Anni-Kao üksikelamu ehitusprojekt

Asukoht: Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Projekti staadium: arhitektuurne eelprojekt

26.06.2026

Töö nr 051

Tellija: Eraisik

/allkirjastatud

digitaalselt/

STR DISAIN OÜ: Registrikood: 16214134

Tel: +372 5692 7772

[email protected]

MTR: EP004029

Vastutav Arhitekt: Martin Niglas

/allkirjastatud

digitaalselt/

Arhitekt: Kaspar Stroom

Harjumaa 2026

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

2

SISUKORD

PROJEKTI JOONISED JA LISAD 5

1. ÜLDOSA 6

1.1 Sissejuhatus 6

1.2 Aluseks võetud normdokumendid 6

1.2.1 Seadused 6

1.2.2 Määrused 6

1.2.3 Standardid 7

2. ASENDIPLAANILINE OSA 8

2.1 Olemasolev olukord 8

2.2 Plaanilahendus 9

2.3 Vertikaalplaneering 9

2.4 Kinnistu liikluskorraldus ja katendid 10

2.5 Haljastus ja heakord 12

2.5.1 Haljastus 12

2.5.2 Kasvupinnase käitlemine 12

2.5.3 Kasvualus 12

2.5.4 Heakorra tagamine 13

2.6 Jäätmekäitlus 14

2.6.1 Olmejäätmed 14

2.6.2 Ehitusjäätmed 14

2.7 Keskkonnakaitse 18

2.8 Piirded ja väravad 18

2.9 Sademevesi 18

2.10 Ehitusprojekti vastavus projekteerimustingimustele 18

2.11 Kinnistu tehnilised näitajad 19

3. ARHITEKTUURNE OSA 20

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

3

3.1 Välisviimistlus 20

3.3 Siseviimistlus 20

3.4 Ehitise tehniliste andmete loetelu 21

3.5 Akustika 22

4. KONSTRUKTIIVNE OSA 23

4.1 Konstruktsioonid 23

4.1.1 Vundament ja põrand 23

4.1.2 Seinad 23

4.1.3 Laed ja katused 23

4.2 Avatäited 23

4.2.1 Uksed 23

4.2.2 Aknad 23

4.3 Vihmaveesüsteem 24

4.4 Radoon 24

5. TEHNILINE OSA 25

5.1 Elektrivarustus 25

5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon 25

5.3 Küte, ventilatsioon ja jahutus 26

5.4 Sidevõrk 28

5.5 Päikesepaneelid 28

6. TULEOHUTUS 30

6.1 Tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu 30

6.2 Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve 30

6.3 Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad,

eripõlemiskoormus 30

6.4. Konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus 31

6.5 Hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa 31

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

4

6.6 Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted 31

6.7 Evakuatsioonilahendus 32

6.8 Pääs pööningule, katusele 32

6.9 Küttekolded, suitsulõõrid 32

6.10 Ventilatsiooni- ja kütteseadme tuleohutus 33

6.10.1 Ventilatsioon 33

6.10.2 Küte 33

6.11 Päikesepaneelide tuleohutus 33

6.12 Tuleohutuspaigaldised 34

6.13 Kustutusveega varustamine 34

7. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE 38

7.1 Ehitusmaterjalid ja tooted 38

8. ENERGIATÕHUSUS 39

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

5

PROJEKTI JOONISED JA LISAD

Asendiplaan M 1:500 AS-4-01

I korruse plaan M 1:100 AR-5-01

II korruse plaan M 1:100 AR-5-02

Katuse plaan M 1:100 AR-5-03

Lõige M 1:100 AR-6-01

Vaated 1 ja 2 M 1:100 AR-6-02

Vaated 3 ja 4 M 1:100 AR-6-03

Reoveepuhasti põhiprojekt - VK-3-01

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

6

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

1.1 Sissejuhatus

Käesolev ehitusprojekt on projekteeritud üksikelamu arhitektuurne eelprojekt, asukohaga

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao (katastritunnus 48301:001:0468).

Kinnistu suurus on 23799 m2 ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Anni-Kao maaüksusele

kehtib Ninase poolsaare üldplaneering (kehtestatud Mustjala Vallavolikogu 23.01.2004

otsusega nr 7). Ehitusprojekt on koostatud lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt

antud lähteülesandest ning on kooskõlas kinnistule antud projekteerimistingimustega nr.

2511802/07858. Projekteeritud hoone on 2-korruseline ning viilkatusega elamu.

Hoone on projekteeritud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele (planeerimis- ja ehitusseadusele),

ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad

vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ja keskkonnaameti kehtestatud

nõuetele.

1.2 Aluseks võetud normdokumendid

1.2.1 Seadused

● Ehitusseadustik

● Tuleohutuse seadus

● Jäätmeseadus

1.2.2 Määrused

● Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”, 17.07.2015

● Majandus- ja taristuministri määrus nr. 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, 02.07.2015

● Majandus- ja taristuministri määrus nr. 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”,

02.06.2015

● Keskkonnaministri määrus nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; 16.12.2016

● Siseministri määrus nr. 17, 30.03.2017 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

7

● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 63 11.12.2018 “Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded”

● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr. 19 28.02.2019 “Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase”

● Majandus- ja taristuministri määrus nr 57, 05.06.2015 “Ehitise tehniliste andmete

loetelu ja arvestamise alused”

● Saaremaa Vallavolikogu määrus nr. 26, 28.08.2022 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”

● Saaremaa Vallavolikogu määrus nr. 6, 31.01.2020 “Saaremaa valla heakorra eeskiri”

1.2.3 Standardid

● EVS 932:2017 Ehitusprojekt

● EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded ja kaitse müra eest

● EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

● EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehitise tuleohutus: Küttesüsteemid

● EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsoonisüsteemid

● EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

● EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

● EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk

● EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk

● EVS 835:2022 Hoone veevärk

● EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

● EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes

● EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“

● EVS-EN 1264-1: 2021: Põrandküte. Süsteemid ja elemendid.

● Tarindi RYL-2010- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid

● Sisetööde RYL-2013- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Hoone sisetööd

● Maa RYL-2010- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid

● Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

8

● Maalritööde RYL2012

● Hea ehitustava nõuded (ET-1 0207-0068)

● LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004. „Torustike ja kanalite kinnitamine“.

● D2 - Ehitise sisekliima ja ventilatsioon. (Eeskiri 2003 )

2. ASENDIPLAANILINE OSA

2.1 Olemasolev olukord

Asukoht Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao. Katastritunnus

48301:001:0468. Kinnistu suurus on 23799 m2. Krundi reljeef on ühtlase langusega ida

suunas. Krunt on käesolevalt hoonestamata.

Situatsiooniskeem (03.05.2026 väljavõte Maa-ameti geoportaalist):

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

9

2.2 Plaanilahendus

Projekteeritud eluhoone asub krundi merepoolses osas. Projekteeritud hoone paikneb lubatud

hoonestusalas. Pääs kinnistule toimub Tõlli-Mustjala-Tagaranna teelt (riigitee nr 21101) km

29,378 olemasoleva ristumiskoha kaudu, mis asub kinnistu edelanurgas. Parkimine on ette

nähtud eluhoonest lõunapoole jääval kruuskattega alal. Parkimine on tagatud vähemalt neljale

autole.

2.3 Vertikaalplaneering

Kõrgusmärgid krundil jäävad vahemikku +7,24 – +0,00 m absoluutkõrguses.

Elamu 0-tasapinna absoluutne kõrgus (mõõdetuna EH2000) on +3,32 m.

Sademevee juhtimine kõrvalkinnistutele (sh. tänavamaale) on keelatud.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

10

2.4 Kinnistu liikluskorraldus ja katendid

Pääs kinnistule toimub Tõlli-Mustjala-Tagaranna teelt (riigitee nr 21101) km 29,378

olemasoleva ristumiskoha kaudu, mis asub kinnistu edelanurgas. Kinnistusisest olemasolevat

juurdepääsuteed laiendatakse u 1,6m, tagades seeläbi päästetehnika juurdepääsuks vajamineva

tee laiuse vähemalt 3,5m, kandevõime vähemalt 26-tonni ning vajamineva puhaskõrguse tee

kohal minimaalselt 4,5m (kangialune kõrgus). Parkimine (sh manööverdamine) on ette nähtud

eluhoone lõunaküljel oleval kruuskattega alal, mille kandevõime on vähemalt 26 tonni.

Parkimisalast olemasoleva teeni rajatakse uus ligipääsutee laiusega 3,9m, kandevõimega

vähamalt 26 tonni ja puhaskõrgus tee kohal minimaalselt 4,5m. Parkimine on tagatud vähemalt

neljale autole. Elamu ida- ja lõuna külgedel on kruusa katendiga käiguteed ca 2,5 m laiuselt.

Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse on

projekti koostamisel arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute

mõju on projektijärgse asendiplaanilise lahenduse teostamisel madal ning puudub täiendav

vajadus häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kui häiringute

leevendamiseks on tulevikus vaja ette näha täiendavaid meetmeid, siis vastavate

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik.

Riigitee ja kinnistu juurdepääsu tee lõikumiskohas on liikluskorralduses lähtutud

peatumiskohustusega ristmikule esitatud nähtavuse nõuetest vastavalt kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Nähtavuskolmnurkades mistahes

nähtavust piiravad takistused likvideeritakse vastavalt EhS § 72 lg 2 esitatule.

Määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 põhjal on

nähtavuskolmnurkade kajastamisel arvestatud, et kõnealuses asukohas on

peatumiskohustusega ristmikul liitumisnähtavus LN2 3 meetrit ja LN1 120m (liiklussagedus

alla 100 sõiduki päevas ja peatee projektkiirus 70km/h).

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

11

Nähtavuskolmnurkad on kujutud Maa-ameti väljavõttel olevale ortofotole:

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

12

2.5 Haljastus ja heakord

2.5.1 Haljastus

Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse võimalikult suures mahus. Hoone, terrassi ja teede alasse

jäävad puud likvideeritakse. Õuealasse jäävad puud harvendatakse või likvideeritakse, et

tagada hoonesse maksimaalne päikesevalgus. Elamu ehituseks võib lageraiet teostada

maksimaalselt 30x30 m suurusel alal, raieliikideks ülejäänud alal võib olla: valikraie - maks.

10% tagavarast; harvendusraie - maks. 15% tagavarast; sanitaarraie. Raided ei tohi ületada 30%

krundi piirides kasvava metsa mahust. Kaitsemetsa alad ranna ja maantee vahelisel alal tuleb

säilitada ja lubatud on teostada vaid sanitaarraiet.

Ehitusalad koos loodusliku puhkehaljasmaaga kujundatakse raiete, metsaaluse koristamise

ja kuivenduse tulemusena looduslikuks õuemaaks. Täpne haljastuslahendus kujundatakse

omaniku poolt välja peale hoone ehitustööde lõppemist.

Enne ehitustööde algust tuleb määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et

kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise

eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Tsoon

tuleb piiritleda kas (latt- või plast-) tara või mitmekordse märgistuskilega. Tsooni märgistus

tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja. Nendes kohtades, kus ei ole võimalik tarastusega

haljastust piirata, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad,

laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab

ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude

oksi.

2.5.2 Kasvupinnase käitlemine

Ehitise ja krundisiseste teede ning platside alt ära kooritav kasvupinnas taaskasutatakse krundi

haljastamisel. Maa-alal tehtavad kaevetööd tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega enne tööde

alustamist vastavalt võrguvaldajate ja/või kohaliku omavalitsuse poolt sätestatud korrale.

Juhul, kui ilmneb vajadus projektlahenduse muutmiseks lähtuvalt kaablite paiknemisest või

uute ehitamisest, võtta ühendust projekti autoriga.

2.5.3 Kasvualus

Kasvualus peab olema piisavalt niiske, et oleks tagatud taimede kohene kasvamaminek.

Aluseks sobib üldotstarbeline kasvupinnas. Üldotstarbelise kasvupinnase huumusesisaldus on

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

13

keskmine või veidi üle selle; tema veeläbilaskvus ja veesidumisvõime on optimaalsed. Sellised

pinnased ei „upu“ vihmaperioodidel ning kastmist vajavad nad alles pikema põuaperioodi järel.

Selliste kasvupinnaste toitainete bilanss on tasakaalus ning tänu pinnases leiduvale

orgaanilisele ainele on nende neelamisvõime kõrge, mistõttu toiteelementide väljauhe on

minimaalne. Seega on näiteks madalate temperatuuride tõttu taimede poolt ajutiselt kasutamata

toitained pinnases kindlalt seotud ning taimedele uuesti kättesaadavad niipea, kui temperatuuri

ja niiskusolud võimaldavad taimedel intensiivsemalt kasvada ja areneda.

Üldotstarbeliseks kasvupinnaseks sobib tavaline aia- või põllumuld, kui analüüsid tõendavad

tema sobivust selleks. Kui selline kasvupinnas toodetakse aga tööstuslikult, on tema

soovitatavateks põhikomponentideks liiv- ja möllpinnased; mineraalosa soovitatav osatähtsus

on 50 … 60 mahuprotsenti. Kasvualus ei tohi sisaldada pehastuvaid ehitusjäätmeid, segavaid

kive ega muid taimestikule võõraid kahjulikke aineid. Istutuste kasvualuses ei tohi olla kive

enam kui 2 kaaluprotsenti.

Kasvupinnas tihendatakse enne istutamist ja istutamise ajal selliselt, et rajatud istutusalades ei

tekiks hiljem vajumisi. Kuid samaaegselt ei tohi kasvupinnas olla tihendatud nii, et taimede

kasvamaminek ja edasine kasv saaks häiritud. Kasvupinnas ei tohi sisaldada umbrohujuuri, üle

20 mm-seid kive ega muid osiseid, mis ei kõdune ja on ohtlikud inimestele, loomadele,

taimedele ja põhjaveele.

Püsilillede puhul uuendatakse kasvupinnas kogu istutusala ulatuses. Juhul kui taimed

istutatakse kevadel, tuleb istutusalad ette valmistada sügisel (et lasta istutusaladel talv otsa

vajuda). Mullamahtudele tuleb juurde arvestada 30% maapinna tihenemise faktor.

2.5.4 Heakorra tagamine

Ehitustööde ajal vältida objektilt pori, prahi jms. kandumist sõiduteedele ning

naaberkinnistutele. Hoidma korras ja puhtana kinnistu juurdepääsuteed. Mistahes sellisel moel

tekkinud reostus või rikutud haljastus tuleb heakorrastada (nt. päeva lõpuks). Pidada kinni

Saaremaa valla heakorra eeskirjast nr 6.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

14

2.6 Jäätmekäitlus

2.6.1 Olmejäätmed

Olmejäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud nõuetest. (Saaremaa Vallavolikogu määrus 26.08.2022 nr 26). Jäätmed sorteeritakse tekkekohal. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed antaks sorteeritult üle jäätmevedajale, st pannakse mahutitesse, mis paiknevad jäätmete äraveo päeval jäätmevedajaga kokkulepitud kohas. Olmejäätmete kogumiskoht kinnistul peab vastama Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirja § 5 nõuetele. Jäätmeveoki juurdepääsu puudumisel tuuakse mahuti tühjenduspäevaks suurema tee äärde, kus jäätmemahutite teisaldustee veokini on ligikaudu 10m (maksimaalselt lubatud 20m). Biolagunevate jäätmete käitlemisel eelistatakse kompostimist omal kinnistul.

2.6.2 Ehitusjäätmed

Ehitusjäätmete valdaja kohustused (Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri, Saaremaa

Vallavolikogu määrus 26.08.2022 nr 26)

Ehitusjäätmete ohutu ja nõuetekohase hoidmise ja käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui

vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel

kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba või ehitusteatis.

Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse

kindlaks vastava kokkuleppega.

Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:

1) mõistliku töö korraldusega vältima ja vähendama jäätmete teket;

2) koguma ehitusjäätmed nende tekkekohal liigiti lähtuvalt jäätmehoolduseeskirja § 38,

kasutades selleks vastavalt tähistatud mahuteid või selleks eraldatud ala ehitusobjektil;

3) valmistama ette tasase kõva kattega aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama

juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;

4) valima jäätmete kogumiseks viisi, mille puhul on välistatud nende sattumine keskkonda

ning kõrvaliste isikute juurdepääs jäätmetele;

5) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel

jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja nende veol või nende kohapeal

taaskasutamisel;

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

15

6) ehitusjäätmeid üle andma vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks vaid vastavat

keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale;

7) ehitusjäätmeid, mida pole lubatud põletada või võimalik ehitusjäätmete valdajal

korduskasutada ega taaskasutada, võib viia ka jäätmejaama;

8) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad ehitusjäätmete nõuetekohast

kogumist, käitlemist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid

järelevalvet teostava isiku nõudmisel kontrollimiseks;

9) ette valmistama ehitusjäätmed (tellised, laudised, palgid, torud, radiaatorid, uksed, aknad)

korduskasutuseks või taaskasutama. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille

taaskasutamine pole võimalik.

Ehitamise käigus tekkinud kaevis, mis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi

tahke osis, tuleb ladustada eraldi ja seda võib kasutada samal kinnistul. Teisel kinnistul kaevise

taaskasutamiseks tuleb tegevus eelnevalt Keskkonnaametis registreerida. Kaevise kasutamine

väljaspool kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Ehitamisel või lammutamisel tuleb liigiti koguda vähemalt:

1) korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivad materjalid;

2) töödeldud puit;

3) kiletamata paber ja kartong;

4) metall;

5) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, betoon jms);

6) kips;

7) klaas;

8) pinnas;

9) kile ja muud plastijäätmed;

10) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;

11) ohtlikud ehitusjäätmed vastavalt määruse § 40 toodule;

12) pakendid;

13) ehitus- ja lammutuspraht;

14) segaolmejäätmed.

Koos ehitusprojektiga esitatava ehitisteatise või ehitusloa taotlusega tuleb valitsusele esitada

jäätmekava, milles sisalduvad:

1) andmed taaskasutatavate ja korduskasutatavate materjalide kasutamise kohta ehitamisel;

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

16

2) ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus

vastavalt eeskirja § 38;

3) isikud, kellele jäätmed kavatsetakse üle anda või jäätmete kavandatavad käitluskohad;

4) selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil;

5) muud asjakohased selgitused.

Ohtlikke ehitusjäätmeid kogutakse liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda:

1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud,

isolatsioonimaterjal), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid;

2) värvi-, laki-, liimi-, vaigu -, vahu, silikooni ja mastiksijäätmed ning muud ehitamisel

kasutatavad kemikaalid, sh nende jääke sisaldav taara ja nende ainetega immutatud materjalide

jäägid;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed, sh tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva

sisaldav asfalt, vanaõli, määrdeained, õlised kaltsud;

4) muu ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal;

5) saastunud pinnas.

Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende

jäägid, tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse

konteinerisse.

Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja

lukustatavad või valvatavad.

Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega

kehtestatud piirnormide.

JÄÄTMETE HINNANGULINE KOGUS JA KOOSTIS

JÄÄTME LIIK JÄÄTME KOOD KOGUS ÜHIK KÄITLUSVIIS

Betoon, tellised 17 01 01 17 01 02

1 m3 Suunata jäätmejaama

Plaadid ja keraamikatooted 17 01 03 0,05 m3 Suunata jäätmejaama

Kipsipõhised ehitusmaterjalid 17 08 02 1 m3 Suunata jäätmejaama

Puit 17 02 01 1 m3 Anda üle taaskasutamiseks või

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

17

suunata jäätmejaama

Värvitud, immutatud või lakitud puit

17 09 03* 0,1 m3 Suunata jäätmejaama

Klaas 17 02 02 0,01 m3 Suunata jäätmejaama

Plast 17 02 03 0,1 m3 Suunata jäätmejaama

Metall 17 04 0,05 m3 Suunata jäätmejaama

Segapakendid 15 01 06 0,05 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

Paber, kartong 20 01 01 2 m3 Pakendipapp suunatakse taaskasutusse, viiakse lähimasse kogumiskonteinerisse või jäätmejaama

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid

15 01 10* 0,01 m3 Suunata jäätmejaama

Ehitussegapraht 17 09 04 2 m3 Suunata jäätmejaama

Pinnas 17 05 250 m3 Pinnast kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks või tagasitäitena.

* - ohtlikud jäätmed

Mahtude arvutamisel on arvestatud, et jäätmed on tihedalt, ilma õhkvahedeta kokku pressitud

ning nad on tavalise ekspluatatsiooni niiskusega. Jäätmete hulgad on hinnangulised.

Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks aastat või kuni

kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu. Ehitaja on kohustatud

informeerima töötajaid objektil kehtivatest jäätmekäitluse nõuetest.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

18

2.7 Keskkonnakaitse

Maaüksusel seavad kitsendusi ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja üldplaneeringu kohane

ehituskeeluvöönd. Maaüksuse idapoolne osa piirneb Küdema lahe hoiualaga, mis ühtlasi

kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Küdema lahe linnu- ja loodusalana. Üldplaneeringuga on

Ninase küla piirkonnas sadama-alaga külgnevatel Tongrite ja Janne maaüksustel ning

ajaloolises asustuspiirkonnas alates Kopli II maaüksusest kuni Supelrannani on

ehituskeeluvöönd vähendatud 100 meetrini.

Arvestada, et ehitustegevusega kaasnev müratase ei tohi ümbruskonnas ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tingimusi.

2.8 Piirded ja väravad

Kinnistu piiridel puuduvad olemasolevad piirdeaiad. Käesoleva projektiga ei nähta ette

piirdeaedade ega väravate rajamist.

2.9 Sademevesi

Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni ning kõrvalkinnistutele (sh. tänavamaale) on

keelatud. Projekteeritud elamu katuse sademevesi on ettenähtud koguda vihmaveerenni ning

vihmaveepüstikutega suunata maapinnani, sademevesi immutatakse pinnasesse krundi piires,

(sh. immutatakse katuse sademevesi lokaalselt).

2.10 Ehitusprojekti vastavus projekteerimustingimustele

Hoone on projekteeritud vastama projekteerimistingimustega antud nõuetele. Projekteeritud

ehitisealune pind ei ületa lubatud piire.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

19

Elamu ehitusprojekti vastavus prrojekteerimistingimustele

Projekteerimistingimustega lubatud tehnilised näitajad

elamu / abihoone

Projekteeritud elamu tehnilised näitajad

Ehitisealune pind 250 m2 165,5 m2

Korruselisus 2 2

Kõrgus 8,5 m 8,5 m

Katuse kalle 30o-42o 40o

2.11 Kinnistu tehnilised näitajad

Aadress Anni-Kao, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Katastri tunnus 48301:001:0468

Kinnistu sihtotstarve Maatulundusmaa 100%

Kinnistu pindala 23799 m2

Ehitisealune pind 165,5 m2

Hoonete arv kinnistul 1

Korruselisus 2

Kõrgus 8,5 m

Katuse kalle 40o

Parkimiskohtade arv 4

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

20

3. ARHITEKTUURNE OSA

Elamu projekteerimisel on arvestatud projekteerimistingimustes sätestatud

arhitektuurinõuetega.

Projekteeritav üksikelamu on 2 korruseline ning viilkatusega ehitis. Mahult on hoone ristküliku

kujuline. Sissepääs hoonesse toimub läänepoolselt küljelt. Hoone põhikorrusel asuvad avatud

ruumina elutuba - köök, tuba, esik/ koridor, dušširuum, majapidamisruum, sahver, panipaik,

trepp ja tehnoruum. Hoone teisel korrusel paiknevad tuba koos garderoobi ja vannitoaga, kaks

tuba, kabinet, trepihall ja dušširuum. Hoone põhja- ja lõunakülgedele on projekteeritud kaks

terrassi, millest ühele pääseb läbi elutoa ning teisele läbi majapidamisruumi ja sahvri.

3.1 Välisviimistlus

Projekteeritud elamu peamiseks viimistlusmaterjaliks on puitlaudise ja profiilpleki

kombinatsioon.

VV01 Sokkel: soklikrohv, toon tumehall

VV02 Välissein 1: profiilplekk, toon tumehall

VV03 Välissein 2: vertikaalne termotöödeldud puitlaudis, toon naturaalne

VV04 Välissein 3: vertikaalsed puitribid, toon naturaalne

VV05 Aknad: 3-kordse klaasiga puit-alumiinium raamiga aknad, raami toon tumehall

RAL7016

VV06 Välisuks: puituks, toon tumehall

VV07 Katus: profiilplekk, toon tumehall

VV08 Plekk detailid: kuumtsingitud värvkattega plekk, toon tumehall RAL7016

VV09 Puit detailid: puit postid, toon naturaalne

VV10 Klaas: kirgasklaas

VV11 Terrass: süvaimmutatud terrassilaud 28x120 mm, toon helehall

VV12 Trepp: betoon, töödeldud betooni impregreeniga, toon naturaalne

VV13 Müür: looduskivi, toon naturaalne

3.3 Siseviimistlus

Siseviimistlusel kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale. Käesoleva ehitusprojektiga

nähakse ette üldised soovitused ruumide viimistlemiseks.

● Elutuba - köök, magamistoad:

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

21

Põrand: puitparkett. Sein: värv/tapeet. Lagi: värv.

● Pesuruum, wc:

Põrand: keraamiline põrandaplaat. Sein märjas tsoonis keraamiline seinaplaat, mujal

värvitud.

Siseviimistlus lahendatakse siseviimistlus projektiga.

3.4 Ehitise tehniliste andmete loetelu

Ehitisealune pind 165,5 m²

Maapealse osa alune pind 165,5 m²

Maapealsete korruste arv 2

Maa-aluste korruste arv 0

Absoluutne kõrgus 11,5 m

Kõrgus maapinnast 8,5 m

Pikkus 19,0 m

Laius 9,2 m

Suletud brutopind 267,7 m²

Suletud netopind 182,5 m²

Köetav pind 182,5 m²

Eluruumide pind 176,6 m2

Üldkasutatav pind 0 m2

Tehnopind 5,9 m2

Ehitise maht 885,7 m3

Maapealse osa maht 885,7 m3

Tulepüsivusklass TP3

Hoone kasutusiga vähemalt 50 a.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

22

3.5 Akustika

Müra puudutava osa alusdokumendina on keskkonnaministri määrusega nr 71/16.12.2016

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“.

Hoone akustilised parameetrid on projekteeritud vähemalt miinimumnõuete tasemel vastavalt

standardile EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“

● Nõuded välisseinte ja akende helipidavusele: R’w= 30 dB (eeldatav välismüra tase kuni

55dB)

● Nõuded tube eraldavate seinte helipidavusele: R’w= 43 dB

● Liiklusmüra normtase elu-ja magamisruumides: LpA,eq,T= 35dB

Hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

paigutamisel arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

Keskkonnaministri määruse nr. 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

23

4. KONSTRUKTIIVNE OSA

Tegemist on arhitektuurse projekti konstruktsioonide kirjeldusega. Hoone konstruktsioonid

lahendada eraldi konstruktiivse projektiga.

4.1 Konstruktsioonid

4.1.1 Vundament ja põrand

Hooned rajatakse lintvundamendile. Vundamendi perimeeter soojustatakse EPS või XPS

soojustusplaatidega. Sokliosa krohvitakse. Vundamendile teostada hüdroisolatsioon. Põrand

pinnasel on rajatud tihendatud liivale ja kandvaks osaks on monoliitne raudbetoon.

4.1.2 Seinad

Hoone välisseina kandev osa tehakse Õõnesbetoonplokist ja viimistletakse vertikaalse

puitlaudise või profiilplekiga. Välisseinte osas on tagatud õhumüra isolatsiooni indeks 30 dB.

Kandvad siseseinad on 190 mm õõnesbetoonplokkidest ja 150 mm paksusest puikarkassist,

mittekandvad siseseinad on 95 mm puitkarkassist. Siseseintel on tagatud õhumüra isolatsiooni

indeks 43 dB.

4.1.3 Laed ja katused

Projekteeritud elamul on kombineeritud viilkatus. Katuslagede kandva osa konstruktsiooniks

on puittalad, vahelae kandva osa konstruktsioon on raudbetoon. Katusekattematerjalideks on

valtsplekk.

4.2 Avatäited

4.2.1 Uksed

Elamu välisuks on puidust. Välisukseks valida toode soojusläbivusega U ≤ 1,0 W/m²K.

Välisuks on ette nähtud helipidavana vähemalt 30 dB.

4.2.2 Aknad

Aknad on kavandatud puit-alumiinium raamiga, kolmekordse klaaspaketiga. Avatäideteks

valida tooted soojusläbivusega U ≤ 0,8 W/m²K. Tagada õhumüra isolatsiooni indeks Rw =

30dB.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

24

4.3 Vihmaveesüsteem

Projekteeritud elamul on viilkatus. Viilkatuselt suunatakse vihmavesi läbi vihmaveepüstikute

maapinnani.

Sademevesi immutatakse pinnasesse krundi piires, sh. katuse sademevesi immutatakse

lokaalselt. Sademevee juhtimine kanalisatsiooni ja naaber kinnistutele on keelatud.

4.4 Radoon

Hoone planeerimisel arvestada võimaliku radooniohuga. Vastavalt Eesti pinnase radooniriski

kaardile on planeeritaval alal madal radoonisisaldusega pinnas (10 – 30 kBq/m). Tagada

siseruumides radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” toodule. Radooniriski

ilmnemisel hoone projekteerimisel võetakse kasutusele radooni vähendamise meetmed ehk

korralik ehituskvaliteet ja vundamendiplaadis olev radoonitõkkekile. Lisaks rajatakse tõhus

ventilatsioon, mis välistab radooni kogunemise siseruumidesse. Radoonitõkkena kasutatav kile

paigaldatakse raudbetoonplaadi alla. Kile tuleb kandavatel müüridel kleepida müüre läbiva

horisontaalse hüdrotõkkega kokku, st horisontaalne hüdroisoltasioon peab ulatuma müüride alt

välja 50 -100 mm.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

25

5. TEHNILINE OSA

Arhitektuuriosas on kirjeldatud lahenduste üldpõhimõtted. Eriosade kohta tehakse eraldi

projektid. Projekteeritud tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on vähemalt 20a.

5.1 Elektrivarustus

Elekter ja nõrkvool lahendatakse eraldi eriosade projektiga. Elektrivarustuse osa koostamisel

on aluseks OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused.

Elamu elektriühendus saadakse Anni-Kao kinnistule rajatavast liitumiskilbist. Elektriga

varustamine on planeeritud ühisest elektrivõrgust. Liitumine ühisvõrguga projekteeritakse

maakaabli abil liitumiskilbist eluhoone tehoruumi. Kõik kaevetööd elektrikilbi kaitsevööndis

teostada käsitsi.

Hoonele projekteeritakse päikesepaneelid.

Hoone elektrisüsteemide kasutusiga vähemalt 20 a.

Lähtuda kehtivatest nõuetest ja standarditest:

- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid.

Kaitse elektrilöögi eest EVS-EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus.

Osa 1: Sisetöökohad

- EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit.“ Seadme ohutuse seadus.

- Materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad- ja juhised.

5.2 Veevarustus ja kanalisatsioon

Veevarustus lahendatakse eraldi projektiga. Reoveesüsteemid on lahendatud käesoleva

projekti koosseisu lisatud Fronter Construction Consulting OÜ projektiga nr 308022. Elamu

tarbevesi saadakse krundile rajatavast puurkaevust ning hoone reoveed juhitakse kinnistule

paigaldatavasse reoveepuhastisse.

Seadmete planeeritav kasutusiga:

- Kanalisatsioonikaevud ja vihmaveekaevud 25-30 aastat

- Torustikud 25-30 aastat

- Kaitseseadmed ja –ventiilid 10 aastat

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

26

Muuhulgas lähtutakse kehtivatest nõuetest ja standarditest:

 Hoonete tehnosüsteemide RYL 2002.

 EVS 835:2022 Hoone veevärk

 EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon

5.3 Küte, ventilatsioon ja jahutus

Hoone küte, ventilatsioon ja jahutus lahendatakse eraldi eriosade projektiga. Projekteerimisel

juhinduda käesoleva projekti seletuskirja punktis 1.2 loetletud normdokumentidest.

Tehnosüsteemide kirjeldus

Elamu põhiküte lahendatakse maasoojuspumba baasil, soojuskandjaks vesipõrandaküte.

Hoone elutuppa on planeeritud ka puuküttega kamin ja pliit. Maakütte soojussõlm asub

soojustatud tehnoruumis. Vesipõrandasüsteem peab tagama ruumiõhu temperatuuri vastavalt

normidele. Kavandatav küttesüsteemi reguleerimistäpsus on ±1.5 °C.

Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema

ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse

sõltuvalt ruumitemperatuurist ja välistemperatuurist. Automaatika võib jagada mitmeks eraldi

osaks, kuid erinevad segamis- ja etteandesõlmed peavad toimima ühe tervikuna. Põrandakütte

jaotuskollektorid paigaldada vastavalt kütteplaanile. Hoone elutoapoolses osas ja II korruse

merepoolses magamistoas, kus välispiiretes on ette nähtud suured klaaspinnad, tuleb soojuse

puudujäägi katmiseks paigaldada põrandakütte torustik tihedama sammuga.

Küttesüsteemi kvalitatiivne reguleerimine toimub vastavalt välisõhu temperatuurile,

kvantitatiivne reguleerimine põrandkütteringidele paigaldatud termostaatiliste

reguleerimisventiilide abil. Sulgventiilide läbimõõt peab olema ühendatava toru läbimõõduga

võrdne.

Torustike paigaldusel arvestada torumaterjali soojuspaisumist, kasutades selle võimaldamiseks

liugtugedega paigaldust. Torustik monteerida paralleelselt. Torustike paigaldustööd teostada

vastavalt projektile, paigaldusjuhenditele, kehtivatele seadustele ja normidele ning headele

ehitustavadele. Tööde teostamise kvaliteedis järgida käsiraamatus “Hoone tehnosüsteemide

RYL 2002” toodud nõudeid. Paigaldustööde tegemisel järgida ka kõiki ohutusnõudeid.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

27

Torustikes tuleb sobivatesse kohtadesse paigaldada lahtikäivad jätkud nii, et kõiki seadmeid,

ventiile jms. saab eemaldada ilma torusid katkestamata. Torud ei tohi kokku puutuda

söövitavate ainetega. Kinnituste vahekaugused peavad vastama kehtivatele normidele ja toru

tootja soovitustele. Torustike isolatsioonimaterjalid ja paigaldus nähtavas osas (tehnoruumis)

peavad vastama, kui projektis ei ole näidatud teisiti, LVI kaartidele 50-10344 ja 50-10345 sari

22. Kattekihina kasutada alumiiniumpaberit mis on tehases paigaldatud isolatsioonikihi peale

(nähtamatud torud).

Küttesüsteemi temperatuurid:

Vesipõrandakütte: 35/28°C

Soe tarbevesi: 50/55°C

Elamusse projekteeritakse rootorsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteem ning jahutus toimub

õhk-õhk soojuspumba baasil, mille välisosa paigaldatakse hoone tehnoruumi vastas olevasse

põhjapoolsema välisseina äärde (vt Vaade 3). Ventilatsiooniagregaat asub tehnoruumis. Köök

varustatakse pliidikubuga. Kubu peab olema varustatud ventilaatori ja rasvafiltriga.

Pliidikubule ehitatakse eraldi väljatõmbetorustik. Pliidikubu töörežiimi valib kasutaja käsitsi.

Tuulutuse võimalus tagatakse avatavate akende ja ustega.

Akustilised ja vibratsioonivastased nõuded

Seadmete valik ning montaaž, mürasummutus ning isolatsioon tuleb teha nii, et seadmete tööst

tekkiv müratase ruumides ei ületaks normides (EVS 845-1:2013, Osa 1: Üldnõuded) lubatut.

Töövõtja peab paigaldama kõik masinad ja seadmed, milles on pöörlevaid või teisi müra

tekitavaid osi vibratsiooni summutavatele alustele. Vibratsiooni alus peab töötama

temperatuurivahemikus –10 kuni +70 °C ja olema vastupidav hapetele ja vananemisele.

Seadmete montaažil ei tohi ühegi elektril töötava seadme ning ehitusliku konstruktsiooni vahel

olla mingi jäiga kinnituse tõttu otsest kontakti.

Tehnoseadmete müra

Tehnoseadmete müra ei tohi ümbruskonna elamualadel ületada keskkonnaministri määruse nr.

71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” lisa 1 normtasemeid. Normikohase mürataseme saavutamiseks valitakse vajadusel

väikese müratasemega agregaadid, mis tagavad, et naaberkinnistuteni jõudev müra on piisavalt

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

28

väike või reguleeritakse seadmed päevasele ja öisele režiimile nii, võttes arvesse, et tekkiv

müra on päeval maksimaalselt 48db ja öösel 40db . Vajadusel rakendatakse täiendavaid

meetmeid müra vähendamiseks.

Hoone kütte-, jahutuse ja ventilatsioonisüsteemide kasutusiga on vähemalt 20 a. Ventilatsiooni

ja kütteseadmeteks ja materjalideks kasutada Euroopa standardite nõuetele vastavaid

toodanguid, et pikendada süsteemide tööiga.

5.4 Sidevõrk

Sidevõrgu lahendus toimub läbi õhu.

5.5 Päikesepaneelid

Asukoht ka paigutus

Päikesepaneelid (2kW) on ette nähtud hoone lõunapoolsele viilkatusele, paneelid on suunatud

lõuna poole. Päikesepaneelid ning inverter paigaldatakse vastavalt päikesepaneelide süsteemi

tootja poolt esitatud joonisele. Paneelid paigaldatakse katusele kinnitatava raamistiku abil,

paralleelselt katusekaldega. Inverteri võimsus on 2kW. Inverter paigaldatakse hoone

tehnoruumi järgides tootja paigaldusjuhendit.

Üldnõuded

Päikesepaneelide paigaldamisel arvestada EVS 812-7:2018 ptk 14.5 "Nõuded

päikesepaneelidele, mis toodavad elektrit" nõuetega. Tagada vastavus elektromagnetilise

ühilduvuse nõuetele (alus: ehitusseadustik §11 lg 2 p 9, majandus- ja taristuministri 14.07.2015

määruse nr. 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja

elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise

kord“ ptk 2). Määrusega vastavuse tagamiseks peab päikeseelektrijaam vastama muuhulgas

järgmistele standarditele:

• Standard EVS-HD 60364-7-712:2016 Madalpingelised Elektripaigaldised, Osa 7-712:

Nõuded eripaigaldistele ja paikadele, Fotoelektrilised süsteemid.

• Standard EVS-EN IEC 61000-6-2 „Elektromagnetiline ühilduvus. Osa 6-2: Erialased

põhistandardid. Häiringutaluvus tööstuskeskkondades“.

• Standard EVS-HD 60364-4-444 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444:

Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest“.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

29

Elektritoomise liitujal tuleb kogu elektrijaama toimimise ajal tagada, et elektrijaama poolt

oleks täidetud võrgueeskirjas ja asjakohastes standardites toodud nõuded, sealhulgas tagab

pärast tootmisseadme(te) ühendamist, et liitumispunktis Elektrilevi OÜga oleks tagatud

standardi EVSEN 50160 kvaliteedinõuded. Võrguettevõtjal on õigus nõuete rikkumisel

ja liitumisvõimsuse ületamisel eraldada elektrijaam süsteemist, katkestades elektripaigaldise

ja jaotusvõrgu vahelise ühenduse liitumispunktis. Elektritootja tootmisseadmed peavad olema

võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust

kinnitab pärast tootmisseadmete paigalduse lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on

tootmisseade ühendatud.

Kaabeldus

Liitumiskilbi ja paigaldatava inverteri vaheline ühendus teostada

madalpingekaabliga (alumiiniumjuhtmetega ja PVC isolatsiooniga 0,4 kV jõukaabel) näit.

AXPK 4x16 mm². Päikesepaneelide kaabeldus kinnitada kandekonstruktsioonide külge.

Välitingimustes asuvad kaablid kaitsta ilmastikuoludele vastavalt. Paneelid ühendatakse

inverteriga 6 mm² Solar kaabliga. Kaablite ristlõiked on valitud arvestusega, et pingelang

paneelidest inverterini ei ületaks 2%-i. Päikesepaneelide DC kaablid peavad olema arvestatud

pingele 1000V. Kaablid kaitstakse mehaaniliste vigastuste eest. Kaablite tuletundlikkus on

Dca-s2d2. Päikesepaneelide raamid ühendatakse hoone maandusega (paneelid tuleb saada

pingevabaks hoone peakilbis). Paneelide ühendamiseks kasutada niiskuskindlaid pistikuid

MC4.

Kvaliteedi- ja kontrollinõuded

Kõik elektripaigaldiste ehitustööd ja nende dokumenteerimine peavad olema tehtud Eesti

Vabariigis kehtivate nõuete, normatiivide alusel ja Elektrilevi OÜ poolt määratud

protseduuridest. Materjalide ja seadmetena kasutada ainult neid, mis on Elektrilevi OÜ ja

Tellija poolt aktsepteeritud. Ehituse garantiiaeg määratakse Tellija ja Töövõtja vahelise

lepinguga, mis ei ole vähem kui 2 aastat. Garantiiajal ilmnenud vead parandab Töövõtja omal

kulul välja arvatud väära ekspluatatsiooni puhul tekkinud vead. Töövõtjal ja elektritööde

juhtijal on nõutav vähemalt B klassi pädevus tehtavateks elektritöödeks.

Ehituse järelevalvet teostab Tellija esindaja või volitatud esindajad. Tööde lõppedes

peab Töövõtja teostama kõik vajalikud kontrollmõõtmised tõestamaks tööde kvaliteetset

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

30

teostust ja korrastama ehitusplatsi. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 26.06.2015

vastu võetud määrusele nr 74 Ehitatud elektripaigaldise võib võtta käitu pärast paigaldises

elektritöid teinud ettevõtja poolt korraldatud kasutuselevõtu kontrolli.

6. TULEOHUTUS

6.1 Tehniliste ja projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu

Projekt on koostatud vastavalt nõuetele:

● Tuleohutuse seadus, jõustunud 01.01.2019

● Siseministri määrus 03.12.2018 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

● Majandus- ja taristuministri määrus 21.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile".

Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid:

● EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid.

● EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid.

● EVS 812-6:2012 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus.

● EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

6.2 Ehitise tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Projekteeritud hoone tulepüsivusklass TP 3

Projekteeritud hoone kasutamise otstarve Üksikelamu (11101)

Projekteeritud hoone kasutusviis I kasutusviis

6.3 Tuleohutuskuja, kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad, eripõlemiskoormus

Hoone eripõlemiskoormus alla 600 MJ/m2

Korruselisus 2

Hoone kõrgus 8,5 m

Hoone kuja naaberhoonetest üle 8 m

Kandekonstruktsioonide tulepüsivus ei määrata

Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus ei määrata

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

31

Krunt on käesolevalt hoonestamata. Hoone paikneb kinnistu põhja- ja lõunapoolsetest

naaberkinnistutest rohkem kui 30 m kaugusel, seega on hoonetevahelised vähemalt 8-meetrised

kujad täidetud.

6.4. Konstruktsioonide tulepüsivus, tuletundlikkus

Hoone kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõudeid ei esitata.

Siseseinad: D-s2,d2

Lagi: D-s2,d2

Põrand: -

Välissein:

• välisseina välispind: D-s2,d2

• elamu välisseina välispind deljel 1: B,d0

• õhutuspilu sisepind: -

• õhutuspilu välispind: D-s2,d2

• soojustussüsteem: d-d0

Katusekate: Broof (t2-t4)

Elamu räästas teljel 1: B,d0

Kaablid: Dca-s2,d2

Tehnilised ruumid:

• seinad ja lagi: B-s1,d0

• põrandad: Dfl-s1

Terrass:

• Konstruktsioon: D-s2

• Pinnakiht: Dfl-s2

6.5 Hoones viibivate inimeste arvu piirangud evakuatsioonialade kaupa

Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate

inimeste arv: piiranguta.

6.6 Suitsutsoonid ja suitsueemalduse põhimõtted

Suitsueemaldus hoonetest on lahendatud käsitisi avatavate akende ja uste abil.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

32

6.7 Evakuatsioonilahendus

Evakuatsiooniteid ei määrata. Hädaolukorra puhul on hoonete esimeselt korruselt võimalik

pääseda käsitisi avatavate uste ja akende kaudu vahetult õue.

6.8 Pääs pööningule, katusele

Katusele pääs on tagatud hoonevälise teisaldatava redeliga. Hoonel puudub pööning.

6.9 Küttekolded, suitsulõõrid

Hoone küte on lahendatud maasoojuspumba baasil toimiva vesi põrandaküttega. Projekt näeb

ette elamu elutuppa puuküttega kamina, pliidi ning moodulkorstna ehitamist. Kamin, pliit ning

moodulkorsten on ette nähtud paigaldada toodetena. Küttekollete ja suitsulõõride ehitamisel

juhinduda standardist EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehituse tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.

Hoonel on kolmekihiline ühe lõõriga terasest moodulkorsten, mille siselõõri läbimõõt valitakse

vastavalt paigaldatavatele toodetele. Korsten ulatub katuse pinnast kõrgemale vähemalt 1000

mm. Korstna paigaldamisel järgida korstna tootjapoolseid juhendeid ja ettekirjutusi.

Tootjapoolsete paigaldusjuhendite puudumisel lähtuda ja aluseks võtta kehtivad

tuleohutusnõuded ja tehnilised erinormid. Hoone sees asuva suitsulõõri seina vaba välispinna

temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud küttekolde pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral

olla üle 80° C.

Põlevmaterjalidest ehitiseosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seina välispinnast, et

nende temperatuur ei tõuseks üle 80° C. Kui arvutustega või muul viisil ei ole tõestatud muud,

arvestatakse, et põlevmaterjalidest ehitiseosade temperatuur ei tõuse üle 80° C juhul, kui need

paigutada vähemalt 100 mm kaugusele korstna välispinnast põlemisgaaside

maksimaaltemperatuuri 350° C puhul. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest

läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina

ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevast soojusisolatsioonimaterjali,

näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100kg/m3 ning töötemperatuuriga vähemalt 600° C.

Põlevmaterjalist ehitisosad võivad ulatuda vähemalt 230 mm paksuse seinaga müüritud

suitsulõõri välispinna vastu. Ehitamisel lähtuda EVS 812-3:2018/AC:2018 Ehituse tuleohutus.

Osa 3: Küttesüsteemid. Suitsulõõr viiakse katuslaest läbi kohtades, kus ei ohustata hoone

kandekonstruktsioone ega põhjusta vajadust muuta kamin ega selle osa ehitise kandvaks osaks.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

33

Küttekolle on eraldatud teistest ehitustarinditest nii, et oleks välditud soojuse ülekandumine

nendesse.

Küttekolde kogusoojusvõimsus ei tohi ületada 12 kW ja maksimaalne temperatuur 350o C.

Kuna paigaldatakse moodultoode, siis paigaldamine toimub samuti vastavalt tootjapoolsetele

juhistele. Korsten on projekteeritud ühe lõõriga. Korstna temperatuuri klass T600. Korstnalõõri

ja kütteseadme väljundgaaside temperatuuride klassid ühtivad. Väljundgaaside temperatuuri

on vastavalt temperatuuriklasside kuni 600 kraadi.

Korstna puhastamiseks peab olema tagatud ohutu pääs korstnani. Ehitistele tuleb katuseluugist

või räästast korstnani paigaldada statsionaarsed ühendusteed ja/või -redelid.

6.10 Ventilatsiooni- ja kütteseadme tuleohutus

6.10.1 Ventilatsioon

Ventilatsioonisüsteem tuleb rajada nii, et oleks takistatud tule ja suitsu levimine

ventilatsioonikanalis. Köögi väljatõmbekanali torustik peab olema tulepüsivusega EI15 ja

tuletundlikkuse klassiga vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks

võib kasutada painduvaid kanaleid.

6.10.2 Küte

Hoone küte on lahendatud maasoojuspumba baasil toimiva vesi põrandaküttega. Elutuppa on

projekteeritud kamin ning pliit.

Kõik kütteseadmed peavad vastama standardile EVS 812-3:2018/AC:2018 “Ehitise

tuleohutusosa 3: Küttesüsteemid”. Kütteseadmete paigaldamisel järgida tootjapoolseid

juhendeid ja ettekirjutusi. Juhul, kui tootjapoolses paigaldusjuhendis tuleohutuse kohta

informatsioon puudub, tuleb lähtuda ja aluseks võtta kehtivad tuleohutusnõuded ja tehnilised

erinormid.

6.11 Päikesepaneelide tuleohutus

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb paigaldada standardis EVS 812-7:2018 Lisa D esitatud

kleebised. Üksikelamul tuleb märgis paigaldada liitumiskilbile. Inverterile tuleb paigaldada

kleebis viitega „HOIATUS Fotoelektriline generaator. Ära ühenda lahti koormuse all.

Kaarleegi oht!“

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

34

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb arvestada teiste tehnosüsteemise toimimiseks vajaliku

ruumiga ning vajadusel juurdepääsuga hooldustööde tegemiseks.

Päikesepaneelide minimaalsed kaugused suitsueemalduse seadmetest on:

 Suitsueralduseks ettenähtud luukidest/akendest 1m kaugemal ning juurdepääsutee laius

tsooni sees peab olema vähemalt 0,8 meetrit.

 Suitsukorstna puhul tuleb järgida päikesepaneelide paigaldamisel standardis EVS 812-

3 toodud nõudeid ohutuskaugutele ja vajalikku juurdepääsu suitsukorstna

puhastamiseks. Standard ei reguleeri otseselt päikesepaneelide ohutuskaugust

korstnast, mistõttu on lähimaks analoogiks katuseakna lahendus. Päikesepaneelide

kaugus suitsukorstnast külg- ja ülasuunas peab olema min 0,8 meetrit.

Nõuded paigaldusele ja kaabeldusele:

 Päikesepaneelide tsoonid peavad olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et nendele

oleks tagatud juurdepääs päästemeeskonnale pääste- ja kustutustööde tegemiseks.

 Potentsiaalselt pinge alla jäävad kaablid peavad olema kogu nende kulgemise tee

jooksul olema paigaldatud kas kõrisse, renni või kaabliredelisse. Tähistus peab olema

kontrastse sildiga. Tähistus peab olema mõlemas kaabliotsas ja ligipääsetavates

kohtades.

 Katusel ja hoone seintel on lubatud moodustada maksimaalselt 300 m2 suuruseid

tsoone. Tsoonide vahel peavad olema vähemalt 1 m vaba ruumi.

6.12 Tuleohutuspaigaldised

Hoonetesse on ette nähtud autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid (sh. vähemalt 1

vingugaasiandur elamusse). Suitsuandurite kogus määrata kohapeal (soovitavalt kõikidesse

magamistubadesse, kööki-elutuppa). Suitsuandurid paigaldada vastavalt EVS-EN 14604:2005

nõuetele.

6.13 Kustutusveega varustamine

Välise kustutusvee lahendus tuleb planeerida vastavuses Siseministri 18.02.2021 määruses nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule. Kinnistule juurdepääs toimub Tõlli-Mustjala-

Tagaranna teelt (riigitee nr 21101) km 29,378 olemasoleva ristumiskoha kaudu, mis asub

kinnistu edelanurgas. Juurdepääsutee on päästemeeskonnale sõidetav ja selle olukord on hea

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

35

ning osaliselt uus, laius on keskmiselt 4m. Kinnistu omanik peab krundisisese juurdesõidutee

hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu.

Maaameti kaardi järgi asub lähim ametlik veevõtukoht Mõisa kinnistul Mustjala külas,

koordinaatidega XY: 6481596.66, 396732.79, koodiga 3152 kinnistust 7,3 km (7300 m)

kaugusel mööda sõidetavat teed. Kinnistust põhja suunas (2,1km kaugusel) asub Saaremaa

süvasadam. Anni-Kao kinnistu asub hajaasustusega piirkonnas ja välise ametliku kustutusvee

tagamise koht asub kaugemal kui Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ sätestatud 400 meetrit. Veevõtukoht saab olla kaugemal kui on täidetud

siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §6(51). Ehitise

veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on

tingimus, et erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud

hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Kuna kaugus naaberkinnistutel olevate

esimese kasutusviisiga hoonetest on rohkem kui 40 meetrit (lähim hoone Uuemaa kinnistul ca

110m kaugusel), siis vastab projekteeritud lahendus eelpool nimetatud tingimusele ning

veevõtukoht võib olla kaugemal kui 400m.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

36

Hoone kaugus kinnistu piirist ja naaberkinnistul asuvast lähimast hoonest:

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

37

Maameti kaardirakenduse väljavõtte alusel situatsiooniskeem:

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

38

7. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE

Ehitustööde dokumenteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest”. Ehitamise

käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Ehitamise tehnilised dokumendid

on ehitusprojekt ja selle muudatused, teostusjoonised, ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid,

töökoosolekute protokollid, muud ehitamist iseloomustavad dokumendid.

Teadmiseks omanikule:

1. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise

alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3

päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa

kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg

(1), (2), § 43 lg (1))

2. Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.

3. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/

14.02.2020 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele

esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“

7.1 Ehitusmaterjalid ja tooted

Kõik ehitusmaterjalid peavad olema varustatud saatelehe või vastavusdeklaratsiooniga, mis

tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele, nad peavad olema terved, markeeritud,

kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele ja normidele. Kõik kasutatavad

viimistlusmaterjalid peavad olema heaks kiidetud EV keskkonnaministeeriumi

(tervisekaitsetalituse) poolt.

Anni-Kao üksikelamu, arhitektuurne eelprojekt

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Anni-Kao

Vastutav arhitektid: M. Niglas / Arhitekt: K. Stroom

Töö nr 051 / 08.05.2026

39

8. ENERGIATÕHUSUS

Energiatõhususe miinimumnõuded on kehtestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

määrusega nr. 63 11.12.2018. Käesolev hoone projekt annab üldised tingimused

energiatõhususnõuete tagamiseks projekteeritavale ehitisele ja selle osadele. Hoonele on

omistatud energiamärgis “A”, energiatõhususarv 120 kWh/ m2a.

Energiamärgise koostamisel on kasutatud järgnevaid algandmeid:

• Piirdetarindite soojusläbivused:

välissein: U = 0,14 W/(m2·K)

katuslagi: U = 0,12 W/(m2·K)

põrand pinnasel: U = 0,12 W/(m2·K)

välisuksed: U = 1,0 W/(m2·K)

aknad: U = 0,8 W/(m2·K)

• Õhulekkearv on 4,0 m³/(hm²).

Hoone välispiirded on piisavalt soojustatud, välditud on külmasildu.

Aknad on projekteeritud puit-alumiinium raamiga, kolmekordse klaaspaketiga.

Energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks ning niiskuskonvektsiooni riski vältimiseks tuleb

hoone ehitada võimalikult õhutihedalt. Selleks tuleb tarindi kriitilised sõlmed (näiteks seina ja

vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke

jätkukohad, läbiviik) lahendada võimalikult õhkupidavatena. Hoone kütmiseks kasutatakse

maasoojuspumba baasil töötavat vesipõrandakütet, mille võimsus täpsustatakse eraldi eriosa

projektis. Kohtades, kus on põranda lähedal suured klaaspinnad, tuleb põrandaküttetorustik

paigaldada tihedama sammuga.

1.6

O le

m aso

le v a

sfaltkatte ga

m ahasõit

T IN

G M

Ä R

G IDP

R O

JE K

T E

E R

IT U

D Ü

K S

IK E

L A

M U

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

V E

E T

R A

S S

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

M A

D A

L P

IN G

E K

A A

B E

L

JU U

R D

E P

Ä Ä

S K IN

N IST

U L

E

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

P R

Ü G

IK O

N T

E IN

E R

IT E

A S

U K

O H

T

O L

.O L

E V

A S

FA L

T T

E E

O L

E M

A S

O L

E V

M E

T S

A M

A A

H O

O N

E S

T U

S A

L A

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

IS E

V O

O L

N E

K A

N A

L IS

A T

S IO

O N

JU U

R D

E P

Ä Ä

S H O

O N

E L

E

M A

A P

IN N

A O

L .O

L E

V K

Õ R

G U

SP U

N K

T

K A

T A

S T

R IÜ

K S

U S

E A

A D

R E

SS

K A

T A

S T

R IÜ

K S

U S

E T

U N

N U

S

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

T E

R R

A SS

A U

T O

PA R

K IM

IS K

O H

T

K R

U N

D I P

IIR V

Õ IM

A L

IK L

IIT U

M IS

K IL

B I A

S U

K O

H T

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

K R

U U

S A

K A

T E

N D

Ü E

Ü E

K 1

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

S U

R V

E K

A N

A L

IS A

T S

IO O

N I T

O R

U S

T IK

O L

E M

A S

O L

E V

M A

D A

L P

IN G

E K

A A

B E

L

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

P U

M P

L A

E L

E K

T R

IK A

A B

E L

O L

.O L

E V

P IN

N A

ST E

E

O L

E M

A S

O L

E V

K E

S K

P IN

G E

K A

A B

E L

O L

E M

A S

O L

E V

A L

A JA

A M

S E

L G

IT U

SE D

1. H O

O N

E O

N S

E O

T U

D K

R U

N D

IL E

L -E

ST 97 K

O O

R D

IN A

A T

ID E

S Ü

S T

E E

M IS

JA K

Õ R

G U

SS Ü

S T

E E

M IS E

H 2000.

2. A L

U S

M A

T E

R JA

L IN

A O

N K

A SU

T A

T U

D D

P P

R O

JE K

T IB

Ü R

O O

O Ü

P O

O L

T 12.02.2026.a. ( töö nr. 02-26-G

) M

Õ Õ

D IST

A T

U D

T O

P O

G R

A A

F IL

IS T

PL A

A N

I.

1. X

:6488202.34; Y :397154.17

2. X

:6488200.20; Y :397173.02

3. X

:6488191.25; Y :397169.98

4. X

:6488193.16; Y :397153.13

1 2

3 4

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

IM B

T U

N N

E L

ID

O L

E M

A S

O L

E V

P U

U R

K A

E V

U A

S U

K O

H T

(P R

K 0024201)

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

R E

O V

E E

PU H

A S

T I

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

H E

IT V

E E

P U

M P

L A

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

R E

O V

E E

K A

E V

V Õ

IM A

L IK

P U

U R

K A

E V

U A

S U

K O

H T

K IN

N IS

T U

T E

H N

IL ISE

D N

Ä IT

A JA

D K

atastritunnus 48301:001:0468

K innistu suurus

23799 m 2

S ihtotstarve

100% m

aatulundusm aa

P arkm

iskohtade arv 4

H oonete arv kinnistul

1

H O

O N

E T

E H

N IL

ISE D

N Ä

IT A

JA D

E hitisealune pind

165,5 m 2

M aapealse osa alune pind

165,5 m 2

M aapealsete korruste arv

2 M

aa-aluste korruste arv 0

K õrgus m

aapinnast 8,5 m

P ikkus

19,0 m L

aius 9,2 m

S uletud netopind

182,5 m ²

Ü ldkasutatav pind

0 m ²

K öetav pind

182,5 m ²

T oatem

peratuuriga pind 182,5 m

² T

ehnopind 5,9 m

² E

hitise m aht

885,7 m 3

M aapealse osa m

aht 885,7 m

3

T ulepüsivusklass

T P3

H oone kasutusiga vähem

alt 50 a.

P R

O JE

K T

E E

R IM

IS T

IN G

IM U

S T

E JÄ

R G

N E

E H

IT U

SÕ IG

U S

M aks. hoonetealune pind

250,0 m 2

T ulepüsivus

T P3

M aks. korruselisus

2 L

ubatud hoonete arv 1 elu

H oone kõrgus

8,5 m

H O

O N

E N

U R

G A

K O

O R

D IN

A A

D ID

3.9

13.3

5.1

T E

E K

A IT

S E

V Ö

Ö N

D

E L

E K

T R

IPA IG

A L

D ISE

K A

IT S

E V

Ö Ö

N D

E H

IT U

S K

E E

L U

V Ö

Ö N

D

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

P R

Ü G

IK O

N T

E IN

E R

IT E

JÄ Ä

T M

E V

E O

A E

G N

E A

S U

K O

H T

W 1

V 1

K 1

K S

1

N Ä

H T

A V

U S

K O

L M

N U

R G

A D

19

30 9.2

35.1

203.5

P uu

rkae vu

h oo

ld u

sala 1

0m

V 1

V 1

V 1

V 1

V1

V1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

KS1

Im b

vä ljaku m

õ ju

ala 50 m

, a

la sse

ei to h

i jä ä

d a jo

og ivee

ka evu

d e

ga n

en de

san itaa

rka itse- või h

oo ld

usa la

K 1

IM B

V Ä

L JA

K U

V Õ

IM A

L IK

U M

Õ JU

A L

A S

E R

V IT

U U

T

3.6

P R

O JE

K T

E E

R IT

U D

O L

.O L

E V

A T

E E

L A

IE N

D A

M IN

E JA

K R

U U

S A

G A

K A

T M

IN E

9.3 M

.-K Ü

T E

M A

A S

O O

JU S

K Ü

T T

E P

A IK

N E

M IS

A L

A M

.- K Ü

T E

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 30.06.2026 menetlus nr 548589

Meie 10.07.2026 nr 7.1-2/26/10322-4

Anni-Kao kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Saare maakonna Saaremaa valla Ninase küla

Anni-Kao kinnistu ehitusloa nr 2611271/05324 eelnõu (menetlus nr 548589, EHR kood

121448002). Ehitusluba soovitakse elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Anni-Kao

üksikelamu ehitusprojekt“ (projekteerija STR Disain OÜ, töö nr 051).

Kinnistu (katastritunnus 48301:001:0468) asub riigitee nr 21101 km 29,37-29,45 kaitsevööndis.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 29.12.2025 kirjaga nr 7.1-

2/25/20506-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa aluseks olevale

projektile.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada riigitee nr 21101 km 29,378 olemasoleva juurdepääsutee

kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 548589) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks

ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste

menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja ülesannetes

2 (2)

Lisa: 1. 051_EP_AR-3-01_V02_Seletuskiri

2. 051_EP_AS-4-01_V02_Asendiplaan

Mildred Liinat

58786958, [email protected]