Pr Karmen Joller Teie 15.06.2026 nr 1.2-2/54-1

Sotsiaalminister

[email protected] Meie 29.06.2026 nr 1.5-1/3229-1

Inimpäritolu materjali seaduse eelnõu kooskõlastamata jätmine

Lugupeetud sotsiaalminister

Jätame kooskõlastamata inimpäritolu materjali seaduse eelnõu, märkides ära järgnevad

Tervisekassat puudutavad ebamõistlikud lähenemised ja paremad alternatiivid.

Eelnõu muudab riikliku vereteenistuse infosüsteemi olemust fundamentaalselt

Juhime tähelepanu, et eelnõu muudab olulisel määral riikliku vereteenistuse infosüsteemi.

Tegemist on siiani olnud infosüsteemiga, mille eesmärk on olnud tagada vere kvaliteetne

käitlemine ja ravi kvaliteet.

Eelnõus on riikliku vereteenistuse infosüsteemil juures uus eesmärk, milleks on inimkasutuse

kliiniliste tulemuste jälgimine vastavalt inimpäritolu materjali seaduse § 20 lg 1 sisule. Märgime,

et vastavalt eelnõu § 4 lg 3 on vastav infosüsteem käsitletud kui „inimpäritolu materjali

infosüsteem“, milles peab saama jälgida „kriitilise tähtsusega inimpäritolu materjali varude

teavet“. Ehk riiklik vereteenistuse infosüsteem muutub sisult laiemaks, täiesti uueks

infosüsteemiks, mis hoomab endas mis tahes kogutavaid rakke, kudesid ja potentsiaalselt ka

elundeid. Arvestades SoHO määruse ulatust, siis hoomab infosüsteem edaspidi ka potentsiaalselt

näiteks rinnapiima, vereseerumist valmistatud silmatilkasid, mikrobioomi preparaate,

vereülekanneteks mitte kasutatavaid verepreparaate ja mitmeid muid inimpäritolu materjale.

Seletuskirja p 7.1. kohaselt lisandub Terviseametile uus ülesanne, milleks on jälgida kriitilise

tähtsusega inimpäritolu materjali varusid inimpäritolu materjali infosüsteemis. Inimpäritolu

materjaliks ei ole eeltoodu alusel aga kindlasti mitte ainsana veri. Ehk praktikas laiendatakse

sisuliselt infosüsteemi ulatust, mis loob ulatuslikke uusi finantsilisi kohustusi Tervisekassale

infosüsteemi arendamisel ja selle edaspidisel üleval pidamisel. Tervisekassa ei saa sellega

nõustuda, kui puudub selge ülevaade edaspidistest arendusvajadustest, nendega kaasnevast kulust

ning rahastusallikatest.

Tervisekassale jääb arusaamatuks, miks jääb Tervisekassa infosüsteemi vastutavaks olukorras, kus

vastava infosüsteemi kasutamise vajadus on eelkõige Terviseametil ning SoHO riiklikuks

asutuseks on määratud Ravimiamet. Märgime, et SoHO pädevad asutused on eelnõu § 4 alusel

Ravimiamet ja Terviseamet, kes täidavad käesolevas seaduses ning SoHO määruses sätestatud

ülesandeid.

Tervisekassal ei ole vahendeid, et rahastada teiste riigiasutuste jaoks oluliste infosüsteemide

arendusi ja ülalpidamist

Märgime, et täna on Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud koostöökokkulepe, mille

kohaselt Tervisekassa tagab ja rahastab tooteid, mis kasutavad, aga mitte ainult, TISi andmeid

ja baasfunktsionaalsusi ning mille lõppkasutajad on tervishoiutöötajad või kodanikud.

Rahastamine hõlmab rakenduste ülalpidamist, hooldus- ning arendustöid, et tagada teenuste

nõuetekohane funktsioneerimine.

Selle kokkulepe kohaselt on hetkel Tervisekassa vastutav ÜVISe ehk üleriigilise vereinfosüsteemi

eest, ent selle arendamine ei ole kindlasti vaid 20 000 eurot, mis on ette nähtud seletuskirja p 7.1.

kohaselt TEHIKule arenduste tegemiseks. Märgime võrdluseks, et ÜVISe aastane maksumus on

hetkel 249 997 eurot, mis aga vastavalt kasutatavusele kasvab.

Selgelt ette nähtavate lisanduvate kuluna märgime, et 2026. aasta vaates on kõige kriitilisem

Doonoriportaali litsentsi pikendamine. Aastane litsents maksab 36 600 eurot ja see lõpeb

31.08.2026. Kehtiva litsentsi eest on maksnud PERH ja TÜK kahepeale oma eelarvest.

Teine lisanduv kulu puudutab eDelphyn kasutuslitsentsi hooldustasu. Verekeskuste litsentsid

kehtivad erikokkuleppel partneriga 2026. aasta lõpuni. Seega hiljemalt kehtivusega alates

01.01.2027 on vaja sõlmida uus e-Delphyn põhiosa litsentside hooldusleping. Täpsem hind selgub

TEHIK ja GPI sõlmitava raamlepingu hankemenetluse käigus. Tegemist on väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusega. Hetkel on PERH kaudu teada eDelphyn litsentsi indikatiivne

maksumus aastas 73 200€.

Teeme ettepaneku määrata riikliku vereteenistuse infosüsteemi/inimpäritolu materjali

infosüsteemi kaasvastutavateks töötlejateks Sotsiaalministeerium ja Terviseamet

Tervisekassal ei ole eelnõu kohaselt praktilist vajadust kasutada uut, ümber kohandatud

vereteenistuse infosüsteemi/inimpäritolu materjali infosüsteemi. Ent infosüsteemi praktilise

kasutamise vajadus on regulaarselt Terviseametil seoses inimpäritolu materjali infosüsteemis

kriitilise tähtsusega inimpäritolu materjali varude teabe jälgimise kohustusega kui ka oma pädevuse

piires järelevalvega.

Seletuskirja p 7.1. kohaselt „Eelnõu rakendamisega kaasneb Terviseametile täiendav töökoormus

ning sellest tulenev ressursivajadus. Uue ülesandena lisandub kohustus jälgida kriitilise tähtsusega

inimpäritolu materjali varusid inimpäritolu materjali infosüsteemis ning vajaduse korral

korraldada teabevahetust asjaomaste osapooltega.“

Seetõttu teeme ettepaneku määrata eelnõuga infosüsteemi kaasvastutavateks töötlejaks

Tervisekassa asemele Terviseamet.

Ehk teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 20 lg 2 järgnevalt:

„ (2) Infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Terviseamet.“

Sellega kaasnevalt muuta riikliku vereteenistuse infosüsteemi järgnevalt:

§ 2. Infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ülesanded

„ (1) Sotsiaalministeerium ja Terviseamet kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös

volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist

andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale antud ülesandeid.

Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale.

….

(4) Terviseamet teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel ja tagab

infosüsteemi jätkusuutlikkuse.“

§ 11. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine

„ (5) Infosüsteemi andmetele tagatakse otsejuurdepääs: 1) infosüsteemide andmevahetuskihi

kaudu; 2) volitatud töötleja määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil; 3) verekeskusele,

verekabinetile, referentlaborile, Ravimiametile ja Terviseametile seadusest tulenevate õiguste,

kohustuste ja ülesannete täitmiseks.“

§ 17. Rahastamine

„ Infosüsteemi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti eelarve kaudu.”

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Lahe

juhatuse esimees

Matis Rüütel

[email protected]