Catherine Abolinš

Tiimijuht

AS Hoolekandeteenused

[email protected]

Teie nr

Meie 10.07.2026 nr 7-9/261471/2605841

Kontrollkäik Sillamäe Kodusse

AustatudCatherine Abolinš

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 3. juunil 2026 AS-i Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus

(edaspidi: hooldekodu) kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihoolekandeteenuse (edaspidi:

teenus) osutamist. Kohtumääruse alusel osutatakse teenust hooldekodu Tervise 17 ja 12 majades.

Kontrollkäigust ette ei teatatud. Õiguskantsler on Sillamäe Kodu viimati kontrollinud 8. aprillil

2022.

Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas peremeditsiini eriarst (edaspidi:

tervishoiuekspert). Nõunikud tegid ringkäigu Tervise 17 ja 12 majades ning vestlesid

tegevusjuhendajate, tegevusjuhendaja-meistri, meditsiiniõe ja hoolealustega.

Tegevusloa kohaselt osutab AS-i Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu kohtumääruse alusel teenust

kuni 40 inimesele. Tervise 17 majas on kohti 32 inimesele (neli perekorterit) ja Tervise 12 majas

8 inimesele (üks perekorter). Igas perekorteris elab kõige rohkem 8 hoolealust. Kontrollkäigu

toimumise ajal osutas hooldekodu kohtumääruse alusel teenust 38 inimesele.

Tervise 17 hoone on kahekorruseline, majas on lift. Hoolealused elavad selles majas ühekohalistes

tubades, mis on ühenduses ühisruumidega. Erandina on üks magamistuba kahekohaline. Iga

magamistoa juurde kuulub pesemis- ja tualettruum.

Tervise 12 hoone on ühekorruseline ning selles on üks ühekohaline ja neli kahekohalist

magamistuba. Kohtumääruse alusel osutatakse erihoolekandeteenust eraldatud majatiivas, kus on

kaks ühiskasutatavat pesemisruumi ja tualetti – üks neist naiste ja teine meeste kasutuses. Hoone

teises tiivas osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust. Hooviala on aiaga eraldatud, mis aitab

vältida eri osakondades viibijate kokkupuutumist.

Videovalvet kasutatakse perekorterite eluruumides, koridoris, eraldusruumis ja õuealal ning

Tervise 17 majas eraldusruumis.

Hooldekodu tegevusloale olid kantud 37 tegevusjuhendaja andmed: 32 neist töötasid Tervise 17

majas ja 5 Tervise 12 majas. Igas perekorteris töötab päevasel ajal (kella 8-20) kaks

tegevusjuhendajat ning öösel üks tegevusjuhendaja. Lisaks töötab hooldekodus tegevusjuhendaja-

meister, kes viibib majas tööpäevadel kella 8‒16. Tema juhendab käelist tegevust.

2

Hooldekodu kontrollib, ega tööle asuval tegevusjuhendajal ei ole kehtivat karistust tahtlikult

toimepandud kuriteo eest. Hooldekodu selgituste kohaselt kontrollitakse hooldajate tausta tööle

asumisel ja edaspidi kord aastas.

Väärib tunnustust, et eraldamist rakendatakse hooldekodus harva, mis näitab, et ärevad olukorrad

suudetakse lahendada ilma inimest eraldamata.

Hooldekodu ei tohi kohustada inimesi oma toiduaineid jagama. Inimesel peab olema võimalik talle

toodud toitu süüa omaette. Hooldekodus tuleks loobuda karistuste määramisest.

Mõtestatud ajaveetmise võimalusi pakkudes tuleks rohkem arvestada iga hoolealuse

individuaalseid vajadusi.

Igas vahetuses peaks tööl olema vähemalt üks eesti keelt piisavalt hästi valdav töötaja, et

hooldekodus elavad inimesed saaksid soovi korral pidevalt eesti keeles suhelda.

Selleks et tagada inimestele ohutu ja meeldiv elukeskkond, tuleks esimesel võimalusel ära

parandada pesemisruumide sisustus ja jälgida, et kraanikausid oleks puhtad.

Töökorraldus

Hea on see, et hooldekodu on suurendanud ühes vahetuses töötavate tegevusjuhendajate arvu (vrd

eelmise kontrollkäiguga). Igas perekorteris on päevases vahetuses (kella 8‒20) tööl kaks

tegevusjuhendajat ja öösel üks tegevusjuhendaja.

Abi kutsumiseks kasutavad töötajad kaasaskantavaid häirenuppe.

Maiustusi tellib hooldekodu ja jagab neid kõigile hooldatavatele kohvipauside ajal. Lähedaste ja

eestkostjatega on kokku lepitud, et nad saavad hooldekodusse tuua inimeste soovi järgi toitu.

Töötajad selgitasid, et hooldekodu magamistubades ei ole lubatud toitu hoida ning hooldatavatel

tuleb isiklikuks tarbeks toodud maiustusi teistega jagada.

Hooldekodu edastas õiguskantsleri nõunikule Tervise 17 maja kodukorra1, milles on kehtestatud

ka pakkide vastuvõtu korraldus. Selle korra kohaselt on hoolealustel õigus saada maiustusi ja

suupisteid. Toiduaineid on lubatud hoida pereruumi külmkapis omanimelises kotis või karbis.

Külalistetoas süüa ja juua ei lubata, kuid teiste tubade kohta pole keeldu kehtestatud.

Kehtivad õigusaktid ei näe ette, et inimene peab hoolekandeasutuses elades talle toodud maiustusi

või suupisteid teistega jagama. Ka sotsiaalhoolekande seaduse § 6 lõigete 1 ja 3 kohaselt pole

isiklikuks tarbimiseks mõeldud toiduained üldjuhul hoolealustele keelatud.

Hooldatavale toodud või tema enda ostetud toiduained ei ole hooldekodu omand. Põhiseaduse

kohaselt on omandipõhiõigusega kaitstud omanikule kuuluva vara vaba valdamine, kasutamine ja

käsutamine (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lõike 2 esimene lause). See hõlmab ka varaga seotud

tegevuste korraldamist soovitud viisil.2 Riigikohus on omandipõhiõiguse riivena mõistnud

omandiõiguse igasugust kitsendamist, kaasaarvatud omanikule varalise kaotuse põhjustamist.3

1 Sillamäe Tervise 17 majas kohtumääruse alusel osutatava teenuse kodukord, kinnitatud 2023. aastal. 2 M. Ots, A. Kelli, P. Roosma. Põhiseaduse § 32 kommentaarid, punkt 15. 3 RKÜKo 31.03 2011 nr 3-3-1-69-09, p 57.

3

Kui hooldekodu kohustab inimest talle kuuluvaid maiustusi või suupisteid teistega jagama, siis

piiratakse õigust omandit vabalt käsutada. Käsutusõiguse piiramisega riivatakse

omandipõhiõigust. Põhiseadus näeb ette, et omandiõigust saab kitsendada vaid seadusega

ettenähtud juhtudel (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause). Piirangu seadmise

eesmärk peab olema põhiseadusega kooskõlas. Omandipõhiõiguse kitsendus ei tohi olla

ebaproportsionaalne ega piirata omanikku ebamõistlikult.4

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele ning õigus oma toiduaineid tarbida

ja otsustada nende jagamise üle on eneseteostuse üks osa (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 lõige

1). Nii on näiteks kohtud mõistnud inimese vaba eneseteostusena tema õigust otsustada enda

elukorralduse üle. Õigust vabale eneseteostusele piirab igasugune riigivõimu negatiivne mõjutus.

Selline piirang peab olema kooskõlas põhiseadusega.5 Ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni

(artikkel 3 punkt a) kohaselt tuleb üldpõhimõttena austada inimese iseseisvust, sealhulgas vabadust

ise otsuseid teha. Hooldekodu ei peaks hoolealuste tegevust piirama, kui see pole tingimata vajalik.

Praegusel juhul on hooldekodu piiranud hooldusteenuse osutamisel eneseteostuse vabadust ja

omandipõhiõigust sellega, et kohustab hooldatavaid neile toodud maiustusi ja suupisteid jagama.

Nii ei saa inimesed enda toiduaineid enda äranägemise järgi tarbida ega ka otsustada, kas nad üldse

soovivad neid kellegagi jagada. Hooldekodus viibides on inimestel niigi piiratud võimalused

endale midagi osta või paluda eestkostjal või lähedasel saata. Samuti ei saa kohtumääruse alusel

ööpäevaringset hooldusteenust saav inimene hooldekodust lahkuda, kui sellisel moel seatud

piirangud talle meeltmööda pole.

Seetõttu ei tohi hooldekodu panna inimestele kohustust talle toodud toiduaineid jagada. Tuleks

leida ka lahendus, kuidas inimesed saaksid neile toodud või saadetud maiustusi või suupisteid

omaette süüa, kui nad ei soovi neid teistega jagada.

Esimese perekorteri töötajate ruumis oli välja pandud selle perekorteri kodukord. Kodukorra ühe

punkti all oli kirjas, et tööpäeva jooksul määratud karistusi ei edastata järgmisele vahetusele. Veel

oli märgitud, et tõsiste kodukorra rikkumiste korral arutatakse karistust kollektiivi ja juhtkonnaga.

Kordan 2025. aastal AS-i Hoolekandeteenused Tallinna Merimetsa tee 3 üksusele antud soovitust.

Palun tuletage inimestele aeg-ajalt meelde hooldekodus kehtivaid reegleid ja selgitage neid, pole

vaja inimesi karistada ega karistustega ähvardada. Ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (European Committee for the

Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment ‒ CPT) on soovitanud

hoolealustele karistusi mitte määrata.6 Hoolekandeasutuse ülesanne ei ole elanikke eksimuste eest

karistada. Seetõttu peaks distsiplineeriva karistuse määramine olema erandlik otsus, mida tuleb

iga kord hoolikalt kaaluda ja selgelt põhjendada.

Inimesi ei tohi kohustada oma toiduaineid jagama. Hoolealustel peab olema võimalik neile toodud

toitu süüa omaette. Hooldekodu peaks loobuma karistuste määramisest.

4 M. Ots, A. Kelli, P. Roosma. Põhiseaduse § 32 kommentaarid, punkt 24. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi

põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. 5 H. Vallikivi. Põhiseaduse § 19 kommentaarid, punktid 7, 8 ja 11. 6 CPT 2015. aasta Saksmaa visiit, p 126.

4

Eraldamine ja selle dokumenteerimine

Tunnustan hooldekodu, et hooldatavate eraldamist on viimastel aastatel rakendatud vaid vähestel

kordadel. 2024. aastal oli eraldamise registrisse kantud kolm eraldamise juhtumit ja 2025. aastal

kaks juhtumit. 2026. aastal pole olnud vaja eraldamist rakendada. See näitab, et töötajad tunnevad

hoolealuste käitumist, oskavad neid aegsasti rahustada ning vältida äreva olukorra süvenemist.

Eraldamise juhtumite kohta oli infot talletatud piisavalt. Eraldamise registrist võis näha, et 1. mail

2024 oli dokumenteeritud korraga kaks juhtumit. Kuigi need juhtumid olid kirjelduse järgi

omavahel tihedalt seotud, võiks neid registris kajastada eraldiseisvate juhtumitena. Mõlema

juhtumi kohta olid koostatud eraldamisotsused.

Eraldamise otsustega oli määratud, et üks töötaja peab viibima pidevalt eraldusruumi ukse juures,

et tagada eraldatud inimese turvalisus ning vajaduse korral sekkuda. Teised vahetuses olevad

töötajad jälgivad eraldusruumi videovalve kaudu. Eraldusruumi vastas asub meditsiiniõe kabinet,

seega on temal võimalik eraldatud inimest jälgida klaasiga kaetud ukseavast.

Eraldusruum asub Tervise 17 majas. Ruumis on madratsita lavats. Töötajad kinnitasid, et madrats

viiakse vajaduse korral eraldusruumi kõrvalasuvast toast, kus hoitakse mitmeid madratseid.

Tualetti eraldusruumis ei ole. Selleks otstarbeks oli tuppa toodud papist anum. See ei ole hea

lahendus. Eraldamisotsustes oli kirja pandud korraldus, et kui eraldatu soovib tualetti minna,

peavad töötajad suunama ta sinna järelevalve all. CPT on märkinud, et inimene peab saama

eraldamise ajal tualetis käia, ilma et ta peaks seda eraldi küsima.7

Ühel päeval asetleidnud eraldamised tuleks dokumenteerida eraldi juhtumitena. Eraldusruumis

peab olema tualeti kasutamise võimalus.

Mõtestatud ajaveetmine

Meeldiv oli kuulda, et oluliseks peetakse värskes õhus viibimist. Tiimijuhi sõnul võib asutus

kasutada bussi, millega saab inimesi viia regulaarselt väljasõitudele ja ekskursioonidele. See on

hea tava.

Hooldekodu selgituse kohaselt pakutakse hooldatavatele iga päev võimalust meisterdada ja

osaleda kunstiteraapias. Elanike omavahelise suhtluse ergutamiseks ja vaba aja sisustamiseks

käiakse kord nädalas ujulas ning raamatukogus loengutel. Õues toimuvad sportlikud tegevused.

Kuigi hooldekodu selgituse kohaselt organiseeritakse hooldatavatele mitmeid tegevusi, tekkis

õiguskantsleri nõunikel kahtlus, et kõigile hoolealustele ei ole siiski pidevalt pakkuda mõtestatud

ajaveetmise võimalusi, mis vastaksid nende võimetele. Mõni hoolealune tunnistas, et aja

sisustamiseks pakutakse vähe tegevusi ja kõigis ei saa ka osaleda.

Hooldekodus elab erineva vaimse võimekusega inimesi, kellel on ka erinevad vajadused ja huvid.

Siiski on CPT soovitanud hoolekandeasutustel hoolitseda selle eest, et kõik hoolealused saaksid

iga päev osaleda individuaalsetes tervist ja toimetulekut taastavates tegevustes. Nii tunnevad

inimesed end paremini ja paraneb nende iseseisev toimetulek.8

7 CPT 2019. aasta Iirimaa visiit, p 113. 8 CPT 2023. aasta Albaania visiit, p 217.

5

Palun pöörake rohkem tähelepanu mõtestatud ajaveetmise võimaluste pakkumisele, mis

arvestaksid iga hoolealuse individuaalseid vajadusi.

Töötajate eesti keele oskus

Hea on see, et hooldekodu jagab töötajatele infot eesti keele õppimise abivahendite kohta (näiteks

2. perekorteris).

Õiguskantsleri nõunikel tekkis kahtlus, et osa hooldajaid siiski ei valda eesti keelt piisavalt hästi.

Mõned hoolealused avaldasid arvamust, et keelebarjääri tõttu on mitmete tegevusjuhendajatega

keeruline suhelda. Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud nõue, et erihoolekandeteenust

osutavad hoolekandetöötajad peavad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

Näiteks hoolealuse H. H. (5. perekorteri elanik) tegevusplaanis oli sõnastatud eesmärk kõnelda

vähemalt kord nädalas mõne töötajaga oma emakeeles enda unistustest, soovidest, muredest ja

rõõmudest. Inimestel peaks olema võimalus soovi korral iga päev eesti keeles suhelda.

Puuduliku keeleoskuse tõttu ei pruugi tegevusjuhendaja ja hooldatav üksteisest aru saada. Nii võib

inimese seisundi mõistmine ja olulise info edastamine osutuda keeruliseks. Mõne olukorra aitaks

lahendada automaatsete tõlkevahendite kasutamine. Siiski peaks igas vahetuses tööl olema

vähemalt üks töötaja, kes valdab riigikeelt piisavalt heal tasemel.

Olme

Elukeskkond on kohandatud hoolealustele sobivaks. Näiteks iga perekorteri köögis hoitakse

köögitarbeid lukustatavates kappides ning tubades on aknakatted paigutatud akende vahele.

Mõnes Tervise 17 maja pesemisruumis oli lõhutud sisustust ja näiteks 2. perekorteri ühel

pesemisruumil puudus uks. Kuna korteri ust oli seestpoolt võimalik lukustada, oli selle toa

elanikule siiski tagatud privaatne pesemise võimalus.

Sama korteri ühes magamistoas oli üles võetud põrandalaud. Ühe korteri pesemisruumis olid

kraanikauss ja segisti hambapastaga kokku määritud. Teise korteri pesemisruumis olid

kraanikaussi jäetud juuksehari ja hambahari. Põrand tuleks ära parandada, määrdunud kraanikauss

puhastada ning pesemistarvikuid hoida selleks ettenähtud kohas.

Palun parandage esimesel võimalusel pesemisruumide sisustus ja jälgige, et kraanikausid oleks

puhtad. Nii on võimalik tagada erivajadustega inimestele sobiv elukeskkond.

Toit

Hooldekodus pakutakse süüa kindla päevakava järgi: hommikusööki kella 8.00‒9.30, lõunasööki

kella 12.00‒14.00 ja õhtusööki kella 17.00‒18.30. Kella 20 paiku pakutakse ooteks teed ja

võileiba. Toit valmistatakse hooldekodu köögis ja viiakse perekorteritesse termostes. Õhtuse tee

valmistavad tegevusjuhendajad.

Nädalamenüüde põhjal võib järeldada, et pakutav toit on üldiselt vaheldusrikas. Mõni inimene

kurtis, et toidus võiks olla rohkem liha. Hommikuti pakutakse enamasti putru. Vaid ühel-kahel

päeval nädalas valmistatakse hommikusöögiks munarooga või võileiba. Hommikusöögi saaks

muuta vaheldusrikkamaks.

6

Palun hoolitsege selle eest, et ka hommikusöögi menüü oleks vaheldusrikkam.

Terviseseisundiga seotud toimingud ja ravimid

Meditsiiniabi osutamist korraldab hooldekodus üks õde. Õde töötab 6 tundi päevas ning viibib

hooldekodus esmaspäevast reedeni. Nädalavahetustel ja öösel õde majas ei viibi. Õe tööruum asub

Tervise 17 maja teisel korrusel.

Õde dokumenteerib oma toimingud arvutis asuvas õenduspäevikus. Hooldekodu töötajad

suhtlevad õega digitaalse meditsiinilise kalendri kaudu. Hommikuti kontrollib õde, milliseid

terviseprobleeme on inimestel öösel olnud ja külastab hooldatavaid nende korterites.

Raviskeemid koostavad raviarstid ning ravimid väljastatakse digiretsepti alusel. Ravimite tellimist

ja jagamist korraldab õde ning need komplekteeritakse apteegis igale patsiendile individuaalse

ravimilindina. Ravimeid hoitakse korterites lukustatud kappides ning neid jagavad

tegevusjuhendajad vastavalt iga hoolealuse raviskeemile. Osa ravimeid hoitakse

originaalpakendites õe kabinetis lukustatud korvides nimelistes karpides. Kontrollkäigu ajal oli

mõnes korvis ka lahtisi mullpakendist välja võetud tablette. Kuna vale ravimi andmine võib olla

tervisele ohtlik, tuleb kindlasti jälgida, et ravimeid ei hoitaks lahtiselt.

Raviskeemid on olemas elektrooniliselt ning ka igas korteris paberil. Kontrollkäigul kogutud info

kohaselt oli hooldatava A. M. raviskeemis bensodiasepiinideks nimetatavate ravimite rühma

kuuluv rahusti – ärevushäire raviks kasutatav ravim Lorans (lorasepaam). Raviskeemis oli

märgitud, et seda antakse inimesele vajaduse korral.

Bensodiasepiine võib patsiendile anda ainult arsti dokumenteeritud otsuse alusel. Raviskeemis

peavad olema üheselt kirjas ravimi võtmise näidustus, annus, manustamissagedus ja kasutamise

tingimused. Rahustavaid retseptiravimeid ei tohi manustada ilma arsti ettekirjutuseta, üksnes

hooldekodu personali otsuse alusel. Kui retseptiravimit antakse ilma arsti ettekirjutuseta, siis

seatakse ohtu inimese tervis ja elu.

Palun tagage, et vajaduse korral manustatavaid ravimeid antaks inimestele üksnes arsti

ettekirjutusel ning raviskeemis sätestatud tingimustel.

Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 21. augustiks 2026.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]