| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/26/21218-5 |
| Registreeritud | 10.07.2026 |
| Sünkroonitud | 13.07.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rae Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Rae Vallavalitsus |
| Vastutaja | Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
x= 6572950
y= 555450
20612
AJ TUULIKU TEE 100kVA
46.10 46.06 46.03 46.01 45.93 45.92 45.90 45.92 45.95 45.94
45.74
45.67
45.92
45.94 45.95
45.80
46.07
45.84
45.74 45.66
45.65 45.59
45.63 45.56
45.64 45.64
45.72 45.75
45.82 45.88
45.97
45.96
46.05
45.87
44.68
45.98
45.78
44.64
45.93
45.61
44.68
45.83
45.59
44.72 45.41 44.78
45.77
45.47 44.96
45.76
45.57 45.21 45.80
45.38 4 5 .6
6
4 5 .6
6
4 5 .6
9
4 5 .5
5
4 5 .5
1
4 5 .5
8
4 5 .4
3
4 5 .4
3
4 5 .4
6
4 5 .4
6
4 5 .4
4
4 5 .5
0
4 5 .4
1
4 5 .4
8
4 5 .4
7
4 5 .5
9
4 5 .4
4
4 5 .5
2
4 5 .5
7
4 5 .5
3
4 5 .4
2
4 5 .4
8
4 5 .5
0
4 5 .4
6
45.20
45.12
45.94
45.89
45.81 45.63
45.49
45.46
45.46
45.86
45.78 45.64
45.47 45.29 45.27
45.39 45.45
45.37
45.77
45.81
45.60
45.42
45.26
45.33
45.29 45.33
45.36 45.54
45.77
45.81
45.80 45.75
45.54 45.27
45.72 45.77
45.35 45.40
46.12
45.92
45.84
Saare tee
T u u lik
u te
e
A A A
A
A
A
A
Akraav kraav
Ø 110PE
Ø 110PE
Ø 200P
L
Ø 160P
L
Ø 160PL
Ø 250P
L
Ø 250P
L
Ø 250P
L
Ø250PL
Ø 160P
E
Ø160PE Ø160PVC
Ø110PE
Ø110PE
Ø 110PE
800/500 PE/M mp 45.72põhi 42.68
1.42.68 Ø160PVC
2.43.54 Ø160PVC
3.42.68 Ø160PVC
rant 45.72
45.3743.76
45.5843.75
4,0
4,0
4,0
6,0
11155 Vaida tee T1 65303:003:0384
Tuuliku tee 12 65301:001:4415
Tuuliku 65301:001:4418
Saare tee 2 65303:003:0401
Pos 1EP 100%8
565 3(1+2)
2 / -1 3771 m²
P3
Vaida alevik Tuuliku tee 12
kinnistu ja lähiala
detailplaneering (algatatud:
06.01.2026 korraldusega nr. 9)
liitumisnähtavus 120 m 7,0
Tuuliku tee T1 65303:003:0381
Tuuliku tee T2 65303:003:0767
Tuuliku tee 14 65301:001:4416
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
po s n
r.
kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
²)
ho on
e su
ur im
lu ba
tu d
m ax
ab so
lu ut
kõ rg
us
põ hi
ho on
e lu
ba tu
d m
ax kõ
rg us
m aa
pi nn
as t (
m )
ab ih
oo ne
lu ba
tu d
m ax
kõ rg
us m
aa pi
nn as
t ( m
)
põ hi
ho on
e lu
ba tu
d m
ax ko
rr us
el is
us (m
aa pe
al ne
/ m
aa -a
lu ne
)
ab iih
oo ne
lu ba
tu d
m ax
ko rr
us el
is us
(m aa
pe al
ne /
m aa
-a lu
ne )
ho on
et e
su ur
im lu
ba tu
d ar
v kr
un di
l (p
õh ih
oo ne
+a bi
ho on
e)
kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
pl an
ee rit
av m
aa si
ht ot
st ar
ve ja
o sa
ka al
u %
(k at
as tri
ük su
se li
ik id
e ka
up a)
pa rk
im is
ko ht
ad e
ar v
st an
da rd
/ ka
va nd
at ud
pi ira
ng ud
1 3771 565 54,07 8 5 2 / -1 1 / -1 3 (1+2) EP 100% 100% E 3 / 3 1*, 2*
Arhitektuursed piirangud
§ Katusekalle 20-45 kraadi; Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võib olla madala kaldega, samuti abihoone katus. § Peamise viimistlusmaterjalina kasutada puitu. Puiduga võib kombineerida kivi, krohvi või tellist jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on välisvoodrita palkmajad § Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). § Ehitiste välimus peab olema visuaalselt nauditav ning kaasaegse arhitektuurse lahendusega § Avatäited lahendatakse ehitusprojektis § Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga. § Kuni 20 m² ehitusloakohustuseta hooned arvestatakse ehitisealuse pinna sisse ning lubatud hoonete arvu hulka. § Hoone ±0.00= 0,2 - 0,5 m maapinnast § Aed on lubatud rajada krundipiirile välja arvatud elektriseadeldiste juures, millele tuleb tagada ligipääs. Kui elektriseadeldised likvideeritakse tohib kogu krundi ulatuses rajada aia krundipiirile. Tee poolne piire võib olla puidust latt- või lippaed või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Piirdeaed võib olla kuni 1,5 m kõrge.
PÕHIJOONIS Janika Jürgenson
Arhitekt Kuupäev
Joonise nimetus
Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
Staadium
Töö nimetus ja aadress
Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744
Ferrysan OÜ
MTR reg nr: EEP002230
Huvitatud isik
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-
Anette Aun Planeeringu koostaja
N
S
W
E
41:500 DP 16-25
Vaida alevik, Rae vald, Harju maakond
Eraisik
P3
PLANEERITAVA ALA PIIR HOONESTUSALA
HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA AINULT ABIHOONEID
HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA JUHUL, KUI ELEKTRIPAIGALDISED LIKVIDEERITAKSE
VÕIMALIK PÕHIHOONE ASUKOHT VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄSUTEE KÕVAKATTEGA ALA
JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
PARKIMISKOHT JA ARV, HOONEVÄLINE (Täpsustub ehitusprojekti koostamisel)
SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT VÕIMALIK PIIRDEAIA ASUKOHT SÄILITATAV PUU
PLANEERITAV
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE
PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):
EP - ÜKSIKELAMU MAA
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
(KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVETE LIIGID):
E - ELAMUMAA
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING
OLULISEM INFO:
1 - POSITSIOONI NUMBER
2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
3 - PÕHIHOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS
MAAPINNAST
4 - PÕHIHOONE LUBATUD MAKSIMAALNE
KORRUSELISUS (MAAPEALNE /MAA-ALUNE)
5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL
(PÕHIHOONE + ABIHOONE)
7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
3 5 6
1 2
7 4
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Märkused: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ poolt 18.11.2025.a.,
Töö nr: GD-25-447 2) Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis 3) Katastriüksuse piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti geoportaalist 05.11.2025 4) Piirdeaia joon on joonise parema loetavuse huvides õigest asukohast eemale
tõstetud 0,5m. Piirdeaia võib rajada krundi piirile.
TINGMÄRGID OLEMASOLEV
KATASTRIÜKSUSE PIIR TEE VEETORU KANALISATSIOONITORU SADEMEVEE KANALISATSIOON SIDE MAAKAABELLIIN MADALPINGE KAABELLIIN KESKPINGE KAABELLIIN
MADALPINGE ÕHULIIN KESKPINGE ÕHULIIN TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND MAANTEE KAITSEVÖÖND (ETAK 2026) VARASEMAD PLANEERINGUD
NÄHTAVUSKOLMNURGA HAAR HEKK
DP
524.03.2026 a.
Piirangud: 1* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum 2* Elektripaigaldiste kaitsevööndid
Planeeringu
koostaja:
OÜ Ferrysan
Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: DP 16-25
Detailplaneeringu
koostamise korraldaja: Rae Vallavalitsus
Huvitatud
isik: Eraisik
Aruküla tee 9
Jüri alevik 75301
Harju maakond
e-mail: [email protected]
tel. 605 6750
HARJUMAA, RAE VALD, VAIDA ALEVIK
VAIDA ALEVIK TUULIKU TEE 14 KINNISTU JA
LÄHIALA DETAILPLANEERING
Arhitekt: Janika Jürgenson
Planeerija Anette Aun
RAE 2026
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 2
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:
MENETLUSDOKUMENDID
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 3
2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 3
2.1. Asukoht, planeeringuala suurus ja kontaktvöönd .................................................. 3
2.2. Hoonestus, haljastus, tehnovõrgud ja piirangud .................................................... 4
3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUU
ALUSMATERJAL ........................................................................................................ 4
3.1. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 5
4. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 5
4.1. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs ...................................................................... 5
4.1.1. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringuga .......................................... 5
4.2. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 6
4.2.1. Krundi ehitusõigus .......................................................................................... 6
4.2.2. Ehituslikud ja arhitektuursed piirangud elamukrundil .................................... 6
4.3. Haljastus ja heakord ............................................................................................... 7
4.4. Liikluskorraldus ..................................................................................................... 7
4.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 8
4.5.1. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus ..................................................................... 8
4.5.2. Elektrivarustus ................................................................................................ 8
4.5.3. Sidevarustus .................................................................................................... 8
4.5.4. Soojavarustus .................................................................................................. 8
4.5.5. Vertikaalplaneerimine ning sademeveed ........................................................ 9
4.5.6. Tuleohutuse tagamine ................................................................................... 10
4.6. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. ....... 10
4.7. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised,
sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud .................................................... 12
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................. 12
LISAD
JOONISED
Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1: 5000
Joonis 2: Kontaktala M 1: 2000
Joonis 3: Tugiplaan M 1:500
Joonis 4: Põhijoonis M 1:500
Joonis 5: Tehnovõrgud M 1:500
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 3
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tuuliku tee 14 kinnistule ehitusõiguse ja
hoonestustingimuste määramine üksikelamu ning abihoonete ehitamiseks. Lisaks antakse
detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,
parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega
nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“, kus planeeringuala maakasutuse
juhtotstarbeks on perspektiivne elamumaa tiheasustuses. Detailplaneeringu lahenduses
planeeritakse üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet (ehitisealuse pinnaga kuni 80 m² /hoone).
Planeeringu kovID on DP1348.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. Asukoht, planeeringuala suurus ja kontaktvöönd
Planeeritav ala asub Vaida alevikus Tuuliku ja Saare (11202 Vaida-Urge tee) teede ristmikul.
Juurdepääs krundile on avaliku kasutusega Tuuliku teelt, kus asub asfaltkattega sõidutee.
Skeem 1. Tuuliku tee 14 kinnistu asukoht (Maa- ja Ruumiameti 2025)
Planeeringuala moodustab:
- Tuuliku tee 14, (katastritunnus 65301:001:4416, registriosa nr 8879750, pindala 3771
m², sihtotstarve elamumaa 100%).
Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude
planeerimiseks.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,4 ha.
Planeeringuala piirneb 11155 Vaida tee T1 (katastri tunnus 65303:003:0384, sihtotstarve
transpordimaa 100%), Tuuliku tee T1 (65303:003:0381, transpordimaa 100%), Tuuliku tee T2
(65303:003:0767, transpordimaa 100%), Tuuliku tee 12 (65301:001:4415, elamumaa 100%)
ja Tuuliku (65301:001:4418, maatulundusmaa 100%) kinnistutega. Kontaktalas asuvad
põhiliselt elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid kuid ka tootmis- ja
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 4
transpordimaa sihtotstarbega kinnistuid. Linnulennult 300 m kaugusel asub 2 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa tee. Piirkonnas asuvad elamumaad on hoonestatud nii üksik-, rida- kui
korterelamutega.
Infrastruktuur on kontaktvööndis hästi arenenud. Lähimad kaugused planeeritavast alast:
bussipeatus ca 750 m; kauplus ca 800 m; kool ca 1 km (Vaida kool) ja 10,5 km (Rae
gümnaasium); lasteaed ca 1 km (Vaida Lasteaed Pillerpall).
Tuuliku tee 14 katastriüksusel ei ole kehtivat detailplaneeringut.
2.2. Hoonestus, haljastus, tehnovõrgud ja piirangud
Ehitisregistri andmetel Tuuliku tee 14 kinnistul ehitisi ei paikne.
Maantee poolse kinnistu piiri lähedale on istutatud kuuse hekk, mille taimed on noored (60-
140 cm pikad) ning vabakujulised. Heki kujundamist lõikamise näol ei ole alustatud. Kinnistul
asub ka ligikaudu 4-5m kõrgune munaja võraga paju, mis on maapinnalt hargnenud.
Elektripaigaldiste ümber kasvab pikem rohi ning ülejäänud osas on kinnistu haljastatud
muruga.
Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.
Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
- Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum
- Elektripaigaldiste kaitsevööndid
3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUU
ALUSMATERJAL
- Rae Vallavalitsuse 09. detsember 2025 korraldus nr 1902 Vaida alevik Tuuliku tee 14
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine
- Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering;
- Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja
ehitamisel Rae vallas“;
- Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning
avaliku ala haljastuse nõuded“;
- Rae Vallavolikogu 19.11.2024 määrus nr 51 „Rae valla arengukava muutmine ja
vastuvõtmine“;
- Rae Vallavolikogu 20.05.2024 määrus nr 46 „Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 – 2035“;
- Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“;
- Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja
väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;
- Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste
alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“;
- Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 „Detailplaneeringute koostamise ning
vormistamise juhend“;
- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
- Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;
- Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud;
- Lähteülesanne;
- Planeerimisseadus;
- Ehitusseadustik;
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 5
- Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.
3.1. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
- Tuuliku tee 14 Topogeodeetiline uuring M 1:500 (TOP Geodeesia OÜ, 18.11.2025.a.
Töö nr: GD-25-447)
4. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeerimislahendusega määratakse krundile ehitusõigus ja hoonestustingimused
ühepereelamu ning abihoonete ehitamiseks. Leitakse ka põhimõtteline haljastuse,
tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus. Juurdepääs alale tagatakse Tuuliku teelt. Parkimine
lahendatakse omal krundil.
4.1. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs
Kehtiva Rae valla üldplaneeringu (Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) kohaselt
paikneb Tuuliku tee 14 katastriüksus planeeritaval elamumaal (Skeem 2 kollase triibutusega
ala).
Skeem 2. Väljavõte Rae valla üldplaneeringu Maakasutusplaanist.
4.1.1. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringuga
Rae valla üldplaneeringuga määratud
hoonestustingimused Vaida alevikus
Tuuliku tee 14 kinnistu
detailplaneeringuga määratavad
tingimused
Maa sihtotstarve - planeeritav elamumaa - 100% üksikelamu maa
Krundi täisehitus % - 10-25%, olenevalt krundi suurusest - 15%
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 6
Põhihoone kõrgus ja
korruselisus
- Ühepereelamud 2-korrust 8m - põhihoone korruselisus 2, kõrgus 8m
- lubatud keldrikorruse rajamine
Haljastus - Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1
puu, mille täiskasvamiskõrgus on min
6m
- Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1
puu, mille täiskasvamiskõrgus on min
6m
Abihooned; hoonete
arv krundil
- kuni 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga
kuni 80m²/hoone, kõrgus 5m
- kuni 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga
kuni 80m²/hoone, kõrgus 5m
Katusekalle, räästa
kõrgus
- Ühepereelamul 20-45°, väiksemad
hooneosad võivad olla madalama
kaldega
- Ühepereelamul 20-45°, väiksemad
hooneosad võivad olla madalama
kaldega
Piirded - Puidust lattaed, kinnistute vahel võib
olla võrkpiire
- kuni 1,5m, lähtuda naaberkinnistute
lahendusest
- Puidust latt- või lippaed või võrkpiire
hekiga, kinnistute vahel võib olla
võrkpiire
- kuni 1,5m
Materjalikäsitlus - Peamine viimistlusmaterjal puit
- Puiduga võib kombineerida kivi,
krohvi või tellist
- Peamine viimistlusmaterjal puit
- Puiduga võib kombineerida kivi,
krohvi või tellist jms
Koostatav detailplaneering on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.
4.2. Krundijaotus ja hoonestus
Tuuliku tee 14 katastriüksuse piire ei muudeta.
4.2.1. Krundi ehitusõigus
Krundi Pos 1 ehitusõiguse näitajad
krundi kasutamise sihtotstarve – 100% üksikelamu maa (EP);
hoonete suurim lubatud arv krundil – 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet);
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 565m²;
hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (põhihoone/abihoone) – 8 m / 5 m;
hoonete suurim lubatud sügavus – 3m.
4.2.2. Ehituslikud ja arhitektuursed piirangud elamukrundil
Krundi maakasutuse juhtotstarve – väikeelamumaa
krundi suurus – 3771 m²
krundi täisehitus – 15%
hoonete lubatud maksimaalne korruselisus (maapealne/maa-alune) – põhihoone 2/-1,
abihoone 1/-1
hoone suurim lubatud max absoluutkõrgus – 54,07
krundi hoonestustihedus - kuni 0,3
Katusekalle 20-45 kraadi; Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võib olla madala
kaldega, samuti abihoone katus.
Peamise viimistlusmaterjalina kasutada puitu. Puiduga võib kombineerida kivi, krohvi
või tellist jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada
fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on välisvoodrita palkmajad.
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 7
Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone
ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale
(plastvoodrid, plastaknad jms).
Ehitiste välimus peab olema visuaalselt nauditav ning kaasaegse arhitektuurse
lahendusega.
Avatäited lahendatakse ehitusprojektis.
Räästajoone kõrguse määramisel arvestada kontaktvööndis valdavalt väljakujunenud
arhitektuuristiiliga.
Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.
Kuni 20 m² ehitusloakohustuseta hooned arvestatakse ehitisealuse pinna ning lubatud
hoonete arvu hulka.
Hoone ±0.00= 0,2 - 0,5 m maapinnast.
4.3. Haljastus ja heakord
Elamukrundi iga 300 m² kohta nähakse ette vähemalt 1 puu, täiskasvanukõrgusega
minimaalselt 6 m, istikute istutamise kõrgusega minimaalselt 1,5 m. Kui kinnistu põhjapiiril
asuv kuusehekk jäetakse vabakujuliseks võib seda arvestada haljastuse nõude täitmisel.
Hoonestusalasse jäävat kõrghaljastust ei ole lubatud abihoone ehitamise eesmärgil
likvideerida. Vastavalt Rae Vallavalitsuse määrusele nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika
ning avaliku ala haljastuse nõuded” ei pea kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamist läbi viima
juhul, kui ehitustegevuse mõju ei ulatu kõrg- ja/või madalhaljastuseni. Haljastuse planeerimisel
lähtuda määrusest „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“. Teedest,
platsidest ja hoonetest vabad alad haljastada.
Aed on lubatud rajada krundipiirile, välja arvatud elektriseadeldiste juures, millele tuleb tagada
ligipääs. Kui elektriseadeldised likvideeritakse tohib kogu krundi ulatuses rajada aia
krundipiirile. Ehitusprojekti koostamisel määrata ühtne piirete lahendus lähtuvalt elamu
arhitektuurist ning kontaktvööndi üldisest lähendusest. Tee poolne piire võib olla puidust latt-
või lippaed või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Õhuliini all ja liini
kaitsevööndis (10 m) peab piirdeaed olema elektrit mittejuhtivast materjalist. Väravad ei tohi
avaneda tee poole. Piirdeaed võib olla kuni 1,5 m kõrge.
Jäätmed tuleb tekkekohas sorteerida ja liigiti koguda selleks ettenähtud konteineritesse, et
võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Korraldada jäätmete äravedu
seadusega ettenähtud korras. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik
ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid
konteineri ja selle asukoha suhtes. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu
piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Konteinerite täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis.
4.4. Liikluskorraldus
Krundile tagatakse juurdepääs Tuuliku teelt. Tuuliku tee ühendub kõrvalmaantee 11202 Vaida-
Urge teega. Krundil tagada, et Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele
8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,
heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
Parkimiskohtade arvu aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, kus väike-
elamute alal paikneva planeeritava eramu parkimiskohtade nõutav arv on 3 kohta. Parkimine
lahendatakse omal kinnistul.
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 8
4.5. Tehnovõrgud
Tehnovõrkude liitumispunktide määramisel on aluseks võetud võrguvaldajate väljastatud
tehnilised tingimused.
Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse
tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel ehitusprojekti koostamisel.
4.5.1. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus
Planeeringuala vee- ja kanalisatsiooni lahendus on koostatud lähtuvalt AS ELVESO
12.01.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 4-11/2477-1.
Krundi vee- ja kanalisatsiooni varustus lahendatakse Tuuliku teel asuvatest ühisveevärgi
torustikest.
4.5.2. Elektrivarustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ 17.12.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 508404.
Planeeringuala toide nähakse ette olemasoleva alajaama Tuuliku tee:(Rae) baasil, mis asub
Tuuliku tee 14, Vaida alevik kinnistul. Võrguühendus nähakse ette eelnimetatud alajaamast 0,4
kV maakaabelliinidega. Liitumis ja jaotuskilbid planeeritakse postile. Kilpidele ja alajaamale
tagada ligipääs.
4.5.3. Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Telia Eesti AS 13.01.2026
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 40072999.
Tuuliku tee T2 kinnistul olevast vask pinnasekaablist liituda ei saa, tehnoloogia ei võimalda
tänapäevaseid kiiruseid. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on võimalik
planeerida lähtuvana Telia sidekaevust VAI-010 Tuuliku tee 2/1 kinnistul. Planeeritavale
krundile nähakse ette individuaalne sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisend planeeritavast
põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud
ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia
Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti
koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Planeeringuala sidevarustuse võib lahendada ka mobiilside baasil.
4.5.4. Soojavarustus
Krundile nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus.
Variantideks on elektri- või maaküte. Alternatiivküttena võib kasutada õhk-vesi soojuspumpa
ja päikesepaneele või kasutada neid kombineeritult.
Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning
keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,
päikesepaneelid, jms).
Maasoojussüsteemidest on lubatud rajada horisontaalset- vertikaalset ja kombineeritud
varianti. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja
ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal
piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi.
Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala
krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb
maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti
kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 9
taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse
tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi).
Maasoojussüsteem peab: asuma vähemalt 2m kinnistu piirist; asuma puu
vertikaalprojektsioonist 2m; asuma hoonest vähemalt 1m kaugusel; mitte asuma hoone all;
kõvakattega alade all peab olema tagatud tehniline lahendus küttesüsteemi kaitseks.
Projekteerimise etapis selgitada kas olemasolev pinnas võimaldab antud süsteemi rajada.
Tehnovõrkude joonisele on kantud ca 200m² elamu horisontaalselt rajatava maaküttekontuuri
ruumivajadus. Projekteerimisel võib esitatud võimalikku maaküttekontuuri asukohta muuta.
Sama pinnaga elamu vajab ca nelja 50 m sügavust vertikaalset soojuspuurauku.
Soojuspuuraugu rajamine peab vastama Ehitusseadustikule ja Taristuministri 24.03.2026
määrusele nr 25 “ Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“.
Kui soovitakse kasutada soojuspuurauke, tuleb kasutada kinnist süsteemi. Arvestada ka
olemasolevate puurkaevudega, hüdrogeoloogiliste tingimustega, põhjavee liikumise suunaga
ning näha ette meetmed põhjavee reostumise vältimiseks.
Hoonete projekteerimisel lähtuda eelpool nimetatud maakütte rajamisega seotud tingimustest.
Kui elamu ehitatakse suuremas mahus ja nõuetele vastavat horisontaalset maaküttesüsteemi ei
saa rajada, tuleb kaaluda teisi kütteliike või kasutada kombineeritud kütteliike.
Õhksoojuspumpade kasutamisel järgida, et välisagregaate ei paigutataks hoone tee poolsele
fassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale
kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrval krundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt
8 m kaugusele. Agregaadist leviv müra ei tohi ületada kinnistu piiril lubatud normatiivset
mürataset elamualal.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel
ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Päikesepaneelide projekteerimisel arvestada asukoha ja kaldenurga valikul, et paneelidelt
peegelduv valgus ei tekitaks naaberkinnistutele valgusreostust. Paneele ei ole lubatud
paigaldada maapinnale.
Planeeringuga ei nähta ette tuuleenergial põhinevate süsteemide kasutamist.
4.5.5. Vertikaalplaneerimine ning sademeveed
Planeeringuala absoluutkõrgused kavandataval hoonestusalal on vahemikus +45.26...+45.81
m. Alal säilib olemasolev maapinna kõrgus (vajadusel täpsustatakse seda ehitusprojektis).
Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires. Olemasolevat
maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele ning
transpordimaa kinnistutele.
Sademevesi immutada võimalikult suures mahus krundi piires. Planeeringuga nähakse ette ka
võimalus liituda sademeveekanalisatsiooniga, ehitades välja torustik alates tänaval olevast
sademeveekaevust kuni liitumispunktini. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning
sademevee ärajuhtimise arendamise kava kohaselt peab sademeveesüsteemidega ärajuhitav
sademevee vooluhulk (ka tippvooluhulk) olema minimaalne. Kinnistult ärajuhitava sademevee
vooluhulk piirata De110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega (max 9 l/s). Suublasse juhitav
(sh. pinnasesse) sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“.
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 10
Soovituslik on katustelt kokku kogutav sademevesi juhtida kogumismahutisse, eesmärgiga
kasutada sademevett kastmiseks. Kogumismahuti ülevool immutada kas pinnasesse või juhtida
piirkonna sademeveetorustikku.
4.5.6. Tuleohutuse tagamine
Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides
siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut.
Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut
teistele ehitistele. Uute hoonete rajamisel krundi piirile või naaberkinnistute hoonestusele
lähemale kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
Lahendus esitatakse ehitusprojektis.
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.
Lähimad hüdrandid:
- hüdrant nr 502, Tuuliku teel, kaugus planeeringualast ca 50 m;
- hüdrant nr 503, 11202 Vaida-Urge tee ja Golfi tee ristmikul, kaugus planeeringualast
ca 120 m.
Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise
võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.
4.6. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks.
Planeeringuga kavandatakse üksnes ühe lisanduva majapidamise ühendamist lähedal asuvate
tehnovõrkudega, mistõttu on kavandatava tegevuse mõju väga väike. Detailplaneeringu
kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-
või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid
muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritav tegevus
ei mõjuta looduskaitselisi objekte ega Natura 2000 alasid.
Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel (50
- 250 kBq/m³). Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav
ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava
ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja
hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava
efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele. Tagada radooniohutu keskkond hoonete
siseruumides, rakendades vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse
meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid.
Ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi
ületada ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri
01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud norme.
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 11
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest
võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel
ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada Sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded
müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
helirõhutaseme mõõtmise meetodid” lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest.“
Planeeringualale ulatub Maa- ja Ruumiameti mürakaardi andmetel (2022 siseriiklikud
mürakaardid, maanteeliikluse müra) päevasel ajal müratse kuni 50-54 db ning öisel ajal
müratse kuni 45-49 db. Keskkonnaministri (edasipidi KeM) määruse nr 71 “Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1
kohaselt liigitatakse elamualad II müra katagooriasse, kus lubatud müra piirväärtused on päeval
60 dBA ning öösel 55 dBA. Seega planeeritava elamukrundi liiklusmüra normtase jääb lubatud
piiridesse (päeval kuni 65 dBA ning öösel kuni 60 dBA) ning leevendusmeetmete rakendamise
kohustust ette ei nähta. Selleks et olla kindel, et müratasemed ei ületa lubatud norme on
soovituslik projekteerimisel teostada mürataseme mõõdistamine (sh on soovitav hinnata
elektripaigaldistest tulenevat potentsiaalset müra).
Kuigi piirväärtust ei ületata on soovituslik rakendada meetmeid meeldivama ja tervislikuma
elukeskkonna tagamiseks. Hoone välispiiretele kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja
ruumi planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused. Transpordiamet
ei võta endale kohustusi planeeringuga soovitatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval
85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).
Kinnistul asub elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) ja alajaam. Hoonete projekteerimisel
arvestada sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45 „Nõuded mitteioniseeriva kiirguse
ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja mitteioniseeriva kiirguse hindamise kord“ lisas
"Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused" toodud piirväärtustega. Samuti jälgida, et alajaamast
lähtuvad müratasemed ei ületaks sotsiaalministri määruse nr 61 "Nõuded müra, sealhulgas
ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme
mõõtmise meetodid" lisas 1 väljatoodud normtasemeid.
Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu
valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala
kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Lähtuda standardist
EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 61 punktidest 1 ja 2
tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik
hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja
poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on
15.04 – 30.06.
Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (põhjavesi on looduslikult nõrgalt
kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes). Vältida tuleb reostuse sattumist
põhja- ja pinnavette ning pinnasesse. Veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kaudu. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse
töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud ehitusmasinaid. Tööde teostaja peab olema valmis
võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks
vette ja pinnasesse. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Rae
Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026
Ferrysan OÜ 12
valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.
Seega eeldatavalt keskkonnale reovee tõttu ohtu ei teki.
Ehitustegevuse ajal tekkivad jäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende
äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat
jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on
kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa
kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine
jäätmete taaskasutamiseks.
4.7. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud,
kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke majanduslikke, kultuurilisi ega
sotsiaalseid mõjusid. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Täiendavate uuringute/hinnangute vajadust ei ole.
4.8. Servituudid
Tabel. 1 Servituutide seadmise vajadused
Teeniv
kinnisasi/krunt
Valitsev krunt või
asutus, mille kasuks
on tehtud ettepanek
seada servituut
Servituut Servituudi sisu
Tuuliku tee T2
65303:003:0767 AS ELVESO
Isiklik
kasutusõigus
(planeeritav)
Isiklik kasutusõigus annab
AS-le ELVESO õiguse
hooldada ja kasutada
kinnisasjal olevaid
elektripaigaldisi.
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
1. Tehnovõrkude ning rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise
alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute teostamisega;
2. hoonete projekteerimine;
3. hoonete, tehnovõrkude ning rajatiste ehitamiseks ehituslubade väljastamine;
4. hoonete ehitus;
5. hoonetele kasutuslubade taotlemine.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Rae Vallavalitsus
Aruküla tee 9
75301, Harju maakond, Rae vald,
Jüri alevik
Teie 19.06.2026
Meie 10.07.2026 nr 7.2-2/26/21218-5
Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik
Tuuliku tee 14 katastriüksuse
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae valla Vaida aleviku Tuuliku tee 14
katastriüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:4416, edaspidi planeering).
Planeeringuga soovitakse luua eeldused Tuuliku tee 14 katastriüksusele eeldused üksikelamu ja
abihoone koos seotud taristuga rajamiseks.
Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 12.01.2026 kirjaga nr 7.2-
2/26/21218-2 (edaspidi seisukohad).
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja ülesannetes
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 19.06.2026 | 3 | 7.2-2/26/21218-4 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Rae Vallavalitsus |
| Rae vald Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks | 17.06.2026 | 2 | 7.2-2/26/21218-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Rae Vallavalitsus |