Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Aleksei Ivanov

E-post: [email protected]

Teie: 25.06.2026 Meie: 10.07.2026 nr 2.3-8/26/2566-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas AvTS § 35 lg 1 p 2

alusel on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks

riikliku järelevalve, haldusjärelevalve ja teenistusliku järelevalve menetluse käigus kogutud

teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni.

Lisaks märgite, et Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.06.2026 käskkiri nr 6.1-12/7233 käsitleb

ametnike distsiplinaarmenetlust (sisaldab teabe, mis sisaldab eriliiki isikuandmeid ja teabe, mis

sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust) ning Narva Linna Sotsiaalabiameti 19.06.2026 käskkirjaga

nr 6.1-12/7235 algatati teenistuslik järelevalve (kontrolli läbiviimine) ametniku suhtes.

Selgitame, et järelevalvemenetlus, sh nii distsiplinaarmenetlus kui teenistuslik

järelevalvemenetlus on haldusmenetluse eriliigid, mis algavad esimese menetlustoiminguga.

Enamasti on selleks kas vastava taotluse saamine või puudutatud isikute teavitamine menetluse

algatamisest ning reeglina sisaldavad need ka teavet menetluse algatamise põhjuste kohta.

Seega on piiranguga teabeks ka menetluse algatamise käskkirjad. AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel

piirangu kehtestamise eesmärgiks on see, et keegi ei saaks sekkuda pooleliolevasse menetluse

või teha ennatlikke järeldusi isikute süüdiolemise või mittesüüdiolemise kohta ning et menetlust

oleks võimalik läbi viia erapooletult ilma välise surveta. Seega hõlmab AvTS § 35 lg 1 p 2

piirang kogu menetlust puudutavat teavet (toimikut).

Kui reeglina AvTS § 38 lg 2 kohaselt tuleb teabenõude korral väljastada see osa teabest või

dokumendist, millele piirang ei kohaldu, siis AvTS § 35 lg 1 punktid 1 ja 2 on sellest erandid,

mille kohaselt on piiranguga kõik menetlusdokumendid täies ulatuses kogu menetluse kestel.

Ehk siis kui dokumentidele on kehtestatud piirang eeltoodud sätete alusel, siis ei saa keegi

teabenõudega nõuda selliste dokumentide ka osalist väljastamist. Siinkohal juhime tähelepanu

ka sellele, et kui dokumentidele on kehtestatud piirang AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel, siis ei tohi

jätta tähelepanuta seda, kas dokument sisaldab ka muud piiranguga teavet. Juhul kui dokument

sisaldab ka näiteks piiranguga isikuandmeid, siis tuleb dokumendile lisaks ka vastavad

piirangud kehtestada. Seada põhjusel, et kuna peale menetluse lõppu ja otsuse jõustumist

muutub AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel kehtestatud piirang kehtetuks, et siis ei saaks isikuandmed

avalikuks.

Lisaks juhime Teie tähelepanu sellele, et AvTS § 36 lg 1 p 12 ei luba kehtestada piiranguid

riikliku järelevalve, haldusjärelevalve teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras

tehtud jõustunud ettekirjutustele või antud aktidele või andmetele kehtivate karistuste kohta.

2 (2)

Eeltoodu ei tähenda siiski seda, et kui selline otsus sisaldab ka näiteks kellegi eraelulisi või

eriliigilisi isikuandmeid, et siis ka need oleksid avalikud. Eeltoodud andmetele tuleb jätkuvalt

kehtestada juurdepääsupiirang.

Kuigi Andmekaitse Inspektsioonile ei ole teada, millist teavet Teie poolt viidatud käskkirjad

täpselt sisaldavad, kuid kui need on koostatud poolelioleva järelevalvemenetluse käigus või

sellele käskkirjaga algatatakse menetlus, siis kohaldub neile piirang AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel

kuni järelevalvemenetluses tehtud otsuse jõustumiseni ja neid ei saa teabenõude korras nõuda.

Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Elve Adamson

jurist

peadirektori volitusel