Hr Jürgen Ligi Rahandusminister Rahandusministeerium Teie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 10.07.2026 nr 5.1-1/124-1

Arvamus krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab Rahandusministeeriumit kaasamise eest krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ning leiame, et põhimäärus ja selle seletuskiri on liialt üldsõnalised ning ei anna piisavalt selgust registri rakenduse kohta.

Eelnõu kohta tekkis mitmeid küsimusi, mida palume Rahandusministeeriumi selgitada ja täpsustada kas eelnõus või selle seletuskirjas:

1. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 4 tähenduses mõista tarbijakrediidilepingu „lõppemise tähtpäevana“.

Kas selle all peetakse silmas lepingu sõlmimisel kokku lepitud algset lõpptähtpäeva või tuleb registris kajastada ka lepingu kehtivusaja hilisemaid muudatusi?

Eelkõige palume selgitada, kas registrile tuleb edastada uus lepingu lõppemise tähtpäev juhul, kui lepingu lõpptähtaeg muutub lepingu ümberkujundamise, maksegraafiku muutmise või ka lepingu ennetähtaegse lõpetamise või ülesütlemise tõttu kliendi või krediidiandja poolt. Samuti palume täpsustada, kas sellisel juhul tuleb registrile edastada üksnes uus lõppemise tähtpäev või ka muudatuse alus/põhjus ja muudatuse jõustumise kuupäev.

2. Palume täpsustada eelnõu § 7 lg 1 punktides 6 ja 7 kasutatud mõistete sisu.

Eelnõu § 7 lg 1 punkti 6 kohaselt kantakse krediiditeaberegistrisse järgmised andmed: krediidi maksimaalne summa täiseurodes või sendi täpsusega.Palume täpsustada, kas eelnõu § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud krediidi maksimaalne summa tähendab tarbijale antava krediidi ehk põhiosa maksimaalset summat või tuleb selle hulka arvata ka intress ja muud krediidikulud.

2

Samuti palume selgitada, kas intressimäära või muude krediidikulude muutumisel tuleb registrile edastada uus krediidi maksimaalne summa ka juhul, kui tarbijale antava krediidi põhiosa ei muutu.

Samuti palume täpsustada, kuidas tuleb mõista eelnõu § 7 lg 1 p-s 7 kasutatud mõisteid „krediidijääk“ ja „nõudejääk“. Kas need on seaduse tähenduses samasisulised mõisted või on nende kasutusala erinev? Eelkõige palume selgitada, kas krediidijääk/nõudejääk tähendab üksnes tagastamata krediidi põhiosa jääki või hõlmab see ka sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, menetluskulusid või muid kõrvalnõudeid.

Kui õigusakt kasutab sõnastust „krediidijääk või nõudejääk“, siis viitab see asjaolule, et mõisted ei ole identsed, vaid on kasutusel eri olukordade katmiseks. Palun seletada lahti need olukorrad, millal kanda registrisse krediidijääk ja millal nõudejääk ja mis andmeid need mõisted hõlmavad.

3. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 11 tähenduses mõista krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemikuna.

Kas selle all peetakse silmas näiteks maksepuhkust ja ka muid maksegraafiku ajutisi muudatusi, mille korral tarbija tasub kokkulepitud perioodil tavapärasest väiksemaid makseid või tasub üksnes osa krediidimaksest? Samuti palume täpsustada, kas registrisse tuleb edastada edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev ning kas andmeid tuleb uuendada iga kord, kui edasilükkamise perioodi muudetakse.

4. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 12 tähenduses mõista tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise faktina.

Kas registrisse tuleb edastada üksnes staatus selle kohta, kas tarbijal on vähemalt üks üle 14 päeva täitmata rahaline kohustus, või tuleb edastada iga viivituses oleva kohustuse kohta eraldi andmed? Samuti palume täpsustada, kas viivitamise fakti tuleb jooksvalt uuendada, sh märkida viivituse lõppemisel fakt registris lõppenuks/eemaldatuks ning uue üle 14 päeva viivituse tekkimisel andmed uuesti edastada.

5. Palume täpsustada põhimääruse § 7 lg 1 p 13 rakendamist olukorras, kus tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud või tarbijakrediidileping kolmanda isiku poolt üle võetud enne krediiditeaberegistri andmeedastuse kohustuse rakendumist 01.07.2028.

Kas sellised enne 01.07.2028 loovutatud nõuded või üle võetud lepingud tuleb samuti registrisse kanda? Kui jah, siis kes on sellisel juhul andmete esitamiseks kohustatud isik — kas esialgne krediidiandja, nõude omandanud inkasso või mõlemad? Mida tuleb märkida nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise faktina (kas nt loovutatud + kuupäev või tarbijakrediidileping üle võtud + kuupäev või ka muud andmed?)

3

6. Palume selgitada eelnõu seletuskirjas ka krediiditeabe seaduse § 8 lg 6 sisu (Krediiditeabe edastamine krediiditeaberegistrisse).

Krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 kohaselt edastab krediiditeabe andja registripidajale teabe nõude lõppemise kohta 10 päeva jooksul nõude lõppemisest

Palume täpsustada, mida tuleb krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 tähenduses mõista „nõude lõppemisena“. Kas nõude lõppemine on samastatav tarbijakrediidilepingu lõppemise faktiga või tuleb seda käsitada eraldi õigusliku sündmusena, s.o olukorrana, kus tarbijakrediidilepingust tulenev rahaline nõue on täielikult täidetud, lõppenud tasaarvestuse, loobumise, aegumise, mahakandmise või muu nõude lõppemise aluse tõttu?

Samuti palume täpsustada, milline teave tuleb registripidajale krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 alusel edastada: kas üksnes nõude lõppemise fakt ja kuupäev või ka nõude lõppemise alus/põhjus. Eelkõige palume selgitada, kas olukorras, kus tarbijakrediidileping lõpeb ülesütlemise tõttu, kuid sellest tulenev tasumata nõue jääb edasi kehtima, tuleb registrile edastada nõude lõppemise teave või kajastub sellisel juhul registris üksnes lepingu lõppemise fakt ja tasumata nõudejääk.

Palume selgituste andmisel leida lahendused ja lähtuda põhimõttest, et krediidiandjatele tekkiv halduskoormus ja lisategevused oleksid võimalikult minimaalsed.

Lisaks juhime tähelepanu, et loodava krediiditeaberegistri isikuandmete ja ärisaladuse kaitse nõuded on liiga madalad ega arvesta positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete tehnoloogiliste lahenduste analüüsis1 toodud soovitustega.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada ja eelnõud vastavalt täiendada.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht

Keilin Tammepärg, [email protected]

1 Kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-04/P%C3%B5hiraport%20- %20positiivse%20krediidiregistri%20v%C3%B5imalike%20optimaalsete%20tehnoloogiliste%20lahenduste%20a nal%C3%BC%C3%BCs.pdf

Hr Jürgen Ligi Rahandusminister Rahandusministeerium Teie 22.06.2026 nr 1.1-10.1/2696-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 10.07.2026 nr 5.1-1/124-1

Arvamus krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu kohta

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tänab Rahandusministeeriumit kaasamise eest krediiditeaberegistri põhimääruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõud analüüsinud ning leiame, et põhimäärus ja selle seletuskiri on liialt üldsõnalised ning ei anna piisavalt selgust registri rakenduse kohta.

Eelnõu kohta tekkis mitmeid küsimusi, mida palume Rahandusministeeriumi selgitada ja täpsustada kas eelnõus või selle seletuskirjas:

1. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 4 tähenduses mõista tarbijakrediidilepingu „lõppemise tähtpäevana“.

Kas selle all peetakse silmas lepingu sõlmimisel kokku lepitud algset lõpptähtpäeva või tuleb registris kajastada ka lepingu kehtivusaja hilisemaid muudatusi?

Eelkõige palume selgitada, kas registrile tuleb edastada uus lepingu lõppemise tähtpäev juhul, kui lepingu lõpptähtaeg muutub lepingu ümberkujundamise, maksegraafiku muutmise või ka lepingu ennetähtaegse lõpetamise või ülesütlemise tõttu kliendi või krediidiandja poolt. Samuti palume täpsustada, kas sellisel juhul tuleb registrile edastada üksnes uus lõppemise tähtpäev või ka muudatuse alus/põhjus ja muudatuse jõustumise kuupäev.

2. Palume täpsustada eelnõu § 7 lg 1 punktides 6 ja 7 kasutatud mõistete sisu.

Eelnõu § 7 lg 1 punkti 6 kohaselt kantakse krediiditeaberegistrisse järgmised andmed: krediidi maksimaalne summa täiseurodes või sendi täpsusega.Palume täpsustada, kas eelnõu § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud krediidi maksimaalne summa tähendab tarbijale antava krediidi ehk põhiosa maksimaalset summat või tuleb selle hulka arvata ka intress ja muud krediidikulud.

2

Samuti palume selgitada, kas intressimäära või muude krediidikulude muutumisel tuleb registrile edastada uus krediidi maksimaalne summa ka juhul, kui tarbijale antava krediidi põhiosa ei muutu.

Samuti palume täpsustada, kuidas tuleb mõista eelnõu § 7 lg 1 p-s 7 kasutatud mõisteid „krediidijääk“ ja „nõudejääk“. Kas need on seaduse tähenduses samasisulised mõisted või on nende kasutusala erinev? Eelkõige palume selgitada, kas krediidijääk/nõudejääk tähendab üksnes tagastamata krediidi põhiosa jääki või hõlmab see ka sissenõutavaks muutunud intressi, viivist, leppetrahvi, menetluskulusid või muid kõrvalnõudeid.

Kui õigusakt kasutab sõnastust „krediidijääk või nõudejääk“, siis viitab see asjaolule, et mõisted ei ole identsed, vaid on kasutusel eri olukordade katmiseks. Palun seletada lahti need olukorrad, millal kanda registrisse krediidijääk ja millal nõudejääk ja mis andmeid need mõisted hõlmavad.

3. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 11 tähenduses mõista krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemikuna.

Kas selle all peetakse silmas näiteks maksepuhkust ja ka muid maksegraafiku ajutisi muudatusi, mille korral tarbija tasub kokkulepitud perioodil tavapärasest väiksemaid makseid või tasub üksnes osa krediidimaksest? Samuti palume täpsustada, kas registrisse tuleb edastada edasilükkamise algus- ja lõppkuupäev ning kas andmeid tuleb uuendada iga kord, kui edasilükkamise perioodi muudetakse.

4. Palume täpsustada, mida tuleb eelnõu § 7 lg 1 p 12 tähenduses mõista tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise faktina.

Kas registrisse tuleb edastada üksnes staatus selle kohta, kas tarbijal on vähemalt üks üle 14 päeva täitmata rahaline kohustus, või tuleb edastada iga viivituses oleva kohustuse kohta eraldi andmed? Samuti palume täpsustada, kas viivitamise fakti tuleb jooksvalt uuendada, sh märkida viivituse lõppemisel fakt registris lõppenuks/eemaldatuks ning uue üle 14 päeva viivituse tekkimisel andmed uuesti edastada.

5. Palume täpsustada põhimääruse § 7 lg 1 p 13 rakendamist olukorras, kus tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud või tarbijakrediidileping kolmanda isiku poolt üle võetud enne krediiditeaberegistri andmeedastuse kohustuse rakendumist 01.07.2028.

Kas sellised enne 01.07.2028 loovutatud nõuded või üle võetud lepingud tuleb samuti registrisse kanda? Kui jah, siis kes on sellisel juhul andmete esitamiseks kohustatud isik — kas esialgne krediidiandja, nõude omandanud inkasso või mõlemad? Mida tuleb märkida nõude loovutamise või lepingu ülevõtmise faktina (kas nt loovutatud + kuupäev või tarbijakrediidileping üle võtud + kuupäev või ka muud andmed?)

3

6. Palume selgitada eelnõu seletuskirjas ka krediiditeabe seaduse § 8 lg 6 sisu (Krediiditeabe edastamine krediiditeaberegistrisse).

Krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 kohaselt edastab krediiditeabe andja registripidajale teabe nõude lõppemise kohta 10 päeva jooksul nõude lõppemisest

Palume täpsustada, mida tuleb krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 tähenduses mõista „nõude lõppemisena“. Kas nõude lõppemine on samastatav tarbijakrediidilepingu lõppemise faktiga või tuleb seda käsitada eraldi õigusliku sündmusena, s.o olukorrana, kus tarbijakrediidilepingust tulenev rahaline nõue on täielikult täidetud, lõppenud tasaarvestuse, loobumise, aegumise, mahakandmise või muu nõude lõppemise aluse tõttu?

Samuti palume täpsustada, milline teave tuleb registripidajale krediiditeabe jagamise seaduse § 8 lg 6 alusel edastada: kas üksnes nõude lõppemise fakt ja kuupäev või ka nõude lõppemise alus/põhjus. Eelkõige palume selgitada, kas olukorras, kus tarbijakrediidileping lõpeb ülesütlemise tõttu, kuid sellest tulenev tasumata nõue jääb edasi kehtima, tuleb registrile edastada nõude lõppemise teave või kajastub sellisel juhul registris üksnes lepingu lõppemise fakt ja tasumata nõudejääk.

Palume selgituste andmisel leida lahendused ja lähtuda põhimõttest, et krediidiandjatele tekkiv halduskoormus ja lisategevused oleksid võimalikult minimaalsed.

Lisaks juhime tähelepanu, et loodava krediiditeaberegistri isikuandmete ja ärisaladuse kaitse nõuded on liiga madalad ega arvesta positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete tehnoloogiliste lahenduste analüüsis1 toodud soovitustega.

Loodame, et leiate võimaluse ITL-i ettepanekuid arvestada ja eelnõud vastavalt täiendada.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/

Doris Põld Tegevjuht

Keilin Tammepärg, [email protected]

1 Kättesaadav: https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-04/P%C3%B5hiraport%20- %20positiivse%20krediidiregistri%20v%C3%B5imalike%20optimaalsete%20tehnoloogiliste%20lahenduste%20a nal%C3%BC%C3%BCs.pdf