Anne Kuill

[email protected]

Teie 29.06.2026 nr

Meie 10.07.2026 nr 14-7/261674/2605861

Lugupeetud notar

Palusite õiguskantsleril kontrollida, kas pärimisseaduse § 88 lõige 6 vastab põhiseadusele. Teie

hinnangul ei tohi riik sekkuda testamendi tühistamise vabadusse. Kui inimene on varasema

testamendi koduse testamendiga notariaalse testamendi tühistanud ja kodune testament on kaotanud

kehtivuse, siis peaks Teie hinnangul pärimine toimuma seaduse järgi. Kirjutasite ka, et Teie

pärimisasjas vaidlustasid seadusjärgsed pärijad notariaalse testamendi kehtivuse kohtus ja ühtlasi

nõudsid nad kohtus pärimisseaduse § 88 lõike 6 põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kohus ei

leidnud vastuolu põhiseadusega.

Põhiseaduse § 32 lõike 4 järgi on pärimisõigus tagatud. Riigikohus on leidnud, et testamendiga oma

vara teistele isikutele edasiandmise õigus on oluline osa vabadusest, mis isikul oma vara suhtes on

ning et see säte kaitseb muu hulgas pärandaja vabadust pärandada testamendiga oma vara isikutele,

kellele ta seda soovib (Riigikohtu üldkogu 22.05.2005 otsus nr 3-2-1-73-04, p 17). Siiski pole õigus

vabalt oma vara üle otsustada piiramatu.

Pärimisõigus on olulisel määral seaduse kujundatud ja kujundatav õigus. Ilma õigusliku

regulatsioonita, mis tagab isikule õiguse pärida, ei oleks võimalik seda õigust teostada. Muuhulgas

peab Riigikogu reguleerima testamendiga seotud küsimusi. Sestap on Riigikogul küllaltki suur

vabadus kehtestada reegleid nii seadusjärgse kui ka testamendijärgse pärimise kohta, ilma et need

oleksid iseenesest põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus lubab seadusega piirata inimese õigust oma

vara vabalt pärandada ja seda võib kitsendada üldistes huvides eesmärkide nimel, mis ei ole

põhiseadusega vastuolus (Riigikohtu üldkogu 22.05.2005 otsus, p-d 18 ja 33); vt ka põhiseaduse

§ 32 kommentaare).

Riigikogu võib seaduses ette näha, millist liiki viimse tahte avaldust (kodune testament ja

notariaalne testament) saab teha ning millised on testamendi vorminõuded. Riigikogu saab

kehtestada ka nõuded testamendi kehtivusele. Inimesel on õigus testamendis oma viimset tahet

avaldada, mh valida missuguse testamendiga ta seda teeb. Samuti on tal õigus testamenti muuta ja

tühistada. Seejuures tuleb inimesel silmas pidada olulisi kitsendusi, mida Riigikogu on kodusele

testamendile ette näinud.

Riigikogu ei ole eelistanud pärimisel seadust, vaid pärandaja viimset tahet, mis on väljendatud

testamendis või pärimislepingus (pärimisseaduse (PärS) § 9 lg 2, § 88 lg 6). Testamendi puhul võib

eeldada, et see on tehtud eesmärgiga vältida seadusjärgset pärimist.

2

Kuna Riigikogu on pidanud kodust testamenti vähem turvalisemaks kui notariaalset testamenti, on

kehtestatud sellele ranged vorminõuded (vt pärimisseaduse § 23 jj; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

26.06.2025 määrus nr 2-23-8876, p 11 jj).

Inimene saab testamendi tühistada igal ajal hilisema testamendi või pärimislepinguga (PärS § 88

lg 1). Koduse testamendiga saab tühistada ka notariaalse testamendi (PärS § 88 lg 2 lause 2). Kui

inimene on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud ja kodune testament on kaotanud

PärS §-s 25 sätestatud korras kehtivuse, siis kehtib notariaalne testament (PärS § 88 lg 6). Seega

saab hilisema testamendiga tühistada varasema testamendi, testamendi tühistamist pole võimalik

käsitleda eraldi testamendist endast.

Teie avaldusest nähtub, et kohus on PärS § 88 lõike 6 põhiseaduspärasust analüüsinud. Põhiseaduse

§ 146 järgi mõistab õigust üksnes kohus ning see tähendab, et lõppastmes lahendab

vaidlusküsimuse kohus. Isegi, kui kohtu seisukoht ei ole meelepärane, tuleb õigusrahu nimel sellega

leppida. Riik on pannud notarile ka ülesande tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada

õigusvaidlusi (notariaadiseaduse § 2 lg 1).

Koduste testamentide vorminõudeid ja nendega seotud ohte testeerimisvabadusele on käsitletud

2022. aasta magistritöös.

Õiguskantsleri seaduse § 25 lõike 2 järgi ei tohi avaldusealuses asjas olla jõustunud kohtuotsust ega

toimuda samaaegselt kohtumenetlust. Kui Teil on ettepanekuid pärimisseaduse muutmiseks või

täiendamiseks, võite need esitada Justiits- ja Digiministeeriumile ja/või Riigikogule. Loodetavasti

on selgitustest abi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristel Lekko 693 8443 [email protected]