistatud) üleujutus- või erosioonirisk, kuumalainete või tormikahjustuste (erosiooni) oht, veenappus või joogivee kvaliteedirisk

Näited: sadama rajamine kaldaerosiooniga piirkonda; paisu rajamine; uue tiheasustuse rajamine üleujutusohuga alale; õhuliini rajamine maakaabli paigaldamise asemel.

Töö käigus oleme koostanud nimistu nii ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kui jagatud jõupingutuste määruse alla käivatest ettevõtetest ja nende poolt aastatel 2022 ja 2023 raporteeritud KHG heitkogustest. Kui ettevõttes ei peeta heitkoguste üle arvestust ega esitata aruandeid õhku paisatud KHG heitkoguste kohta , nagu JJM alla käivad loomakasvatus- ja põllumajandusettevõtted, siis võtsime arvutustes aluseks ettevõtete keskkonnalubades näidatud maksimaalsed KHG heitkogused. Eesmärk oli saada riiklikus KHG inventuuris toodud sektorite kaupa ülevaade, millised ettevõtted on suurimad KHG õhkupaiskajad ning kui suur on nende võimalik osakaal riigi ja sektori koguheitest. Andmestik on ka aluseks pakutavate olulise kliimamõju künnistasemete eri tasemete rakendamise mõju ehk tundlikkuse analüüsimisel.

2023. aastal oli Eesti KHG heitkogus 12,99 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti. Ilma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita (tuntud ka lühendi LULUCF ehk land use, land use change and forestry järgi) oli heide 10,86 miljonit tonni CO₂ ekv. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide vähenenud 63% võrra (Joonis 1). Võrreldes eelmise aasta andmetega on heitkoguste langus 9% - peamiselt energeetikasektoris toimunud muutuste tõttu. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate tootmisüksuste heitkogus langes ligi 38% võrreldes 2022. aastaga. 2023. aastal tuli suurem osa KHG heitkogusest energeetikasektorist, moodustades koguheitest 29%, järgnes transport 19%, tööstus 18%, maakasutus ja metsandus 16% ning põllumajandus 13%. Hoonete ning jäätmete sektori osakaalud olid oluliselt väiksemad, moodustades vastavalt 3% ja 2% kogu riigi heitkogusest.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 26

Joonis 1. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused 1990–2023. Allikas: Kliimaministeerium

Eestis on olulise kliimamõjuga sektoriteks need sektorid, kus tegutsevad ettevõtted kasutavad enim fossiilkütuseid ja paiskavad õhku KHG: energeetika, hooned, transport ja tööstus, sh eriti põlevkivi kasutav keemiatööstus.

Energeetikasektor on Eestis suurim kasvuhoonegaaside tekitaja - sektori heide moodustas 2023. aastal 29% koguheitest. Energeetika heidet saab vähendada, võttes rohkem kasutusele taastuvenergeetikat. Energeetikaga seotud heitkogused varieeruvad aastast aastasse peamiselt majandussuundumuste, energiaallikate ja ilmastikutingimuste tõttu. 2023. aasta madalama elektrihinnaga ei pääsenud põlevkivist toodetud kõrgete kuludega energia turule. Tänu sellele langesid energeetikasektori heitkogused 7,1 miljonilt 3,7 miljonile tonnile kahe aasta võrdluses. ELi heitkogustega kauplemise süsteem annab fossiilsetest kütustest toodetud elektrile hinna, mis 2023. aastal oli keskmiselt 83 eurot tonni kohta.

Energeetikasektoris on suurimateks KHG heitjateks järgmised ettevõtted:

 Enefit Power OÜ  OÜ VKG Energia  Enefit Green AS  Gren Viru AS  Elering AS  Gren Eesti AS  Gren Tartu AS  OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam

Hoonete sektoris on suurimateks KHG heitjateks järgmised soojust tootvad ettevõtted:

 AS Utilitas Tallinna Soojus  Silpower AS  Gren Tartu AS  AS Utilitas Eesti  Põlva Soojus AS  Gren Viljandi AS

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 27

 Gren Eesti AS  Gren Eesti AS  Danpower Eesti AS  Kuressaare Soojus AS  OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam

Transpordisektori heitkogused moodustavad 2,5 miljoni tonniga 19% Eesti heitkogustest. Andmed näitavad, et kuigi säästlikumate sõidukite osakaal suureneb, siis heitkogused on jäänud varasemaga sarnasele tasemele, kuna sõiduautode läbisõidud suurenevad. Tööga hõivatud Eesti inimestest 59% liikus töö ja kodu vahel autoga. Ühissõidukiga liigub natuke alla viiendiku ning jala ja rattaga samuti alla viiendiku töölkäijatest. Endiselt tehakse linnas palju lühikesi liikumisi autoga. Selle muutmiseks on väga oluline ühistranspordi arendamine ning muude liikumisviiside soodustamine.

Transpordisektoris on suurimateks KHG õhkupaiskajateks lennundus- ja laevandusettevõtted ning suured transpordikütuste ladustus- ja müügiettevõtted:

 Liwathon E.O.S. AS  Muuga Storage Terminal OÜ  Marabu Airlines OÜ  SmartLynx Airlines Estonia OÜ  Klip Marine Shipmanagement Ltd  Amisco AS  HT Shipmanagement OÜ  Welton Enterprises OÜ  Hansa Ship Management OÜ  Arrowstar Trading Petrol Denizcilik A.S.  Nova Gemi Acenteligi ve Denizcilik Ltd. Sti  Dandiship OÜ  Surfina Maritime OÜ  Karewood Management OÜ  Lanemeri OÜ  Invicont OÜ  Sacramento Maritime Company Ltd  Ocean Fleet Management OÜ

2023. aastal moodustas tööstussektor 18% KHG-de summaarsest heitkogusest, kokku 2 294,44 tuhat tonni CO₂ ekv. Võrreldes 2022. aastaga tõusid heitkogused 7%. Võrreldes 1990. aastaga on heitkogused langenud 51%. Põlevkiviõli tootmisest tulevad heitkogused on ekspordi suurenemise tõttu kasvanud võrreldes 1990. aastaga üle 20 korra. 2023. aastal jätkus heitkoguste kasv, moodustades 14% Eesti koguheitest ja 77% tööstussektori heitest. Kasvu tingis põlevkiviõli soodne hind, mis suurendas tootmismahtusid.

Tööstussektoris on suurimateks KHG heitjateks põlevkivikeemia ettevõtted ja fossiilkütuseid sisendina kasutavad paberi- ja ehitusmaterjalitööstuse ettevõtted:

 Enefit Industry AS  VKG Oil AS  Kiviõli Keemiatööstuse OÜ  O-I Estonia AS  AS Estonian Cell  Leca Eesti OÜ  Horizon Tselluloosi ja Paberi AS

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 28

 Räpina Paberivabrik AS  Wieneberger AS

Eestit peetakse tänu liberaalsele maksukeskkonnale ja haritud tööjõule välisinvesteeringutele atraktiivseks (globaalse ligitõmbavusindeksi 2025. aasta edetabelis oli Eesti 146 riigi seas 42. kohal). Sellest hoolimata pole kindlat teadmist võimalike uute suurettevõtete rajamise kohta, mis võiks lähitulevikus oluliselt KHG heitkoguseid suurendada.

Energiasektoris on ettevalmistamisel palju erinevaid projekte maismaal ja avamerel tuuleenergiavõimsuste rajamiseks, mis kõik aitavad energiasektoris fossiilkütuste kasutamisest loobuda. Muutliku taastuvenergia tasakaalustamiseks ja ülekandevõrgu sageduse hoidmiseks on kavas rajada ka fossiilkütustel ja tuumakütusel elektritootmisvõimsusi. Nii on Eesti Energia tütarettevõte Enefit Industry kuulutanud välja hanke, et rajada Narva Balti elektrijaama kompleksi uus gaasil töötav elektrijaam. Hankelepingu eeldatav maksumus on 100 miljonit eurot ning elektrijaam on planeeritud valmima 2028. aastal. 28. aprillil väljakuulutatud hankes tellib ettevõtte elektrijaama, mis on mõeldud elektri ja soojuse koostootmiseks ning sagedusreservide pakkumiseks. Planeeritava elektrijaama koguvõimsus on ligikaudu 100 megavatti. See põhineb gaasikolbmootorite tehnoloogial, kusjuures iga mootori võimsus jääb vahemikku 4–13 megavatti. Jaam peaks töötama peamiselt maagaasil või biometaanil ning suutma kütusena kasutada ka vesinikku. Eesti elektrivõrgu halduri Elering sagedusreservide hankel ainsana kahe gaasielektrijaamaga edukaks osutunud energeetikaettevõte Gren Eesti AS kavatseb ehitada kaks 30 megavatise võimsusega maagaasiküttel elektrijaama - ühe Kohtla- Järvele ja teise Tartusse. 30 MW gaasielektrijaama KHG heide on olenevalt valitud tehnoloogiast ja kasutusajast maksimaalselt 40 000 t CO₂ekv aastas. Kõik kavandatavad maagaasi kütusena kasutatavad gaasielektrijaamad saavad olema olulise kliimamõjuga.

Tööstuse sektoris on Viru Keemia Grupp ASil (edaspidi VKG) kavas rajada Aa külasse puidukeemia toodete kompleks. Väljapakutud kontseptsiooni järgi on tehas biomassi baasil võimeline tootma 0,8 TWh elektrit aastas. Tehase omatarve on 0,3 TWh ja võrku müügiks kavandatakse 0,5 TWh taastuvelektrit aastas. VKG plaanis rajada Eestis esimese tehase, mis võimaldaks plastijäätmeid keemiliselt ümber töödelda ja toota plastiõli. Projekti eesmärk oli anda plastijäätmetele uus elu, vähendada nende põletamist ja ladestamist ning suurendada oluliselt plastijäätmete ringlussevõttu Eestis. Tehas oleks võimaldanud suurendada plastijäätmete ringlussevõttu Eestis seniselt 25 protsendilt ligi 40 protsendini. Praeguseks on projekti arendus peatatud.

Välisinvesteeringute tulek Eestisse sõltub olulisel määral sisemaistest teguritest, nagu taastuvallikatest toodetud elektri kättesaadavus ja hind, aga rahvusvahelistest finantsturgudest ja geopoliitilisest olukorrast. Nii on näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt ettevõtetele jagatavate riigieelarveliste ettevõtlustoetuste eelisvaldkonnad, kus uute tegevussuundade raames nähakse suurimat ekspordivõimekuse kasvu. Need on kohalike ressursside väärindamine, tervisetehnoloogiad, digitehnoloogiad, kaitsetööstus ja kestlikud energialahendused.

Lähtudes ELi taksonoomiamääruste alusel sätestatud juhenddokumentidest (nt. Technical guidance on the climate proofing of infrastructure in the period 2021-2027 (2021/C 373/01), teiste riikide praktikast ja töö käigus kogutud tagasisidelt töö tellijalt ja huvigruppidelt, teeme ettepaneku sätestada kavandatava tegevusega kaasneva

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 29

KHG heite ja maakasutuse muutmisega kaasneva loodusliku süsinikusidumise kadumise sihttasemeks 20 000 tonni CO₂ekv aastas, millega võrdse või suurema koguse puhul tuleb KMH ja KSH käigus läbi viia põhjalik kliimamõju hindamine, mis sisaldab tegevuse kogu olelusringi KHG heite inventuuri.

Kavandatava tegevuse puhul tuleb loa taotluses esitada selle tegevusega kaasnev kasvuhoonegaaside heite või loodusliku süsinikusidumise vähenemise aastakogus. Seda näitajat võrreldakse kehtestatud künnisväärtusega, et otsustada, kui põhjalik mõjuhindamine on vajalik. Arvesse võetakse ainult mõjuvaldkonna 1 heidet, s.t tegevuse käigus kütuse põletamisel või tootmisprotsessis välisõhku paisatud kasvuhoonegaaside heidet ning maakasutusega seotud tegevuste tõttu vähenevat looduslikku süsinikusidumist. Lisaks tuleb loa taotluses esitada otsustajale teave selle kohta, kas tegevus asub kliimariskiga alal.

Taksonoomiamääruse alusel tähendab >20 000 t CO₂ekv heide kohustust läbi viia mõjuvaldkonna 3, s.t. olelusringipõhise, kvantitatiivse ja võrdleva kliimamõju hindaminse koos KHG heite vähendamise kava esitamisega; vastasel juhul ei loeta tegevust taksonoomiakõlbulikuks. Olelusringipõhine hindamine (LCA) sisaldab endas „hällist väravani“ (cradle-to-gate) või „hällist hauani“ (cradle-to-grave) tegevuste mõjuanalüüsi, mis hõlmab: tooraine varumise ja kohaletoimetamise, tootmise, toote tarnimise, kasutuse ning kasutusjärgse etapiga kaasnevat heidet. Hindamine katab kumulatiivse kliimamõju kogu elutsükli jooksul ja peab sisaldama ka võrdlust sektoris kehtiva parima võimaliku tehnoloogiaga (PVT).

Taksonoomiamäärustes on toodud metoodilise alusena järgmised standardid: GHG Protocol; ISO 14064-1 ja ISO 14067, neis kõigis lähtutakse olelusringi lähenemisest. Kui kavandatavale tegevusele keskkonnakaitseloa või ehitusloa taotlemisel esitatud andmetest lähtub, et selle elluviimisega kaasneb KHG heite õhkupaiskamine või loodusliku süsinikusidumise kadu mahus, mis on võrdne või ületab kehtestatud numbrilise künnisvõimsuse, siis see ei tähenda, et loa taotlus lükatakse tagasi või loa väljaandmisest keeldutakse. See annab otsustajale suunise, millises mahus (millise metoodikaga) tegevuse KMH või planeeringu KSH käigus tuleb kliimamõju hinnata. Ka Eesti Keskkonnaõiguse Keskuse väljaantud „Soovitused kliimamõju hindamiseks KSHs ja KMHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes“ soovitab KHG heitkoguste hindamisel kasutada GHG Protocol metoodikat kui rahvusvaheliselt enim kasutatavat.

Võttes eeskujuks Soome praktika, kuna asume sarnases geograafilises tsoonis ja majandusruumis, soovitame LULUCF sektori alla käiva tegevuse käigus maakasutuse muutmisega kaasneva olulise kliimamõju künnisväärtuseks loodusliku sidumisvõime ala kadu, mis on võrdne või suurem kui 10 ha.

Loodusliku ala süsinikusidumise võime kaob näiteks metsa raadamisel, lageraiel, avakaevandamisel, ehitamistegevuse tagajärjel. Riikliku KHG inventuuri turba kaevandamise heite arvutamisel kasutatud eriheite koefitsientide järgi (National Inventory Document, NID 2025; Eesti riigipõhised heitekoefitsiendid, tabel 6.26) on turbatootmisala ühe hektari hinnanguline KHG heide 6,47 tonni CO₂ekv aastas.

Esitame ka ettepanekud võimalikeks künnistasemeteks eri sektoritele, kui seadusandja peab vajalikuks rakendada künnistena suhtarvu üleriigilisest riiklikust või sektori eesmärgist. Kuna ELi ühtses kliimapoliitikas on kokku lepitud kliimaneutraalsuse saavutamises 2050. aastaks ning selle eesmärgi saavutamise trajektooril püsimiseks nähakse ette vahe-eesmärgid ka aastateks 2035, 2040 ja 2045, on põhjendatud

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 30

määrata olulise kliimamõju künnisväärtus suhtarvuna riiklikust KHG vähendamise tasemest. See väldib vajadust muuta künnisväärtust iga uue ja rangema siseriikliku kliimaeesmärgi kehtestamisel. Nii muutub olulisuse tase automaatselt koos eesmärgi muutumisega.

Alljärgnevas tabelis (Tabel 5) on toodud KHG heitkoguste absoluutväärtused olulise kliimamõju määratlemise künnistasemetel, mis seatakse poliitikavaldkonnale või sektorile suhtarvuna kliimakindla majanduse seaduse eelnõus toodud vastava sektori KHG heite vähendamise eesmärkidest. Tabeli päises on välja toodud ka sektorite nimetused, millele nimetatud suhtarvuna seatud künnis rakenduks.

Vastava sektori künnisväärtuse suhtarv on määratud sektori eesmärgist lähtudes, eeldusel et kõiki ettevõtteid koheldakse võrdselt ning et sektori suhtarv oleks absoluutväärtusena sama või võimalikult lähedane käesolevas töös ELi taksonoomiamääruste rakendamise juhendi alusel välja pakutud olulise kliimamõju määratluse künnistasemele, mis on 20 000 t CO₂ ekv/aastas.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 31

Tabel 5. 2030. aasta sihid absoluutarvuna ja võimalikud suhtarvuna esitatud künnistasemed sektoritele lähtuvalt 2022. a heitest ja kliimakindla majanduse seaduse eelnõus toodud sektorite KHG vähenduse eesmärkidest.

KHG heide 1990 (Mt)

KHG heide 2022 (Mt)

KHG heide 2023 (Mt)

2030 sihid (Mt)

0,1%, riigi sihist kui sektori siht puudub (t)

0,5% sektori sihist (t) Energeet ika

1% sektori sihist (t) Transport põllu- majandus.

5% sektori sihist (t) Hooned, tööstus, jäätmed

Eesti kokku (koos LULUCF)

35,3 14,35 12,9 13,0 10 300 65 000 130 000 650 000

HKS 8,41 5,3 3,5 - 4 4 000 20 000 40 000 200 000 JJM 5,7 5,6 4,9 4 900 24 500 49 000 245 000 Lennundus 0,005 0,006 Selgub - - - - LULUCF -4,98 0,2 2,1 Selgub 0 0 0 0

SEKTORID

Energeetika 28,3 7,09 3,7 5,6 - 21 607 43 213 216 065 Transport v.a lennundus

2,48 2,5 2,5 1,9 - 9 518 19 036 95 180

Hooned 1,26 0,37 0,38 0,4 - 1849 3 698 18 490 Põllumaj. v.a LULUCF põllu ja rohumaa

3,34

1,82

1,75

1,8

-

10 734

21 468

107 339

Tööstus 4,66 2,15 2,29 3,9 - 17 300 34 570 17 285 Jäätmed 0,25 0,22 0,21 0,16 - 786 1 572 7 858

Lähtuvalt eelpool toodust, teeme ettepaneku kaaluda võimalust seada sektorite kaupa künnistasemed suhtarvuna iga sektori KHG vähendamise eesmärkidest. Nende künnistasemete ületamisel loetakse ettevõte/tegevus olulise kliimamõjuga tegevuseks ja sellele tegevusele on enne keskkonnakaitseloa väljaandmist või selle loa muutmist vaja koostada põhjalik kliimamõjude hindamine - olgu KMH või selle tegevuse kavandamiseks vajaliku planeeringu KSH läbiviimise käigus. Ettepanekud tegevusega kaasneva KHG heite künnistasemeteks sektorite kaupa on järgnevad:

 Energeetika - 0,5% sektori KHG vähendamise eesmärgist;  Transport - 1% sektori KHG vähendamise eesmärgist;  Hooned - 5% sektori KHG vähendamise eesmärgist;  Põllumajandus - 1% sektori KHG vähendamise eesmärgist;  Tööstus - 5% sektori KHG vähendamise eesmärgist;  Jäätmed - 5% sektori KHG vähendamise eesmärgist.

Kui seada vaid üks künnisväärtus, mis lähtub üleriigilisest KHG vähendamise sihttasemest ning ei arvesta sektorite erisusi, siis samadest eeldustest lähtuvalt on alternatiivne ettepanek kaaluda võimalust sätestada tegevuse olulise kliimamõju künnisvõimsuseks 0,2% riiklikust KHG heite vähenduse eesmärgist.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 32

Sarnaselt teiste majandusharudega ka põllumajandussektorile pakutud künnisväärtus – 1% sektori KHG heite vähendamise sihttasemest – ei ületa ühegi käitise koguaasta heidet. Seda kinnitavad nii 2022–2024. a inventuuri andmed kui ka keskkonnakaitselubades määratud CO₂ heite lubatud maksimumkogused. Kui KHG vähendamise eesmärk suureneb ning künnisväärtuseks seatakse 0,5% põllumajandussektori aastaeesmärgist, ületavad künnise ja vajavad loa uuendamisel põhjalikku kliimamõju hindamist vaid kuus põllumajanduse tootmisüksust: lisaks Lõõla piimafarmikompleksile Siimani veisefarm (Mangeni PM OÜ), Langerma veisefarm (Halinga OÜ), EKSEKO sigalakompleks (Maag Agro OÜ), Kõrtsi suurfarm ja Piibu loomakasvatuskompleks (Estonia OÜ) ning Ingliste farmikompleks (Pae Farmer OÜ).

Kuna LULUCF sektori riiklik eesmärk aastaks 2030 on saavutada olukord, kus sektori KHG heide oleks väiksem või tasakaalus süsiniku sidumisega sektoris, siis LULUCF sektori olulise kliimamõju künnisväärtuseks on riigi poolt juba vaikimisi seatud 0 t CO₂ekv aastas. Suhtarvuna sektori eesmärgist olulise kliimamõju künnisvõimsuse seadmise eelis võrreldes absoluutväärtusena numbrilise künnisväärtuse seadmise ees on, et kord õigusaktis sätestatuna pole tarvis künnisväärtust muuta, kui muutub sektori eesmärk. ELi kliimamäärus näeb ette, et nii üleeuroopalisi kui ka liikmesriikide KHG heite vähendamise eesmärke tuleb regulaarselt ajakohastada. Kui kehtestatakse absoluutne üleriigiline või sektoripõhine numbriline künnistase, tuleb seda pärast iga uue kliimaeesmärkide perioodi määramist vastavalt korrigeerida. Nii tagatakse, et kõnealune poliitikainstrument toetab jätkuvalt KHG heite vähendamise trajektooril püsimist

Samas on tellija esindajatelt, huvigruppidelt kaasamiskoosolekul ja töö käigus tagasisidena saadud seisukoht üheselt, et künnisväärtus tuleb seada ühe konkreetse numbrina, mis kehtib kõigile sektoritele, mitte suhtarvuna sektori või riigi sihist.

3.2 Künnisväärtuse valiku põhjendus

KHG heite ja maakasutuse muutmisega kaasneva loodusliku süsinikusidumise kadumise künnis 20 000 t CO₂ekv/a on Eesti kontekstis sobilik tasakaal halduskoormuse ja kliimamõju vähendamise vajaduse vahel.

Künnis 20 000 tCO₂ekv/a on Eestis alates 2022. aastast juba olulise kliimamõju kontekstis kasutusel vähemalt taristuprojektide kliimakindluse hindamisel. Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kliimakindluse hindamise juhend (versioon 3, 19.02.2024) rakendab Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tehnilisi suuniseid (2021–2027) ja kasutab 20 000 tCO₂ekv/a piiri otsustuskohana:

 kui projekti aastane absoluutne ja/või suhteline KHG heide jääb alla 20 000,

võib leevendamise osa käsitluse selles protsessis lõpetada ja dokumenteerida;

 kui projekt ületab 20 000, tuleb teha lisaanalüüsid (monetiseerimine, kooskõla 2030/2050 eesmärkidega, elutsükli/eluiga 2050+ jms).

See künnis on Eestis praktiliselt juurdunud eeskätt ELi rahastusega taristuprojektide kliimakindluse hindamise raamistikus. See tähendab, et 20 000 toimib praktikas sõelana, mis eristab “tavalise” kliimajälje dokumenteerimise ja “sügavama” kliimaeesmärkidele vastavuse kontrolli. RTK juhend suunab jalajälje hindamisel kasutama EIB metoodikat, kus “significant emissions” piir on samasisuline:

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 33

 absoluutne heide või sidumine > 20 000 tCO₂ekv/a  suhteline heite muutus > 20 000 tCO₂ekv/a (positiivne või negatiivne)

Seega 20 000 on ühtaegu tehniline (metoodikates fikseeritud), menetluslik (otsustab hindamise sügavuse) ja rahastuslik (ELi toetuse eeltingimustega seotud) künnis. Lisaks võib see künnis lihtsustada taksonoomia-alast tõendamist ja dokumenteerimist, sest sunnib suurema mõjuga projektide puhul tegema samatüübilisi arvutusi ja analüüse, mida taksonoomia hindamisel vaja läheb. See ei asenda muidugi taksonoomia tegevusalapõhiseid tehnilisi kriteeriume (TSC) ega DNSH nõudeid.

Kui võrrelda 20 000 t CO₂ekv/a künnist ambitsioonikama (15 000 t CO₂ekv/a) ja vähem ambitsioonikama (25 000 t CO₂ekv/a) künnisega (Tabel 6) HKS sektorites 2022-2024 aastate järgi, on näha, et

 15 000 t CO₂ekv/a künnise ületab keskmiselt 11 käitist ehk 22,4% kõigist;

heite kaetus 98,7%;  20 000 t CO₂ekv/a künnise ületab keskmiselt 10 käitist ehk 20,4% kõigist;

heite kaetus 98,4%;  25 000 t CO₂ekv/a künnise ületab keskmiselt 9 käitist ehk 19,1% kõigist; heite

kaetus 98,1%.

Künnist ületavate käitiste arv ei muutu oluliselt, kuid kõrgem künnis suurendab riski, et osa keskmise suurusega allikaid jääb süsteemsest tähelepanust välja, eriti kui sektori struktuur muutub (nt uued allikad lisanduvad).

Tabel 6. HKS sektorites erinevaid künniseid ületavate käitiste hulk ja heide aastatel 2022-2024

15 000 2022 49 10 20,4 99,0 63,8

20 000 2022 49 9 18,4 98,8 63,7

25 000 2022 49 9 18,4 98,8 63,7

15 000 2023 49 10 20,4 99,3 40,6

20 000 2023 49 9 18,4 98,9 40,4

25 000 2023 49 9 18,4 98,9 40,4

15 000 2024 49 13 26,5 97,7 37,8

20 000 2024 49 12 24,5 97,4 37,6

25 000 2024 49 10 20,4 96,5 37,3

20 000 künnis on võrreldav teise analüüsis käsitletud riikidega ning kuigi Soome ja Rootsi suunised on numbriliselt vähem ranged, on nendes riikides oluline juhtumipõhine lähenemine. Üks konkreetne piirmäär muudab süsteemi ettevõtete vaates selgemaks ja lihtsamini etteennustatavaks.

Künnis (t Käitisi Käitisi üle CO₂ekv/a Aasta kokku künnise ) (tk) (tk)

Künnist ületavate käitiste osakaal (%)

Heite kaetus (%)

Osakaal 2030 sihist (%)

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 34

4. Tundlikkuse analüüs

Olulise kliimamõju määratlemisel ja Eesti oludele sobilikemate künnisvõimsuste leidmiseks koostasime nimistud suurematest keskkonnakaitseloa kohustuse alla kuuluvate ettevõtete käitistest ja nende heidete andmetest. Andmed saime HKS valdkonna ettevõtete heitkoguse aruannetest, aruandekohustuseta ettevõtete loataotlustest või raieteatistest.

Eesti KHG koguheide (koos LULUCF-iga) aastal 1990 oli 35 307,53 tuhat t CO₂ekv, 2022. aastal 14 347,30 tuhat tCO₂ekv ja 2023. aastal 12 993,25 tuhat tCO₂ekv.

2023. aastal oli Eesti KHG koguheitest energeetikasektori osakaal 29%, transport 19%, hooned 3%, põllumajandus 13%, jäätmed 2% tööstus 18% ning maakasutuse, maakasutuse muutuste ja metsanduse osakaal oli 16%. Arvestades täna Eesti Vabariigis rakendatavaid ja lähitulevikus kavandatud täiendavaid poliitikameetmeid on kõige suuremat KHG heite vähenemist oodata energeetika, hoonete ja jäätmete sektorites. Kõige raskem on heiteid vähendada transpordis, põllumajanduses ja LULUCF-i valdkondades. Tööstussektori KHG heite vähenemise tempo sõltub erinevatest majandust mõjutavatest teguritest - nii arengutest traditsioonilistel eksporditurgudel, geopoliitiliselt keerulisest olukorrast, mis pidurdab otseinvesteeringuid Eestisse kui ka riigisisestest otsustest, mis määravad, kas ja millist laadi (kui energiamahukat ja mis energiakandjatel) tööstust Eestisse lähitulevikus rajatakse ja milline on energiatõhususe kasvutempo.

HKSi kuuluvate ettevõtete koguheide aastal 2022 oli kokku 8407,46 tuhat tCO₂ekv ja 2023. aastal 5260,45 tuhat tCO₂ekv. HKSi kuuluvad suuremad energeetika- ja tööstussektorite ettevõtted, mille põletusseadmete summaarne soojusvõimsus ületab 20 MW, lennundusettevõtted, mille lennukid lendavad Euroopa majanduspiirkonnas asuvatesse lennujaamadesse, ning laevandusettevõtted mis opereerivad laevu kogumahutavusega üle 5000 brutoregistritonni.

Energeetikasektori 1990. a KHG heide oli 28 277,78 tuhat tCO₂ekv, 2022. a 7091,78 tuhat tCO₂ekv ja 2023. a 3727,01 tuhat tCO₂ekv. Energeetikavaldkonna KHG heide on viimastel aastatel oluliselt vähenenud eelkõige sellepärast, et lubatud heitkoguse ühikute kõrge hinna tõttu ELi heitkogustega kauplemise turul ei pääse põlevkivist toodetud elekter kõrge omahinna tõttu turule, aga sõltub siiski olulisel määral nii ilmastikutingimustest (külmal talvel elektrinõudlus kasvab) kui ka riikidevaheliste elektriühenduste või elektrijaamade enda töö(kindluse)st. Energeetikasektori 2030. a eesmärk on hoida heide alla 5602,061 tuhat tCO₂ekv, mis tähendab, et võrreldes 2022. a tasemega on energiasektori KHG heidet vaja vähendada 21%. Ka on siseriikliku eesmärgina otsustatud loobuda põlevkivi kasutamisest elektrienergia tootmisel aastaks 2035. 100% taastuvelektri kasutamise ambitsiooni jätkumist kinnitab ka 8. jaanuaril 2026 valitsuse poolt kinnitatud energiamajanduse pikaajaline arengukava ENMAK 2035.

Transpordisektori heide aastal 1990 oli 2480,31 tuhat tCO₂ekv, 2022. aastal 2497,85 tuhat tCO₂ekv ja 2023. aastal 2498,16 tuhat tCO₂ekv. Sektori viimaste aastate trend on aeglane, aga pidev heite kasv. Transpordisektori eesmärk aastaks 2030 on hoida KHG heide alla 1898,366 tuhande tCO₂ekv ehk vähendada heidet 24% võrreldes 2022. a tasemega.

Hoonete valdkonna heide oli 1990. a 1262,48 tuhat tCO₂ekv, 2022. a 366,93 tuhat tCO₂ekv ja 2023. a 381,05 tuhat tCO₂ekv. Uutele hoonetele on püstitatud energiatõhususe nõuded ja olemasolevaid hooneid renoveeritakse energiatõhusaks; paraku on aastatel 1950-1990 ehitatud elamute renoveerimise tempo madal. Sektori eesmärk aastaks 2030 on hoida KHG heide alla 366,93 tuhat tCO₂ekv taseme.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 35

Transpordi ja hoonete sektorite KHG heitkogused arvutatakse neis sektorites kasutatud kütuste koguste järgi. Et transpordiettevõtetel ja hoonete valdajatel enamasti puudub keskkonnaloa ja KHG heite aruandluse kohustus ning ettevõtete kaupa KHG heite andmed puuduvad, siis neis sektorites tundlikkuse analüüsi ettevõtete või käitiste kaupa läbi viia ei saanud.

Jäätmevaldkonna heited 1990. a olid 248,15 tuhat tCO₂ekv, 2022. a 221,07 tuhat tCO₂ekv ja 2023. a 210,89 tuhat tCO₂ekv. Jäätmevaldkonna eesmärk aastaks 2030 on 156,96 tuhat tCO₂ekv.

Tööstuse valdkonna heide 1990. a oli 4865,375 tuhat tCO₂ekv, 2022. a 2146,66 tuhat tCO₂ekv ja 2023. a 2294,44 tuhat tCO₂ekv. Tööstussektori KHG heite vähendamise eesmärk on hoida aastaks 2030 heide tasemel 3863,988 tuhat tCO₂ekv.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektori heide oli baasaastal (1990). -4 970,05 tuhat t CO₂ekv, mis tähendab, et sektori süsiniku sidumine vähendas riigi summaarset heidet (valdavalt energeetikast ja tööstusest tulenevat) märkimisväärselt. Aastal 2022 oli LULUCF sektori heide 198,21 tuhat t CO₂ekv ning 2023. aastal juba 2130,79 tuhat t CO₂ekv. LULUCF sektor on alates 2014. a netoheites.

Ainsad LULUCF kategooriad, mis jätkuvalt süsinikku seovad, on väiksemal määral rohumaad, eelkõige tänu süsinikuvaru suurenemisele mineraalmuldades pärast maakasutuse muutumist, ning puittooted. Puittoodete kategoorias talletatakse enim süsinikku saematerjali ja puitplaatidesse. Märgalade kategooria heide tuleb peamiselt aiandusturba kaevandamisest ja kasutamisest ning turbatootmise aladelt. Märgalade kategoorias suurenes 2021. aastal aiandusturba kaevandamine 35,2% võrreldes 2020. aastaga (2020. a 644 kt, 2021. a vastavalt 871 kt). Looduslike märgalade KHG sidumist ja heidet inventuuri raames ei arvestata.

HKSi alla kuuluvatest käitistest (energeetika-, transpordi- kui tööstussektoritest) ületasid 2022. aastal heitkoguseid arvestades käesolevas töös ette pandud üleriigilist ühtset arvulist künnist 20 000 t CO₂ekv/aastas 13 käitist 43-st ja nende künnisväärtust ületavate käitiste summaarse heite osakaal kogu HKS heitkogusest oli 98,7%. 2023. aasta heitkoguse aruannete põhjal ületas künnist sama arv käitisi ja nende künnisväärtust ületavate käitiste summaarse heite osakaal kogu HKSi heitkogusest 2023. aastal oli samuti 98,7%, kuigi osad käitised, mis eelmisel aastal jäid künnise alla, ületasid 2023. a künnise. Aastal 2024 lisandusid HKSi ka uued transpordisektori ettevõtted (lennunduse ja laevanduse). Sel aastal ületas künnisväärtuse 11 käitist 62-st ning nende käitiste summaarne heitkogus moodustas 96,7% kogu HKSi 2024. aasta heitkogusest.

HKSi sektoritest, kus ületatakse üleriigiline künnis 20 000 t CO₂ekv/a, domineerivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia ettevõtted (nende käitised). Nende kõrvale lisandus 2024. aastal üks lennundusettevõtja kolmest ja kolm laevandusettevõtjat 14-st HKS kuuluvast ettevõtjast.

Põllumajanduse tootmisüksusteks on veise-, sea- ja linnufarmid, mille KHG heited tulenevad metaani ja dilämmastikoksiidi lendumisest ning katlamajade süsinikdioksiidi heitest. Võttes aluseks keskkonnakaitselubade heiteandmed ja aastaheite künnisväärtuse sätestamise tasemel 20 000 tonni CO₂ekv/a, ei ületa ükski põllumajandusesektori tootmisüksus seda künnist. Kõige lähemal künnisele on Väätsa Agro AS Lõõla piimafarmikompleks 17 176 tonniga. Selle farmi tootmismahu suurendamine 17% võrra tooks endaga kaasa künnisväärtuse ületamise.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 36

Turba tootmise heited on arvutatud eraldi hästilagunenud (kütte)turba ja vähelagunenud (aiandus)turba kohta, kasutades (NID, 2025) metoodikat. Aiandusturba heide arvutati täpsemalt valemi 6.12 alusel:

CO₂-CWW peat off-site on kaevandatud aiandusturba heide (kt C/a); Wtdry_peat on kaevandatud turba kaal tonnides; Cfractionwt_peat on süsiniku osakaal kuivas turba kuivkaalus (Eesti riigipõhine väärtus on 0,495)

Kütteturba heide arvutati (NID, 2025) tabelis 3.6 toodud heitekoefitsiendi 28,9 tC/TJ ja kütteväärtuse 10,33 MJ/kg põhjal. Heited turbavälja pinnalt arvutati vastavalt (NID, 2025) tabelis 6.26 toodud Eesti riigispetsiifilistele koefitsientidele: 1741 kg/ha CO₂-C, 0,12 kg/ha CH4-C ja 0,19 g N2O-N aastas.

2024. aastal künnisväärtust 20 000 tonni mõlema turbatoote ja pinnaheite kogusummas ületanud ettevõtted on toodud lisas 2 tabelis 1a, kus järjekorras esimesed 15 ettevõtet ületavad künnisväärtuse eraldi vähelagunenud turba kategoorias. Hästilagunenud turba kategoorias eraldi ületavad künnisväärtuse AS Tootsi Turvas, OÜ ASB Greenworld Eesti, AS Nurme Turvas ja OÜ MV Turvas.

Künnisväärtust 20 000 tonni aastas ületanud tootmisalade andmed on toodud lisas 2 tabelis 1b.

Viimasel kahel aastakümnel on vähelagunenud turba tootmisel CO₂ heite künnisväärtust ületanud ettevõtteid olnud püsivalt 2-4 korda rohkem kui hästilagunenud turba tootmisel. Viimasel kümnel aastal on väiksema tootmismahuga (alla künnisväärtuse) hästilagunenud turba tootmise ettevõtteid lisandunud, mistõttu künnisväärtust ületavate ettevõtete heite osakaal on langenud umbes poolele kogusummast, kogu tootmismahu mõõduka vähenemise juures. Vähelagunenud turba üldine tootmismaht on iga-aastase kõikumise foonil olnud tõusutrendis, kusjuures suurtootjate (heide üle künnisväärtuse) osakaal on püsinud 75–90% piires ja suurtootjaid on lisandunud. Mitmel aastal on suurtootjate koguarv väiksem kui kahe turbaliigi tootjate summa, sest mõned ettevõtted toodavad mõlemat suures mahus.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 37

H äs

til a

gu ne

nu d

E tt

ev õ

tt ei

d

V äh

el a

gu ne

nu d

K ok

ku

H äs

til a

gu ne

nu d

K o

g u

h ei

d e,

to

n n

i a a

st as

V äh

el a

gu ne

nu d

K ok

ku

H äs

til a

gu ne

nu d

O sa

ka al

k

o g

u tu

rb a-

to o

tm is

e h

ei te

st

V äh

el a

gu ne

nu d

K ok

ku

Tabel 7. KHG (CO₂ekv) heited aastate kaupa hästilagunenud, vähelagunenud ja kogu kaevandatud turbast – ettevõtted, mille heide ületab künnisväärtust 20 000 tonni aastas.

2006 4 19 22 631375 899015 1673115 79% 89% 92% 2007 4 12 15 468658 540316 1085373 79% 75% 83% 2008 4 12 17 284151 460205 869480 68% 70% 81% 2009 4 12 16 394198 514840 1025249 74% 72% 82% 2010 6 12 19 485269 536959 1179806 80% 72% 87% 2011 4 13 20 414018 568411 1158701 74% 73% 87% 2012 5 12 15 294301 429801 765113 77% 73% 79% 2013 4 16 22 397921 770390 1339546 72% 81% 89% 2014 5 14 20 360439 584150 1098837 73% 76% 87% 2015 5 13 17 196290 568066 901636 58% 71% 79% 2016 2 11 15 61641 439763 656057 25% 73% 78% 2017 5 13 19 157752 595468 914529 54% 75% 84% 2018 5 16 22 313127 790556 1268848 65% 80% 86% 2019 3 10 16 159420 483547 812025 45% 68% 76% 2020 3 10 16 159420 481006 809484 45% 68% 76% 2021 6 16 21 224717 817607 1174322 55% 82% 84% 2022 8 17 22 341436 997513 1473993 66% 86% 88% 2023 5 16 22 258263 776968 1218621 59% 81% 87% 2024 4 15 19 217447 916945 1291504 54% 83% 85%

Metsade lageraie, sh raadamise CO₂ heited arvutati juriidiliste isikute kohta, kasutades metsateatiste andmeid ja riigispetsiifilist heitekoefitsienti 1,19 tonni CO₂ tihumeetri kohta. Künnisväärtust 20 000 tonni aastas ületavate juriidiliste isikute andmed 2022. ja 2023. aasta kohta on toodud tabelites 8 ja 9. Künnisväärtust ületavate juriidiliste isikute heide moodustas nii 2022. kui 2023. aastal 82,3% juriidilisest isikust raiujate koguheitest (metsateatiste alusel) ja veidi üle kolmandiku kogu metsaraie heitest, mis põhineb Eesti statistikas kajastatud raiemahtudel. Ühegi üksiku metsateatise raiemaht ei ületanud 20 000 tonni CO₂ heite künnisväärtust ei 2022. ega 2023. aastal.

Aasta

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 38

Tabel 8. Juriidiliste isikute CO₂ heited üle 20 000 tonni künnisväärtuse 2022. aastal Nr

1

Reg. kood 70004459

Nimi RMK

Teatisi

12172

Maht, tm 3990053

Tonni CO₂ 4748163

2 10013860 Tornator Eesti OÜ 3339 702226 835649 3 10106076 aktsiaselts Roger Puit 1765 360132 428557

4 10321314 AS A&P Mets 2375 324089 385666

5 10600304 Osaühing Valga Puu 2179 278904 331896

6 10816234 Ingka Investments Estonia OÜ 1191 185096 220264

7 10052156 Metsamaahalduse Aktsiaselts 898 183623 218511 8 11422840 Osaühing KARO METS 822 123123 146516

9 10044866 Osaühing Metsagrupp 573 104763 124668

10 11603960 Forest Reserves OÜ 664 104599 124473

11 10815803 Multiland OÜ 461 102672 122180

12 10828823 Toftani Metsanduse OÜ 585 97958 116570

13 10352906 OÜ Leheris 439 95915 114139

14 10944021 Södra Metsad OÜ 390 91484 108866

15 10867384 SCA Rannametsad OÜ 335 88829 105707

16 12711516 AS Baltwood 409 86952 103473

17 10816949 Palumetsa OÜ 352 74135 88221

18 10647932 Osaühing LANDEKER 805 69891 83170

19 12321318 Villa Cartelloni OÜ 379 60704 72238

20 10151987 AS WOODWELL 395 58177 69231

21 10815878 OÜ Eesti Metsnik 254 54013 64275 22 12754916 AmEst Haldus OÜ 313 51611 61417

23 10606620 OÜ Artiston Kinnisvara 241 49877 59354

24 10224657 METSATERVENDUSE OSAÜHING

271 48775 58042

25 10828496 Estonian Sustainable Forestry OÜ 183 42455 50521 26 10221392 OSAÜHING TRAPERII 186 42012 49994

27 14104105 OÜ Lemeks Metsamaad 416 40668 48395

28 10817819 SCA Metsavarad OÜ 193 39202 46650

29 10320326 OÜ Tava Mets 214 36113 42974 30 10683023 OSAÜHING SILVANUS-

METSATÖÖSTUS 235 32153 38262

31 10699892 OÜ Meite Saar 211 31343 37298

32 74001086 Eesti Maaülikool 90 31323 37274

33 12198332 SAARNIIDU OÜ 149 29207 34756

34 12183158 Forest Farm OÜ 175 27800 33082

35 10898261 Eremka OÜ 223 27759 33033 36 10862228 Saarte Metsamajanduse OÜ 111 27085 32231

37 10500821 Raikküla metsad OÜ 116 26504 31540

38 12394062 Eesti Metsameister OÜ 115 25579 30439

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 39

39 10207191 Osaühing Sakala Põldur 228 23934 28481

40 10838508 Osaühing Heiling 110 21418 25487

41 70002443 Luua Metsanduskool 59 20881 24848

42 11959266 Osaühing Rainert RL 146 20247 24094 43 10105310 osaühing Reta Puit 117 19526 23236

44 10310144 Osaühing Raume Puit 68 19253 22911

45 12398195 Murati Puit OÜ 109 18903 22495

46 10210046 Iriscorp Transport OÜ 103 18818 22393

47 10503699 Osaühing Starforest 84 18160 21610

48 10695865 AKTSIASELTS TAANIMETS 107 17846 21237

49 12343975 Pähklimäe Talu OÜ 110 17396 20701

50 10459886 Osaühing Aarman Puit 101 17266 20547

Tabel 9. Juriidiliste isikute CO₂ heited üle 20 000 tonni künnisväärtuse 2022. aastal Nr

1

Reg. kood 70004459

Nimi RMK

Teatisi 12456

Maht, tm 3959450

Tonni CO₂ 4711746

2 10013860 Tornator Eesti OÜ 3193 639554 761069 3 10106076 aktsiaselts Roger Puit 1991 402667 479174

4 10321314 AS A&P Mets 1932 264679 314968

5 10816234 Ingka Investments Estonia OÜ 1333 204832 243750

6 10052156 Metsamaahalduse Aktsiaselts 966 203001 241571 7 10600304 Osaühing Valga Puu 1521 186248 221635

8 10944021 Södra Metsad OÜ 573 141280 168123

9 10044866 Osaühing Metsagrupp 678 118088 140525 10 11422840 Osaühing KARO METS 570 83427 99278

11 12711516 AS Baltwood 362 81739 97269

12 10352906 OÜ Leheris 355 73092 86979

13 12321318 Villa Cartelloni OÜ 432 66570 79218

14 10647932 Osaühing LANDEKER 866 64811 77125

15 10828823 Toftani Metsanduse OÜ 428 62102 73901

16 11603960 Forest Reserves OÜ 352 60211 71651

17 10867384 SCA Rannametsad OÜ 263 52162 62073

18 10606620 OÜ Artiston Kinnisvara 261 49842 59312

19 10151987 AS WOODWELL 326 48056 57187

20 10816949 Palumetsa OÜ 199 45666 54343

21 10817819 SCA Metsavarad OÜ 224 44535 52997

22 10340116 OÜ Greengold Timberlands 1 231 44223 52625

23 10221392 OSAÜHING TRAPERII 185 39633 47163

24 10224657 METSATERVENDUSE OSAÜHING 226 37241 44317

25 14104105 OÜ Lemeks Metsamaad 343 34581 41151

26 10815803 Multiland OÜ 160 31648 37661

27 10503699 Osaühing Starforest 141 30899 36770

28 10815878 OÜ Eesti Metsnik 160 29876 35552

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 40

29 12198332 SAARNIIDU OÜ 127 27331 32524

30 10320326 OÜ Tava Mets 169 24898 29629

31 10683023 OSAÜHING SILVANUS- METSATÖÖSTUS

201 24780 29488

32 70002443 Luua Metsanduskool 76 24584 29255 33 12754916 AmEst Haldus OÜ 166 22658 26963

34 10898261 Eremka OÜ 178 21888 26047

35 14616561 Hiiumaa Portfolio OÜ 113 20803 24756

36 10207191 Osaühing Sakala Põldur 173 19277 22940

37 74001086 Eesti Maaülikool 77 19069 22692 38 10828496 Estonian Sustainable Forestry OÜ 90 17781 21159

39 10476666 LignaMets OÜ 86 17430 20742

Võttes eeskujuks Soome, kus põhjalikku kliimamõju hindamist nõutakse alates 10 ha raadamisest, tehti kokkuvõte ettevõtetest ja füüsilistest isikutest, kes raadasid üle selle künnisväärtuse, tabelites 10 ja 11. Üksikutest raadamistest mahuga üle 10 ha on antud ülevaade tabelites 12 ja 13.

Tabel 10. 2022. aastal vähemalt 10 ha metsa raadanud isikud. Andmekaitse nõuetest johtuvalt ei ole füüsiliste isikute andmeid ära toodud.

Nr . 1

Reg. kood

70004459

Nimi

Riigimetsa Majandamise Keskus

Omand

JUR

Raadatud kokku, ha

2452.12 2 10600304 Osaühing Valga Puu JUR 58.47 3 12321318 Villa Cartelloni OÜ JUR 53.29 4 10828823 Toftani Metsanduse OÜ JUR 46.86 5 10815803 Multiland OÜ JUR 34.38 6 11603960 Forest Reserves OÜ JUR 34.29 7 10816352 Evecon Alaküla OÜ JUR 32.31 8 FÜS 31.47 9 12183158 Forest Farm OÜ JUR 28.71 10

10683023 OSAÜHING SILVANUS- METSATÖÖSTUS JUR 28.67

11 10911145 OÜ Peipsiääre talu JUR 27.26 12 10106076 aktsiaselts Roger Puit JUR 26.93 13 10799621 Piibenõmme OÜ JUR 24.60 14 10340286 Evecon OÜ JUR 22.72 15 12882749 Raudlepa Põllud OÜ JUR 17.80 16 17.21 17 12127349 Valdeni talu OÜ JUR 16.42 18

80210326 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Räpina Miikaeli Kogudus JUR 15.28

19 JUR 15.27 20 FÜS 14.29 21 10766223 OÜ TAIMISTU JUR 13.77 22 10320160 OÜ ANKATRANS JUR 13.37

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 41

23 FÜS 13.18 24 FÜS 11.80 25 10828533 OÜ Põllumaade Ost JUR 11.66 26 14364668 Oina Invest OÜ JUR 11.58 27 FÜS 11.54 28 10044866 Osaühing Metsagrupp JUR 10.77 29 FÜS 10.32

Tabel 11. 2023. aastal vähemalt 10 ha metsa raadanud isikud. Andmekaitse nõuetest johtuvalt ei ole füüsiliste isikute andmeid ära toodud.

Nr.

1

Reg. kood 70004459

Nimi

Riigimetsa Majandamise Keskus

Omand

RMK

Raadatud kokku, ha 2759.96

2 70003098 Maa-amet JUR 128.13

3 11119419 Enefit Wind Purtse AS JUR 107.73

4 16053613 Tootsi Windpark OÜ JUR 51.97

5 10815803 Multiland OÜ JUR 32.83

6 10600304 Osaühing Valga Puu JUR 32.77

7 11603960 Forest Reserves OÜ JUR 30.72

8 FÜS 22.00

9 11134614 OÜ LMK JUR 18.80 10 10106076 aktsiaselts Roger Puit JUR 18.25

11 10340091 Päidre Põllud OÜ JUR 16.59

12 12516105 OÜ Sakalamaad JUR 13.46 13 FÜS 12.47

14 10828823 Toftani Metsanduse OÜ JUR 12.39

15 10828496 Estonian Sustainable Forestry OÜ JUR 12.32

16 12928534 OÜ Multimees JUR 12.16 17 10013860 Tornator Eesti OÜ JUR 10.40

18 12711516 AS Baltwood JUR 10.28

19 14789735 Ohaka Energia OÜ JUR 10.24

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 42

Tabel 12. 2022. aastal vähemalt 10 ha pindalaga raadamised metsateatiste alusel. Andmekaitse nõuetest johtuvalt ei ole füüsiliste isikute andmeid ära toodud.

Nr.

1

Metsateatise nr. 50000562581

Raadaja nimi

Riigimetsa Majandamise Keskus

Omand

JUR

Raadatud, ha 71.08

2 50000582007 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 66.84 3 50000532769 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 49.82 4 50000532407 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 48.61 5 50000582049 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 37.72 6 50000528235 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 31.85 7 50000557617 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 28.56 8

50000718670 OSAÜHING SILVANUS- METSATÖÖSTUS

JUR

26.53

9 50000575733 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 25.55 10 50000542539 Piibenõmme OÜ JUR 22.20 11 50000584857 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 21.83 12 50000534873 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 21.66 13 50000548707 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 21.21 14 50000663422 Multiland OÜ JUR 20.21 15 50000539305 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 19.70 16 50000545297 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 18.45 17 50000590565 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 18.33 18 50000767756 Raudlepa Põllud OÜ JUR 17.80 19 50000565043 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 17.40 20 50000580131 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 17.28 21 50000576147 FÜS 17.17 22 50000555123 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 17.06 23 50000662442 Toftani Metsanduse OÜ JUR 16.70 24 50000536201 OÜ Peipsiääre talu JUR 16.68 25 50000551241 Valdeni talu OÜ JUR 16.42 26 50000535817 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 16.40 27 50000548719 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.72 28 50000539267 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.63 29 50000592031 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.63 30 50000552727 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.46 31 50000532137 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.34 32 50000580613 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

Räpina Miikaeli Kogudus JUR 15.28

33 50000557277 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.05 34 50000543747 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.02 35 50000552763 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 14.95 36 50000552739 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 14.51 37 50000597571 FÜS 14.29 38 50000759610 OÜ Taimistu JUR 13.77

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 43

39 50000551231 FÜS 13.18 40 50000598355 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 13.00 41 50000543733 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 12.92 42 50000555235 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 12.88 43 50000583751 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 12.73 44 50000557621 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 11.84 45 50000646430 Toftani Metsanduse OÜ JUR 11.70 46 50000528211 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 11.70 47 50000546401 FÜS 11.54 48 50000584861 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 11.39 49 50000555201 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 11.34 50 50000579093 FÜS 11.19 51 50000743496 Villa Cartelloni OÜ JUR 11.04 52 50000584851 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 10.81 53 50000584855 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 10.79 54 50000536199 OÜ Peipsiääre talu JUR 10.58 55 50000687722 Villa Cartelloni OÜ JUR 10.55 56 50000628656 FÜS 10.32 57 50000552743 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 10.30

Tabel 13. 2023. aastal vähemalt 10 ha pindalaga raadamised metsateatiste alusel. Andmekaitse nõuetest lähtuvalt ei ole füüsiliste isikute andmeid ära toodud.

Nr.

1

Metsateatise nr. 50000616211

Raadaja nimi

Riigimetsa Majandamise Keskus

Omand

JUR

Raadatud, ha 62.29

2 50000622893 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 53.43 3 50000634833 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 53.14 4 50000626089 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 49.88 5 50000613189 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 49.82 6 50000617059 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 49.46 7 50000636061 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 48.64 8 50000638981 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 48.62 9 50000611033 Maa-amet JUR 48.11 10 50000655743 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 37.72 11 50000638985 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 35.62 12 50000618619 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 32.2 13 50000607265 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 31.72 14 50000626087 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 30.77 15 50000634407 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 28.56 16 50000654353 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 27.82 17 50000616081 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 24.69 18 50000622887 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 24.65 19 50000653099 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 22.78 20 50000610415 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 21.93

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 44

21 50000610915 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 20.79 22 50000611027 Maa-amet JUR 20.51 23 50000848280 Multiland OÜ JUR 20.21 24 50000638625 OÜ LMK JUR 18.8 25 50000605393 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 17.31 26 50000622891 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 17.04 27 50000657465 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 16.02 28 50000638267 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.92 29 50000612055 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.9 30 50000665339 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.87 31 50000609977 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.34 32 50000618081 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 15.02 33 50000616423 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 14.14 34 50000673951 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 13.95 35 50000612571 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 13.82 36 50000618613 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 12.99 37 50000653093 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 12.64 38 50000604951 FÜS 12.47 39 50000622899 Riigimetsa Majandamise Keskus JUR 12.39 40 50000786564 Estonian Sustainable Forestry OÜ JUR 12.32 41 50000835676 OÜ Multimees JUR 12.16 42 50000634409 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 11.84 43 50000674737 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 11.35 44 50000657373 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 11.24 45 50000603983 FÜS 11.18 46 50000675571 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 11.03 47 50000610913 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 11.01 48 50000672403 FÜS 10.82 49 50000625635 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 10.73 50 50000617143 Riigimetsa Majandamise Keskus RMK 10.15

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 45

5. Ettepanekud seaduste ja määruste muutmiseks

Kõik käesolevas peatükis esitatud ettepanekud Eesti seaduste ja määruste täiendamiseks lähtuvad töö läbi viinud ekspertide kogemusest ja parimast arusaamast, kuidas kliimamõju määratlus ja olulise kliimamõju künnistaseme väärtused eri variantidena tuleks sisse viia kehtivasse keskkonnakaitsevaldkonna regulatsiooni ning need ettepanekud ei ole siduvad ei tellijale ega kolmandatele osapooltele rakendamiseks.

Lähtuvalt peatükis 3 toodud ettepanekutest sõnastada oluline kliimamõju ja arvestades nii tellijalt kui huvigruppidelt saadud tagasisidet seada üks ja kõikidele sektoritele sama absoluutväärtusena numbriline künnisvõimsus, mida saavutades või ületades loetakse tegevust olulise kliimamõjuga tegevuseks, esitame ettepanekud konkreetseks sõnastuseks, kuidas muuta või täiendada kehtivaid seadusi ja määrusi.

Sõnastuse täiendused on kehtivate aktide vastavates tekstilõikudes esile toodud punase šriftiga. Lähtudes eri huvigruppide esitatud seisukohast, et olulise kliimamõju määratlus sätestataks eriseadusega, mitte olemasolevates seadustes, teeme ettepaneku olulise kliimamõju määratlus sõnastada kliimakindla majanduse seaduses (seaduse eelnõus) ja olulise kliimamõju künnisväärtus sätestada kliimapoliitika eest vastutava ministri määrusega, et vajadusel oleks künnisväärtust hiljem lihtsam muuta.

5.1 Kliimakindla majanduse seadus (eelnõu)

1. Täiendada KKMS eelnõu § 2. Mõisted, lisades täiendava lõikena uue mõistena olulise kliimamõju määratlus

… KKMS § 2. Mõisted

(1) Kasvuhoonegaaside heitkogus käesoleva seaduse tähenduses on riigisiseselt tekkivate kasvuhoonegaaside heide atmosfääri väljendatuna süsinikdioksiidi ekvivalendina.

(2) Kliimamuutuste leevendamine on käesoleva seaduse tähenduses meetmete rakendamine kasvuhoonegaaside heite vältimiseks või vähendamiseks ning süsiniku sidumise suurendamiseks.

(3) Kliimamuutustega kohanemine on käesoleva seaduse tähenduses meetmete rakendamine kliima muutumisega kaasnevate riskide maandamiseks, et tagada ühiskonna, majanduse ning ökosüsteemide vastupanuvõime ja heaolu.

(4) Kliimaneutraalsus on käesoleva seaduse tähenduses kasvuhoonegaaside heite ja sidumise vaheline tasakaal, mille tulemusena kasvuhoonegaaside heide ei ületa sidumist.

(5) CO₂ neutraalsus on käesoleva seaduse tähenduses süsinikdioksiidi heite ja sidumise vaheline arvestuslik tasakaal, mille tulemusena süsinikdioksiidi heide ei ületa selle sidumist. CO₂ neutraalsus ei arvesta teisi kasvuhoonegaase.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 46

(5’) Olulise kliimamõjuga tegevus on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille käigus heidetakse välisõhku kasvuhoonegaase või vähendatakse kasvuhoonegaaside sidumist mahus, mis ületab kehtivaid künnistasemeid või mis vähendab kliimakindlust erakorralise kliimasündmuse riskiga aladel.

(6) Kliimakindlus on käesoleva seaduse tähenduses valmisolek, vastupanu- ja reageerimisvõime võimalikele lühi- ja pikaajalistele kliimamõjudele ning võime nende mõjudega kohaneda viisil, mis on kooskõlas kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega.

(7) Kasvuhoonegaaside sidumine on käesoleva seaduse tähenduses nende looduslik või tehnoloogiline eemaldamine atmosfäärist või heidet põhjustavate tegevuste käigus eralduvate kasvuhoonegaaside püsiv eemaldamine enne atmosfääri sattumist.

(8) Sektoritevaheline heite kompenseerimine on käesoleva seaduse tähenduses kliimaeesmärkide täitmiseks ühe sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste tasakaalustamine teise sektori täiendava kasvuhoonegaaside sidumise või heite vähendamise arvelt. …

2. Täiendada KKMS eelnõu § 9. Riigi kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle piiramise eesmärk uue lõikega 4), mis paneb kliimapoliitika eest vastutavale ministrile kohustuse kehtestada olulise kliimamõju künnised ehk sihttase

… KKMS § 9. Riigi kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle piiramise eesmärk

(1) Riigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise piirid võrreldes 2022. aasta heitkogusega on järgmised: 1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 9%; 2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 29%; 3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 51%; 4) 2050. aastaks saavutatakse kliimaneutraalsus, vähendades eelkõige kasvuhoonegaaside heitkogust ning tasakaalustades jääkheidet tehnoloogiliste ja looduspõhiste sidumislahenduste abil.

(2) Riigi kasvuhoonegaaside heitkogus arvutatakse käesoleva seaduse §-des 10–16 nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjal.

(3) Kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärkide täitmisel võib üks sektor kompenseerida teise sektori heitkogust kasvuhoonegaaside täiendava loodusliku või tehnoloogilise eemaldamise kaudu kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja käesoleva § lõikes 1 sätestatud kliimaeesmärkidega.

(4) Kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärkide täitmiseks kehtestatakse ministri määrusega olulise kliimamõjuga tegevustele kasvuhoonegaaside heite künnistasemed.

5.2 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

1. Täiendada KeÜS § 3. Keskkonnahäiring lõiget 2, tuues sisse keskkonnahäiringuna ka heite (sh kasvuhoonegaaside heite) piirväärtuse ületamise puhuks kui tulevikus lisatakse ohtlike ainete kõrval ka kasvuhoonegaasidele heite piirväärtus ja lisades

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 47

lõikesse 2 uue punkti 7) kehtivate kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmise takistamise kui tegevuse olulise negatiivse mõju.

KeÜS § 3. Keskkonnahäiring (1) Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju

keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

(2) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist: 1) käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud heite piirväärtuse või § 7 lõikes 3 sätestatud

keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel; 2) käesoleva seaduse § 7 lõikes 5 sätestatud saastatuse põhjustamisel; 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura)

võrgustiku alale; 6) kehtivate kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmise takistamisel …

2. Täiendada KeÜS 5. peatüki § 54, lisades nõude, et keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud ka (kliimakindla majanduse seadusega kehtestatud 2030, 2035, 2040 ja 2050. aasta) üleriigilise või sektori kliimaeesmärgi saavutamine

… KeÜS § 54. Heitkoguse määramine Keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimine ja üleriigilise või sektori kliimaeesmärgi saavutamine. …

5.3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

1. Täiendada KeHJS § 2’’ lisades olulise keskkonnamõju aspektina muude aspektide kõrvale ka üleriigilise või sektori kehtiva kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi ületamise. … § 22. Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara või kehtiva üleriigilise või sektori kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamise. …

2. Täiendada KeHJS § 6 lõike 1 punktide 2 ja 3 teksti jättes ära tooraine kogused ja nominaalsed soojusvõimsused. … KeHJS § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

1) nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine;

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 48

2) kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine,; 3) soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamine,. 4) tuumaelektrijaama või muu tuumaseadme ehitamine, sulgemine või

dekomisjoneerimine, välja arvatud uurimisseade lõhustuva või tuumasünteesmaterjali tootmiseks või töötlemiseks, kui selle maksimaalne soojusvõimsus ei ületa ühte kilovatti püsivat soojuskoormust;

5) tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse; …

10) asbesti tootmine, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemine või käitlemine; …

12) paberi või papi tootmine ; …

23) tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine või tavajäätmete prügila püstitamine; …

25) gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks üle 800-millimeetrise läbimõõduga torustiku rajamine; …

25’) maapõues säilitatava süsinikdioksiidi üle 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku ning sellega seotud pumbajaamade ehitamine;

26) merepõhjast või maismaalt ööpäevas üle 500 tonni nafta või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi ammutamine;

27) kodulinnu-, sea- või veisefarmi püstitamine; 28) pealmaakaevandamine suuremal kui 10 hektari suurusel alal või turba kaevandamine

suuremal kui 50 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine; …

31’) üle 10 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine; 32) ehitise või ehitiste püstitamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks;

3. Täiendada KeHJS § 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus, lisades lõike 4 punkti 2 nõude hinnata strateegilise planeerimisdokumendi vastavust kliimaeesmärkidele ja lisades lõikele 5 uue punktina 5’ olulise kriteeriumina, millest hindamisel lähtuda, ka mõju üleriigilisele või sektorite kliimeesmärkidele. … KeHJS § 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus … (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse

järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;

2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente ja kehtivaid kliimaeesmärke, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse

järgmistest kriteeriumidest:

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 49

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 5’) mõju üleriigilisele või sektorite kliimeesmärkidele 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu.

Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

Täiendada määrust moel, et võtta välja eelhinnangu alla käivatest tegevuste nimistust need tegevused, millele KMH läbiviimise kohustus tuli juurde KeHJ § 6 muutmisega. …

5.4 Keskkonnaministri määrus nr 34 “Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded”

1. Täiendada keskkonnaministri määruse 34 § 5 lõike 2 punkti 3, lisades kavandatava tegevuse poolt mõjutatava keskkonnaelemendi kliimamuutustega kohanemist lõppu selgitava näitena asukoha kliimariskid.

Keskkonnaministri määrus 34. § 5. Mõjutatav keskkond (1) Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse kavandatava tegevuse ja selle

reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus, mis peab sisaldama teavet asjakohaste keskkonnaelementide ja -aspektide kohta. Kirjelduse juurde lisatakse kaart piirkonnas paiknevate tundlike objektide asukohtadega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskkonnaelementide hulka kuuluvad: 1) maa, näiteks maa hõivamine, maavara, muld, näiteks orgaaniline aine, erosioon,

tihenemine, katmine ja pinnas; 2) vesi, näiteks hüdromorfoloogiline seisund, kogus ja kvaliteet; 3) välisõhk ja kliima, näiteks kasvuhoonegaaside heide atmosfääri ja kliimamuutustega

kohanemise seisukohalt asjakohane teave nagu kavandatava tegevuse asukoha kliimariskid;

4) maastik ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik. … Täiendada KKM määruse nr 34 § 6. teksti lisades uue lõike 2)’ kus sätestatakse olulise kliimamõju sihttase ja sõnastatakse metoodiline lähenemine kliimamõju hindamiseks lähtuvalt rahvusvahelisest GHG Protocol hindamismetoodikast eri kliimamõju tasemetel ehk KHG heite ja loodusliku sidumise vähenemise vahemikes. …

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 50

Keskkonnaministri määruse nr 34 § 6. lõike 2 järele lisada uus lõige

(2) Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse hinnang kavandatava tegevuse ja

selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta käesoleva määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjakohaste keskkonnaelementide ning - aspektide lõikes, mis tuleneb muu hulgas:

1) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste iseloomust, sealhulgas rajamis-, kasutamis- ja lõpetamisetappidest;

2) kasutatavast tehnoloogiast ning kasutatavatest materjalidest ja ainetest; 3) loodusvarade, eelkõige maa, pinnase, mulla, maavara, vee ja loodusliku

mitmekesisuse kasutamisest, arvestades ressursside jätkusuutlikku kättesaadavust; 4) heidetest õhku, vette või pinnasesse, sealhulgas saasteained, lõhn, müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus, ja teistest olulistest keskkonnahäiringutest ning jäätmete käitlemisest;

5) ohust inimese tervisele, varale, heaolule, maastikele, kultuuripärandile või keskkonnale, näiteks suurõnnetuste või katastroofide tõttu;

6) koosmõjust muude praeguste ja planeeritavate tegevustega, võttes arvesse kõiki praeguseid suure keskkonnatähtsusega alade või loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme;

7) mõjust kliimale, näiteks kasvuhoonegaaside heitest atmosfääri, ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste tundlikkusest kliimamuutuse korral;

8) mõjust kaitstavatele loodusobjektidele; 9) mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele.

(2) ’ Kavandatava tegevuse kliimamõju loetakse oluliseks, kui tegevuse tulemusel heidetakse välisõhku kasvuhoonegaase või vähendatakse kasvuhoonegaaside looduslikku sidumist mahus, mis on võrdne või suurem kui 20 000 tonni CO₂ekv aastas. Lähtuvalt mõju olulisusest tuleb kliimamõju hindamisel kasutada järgmisi meetodeid: 1) olulise kliimamõjuga tegevusi tuleb hinnata kogu tegevuse olelusringi ulatuses e viia läbi mõjualade 1-3 hindamine; 2) mõõduka kliimamõjuga tegevuste, mille kasvuhoonegaaside heide või loodusliku sidumise vähenemise maht jääb vahemikku 5000-20 000 tonni CO₂ekv aastas, kliimamõju tuleb hinnata mõjualade 1-2 ulatuses; 3) vähese kliimamõjuga tegevuste, mille kasvuhoonegaaside heide või loodusliku sidumise vähenemise maht jääb alla 5000 tonni CO₂ekv aastas, kliimamõju tuleb hinnata mõjuala 1 ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõju hindamisel lähtutakse otsesest ja kaudsest mõjust, koosmõjust, piiriülesest mõjust, lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust, püsivast ja ajutisest mõjust, soodsast ja ebasoodsast mõjust.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 51

6. Kaasamine

27. oktoobril 2025 kell 10.00 kuni 12.10 toimus huvigruppide arutelukoosolek hübriidvormis (ministeeriumide ühishoone saalis Suur-Ameerika 1, Tallinn) ja MS Teams koosolekuna). Kutsed saadeti e-posti teel järgmistele huvitatud osapooltele: Enefit Power AS, VKG AS, Alexela AS, AS Utilitas, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Turbaliit, Eesti Transpordikütuste Ühing, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Rohetehnoloogia Liit, Rohetiiger, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Keskkonnaõiguse Keskus ja Fridays for Future Eesti.

Arutelukoosolekule tuli kohale kaks ja veebi kaudu osales koosolekul 38 osalejat. Kaasamiskoosolekule registreerunud osalejate nimistu on toodud vahearuande lisas 1.

Kaasamiskoosolekul osalejatele tutvustati töö lähteülesannet ja töö teostajate SEI Tallinna ja TÜ metoodikat töö läbiviimiseks. Aruteluks esitati teiste riikide kogemusele ja ELi taksonoomiamäärustele tuginev esmane olulise kliimamõju määratlus järgmises sõnastuses:

Oluline kliimamõju on kavandatava tegevuse otsene või kaudne mõju, mis võib märkimisväärselt suurendada riigi summaarset kasvuhoonegaaside (KHG) heidet või takistada süsiniku sidumist mahus, mis ületab [KeHJS sätestatud] künnisväärtusi; vähendada piirkonna või sektori võimekust kliimamuutuste negatiivsete mõjudega (nt üleujutused, kuumalained, tormid, põuad, tuleoht) kohaneda; mõjutada oluliselt teiste sektorite või ökosüsteemide kliimakohanemisvõimet või süsinikubilanssi.

Olulise kliimamõju määratluse osas oodati arutelus vastuseid järgmistele küsimustele:

 Kas sõnastust on vaja täpsustada või muuta? Kui jah, siis kuidas ja miks?

Teise olulise teemana pakuti aruteluks välja võimalused künnisväärtuste seadmiseks kliimamõju olulisuse määratlemisel. Osalejatele esitleti kahte eri lähenemist künnisväärtuste seadmiseks:

Variant A: Seada KHG heite numbriline väärtus lähtuvalt ELi taksonoomiamääruse rakendusjuhendites toodud olulise kliimaamõju künnisväärtusest 20 000 tCO₂ekv/a.

Tegevusega kaasneb KHG heide 20 000 ja enam tonni CO₂ekv/aastas - oluline mõju, KMH käigus vaja läbi viia põhjalik (mõjuala1-3) kliimamõjude hindamine riiklikke kliimaeesmärke silmas pidades.

Tegevusega kaasneb KHG heide 5000–20 000 tonni CO₂ekv/aastas - mõõdukas mõju, KMH käigus vaja läbi viia osaline (mõjuala1-2) kliimamõjude hindamine (kui tegevus toimub tundlikul alal, siis põhjalik kliimamõjude hindamine).

< 5 000 tonni CO₂ekv/aastas - tõenäoliselt väheoluline mõju, KMH käigus vaja läbi viia esmane (mõjuala 1) kliimamõjude hindamine (kui tegevus toimub tundlikul alal, siis osaline kliimamõjude hindamine).

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 52

Variant B: seada künnisena protsent üleriigilisest või sektori eesmärgist.

Tegevusega kaasneb KHG heide, mille kogus ületab 0,1% riiklikust või 1% sektori kliimaeesmärgist - oluline mõju, KMH käigus vaja läbi viia põhjalik (mõjuala1-3) kliimamõjude hindamine riiklikke kliimaeesmärke silmas pidades.

Tegevusega kaasneb KHG heide, mille kogus jääb vahemikku 0,05%-0,1% riiklikust või 0,25-0,5% sektori kliimaeesmärgist - mõõdukas mõju, KMH käigus vaja läbi viia osaline (mõjuala 1-2) kliimamõjude hindamine (kui tegevus asub tundlikul alal, siis põhjalik kliimamõjude hindamine).

Tegevusega kaasneb KHG heide, mille kogus jääb alla 0,05 % riiklikust või 0,25% sektori kliimaeesmärgist - väheoluline mõju, KMH käigus vaja läbi viia esmane (mõjuala 1) kliimamõjude hindamine (kui tegevus asub tundlikul alal, siis osaline (mõjuala 1-2) kliimamõjude hindamine).

Arutamiseks esitati järgmised küsimused:

1) Kumba alternatiivi eelistate KMH käigust põhjaliku kliimamõju hindamise

künnisena - kas numbrilist või suhtarvu? Miks? 2) Kas pakutav(ad) künnisväärtuse tase(med) on teie sektorile sobivad? Kui ei,

siis mis tase teie sektorile sobib paremini? Palun põhjendage soovitust.

Arutelu käigus esitati rida küsimusi ja ettepanekuid, mis puudutasid olulise kliimamõju määratlemise vajalikkust, olulise kliimamõju definitsiooni pädevust ja katvust ning esialgselt väljapakutud künnisvõimsuste tasemete mõju nii ettevõtlusele kui ka KMH läbiviimise töömahule.

Kaasamisseminaril kõlas tugevalt soov lihtsa ja kiiresti kontrollitava künnise järele.. Korduvalt öeldi, et kui eesmärk on menetlust lihtsustada, peab künnis olema numbriline ja ühene. Protsendipõhine variant tundus keerukam, sest see sõltub eesmärkide ajalisest muutumisest ja sektorite erinevast baasist.

Väljendati ka muret, et 20 000 t (ja vahevahemikud) ei tee asja tegelikult lihtsamaks. Juba selleks, et teada, kas 20 000 t ületatakse, peab tegema sisuliselt KHG heite arvutuse. See tähendab, et “lihtne eelfilter” ei teki.

Ettevõtete esindajatel oli soov piirduda künnise kontrollimisel esmalt ainult otseste heidetega (skoop 1, mõnikord 1–2). Ettevõtjatel ja keskkonnamõju hindajatel ei ole algfaasis andmeid, et kohe skoop 3 välja arvutada. Pakuti loogikat: kõigepealt otsene heide ja alles siis, kui künnis ületatakse, minnakse detailsemaks.

Tugevalt kõlas ka vajadus väga täpselt sõnastada “olulise kliimamõju” definitsioon. Seminaril pakutud kirjeldus oli liiga lai: koos on heide, sidumise halvendamine, kliimariskide suurendamine ja kohanemisvõime mõjutamine. Taheti, et need oleks eristatavad või sõnastus konkreetsem.

Väljendati ka ebakindlust tulevaste sektoripõhiste KHG vähendamise eesmärkide kliimaseaduses sätestamise pärast. Kui künnis seotakse muutuvate riiklike eesmärkidega, siis muutub ka künnise tähendus, samal ajal kui load on pikaajalised. Muretseti, et raamistik, mille külge seotakse, ei ole veel kehtiv.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 53

Tõstatati ka küsimus, kas kliima eraldi välja tõstmine KMH-s on üldse põhjendatud. Tõsteti esile, et teistel KMH valdkondadel pole sellist eraldi künnise ja definitsiooni süsteemi. See seab kahtluse alla eristuse loogika.

Oluline oli ka küsimus, millises õigusaktis peaks olulise kliimamõju defineerima. Arvati, et mõni valdkondlik regulatsioon või muu raam oleks loogilisem kui kaasamisseminaril mainitud variandid.

Märkus sektorite erineva koormuse kohta. Mõnes tegevuses (nt suur pindala, teatud kaevandamine) on selge juba mahust, et lävend ületatakse, aga muudes tegevustes peab tegema detailse arvutuse. Seega ühtne number koormab ebavõrdselt.

Keskkonnaameti hinnangul on vajalik sätestada olulise kliimamõju definitsioon, paika panna konkreetsed arvulised künnised, millest alates loetakse kliimamõju oluliseks KMH tegemise ja tegevusloa andmise kontekstis, ning konkreetsed alused, mille puhul peaks tegevus olema keelatud riigi kliimaeesmärke arvesse võttes.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 54

Viited

1. Eesti kaheksas kliimaaruanne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni elluviimise kotha https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 05/Eesti%208.%20kliimaaruanne%20%28eesti%20keeles%2C%202022%29.pdf

2. Ehitusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104072013008?leiaKehtiv

3. EUROPEAN COMMISSION COMMISSION NOTICE Technical guidance on the climate proofing of infrastructure in the period 2021-2027 (2021/C 373/01) https://ec.europa.eu/newsroom/cipr/redirection/document/79866

4. European Commission. Progress Report 2024 Climate Action https://climate.ec.europa.eu/document/download/7bd19c68-b179-4f3f-af75- 4e309ec0646f_en?filename=CAPR-report2024-web.pdf

5. Finlex tõlge YVA Laki 252/2017 https://www.finlex.fi/api/media/statute-foreign- language-translation/687791/mainPdf/main.pdf?timestamp=2017-05- 04T21%3A00%3A00.000Z

6. Finlex tõlge Valtioneuvoston asetus ympäristövaikutusten arviointimenettelystä 277/2017 https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/saadoskaannokset/2017/eng/277

7. Finlex tõlge SOVA Asetus 200/2005, amendments up to 768/2023 https://www.finlex.fi/api/media/statute-foreign-language- translation/688385/mainPdf/main.pdf?timestamp=2005-04-07T21%3A00%3A00.000Z

8. German Federal Climate Change Act (Bundes-Klimaschutzgesetz (KSG)) https://faolex.fao.org/docs/pdf/ger192218.pdf

9. GREENHOUSE GAS EMISSIONS IN ESTONIA 1990-2023 NATIONAL INVENTORY DOCUMENT SUBMISSION TO THE UNFCCC SECRETARIAT Common Reporting Tables (CRT) 1990–2023 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/Kasvuhoonegaaside%20inventuuri%20aruanne.pdf

10. Greenhous Gas Protocol. IPCC Global Warming Potential Values 2024-08. https://ghgprotocol.org/sites/default/files/2024-08/Global-Warming-Potential- Values%20%28August%202024%29.pdf

11. Gesetz über die Umweltverträglichkeitsprüfung.(Saksa KMH määrus) https://www.gesetze-im-internet.de/uvpg/

12. Ilmastovaikutukset ja ympäristölupamenettely. Valtioneuvoston Selvitys- ja Tutkimustoiminnanjulkaisusarja 2021:43. Ympäristöministerriö 2021. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/server/api/core/bitstreams/117d7b1b-0631-40ce- b725-ce6feff91450/content

13. Ilmastovaikutusten arviointi YVAssa ja SOVAssa – vaikutusten tunnistaminen ja johdonmukainen käsittely.

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 55

https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/server/api/core/bitstreams/202c58cd-65ba-4c23- 9d9a-b408accd1f76/content

14. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 15.https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025058?leiaKehtiv

16. Keskkonnaministri määrus nr 34 Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded, Vastu võetud 01.09.2017 https://www.riigiteataja.ee/akt/106092017001

17. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023031?leiaKehtiv

18. Kliimakindla majanduse seadus EELNÕU 29.09.2025 (Asustusesiseseks kasutamiseks)

19. Laki ympäristövaikutusten arviointimenettelystä. https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/2017/252

10. Legal 500 Country Comparative Guides 2025. Denmark Environment https://www.legal500.com/guides/chapter/denmark-environment/?export-pdf

11. OECD Economic Surveys: Sweden 2025 https://www.oecd.org/en/publications/2025/06/oecd-economic-surveys-sweden- 2025_70cad22e.html

12. Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025036?leiaKehtiv

13. Riigikohtu lahend 11. oktoobril 2023 kohtuasjas 3-20-771 https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2024-04/3-20-771.pdf

14. Soovitused kliimamõju hindamiseks KSHs ja KMHs ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks haldusotsustes. Keskkonnaõiguse Keskus, 2023 https://media.voog.com/0000/0036/5677/files/Kliimamoju-hindamise- suunis%20K%C3%95K2023.pdf

15. Swedish Climate Policy Council Annual Report 2025 https://www.klimatpolitiskaradet.se/wp- content/uploads/2025/04/swedishclimatepolicycouncilclimatepolicycouncilreport2025.p df

16. Swedish Environmental Code (Miljöbalken) https://www.government.se/contentassets/be5e4d4ebdb4499f8d6365720ae68724/the- swedish-environmental-code-ds-200061/

17. Swedish Environmental Assessment Ordinance (2017:966) https://faolex.fao.org/docs/pdf/swe187160.pdf

18. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” Vastu võetud 29.08.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 56

Lisa 1. Kaasamiskoosolekule registreerunute nimekiri

Järvekülg

Matejuk

Krista- 4

Maria Alas

krista- [email protected] e

Eesti Transpordikütuste Teams Ühing

5 Eva Truuverk

6 Teele Kaljurand Kertu

[email protected] Rohetiiger Teams

[email protected] ELLE OÜ Teams

Keskkonnaõiguse

7 Birgit Anton

[email protected] Keskus Teams

8 Tanel Esperk [email protected] Alkranel OÜ Teams

9 Siiri Lahe [email protected] AS Estonian Cell Teams

10 Kaire Kuldpere

[email protected] e OÜ Utilitas Teams

11 Alar Noorvee [email protected] Alkranel OÜ Teams

12 Gertrud Einmann

[email protected] OÜ Inseneribüroo

STEIGER Teams

13 Priit Mändmaa

priit.mandmaa@wec- estonia.ee

World Energy Council Estonia

Teams

14 Piret Toonpere

[email protected] Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Teams

Pehme

N NIMI E-MAIL R ETTEVÕTE

KOHAPEAL/ TEAMS

1 Jaak

[email protected] OÜ Hendrikson & Ko Teams

2 Kaari Susi [email protected] OÜ Hendrikson & Ko Teams

3 Diana [email protected] Alkranel OÜ Teams

15 Aadu [email protected] Niidas

OÜ Inseneribüroo STEIGER Teams

16 Ingrid Vinn [email protected] OÜ Hendrikson & Ko Teams

17 Sirli

[email protected] Teams

18 Maris

[email protected] Evecon OÜ Teams

19 Kristiina [email protected] OÜ Utilitas Teams

20 Tuuli [email protected] Maves OÜ Teams

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 57

Tõnuri

Nauts

Vreimann

Truu

Umbleja

Stockholmi Keskkonnainstituut  Tartu Ülikool

Olulise kliimamõju määratlemine 58

23 Krista Lahtvee [email protected] OÜ Hendrikson & Ko Teams

Põldvere

Karolin

Lahtvee

Tammekivi

Krustok

Kaasik

Münt

Aruoja

Keerme

Pille

Treiman

Anna- 24 Helena [email protected]

Purre

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Teams

25 Elar

[email protected] Alkranel OÜ Teams

26 Tõnis Vare [email protected] Eesti Elektritööstuse Liit Kohapeal

27 Kaarel [email protected] Skepast&Puhkim OÜ Kohapeal

28 Valdur

[email protected] SEI Tallinn Kohapeal

29 Terje

[email protected] UT Teams

30 Ivo

[email protected] SEI Tallinn Kohapeal

31 Marko

[email protected] UT Kohapeal

32 Marko

[email protected] Udras Eesti Kaubandus-Tööstuskod

Teams

a

33 Meelis [email protected] VKG Kohapeal

34 Imre [email protected] VKG Teams

35 Merilin [email protected] VKG Teams

36 Kristin [email protected] VKG Teams

37 Grete

[email protected] VKG Teams

Stockholm Environment Institute

Olulise kliimamõju määratlemine 59

LISA 2. KHG heite (CO ekv) künnisväärtust 20 000 tonni ületanud turbatootmis-ettevõtted- ja alad 2024. aastal

Tabel 1a. KHG heite (CO₂ekv) künnisväärtust 20 000 tonni ületanud turbatootmisettevõtted 2024. aastal.

Nr

1

Ettevõtte nimi

AS Tootsi Turvas

Kütteturba kaevandus maht (t)

106000

Aiandusturba kaevandusma ht (t)

119800

Tootmismaa pindala (ha)

3877

Heide kütte- turbast (t)

134466

Heide aiandus- turbast (t)

286044

Heide pinnalt (t)

12583

Kogu- heide 2024 (t)

433093

2 AS Nurme Turvas 25200 58000 183 27594 105270 1654 134518

3 OÜ ASB Greenworld Eesti 26200 42300 643 28689 76775 2490 107954

4 AS Elva E.P.T. 6700 38200 418 7337 69333 992 77661

5 Kraver AS 0 32600 210 0 59169 1046 60215

6 AS Ahtol 8700 21700 470 9527 39386 698 49610 7 OÜ Kekkilä Eesti 0 21300 317 0 38660 460 39119

8 AS Torf 4500 21200 165 4928 38478 1246 44651

9 AS Farve 16200 18500 558 17739 33578 0 51317

10 AS Prelvex 13800 17400 836 15111 31581 2208 48900

11 AS Turvas 1800 14800 440 1971 26862 0 28833 12 ERA Valduse AS 2900 14700 369 3176 26681 1422 31278

13 OÜ Rakvere Põllumaj. tehnika 0 14600 612 0 26499 1310 27809

14 Biolan Baltic OÜ 0 13100 610 0 23777 1699 25475

15 AS Ramsi Turvas 7500 12400 544 8213 22506 1398 32117

16 AS Tara-Torf 6700 9800 689 7337 17787 531 25655

Stockholm Environment Institute

Olulise kliimamõju määratlemine 60

17 AS Tartu Jõujaam 13900 6900 172 15221 12524 358 28102

18 OÜ MV Turvas 21300 0 512 23324 0 1173 24497

Tabel 1b. KHG heite (CO₂ekv) künnisväärtust 20 000 tonni ületanud turbatootmisaladelt 2024. aastal.

Loa nr. KMIN-070

Ettevõtte nimi

AS Tootsi Turvas

Tootmisala

Lavassaare ja Elbu

Kütteturba kaevandus maht (t)

65700

Aiandus- turba kaevandus maht (t)

49300

Tootmismaa pindala (ha)

2290

Heide kütte- turbast (t)

71942

Heide aiandus- turbast (t)

89480

Heide pinnalt (t)

4170

Kogu- heide 2024 (t)

165591

KMIN-033 AS Nurme Turvas

Elbu IV 0 42400 500 0 76956 898 77854

KMIN-029 AS Elva E.P.T.

AS Elva E.P.T.

6700 38200 552 7337 69333 992 77661

HARM-041 AS Tootsi Turvas

Sooniste II 12500 34000 253 13688 61710 454 75851

KMIN-127 OÜ ASB Nurme 26200 18700 499 28689 33941 896 63526 Greenworld

Eesti

KMIN-009 AS Nurme Turvas

Nurme Turvas

25200 15600 492 27594 28314 497 56405

KMIN-023 AS Tootsi Turvas

Puhatu 21000 12600 1226 22995 22869 2202 48066

KMIN-125 AS Tootsi Turvas

Lavassaare II

0 25400 202 0 46101 363 46464

Stockholm Environment Institute

Olulise kliimamõju määratlemine 61

L.MK/333334 OÜ ASB

Greenworld Eesti

Nurme III 0 23600 388 0 42834 696 43530

KL-507760 AS Tootsi Turvas

Pööravere 0 21300 445 0 38660 800 39460

Rapm-095 AS Tootsi Turvas

Kuislemma 0 21300 282 0 38660 506 39166

KL-512199 AS Torf Laiküla III 0 16300 134 0 29585 241 29825

VILM-020 AS Kraver Tässi 0 13900 210 0 25229 378 25607

HARM-055 AS Tootsi Turvas

Leva 6500 8800 130 7118 15972 233 23322

KMIN-044 AS Prelvex Prääma 3100 10500 367 3395 19058 658 23110

HARM-063 (L.MK.HA- 36003)

As Ahtol 7337 17787 531 25655