Pr Karmen Joller Teie 16.06.2026 nr 1.2-2/55-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 10.07.2026 nr 1-11/26/2013
Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
(abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõu kohta
arvamuse avaldamine
Austatud minister
Täname Teid võimaluse eest anda arvamus ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) eelnõu kohta.
1) Eelnõu ja seletuskirjaga tutvudes jäi ebaselgeks, kas meditsiiniseadmete loetellu üleviidavate abivahendite andmed on edaspidi kättesaadavad ka tervise infosüsteemis meditsiiniseadmete andmete koosseisus. Palume seletuskirja vastavalt täpsustada.
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg 4 p 4 kohaselt päritakse töövõime hindamiseks valitud diagnooside alusel muuhulgas järgmisi andmeid: ravimid ja meditsiiniseadmed – päringule eelneva kahe aasta jooksul koostatud retseptide väljakirjutamise kuupäevad, retseptiravimite toimeainete koodid, nimetused ja kogused, meditsiiniseadmete nimetused ja kogused, ravimite ja meditsiiniseadmete väljaostmist kinnitavad andmed ning viited allikatele.
Kuna andmed on ka edaspidi töövõime hindamiseks vajalikud, palume selgitada, kas seoses abivahendite meditsiiniseadmete loetellu viimisega on vajalikud ka muudatused töötukassa andmekogu ja tervise infosüsteemi vahelises andmevahetuses, et meil oleks vajadusel võimalik infosüsteemide arendustega arvestada.
2) Eelnõu ja seletuskirja kohaselt saaksid meditsiinilisi abivahendeid edaspidi ainult ravikindlustatud isikud. Seletuskirja kohaselt jääb ravikindlustuseta isikutele üleminekuperioodil alles kompensatsioonivõimalus läbi Sotsiaalkindlustusameti erandimenetluse, kuna amet ei lähtu otsuste tegemisel ravikindlustuse olemasolust. Lisaks on ravikindlustuseta inimestel võimalik taotleda töövõime hindamist või võtta end töötuna arvele Eesti Töötukassas.
Seega võib tekkida olukord, kus isikud, kes tegelikult ei soovi tööd otsida võtavad ennast abivahendi saamiseks töötuna arvele või taotlevad töövõime hindamist, kuigi pikaajalist tervisekahjustust, mis tingiks töövõime vähenemise, neil ei ole. Palume seletuskirja täpsustada, kui palju võiks selliseid inimesi olla ja avada kaasnevat mõju töötukassa vahenditele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Brit Rammul
juhatuse liige
Monika Aasa,
[email protected]
Ira Songisepp,
[email protected]