Vormsi Vallavalitsus [email protected] Hullo küla, Vormsi vald, 91301, Lääne maakond

JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE

09.07.2026 nr 5.1-3/14007-3

ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3 ja lastekaitseseaduse (LasteKS) § 38 lõige 6. Järelevalve teostamisel kontrolliti: Vormsi Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele, hinnati, kas kohaliku omavalitsuse üksus on loonud tingimused lastekaitse töö tegemiseks ning analüüsiti lastekaitsetöö menetlusi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalve teostamise koht: 91301 Külamaja, Hullo küla, Vormsi vald, Läänemaa. Tel: (+372) 529 6318, E-post: [email protected] Järelevalve teostamise aeg: 01.06.2026 – 09.07.2026. Järelevalve teostaja: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist (järelevalve) Aasa Harjak. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: kirjalik küsitlemine, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmete ja dokumentide analüüs ning veebivestlus sotsiaal- ja haridusspetsialistiga. Järelevalvetoimingute juures osales Vormsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja haridusspetsialist Karl Peetris. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Vormsi Vallavalitsus ei ole järginud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 1. LasteKS § 17 lõige 1 punkt 3, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesanne abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 24274519248 ja 25282254323 abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata hinnanud lapse abivajadust ega lapse abistamiseks meetmeid pakkunud.

2

2. LasteKS § 21 lõige 1, mille kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastu võtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuste kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ja lähtuda otsuse tegemisel nendest, kui esmatähtsast kaalutlusest. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 25280182007 ja 25282254323 lähtunud lapse huvidest. 3. LasteKS § 29 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Lastekaitsetöötaja ei ole kontrollitud menetlustes viitenumbritega 25280182007 ja 25282254323 teinud otsust juhtumikorralduse algatamiseks ega algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale isikule kümne päeva jooksul peale abivajadusest teada saamist. 4. Lasteks § 29 lõige 4, mille kohaselt võib juhtumikorralduse algatamata jätta ainult juhul, kui lapse abivajadus on võimalik rahuldada ühekordse meetmega. Lastekaitsetöötaja on juhtumis viitenumbriga 25277990022jätnud juhtumikorralduse algatamata, kuigi lapse abivajadust ei olnud võimalik rahuldada ühekordse meetmega. SKA hinnangul on vajalik nõuete täitmise järelkontroll. Järelkontroll rikkumiste osas on kavandatud Vormsi Vallavalitsuses läbi viia peale 31.07.2027. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE Lastekaitsetöö korraldamine Vormsi vallas

Vormsi valla haldusterritooriumil elab järelevalve algatamise seisuga 29 last, kellest ühel on

tuvastatud raske puue. Vormsi Vallavalitsuse eestkostel ei ole ühtegi last.

Lastekaitse valdkonna eest vastutav sotsiaal- ja haridusspetsialist alustas Vormsi Vallavalitsuses

tööd 18.05.2026. Eelmise valdkonna eest vastutava töötajaga ei ole spetsialist kohtunud ning

lastekaitsejuhtumite üleandmist uuele töötajale ei ole toimunud.

Viimase kolme aasta jooksul ei ole Vormsi vallas lapse hooldus- ja/või suhtlusõiguse

määramisega seotud juhtumeid menetluses olnud. Hinnanguliselt moodustavad lapse hooldus-

ja/või suhtlusõiguse vaidluse juhtumid Vormsi valla lastekaitsetööst sotsiaal – ja

lastekaitsespetsialisti sõnul marginaalse osa (0–5%). Põhiosa lastekaitsetööst rakendub

ennetustegevusele, varajasele märkamisele ja perede nõustamisele. Väikese kogukonna

eeliseks on tihe ja vahetu suhtlus peredega, mis võimaldab potentsiaalseid pingeid ja erimeelsusi

märgata ning lahendada juba algfaasis, kaasates vajadusel haridusasutust ja perearsti. Seetõttu

ei jõua olukorrad üldjuhul raskete juriidiliste hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlusteni.

LasteKS § 20ga lastekaitsetöötajale sätestatud piirangute puudumist kontrolliti viimati

09.06.2026. Kontrolli viis läbi vallasekretär, tehes päringu e-toimiku süsteemi kaudu

Karistusregistrisse (Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 11 alusel). Päringu tulemus

kinnitas, et lastekaitsetöötajal puuduvad lastega töötamist välistavad karistused. Sotsiaaltöö ja

haridusspetsialistil on sotsiaaltöö alane kõrgharidus.

Tööandja võimaldab hiljuti lastekaitsetööle asunud spetsialistil sisseelamiseks osaleda vajalikel

koolitustel ja infopäevadel. Arvestades saarelist asukohta, kasutab spetsialist palju e-koolitusi,

kuid ka mandril toimuvate koolituste puhul on tagatud transpordikulude katmine. Tööandja

väärtustab spetsialisti vaimse tervise toetamist ning osalemist Läänemaa piirkonna

supervisioonidel- ja kovisioonidel.

3

Juriidilistes küsimustes saab spetsialist vahetut abi ja nõustamist vallasekretärilt nii haldusaktide

koostamisel kui menetlusnormide täitmisel.

Valla väiksuse ja saarelise asukoha tõttu lähtutakse abivajavate laste ja perede toetamisel

individuaalsest ning vajaduspõhisest lähenemisest. Esmatasandil on tagatud kohapealne

lastekaitsetöötaja nõustamine ning tihe koostöö haridusasutusega. Kuna 29 lapsega kogukonnas

ei ole võimalik ega otstarbekas suurte tugiprogrammide rühmi kohapeal pidevalt avatuna hoida,

on tagatud valmidus reageerida juhtumipõhiselt. Konkreetse vajaduse tekkides saab vald

koheselt pakkuda peredele osalemist tõenduspõhistes vanemlusprogrammides, nagu näiteks

"Imelised aastad" või "Vanemluse ehituskivid", suunates lapsevanemaid vastavatesse e-

lahendustesse või toetades nende osalemist mandril, eelkõige Haapsalus toimuvates rühmades.

Vajaliku abi kättesaadavuse tagamiseks ja logistiliste takistuste ületamiseks katab omavalitsus

vajadusel lisaks teenuse tasule ka praami- ja transpordikulud.

Vajaduse tekkimisel rakendatakse suure abivajadusega perede toetamiseks valla

koduhooldustöötajat. Töötaja on saarel kohapeal olemas ning saab pakkuda perele vahetut ja

praktilist tuge nende igapäevases elukeskkonnas. Spetsiifilisemate vajaduste korral on vallal

valmidus peretoe teenust sisse osta ka mandrilt. Käesoleval hetkel ei osutata tugiteenust ühelegi

perele kuna selleks pole hetkel vajadust.

Saarelise paiknemise eripära tõttu on igapäevaselt väga oluliseks toetusmeetmeks peredele

transpordikulude hüvitamine, mis tagab lastele ja vanematele ligipääsu mandril asuvatele

tugispetsialistidele, eriarstidele ning vajalikele teenustele.

Lastekaitsealane teavitustöö Vormsi vallas rajaneb personaalsele ja ennetavale suhtlusele, et

luua kogukonnaga usalduslik koostöö. Kuna sama spetsialist juhib nii sotsiaal- kui

haridusvaldkonda, toimib igapäevane ja vahetu kontakt Vormsi Lasteaed-Põhikooliga, mis tagab

lapse abivajaduse kiire märkamise ja ühtse tegutsemise. Ametiaja alguses on sotsiaal- ja

haridusspetsialisti fookuses usaldussuhete loomine peredega, olles neile kättesaadav nii

vallamajas kui ka kodukülastuste raames. Tänu kahe valdkonna ülesele rollile on teavitustöö ja

ennetustegevus terviklik protsess, kus hariduslik ja sotsiaalne tugi on omavahel tihedalt

põimunud.

Vormsi Vallavolikogu määrusega on kehtestatud vaimse tervise teenuse osutamise tingimused

vallas. Lastekaitsetöös on Vormsi saarel suurimaks murekohaks vaimse tervise- ja pereteraapia

spetsialistide (lastepsühhiaatrid, kliinilised psühholoogid) kättesaadavus. Kuigi omavalitsus on

valmis tasuma nii teenuse eest kui ka kõik logistilised kulud, on spetsialistide järjekorrad mandril

(Haapsalus ja Tallinnas) niivõrd pikad, et akuutse abivajaduse korral on kiire ja järjepideva

erialase abi tagamine lapsele väga raske. Teravalt tuntakse puudust riiklikest- või piirkondlikest

mobiilsetest kriisi- ja tugimeeskondadest, kes suudaksid operatiivselt toetada ka saarelises

piirkonnas elavaid peresid.

Ideaalis võiks toimida mobiilne ja multidistsiplinaarne tugimeeskond, kes suudaks abivajaduse

ilmnemisel koheselt saarele tulla, tagades lapsele vajaliku spetsialistide toe ilma logistiliste

takistusteta. Väike rahvaarv ja piiratud ressurss ei võimalda sellist spetsialistide võrgustikku

püsivalt saarel hoida, takistuseks on ka spetsialistide üldine nappus Eestis tervikuna.

Koostööd partneritest asutustega ei osanud alles tööd alustanud spetsialist veel hinnata, kuid

varasemale informatsioonile tuginedes on koostöö toiminud hästi.

Vormsi Vallavalitsuse kodulehe alajaotis Noorteinfo sisaldab lasteabi ja PPA veebipolitseiniku

linke.

4

Järelevalve menetlus

Järelevalvemenetlus lastekaitsetöö üle algatati 01.06.2026. Järelevalve teostamisel kontrolliti

Vormsi Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja vastavust LasteKS §des 19 ja 20 sätestatud nõuetele,

hinnati, kas kohalik omavalitsus on loonud tingimused lastekaitsetöö tegemiseks ning analüüsiti

lastekaitsetöö menetlusi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR).

Järelevalvemenetluses esitatud lastekaitse valdkonda puudutavatele kirjalikele küsimustele

vastas põhjalikult sotsiaaltöö– ja haridusspetsialist. Vastustes kirjeldati omavalitsuse

lastekaitsetöö korraldust, pakutavaid teenuseid, lastekaitse prioriteete aastatel 2025/2026 ning

laste õigusi ja heaolu tagavaid põhimõtteid. Lisaks anti vastustes ülevaade lastekaitse

tööprotsessidest/töötingimustest lastega seotud juhtumites.

Järelevalve veebivestlus sotsiaaltöö- ja haridusspetsialistiga toimus 18.06.2026.

Järelevalve raames küsiti tagasisidet Vormsi Vallavalitsuse lastekaitsetöö koostööpartneritelt,

küsimustele vastas viis võrgustikuliiget.

Mitmed vastajad märkisid, et viimase aasta jooksul on ametikohal olnud mitu erinevat spetsialisti,

mistõttu on koostöö keskendunud uute kontaktide loomisele. Viimased kontaktid puudutasidki

peamiselt uue spetsialistiga tutvumist ja koostöö kavandamist; haridusküsimusi; konkreetse lapse

toetamise võimalusi või koolist puudumist ja koolitranspordi korraldamist. Enamik vastajaid ei

olnud viimasel ajal pidanud kohalikule omavalitsusele lapse või pere edusammude või murede

kohta tagasisidet andma, kuna vastavaid juhtumeid ei olnud esinenud või oli töötaja alles hiljuti

tööle naasnud.

Nõrgad kohad koostöös on vastajate sõnul seotud spetsialistide sagedase vahetumisega;

väikese kogukonna eripäraga, kus probleemidest teavitatakse pigem kogukonna siseselt kui

ametlikult; mis võivad raskendada probleemide varajast märkamist ja kiiret sekkumist. Toodi välja

ka suurema toetuse vajadus vallavalitsuse juhtimistasandilt keerukamate juhtumite lahendamisel.

Koostööd Vormsi valla lastekaitsega hinnati kokkuvõttes heaks, keskmine hinnang 10-palli

skaalal oli 8,75.

Järelevalve juhtumeid analüüsides ilmnes, et Vormsi vallast töölt lahkunud ametnike Kairi Aavere

ja Oivi Boyersi ligipääs STARi juhtumitele on endiselt avatud. STAR andmetele on võimaldatud

ligipääs ka Vormsi Lastead – Põhikooli praegusele direktorile. Juhime tähelepanu, et kohaliku

omavalitsuse kui tööandja kohustus on viivitamata sulgeda ametist lahkunud või teisele tööle üle

läinud teenistujate, kelle tööülesanded ei ole enam seotud sotsiaalteenuste – ja toetuste

andmeregistriga, kasutajakontod STARis.

Paikvaatluse ja küsitluste kokkuvõte

Vormsi valla lastekaitsetöö peamine eesmärk 2025. aastal oli tagada saare lastele turvaline

kasvukeskkond ja tugiteenuste kättesaadavus, arvestades geograafilist eraldatust. Peamised

prioriteedid olid:

 Individuaalne lähenemine ja varajane märkamine. Kuna vallas on lapsi vähe, oli

prioriteediks tihe ja vahetu koostöö haridusasutuse (lasteaed-põhikool) ja

lastevanematega, et märgata abivajadust juba eos ning pakkuda peredele tuge enne

probleemide süvenemist.

 Tugispetsialistide kättesaadavuse tagamine. Erilise tähelepanu all oli erialaspetsialistide

(logopeed, psühholoog, eripedagoog) teenuste korraldamine saarel elavatele lastele,

kombineerides kohapealseid lahendusi, e-teenuseid ja mandril (Haapsalus) teenusel

käimise toetamist.

5

 Huvihariduse toetamine. Laste ja noorte arengu toetamiseks on oluline tagada neile

võrdsed võimalused huvitegevuses osalemiseks (nii saarel kui ka mandril).

Lastekaitsetöö prioriteedid 2026. aastal Vormsi vallas on jätkata eelmise aasta fookustega, lisaks

võrgustikutöö tõhustamine väikeses kogukonnas (haridusasutuse, perearsti, sotsiaaltöötaja ja

politsei regulaarse inforuumi ühtlustamine). Jätkatakse perede nõustamist ja vaimse tervise

teenuste kättesaadavuse tagamist, et leevendada eraldatusest või kogukonna väiksusest

tulenevaid sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid. Kuna igapäevane ligipääs mandri teenustele

on sõltuv praamiühendusest, on prioriteediks paindlike tugimeetmete leidmine ja perede

nõustamine teenuste taotlemisel.

Piirkonnapolitseinik, kelle tööpiirkond on ka Vormsi saar, asub peamiselt Haapsalus. Perearsti

kabinet paikneb vallavalitsusega samas majas, vastuvõtt toimub 2 korda nädalas.

Vormsi vallas täidab peretugevdustöötaja ülesandeid koduhooldustöötaja.

Sotsiaal- ja haridusspetsialisti sõnul saare elanikud ametlikest abivajaduse teadetest pigem

hoiduvad, juhtumid kas vaikitakse maha või püütakse kuidagi ise lahendada. Selle kuu aja

jooksul, mis spetsialist on Vormsi vallas tööl onud, ei ole ühtegi lastekaitseteemalist pöördumist

olnud. Kui tekib olukord, kus korraga tuleb täita mitmeid erineva valdkonna tööülesandeid, on

spetsialisti sõnul esmane prioriteet laste heaolu tagamine.

Kooli direktoriga toimus sotsiaal- ja haridusspetsialistil õppeaasta lõpus arutelu, teemaks

Rajaleidja soovitused ja koostöö lapsevanematega. Töökeskkonna osas näeb sotsiaal- ja

haridusspetsialist arenguruumi, muuhulgas võiks tema hinnangul lastekaitsetöö ametikoht olla

kombineeritud noosroostöötaja ametikohaga. Esmaseid vajadusi enesetäiendamise osas on

spetsialisti hinnangul STARi kasutamise koolituse läbimine.

Lastekaitse menetluste analüüs

Järelevalve käigus analüüsiti STARi kantud juhtumimenetlusi viitenumbritega 24274519248,

25277990022, 25280182007 ja 25282254323 (analüüsitud koos lihtmenetlustega viitenumbritega

25276977309 ja 26285716985).

Lastekaitse juhtumite menetlemise analüüs on edastatud Vormsi Vallavalitsusele 09.07.2026 (nr

5.1-3/14007-2) registreeritud dokumendihaldussüsteemis Delta)

TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

 Järelevalves tuvastatu näitab, et suurenenud abivajadusega lapse heaolu, õiguste ja

turvatunde tagamine on kontrollitud juhtumites puudulik. Ilmnes, et juhtumimenetlust ei

algatata ega tehta ka juhtumimenetluse algatamata jätmise otsust, mis ei annagi

võimalust last kasvataval isikul või lapsevanemal võtta vastutust ja viia läbi muutuseid

pere toimetuleku toetamiseks, mistõttu võib laps jääda vajaliku abita ning juhtumitöö ei ole

süsteemne ja järjepidev.

 Abivajava lapse teate vastuvõtmisel tuleb saada juhtumist võimalikult kiiresti nii selge

ülevaade kui võimalik. Esialgse hindamise eesmärk on saada esmane ülevaade lapse

abivajadusest ning kui kiiresti peab sekkuma. Abivajaduse hindamine on oluline

mõistmaks, milline abimeede on last ja peret kõige enam toetavam ja riske maandavam.

 Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra

ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse

mõju lapse õigustele ja heaolule; selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid,

kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt

lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide

6

väljaselgitamisel; kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada

põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega (LasteKS § 21

lõige 2). Kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis

ei ühti lapse arvamusega, tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise

põhjuseid (LasteKS § 21 lõige 3).

 Lapse huvide väljaselgitamise eesmärk on tagada ühiskonnas tervikuna lapse õiguste ja

huvidega arvestamine. Tulenevalt lapse suuremast haavatavusest ja täiskasvanutest

sõltumisest, ebakindlamast õiguslikust staatusest ning eelduslikult vähematest oskustest

ja võimalustest ise oma seisukohti avaldada ja oma õigusi kaitsta, on vajalik, et kõik isikud,

kes lapse suhtes otsuseid rakendavad, peavad otseselt aitama kaasa lapse abivajaduse

rahuldamisele ja juhtumi lahendamisele. Kui pakutavad abimeetmed ei täida oma

eesmärki, ei pruugi need aidata kaasa lapse abivajaduse lahendamisele. Oluline on ka

tegevuskava täitmise jälgimine ja tegevuskavasse toodud tegevuste tulemuslikkuse

hindamine, sh vahehindamised ja eesmärgid, millest lähtudes saaks hinnata

tulemuslikkust.

 Analüüsitud menetlustes ei ole korrektselt välja selgitatud ega dokumenteeritud lapse

arvamust. Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse

kuulamine. Kui lastekaitsetöötaja jätab lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendab

seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid. Seetõttu ei saa lapse abivajaduse hindamine,

lapse arvamuse väljaselgitamine ja dokumenteerimine olla pinnapealne ega lastega

läbiviidavad vestlused põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata. Veel vähem ei saa

neid tegevusi jätta tegemata. Nimetatud nõue tagab parimal võimalikul moel abivajava

lapse arvamuse väljaselgitamise kohustuse täitmise ja sellega võimaluse korral

arvestamise ning on tihedalt seotud LasteKS § 21 (lapse huvidest lähtumine)

rakendamisega.

Lapse arvamuse välja selgitamine peaks olema aktiivne tegevus, kus last

intervjueeritakse aktiivselt vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Lapse küsitlemise

käsiraamatus on välja toodud erinevaid tehnikaid ja selgitatud, kuidas erineva puudega

lapsi on võimalik küsitleda ning seeläbi nende arvamust välja selgitada.

Lapse arvamus on oluline välja selgitada ja dokumenteerida mistahes last mõjutava

otsuse tegemisel. Vestlus on soovitatav läbi viia lapsele tuttavas ja turvalises keskkonnas,

arvestada tuleb lapse vanust ja arengutaset. Seejuures on tähtis, et laps tunneb seeläbi

toetust ning lastekaitsetöötaja kohtub lapse ja perega, mitte ei vestle üksnes telefoni teel.

Oluline on välja selgitada lapse huvid arvesse võttes kõiki lapse olukorraga seonduvaid

asjaolusid ning neid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht, lähtudes lapse

huvist kui esmatähtsast kaalutlusest. Kui tehakse otsus, mis erineb lapse arvamusest,

tuleb selgitada lapsele tema arvamusega arvestamata jätmise põhjused.

 Järelevalve menetluses tuvastati juhtumid, kus lapsele on STARis avatud mitu erinevat

menetlust. SKA rõhutab, et ühte peret puudutav info peaks olema koondatud ühte

menetlusse, nii et kogu pere/lapse/laste kohta käiv teave oleks vajadusel kiiresti ja hõlpsalt

kättesaadav. Kui ühe subjekti kohta on juba algatatud mitu paralleelset menetlust, siis

saab osad neist lõpetada, sisestades vajaliku info ühe menetluse alla. Vastasel juhul tekib

menetlejal segadus, mis toiminguid pere abistamiseks tehtud on ning lõppkokkuvõttes

jääb puudulikuks abi andmise kvaliteet.

Menetlust ei lõpetata ka siis, kui juhtumit korraldav teenistuja lahkub töölt, vaid uus

vastutaja jätkab menetlemist.

SKA selgitab, et lapsele/perele on võimalik abinõusid (välja arvatud toimetulekutoetuse,

annetatud toiduabi, hooldajatoetuse, matusetoetuse ja ajutise kaitse saajatele UA

üürihüvitise määramine) rakendada läbi ühe juhtumimenetluse, kus on koostatud ja

ajakohastatud abivajaduse hindamine ning tegevuskava. Sel juhul on oluline teave lapse

7

ja temale määratud ning osutatud teenuste kohta kättesaadav ühest menetlusest.

Statistikat abinõude rakendamisest on STARist võimalik saada päringuga „Määratud

abinõud“ lehel.

 Kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada lastekaitsetöö nii, et lapse õigused ja

turvalisus oleksid tagatud ka töötajate vahetumise korral. Töötaja lahkumisel tuleb

kohalikul omavalitsusel korraldada pooleliolevate lastekaitsejuhtumite korrektne

üleandmine – vastuvõtmine. Nii näiteks on juhtumimenetlus viirenumbriga 25282254323

töötaja lahkumisel lõpetatud, kuigi laps vajab jätkuvalt abi ja juhtumiplaani

tegevuskavasse märgitud eesmärkide saavutamine on alles pooleli.

 SKA rõhutab, et kohalikul omavalitsusel on kohustus sulgeda viivitamata ametist lahkunud

töötaja kasutajakonto STARis, et kaitsta isikuandmeid loata või ebaseadusliku

juurdepääsu eest.

 SKA juhib edaspidiseks tähelepanu, et Vormsi vallas teenistuses olev lastekaitsetöötaja

peab hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest

omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele.

 Tulenevalt lastekaitseseaduse § 20 lõikest 3 on lapsega töötamist võimaldav isik või

vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2

sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel.

Lapsega töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku

vastavust käesoleva paragrahvi lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust

isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt. Juriidilise isiku puhul on

käesolevas lõikes sätestatud nõuete täitmise kohustatud korraldama juriidilise isiku

seaduslik esindaja, kes võib selle kohustuse edasi delegeerida. Kui nõuete täitmise

korraldamine on juriidilise isiku seadusliku esindaja poolt edasi delegeeritud, vastutab

nõuete täitmise korraldamise eest isik, kellele see kohustus on delegeeritud.

 SKA rõhutab, et mitmekülgse abivajadusega peret ei ole üldjuhul võimalik ilma peretoe

töötaja teenuseta laste parimatest huvidest lähtuvalt aidata. Vajadusel soovitame kaaluda

SOS Lasteküla peretugevdusteenust.

 SKA soovitab valla kodulehel mitmekesistada lastele ja peredele suunatud infot.

Arvestades, et spetsiifilised abivõimalused on saarel piiratud, võiks valla kodulehel olla

rohkem kiiresti leitavaid laste heaoluga seonduvaid viiteid. Näiteks: lasteombutsmani,

lastemaja teenuse, õppenõustamisteenuse ja lastekaitseseaduse kohta.

 Taotleda keerulisemate juhtumite lahendamiseks SKA laste heaolu osakonnalt

nõustamist, et saada abi lapse abivajaduse hindamisel, leida lapse olukorra

leevendamiseks lapsele ja tema perele sobivaid teenuseid ning valida lapse abivajaduse

ärahoidmiseks või süvenemiseks tõhusaid meetmeid.

 Sotsiaal- ja haridusspetsialistil läbida e-kursus „Lastekaitsetöö põhialused“.

(allkirjastatud digitaalselt) Aasa Harjak juhtivspetsialist (järelevalve)